Tulemusrahastamisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastamise arvestamise alused ning doktoriõppe tulemustasu määr ja arvutamise kord

Määrusega kehtestatakse kõrgkooli tulemusrahastamisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tegevustoetusest tulemusrahastamise arvestamise alused ning doktoriõppe tulemustasu määr ja tulemustasu arvutamise kord.

(1) Tulemusrahastamise vahendid jagunevad järgmiselt

1) kuni 17 protsenti tegevustoetuse vahenditest § 4 lõigetes 1–3 nimetatud tulemusnäitajate saavutamise alusel;

2) kuni 3 protsenti tegevustoetuse vahenditest eelmise halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise hindamise alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tulemusrahastamise vahendid jagunevad tulemusnäitajate vahel vastavalt § 4 lõigetes 1–3 nimetatud osakaaludele.

(1) Ülikoolile või rakenduskõrgkoolile tulemusnäitaja alusel arvestatava tulemusrahastamise osa leidmiseks korrutatakse ülikooli või rakenduskõrgkooli tulemusnäitaja väärtus kõrgharidusseaduse § 41 lõikes 3 nimetatud osakaaluga ja jagatakse kõigi ülikoolide või rakenduskõrgkoolide tulemusnäitaja väärtuste ja kõrgharidusseaduse § 41 lõikes 3 nimetatud osakaalude korrutiste summaga ning selle tulemus korrutatakse tulemusrahastamise kogumahu ja ülikoolidel käesoleva määruse §-s 4 ning rakenduskõrgkoolidel käesoleva määruse §-s 41 nimetatud tulemusnäitaja osakaaluga järgmiselt

