Riigikontrolli seadus

Käesolev seadus määrab kindlaks Riigikontrolli korralduse ja tegevuse alused.

Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan.

Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult.

Riigikontrolli tegevuseks vajalikud kulud nähakse ette riigieelarves.

Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal Riigikogu poolt rahanduskomisjoni ettepanekul määratud audiitorettevõtja, kellel on Riigikontrolli tegevuse kontrollimiseks samasugused õigused nagu Riigikontrollil kontrollimiste läbiviimiseks.

Riigikontroll registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

(1) Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit).

(2) Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate

1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid;

2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust;

3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust;

4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust.

(3) Tulemuslikkust hindab Riigikontroll lähtuvalt kontrollitavatele õigusaktidega pandud ülesannetest, riiklike programmide ja arengukavadega püstitatud eesmärkidest, heast juhtimistavast ning järgmistest kriteeriumidest

1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;

2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;

3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

(4) Kontrollimisel lähtub Riigikontroll audiitori kutsetegevuse üldtunnustatud normidest ja tavadest.

(1) Riigikontroll teostab majanduskontrolli järgmiste asutuste ja isikute üle

1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, kohtud, Eesti Pank, Riigikantselei ja Õiguskantsleri Kantselei;

2) valitsusasutused ning nende hallatavad riigiasutused;

3) kohaliku omavalitsuse üksused, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatut;

4) avalik-õiguslikud juriidilised isikud;

5) sihtasutused ja mittetulundusühingud, kelle asutajaks või liikmeks on riik või avalik-õiguslik juriidiline isik;

6) äriühingud, kus riigil või avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud sihtasutustel on kas üksi või ühiselt valitsev mõju enamusosaluse kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtjad;

7) äriühingud, kes on saanud riigilt laenu või kelle laene või muude lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik;

8) muud avalik-õiguslike ülesannete täitjad riigi vara kasutamisel ja säilitamisel.

(2) Riigikontroll teostab käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud ulatuses kontrolli

1) kohaliku omavalitsuse üksuste üle munitsipaalvara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel;

2) sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle, kelle asutajaks või liikmeks on kohaliku omavalitsuse üksus;

3) äriühingute üle, kus kohaliku omavalitsuse üksusel on valitsev mõju enamusosaluse kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtjate üle.

(2¹) Riigikontroll teostab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ulatuses kontrolli kohaliku omavalitsuse üksuse valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ning riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamise osas.

(3) Riigikontroll kontrollib teiste isikute valdusesse antud riigivara kasutamist ja säilimist. Riiklikke toetusi ja sihtotstarbelisi eraldisi saavate isikute puhul on Riigikontrollil õigus teha menetlustoiminguid, et selgitada toetuse või eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse või eraldise kasutamise õiguspärasust.

(4) Riigikontroll kontrollib riigi ja kohalike omavalitsuse üksuste vahendusel eraldatud Euroopa Liidu vahendite kasutamist ja selliste vahenditega seoses Euroopa Liidu ees võetud kohustuste täitmist. Euroopa Liidu vahendite lõppkasutajate ja Euroopa Liidu ees kohustusi omavate isikute suhtes on Riigikontrollil õigus teha menetlustoiminguid, selgitamaks Euroopa Liidu vahendite saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning vahendite kasutamise ja kohustuste täitmise õiguspärasust.

(1) Riigi konsolideerimisgrupi audiitoriks on Riigikontroll.

(2) Riigikontroll koordineerib ja juhendab vandeaudiitori kutsetegevusealaste ülesannete täitmist riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruande ning riigiraamatupidamiskohustuslaste, välja arvatud Riigikontrolli raamatupidamise aastaaruande auditi ning riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslaste, välja arvatud Riigikontrolli tehingute seaduslikkuse kontrolli teostamisel.

(3) Riigikontroll määrab kindlaks ja avalikustab õigusaktid ning tehinguklassid, mida riigi konsolideerimisüksuste tehingute seaduslikkuse iga-aastase kontrolli käigus vähemalt hõlmatakse. Riigikontrolli määratud ulatuses läbiviidava tehingute seaduslikkuse kontrolli ettenähtud kasutajaks on Riigikontroll.

Riigiasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud on kohustatud kahe nädala jooksul pärast oma majandusaasta aruande kinnitamist, kuid mitte hiljem kui aruandeaastale järgneva aasta 15. märtsiks, saatma selle koopia Riigikontrollile.

Riigikontroll teeb kohaliku omavalitsuse üksustega ning Vabariigi Valitsusega valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste osas koostööd sisekontrolli ja siseauditi arendamise alal.

(1) Riigikontrolör esitab Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta üheaegselt riigi majandusaasta koondaruande arutamisega Riigikogus. Ülevaade avaldatakse Riigi Teatajas.

(2) Riigikontroll esitab Riigikogule oma tegevuse kohta majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega kuu aja jooksul pärast vandeaudiitori aruande saamist. Riigikontrolli raamatupidamise aastaaruande audit ja tehingute seaduslikkuse kontroll tuleb lõpetada hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks. Riigikontrolli majandusaasta aruanne avalikustatakse koos vandeaudiitori aruandega.

Riigikontrolör vastab Riigikogu liikme arupärimisele seaduses sätestatud korras.

(1) Riigikontrollil on õigus teha Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja ministrile, samuti kohaliku omavalitsuse organile ettepanekuid seaduste, määruste ning muude õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja täiendamiseks.

(2) Riigikontrollile esitatakse mõistliku aja jooksul enne vastuvõtmist Vabariigi Valitsuse ja ministrite õigustloovate aktide eelnõud, mis käsitlevad finantsjuhtimist, finantsarvestust või aruandlust.

(1) Riigikontroll suhtleb iseseisvalt välisriikide kõrgemate kontrolliasutustega ja osaleb nende asutuste rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. Riigikontroll teeb koostööd Euroopa Kontrollikojaga.

(2) Riigikontroll võib koos välisriikide või rahvusvaheliste kontrolliasutustega läbi viia ühiseid kontrollimisi, kui see tuleneb rahvusvahelistest lepingutest või kokkulepetest, ning kontrollida rahvusvahelisi organisatsioone kooskõlas nende organisatsioonide tegevust sätestavate dokumentidega.

Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke.

(1) Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kellel on oma ametkonna juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks.

(2) Riigikontrolör

1) määrab Riigikontrolli auditiosakondade ja teenistuste arvu, nimetused, tegevusvaldkonnad ja koosseisu, kinnitab auditiosakondade ja teenistuste põhimäärused ning loob kontrolli teostavate isikute alatised ametikohad väljaspool Riigikontrolli asukohta;

2) kehtestab Riigikontrolli töökorra, kontrollimisalased juhised ja muud Riigikontrolli tööks vajalikud eeskirjad;

3) võtab teenistusse ja vabastab sellest Riigikontrolli teenistujad;

4) nimetab enda asendajaks ühe Riigikontrolli peakontrolöridest;

5) tagab Riigikontrolli eelarve projekti ja majandusaasta aruande õigeaegse koostamise ning esitamise seaduses sätestatud korras;

6) esindab Riigikontrolli tsiviilõiguslike toimingute tegemisel või volitab Riigikontrolli esindama mõne teise isiku.

(1) Riigikontrolör võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus sõnaõigusega osa võtta Vabariigi Valitsuse istungitest.

(2) Riigikontrolörile saadetakse Vabariigi Valitsuse istungite päevakorrad koos arutusele tulevate õigusaktide eelnõudega.

Riigikontrolöri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul viieks aastaks.

(1) Riigikontrolöri kandidaat peab enne riigikontrolöriks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.

(2) Riigikontrolöri kandidaadi staatuse omandab isik, kellele Vabariigi President on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kandideerimiseks kirjaliku nõusoleku.

(3) Riigikontrolöri kandidaadi julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.

(4) Julgeolekukontrolli läbimiseks esitab riigikontrolöri kandidaat Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu Kaitsepolitseiametile riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja täidetud ankeedi ja kirjaliku nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal tema kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt ja organitelt.

