Tava- ja kiirraudteesüsteemi koostalitluse tehniliste kirjelduste kohaldamise kord

(1) Käesolevas määruses sätestatakse raudteesüsteemi koostalitluse (edaspidi koostalitluse) tehniliste kirjelduste kohaldamise kord, koostalitluse tehniliste kirjelduste aluseks oleva allsüsteemi ja koostalitluse komponendi olulised nõuded, nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning allsüsteemi kasutusele võtmise kord.

(2) Määruses kasutatavad mõisted

1) allsüsteemi ümberehitamine on allsüsteemi või selle komponendi põhjalik muutmine, mis suurendab allsüsteemi kogujõudlust. Raudteeinfrastruktuuri puhul tähendab allsüsteemi ümberehitamine raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimist;

2) allsüsteemi uuendamine on allsüsteemi või selle komponendi põhjalik asendamine, mis ei muuda allsüsteemi kogujõudlust. Raudteeinfrastruktuuri puhul tähendab allsüsteemi uuendamine raudteeinfrastruktuuri laiendamist;

3) edasijõudnud arengujärgus projekt on projekt, mille kavandamine on sellises arengujärgus, et projekti tehniliste kirjelduste muutmine ei ole põhjendatud tulenevalt siseriiklikust õigusest, projekti lepingust, majanduslikest, rahalistest, sotsiaalsetest või keskkonnakaitsega seotud asjaoludest.

(1) Koostalitluse tehniline kirjeldus on Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud tehnilised nõuded, mis tagavad nii allsüsteemide vastavust olulistele nõuetele kui ka allsüsteemide vastastikuse koostalitluse.

(2) Raudteeinfrastruktuuri, raudtee energiasüsteemi, kontrolli- ja signaalimissüsteemi allsüsteemid ning kõik talituslikud allsüsteemid peavad vastama koostalitluse tehnilistes kirjeldustes sätestatud nõuetele. Allsüsteemid peavad kogu kasutusaja jooksul vastama allsüsteemile kehtestatud nõuetele.

(3) Ainult Euroopa Liidu territooriumil kasutusel olevad raudteeveeremi allsüsteemid peavad vastama koostalitluse tehnilistes kirjeldustes sätestatud nõuetele. Raudteeveeremi allsüsteemid, mis tulevad 1520 mm rööpmelaiusega kolmandatest riikidest või suunduvad sinna, peavad eelkõige vastama kolmandate riikidega kokkulepitud tehnilistele nõuetele.

(1) Üleeuroopalised tava- ja kiirraudteesüsteemid jaotatakse struktuurseteks ja talituslikeks allsüsteemideks.

(2) Struktuurilised allsüsteemid on

1) raudteeinfrastruktuur – hõlmab raudteerajatisi (sealhulgas raudteed, sildu, tunneleid, jaamu, ooteplatvorme, turvanguseadmeid);

2) raudtee energiasüsteem – hõlmab elektrisüsteeme (sealhulgas kontaktõhuliine ja elektritarbimise mõõtesüsteemide raudteeäärseid seadmeid);

3) raudteeäärne kontrolli- ja signaalimissüsteem – hõlmab raudteeäärseid seadmeid, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ja sõiduloaga rongide kontrollimiseks ning juhtimiseks;

4) rongisisene kontrolli- ja signaalimissüsteem – hõlmab rongisiseseid seadmeid, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ja sõiduloaga rongide kontrollimiseks ning juhtimiseks;

5) raudteeveerem – hõlmab seadmete juhtimissüsteeme, vooluvõtuseadmeid, veojõu- ja energiamuundureid, rongisiseseid elektritarbimise mõõteseadmeid, pidurdussüsteeme, haakeseadmeid, veermikke ja vedrustusi, uksi, inimene-masin liideseid (vedurijuhte, rongi personali ja reisijaid, sealhulgas piiratud liikumisvõimega reisijaid), passiivseid ja aktiivseid ohutusseadmeid, reisijate ja rongi personali tervishoiuga seotud vahendeid.