iVBORw0KGgoAAAANSUhEUgAAANYAAAA8CAMAAAAt4rT4AAAAGXRFWHRTb2Z0d2FyZQBBZG9iZSBJ bWFnZVJlYWR5ccllPAAAAyBpVFh0WE1MOmNvbS5hZG9iZS54bXAAAAAAADw/eHBhY2tldCBiZWdp bj0i77u/IiBpZD0iVzVNME1wQ2VoaUh6cmVTek5UY3prYzlkIj8+IDx4OnhtcG1ldGEgeG1sbnM6 eD0iYWRvYmU6bnM6bWV0YS8iIHg6eG1wdGs9IkFkb2JlIFhNUCBDb3JlIDUuMC1jMDYwIDYxLjEz NDc3NywgMjAxMC8wMi8xMi0xNzozMjowMCAgICAgICAgIj4gPHJkZjpSREYgeG1sbnM6cmRmPSJo dHRwOi8vd3d3LnczLm9yZy8xOTk5LzAyLzIyLXJkZi1zeW50YXgtbnMjIj4gPHJkZjpEZXNjcmlw dGlvbiByZGY6YWJvdXQ9IiIgeG1sbnM6eG1wPSJodHRwOi8vbnMuYWRvYmUuY29tL3hhcC8xLjAv IiB4bWxuczp4bXBNTT0iaHR0cDovL25zLmFkb2JlLmNvbS94YXAvMS4wL21tLyIgeG1sbnM6c3RS ZWY9Imh0dHA6Ly9ucy5hZG9iZS5jb20veGFwLzEuMC9zVHlwZS9SZXNvdXJjZVJlZiMiIHhtcDpD cmVhdG9yVG9vbD0iQWRvYmUgUGhvdG9zaG9wIENTNSBXaW5kb3dzIiB4bXBNTTpJbnN0YW5jZUlE PSJ4bXAuaWlkOkEwNDE4RDI4Q0U4NTExRTY5MTMzRkJFRjFDRDY3MzcwIiB4bXBNTTpEb2N1bWVu dElEPSJ4bXAuZGlkOkEwNDE4RDI5Q0U4NTExRTY5MTMzRkJFRjFDRDY3MzcwIj4gPHhtcE1NOkRl cml2ZWRGcm9tIHN0UmVmOmluc3RhbmNlSUQ9InhtcC5paWQ6QTA0MThEMjZDRTg1MTFFNjkxMzNG QkVGMUNENjczNzAiIHN0UmVmOmRvY3VtZW50SUQ9InhtcC5kaWQ6QTA0MThEMjdDRTg1MTFFNjkx MzNGQkVGMUNENjczNzAiLz4gPC9yZGY6RGVzY3JpcHRpb24+IDwvcmRmOlJERj4gPC94OnhtcG1l dGE+IDw/eHBhY2tldCBlbmQ9InIiPz7TsnjaAAAAdVBMVEVmtv86kNu2ZgDbkDr/25CQOgD//7bb //+2/////9v/tmaQ2/8AZrYAAGZmAAAAOpAAADo6AAA6OpBmOpA6ADrb25Db/9u2Zjo6AGaQOjpm ZjrbkJCQ29tmADpmAGaQOmaQkLa2/9uQ27bb29s6ZrYAAAD////xSBdpAAADXklEQVR42uxYiXKj MAz1ATQ4lC17390L/v8T17flYA7vrB3omJl2kqAQPetJehKaXuSFCqwCq8AqsAqsAqvAehGw2nrU V+BxTH7MwjcPDavp8VQNaKreXgN3qcDT1k/Xs0WLddx57nb1+iEE6/HC/716OGVukSW/25qDJt05 S0bTQ8dh2DhDmx5N54QlUssGDjdv3tcIlAxBw1PCYrAi0HF0b3lqsfGs0SIwIByWyzSedE2ft2D8 N1iyLkASvjOkFMVflskzwqoGPIVLhkw6ie2EsOhi9hB5h2QuGggc+OOl+vOPBWNRGlFZBqshczG0 zrTPvGBlL8RFwe+oxi4skIR5RXbEUMAWxwNjiW8EHPKSno74ILD8oUA2CBLsEtXAsTDpd1vjWxKq Cp15fNg9FMgh4KaJQC3a1iJOQHqaF/oo2GHCBTmlvA7C0n7LBiIEHFVcReaLKtuqobsnEG9gc0OB 6uZOqjgz4y8xM52W3FbiqJOxjyImY8d8tPSVPxgKmJf30EyLaBVOPtS1+vMlWPNrTHrNlT8YCujo DTfAjACSicHu29XLrWOQ0FP+QHCJJAPTtzNTUdJlXHQoYzQrGei+JLTKHwwFkkJuZgNmGpbiGo+u DbCjL57uIElXSoYrfDLJYB10ZspfJbR5PK0R8pQ2XZEZ1CUCzsNIBF0zfLvV2NgMCSK6/K/5fvHE E93YOXCRgvSv4AwrCjcU6ApBxjAu44bsAkatR4hAMbm474vW122quTWXUy56URQtdO/Dqj8QvK3m VgiWUqnFwLI0nKTPtkmsqbkFWKkXvSiO7yabOCze6n7+2FJzKwudpIveOHITTUMRuKdf/RKJgloF RC/9ojfu4U2/K8nhijek99IveiPPjO3K8pAV1HvpF72x0drViUNaBeq99IveyNzalebeijeg9zIs eqNg0dWEsJiDY6w3+yVf9MbAClQCj2Sdr+ZEuw0qHrDoXbTJB8tyi3bWHV4atU76bbWUEUUfvn76 jKqPl8AB2EXvkk1GWIaCgj4hd2YSURiyjUjssUkKi3mDScCdGSzGz4FsZNAem5SwnDBXi1bljiNh AJYkK/qyyrA9Nunb8Zo7t9VfLFn5YeD1w9q2yQhr7g7NNjanjNbBrwKrwCqwCqwC668AAwDTugwF Z51N2AAAAABJRU5ErkJggg==

Õ – ülikoolile või rakenduskõrgkoolile tulemusnäitaja alusel arvestatav tulemusrahastamise osa;

T – tulemusnäitaja väärtus;

K – kõrgharidusseaduse § 41 lõikes 3 nimetatud osakaal;

TR – tulemusrahastamise kogumaht;

Ok – käesoleva määruse §-s 4 või 41 nimetatud tulemusnäitaja osakaal;

a – nende ülikoolide või rakenduskõrgkoolide arv, kellele eraldatakse tegevustoetust;

n – konkreetse ülikooli või rakenduskõrgkooli indeks.

(2) Halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise eest arvestatav tulemusrahastamise osa kujuneb eelmise perioodi halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise kvalitatiivse hindamise tulemusena. Ülikoolile halduslepingu või rakenduskõrgkoolile tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise hindamise alusel arvestatav maksimaalne rahastus on vastava kõrgkooli kõrgharidusseaduse § 41 lõikes 3 nimetatud osakaalu ja kõikidele ülikoolidele halduslepingu või rakenduskõrgkoolidele tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise hindamise alusel ette nähtud tulemusrahastamise osa korrutis. Halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmist hindab Haridus- ja Teadusministeerium.

