Eesti Panga president — Eesti Panga presidendi 29. detsembri 2006. a määruse nr 13 „Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide rakendamise ja arvutamise kord” muutmine — RT I, 2010+02:00, 17

Määrus kehtestatakse „Krediidiasutuste seaduse” § 71 lõike 7, § 79 lõigete 6–8 ja § 861 lõike 3 alusel.

§ 1. Eesti Panga presidendi 29. detsembri 2006. a määruses nr 13 „Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide rakendamise ja arvutamise kord” (RTL 2007, 3, 52; 93, 1548) tehakse järgmised muudatused: 1) volitusnormist jäetakse välja sõnad „, § 85 lõike 9”; 2) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõnad „§ 78 lõikes 9” sõnadega „§ 72 lõikes 3” ja sõnad „§ 85 lõigetes 4–7” sõnadega „§ 85 lõigetes 8–9”; 3) täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses: „§ 191. Kapitalirendist tulenevate riskipositsioonide väärtus Kapitalirendi tehingust, mille puhul krediidiasutus on rendileandja, tulenevate riskipositsioonide väärtus on järgmine: 1) saadaolevate minimaalsete rendimaksete diskonteeritud väärtus, mis sisaldab kõiki lepingujärgseid makseid, mida rentnik on kohustatud tasuma rendiperioodi jooksul; 2) rendileantud vara garanteerimata jääkväärtus.”; 4) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kapitalirendi tehingust tulenevale riskipositsioonile, mis on arvutatud vastavalt § 191 punktile 1 saadaolevate minimaalsete rendimaksete alusel, rakendatakse riskikaal vastavalt rentniku riskipositsiooni klassile käesolevas alljaotises sätestatud korras.”; 5) paragrahvi 27 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Juhul kui lepinguriik käsitleb oma riigi regionaal- ja kohalikke omavalitsusi sarnaselt keskvalitsusega võib neile rakendada sama riskikaalu, mille on määranud asjaomase lepinguriigi pädev asutus.”; 6) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui lepinguriik käsitleb oma riigiasutuste hallatavaid asutusi sarnaselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute või keskvalitsusega, võib neile rakendada riskikaalu, mille on määranud asjaomase lepinguriigi pädev asutus.”; 7) paragrahvi 34 lõike 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) kinnisasja väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidiriski tasemest, välja arvatud juhul, kui majanduskeskkonna tegurid mõjutavad kinnisasja väärtust ja võlgniku krediidiriski taset samal ajal;”; 8) paragrahvi 36 lõike 1 punktides 7 ja 9 asendatakse esimeses lauses sõna „emiteerija” sõnadega „väärtpaberi aluseks olevatest” ja sõnad „20 protsenti” sõnadega „10 protsenti”; 9) paragrahvi 36 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud French Fonds Communs de Créances või lepinguriigi samaväärse väärtpaberistamisasutuse emiteeritud kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberitele ei pea rakendama piirangut 10 protsenti, kui väärtpaberite aluseks olevate hüpoteekide algne väljaandja, nende väärtpaberitega tagatud pandikirjade emitent ja sama väärtpaberistamise seeria esmase kahju positsioonide omanik kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi.”; 10) paragrahv 38 sõnastatakse järgmiselt: „§ 38. Äriühingute lühiajalise kohustuse välisreitinguga kohustuste riskikaal Riskipositsioonile, mis tuleneb äriühingu lühiajalisest kohustusest, millel on spetsiaalne lühiajalise kohustuse välisreiting, määratakse riskikaal välisreitingu ja sellele vastava krediidikvaliteedi astme alusel. Finantsinspektsiooni poolt välisreitingu alusel määratud krediidikvaliteedi astmetele vastavad järgmised riskikaalud: 1) esimene krediidikvaliteedi aste 20 protsenti; 2) teine krediidikvaliteedi aste 50 protsenti; 3) kolmas krediidikvaliteedi aste 100 protsenti; 4) neljas kuni kuues krediidikvaliteedi aste 150 protsenti.”; 11) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kapitalirendi tehingust tulenevale riskipositsioonile, mis ei kuulu § 191 punktis 1 nimetatud saadaolevate minimaalsete rendimaksete hulka, arvutatakse riskikaal järgmise valemiga: 1/t * 100%, kus t on rendilepingu järelejäänud kestusele lähim täisarv aastates.”; 12) paragrahvi 42 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Nõuded avaliku sektori asutuste ning multilateraalsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, millele määruse §-de 28–30 alusel ei rakendata riskikaalu 0 protsenti, liigitatakse krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kohalike omavalitsuste riskipositsioonide klassi.”; 13) paragrahvi 42 lõike 7 punktis 5 asendatakse sõna „vahemikke” sõnaga „vahemikku”; 14) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva määruse § 85 lõike 2 punktis 1 toodud saadaolevad minimaalsed rendimaksed liigitatakse riskipositsiooni klassidesse rentniku riskipositsiooni klassi alusel.”; 15) paragrahvi 43 lõikes 4 asendatakse sõna „realiseerumise” sõnaga „realiseerumisel”; 16) paragrahvi 49 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui investeerimisfondide aktsiad ja osakud vastavad käesoleva määruse § 39 lõikes 5 sätestatud tingimustele ja krediidiasutusel on andmed aluspositsioonide kohta, kuid puudub luba kasutada sisereitingute meetodit kõigi või teatud osa aluspositsioonide puhul, arvutatakse riskiga kaalutud vara järgmiselt: 1) omakapitali investeeringutest tulenevatelt aluspositsioonidelt arvutatakse riskiga kaalutud vara § 58 kohaselt; kõiki omakapitali investeeringuid käsitletakse muude omakapitali investeeringutena, kui krediidiasutus ei suuda eristada börsil kaubeldavaid omakapitali investeeringuid muudest omakapitali investeeringutest; 2) ülejäänud aluspositsioonidelt arvutatakse riskiga kaalutud vara määruse § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras, arvestades punktide 3 ja 4 erisusi; 3) välisreitinguta riskipositsiooni või riskipositsiooni puhul, mille krediidikvaliteedi aste on vastava riskipositsiooni klassis kõrgeima riskikaaluga, korrutatakse riskikaal koefitsiendiga 2, maksimaalne riskikaal on 1250 protsenti; 4) kõikide teiste riskipositsioonide puhul korrutatakse riskikaal koefitsiendiga 1,1, minimaalne riskikaal on 5 protsenti.”; 17) paragrahvi 49 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui investeerimisfondide aktsiad ja osakud ei ole § 39 lõike 5 tingimuste kohased, võib krediidiasutus oma või kolmanda isiku andmetele tuginedes arvutada aluspositsioonide keskmise riskiga kaalutud vara lõike 2 kohaselt tingimusel, et andmed on olemas kõikide aluspositsioonide kohta ja andmete usaldusväärsus on piisavalt tõendatud.”; 18) paragrahvi 55 lõikes 3 asendatakse sõna „Eluasemekinnisvaraga” sõnaga „Kinnisvaraga”; 19) paragrahvi 59 lõikes 3 asendatakse sõna „difersifitseeritud” sõnaga „diversifitseeritud”; 20) paragrahvi 60 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Omakapitali investeeringute portfellide puhul ei või riskiga kaalutud vara olla väiksem riskiparameetritel põhineva meetodiga leitud riskiga kaalutud vara ja 12,5-ga korrutatud oodatava kahjumi summast. Võrdlusbaasi arvutamisel kasutatakse §-s 82 sätestatud makseviivituse tõenäosusi ja §-s 83 sätestatud kahjumäärasid.”; 21) paragrahvi 61 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kapitalirendi tehingust tulenevale riskipositsioonile, mis ei kuulu § 85 lõike 2 punktis 1 nimetatud saadaolevate minimaalsete rendimaksete hulka, arvutatakse riskikaal järgmise valemiga: 1/t * 100%, kus t on rendilepingu järelejäänud kestusele lähim täisarv aastates.”; 22) paragrahvi 74 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Määruse § 36 nõuete kohaste pandikirjade kahjumäär on 11,25 protsenti.”; 23) paragrahvi 74 lõikes 4 asendatakse sõnad „4,45 protsenti” sõnadega „45 protsenti”; 24) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Vastastikuse tasaarvestuse raamlepinguga hõlmatud repo ning väärtpaberite laenuks andmise ja võtmise tehingute lõpptähtaeg on nende positsioonide nominaalväärtusega kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, aga mitte vähem kui 5 päeva.”; 25) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva jao 6. jaotise 2. alljaotises nimetatud täielikult või peaaegu täielikult tagatud tuletisinstrumentide, väärtpaberitagatisega laenude, repo ja väärtpaberite laenuks andmise ning võtmise tehingute puhul võib minimaalne lõpptähtaeg olla üks päev tingimusel, et kõnealuste tehingutega seotud dokumentides nõutakse tagatise igapäevast ümberhindlust ja vajaduse korral suurendamist ning tagatise saab kiiresti realiseerida makseviivituse või tagatise suurendamise nõude täitmata jätmise korral. (8) Lõpptähtaegade mittevastavuse korral kohaldatakse § 160 sätteid.”; 26) paragrahvi 78 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 85 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kapitalirendi tehingust, mille puhul krediidiasutus on rendileandja, tulenevad riskipositsioonid on järgmised: 1) saadaolevate minimaalsete rendimaksete diskonteeritud väärtus, mis sisaldab kõiki lepingujärgseid makseid, mida rentnik on kohustatud tasuma rendiperioodi jooksul; 2) rendileantud vara garanteerimata jääkväärtus.”; 28) paragrahv 96 sõnastatakse järgmiselt: „§ 96. Garantiide käsitlemine krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi puhul (1) Krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi puhul võetakse olemasolev garantii arvesse ainult juhul, kui see on §-de 97–100 nõuete kohane, välja arvatud lõikes 3 märgitud juhul. (2) Jaenõuete riskipositsioonide klassidesse või kogumitesse jagamisel ja makseviivituse tõenäosuse hindamisel võetakse olemasolev garantii arvesse ainult juhul, kui see on §-de 97–100 nõuete kohane. (3) Kui krediidiasutusel on luba kasutada keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute või äriühingute riskipositsiooniklasside krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel käesoleva jao 1. jaotises sätestatud standardmeetodit, võetakse vastavasse riskipositsiooniklassi kuuluva garandi garantii arvesse ainult juhul, kui see on käesoleva jao 3. jaotises tingimuste kohane.”; 29) paragrahvi 111 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) investeerimisfondil lubatakse investeerida ainult käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud instrumentidesse (edaspidi tagatisena aktsepteeritavad instrumendid), samal ajal ei ole tuletisväärtpaberite kasutamise võimalus riskide maandamiseks kõnealuse tingimusega vastuolus.”; 30) paragrahvi 111 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Kui investeerimisfondil ei ole investeerimispiiranguid investeerimisel tagatisena aktsepteeritud instrumentidesse, võib fondi osakuid tagatisena arvesse võtta osaliselt, tagatisena aktsepteeritavate instrumentide ulatuses. Tagatisena aktsepteeritavate instrumentide ulatusele vastava osa võib leida arvestuslikult eeldades, et investeerimisfond on investeerinud tagatisena mitteaktsepteeritavatesse varadesse kogu lubatud piirmäära ulatuses ning võttes arvesse lõike 5 sätteid. (32) Kui tagatisena mitteaktsepteeritavate varade väärtus on väiksem investeerimisfondi kohustustest, kaasa arvatud tingimuslikud kohustused, arvatakse tagatisena aktsepteeritavatest instrumentidest maha summa, mille võrra kohustused ületavad tagatisena mitteaktsepteeritavaid instrumente.”; 31) paragrahv 112 sõnastatakse järgmiselt: „§ 112. Täiendavad finantstagatised finantstagatiste hindamise üldmeetodi puhul (1) Krediidiasutus, kes kasutab finantstagatiste hindamise üldmeetodit § 137 kohaselt, võib lisaks §-s 111 nimetatutele arvesse võtta järgmisi finantstagatisi: 1) põhinimekirja mittekuuluvad aktsiad ja konverteeritavad võlakirjad, millega kaubeldakse tunnustatud börsidel; 2) investeerimisfondide aktsiad ja osakud tingimusel, et nende puhasväärtus arvutatakse ja avalikustatakse iga päev ning kõnealustel investeerimisfondidel lubatakse investeerida ainult §-s 111 ja käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud instrumentidesse ning tuletisväärtpaberite kasutamise võimalus riskide maandamiseks ei ole kõnealuse tingimusega vastuolus. (2) Investeerimisfondi aktsiaid ja osakuid võib tagatisena osaliselt arvesse võtta §-s 111 nimetatud tagatisena aktsepteeritavate instrumentide ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud instrumentide ulatuses. Tagatisena aktsepteeritavate instrumentide ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud instrumentide ulatusele vastava osa võib leida arvestuslikult § 111 lõigetes 31 ja 32 sätestatud korras.”; 32) paragrahvi 114 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) hüpoteegiga koormatud kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidiriski tasemest, välja arvatud juhul, kui majanduskeskkonna tegurid mõjutavad hüpoteegiga koormatud kinnisvara väärtust ja võlgniku krediidiriski taset samal ajal;”; 33) paragrahvis 118 asendatakse sõna „Elukindlustuspoliisid” sõnaga „Elukindlustuslepingud”, „elukindlustuspoliis” sõnaga „elukindlustusleping” ja sõna „poliis” mis tahes käändes sõnaga „leping” vastavas käändes; 34) paragrahvi 118 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) tagastusväärtus makstakse taotluse korral viivitamata; 10) tagastusväärtust ei saa nõuda ilma krediidiasutuse nõusolekuta.”; 35) paragrahvi 121 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) muu äriühing, sealhulgas krediidiasutuse ema-, tütar- või sidusettevõtja, kellele tunnustatud reitinguagentuuri poolt antud välisreiting on käesoleva jao 1. jaotise 2. alljaotises sätestatud korras tunnistatud vastavaks teisele või kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;”; 36) paragrahvi 122 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „§ 29 lõikes 4 nimetatud multilateraalsete arengupankade” sõnadega „või rahvusvaheliste organisatsioonide”; 37) paragrahvi 122 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „nõude” sõnaga „nõue”; 38) paragrahvi 124 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „swap” sõnaga „swaps”; 39) paragrahvi 135 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit võib kasutada ainult krediidiriski standardmeetodi puhul. Krediidiasutus ei saa kasutada finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit ja üldmeetodit samal ajal, välja arvatud juhul, kui rakendatakse krediidiasutuste seaduse § 867 lõikeid 5 ja 8 ning § 8610. Krediidiasutus ei tohi nimetatud erandlikku kohaldamist kasutata valikuliselt kapitalinõuete vähendamiseks.”; 40) paragrahvi 145 lõikes 8 asendatakse sõna „kogusid” sõnaga „kogumeid”; 41) paragrahvi 152 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „nimetatud punktis” sõnadega „punktis 1”; 42) paragrahvi 152 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Lõikes 2 nimetatud juhtudel kohaldatakse ümberhindlustegurit pärast krediidiriski kaitsest tulenevat krediidiriski korrigeerimist.”; 43) paragrahvi 153 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel käsitletakse elukindlustuslepingut selle väljastanud kindlusandja antud garantiina, mille mõju arvutatakse vastavalt § 154 kohaselt, võttes arvesse § 118 tingimusi. Garantii väärtus on elukindlustuslepingu tagastusväärtus kapitalinõuete arvutamise hetkel.”; 44) paragrahvi 153 täiendatakse lõigetega 21, 22 ja 23 järgmises sõnastuses: „(21) Kui krediidiasutus kasutab krediidiriski standardmeetodit, rakendatakse elukindlustuslepinguga tagatud riskipositsiooni osale riskikaal elukindlustuslepingu sõlminud kindlustusandjale rakendatavate riskikaalude alusel järgmiselt: 1) 20 protsenti, kui kindlustusandja riskikaal on 20 protsenti; 2) 35 protsenti, kui kindlustusandja riskikaal on 50 protsenti; 3) 70 protsenti, kui kindlustusandja riskikaal on 100 protsenti; 4) 150 protsenti, kui kindlustusandja riskikaal on 150 protsenti. (22) Kui krediidiasutus kasutab krediidiriski sisereitingute meetodit, rakendatakse elukindlustuslepinguga tagatud riskipositsiooni osale kahjumäära 40 protsenti. (23) Valuutade mittevastavuste puhul vähendatakse elukindlustuslepingu tagastusväärtust kapitalinõuete arvutamise hetkel vastavalt § 154 lõike 4 kohaselt.”; 45) paragrahvi 156 lõikes 2 lisatakse sõnade „E on riskipositsiooni väärtus” järele lause „Käesoleva jao 5. jaotises loetletud bilansiväliste kohustuste puhul on riskipositsiooni väärtus bilansivälise kohustuse väärtus;”; 46) paragrahvi 156 lõikes 3 asendatakse sõnad „§ 26 lõike 1 punktis 5 sätestatud käsitlust” sõnadega „§ 26 lõigete 3 ja 4 käsitlusi”; 47) paragrahvi 158 lõikes 2 asendatakse sõnad „vastavalt § 73 lõikele 3” sõnadega „§ 77 lõike 7 kohaselt”; 48) paragrahvi 162 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 49) määrust täiendatakse §-dega 1661 ja 1662 järgmises sõnastuses: „§ 1661. Investori hoolsuskohustused väärtpaberistamise tehingu korral (1) Krediidiasutus peab enne investeerimist suutma Finantsinspektsioonile tõendada, et tal on iga väärtpaberistatud positsiooni kohta igakülgsed ja põhjalikud teadmised, ning ta on rakendanud eeskirju, mis on vastavuses tema kauplemisportfelli ja pangaportfelliga ja mis on kohased tema investeeringute riskiprofiilile väärtpaberistatud positsioonides. (2) Krediidiasutus kogub ja analüüsib väärtpaberistatud positsiooni kohta järgmist teavet: 1) väärtpaberistatud nõude algse väljaandja või sponsori avalikustatud majandusliku huvi määr, mille nad väärtpaberistamise korral pidevalt säilitavad; 2) iga väärtpaberistamise positsiooni riskitunnused; 3) väärtpaberistatud nõude algse väljaandja või sponsori maine ja kõnealuse riskipositsiooni klassiga väärtpaberistamiste positsioonide varasemad kahjud; 4) väärtpaberistatud nõude algse väljaandja või sponsori avalikustatud andmed väärtpaberistatud positsioonidega seotud hoolsuskohustuse ja väärtpaberistatud positsioonidele antud tagatiste kohta; 5) väärtpaberistatud positsiooni tagatise hindamise metoodika ja käsitlus; 6) andmed, mis kinnitavad tagatise hindaja sõltumatust; 7) väärtpaberistamise kõik struktuursed näitajad, mis võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse väärtpaberistamise positsiooni arengut. (3) Krediidiasutus viib läbi tema väärtpaberistamise positsioonidele vastavaid stressiteste. (4) Stressitestide läbiviimisel võib tugineda reitinguagentuuri väljatöötatud finantsmudelitele, kui krediidiasutus suudab vajaduse korral tõendada, et olemas on mudelile vastavad eeldused ja krediidiasutus on aru saanud mudelis rakendatavatest meetoditest, eeldustest ning tulemustest. (5) Krediidiasutus, kes ei ole väärtpaberistatud nõude algne väljaandja, sponsor ega laenu