(5) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Vabariigi Presidendile kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse riigikontrolöri kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.

(6) Kui riigikontrolöri volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll riigikontrolöri kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esinevad riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või on ühe kuu jooksul võimalik punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.

(7) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib riigikontrolöri kandidaadi ametisse nimetada üheksa kuu jooksul alates ajast, kui julgeolekukontrolli teostanud asutus julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe Vabariigi Presidendile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib riigikontrolöri kandidaadi ametisse nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.

(1) Riigikontrolör peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt.

(2) Riigikontrolöril peab olema akadeemiline kõrgharidus ning ta peab tundma riigihalduse ja majanduse põhialuseid.

(1) Riigikontrolör astub ametisse tema nimetamisele järgneval Riigikogu täiskogu töönädalal Riigikogu ees järgmise ametivande andmisega

«Tõotan jääda ustavaks Eesti rahvale, Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi, kooskõlas põhiseaduse ja seadusega, täita erapooletult kõiki neid kohustusi, milleks amet mind kohustab.»

(2) Ametivande tekstile kirjutab riigikontrolör alla ja seda hoitakse riigikontrolöri ametisoleku ajal Riigikogu Kantseleis, pärast ametist lahkumist aga Rahvusarhiivis.

Riigikontrolöri volitused loetakse lõppenuks

1) käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud viieaastase tähtaja möödumise päevast;

2) tema ametist tagasiastumise avalduse rahuldamise päevast;

3) tema kestva võimetuse korral üle kuue kuu järjest täita oma ametiülesandeid – Riigikohtu üldkogu otsuse jõustumise päevast;

4) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast;

5) ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast, kui selle kohtuotsusega on määratud vabaduskaotuslik karistus;

6) tema surma korral.

Ametist tagasiastumiseks esitab riigikontrolör kirjaliku avalduse Vabariigi Presidendile, kes teeb Riigikogule ettepaneku riigikontrolör ametist vabastada. Ametist tagasiastumisest teatab riigikontrolör Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette.

(1) Kui riigikontrolör on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega.

(2) Riigikohtu üldkogu vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse viivitamata.

(3) Riigikohtu üldkogu otsus, millega riigikontrolör tunnistatakse kestvalt võimetuks täitma oma ametiülesandeid, jõustub väljakuulutamise päeval.

(4) Jõustunud Riigikohtu üldkogu otsus vabastab riigikontrolöri ametist.

(1) Riigikontrolöri saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

(2) Riigikontrolöri volitused peatuvad alates päevast, mil Riigikogu teeb otsuse anda nõusolek riigikontrolöri kriminaalvastutusele võtmiseks.

(3) Riigikontrolöri volitused taastuvad

1) õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumise päevast;

2) ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast juhul, kui määratud karistuseks ei olnud vabaduskaotus;

3) tema kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamise päevast.

(4) Riigikontrolör on ametist tagandatud

1) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast;

2) ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast, kui selle kohtuotsusega on määratud vabaduskaotuslik karistus.

(5) Riigikontrolöri kriminaalvastutusele võtmise kord on sätestatud Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise korra seaduses.

(1) Kui riigikontrolör ei saa ajutiselt oma ülesandeid täita, lähevad need üle tema poolt riigikontrolöri asendajaks nimetatud peakontrolörile.

(2) Riigikontrolöri asendaja täidab riigikontrolöri ülesandeid ka tema volituste lõppemisel kuni uue riigikontrolöri ametisse astumiseni.

(3) Kui riigikontrolöri ülesandeid ei saa täita ei riigikontrolör ega tema nimetatud asendaja või kui riigikontrolör ei saa oma ülesandeid täita ja asendajat ei ole nimetatud, täidab neid ealt vanim peakontrolör.

(1) Riigikontrolöril on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka riigikontrolöri suhtes.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab riigikontrolör riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile.

(4) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon määrab riigikontrolöri suhtes julgeolekukontrolli teostava asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid.

