Sotsiaalminister — Psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenustele esitatavad kohustuslikud nõuded ning teenuste osutamise kord — RTL, 4, 49

Määrus kehtestatakse «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 17 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määruses kehtestatakse nõuded psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenustele (edaspidi teenused), teenuse osutajatele ning teenuste osutamise korrale. (2) Käesoleva määruse kohaselt on täielikult või osaliselt riigieelarvest rahastatavateks psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenusteks: 1) igapäevaelu toetamine; 2) toetatud elamine; 3) elamine kogukonnas; 4) töötamise toetamine; 5) ööpäevaringne hooldamine; 6) ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine; 7) ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega hooldamine. § 2. Psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenustele õigustatud isikud Käesoleva määrusega kehtestatud riigieelarvest rahastatavatele teenustele on õigus täisealistel isikutel, kellel on raskest või püsivast psüühikahäirest tingitud erivajadused ja kes vastavad käesoleva määruse lisas 1 sätestatud vastava teenuse kättesaamise kriteeriumitele. § 3. Nõuded teenustele Täielikult või osaliselt riigieelarvest rahastatavad teenused peavad vastama määruse lisas 2 sätestatud nõuetele. § 4. Nõuded teenuste osutajatele (1) Täielikult või osaliselt riigieelarvest rahastatavaid teenuseid võib osutada juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kes vastab käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele. (2) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud teenuse osutaja peab kinnitama: 1) teenuste kvaliteedi edendamise, kontrolli ja siseauditi süsteemi; 2) teenuste osutamise töökorra. (3) Riigi rahastatava psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenuse osutaja on kohustatud «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 6 punkti 81 alusel kehtestatud korras koostama statistilisi aruandeid psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenuse kohta ja esitama need teenuse osutamise asukohajärgsele maavanemale. § 5. Teenuse osutaja töökord Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud teenuse osutaja töökorras peab olema sätestatud: 1) klientidega töötavate isikute tööülesanded, -jaotus ja vastutus; 2) erialaste otsuste kujundamise ja otsustamise mehhanism; 3) rehabilitatsiooniplaanide täitmise analüüsi töökoosolekute kord; 4) koostöösuhted teeninduspiirkonna hoolekande- ja tervishoiuteenuste osutajatega; 5) rehabilitatsiooniteenuse osutaja ja raviasutuse spetsialistide klienditöösse kaasamise kord; 6) töötajate töö juhendamise kord; 7) isikuandmeid sisaldavate dokumentide vastuvõtmise, väljaandmise ja säilitamise reeglid kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega». § 6. Teenuste rahastamine (1) Teenuste rahastamise §-s 2 nimetatud isikutele tagab Sotsiaalkindlustusamet «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 46 lõike 2 alusel kehtestatud psüühiliste erivajadustega inimeste riigieelarvest rahastatavate hoolekandeteenuste kulude hüvitamise korras sätestatud mahus. (2) Teenuste rahastamine juriidilisest isikust või kohaliku omavalitsuse asutusest teenuse osutajale toimub teenuse osutaja ja Sotsiaalkindlustusameti vahel sõlmitud võlaõiguslike teenuse osutamise lepingute ning isikule väljastatud Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel. (3) Teenuste rahastamine valitsusasutusest või valitsusasutuse hallatavast asutusest teenuse osutajale toimub sotsiaalministri poolt liigendatud riigieelarve alusel. § 7. Teenuste taotlemine (1) Paragrahvi 1 lõike 2 punktides 1–6 nimetatud teenustele õigustatud isik esitab teenuse saamiseks Sotsiaalkindlustusametile taotluse, koopia isikut tõendavast dokumendist ning §-s 8 nimetatud dokumendid. Taotluses märgitakse teenust sooviva isiku nimi, isikukood või sünniaeg, kontaktandmed, teenus, millele isik soovib minna ning soovi korral teenuse osutaja, kelle juurde isik soovib teenusele minna. (2) Paragrahvi 1 lõike 2 punktis 7 nimetatud teenusele suunamiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 19 alusel tehtud kohtumäärus. (3) Sotsiaalkindlustusamet otsustab § 1 lõike 2 punktides 1–6 nimetatud teenuste osutamise või sellest