andja, kehtestab ametliku korra, mis on asjakohane tema riskipositsioonidega ning vastab tema investeeringute riskiprofiilile väärtpaberistatud positsioonides, et saada õigel ajal teavet väärtpaberistatud positsioonide aluspositsioonide kohta. (6) Teave väärtpaberistatud positsioonide aluspositsioonide kohta sisaldab järgmised andmed: 1) riskipositsiooni tüüp; 2) tähtajaks tasumata laenude osakaal; 3) laenude ennetähtaegse tasumise määrad; 4) kahjumäärad; 5) sissenõutud tagatistega laenud; 6) tagatise liik; 7) riskipositsioonide krediidikvaliteedi astme määramise sagedus; 8) laenude geograafiline ja majandussektoripõhine jaotus. (7) Kui väärtpaberistatud positsiooni aluspositsioonid on väärtpaberistamise positsioonid, peab krediidiasutusel olema lõikes 6 nimetatud teave kõnealuste väärtpaberistatud positsioonide aluseks olevate positsioonide kohta. (8) Finantsinspektsioonil on õigus kehtestada täiendav riskikaal, mis ei ole väiksem kui 250 protsenti käesoleva jaotise alusel kehtestatud riskikaalust, kui krediidiasutus ei täida olulist osa käesolevas paragrahvis nimetatud nõuetest oma hooletuse või tegevusetuse tõttu. (9) Finantsinspektsioonil on õigus suurendada lõikes 8 nimetatud täiendavat riskikaalu kuni 1250 protsendini igal järgneval hoolsuskohustuse sätte rikkumisel. § 1662. Nõude algse väljaandja või sponsori hoolsuskohustused väärtpaberistamise tehingu korral (1) Kui krediidiasutus on väärtpaberistatud nõude algne väljaandja või sponsor, kohaldab ta väärtpaberistatud positsioonidele sama krediidiriski strateegiat ja printsiipe nagu tema enda pangaportfelli positsioonidele. Väärtpaberistatavate osade omandamise ja emissioonide tagamise korral kasutatakse samu analüüsistandardeid ning kriteeriume, mida kasutatakse juhul, kui kõnealused positsioonid on krediidiasutuse pangaportfelli või kauplemisportfelli koosseisus. (2) Kui krediidiasutus on väärtpaberistatud nõude algne väljaandja või sponsor, avalikustab ta investoritele andmed, mis kinnitavad krediidiasutuste seaduse § 811 kohase majandusliku huvi säilitamist. Krediidiasutus tagab tulevastele investoritele juurdepääsu olulisele teabele väärtpaberistamise tehingu aluspositsioonide krediidikvaliteedi, rahavoogude ja tagatiste kohta. Samuti tagab ta juurdepääsu teabele, mis on vajalik stressitestide läbiviimiseks. (3) Oluline teave määratletakse väärtpaberistamise päeva seisuga ja vajaduse tekkimisel ka pärast seda. Finantsinspektsioonil on õigus kehtestada täiendav riskikaal, mis ei ole väiksem kui 250 protsenti käesoleva jaotise alusel kehtestatud riskikaalust, kui krediidiasutus ei täida olulist osa käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetest oma hooletuse või tegevusetuse tõttu. (4) Finantsinspektsioonil on õigus suurendada lõikes 3 nimetatud täiendavat riskikaalu kuni 1250 protsendini igal järgneval hoolsuskohustuse sätte rikkumisel.”; 50) paragrahvi 167 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahjumi arvutamisel ei võeta arvesse traditsioonilise väärtpaberistamise tehinguga väärtpaberistatud nõudeid, mille algne väljaandja on krediidiasutus, kui krediidiasutus on § 1662 lõike 1 nõuete kohane ja täidetud on üks järgmistest tingimustest: 1) väärtpaberistatud nõuetega seotud krediidiriski oluline osa on üle kantud kolmandatele isikutele; 2) krediidiasutus kohaldab kõikidele tema omanduses olevatele kõnealuse väärtpaberistamise tehingu positsioonidele riskikaalu 1250 protsenti või arvab nimetatud väärtpaberistamise positsioonid omavahenditest maha krediidiasutuste seaduse § 75 lõike 3 kohaselt.”; 51) paragrahvi 167 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Peale käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimuste peab väärtpaberistamise tehing olema kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigete 2–4 sätestatud nõuetega.”; 52) paragrahvi 168 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Krediidiasutus, kes on sünteetilise väärtpaberistamise tehinguga väärtpaberistatud nõuete esialgne väljaandja, võib riskiga kaalutud varade ning oodatava kahjumi arvutamisel rakendada väärtpaberistatud nõuetele käesoleva jao 1. ja 2. jaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodi või sisereitingute meetodite asemel käesoleva jaotise sätteid juhul, kui krediidiasutus on § 1662 lõike 1 nõuete kohane ja täidetud on üks järgmistest tingimustest: 1) väärtpaberistatud nõuetega seotud krediidiriski oluline osa on üle kantud kolmandatele isikutele otsese või kaudse krediidiriski kaitse kaudu; 2) krediidiasutus kohaldab kõikidele tema omanduses olevatele kõnealuse väärtpaberistamise tehingu positsioonidele riskikaalu 1250 protsenti või arvab nimetatud väärtpaberistamise positsioonid omavahenditest maha krediidiasutuste seaduse § 75 lõike 3 kohaselt.”; 53) paragrahvi 168 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuse peab väärtpaberistamise tehing olema kooskõlas järgmiste nõuetega: 1) väärtpaberistamise tehingu dokumentatsioon peegeldab tehingu majanduslikku olemust; 2) krediidiriski kaitse, millega krediidirisk oli üle kantud, on kooskõlas käesoleva jao 3. jaotise nõuetega ja eriotstarbelise ettevõtte antav kaudne krediidiriski kaitse ei ole käesoleva punkti mõistes aktsepteeritav krediidiriski kaitse; 3) krediidiriski kaitse tehingu tingimused ei kehtesta arvestatava olulisuse piiri, millest allapoole jäävate krediidisündmuste korral krediidiriski kaitse ei kehti; 4) krediidiriski kaitse tehingu tingimused ei luba katkestada kaitset juhul, kui väärtpaberistatud nõuete krediidikvaliteet langeb; 5) krediidiriski kaitse tehingu tingimused ei kohusta krediidiasutust, kes on väärtpaberistatud nõuete algne väljaandja, parandama väärtpaberistatud nõuete krediidikvaliteeti; väärtpaberistatud positsioonide varajane amortiseerimine ei ole käesoleva lõike mõistes krediidikvaliteedi parandamine; 6) krediidiriski kaitse tehingu tingimused ei kehtesta krediidiasutuse krediidiriski kaitse kulu või väärtpaberistamise võlakirja omanikele makstavate intressimaksete või riskipreemia suurenemist väärtpaberistatud nõuete krediidikvaliteedi languse korral; 7) krediidiriski kaitse jõustatavust kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides kinnitab sõltumatu pädeva eksperdi arvamus.”; 54) määrust täiendatakse §-ga 1681 järgmises sõnastuses: „§ 1681. Krediidiriski olulise osa ülekandmine (1) Kui Finantsinspektsioon ei ole otsustanud, et asjaomase väärtpaberistamise tehinguga saavutatava riskiga kaalutud varade vähendamisega ei kaasne sama ulatuslikku krediidiriski ülekandmist kolmandatele isikutele, on krediidiriski oluline osa üle kantud järgmistel juhtudel: 1) krediidiasutuse omanduses olevate mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud varad ei ületa 50 protsenti väärtpaberistamise tehingu kõikide mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud varadest; 2) kui väärtpaberistamise tehingus ei ole mezzanine-positsioone, ei ole krediidiasutuse omanduses rohkem kui 20 protsenti väärtpaberistamise tehingu positsioonide väärtusest, millele kohaldatakse mahaarvamist omavahenditest või riskikaalu 1250 protsenti ning krediidiasutus suudab tõendada, et asjaomaste riskipositsioonide väärtus ületab oluliselt nendelt positsioonidelt arvutatud hinnangulise oodatava kahju. (2) Krediidiriski olulise osa ülekandmise korral loetakse väärtpaberistamise tehingu mezzanine-positsiooniks positsiooni, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) positsioonile kohaldatav riskikaal on väiksem kui 1250 protsenti; 2) positsiooni nõudeõiguse järk on madalam esimesest nõudeõiguse järgust samas väärtpaberistamise tehingus; 3) positsiooni nõudeõiguse järk on madalam kui teistel sama väärtpaberistamise tehingu positsioonidel, millele § 172 kohaselt vastab esimene krediidikvaliteedi aste või § 183 kohaselt vastab esimene või teine krediidikvaliteedi aste; 4) krediidiriski olulise osa võib pidada ülekantuks juhul, kui krediidiasutus tõendab Finantsinspektsioonile, et on kehtestanud eeskirjad ja meetodid, mille kohaselt väärtpaberistamise tehinguga saavutatava kapitalinõude võimaliku vähendamisega kaasneb sama ulatuslik krediidiriski ülekandmine kolmandatele isikutele. Krediidiasutus peab tõendama, et krediidiriski üleminek kolmandatele isikutele on määratud ka sisemises riskijuhtimises ja sisemises kapitalivajaduses.”; 55) paragrahvi 172 lõike 3 punktis 4 asendatakse sõnad „100 protsenti” sõnadega „350 protsenti”; 56) paragrahvi 173 lõikes 4 asendatakse sõnad „§ 173 kohaselt” sõnadega „krediidiasutuste seaduse § 75 lõike 3 kohaselt”; 57) paragrahvi 176 lõiked 1, 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Likviidsuse tagamise tehingust tuleneva väärtpaberistamise positsiooni suhtes, millel puudub välisreiting ja mis vastab kõikidele käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele, võib kohaldada ümberhindamistegurit 50 protsenti. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ümberhindamisteguri kohaldamisel rakendatakse korrigeeritud väärtpaberistatud positsioonile kõrgeimat riskikaalu nendest, mida oleks kohaldatud väärtpaberistatud nõuete suhtes käesoleva jao 1. jaotise alusel juhul, kui need nõuded poleks väärtpaberistatud. (3) Likviidsuse tagamise tehingust tulenevale väärtpaberistamise positsioonile võib kohaldada ümberhindamistegurit 0 protsenti, kui likviidsuse tagamise leping on käesoleva paragrahvi lõike 4 tingimuste kohane ja krediidiasutusel on õigus leping ühepoolselt tingimusteta katkestada ning kõik muud nõuded väärtpaberistatud varale on allutatud likviidsuse tagamise lepingu alusel väljastatud laenu tagasimaksetele.”; 58) paragrahvi 183 lõikes 4 asendatakse sõna „määratudkrediidikvaliteedi” sõnadega „määratud krediidikvaliteedi”; 59) paragrahvi 183 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 60) paragrahvi 185 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 61) paragrahvi 200 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) tasaarvestatavate tehingute kogum (netting set) hõlmab ühe vastaspoolega tehtud tehinguid, mille kahepoolne tasaarvestuskokkulepe jõustatakse õiguslikult mõlemale tehingupoolele ja tasaarvestust aktsepteeritakse käesoleva jaotise 8. alljaotise ning käesoleva jao 3. jaotise alusel. Tehingut, mida käesoleva jaotise 8. alljaotise kohaselt ei käsitleta õiguslikult jõustatava kahepoolse tasaarvestuskokkuleppena, käsitletakse käesoleva jaotise tähenduses iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina. Käesoleva jaotise 7. alljaotise kohaldamisel võib kõiki ühe vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumeid käsitleda üheainsa tasaarvestatavate tehingute kogumina, kui oodatava riskipositsiooni (EE) leidmisel on iga tasaarvestatava tehingu negatiivse positsiooni väärtus 0;”; 62) paragrahvis 210 asendatakse sõna „loetakse” sõnadega „võib pidada”; 63) paragrahvi 227 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Krediidiriski ülekandetehingute kogumit, mis tagab teatud kindla arvu makseviivitusi, käsitletakse järgnevalt: 1) alusvara riskipositsiooni suurus on alusvaraks oleva võlainstrumendi efektiivne nimiväärtus, mis korrutatakse kindla arvu makseviivitusi tagava tuletisinstrumendi modifitseeritud kestusega seoses muutusega alusvaraks oleva võlainstrumendi krediidiriski marginaalis; 2) maandatud positsioonide kogum moodustatakse krediidiriski iga ülekandetehingu alusvaraks oleva võlainstrumendi kohta. Erinevate krediidiriski ülekandetehingute alusvarade positsioone ei tohi kaasata samasse maandatud riskipositsioonide kogumisse; 3) maandatud positsioonide kogumile kohaldatakse vastaspoole krediidiriski kordajat 0,3 protsenti, kui alusvaraks oleva võlainstrumendi kohta on välisreiting, mis on käesoleva jao 1. jaotise 2. alljaotise järgi kolmanda või kõrgema krediidikvaliteedi astme kohane. Alusvaraks olevate teiste võlainstrumentide puhul kohaldatakse vastaspoole krediidiriski kordajat 0,6 protsenti.”; 64) paragrahvi 278 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Esimese makseviivituse juhu ja teatud kindla makseviivituse juhu krediididerivatiivide korral kohaldatakse vastupidiste positsioonide põhimõtte asemel järgmisi käsitlusi: 1) kui krediididerivatiiv hõlmab krediidiriski kaitsega riskipositsioonide kogumit tingimusel, et esimene makseviivituse