(3) Talitluslikud allsüsteemid on

1) hooldussüsteem – hõlmab toiminguid, seadmeid, veeremimajanduse ehitisi ja seadmeid remonditööde ja erinevate hooldustööde tegemiseks, et tagada raudteeveeremi nõuetele vastavus ja raudteesüsteemi koostalitlusvõime;

2) telemaatilised rakendused – hõlmab reisijateveo teenuste seadmeid (sealhulgas seadmeid reisijatele teabe edastamiseks enne reisi ja reisi jooksul, broneerimis- ja maksesüsteeme, seadmeid pagasi korraldamiseks ja ühistranspordiliikide vahelise ühenduse haldamiseks) ja kaubaveo teenuste seadmeid (sealhulgas infosüsteeme kauba ja rongide järelevalveks reaalajas, sorteerimis- ja jaotussüsteeme, broneerimis-, makse- ja arvesüsteeme, seadmeid teiste transpordiliikidega ühenduse korraldamiseks ja elektrooniliste saatedokumentide vormistamiseks);

3) käitamine ja liikluskorraldus – hõlmab toiminguid ja seadmeid erinevate struktuuriliste allsüsteemide (nagu rongikoosseisu ja rongijuhtimise, liikluse planeerimise ja liikluskorralduse allsüsteemid) järjepideva käitamise tagamiseks tavapäraste või erakorraliste tingimuste juures.

(1) Koostalitluse komponendile esitatavad nõuded tulenevad koostalitluse tehnilistest kirjeldustest. Kui koostalitluse tehnilises kirjelduses on koostalitluse komponendi tehnilised nõuded kehtestatud ainult osaliselt, siis puuduvate tehniliste nõuete osas tuleb võtta aluseks Eesti õigusaktide asjakohased sätted.

(2) Koostalitluse komponent viiakse turule ja seda on lubatud kasutada juhul, kui koostalitluse komponent võimaldab koostalitlusvõime saavutamist raudteesüsteemis. Allsüsteemi võib kasutusele võtta üksnes siis, kui see on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab kehtivatele nõuetele ja võimaldab tagada koostalitlusvõime ning ohutuse teiste integreeritud allsüsteemide või komponentidega.

(3) Uus, uuendatud või ümberehitatud allsüsteem peab vastama koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kehtestatud nõuetele. Kui koostalitluse tehnilises kirjelduses on allsüsteemi tehnilised nõuded kehtestanud ainult osaliselt, siis puuduvate tehniliste nõuete osas tuleb võtta aluseks Eesti õigusaktide asjakohased sätted.

(4) Allsüsteemi ja koostalitluse komponenti tuleb kasutada ettenähtud kasutusalal ning need peavad olema nõuetekohaselt hooldatud ja paigaldatud.

(5) Kui koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumise hetkeks on allsüsteemi projekt edasijõudnud arengujärgus ja selle projekti tehniliste nõuete muutmine ei ole majanduslikul, sotsiaalsel või keskkondlikul põhjusel võimalik, siis ei ole projekti vajalik muuta kehtima hakanud uuele koostalitluse tehnilisele kirjeldusele vastavaks.

(1) Piirkondliku koostalitluse all mõistetakse avaliku raudtee ja mitteavaliku raudtee ühilduvust ning ka Eesti raudteeinfrastruktuuri ühilduvust naaberriikide raudteeinfrastruktuuriga.

(2) Piirkondliku koostalitluse tagamiseks peab allsüsteem olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab kehtivatele nõuetele ja on vastavuses raudteeinfrastruktuuri ja teiste allsüsteemidega, millega allsüsteem on ühenduses.

(1) Allsüsteemi ohutuse hindamine peab toimuma raudtee-ettevõtja poolt teostatava riskihindamise raames võttes aluseks Komisjoni määruses nr 352/2009/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud riskihindamise ühise ohutusmeetodi vastuvõtmise kohta, kehtestatud nõuded. Sõltumatuks hindamisasutuseks on Tehnilise Järelevalve Amet Komisjoni määruse nr 352/2009/EÜ artikli 6 lõikes 3 loetletud juhtudel.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ohutuse hindamise kontrollimisele peab Tehnilise Järelevalve Amet kontrollima iga kasutusele võetava allsüsteemi

1) vastavust lisas 1 kehtestatud olulistele nõuetele;

2) tehnilist ühilduvust teiste seotud allsüsteemidega.

(3) Allsüsteemi tehniline ühilduvus ei tohi pärast allsüsteemi kasutuselevõtmist väheneda. Allsüsteemi tehniline ühilduvus peab kas mõistliku kasutamise abil säilima või jõudluse, ohutuse, teenuse kvaliteeti ja kulude kontrolli muutmise abil paranema.