keeldumise 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest. (4) Kui isik vastab §-s 2 sätestatud teenuse kättesaamise kriteeriumitele, riigieelarves on olemas isikule teenuse osutamiseks rahalised vahendid ning teenuse osutaja juures, kelle juurde isik soovib teenusele minna, on olemas vaba koht, väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule suunamiskirja teenuse saamiseks. (5) Paragrahvi 1 lõike 2 punktis 7 nimetatud teenusele väljastab Sotsiaalkindlustusamet suunamiskirja viivitamatult pärast lõikes 2 nimetatud kohtumääruse jõustumist või viivitamata täitmiseks tunnistamist. (6) Sotsiaalkindlustusamet võib § 1 lõike 2 punktides 2 ja 4 nimetatud teenustele suunata isiku enne rehabilitatsiooniplaani koostamist, kui see on vajalik isiku rehabilitatsiooniplaani märgitavate teenuste sobivuse väljaselgitamiseks. Nimetatud teenustele suunamiseks peab olema läbi viidud rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud hinnang isiku tegevusvõimele. (7) Suunamiskirjas märgib Sotsiaalkindlustusamet: 1) teenusele suunatava isiku nime ja isikukoodi või sünniaja; 2) paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud teenuse, millele isik suunatakse; 3) isikule sobiva teenuse osutaja, mis valitakse Sotsiaalkindlustusameti, isiku ja teenuse osutaja koostöös, teenuse osutaja aadressi, telefoninumbri ja e-posti aadressi; 4) tähtaja, mille jooksul isikul on õigus teenust saada; 5) paragrahvi 1 lõike 2 punktis 1 nimetatud teenusele suunamise puhul teenuse sisuks olevate tegevuste ja ülesannete kirjelduse. (8) Kui tulenevalt lõikest 4 ei ole võimalik isikule, kes vastab §-s 2 sätestatud kriteeriumitele, suunamiskirja väljastada, teavitab Sotsiaalkindlustusamet isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse rahuldamisest ning isiku järjekorda võtmisest. (9) Isik peab 21 kalendripäeva jooksul alates suunamiskirja saamisest minema suunamiskirjas märgitud teenusele suunamiskirjas märgitud teenuse osutaja juurde, kellega Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud § 11 lõikes 1 nimetatud lepingu. Nimetatud tähtaja möödumisel ei ole isikul enam õigust sama suunamiskirja alusel suunamiskirjas märgitud teenust saada. (10) Paragrahvi 1 lõike 2 punktis 7 nimetatud teenusele tuleb isik paigutada viivitamatult pärast suunamiskirja väljastamist. (11) Kui isik ei ole pöördunud lõikes 9 nimetatud tähtaja jooksul suunamiskirjas märgitud teenuse osutaja juurde, võib Sotsiaalkindlustusamet isiku taotlusel väljastada isikule uue suunamiskirja, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. § 8. Suunamiseks vajalikud dokumendid (1) Lisaks § 7 lõikes 1 nimetatud dokumentidele peab taotleja esitama § 1 lõike 2 punktides 2, 3, 5 ja 6 nimetatud teenustele suunamiseks järgmised dokumendid: 1) arstitõend isiku terviseseisundi kohta, milles märgitakse ära raskete (pidevat ravi nõudvate) somaatiliste haiguste esinemine ja kinnitatakse, et suunataval isikul ei esine §-s 9 nimetatud vastunäidustusi suunamiseks; 2) «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 111 lõike 1 alusel koostatud isiklik rehabilitatsiooniplaan (edaspidi isiklik rehabilitatsiooniplaan). (2) Lisaks § 7 lõikes 1 nimetatud dokumentidele peab taotleja esitama § 1 lõike 2 punktis 4 nimetatud teenusele suunamiseks isikliku rehabilitatsiooniplaani. (3) Lisaks § 7 lõikes 1 nimetatud dokumentidele peab taotleja esitama § 1 lõike 2 punktis 1 nimetatud teenusele suunamiseks psühhiaatri või rehabilitatsiooniteenuse osutaja saatekirja, milles märgitakse teenusele saadetava isiku nimi, isikukood, elukoha aadress, teenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks soovitatavad tegevused ja ülesanded ning teenuse osutamise soovitatav kestus, mis ei või olla pikem kui kolm aastat. Kui isikule ei ole määratud puuet, märgitakse saatekirja isikul puude tekkimise oht või selle puudumine. (4) Lisaks § 7 lõikes 1 nimetatud dokumentidele peab taotleja esitama § 1 lõike 2 punktides 2 ja 4 nimetatud teenustele suunamiseks enne isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamist järgmised dokumendid: 1) rehabilitatsiooniteenuse osutaja kirjalik põhjendatud ettepanek teenusele suunamise vajaduse kohta; 2) arstitõend isiku terviseseisundi kohta, milles märgitakse ära raskete (pidevat ravi nõudvate) somaatiliste haiguste esinemine ja kinnitatakse, et