juht toob krediidiriski kaitse pakkujale kaasa maksekohustuse tekkimise ja lõpetab krediididerivatiivi lepingu, võib krediidiasutus kogumi spetsiifilise riski arvutamisel välja jätta kogumisse kuuluva riskipositsiooni, millelt arvutatud spetsiifiline risk oleks madalaim arvestades § 284 sätteid arvestades; 2) kui krediididerivatiivi tingimuste kohaselt tekib krediidiriski kaitse pakkujal maksekohustus krediidiriski kaitsega hõlmatud kogumis kindla arvu makseviivituste korral, kohaldatakse punktis 1 nimetatud sätteid, mida kohandatakse teatud kindla arvu makseviivituse juhule.”; 65) paragrahvi 284 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad „esimesele või teisele” sõnadega „esimesele, teisele või kolmandale”; 66) paragrahvi 284 lõike 3 punktis 2 jäetakse välja sõnad „kolmandale ja”; 67) paragrahvi 284 lõike 3 punktis 3 lisatakse pärast sõna „viiendale” sõnad „või kuuendale”; 68) paragrahv 302 sõnastatakse järgmiselt: „§ 302. Kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõue (1) Kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõue on 8 protsenti käesolevas jaotises sätestatud korras arvutatud riskiga kaalutud varast. (2) Kauplemisportfelli vastaspoole kapitalinõuet arvutatakse järgmistest tehingutest tulenevatelt riskipositsioonidelt: 1) reguleerimata väärtpaberiülekanded; 2) börsivälised tuletisinstrumendid ja krediididerivatiivid; 3) repotehingud, pöördrepotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, mille alusvara on kauplemisportfelli kuuluvad väärtpaberid või kaubad; 4) väärtpaberitagatisega tehingud; 5) pika arveldustähtajaga tehingud. (3) Kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõude võib jätta arvutamata kauplemisportfelli kuuluvatelt krediididerivatiividelt, kui need on sisemise riskimaanduse osa ja käesoleva peatüki 2. jao 3. jaotise tingimuste kohased.”; 69) paragrahvis 316 asendatakse sõnad „lõike 4 punktis 3” sõnadega „lõike 3 punktis 3”; 70) paragrahvis 317 asendatakse sõnad „§ 85 lõigetes 4 ja 5” sõnadega „§ 852 lõigetes 4 ja 5”; 71) paragrahvi 320 lõike 1 teise lause lõppu lisatakse sõnad „ilma piiranguteta”; 72) paragrahvi 327 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) grupiülesed kahjujuhtumid, mis mõjutavad kogu gruppi, võib erandkorras liigitada täiendava äriliini „grupiülesed” alla;”; 73) paragrahvi 328 lõikes 5 lisatakse pärast sõna „Kindlustuskaitse” sõnad „või muu riski ülekandemehhanismi”;. 74) 4. peatükk sõnastatakse järgmiselt: „4. peatükk RISKIDE KONTSENTREERUMINE § 330. Mõisted (1) Peatüki käsitletakse krediidiasutusena ka kolmandates riikides tegevusloa saanud, krediidiasutuse mõiste kohaseid ettevõtjaid ning avalik-õiguslikke isikuid koos nende filiaalidega. (2) Omavahel seotud isikuid käsitletakse krediidiasutuste seaduse § 85 lõigete 5, 6 ja 13 kohaselt. (3) Riskikontsentratsiooni riskipositsioonide arvutamisel võib garantiina arvesse võtta krediidituletisinstrumente, välja arvatud krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad rahaliselt kaetud ulatuses (credit linked notes). (4) Riskikontsentratsiooni riskipositsioonide arvutamisel ei või krediidiriski kaitsena arvesse võtta määruse §-s 116 toodud nimetatud krediidiasutusele tagatiseks antud nõudeid. (5) Riskikontsentratsiooni riskipositsioonide arvutamisel ei või kinnisvara kapitalirendi tehingutest tulenevaid riskipositsioone käsitleda sarnaselt kinnisvaraga tagatud laenudest tulenevate riskipositsioonidega, välja arvatud määruse § 333 lõigetes 11 ja 12 sätestatud ulatuses. (6) Krediidiasutus võib kontsentreerumise piirmäärade järgimisel kasutada krediidiasutuste seaduse § 85 lõike 3 punktis 3 kirjeldatud riskipositsioonide käsitlust ka kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingute, kliiringukeskuste ja börside sarnaste positsioonide puhul. (7) Krediidiasutus informeerib viivitamata Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud õiguse kasutamisest. § 3301. Erisused omavahel seotud isikute määratlemisel (1) Kui krediidiasutuse klient kuulub rohkem kui ühte omavahel seotud isikute gruppi, kaasatakse kliendi suhtes võetud riskipositsioon igasse gruppi selle kogu ulatuses. (2) Omavahel seotud isikute gruppi ei liigitata isikuid, kelles omab otsest kontrolli keskvalitsus, millele vastavalt määruse 3. peatüki 2. jao 1. jaotise 3. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodile rakendataks riskikaalu 0 protsenti. (3) Omavahel seotud isikute gruppi ei liigitata isikuid, kelles omab otsest kontrolli regionaal- või kohalik omavalitsus, millele vastavalt määruse § 27 lõigetele 3 ja 4 rakendataks riskikaalu 0 protsenti. (4) Kui isiku määramisel omavahel seotud isikute gruppi krediidiasutuse ja Finantsinspektsiooni hinnangud ei kattu, tehakse lõplik otsus Finantsinspektsiooni hinnangu alusel. § 3302. Alusvaraga positsioonide käsitlemine (1) Krediidiasutuste seaduse § 85 lõike 6 punktis 4 sätestatud alusvaraga positsioonide riskide tegeliku jaotuse määramisel võib kasutada käesolevas paragrahvis esitatud käsitlust. (2) Kui krediidiasutusel on usaldusväärsed andmed riskipositsiooni alusvara(de) kohta, on krediidiasutuse riskipositsiooniks alusvarast tulenev riskipositsioon ning isikuks, kelle suhtes on positsioon võetud, on isik, kelle suhtes tekib alusvarast tulenev nõue (look through approach). (3) Kui krediidiasutusel puuduvad usaldusväärsed andmed riskipositsiooni alusvara(de) kohta, et rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud meetodit, käsitletakse kõiki kõnealuseid alusvarasid ühe määratlemata kliendi riskipositsioonina. (4) Kui krediidiasutusel on usaldusväärsed andmed, et riskipositsiooni alusvaradel ei ole otsest ega kaudset seotust mitte ühegi krediidiasutuse kliendi ega omavahel seotud isikutega, kelle suhtes võetud riskipositsiooni suhe krediidiasutuse omavahenditesse on suurem kui 2 protsenti, võib kõnealust riskipositsiooni käsitleda ühe kliendi riskipositsioonina (structure-based approach). (5) Kui krediidiasutusel on usaldusväärsed andmed, et alusvaraga riskipositsioon on piisavalt hajutatud, võib kõnealust riskipositsiooni käsitleda ühe kliendi riskipositsioonina. Alusvaraga