(5) Julgeolekukontrolli asutus esitab riigikontrolöri suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabekandjate saamisest Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile otsustamiseks, kas riigikontrolör on julgeolekukontrolli läbinud. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.

(1) Riigikontrolör ei tohi ametisoleku ajal

1) olla mõnes teises riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis;

2) kuuluda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogusse;

3) osaleda erakonna tegevuses;

4) kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse;

5) osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt tulu saamine, samuti talle kuuluva vara käsutamisest tulu saamine.

(2) Riigikontrolör võib tegeleda teadusliku ja pedagoogilise tööga, kui see ei takista tema ülesannete täitmist.

(1) Riigikontrolöri ametipalk määratakse Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusega.

(2)

(3)

(4)

(4¹)

(4²)

(4³)

(5)

(6)

(6¹)

(7)

(8) Riigikontrolöril, kelle volitused on lõppenud käesoleva seaduse § 21 punkti 1 ja haiguse tõttu punkti 3 alusel, on õigus hüvitisele kuue kuu ametipalga määra ulatuses.

(1) Riigikontrolli struktuuriüksused on auditiosakonnad ja teenistused.

(2) Auditiosakonnad on Riigikontrolli põhitegevusega tegelevad struktuuriüksused.

(3) Teenistused on auditiosakondi abistavaid ülesandeid täitvad struktuuriüksused.

(1) Peakontrolör on Riigikontrolli auditiosakonna juhataja, kelle riigikontrolör nimetab ametisse tähtajatult.

(2) Peakontrolör

1) juhib auditiosakonda;

2) määrab Riigikontrolli tööplaanis ettenähtud kontrollimist teostavad ametnikud;

3) väljastab kontrollimiseks vajaliku teabe kogumiseks menetlusteate;

4) tagab kontrollimiste läbiviimise kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega;

5) kirjutab alla kontrolliaruandele;

6) esindab Riigikontrolli riigikontrolöri määratud pädevuse piires;

7) täidab muid seadusest tulenevaid või riigikontrolöri antud ülesandeid.

Riigikontrolli teenistujad on

1) avaliku teenistuse seaduse kohaselt ametisse nimetatud ametnikud;

2) töölepingu alusel töötavad Riigikontrolli teenistujad, kes täidavad Riigikontrolli siseseid abistavaid funktsioone riigikontrolöri kindlaksmääratud ametikohtadel.

Riigikontrolli teenistujatele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(1) Riigikontrolli teenistujaid ei atesteerita avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras.

(2) Riigikontrolli teenistujate ametioskusi, töötulemusi ja tööalast käitumist hinnatakse riigikontrolöri kehtestatud korras.

Riigikontrolli teenistujate palgad, lisatasude, preemiate ja toetuste maksmise korra ning kaasatud asjatundjate tasustamise alused määrab Riigikontrolli eelarve piires kindlaks riigikontrolör.

(1) Käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud hindamise tulemuste põhjal võib Riigikontrolli teenistujatele maksta tulemustasu riigikontrolöri kehtestatud korras.

(2) Muude lisatasude ja puhkusetoetuse osas kohaldatakse Riigikontrolli teenistujatele avaliku teenistuse seadust.

Riigikontrolli peakontrolöri ametipension

Riigikontrolli ametnikud ei tohi streikida ega osaleda muudes töötajate surveaktsioonides, mis häirivad Riigikontrolli tegevust.

(1) Riigikontroll otsustab iseseisvalt kontrollimiste läbiviimise, aja ja iseloomu.

(2) Riigikontrollile ei saa anda kohustuslikke kontrolliülesandeid.

(3) Riigikontrolli töö aluseks on riigikontrolöri kinnitatud tööplaan.

(1) Kontrollimise viivad läbi peakontrolöri määratud ametnikud.

(2) Riigikontrollil on õigus kontrollimisse kaasata asjatundjaid eriteadmisi nõudvate küsimuste lahendamiseks.