suunataval isikul ei esine §-s 9 nimetatud vastunäidustusi suunamiseks (v.a § 1 lõike 2 punktis 4 nimetatud teenuse puhul); 3) rehabilitatsioonimeeskonna kirjalik hinnang isiku tegevusvõimele, lähtuvalt «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 21 lõike 1 alusel kehtestatud rehabilitatsiooniplaani vormi osast «Tegevusvõime hinnang ja uuring». § 9. Vastunäidustused teenustele suunamisele Käesoleva määrusega kehtestatud teenustele ei või suunata isikuid, kellel on: 1) sõltuvus alkoholist või narkootilistest ainetest juhtiva psüühikahäirena (v.a § 1 lõike 2 punktis 7 nimetatud teenuse puhul); 2) statsionaarset ravi vajav psüühikahäire. § 10. Teenuste järjekord (1) Kui riigieelarves ei ole piisavalt rahalisi vahendeid või teenuse osutaja juures, kelle juurde isik soovib teenusele minna, ei ole vaba kohta isikule teenuse osutamiseks, paneb Sotsiaalkindlustusamet teenusele õigustatud isikud vastavalt § 7 lõikes 3 nimetatud otsuses märgitud teenuse järjekorda, lähtudes § 7 lõikes 1 nimetatud taotluse esitamise kuupäevast, koostades sellekohase nimekirja. (2) Kui isik esitab § 14 lõikes 1 nimetatud taotluse teenuse osutaja vahetamiseks ja teenuse osutaja juures, kelle juurde isik soovib teenusele minna, ei ole vaba kohta isikule teenuse osutamiseks, paneb Sotsiaalkindlustusamet teenusele õigustatud isiku vastavalt § 7 lõikes 3 nimetatud otsuses märgitud teenuse järjekorda, lähtudes § 14 lõikes 1 nimetatud taotluse esitamise kuupäevast. (3) Kui teenuse osutaja juures, kelle juurde isik soovib teenusele minna, ei ole vaba kohta isikule teenuse osutamiseks, kuid isik on nõus kuni koha vabanemiseni saama teenust teise teenuse osutaja juures, väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule suunamiskirja isiku poolt valitud teise teenuse osutaja juurde, pannes isiku soovi korral lõikes 1 nimetatud teenuse järjekorda kuni isiku poolt soovitud teenuse osutaja juures koha vabanemiseni. (4) Sotsiaalkindlustusamet peab eraldi järjekordi iga § 1 lõikes 2 nimetatud teenuse kohta. (5) Lõikes 1 nimetatud nimekirja märgitakse: 1) isiku nimi ja isikukood või sünniaeg; 2) teenuse osutaja, kelle juurde isik soovib teenusele minna; 3) paragrahvi 7 lõikes 1 või § 14 lõikes 1 nimetatud taotluse esitamise kuupäev. § 11. Teenuste osutamise lepingute sõlmimine (1) Sotsiaalkindlustusameti peadirektor sõlmib teenuste osutamiseks lepingud ühe või mitme teenuse osutajana tegutseva juriidilisele isiku või kohaliku omavalitsuse asutusega. (2) Sotsiaalkindlustusamet avaldab teate lepingu sõlmimise kavatsuse kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning Sotsiaalkindlustusameti veebiaadressil pärast iga-aastase riigieelarve seaduse väljakuulutamist. Kui kalendriaasta jooksul ilmneb, et teenuse osutajad, kellega Sotsiaalkindlustusamet on lõikes 1 nimetatud lepingu sõlminud, ei suuda tagada vajalikul hulgal teenuse kohti, võib Sotsiaalkindlustusamet avaldada kalendriaasta kestel täiendava teate lepingu sõlmimise kavatsuse kohta. (3) Teenuse osutaja esitab ühe kuu jooksul pärast Sotsiaalkindlustusameti poolt lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest Sotsiaalkindlustusametile lepingu sõlmimiseks kirjaliku taotluse. (4) Sotsiaalkindlustusamet sõlmib lepingu teenuse osutajatega, kes vastavad ning kelle poolt osutatav teenus vastab käesoleva määruse lisas 2 kehtestatud nõuetele, kolme kuu jooksul pärast iga-aastase riigieelarve seaduse väljakuulutamist. Kui Sotsiaalkindlustusamet avaldab kalendriaasta jooksul täiendava teate lepingu sõlmimise kavatsuse kohta, sõlmib Sotsiaalkindlustusamet lepingu teenuse osutajatega, kes vastavad ning kelle poolt osutatav teenus vastab käesoleva määruse lisas 2 kehtestatud nõuetele, kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 nimetatud teate avaldamist. (5) Sotsiaalkindlustusamet võib keelduda teenuse osutajaga lepingu sõlmimisest, kui: 1) teenuse osutaja või tema poolt osutatav teenus ei vasta käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele või 2) teenuse osutaja on rikkunud eelmises teenuse osutaja ja Sotsiaalkindlustusameti vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud tingimusi. § 12. Teenuse osutamise leping (1) Lepinguga kohustub teenuse osutaja osutama suunamiskirjas märgitud teenust «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 46 