(1) Raudteesüsteemiga seotud koostalitluse komponendid jagunevad alljärgnevalt

1) mitmesuguse kasutusviisiga komponent – ei ole raudteevaldkonna eriomane komponent ja komponendi parameetreid muutmata saab seda kasutada teistes valdkondades;

2) mitmesuguse kasutusviisiga ja eriomadusega komponent – ei ole raudteevaldkonna eriomane komponent, kuid teistes valdkondades kasutamiseks on vajalik muuta komponendi parameetreid;

3) eriomadusega komponent – on raudteevaldkonna eriomane komponent.

(2) Iga koostalitluse komponent, mis on raudteesüsteemi koostalitlusvõimega seotud, peab läbima vastavushindamismenetluse. Koostalitluse komponenti või allsüsteemi ei ole lubatud EÜ turule tuua või kasutusele võtta, kui koostalitluse komponendile ei ole väljastatud tootja poolt EÜ vastavusdeklaratsioon ja teavitatud asutuse väljastatud vastavussertifikaat.

(3) Koostalitluse komponendi vastavushindamismenetluse teostamist ja vastavussertifikaadi väljastamist teavitatud asutuse poolt võib taotleda lisaks tootjale või tema volitatud esindajale ka muu isik, kes soovib koostalitluse komponenti turule viia.

(4) Koostalitluse komponendi vastavushindamismenetlus peab põhinema Euroopa ühtlustatud standardil või selle puudumisel koostalitluse tehnilises kirjelduses sätestatud koostalitluse komponendi vastavushindamise korral.

(1) Enne uue allsüsteemi kasutusele võtmist tuleb teostada allsüsteemi vastavushindamine, et tõendada allsüsteemi vastavust kas asjakohases koostalitluse tehnilises kirjelduses või siseriiklikes õigusaktides kehtestatud nõuetele. Allsüsteemile väljastatakse teavitatud asutuse poolt EÜ vastavussertifikaat koostalitluse tehnilisele kirjeldusele vastamise kinnitamiseks. Siseriiklik vastavussertifikaat väljastatakse vastavushindamisasutuse poolt allsüsteemi siseriiklikele nõuetele vastavuse kinnitamiseks osas, kus koostalitluse tehnilised kirjeldused ei kehti või puuduvad.

(1¹) Kui koostalitluse tehnilises kirjelduses nõutakse või kui see on asjakohane, siis taotleja nõudmisel võib allsüsteemi või selle osade vastavushindamismenetlust korraldada etapiliselt. Iga etapi lõpus väljastatakse vahesertifikaat ja vastavushindamismenetluse lõpus EÜ või siseriiklik vastavussertifikaat.

(2) Allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise korral peab raudtee-ettevõtja pöörduma eelnevalt Tehnilise Järelevalve Ameti poole, kes teeb otsuse, kas enne uuendatud või ümberehitatud allsüsteemi kasutusloa väljastamist tuleb allsüsteemile teostada täiendav vastavushindamine. Täiendav vastavushindamine tuleb teostada kui allsüsteemi uuendamise või ümberehitamisega

1) muutub allsüsteemi funktsionaalsus tervikuna;

2) muudetakse allsüsteemi komponentide funktsioone;

3) võetakse kasutusele uued komponendid, mis ei ole varem kasutusluba saanud.

(3) Kui allsüsteem võeti kasutusele enne asjakohase koostalitluse tehnilise kirjelduse jõustumist, on lubatud asendada allsüsteemi erinevaid osasid koostalitluse komponentidega, millele ei ole teostatud vastavushindamismenetlust. Nimetatud allsüsteemi ümberehitamise või uuendamise korral on lubatud asendada allsüsteemi erinevaid osasid koostalitluse komponentidega, millele on teostatud vastavushindamismenetlus.

(1) EÜ vastavusdeklaratsiooniga kinnitab tootja, et koostalitluse komponendile või allsüsteemile koostalitluse tehnilises kirjelduses sätestatud nõuded on täidetud.

