Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid

Määrusega sätestatakse energeetika- ja tööstusallikatest välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi (edaspidi CO2) heite arvutusliku määramise meetodid.

Süsinikdioksiidi heide (edaspidi CO2-heide), mis väljutatakse välisõhku erikütuste põlemisel energia tootmiseks, määratakse järgmiselt

1) arvutatakse kütusekulu;

2) kütusekulu arvutatakse ümber ühtsesse mõõtsüsteemi energiaühikule;

3) arvutatakse või leitakse vastava kütuse jaoks määruse lisas 2 esitatud süsiniku eriheide kütuse süsinikusisalduse järgi;

4) määratakse kütuse oksüdatsioonikoefitsient ja arvutatakse kütuse süsinikuheide;

5) arvutatakse kütuse süsinikuheite alusel välisõhku väljutatav CO2-heide.

Kütusekulu arvutatakse ümber teradžaulidesse (TJ), kasutades määruse lisas 1 esitatud energiaühikute ümberarvutuse vahekordi ja järgmist valemit

B1 = B × Qri × n, kus

B1 – ümberarvutatud kütusekulu (TJ);

B – kütusekulu (kg);

Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;

n – suhtarv määruse lisast 1.

Süsiniku eriheide (qc) arvutatakse vedelate ja tahkete kütuste, välja arvatud põlevkivi, süsinikusisalduse järgi, kasutades järgmist valemit

qc = 10 × Cri / Qri , tC/TJ, kus

Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;

Cri – kütuse süsinikusisaldus, %.

Elektrijaamades Eesti põlevkivi põletamisel ja põlevkivituha ladestamisel tuhaväljadele arvutatakse süsiniku eriheide, kasutades järgmist valemit

qcpõlevkivi = 10 [Crpõlevkivi + k(CO2)rM × 0,273] / Qrpõlevkivi, tC/TJ, kus

Qrpõlevkivi – põlevkivi kütteväärtus, MJ/kg;

Crpõlevkivi – põlevkivi süsinikusisaldus, %;

(CO2)rM – põlevkivi mineraalse süsinikdioksiidi sisaldus, %;

k – põlevkivi karbonaatide lagunemisastet põlevkivi põletamisel kateldes (kCO2) ja tuhaväljadel CO2 tagasisidumist (ksidumata) arvestavate tegurite korrutis (põlevkivi tolmpõletamisel k = 0,64, põlevkivi keevkihtpõletamisel k = 0,40).

Maagaasi iseloomustavate näitajatena kasutatakse selle koostist (gaaside CH4, C2H6, C3H8, C4H10, C5H12, CO2, CO mahu%), kütteväärtust (kcal/m3, kJ/m3, MJ/m3) ja tihedust (kg/m3) standardtingimustel (T = 293,15 K, p = 101,3 kPa). Maagaasi süsiniku eriheide arvutatakse, kasutades järgmist valemit

qcmaagaas = 10 (0,749 CH4 + 0,799 C2H6 + 0,817 C3H8 + 0,827 C4H10 + 0,832 C5H12 + 0,273 CO2 + 0,429 CO) / Qrmaagaas, tC/TJ, kus

Qrmaagaas = Qmaagaas / ρmaagaas, MJ/kg, kus

Qmaagaas – maagaasi kütteväärtus standardtingimustel (T = 293,15 K, p = 101,3 kPa), MJ/m3;

ρmaagaas – maagaasi tihedus standardtingimustel (T = 293,15 K, p = 101,3 kPa), kg/m3.

Kütuste süsiniku eriheited on esitatud määruse lisas 2.

Kütuste, välja arvatud biokütuste ja biomassi, oksüdatsioonikoefitsient on 1.

(1) Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsinikukoguse kütuse oksüdatsioonikoefitsiendiga, arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit

Mc = 10–3 × B1 × qc × Kc, kus

B1 – kütusekulu (TJ);

qc – süsiniku eriheide (tC/TJ);

Kc – oksüdatsioonikoefitsient.

(2) Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutatakse gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit

MCO2 = Mc × 3,664, kus

Mc – süsinikuheide (GgC).

(3) Summeerides kõigist põletatud kütuseliikidest väljutatud CO2-heited, leitakse välisõhku väljutatava CO2 summaarne heide.

(4) Kütuste põletamisel tekkiva CO2-heite arvutamise näide on esitatud määruse lisas 3.

(1) Tsemendi ja klinkri tootmisel arvutatakse välisõhku väljutatav CO2-heide gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit

MCO2 = 10–3 × T × qCO2, kus

T – klinkritoodang (t);

qCO2 – CO2 eriheide (tCO2/t klinkri kohta). CO2 eriheite määramisel arvestatakse otseste mõõtmiste alusel saadud CaO ja MgO keskmist sisaldust klinkris ning kõrvaldatud ahjutolmu kogust ja selle kaltsineerimisastet.

(2) Keraamiliste telliste tootmisel lubjakivipulbri kasutamisest põhjustatud CO2-heide arvutatakse Euroopa Komisjoni otsuse (EÜ) nr 2004/156, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandluse suunised (EÜT L 59, 26.02.2004, lk 1–74), lisas X esitatud meetodi alusel.

(3) Lubjatootmisel tekkiva CO2-heite leidmiseks kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud valemit. CO2 eriheide lubjatootmisel on

qCO2 = CO2 / CaO = 0,7857 tCO2/t lubja kohta.

(4) Tööstusharudes, kus CO2 väljutatakse välisõhku mitteenergeetiliste protsesside tagajärjel, arvutatakse CO2-heide gigagrammides (GgCO2) järgmist valemit kasutades

MCO2 = 10–3 × T × CaOT × qCO2, kus

T – materjali lõpptoodang (t);

CaOT – CaO sisaldus lõpptoodangus (%);

qCO2 – CO2 eriheide (tCO2/t toodangu kohta).

Käesolev määrus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.