lõike 2 alusel kehtestatud psüühiliste erivajadustega inimeste riigieelarvest rahastatavate hoolekandeteenuste kulude hüvitamise korras nimetatud isikule, kes pöördub teenuse saamiseks teenuse osutaja poole Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud suunamiskirjaga. (2) Suunamiskirjas märgitud teenust tuleb osutada isikule hiljemalt teenuse osutaja poole pöördumisele järgneval tööpäeval. (3) Sotsiaalkindlustusamet kohustub tasuma käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja § 16 lõikes 7 nimetatud isikule suunamiskirjas märgitud teenuse märgitud mahus osutamise eest teenuse osutajale lepingus kokkulepitud korras igakuiselt esitatud arvete alusel «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 46 lõike 2 alusel kehtestatud psüühiliste erivajadustega inimeste riigieelarvest rahastatavate hoolekandeteenuste kulude hüvitamise korras kehtestatud määrades. (4) Paragrahvi 1 lõike 2 punktides 2, 3 ja 5–7 nimetatud teenuste puhul peab teenuse osutaja lepingu ennetähtaegse lõpetamise kavatsusest teavitama Sotsiaalkindlustusametit vähemalt 6 kuud enne lepingu lõpetamise plaanitavat tähtaega. Paragrahvi 1 lõike 2 punktides 1 ja 4 nimetatud teenuste puhul peab teenuse osutaja lepingu ennetähtaegse lõpetamise kavatsusest teavitama Sotsiaalkindlustusametit vähemalt 3 kuud enne lepingu lõpetamise plaanitavat tähtaega. § 13. Teenuse osutamise lõpetamine ja sellest teavitamine (1) Isikul on õigus saada suunamiskirjas nimetatud teenust suunamiskirjas märgitud tähtaja jooksul. (2) Kui isik soovib teenuse osutaja juurest teenuselt ajutiselt või enne suunamiskirjas märgitud tähtaega lahkuda, on isik kohustatud kirjalikult teavitama oma soovist teenuse osutajat, kelle juures ta teenusel viibib. (3) Kui isik lahkub ajutiselt teenuselt rohkem kui kaheks kuuks järjest või enne suunamiskirjas märgitud tähtaega, ei ole tal enam sama suunamiskirja alusel õigus teenust saada. (4) Teenuse osutaja on kohustatud 3 tööpäeva jooksul alates alljärgneva asjaolu teada saamisest teavitama Sotsiaalkindlustusametit isikust, kes: 1) soovib lahkuda või lahkub teenuselt enne suunamiskirjas märgitud tähtaega, 2) soovib lahkuda ajutiselt teenuselt rohkem kui kaheks kuuks järjest või 3) teenusel viibides sureb. § 14. Teenuse osutaja vahetamine (1) Kui isik, kellele on Sotsiaalkindlustusameti poolt suunamiskiri väljastatud, soovib enne teenuse osutaja juurde pöördumist või teenuse osutamise kestel vahetada suunamiskirjas märgitud teenuse osutajat, esitab ta Sotsiaalkindlustusametile vastava taotluse. Sotsiaalkindlustusamet väljastab isikule uue suunamiskirja isiku poolt soovitud teenuse osutaja juurde, kui teenuse osutajal on pakkuda isikule vaba koht. (2) Kui teenuse osutaja lõpetab lepingu ennetähtaegselt, väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule, kellele nimetatud teenuse osutaja teenust osutas, uue suunamiskirja lähtudes § 7 lõikest 7. § 15. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 3. jaanuari 2002. a määrus nr 4 «Hoolekandeasutustele ja hoolekandeteenustele esitatavad kohustuslikud nõuded» (RTL 2002, 9, 93; 2005, 54, 773) tunnistatakse kehtetuks. § 16. Määruse rakendamine (1) Paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud taotlused, mis on esitatud Sotsiaalkindlustusametile enne määruse jõustumist ning mille suhtes ei ole Sotsiaalkindlustusamet otsust teinud, vaatab Sotsiaalkindlustusamet läbi ja teeb otsuse käesolevas määruses sätestatud korras. (2) Isiku, kellele on suunamiskiri väljastatud enne käesoleva määruse jõustumist, suhtes hakkab § 7 lõikes 9 nimetatud tähtaeg kulgema käesoleva määruse jõustumise päevast. (3) Isik, kes on enne käesoleva määruse jõustumist esitanud taotluse § 1 lõike 2 punktis 2 või 4 nimetatud teenuse saamiseks enne isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamist, esitab § 8 lõike 4 punktis 1 nimetatud dokumendi puudumisel Sotsiaalkindlustusametile psühhiaatri suunamiskirja § 1 lõike 2 punktis 2 või 4 nimetatud teenusele suunamise kohta. (4) Paragrahvi 11 lõike 2 esimeses lauses nimetatud lepingu sõlmimise kavatsuse teate avaldamise kohustust rakendatakse alates 2009. a riigieelarve seaduse väljakuulutamisest. (5) Teenuse osutaja poolt enne käesoleva määruse jõustumist maavalitsusele 2008. aasta kohta esitatud taotlused loetakse käesoleva määruse § 12 lõikes 