(2) EÜ vastavusdeklaratsioonis esitatakse järgmised andmed

1) tootja nimi ja aadress;

2) volitatud esindaja nimi ja aadress Euroopa Liidus;

3) viide asjakohasele direktiivile või koostalitluse tehnilisele kirjeldusele, millele koostalitluse komponent või allsüsteem vastab;

4) koostalitluse komponendi või allsüsteemi kirjeldus (mudel, tüüp jne);

5) EÜ vastavusdeklaratsiooni väljastamise menetluse kirjeldus;

6) nõuded, millele koostalitluse komponent või allsüsteem vastab, ja kasutustingimused;

7) EÜ vastavusdeklaratsiooni väljastamise aeg ja koht;

8) ajutise EÜ vastavusdeklaratsiooni korral selle kehtivusaeg;

9) EÜ vastavusdeklaratsiooni väljaandja või tema esindaja nimi ja allkiri.

(1) Allsüsteemi vastavussertifikaatideks on vahesertifikaat, EÜ vastavussertifikaat ja siseriiklik vastavussertifikaat. Väljastatava allsüsteemi vastavussertifikaadi päises peab olema üheselt kirjas, millist liiki sertifikaat väljastatakse.

(2) Allsüsteemi vastavussertifikaat peab põhinema allsüsteemi vastavustõendamise menetlusel ja olema kirjutatud samas keeles, milles on kirjutatud tehniline dokumentatsioon. Allsüsteemi vastavussertifikaat ja sellele lisatud dokumendid peavad olema kuupäevastatud ja allkirjastatud ning sisaldama vähemalt järgmisi andmeid

1) viited asjakohastele direktiividele (EÜ vastavussertifikaat) või siseriiklikele õigusaktidele (siseriiklik vastavussertifikaat);

2) tellija või tootja või volitatud esindaja nimi ja aadress Euroopa Liidus;

3) allsüsteemi lühikirjeldus;

4) vastavustõendamise menetluse läbi viinud asutuse nimi ja aadress;

5) lisatud tehniliste dokumentide loetelu vastavalt käesoleva määruse § 11 lõikele 3;

6) kõik ajutised või alalised sätted, mida allsüsteem peab järgima, ning asjakohased kasutuspiirangud ja -tingimused;

7) ajutise vastavussertifikaadi korral selle kehtivusaeg;

8) allakirjutaja ametitõend.

(1) Tootja või volitatud esindaja on kohustatud EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamisel teostama koostalitluse komponendile kasutuskõlblikkuse hindamismenetluse. Kasutuskõlblikkuse hindamismenetluse kohaselt tootja või tema volitatud esindaja tagab ja kinnitab, et koostalitluse komponent on vastavuses kehtivate nõuetega.

(2) Tootja või volitatud esindaja on kohustatud paigaldama koostalitluse komponendile vastavusmärgi ja täiendama kirjalikku vastavusdeklaratsiooni ning koostalitluse komponendi tehnilist dokumentatsiooni, et näidata koostalitluse komponendi vastavust kehtivatele nõuetele.

(3) Koostalitluse komponendi tehnilise dokumentatsiooni ja EÜ vastavusdeklaratsiooni peab tootja või tema volitatud esindaja säilitama ja tegema järelevalveasutusele kättesaadavaks kümne aasta jooksul pärast viimase koostalitluse komponendi valmimist. Kui tootja või tema volitatud esindaja füüsiline asukoht ei ole Euroopa Liidus, on tehnilise dokumentatsiooni ja vastavusdeklaratsiooni säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kohustus koostalitluse komponendi importijal.

(1) Raudtee-ettevõtja on kohustatud allsüsteemi ohutuse hindamiseks pöörduma teavitatud asutuse poole juba allsüsteemi projekteerimisel. Teavitatud asutus kinnitab allsüsteemi ohutust ja kasutuskõlblikkust vastavussertifikaadiga.

(2) Allsüsteemi vastavussertifikaadile lisab raudtee-ettevõtja tehnilise dokumentatsiooni, mille alusel peab Tehnilise Järelevalve Ametil olema võimalik kontrollida allsüsteemi ohutust enne ehitusloa väljastamist ja allsüsteemi kasutuskõlblikkust enne kasutusloa või registreerimistunnistuse väljastamist.

(3) Tehnilise Järelevalve Ametile esitatav allsüsteemi tehniline dokumentatsioon peab kajastama

1) ehitusjoonised, elektri- ja hüdraulikaskeemid, juhtimisahela skeemid, andmetöötlus- ja automaatikasüsteemi kirjeldus, kasutus- ja hooldusjuhend ning muud asjakohased dokumendid;

2) allsüsteemi projekt, kinnitused kaevetööde ja tugevduste jaoks, katseprotokollid ning inspekteerimiste aruanded;

3) allsüsteemiga liidetud koostalitluse komponentide nimekiri;

4) vastavussertifikaadi koopia;

5) projekteerimisarvutused, teostatud uuringud jms;

6) allsüsteemi katsetamise protokollid;

7) muud asjakohastes koostalitluse tehnilistes kirjeldustes nõutud dokumendid.