(1) Õppe kvaliteedi näitajatena arvestatakse

1) kõrgkooliga halduslepingus kokku lepitud kõrgkooli vastutusvaldkonda vastuvõetud üliõpilaste osakaalu kõigist kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest, osakaaluga 15%;

2) välisriigis õppinud või praktika sooritanud üliõpilaste osakaalu kõrgkooli kõigist üliõpilastest, osakaaluga 10%;

3) kõrgkooli lõpetanud välisüliõpilaste osakaalu kõrgkooli kõigist lõpetanutest, osakaaluga 10%.

(2) Õppe tulemuslikkuse näitajatena arvestatakse

1) õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaalu kõigist kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest, osakaaluga 35%;

2) kõrgkooli haridusalasest tegevusest saadava tulu suhet kõrgkoolile määratud tegevustoetusesse, osakaaluga 10%.

(3) Ühiskonna arengu toetamise näitajana arvestatakse kõrgharidustaseme õppe järgmisel astmel edasi õppivate üliõpilaste või tööhõives osalevate lõpetanute osakaalu kõrgkooli kõigist kõrgharidustaseme õppe lõpetanutest, osakaaluga 20%.

(1) Õppe kvaliteedi näitajana arvestatakse kõrgkooliga tegevustoetuse eraldamise käskkirjas kokku lepitud vastutusvaldkonda vastuvõetud ning välisriigis õppinud või praktika sooritanud üliõpilaste osakaalu kõrgkooli kõigist üliõpilastest, osakaaluga 15%.

(2) Õppe tulemuslikkuse näitajatena arvestatakse

1) õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaalu kõigist kõrgkooli vastuvõetud üliõpilastest, osakaaluga 40%;

2) kõrgkooli haridusalasest tegevusest saadava tulu suhet kõrgkoolile määratud tegevustoetusesse, osakaaluga 20%.

(3) Ühiskonna arengu toetamise näitajana arvestatakse kõrgharidustaseme õppe järgmisel astmel edasi õppivate üliõpilaste või tööhõives osalevate lõpetanute osakaalu kõrgkooli kõigist kõrgharidustaseme õppe lõpetanutest, osakaaluga 25%.

(1) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud vastuvõetud üliõpilasteks loetakse kõrgharidustaseme õppes esimesel õppeaastal õppivad üliõpilased, kes on immatrikuleeritud eelneva kalendriaasta 11. novembrist kuni vastava kalendriaasta 10. novembrini.

(2) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 2 ja § 41 lõikes 1 nimetatud välisriigis õppinud või praktikal osalenud üliõpilaseks loetakse kõrgharidustaseme õppe esimese või teise astme üliõpilane

1) kes oli eelneva kalendriaasta 10. novembri seisuga immatrikuleeritud Eesti kõrgkooli;

2) kes õppis eelneva kalendriaasta 1. oktoobrist kuni vastava kalendriaasta 30. septembrini välisriigi kõrgkoolis või sooritas välisriigis õppekavajärgset praktikat;

3) kelle eelneva kalendriaasta 1. oktoobrist kuni vastava kalendriaasta 30. septembrini sooritatud õpingud või praktika on vähemalt 1 ainepunkti mahus kantud Eesti hariduse infosüsteemi.

(3) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 2 ja § 41 lõikes 1 nimetatud näitaja arvestamisel võetakse arvesse üliõpilane, kelle välismaal sooritatud õpingud või praktika on kantud Eesti hariduse infosüsteemi järgmiselt

1) vähemalt 15 ainepunkti mahus – koefitsiendiga 2;

2) kuni 14 ainepunkti mahus – koefitsiendiga 1.

(4) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud välisüliõpilaseks loetakse üliõpilane, kes kõrgkooli immatrikuleerimisel ei ole Eesti kodanik, kelle elukohamaa ei ole Eesti ja kes ei viibi Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse alusel.

(5) Välisüliõpilasena võetakse arvesse üliõpilane, kelle õppetöö toimumise asukoht on Eesti Vabariik.

(6) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud näitaja arvestamisel on maksimummääraks 20 protsenti. Kui tulemusnäitaja väärtus on suurem, arvestatakse seda 20 protsendina.