3 sätestatu kohaselt esitatuks Sotsiaalkindlustusametile. (6) 2008. aastal sõlmib Sotsiaalkindlustusamet § 11 lõikes 1 nimetatud lepingud hiljemalt 1. veebruariks. (7) Teenuse osutaja, kellega Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud § 11 lõikes 1 nimetatud lepingu, on kohustatud osutama suunamiskirjas märgitud teenust lisaks § 12 lõikes 1 sätestatud isikutele «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 46 lõike 2 alusel kehtestatud psüühiliste erivajadustega inimeste riigieelarvest rahastatava hoolekande kulude hüvitamise korras nimetatud isikule: 1) kes pöördub § 1 lõike 2 punktides 2–7 nimetatud teenuse saamiseks teenuse osutaja poole maavalitsuse, § 1 lõike 2 punktis 1 nimetatud teenuse saamiseks psühhiaatri või § 1 lõike 2 punktides 2 ja 4 nimetatud teenuste saamiseks enne isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamist rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt väljastatud psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenuse suunamiskirjaga, mis on isikule väljastatud enne käesoleva määruse jõustumist, kui isikule ei ole selle suunamiskirja alusel veel teenust osutatud; 2) kellele enne käesoleva määruse jõustumist alustati § 1 lõikes 2 nimetatud teenuse osutamist ning kes ei ole nimetatud teenust saanud suunamiskirjas märgitud tähtaja ulatuses. Minister Maret MARIPUU Kantsler Riho TAPFER Sotsiaalministri 9. jaanuari 2008. a määruse nr 5 «Psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenustele esitatavad kohustuslikud nõuded ning teenuste osutamise kord» lisa 1 PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTE HOOLEKANDETEENUSTE KÄTTESAAMISE KRITEERIUMID ÜLDNÕUDED • Isikul peab olema raske ja/või püsiv psüühikahäire • Teenuse saamiseks peavad olema täidetud kõik järgnevad teenuse saamiseks sätestatud kriteeriumid TEENUSE NIMETUS KRITEERIUMID Igapäevaelu toetamine • Töövõime kaotus vähemalt 10% • Keskmine, raske või sügav puue või nende tekke oht • Isikule ei osutata samaaegselt kogukonnas elamise, ööpäevaringse hooldamise, ööpäevaringse tugevdatud toetusega hooldamise ega ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamise teenust Toetatud elamine • Töövõime kaotus vähemalt 10% • Keskmine või raske puue • Rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas soovitus toetatud elamise teenusele suunamiseks või rehabilitatsiooniteenuse osutaja kirjalik põhjendatud ettepanek toetatud elamise teenusele suunamise kohta rehabilitatsiooniteenuse osutamise ajal • Kõrvalabi vajadus sobiva eluaseme leidmisel ja iseseisval toimetulekul elamispinnal Elamine kogukonnas • Töövõime kaotus vähemalt 10% • Keskmine või raske puue • Rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas soovitus kogukonnas elamise teenusele suunamiseks • Kõrvalabi vajadus sobiva eluaseme leidmisel ja iseseisval toimetulekul elamispinnal • Võimeline töötama vähemalt osalise tööajaga Töötamise toetamine • Töövõime kaotus vähemalt 40% • Keskmine või raske puue • Rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas soovitus töötamise toetamise teenusele suunamiseks või rehabilitatsiooniteenuse osutaja kirjalik põhjendatud ettepanek töötamise toetamise teenusele suunamise kohta rehabilitatsiooniteenuse osutamise ajal • Pidev vajadus toetuse ja juhendamise järele tööturul töötamiseks (tööl püsimiseks) • Isik ei tööta töökohal, kus tööandja saab tööturutoetust väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks • Isikule ei osutata samaaegselt kogukonnas elamise, ööpäevaringse hooldamise, ööpäevaringse tugevdatud toetusega hooldamise ega ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamise teenust • Isikule ei osutata tugiisikuga töötamise teenust «Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse» tähenduses Ööpäevaringne hooldamine • Töövõime kaotus vähemalt 80% • Raske või sügav puue • Rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas soovitus ööpäevaringse hooldamise teenusele suunamiseks Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine • Töövõime kaotus vähemalt 90% • Rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas soovitus ööpäevaringse tugevdatud toetusega hooldamise teenusele suunamiseks • Ühe järgmise kriteeriumi esindatus: 1) sügav liitpuue 2) ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire Ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega hooldamine • Kohtuotsus isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 19 alusel Sotsiaalministri 9. jaanuari 2008. a määruse nr 5 «Psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekandeteenustele esitatavad kohustuslikud nõuded ning teenuste osutamise kord» lisa 2 NÕUDED PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTE HOOLEKANDETEENUSTELE NÕUDED TEENUSTELE 1. Iga teenust kasutava kliendi kohta peab olema avatud teenuse osutamist kirjeldav isiklik toimik, mis peab sisaldama järgnevaid dokumente: • rehabilitatsiooniplaan (igapäevaelu toetamise teenuse puhul juhul kui isikule on rehabilitatsiooniplaan koostatud); • rehabilitatsiooniplaani täitmise regulaarne arvestus (igapäevaelu toetamise teenuse puhul juhul kui isikule on rehabilitatsiooniplaan koostatud) või igapäevaelu toetamise teenuse tegevuste ja ülesannete täitmise regulaarne arvestus; • toimikusse lisatakse kliendiga seotud erakorraliste juhtumite kirjeldused ning kliendi kaebused osutatava teenuse osas ja nende lahendamine; • suunamiskiri, mille alusel isikule teenust osutatakse. 2. Isikuandmeid sisaldavate toimikute töötlemisel lähtutakse «Isikuandmete kaitse seadusest». Teenus: Igapäevaelu toetamine 1. Eesmärk Parim võimalik toimetulek tavapärases keskkonnas, inimese iseseisvalt (sh koos pere ja/või lähedastega) elamisel 2. Sisu kirjeldus • Taastumisele ja arendamisele suunatud tegevustesse kaasamine • Sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomine ning arendamine • Isiklike ja igapäevaelu oskuste arendamine • Aja struktureerimine, vaba aja sisustamine • Juhendamine üldiste avalike teenuste kasutamisel • Kaasamine töösarnasesse tegevusse • Pereliikmete ja lähedaste toetamine • Eneseabigruppide tegevuse toetamine 3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud • Teenuse osutamiseks kasutatavate ruumide kasutuskulud (sh ruumide korrashoiu, kütte-, elektri-, üüri- ja remondikulud) tasutakse kohaliku omavalitsuse eelarvest või muudest allikatest 4. Protseduurid • Teenuse sisuks olevad tegevused ja ülesanded, ja selle osutamise kestuse määrab psühhiaater või rehabilitatsiooniteenuse osutaja oma saatekirjas 5. Nõuded töökorraldusele • Kui teenust osutavad päevakeskused, peavad need olema klientidele avatud tööpäeviti: 1) 5 tundi päevas, kui päevakeskuses on üks töötaja; 2) 8 tundi päevas, kui töötajaid on rohkem kui üks • Klientidel peavad olema võimalused vähemalt kolmeks erinevaks tegevuseks • Iga kliendi kohta peab olema vähemalt üks suunamiskirjas püstitatud eesmärk ning selle elluviimiseks vajalikud konkreetselt sõnastatud ülesanded • Iga kliendiga peab olema koostöösuhe vähemalt 1 kord nädalas, arvestuslik koormus keskmiselt kuni 20 tundi nädalas kliendi kohta 6. Nõuded personalile Vähemalt üks tegevusjuhendaja kvalifikatsiooniga töötaja 10 kliendi kohta 7. Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama järgmiste määrustega kehtestatud nõuetele: 1) sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määrus nr 58 «Täiskasvanute hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuded»; 2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrus nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes»; 3) Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded» • Ruumides peab olema sooja joogi valmistamise võimalus 8. Nõuded koostöösuhetele Teenuse osutamisel sisuliste tegevuste elluviimisel tekkinud küsimuste ja probleemide korral teeb vajadusel koostööd Sotsiaalkindlustusameti või isikule rehabilitatsiooniplaani koostanud rehabilitatsiooniteenuse osutajaga. Teenus: Toetatud elamine 1. Eesmärk Iseseisev toimetulek tavapärasele võimalikult lähedases keskkonnas 2. Sisu kirjeldus • Majutamine teenuse osutaja poolt • Igapäeva- ja koduse elu korraldamine tegevusjuhendaja juhendamisel • Teenus ei sisalda hooldamist, toitlustamist ega järelevalvet 3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud (sh eluruumide hoolduskulud) • Isik tasub eluasemekulud 4. Nõuded töökorraldusele • Tegevusjuhendaja juhendab koduse elu ja majapidamise korraldamist vähemalt 1 kord nädalas 2 tundi isiku kohta 5. Nõuded personalile Vähemalt üks tegevusjuhendaja kvalifikatsiooniga töötaja 10 kliendi kohta 6. Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine» kinnitatud eluruumidele esitatavatele nõuetele • Majutusüksuses peab iga kliendi kohta olema vähemalt üks tuba • Majutusüksuses peab olema eraldi ruum toidu valmistamiseks ja söömiseks 7. Nõuded koostöösuhetele Teenuse osutamisel sisuliste tegevuste elluviimisel tekkinud küsimuste ja probleemide korral teeb vajadusel koostööd Sotsiaalkindlustusameti või isikule rehabilitatsiooniplaani koostanud rehabilitatsiooniteenuse osutajaga. Teenus: Elamine kogukonnas 1. Eesmärk Iseseisev toimetulek tavapärasele võimalikult lähedases keskkonnas 2. Sisu kirjeldus • Ühise leibkonnana elavad koos vähemalt üks tegevusjuhendaja ja neli klienti • Töö-, igapäeva- ja koduse elu korraldamine ühistegevuses, ühine majapidamine ja majandamine 3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud (sh eluruumide hoolduskulud) • Isik tasub eluasemekulud 4. Nõuded töökorraldusele • Elu- ja töökorraldus on üles ehitatud perekonna mudeli järgi • Tegevusjuhendaja elab koos klientidega 5. Nõuded personalile Üks vähemalt tegevusjuhendaja kvalifikatsiooniga töötaja 4 kliendi kohta 6. Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine» kinnitatud eluruumidele esitatavatele nõuetele • Majutusüksuses peab iga kliendi kohta olema vähemalt üks tuba • Majutusüksuses peab olema eraldi ruum toidu valmistamiseks ja söömiseks 7. Nõuded koostöösuhetele Teenuse osutamisel sisuliste tegevuste elluviimisel tekkinud küsimuste ja probleemide korral teeb vajadusel koostööd Sotsiaalkindlustusameti või isikule rehabilitatsiooniplaani koostanud rehabilitatsiooniteenuse osutajaga. Teenus: Töötamise toetamine 1. Eesmärk Iseseisvalt elava või toetatud elamise teenust kasutava inimese töötamine tavapärases töösuhtes 2. Sisu kirjeldus • Töötaja ja tööandja toetamine (abistamine, juhendamine, nõustamine): – inimese töölerakendamisel; – töökoha ning töötingimuste inimese vajadustele vastavaks kohandamisel; – tööandja ja kolleegide vahelistes tööalastes suhetes ja – vajadusel isiku juhendamine tööülesannete elluviimisel 3. Finantseerimine Riigieelarvest tasutakse isiku juhendamisega seotud kulud 4. Nõuded töökorraldusele • Teenuse osutaja kindlustab kliendile töö: 1) vähemalt 20 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 40–50%; 2) vähemalt 15 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 60–70%; 3) vähemalt 10 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 80–90% 5. Nõuded personalile Üks tegevusjuhendaja 10 kliendi kohta 6. Nõuded ruumidele Teenuse osutamiseks kasutatavatel ruumidel peab olema töö- või tegevusalale vastav ruumide kasutusluba 7. Nõuded koostöösuhetele Teenuse osutamisel sisuliste tegevuste elluviimisel tekkinud küsimuste ja probleemide korral teeb vajadusel koostööd Sotsiaalkindlustusameti või isikule rehabilitatsiooniplaani koostanud rehabilitatsiooniteenuse osutajaga. Teenus: Ööpäevaringne hooldamine 1. Eesmärk Parim võimalik elukvaliteet hoolekandeasutuses 2. Sisu kirjeldus • Inimese juhendamine ja abistamine igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel • Aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamine (võimalused vähemalt kolme erisisulise tegevuse sooritamiseks) • Ohutuse kindlustamine inimesele enesele ja teistele ööpäevaringselt • Vajadusel arsti ravijuhiste järgimine 3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud (sh eluruumide hooldus) • Isik tasub majutuskulud ja toitlustamise 4. Nõuded töökorraldusele • Personali kõrvalabi peab olema kättesaadav ööpäevaringselt ja viivitamatult • Teenuse osutaja peab looma võimalused isikute majutamiseks ning toitlustamiseks 5. Nõuded personalile • Üks tegevusjuhendaja 3 kliendi kohta, kuni 31.12.2011. a võib olla üks tegevusjuhendaja 4 kliendi kohta • Üks psühhiaatriaõde 20 kliendi kohta 6. Nõuded ruumidele Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama järgmiste määrustega kehtestatud nõuetele: 1) sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määrus nr 58 «Täiskasvanute hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuded»; 2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrus nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes»; 3) Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded». 