(4) Kui allsüsteemi ohutuse hindamiseks ei ole mõjuval põhjusel võimalik teavitatud asutuse poole pöörduda, peab raudtee-ettevõtja pöörduma allsüsteemi nõuetele vastavuse tõendamiseks Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Selleks tuleb Tehnilise Järelevalve Ametile esitada projekteerimisstaadiumis projekteeritava allsüsteemi põhimõtteskeem koos toimimise seletuskirjaga ja allsüsteemis kasutatavate komponentide tehnilise dokumentatsiooni.

(5) Raudtee-ettevõtja peab rakendama pärast allsüsteemi kasutusele võtmist kõiki vajalikke meetmeid, et tagada allsüsteemi vastavus tehnilises dokumentatsioonis toodud andmetele ja allsüsteemile kehtestatud nõuetele.

(1) Allsüsteemi ei tohi Eestis kasutusele võtta, kui puudub Tehnilise Järelevalve Ameti poolt või teise Euroopa Liidu liikmesriigi vastava ameti poolt välja antud kasutusluba või kui Tehnilise Järelevalve Amet ei ole väljastanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendavat kasutusluba. Allsüsteemi kasutusluba kinnitab, et allsüsteem on ohutu, vastavuses allsüsteemi kasutuspiirkonnas kehtivate nõuetega ja koostoimiv teiste allsüsteemidega.

(2) Olemasolevale kasutusloale lisaks tuleb Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse korral taotleda täiendav kasutusluba, kui

1) võetakse kasutusele allsüsteem, millele on teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud kasutusluba siseriiklike tehniliste nõuete alusel, mis ei vasta Eestis kehtivatele tehnilistele nõuetele;

2) võetakse kasutusele allsüsteem, millele on teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud kasutusluba koostalitluse tehnilises kirjelduses kehtestatud nõuete alusel, mille osas kehtib Eestis erand;

3) uuendatakse või ehitatakse ümber (sh laiendatakse, rekonstrueeritakse) olemasolev allsüsteem ja on vajalik kontrollida allsüsteemi muudetud osa nõuetele vastamist;

4) muudetakse raudteeliikluse üldist ohutustaset.

(1) Raudteeveeremi allsüsteemi registreerimistaotluse menetlemisel peab raudteeveeremi omanik või otsene valdaja esitama Tehnilise Järelevalve Ametile

1) kirjaliku registreerimisavalduse;

2) raudteeveeremi omandiõigust või otsest valdust tõendavad dokumendid;

3) dokumendid tootjatehase kohta, dokumendid väljalaskeaasta ja tehniliste andmete kohta (tehniline pass);

4) raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne või raudteeveeremi varasemat hooldust ja raudteeveeremile tehtud tehnilisi muudatusi kajastavad andmed;

5) muud dokumendid, mis tõestavad raudteeveeremi vastavust kehtivatele nõuetele (vastavussertifikaat, katseprotokollid jt);

6) Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud kasutusloa olemasolul selle koopia;

7) andmed riigilõivu tasumise kohta.

(2) Kuni koostalitluse tehnilised kirjeldused ei sätesta olulist osa Eestis kehtivatest tehnilistest nõuetest, kontrollitakse raudteeveeremi registreerimistaotluse menetlemisel koostalitluse tehnilistele kirjeldustele vastava raudteeveeremi

1) tehnilist ühilduvust teiste struktuuriliste allsüsteemidega (eelkõige raudteeinfrastruktuuri allsüsteemiga) ja nende ohutut integreerumist;

2) vastavust siseriiklikele nõuetele ulatuses, mida ei ole koostalitluse tehnilises kirjelduses reguleeritud või mille osas on koostalitluse tehnilises kirjelduses kehtestatud Eesti suhtes erand.