(3) Kontrollimise üle teostab järelevalvet peakontrolör. Kui kontrollimisel osalevad mitme auditiosakonna ametnikud, teostab kontrollimise üle järelevalvet tööplaanis määratud osakonna peakontrolör. Kui kontrollimise viib läbi peakontrolör, teostab kontrollimise üle järelevalvet riigikontrolör.

(1) Peakontrolör, ametnik või kaasatud asjatundja ei tohi kontrollimises osaleda ning on kohustatud ennast taandama, kui ilmnevad asjaolud, mis annavad põhjust kahelda tema erapooletuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemise üle otsustab peakontrolör, peakontrolöri erapooletuse hindamise puhul – riigikontrolör.

(1) Peakontrolör koostab vastavalt Riigikontrolli tööplaanile kontrollimiseks vajaliku teabe kogumiseks menetlusteate, mis esitatakse isikule või asutusele, kelle suhtes soovitakse menetlustoimingut läbi viia.

(2) Vajaduse korral koostab riigikontrolör menetlusteate isiklikult.

(3) Menetlusteates sisalduvad menetlustoiminguid tegevate ametnike ja kaasatud asjatundjate nimed, tehtavad menetlustoimingud ning nende läbiviimise aeg.

(1) Riigikontrolli menetlustoimingud on

1) teabe nõudmine;

2) seletuse võtmine;

3) vaatlus.

(2) Õigus menetlustoiminguid teha on kõikidel menetlusteates selleks volitatud isikutel.

(3) Riigikontrolöril on õigus menetlusteates ettenähtud menetlustoiminguid teha ka juhul, kui teda ei ole menetlusteates märgitud.

(4) Kui menetlustoiminguga soovitakse koguda teavet, mille esitamise nõudmiseks puudub Riigikontrollil õigus, või kui menetlustoiming rikub muul viisil kellegi õigusi, võib isik, kelle õigusi rikutakse, kaevata Riigikontrolli toimingu peale halduskohtule.

Riigikontroll teostab menetlustoiminguid kontrollitavate suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti.

(1) Riigikontrollil on õigus tutvuda kogu oma ülesannete täitmiseks vajaliku teabega, sealhulgas juurdepääsupiiranguga teabega.

(2) Kõik kontrollitavad on kohustatud väljastama Riigikontrollile vajalikku teavet ning võimaldama teha dokumentidest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid.

(3) Mõjuvatel põhjustel on Riigikontrollil õigus ära võtta dokumente, samuti kinni pitseerida toimikuid ning dokumentide, raha ja materiaalsete väärtuste hoiukohti. Dokumentide äravõtmise kohta koostatakse protokoll, mille üks eksemplar koos koopiaga äravõetavast dokumendist jääb kontrollitavale.

(4) Riigikontrolöril või tema poolt volitatud ametnikul on õigus saada kontrollitavate hulka mittekuuluvalt isikult riigi, kohalike omavalitsuse üksuste ning muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute vara kasutamist ja säilimist puudutavate küsimuste kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente nendega tutvumiseks ja ärakirjade tegemiseks, samuti saada pankadelt ja teistelt krediidiasutustelt andmeid, õiendeid ning dokumentide ärakirju rahaliste ja muude operatsioonide kohta.

(5) Riigikontrollil on oma ülesannete täitmiseks õigus saada tegevusloaga audiitorettevõtjatelt vajalikku teavet ja kontrollitavate siseaudiitoritelt kontrollitavaid puudutavat teavet ning tutvumiseks tööpabereid ja muid dokumente.

(6) Riigikontrolli taotlusel abistavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsuse üksused Riigikontrolli kontrollimiseks vajalike andmete saamisel.

(7) Riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavate teabekandjatega tutvumise õigus on vastava taseme riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsu õigust omavatel Riigikontrolli ametnikel vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele.

Riigikontrolli nõudmisel on kontrollitav kohustatud andma Riigikontrolli määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikke ja suulisi seletusi Riigikontrolli esitatud küsimustes. Riigikontroll võib nõuda, et kontrollitava töötaja või teenistuja ilmuks seletust andma Riigikontrolli asukohta.