7. Nõuded koostöösuhetele Teenuse osutamisel sisuliste tegevuste elluviimisel tekkinud küsimuste ja probleemide korral teeb vajadusel koostööd Sotsiaalkindlustusameti või isikule rehabilitatsiooniplaani koostanud rehabilitatsiooniteenuse osutajaga. Teenus: Ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega hooldamine 1. Eesmärk Suurenenud ohtlikkuse astmega inimese parim võimalik ja ühiskonnas aktsepteeritavaks peetav elukvaliteet hoolekandeasutuses 2. Sisu kirjeldus • Inimese juhendamine ja abistamine igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel • Aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamine (võimalused vähemalt kolme erisisulise tegevuse sooritamiseks) • Ohutuse kindlustamine inimesele enesele ja teistele ööpäevaringselt • Hoolduskeskkonna tugevdatud järelevalve • Arsti ravijuhiste järgimine 3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud (sh eluruumide hooldus) • Isik tasub majutuskulud ja toitlustamise 4. Nõuded töökorraldusele • Ruumidesse sisenemine ja väljumine peab olema personali poolt kontrollitav • Hooldekodu personalipoolne kõrvalabi peab olema kättesaadav ööpäevaringselt ja viivitamatult • Kureeriva raviasutuse psühhiaatrilise konsultatsiooni kättesaadavus • Teenusel olevale isikule peab olema tagatud võimalused vähemalt kolme erisisulise tegevuse sooritamiseks • Teenuse osutaja peab looma võimalused isikute majutamiseks ning toitlustamiseks 5. Nõuded personalile • Üks tegevusjuhendaja kahe kliendi kohta, kuni 31.12.2011. a võib olla üks tegevusjuhendaja kolme kliendi kohta • Üks psühhiaatriaõde kümne kliendi kohta • Sotsiaalministeeriumi poolt tunnustatud koolituse läbimine tööks ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamisega osakonnas 6. Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama järgmiste määrustega kehtestatud nõuetele: 1) sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määrus nr 58 «Täiskasvanute hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuded»; 2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrus nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes»; 3) Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded» • Ühes magamistoas võib elada maksimaalselt kaks klienti 7. Nõuded koostöösuhetele Teenuse osutamisel sisuliste tegevuste elluviimisel tekkinud küsimuste ja probleemide korral teeb vajadusel koostööd Sotsiaalkindlustusametiga. Teenus: Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine 1. Eesmärk Raske või sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimese iseseisva toimetulekuvõime suurenemine ja/või parim võimalik elukvaliteet hoolekandeasutuses 2. Sisu kirjeldus • Inimese iseseisva toimetulekuvõime suurendamine ja/või elukvaliteedi säilitamine ühiskonnas aktsepteeritavaks peetaval tasandil inimese hoolduse (sh igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel abistamise ja vajadusel arsti ravijuhiste järgimise) kaudu • Ohutuse kindlustamine isikule enesele ja teistele ööpäevaringselt • Aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamine (võimalused vähemalt kolme erisisulise tegevuse sooritamiseks) 3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud (sh eluruumide hooldus) • Isik tasub majutuskulud ja toitlustamise 4. Nõuded töökorraldusele • Ruumidesse sisenemine ja väljumine peab olema personali poolt kontrollitav • Hooldekodu personalipoolne kõrvalabi peab olema kättesaadav ööpäevaringselt viivitamatult • Teenuse osutaja peab looma võimalused isikute majutamiseks ning toitlustamiseks 5. Nõuded personalile • Üks tegevusjuhendaja ühe kliendi kohta, kuni 31.12.2011. a võib olla üks tegevusjuhendaja kahe kliendi kohta • Sotsiaalministeeriumi poolt tunnustatud koolituse läbimine tööks vastavalt klientide spetsiifikale kas sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga klientidega 6. Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama järgmiste määrustega kehtestatud nõuetele: 1) sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määrus nr 58 «Täiskasvanute hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuded»; 2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrus nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes»; 3) Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded». 7. Nõuded koostöösuhetele Teenuse osutamisel sisuliste tegevuste elluviimisel tekkinud küsimuste ja probleemide korral teeb vajadusel koostööd Sotsiaalkindlustusameti või isikule rehabilitatsiooniplaani koostanud rehabilitatsiooniteenuse osutajaga.