(3) Koostalitluse tehnilistele kirjeldustele mittevastava raudteeveeremi registreerimistaotluse menetlemisel kontrollitakse raudteeveeremi

1) tehnilist ühilduvust teiste struktuuriliste allsüsteemidega (eelkõige raudteeinfrastruktuuri allsüsteemiga) ja nende ohutut integreerumist;

2) vastavust raudtee tehnokasutuseeskirjas või rahvusvahelistes kokkulepetes kehtestatud nõuetele käesoleva määruse lisas 2 esitatud parameetrite alusel.

(1) Raudteerajatise kasutusloa saamiseks peab raudteerajatis olema vastavuses koostalitluse tehniliste kirjeldustega. Kui koostalitluse tehnilised kirjeldused raudteerajatisele ei kehti või puuduvad, siis peab raudteerajatis olema vastavuses siseriiklike nõuetega.

(2) Raudteerajatise kasutusloa saamiseks tuleb esitada

1) kirjalik registreerimistaotlus;

2) raudtee omandiõigust või otsest valdust tõestavad dokumendid;

3) dokumendid raudtee teemajanduse rajatiste ja seadmete kohta (tehnilised passid, rööbasteede pikiprofiilide ja jaamade mõõtkavalised ja skemaatilised plaanid jm);

4) raudtee geograafilist asukohta tähistav kaardimaterjal;

5) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne;

6) Tehnilise Järelevalve Ameti poolt aruannetes esitatud andmete õigsuse ning raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimise käigus koostatud dokumendid;

7) andmed riigilõivu tasumise kohta.

(3) Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib allsüsteemi vastavust kehtivatele nõuetele ning eelkõige

1) tehnilist ühilduvust teiste allsüsteemidega;

2) ohutust koostoimes teiste allsüsteemidega.

(1) Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi vastavust põhinõuetele ja kasutuskõlblikkust hindab teavitatud asutus. Nimetatud hindamine peab toimuma 1. jaanuarist 2011. a või hiljem vastu võetud koostalitluse tehniliste kirjelduste puhul 9.11.2010. a Komisjoni otsuse alusel, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamisemenetluse mooduleid.

(2) Teavitatud asutus peab teostama hindamismenetlust, kui

1) allsüsteemil või koostalitluse komponendil puudub vastavussertifikaat või

2) kui allsüsteemi või koostalitluse komponendi osas kavandatakse olulisi muudatusi (uuendamine, ümberehitamine jms).

(3) Kui allsüsteemile on väljastatud vahesertifikaat, peab teavitatud asutus võtma neid EÜ vastavussertifikaadi väljastamisel arvesse. Teavitatud asutus peab eelnevalt kontrollima, et vahesertifikaat hõlmab asjakohaseid koostalitluse tehnilise kirjelduse nõudeid.

(1) Raudtee-ettevõtja peab teatama vastavussertifikaadi väljastanud teavitatud asutusele kõigist allsüsteemi planeeritavatest ümberehitustest.

(2) Teavitatud asutus peab hindama allsüsteemi planeeritavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud allsüsteem vastab koostalitluse tehnilistele kirjeldustele või on vaja läbi viia kogu allsüsteemi uus hindamine.

(1) Teavitatud asutuse poolt teostatava järelevalve eesmärgiks on kontrollida allsüsteemi koostamise vastavust koostalitluse tehnilises kirjelduses kehtestatud nõuetele ja allsüsteemi liideste vastavust ja kohaldatavust teiste allsüsteemide liidestega. Allsüsteemi kontrollitakse tööde lõpetamisel igas järgmises etapis

1) allsüsteemi projekteerimisel;

2) allsüsteemi ehitamisel;

3) allsüsteemi lõplikul katsetamisel.

(1¹) Kui allsüsteemi vastavust kõigile asjakohastele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ei ole hinnatud (näiteks erandi olemasolul, allsüsteemi uuendamisel koostalitluse tehnilise kirjelduse osalisel rakendamisel, koostalitluse tehnilise kirjelduse üleminekuajal), peab teavitatud asutus esitama EÜ vastavussertifikaadis viited koostalitluse tehnilistele kirjeldustele või nende sätetele, millele vastavust vastavushindamismenetluses ei kontrollitud.

(2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve teostamise eesmärgil juurdepääsu allsüsteemi valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- ja muudesse paikadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku informatsiooni ehitusseaduse alusel, sealhulgas

1) allsüsteemi olulised tehnilised andmed;

2) ehitusuuringud (analüüside, arvutuste, katsete jm tulemused);

3) ehitamise tehnilised dokumendid.