Menetlusteates volitatud isik võib siseneda kontrollitava territooriumile ja objektidele, kontrollida sularaha, väärtpaberite ning muu vara olemit ja vajaduse korral teha inventuure ja kontrollmõõtmisi. Kontrollitav peab tingimusteta ja viivitamata võimaldama juurdepääsu kõigile oma valduses olevatele kontrollimisega seoses tähtsust omavatele asjadele ja paikadele.

(1) Riigikontrolli tegevuse takistamine on

1) Riigikontrolli eest tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe varjamine, selle andmisest keeldumine või kõrvalehoidumine, samuti võltsitud dokumentide esitamine;

2) seletuse andmisest keeldumine või selle andmisest kõrvalehoidumine, samuti teadvalt väära seletuse andmine;

3) vaatluse takistamine.

(2) Riigikontroll teavitab oma tegevuse takistamise juhtudest Riigikogu erikomisjoni.

(1) Riigikontrolör, Riigikontrolli teenistujad ning kaasatud asjatundjad võivad oma ülesannete täitmisega seoses neile teatavaks saanud avalikkusele mittekättesaadavaid andmeid kasutada vaid Riigikontrolli ülesannete täitmise huvides.

(2) Riigikontrolör, Riigikontrolli teenistujad ja kaasatud asjatundjad hoiavad saladuses neile Riigikontrolli ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud riigi-, äri- ja pangasaladust, salastatud välisteavet ning kaitstavaid isikuandmeid ka pärast teenistussuhte või lepingu lõppemist.

(1) Riigikontroll ei või häirida kontrollitava tööd rohkem, kui see on vajalik menetlustoiminguteks. Riigikontroll teavitab kontrollitavat kontrollimisest ja selle eesmärkidest mõistliku tähtaja jooksul enne kontrollimise algust.

(2) Riigikontroll ei või avalikustada oma seisukohti ega hinnanguid kontrollimise tulemuste kohta enne kontrolliaruande avalikustamist.

Kontrollitav loob menetlustoiminguteks vajalikud tingimused, sealhulgas eraldab selleks vajalikud ruumid ja sidevahendid.

(1) Kontrolliaruanne võib sisaldada tähelepanekuid, hinnanguid ja ettepanekuid kontrollitavate

1) sisekontrolli, finantsjuhtimise, finantsarvestuse ja finantsaruannete kohta;

2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasuse kohta;

3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkuse kohta;

4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavuse kohta.

(2) Riigikontrollil on kontrolliaruandes õigus teha ettepanekuid kontrollimisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja tulevikus vältimiseks.

(3) Kontrolliaruandele kirjutab alla kontrollimise üle järelevalvet teostanud peakontrolör või Riigikontrolli tööplaanis ettenähtud juhtudel riigikontrolör. Kui kontrolliaruandele allakirjutav peakontrolör ei ole avaliku sektori vandeaudiitor audiitortegevuse seaduse tähenduses, peab riigieelarve seaduse § 45 lõikes 2 sätestatud kindlustandvate kutsetegevusalaste ülesannete täitmisel kontrolliaruandele alla kirjutama ka avaliku sektori vandeaudiitor audiitortegevuse seaduse tähenduses.

(4) Enne allkirjastamist tutvustatakse kontrolliaruannet asjassepuutuvale ministrile või valla- või linnavalitsusele, samuti teistele isikutele ja organitele, kelle suhtes see sisaldab hinnanguid või ettepanekuid. Aruande saanud isikud ja organid on kohustatud esitama Riigikontrollile kirjalikult oma arvamuse neid puudutavate ettepanekute kohta, samuti teavitama rakendatavatest abinõudest Riigikontrolli tema antud mõistliku tähtaja jooksul.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute ja organite arvamustega tutvumise järel võib Riigikontroll kontrolliaruandes muudatusi teha.

(1) Riigikontroll on kohustatud kontrolliaruande avalikustama, välja arvatud juhul, kui see sisaldab andmeid riigi-, äri- või pangasaladuse või salastatud välisteabe kohta või kui selle avalikustamine on muul viisil vastuolus õigusaktidega. Sellisel juhul on Riigikontroll kohustatud avaldama kontrolliaruande need osad, mille avalikustamine on lubatud.