riskipositsioon on piisavalt hajutatud, kui selle suurim aluspositsioon ei ületa 5 protsenti kogu alusvaraga riskipositsioonist. (6) Fondifondi osakutest tuleneva riskipositsiooni korral rakendatakse piisava hajutatuse kriteeriumit alusvaraks oleva fondi alusvara suhtes. (7) Krediidiasutus kontrollib riskipositsiooni alusvarade andmeid vähemalt üks kord kuus. (8) Alusvaraga riskipositsioonide korral, mis on omandatud enne 2010. aasta 31. detsembrit, võib kuni 2015. aasta 31. detsembrini kohaldada nõudeid, mis kehtisid enne 2010. aasta 31. detsembrit. § 331. Riskipositsiooni arvutamine (1) Riskipositsioon arvutatakse iga kliendi või omavahel seotud isikute kohta eraldi. (2) Kui krediidiasutus arvutab kapitalinõudeid kauplemisportfellist tulenevate riskide katmiseks, siis peab ta ühe kliendi kohta eraldi arvutama pangaportfellist ja kauplemisportfellist tulenevad riskipositsioonid. (3) Kui krediidiasutus on vabastatud kohustusest arvutada kapitalinõudeid kauplemisportfelli riskide katmiseks, siis peab ta ühe kliendi riskipositsioonid arvutama vastavalt määruse 3. peatüki 2. jaos sätestatud pangaportfellist tulenevate riskipositsioonide arvutamise reeglitele. (4) Kauplemisportfellist tuleneva ühe kliendiga seotud riskipositsiooni arvutamisel võetakse arvesse järgmised positsioonid: 1) emiteeritud finantsinstrumentide pika ja lühikese positsiooni vahe, kui pika positsiooni absoluutväärtus ületab lühikese positsiooni absoluutväärtuse. Positsioonide suurused arvutatakse määruse 3. peatüki 6. jao 2. jaotise kohaselt; 2) neto riskipositsioon (net exposure), mis on võetud finantsinstrumentide emissiooni või aktsiaemissiooni tagamise korral. Neto riskipositsiooni arvutamisel lahutatakse krediidiasutuse poolt tagatud lepingutest tulenevatest positsioonidest sellised tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete alusel märkinud või edasi taganud (sub-underwriting). Neto riskipositsioone vähendatakse määruse §-s 281 sätestatud emissiooni tagamise netopositsioonide vähendustegurite kohaselt; 3) riskipositsioonid, mis tulenevad määruse kauplemisportfelli ülekanderiski ja vastaspoole krediidiriski kokkulepetest ning tehingutest vastavalt määruse 3. peatüki 6. jao 3. jaotise kohaselt. Riskipositsioon arvutatakse nimetatud jaotises sätestatud riskipositsioonide arvutamise korra alusel. (5) Kauplemisportfellist tulenevad omavahel seotud isikute riskipositsioonid arvutatakse nii, et kokku liidetakse grupi üksikklientidega seotud ja käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt arvutatud riskipositsioonid. (6) Pangaportfellist tuleneva ühe kliendiga seotud riskipositsiooni arvutamisel võetakse arvesse järgmised positsioonid: 1) vara bilansilises väärtuses. Kui vara allahindlus kajastatakse eraldi bilansikirjel, võetakse kõnealune vara arvesse netoväärtuses; 2) bilansivälised kohustused nimiväärtuses; krediidilimiidid võetakse arvesse limiidi kasutamata osa ulatuses; 3) tuletisväärtpaberid määruse 3. peatüki 2. jaos sätestatud tuletisväärtpaberite riskipositsiooni arvutamise korra alusel arvutatud ulatuses. (7) Kliendi või omavahel seotud isikute kogu riskipositsioon arvutatakse nii, et kokku liidetakse kauplemisportfellist ja pangaportfellist tulenevad riskipositsioonid, arvestades määruse §-s 332 nimetatud mahaarvamisi ja määruse §-st 333 tulenevat krediidiriski kaitset. § 332. Mahaarvamised pangaportfelli riskipositsioonide arvutamisel (1) Riskipositsioonide arvutamisel võib maha arvata käesolevas paragrahvis nimetatud positsioonid. (2) Nõuded ja tingimuslikud nõuded, millele määruse 3. peatüki 2. jao 1. jaotise 3. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodi kohaselt rakendatakse riskikaalu 0 protsenti. (3) Riskipositsioonid, mis on täielikult tagatud nõuetega isikute vastu, kelle puhul määruse 3. peatüki 2. jao 1. jaotise 3. alljaotises krediidiriski standardmeetodi kohaselt rakendatakse riskikaalu 0 protsenti. (4) Nõuded ja tingimuslikud nõuded liikmesriikide regionaalvalitsustele ning kohalikele omavalitsustele ja nende poolt täielikult tagatud riskipositsioonid, millele määruse 3. peatüki 2. jao 1. jaotise 3. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodi kohaselt rakendatakse riskikaalu 20 protsenti. (5) Riskipositsioonid, mis on täielikult tagatud, laenu andvasse krediidiasutusse või selle ema- või tütarettevõtja krediidiasutusse paigutatud rahaliste hoiustega. Krediidiasutuse emiteeritud krediidiriski vahetustehingut sisaldava võlakirja alusel saadud sularaha ning vastaspoole laenud krediidiasutusele ja hoiused krediidiasutuses, mis on määruse 3. peatüki 2. jao 3. jaotise 1. alljaotises sätestatud bilansilise tasaarvestuse lepingu tingimuste kohased. (6) Riskipositsioonid, mis on täielikult tagatud laenu andva krediidiasutuse või selle ema- või tütarettevõtja emiteeritud hoiusesertifikaatidega, kui need on hoiustatud ühes nimetatud asutuses. (7) Bilansivälised kohustused, mis on määruse 3. peatüki 2. jao 5. jaotises sätestatud bilansiväliste kohustuste krediidiriski arvestuse kohaselt madala riskiga bilansivälised kohustused tingimusel, et kliendi või omavahel seotud isikutega on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt krediidiasutus täidab oma kohustusi ainult juhul, kui sellega ei ületata krediidiasutuste seaduse § 85 lõigetes 8–9 nimetatud piirmäärasid. (8) Paragrahvis 36 sätestatud nõuete kohased pandikirjad. (9) 50 protsenti lühiajalistest dokumentaalmaksetest ning kasutamata krediidilimiitidest, mis kuuluvad määruse 3. peatüki 2. jao 5. jaotises sätestatud bilansiväliste kohustuste krediidiriski arvestuse kohaselt mõõduka riskiga bilansiväliste kohustuste hulka. (10) Võlgniku asukohariigis ametlikult kehtivas vääringus nõuded keskpankadele, mis tulenevad keskpanga nõudmisel hoitavast kohustuslikust reservist. (11) Kohustusliku likviidsusnõude täitmiseks hoitavad keskvalitsuste võlakirjad, mis on nomineeritud ja väljastatud emitendi asukohariigis ametlikult kehtivas vääringus ning mille välisreiting on võrdne või kõrgem investeerimisklassile vastavast välisreitingust. § 333. Krediidiriski maandamise rakendamine riskipositsioonide arvutamisel (1) Kolmanda isiku garantiiga tagatud riskipositsiooni osa võib käsitleda riskipositsioonina garantiiandja vastu tingimusel, et riskipositsiooni tagatud osale rakendatakse määruse 3. peatüki 2. jao 1. jaotise 2. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodi kohaselt võrdset või madalamat riskikaalu kui tagamata osale. Riskipositsiooni ja selle tagatiseks oleva garantii valuutade erinevuse, tähtaegade mittevastavuse ja osalise garantii puhul kohaldatakse määruse 3. peatüki 2. jao 3. jaotises sätestatud korda. (2) Paragrahvis 135 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi kasutamisel võib kolmanda isiku väljastatud tunnustatud tagatisega kaetud riskipositsiooni tagatise turuväärtuse ulatuses käsitleda riskipositsioonina tagatise väljastaja vastu tingimusel, et riskipositsiooni tagatud osale rakendatakse määruse 3. peatüki 2. jao 1. jaotise 2. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodi kohaselt võrdset või madalamat riskikaalu kui tagamata osale, ning krediidiriski kaitse ja kaitstava riskipositsiooni järelejäänud tähtajad ei ole käesoleva määruse § 158 mõistes mittevastavuses. (3) Paragrahvis 137 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi kasutamisel võib riskipositsioonide arvutamisel võtta arvesse määruse §-s 138 sätestatud korras arvutatud täielikult korrigeeritud riskipositsioonide väärtuse. Nimetatud meetodi kasutamisel peab krediidiasutus täitma tagatiste aktsepteerimise tingimusi ja muid nõudeid, mis on sätestatud määruse 3. peatüki 2. jao 3. jaotise 1. alljaotises. (4) Määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotises sätestatud krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamisel võib riskipositsioonide arvutamisel võtta arvesse finantstagatise mõju kõnealustele positsioonidele. Krediidiasutus peab sisemisi hinnanguid finantstagatise mõjule krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel kasutatava meetodi alusel kasutama järjekindlalt. Nimetatud meetodi kasutamisel peab krediidiasutus täitma määruse 3. peatüki 2. jao 3. jaotise 1. alljaotises sätestatud finantstagatiste aktsepteerimise tingimusi. (5) Krediidiasutus, kes kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigust, peab olema võimeline tõestama Finantsinspektsioonile oma suutlikkust hinnata finantstagatise mõju asjaomastele riskipositsioonidele eraldi muudest maksejõuetusest tingitud kahjumäärade seisukohalt olulistest asjaoludest. (6) Krediidiasutus, kes krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamisel ei kasuta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigust, võib riskipositsioonide arvutamisel kasutada finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigust. Krediidiasutus võib kasutada ainult üht nimetatud õigustest. (7) Krediidiasutus, kes kasutab riskipositsioonide arvutamisel finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigust, peab riskide kontsentreerumise hindamiseks regulaarselt läbi viima stressiteste, võttes sealhulgas arvesse tagatise realiseerimisväärtust. Testides hinnatakse turutingimuste võimalike muutuste mõju krediidiasutuse omavahendite adekvaatsusele ja tagatiste realiseerimisväärtusele. Krediidiasutus peab tõendama Finantsinspektsioonile, et läbiviidud stressitestid on kõnealuste riskide hindamiseks piisavad ja asjakohased. (8) Kui stressitest viitab tagatise madalamale realiseerimisväärtusele kui finantstagatiste hindamise üldmeetodi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt oleks lubatud arvesse võtta, tuleb tagatise arvessevõetavat väärtust stressitesti tulemuste kohaselt vähendada. (9) Krediidiasutus töötab välja ja rakendab korra, mis võimaldab piisavalt täpselt hinnata riskide kontsentratsiooni kaudse krediidiriski kaitse pakkujate vastu ning riskide kontsentratsiooni, mis tuleneb riskipositsiooni ning krediidiriski kaitset pakkuva instrumendi järelejäänud tähtaegade mittevastavusest. (10) Krediidiasutus töötab välja ja rakendab korra, mis võimaldab ülemääraselt suure riskide kontsentratsiooni tuvastamise korral võtta meetmeid riskide kontsentratsiooni vähendamiseks. (11) Krediidiasutus võib vähendada riskipositsiooni väärtust kuni 50 protsenti tagatise väärtusest, kui tagatiseks on eluasemekinnisvarale seatud hüpoteek või 1991. aasta või hilisema samaväärse Soome elamuühinguseaduse alusel tegutseva elamuühingu osa. Eluasemekinnisvara peab olema määruse § 114 lõigetes 4 ja 5 ning § 150 sätestatud nõuete kohane. Eluasemekinnisvarana käsitletakse elamut, mida selle omanik kasutab või kavatseb kasutada elamiseks või eluruumina üürileandmiseks ja selle väärtust tuleb hinnata vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. (12) Krediidiasutus võib vähendada riskipositsiooni väärtust kuni 50 protsendi ulatuses selle tagatiseks või tagatise alusvaraks oleva kommertskinnisvara väärtusest, kui riskipositsioon on määruse §-s 34 nimetatud tingimuste kohane, mille järgi võib krediidiriski standardmeetodi alusel sellele rakendada 50-protsendilist riskikaalu. Kommertskinnisvara peab olema valmis ehitatud ning tootma omanikule piisavalt renditulu ja selle väärtust tuleb hinnata vähemalt üks kord aastas. (13) Krediidiasutus, kes kasutab käesoleva paragrahvi lõigetes 11 või 12 nimetatud õigust, peab suutma Finantsinspektsioonile tõestada, et hüpoteegiga koormatud kinnisvara väärtus on hinnatud usaldusväärselt. § 334. Piirmäärade arvutamine Riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamiseks jagatakse kliendi või omavahel seotud isikute kogu riskipositsioon krediidiasutuse omavahendite summaga ning korrutatakse 100-ga. § 335. Konsolideerimisgrupi riskide kontsentreerumise arvutamine (1) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi riskide kontsentreerumist arvutatakse käesoleva peatüki sätete kohaselt. Riskipositsioonid arvutatakse konsolideerimisgrupi konsolideeritud andmete alusel. (2) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel kasutatakse krediidiasutuse konsolideerimisgrupi omavahendite summat.”; 75) paragrahvi 341 lõikes 2 asendatakse arv „2010” arvuga „2013”. § 2. Määrust rakendatakse alates 31. detsembrist 2010. a.