(3) Teavitatud asutusel on õigus kontrollida tootjat, sellest tootjat ette teavitamata. Teavitatud asutusel on õigus kontrollkäigu jooksul teostada täielik või osaline audit allsüsteemi tootmise kohta. Teavitatud asutus on kohustatud esitama kontrollkäigu tulemused tootjale kas kontrollkäigu- või auditeerimisaruande kujul.

Teavitatud asutus peab regulaarselt avaldama asjakohast teavet järgmiste dokumentide kohta

1) laekunud vahesertifikaadi ja EÜ vastavussertifikaadi kasutamise taotlused;

2) laekunud koostalitlusvõime komponentide vastavushindamise ja kasutuskõlblikkuse hindamise taotlused;

3) väljastatud või tagasilükatud allsüsteemi vahesertifikaadid;

4) väljastatud või tagasilükatud allsüsteemi EÜ vastavussertifikaadid;

5) väljastatud või tagasilükatud koostalitluse komponendi kasutuskõlblikkuse hindamist või vastavushindamist kinnitavad vastavussertifikaadid.

(1) Allsüsteemi vastavust siseriiklikele tehnilistele nõuetele kontrollib ja hindab toote nõuetele vastavuse seaduse alusel tunnustatud vastavushindamisasutus.

(2) Vastavushindamisasutus peab teostama vastavushindamismenetlust, kui allsüsteemi, allsüsteemi osa või koostalitluse komponendi aluseks on nõuded, mis ei tulene koostalitluse tehnilistest kirjeldustest ja

1) sellel kasutusele võetaval allsüsteemil, allsüsteemi osal või koostalitluse komponendil puudub siseriiklik vastavussertifikaat või

2) selle kasutuses oleva allsüsteemi, allsüsteemi osa või koostalitluse komponendi osas kavandatakse olulisi muudatusi, nagu uuendamine või ümberehitamine.

(3) Vastavushindamisasutus võtab siseriiklikele tehnilistele nõuetele vastavuse kontrollimisel ja hindamisel aluseks vastavushindamismenetluse korra, mis on kehtestatud teavitatud asutusele käesoleva määruse ja koostalitluse tehniliste kirjelduste alusel arvestades siseriiklikest tehnilistest nõuetest lähtuvaid erisusi.

(4) Raudteeveeremi allsüsteemiga seotud siseriiklike eeskirjade vastavushindamismenetlusel jagatakse vastavushindamisasutuse poolt väljastatav siseriiklik vastavussertifikaat kaheks. Vastavussertifikaadi esimene osa peab hõlmama viiteid nendele siseriiklikele eeskirjadele, mis on rangelt seotud üksnes raudteeveeremi ja asjakohase raudteevõrgustiku vahelise tehnilise koostalitlusvõimega, ja teine osa peab hõlmama kõiki ülejäänud asjakohaseid siseriiklikke eeskirju.

(1) Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib allsüsteemi tehnilist ühilduvust ning allsüsteemi integreerimise ohutust.

(2) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub allsüsteemi kasutusloa või registreerimistunnistuse andmisest, kui

1) allsüsteem või selle kasutamine või hooldus ei vasta koostalitluse tehnilises kirjelduses kehtestatud nõuetele;

2) kehtiva koostalitluse tehnilise kirjelduse puudumise või Eestile kehtestatud erandi korral ei vasta allsüsteem muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele;

3) raudteeinfrastruktuuri allsüsteem ei vasta ehitusseaduses või raudteeseaduses kehtestatud nõuetele.

Kui Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et vastavussertifikaadi ja EÜ vastavusdeklaratsiooniga hõlmatud ja turule viidud koostalitlusvõime komponent, mida kasutatakse ettenähtud viisil, ei vasta lisas 1 nimetatud olulistele nõuetele, selle tehnilised kirjeldused on ebaõigesti kohaldatud või on tehnilised kirjeldused puudulikud, võib Tehnilise Järelevalve Amet piirata selle komponendi kasutusala või keelata selle kasutamise. Oma sellisest otsusest peab Tehnilise Järelevalve Amet viivitamatult teavitama Euroopa Komisjoni.

Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib „Raudteeseaduse” § 72 lõike 1 punkti 2 alusel koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kehtestatud nõuete ja rakenduskava või -suuniste täitmist raudteeveeremi ja raudteeinfrastruktuuri valdajate poolt.

[Käesolevast tekstist välja jäetud].