(2) Koos aruandega avalikustatakse käesoleva seaduse § 50 lõikes 4 nimetatud isikute ja organite poolt aruande kohta esitatud kirjalikud arvamused.

(3) Kuriteo tunnuseid sisaldava õiguserikkumise avastamise kahtluse korral on Riigikontroll kohustatud vastavad materjalid esitama uurimisorganile, kes teatab Riigikontrollile materjalide läbivaatamise tulemustest.

(1) Riigikontrolör esitab kontrollitulemused Riigikogu vastavale erikomisjonile.

(2) Kontrollitulemuste arutamisel erikomisjonis kutsutakse arutelu juurde Riigikontrolli ja kontrollitava esindaja või muu asjassepuutuv isik.

(3) Erikomisjonil on kontrollitulemuste arutamisega seoses õigus

1) kutsuda välja ameti- ja eraisikuid ning saada neilt suulisi ja kirjalikke selgitusi;

2) nõuda asjassepuutuvaid dokumente kõigilt riigi- ja kohalike omavalitsuse üksuste asutustelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt.

(4) Kontrollitulemuste arutamiseks korraldatud erikomisjoni istungid on avalikud. Istungi või selle osa võib komisjoni otsusega kuulutada kinniseks kaitstavate isikuandmete, panga-, äri- või riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitseks.

(5) Erikomisjon võib kontrollitulemuste arutelu tulemusena esitada järelepärimise Vabariigi Valitsusele. Järelepärimisele peab valitsus vastama ühe kuu jooksul.

Riigikontrolli ametnikuga, kes töötab käesoleva seaduse jõustumise hetkel ametikohal, mille täitmiseks ei ole riigikontrolöri kinnitatava struktuuriüksuste koosseisu kohaselt vaja ametniku staatust omavat isikut, lõpetatakse kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates teenistussuhe ning sõlmitakse tööleping, mis näeb ette vähemalt samad õigused ja kohustused, nagu tal olid ametnikuna. Kui ametnik ei ole nõus töölepingu sõlmimisega, vabastatakse ta teenistusest ning makstakse talle ühekordset hüvitist kahe kuu ametipalga ulatuses.

Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud kontrollimised lõpetatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korras.

Õigus riigikontrolöri ametipensionile vanaduspensioniea saabumisel on isikul, kes on

1) 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud riigikontrolörina vähemalt viis aastat;

2) 2013. aasta 1. jaanuaril ametis riigikontrolörina ja kes töötab sellel ametikohal vähemalt viis aastat.

Õigus toitjakaotuspensionile on riigikontrolöri ülalpidamisel olnud töövõimetul pereliikmel 2013. aasta 1. jaanuaril ametis oleva riigikontrolöri surma korral ametis oleku ajal.

Õigus Riigikontrolli peakontrolöri ametipensionile vanaduspensioniea saabumisel on isikul, kes on

1) 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud vähemalt 15 aastat Riigikontrolli peakontrolörina;

2) 2013. aasta 1. jaanuariks töötanud vähemalt 15 aastat riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikuna, sealhulgas vähemalt viis aastat Riigikontrolli peakontrolörina;

3) 2013. aasta 1. jaanuaril ametis Riigikontrolli peakontrolörina ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt 50 protsenti käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud ametipensioni saamiseks vajalikust staažist ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub nimetatud staaž;

4) 2013. aasta 1. jaanuaril ametis Riigikontrolli peakontrolörina ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt 50 protsenti mõlemast käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatud ametipensioni saamiseks vajalikust staažist ning kellel pensionile jäämise ajaks täituvad nimetatud staažid;

5) 2013. aasta 1. jaanuaril riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik ja kellel on selleks ajaks täitunud vähemalt viieaastane Riigikontrolli peakontrolöri staaž ja vähemalt 50 protsenti 15-aastasest riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse ametniku staažist ning kellel pensionile jäämise ajaks täitub nimetatud staaž.