(7) Käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 1 ja § 41 lõike 2 punktis 1 nimetatud õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud üliõpilaseks loetakse üliõpilane, kellel on õpingute lõpetamiseks kulunud õppe nominaalkestus ja üks aasta õppekavade puhul, mille nominaalkestus on lühem kui neli aastat, ning õppe nominaalkestus ja kaks aastat nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt neli aastat.

(8) Käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 1 ja § 41 lõike 2 punktis 1 nimetatud vastuvõetud üliõpilaseks loetakse tegevustoetuse eraldamise aastast vastavalt õppekava nominaalkestus ja üks või kaks aastat tagasi ajavahemikul 11. novembrist kuni 10. novembrini vastuvõetud üliõpilased.

(9) Käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 2 ja § 41 lõike 2 punktis 2 nimetatud kõrgkooli haridusalasest tegevusest saadavaks tuluks loetakse Rahandusministeeriumi saldoandmiku infosüsteemis kajastuvad kõrgkoolile haridusalasest tegevusest laekunud tulud, välja arvatud hariduse abiteenuste ja residentuuri korraldamisega seotud tulud ning korraliselt positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste puhul tulud teadus- ja arendustegevusest, järgmistelt tehingupartneritelt

1) eraõiguslikud füüsilised ja juriidilised isikud;

2) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, välja arvatud avalik-õiguslikud ülikoolid;

3) avaliku sektori valitseva mõju all olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.

(10) Käesoleva määruse § 4 lõikes 3 ja § 41 lõikes 3 nimetatud kõrgharidustaseme õppe järgmisel astmel edasi õppivaks üliõpilaseks või tööhõives osalevaks lõpetanuks loetakse isik, kes on aasta jooksul pärast kõrgkooli lõpetamist immatrikuleeritud kõrgharidustaseme õppe järgmisele astmele või olnud tööga hõivatud. Lõpetanute tööhõive arvestamisel võetakse hõivatutena arvesse ka need isikud, kes on asunud aasta jooksul pärast kõrgkooli lõpetamist kasvatama kuni kolmeaastast last, või kes on asunud aja- või asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või dividende.

(11) Käesoleva määruse § 4 lõikes 3 ja § 41 lõikes 3 nimetatud näitajat arvestatakse alates väärtusest 0,80, kus väärtus 0,80 võrdsustatakse väärtusega 0 ja väärtus 1,0 võrdsustatakse väärtusega 1.

(1) Tulemusrahastamise mahu määramisel aluseks võetavate näitajate arvutamisel lähtutakse Eesti hariduse infosüsteemi andmetest.

(2) Käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud lepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise hindamisel lähtutakse kõrgkooli esitatud andmetest, riiklikesse registritesse kantud andmetest ning Haridus- ja Teadusministeeriumile teadaolevatest ja tõendatud muudest andmetest.

(3) Käesoleva määruse §-des 4 ja 41 nimetatud näitajate arvestamisel lähtutakse tegevustoetuse eraldamisele eelneva aasta 10. novembri seisuga olemasolevatest andmetest.

(4) Käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 2, § 4 lõikes 3, § 41 lõike 2 punktis 2 ja § 41 lõikes 3 nimetatud näitajate arvestamisel võetakse arvesse andmed kalendriaasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

(5) Käesoleva määruse § 4 lõikes 3 ja § 41 lõikes 3 nimetatud näitaja arvutamisel lähtutakse eelkõige Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, kaitseväekohustuslaste registri, rahvastikuregistri ja Eesti Töötukassa andmetest.

(1) Doktoriõppe tulemustasu suurus arvutatakse kõrgkoolis kaitstud doktorikraadide arvu korrutamisel doktoriõppe tulemustasu määraga.

(2) Kui kõigis ülikoolides kaitstud doktorikraadide arv ületab halduslepingutes kokkulepitud õppekohtade koguarvu, lähtutakse tulemustasu eraldamisel iga ülikooliga halduslepingus kokkulepitud õppekohtade arvust. Võimaluse korral eraldatakse tulemustasu ka ülikooliga kokkulepitud doktoriõppe õppekohtade arvust enam kaitstud doktorikraadide eest, arvestades ülikoolidega kokkulepitud õppekohtade arvu omavahelist proportsiooni.

(3) Kaitstud doktorikraadi eest makstava doktoriõppe tulemustasu määr on 11 160 eurot.

Määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2020. a.

Määrus jõustub 1. septembril 2019. a.