Riigikontrolöri ametipensioni suurus on

1) 50 protsenti riigikontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates ametipension määratakse, kui isik on töötanud riigikontrolöri ametikohal vähemalt viis aastat;

2) 70 protsenti riigikontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates ametipension määratakse, kui isik on töötanud riigikontrolöri ametikohal vähemalt kümme aastat.

(1) Alla kümne aasta riigikontrolörina töötanud riigikontrolöri surma korral igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule pereliikmele makstava toitjakaotuspensioni suurus on 12,5 protsenti riigikontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates toitjakaotuspension määratakse. Riigikontrolöri pereliikmete toitjakaotuspensionid kokku ei tohi ületada 37,5 protsenti riigikontrolöri ametipalgast nimetatud kuupäeval.

(2) Kümme või rohkem aastat riigikontrolörina töötanud riigikontrolöri surma korral igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule pereliikmele makstava toitjakaotuspensioni suurus on 17,5 protsenti riigikontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates toitjakaotuspension määratakse. Riigikontrolöri pereliikmete toitjakaotuspensionid kokku ei tohi ületada 52,5 protsenti riigikontrolöri ametipalgast nimetatud kuupäeval.

Riigikontrolli peakontrolöri ametipensioni suurus on 60 protsenti Riigikontrolli peakontrolöri ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates ametipension määratakse.

(1) Ametipension ja toitjakaotuspension määratakse ning neid makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2) Ametipension ja toitjakaotuspension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.

(3) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatava vanaduspensioni või toitjakaotuspensioni, makstakse riigieelarvest Riigikontrolli eelarve kaudu.

(4) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni saamise ajal ei ole isikul õigust saada teisi riiklikke pensione. Ametipensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 57 alusel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul.

(5) Ametipensioni ei maksta riigikontrolöri ja Riigikontrolli peakontrolöri töötamisel sellele ametipensionile õigust andval ametikohal või Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehe või liikmena, kaitseväe juhatajana, õiguskantslerina või Eesti Panga presidendina.

(6) Ametipensioni ei maksta riigikontrolöri ametist tagandamisel või Riigikontrolli peakontrolöri ametikohalt vabastamisel ametikohale mittevastavuse tõttu avaliku teenistuse seaduse § 117 lõike 1 punktides 1, 3, 4 ja 6 sätestatud juhtudel, distsiplinaarsüüteo eest või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu.

(7) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse ametipensionile.

(8) Kui isikule maksti käesolevas seaduses sätestatud ametipensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Ametipensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.

(9) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teavitama Sotsiaalkindlustusametit asjaolust, mille tõttu kaob isikul õigus ametipensionile.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus pärast 2009. aasta 10. märtsi.

(1) Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud Riigikontrolli seaduse alusel Riigikontrolli ametniku pensioni saaval isikul on õigus pensionile käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud alustel ja suuruses, välja arvatud pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga ja pensioni ümberarvutamise osas.

(2) Õigus Riigikontrolli ametniku pensionile käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud alustel ja suuruses, välja arvatud pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga ja pensioni ümberarvutamise osas, on ka Riigikontrolli ametnikul, kellel on käesoleva seaduse jõustumise hetkeks Riigikontrolli ametniku pensioni saamiseks nõutavast tööstaažist täis vähemalt 70 protsenti, tingimusel, et sellel isikul täitub enne pensionile jäämist Riigikontrolli ametniku pensioni saamiseks nõutav tööstaaž.

(3) Riigikontrolli ametniku pension arvutatakse tema viimase Riigikontrolli ametikoha ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse.

(4) Riigikontrolli ametniku pension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.

(5) Riigikontrolli ametniku pension makstakse riigieelarvest Riigikontrolli eelarve kaudu.

(1) Aruandeperioodidele, mis algasid 2009. aasta 1. jaanuaril või varem, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid enne 2010. aasta 15. novembrit kehtinud redaktsioonis.

(2) Käesoleva seaduse § 50 lõike 3 redaktsiooni, mis jõustus 2011. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2012. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

–

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]