Tõstamaa Vallavolikogu — Tõstamaa valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 15, 247

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 365 ning «Jäätmeseaduse» § 71 alusel. 1 ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Tõstamaa valla haldusterritooriumil. 1.2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine Tõstamaa vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine. 1.3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad alaliselt või ajutiselt Tõstamaa valla haldusterritooriumil. 1.4. Jäätmehooldust Tõstamaa vallas korraldab Tõstamaa Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning valla põhimäärusele. 1.5. Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab vallavalitsus juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest. 2 MÕISTED 2.1. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1 Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.2 Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 2.1.3 Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagunevad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele; 2.1.4 Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp; 2.1.5 Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 6 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel (vanad õlid, lahustid, vanad värvid, vanad ravimid, televiisorite kineskoobid, külmkapid jne); 2.1.6 Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 2.1.7 Aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud taimsed jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne; 2.1.8 Taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena (teisene toore), kütusena või muuks otstarbeks; 2.1.9 Ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav äraveetav pinnas; 2.1.10 Korraldatud olmejäätmete vedu - on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmeluba omavatesse jäätmekäitluskohtadesse Tõstamaa vallavolikogu poolt korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 2.1.11 Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 2.1.12 Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed (seaduse § 66-69 tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum); 2.1.13 Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 2.1.14 Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 2.1.15 Jäätmehooldusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja, kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte, kui töövõtja, vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 2.1.16 Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 2.1.17 Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi, kuhu eelnimetatud mahutid on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks; 2.1.18 Jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 2.1.19 Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segu koostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 2.1.20 Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel, või seda ettevalmistav tegevus; 2.1.21 Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud; 2.1.22 Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine); 2.1.23 Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse; 2.1.24 Jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus; 2.1.25 Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks; 2.1.26 Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse; 2.1.27 Jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele; 2.1.28 Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted; 2.1.29 Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupu; 2.1.30 Keskkonnahäiring käesoleva eeskirja tähenduses on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine; 2.1.31 Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid, akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 2.1.32 Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik; 2.1.33 Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. 2.1.34 Prügila liigid sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest mis jagunevad: ohtlike jäätmete prügilateks, tavajäätmeprügilateks ja püsijäätmeprügilateks; 2.1.35 Nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis voolab prügilast välja või jääb prügilasse; 2.1.36 Prügilagaas on igasugune gaas, mis tekib prügilasse ladestatud jäätmetest; 2.1.37 Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje; 2.1.38 Kompostor on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; 2.1.39 Kompostimine on orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; 2.1.40 Vanaõli on mistahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte- või tööstusõli või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt ettenähtud otstarbeks ning mille selle valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.41 Ökoloogilised kuivkäimlad on kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; 2.1.42 Radioaktiivsed jäätmed on radionukliide sisaldavad või nendega saastunud ained, materjalid või esemed, mille aktiivsus või eriaktiivsus on suurem kehtestatud vabastamistasemetest ning mida tulevikus ei kavatseta kasutada. 3 JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 3.1. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. 3.2. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu (ka mahuti ümbruse) eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 3.3. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 3.4. Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale. 3.5. Kõik Tõstamaa valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka, ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 3.6. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. 3.7. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Tõstamaa Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda olmejäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 3.8. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätmeliiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 3.9. Jäätmed tuleb pakkida jäätmekottidesse nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 3.10. Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. 3.11. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 3.11.1 Rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 3.11.2 Korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3.11.3 Pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 3.12. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimaluse piirides vähendada kodumajapidamises jäätmete tekkimist ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. 4 JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 4.1. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. 4.2. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele. 4.3. Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule naaberkinnistust vähemalt 1 meetri kaugusele (kui naabrid ei lepi kokku teisiti) välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult Tõstamaa vallavalitsuse loal ja tingimustel. 4.4. Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutab jäätmemahutid Tõstamaa Vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast või prügikonteiner (spetsiaalselt selleks valmistatud), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste toimumise kohad varustab prügikastide või prügikonteineritega ürituse korraldaja, kes likvideerib ürituse käigus tekkinud jäätmed. 4.5. Jäätmete kogumise mahuti ei tohi häirida liikluskorraldust. 4.6. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahuteid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui 1 kord kvartalis. Mahutid peavad olema terved ja puhtad ning metallmahutid värvitud. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 4.7. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad, kes Tõstamaa Vallavalitsuse nõusolekul ei ole liitunud korraldatud olmejäätmeveoga, on kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või valla jäätmepunkti oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. 4.8. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse, neid mahutitesse paigaldamata, ei ole lubatud. Mahukate jäätmete äraveo, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, on jäätmevaldaja (K/Ü, kinnistu omanik/majavalduse omanik) kohustatud korraldama omal kulul. Mahukad jäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. 4.9. Jäätmete liigiti kogumisel tuleb kinnistutel või selleks ettenähtud kohtades koguda eraldi mahutitesse vanapaberit ja -pappi, kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid ning segunenud olmejäätmeid. Juhul, kui jäätmeid koguv jäätmekäitleja rakendab ise või teenustööna sortimist, võib eraldikogutavaid taaskasutatavaid jäätmeid, v.a. kompostitavad biolagunevad jäätmed, koguda ühte mahutisse. 4.10. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada jäätmevedaja poolt aksepteerituid jäätmemahuteid. 4.11. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. Kergestiriknevad ja halvastilõhnavad segunenud olmejäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 4.12. Olmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi paigutada: 4.12.1 ohtlikke jäätmeid; 4.12.2 lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4.12.3 vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 4.12.4 käimlajäätmeid; 4.12.5 kogumiskaevude setteid; 4.12.6 nakkusttekitavaid jäätmeid; 4.12.7 radioaktiivseid jäätmeid; 4.12.8 erikäitlust vajavaid jäätmeid; 4.12.9 jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 4.12.10 aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 4.12.11 taaskasutatavaid jäätmeid; 4.12.12 ehitus- ja lammutusjäätmeid. 4.13. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu omanik või haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 4.13.1 valla jäätmepunkt (vanametall, vanarehvid, elektroonikajäätmed, ohtlikud jäätmed, tavajäätmed ning paber ja papp); 4.13.2 ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt; 4.13.3 andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale; 4.14. Jäätmemahutid tuleb paigutada selliselt, et jäätmevedaja pääseb takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusel mahutist. Jäätmevaldaja on kohustatud talvel puhastama lumest juurdesõidutee jäätmemahutini ja jäätmemahuti 4.15. Joogitaara (klaaspakendid, plekkpurgid, mahla ja veinipakid ning plastikpudelid) tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse joogitaara kogumise mahutitesse või viia vastavasse vastuvõtupunkti. Joogitaaramahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite mahutitesse ei ole lubatud. 4.14. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 4.15. Ehitus- ja lammutusjäätmete jaoks tuleb jäätmevaldajal tellida eraldi mahuti ja korraldada äravedu jäätmekäitluskohta. 4.16. Vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolu korral paigutada vastavasse kogumismahutisse, toimetada valla jäätmepunkt või selleks rajatud jäätmekäitluskohta. 5 JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 5.1. Olmejäätmete korraldatud kogumist ja vedu Tõstamaa vallas tohib teostada ainult konkursi korras vallavalituse poolt valitud ettevõtja. 5.2. Tõstamaa vald koos Audru, Varbla, Lavassaare ja Koonga valdadega moodustab ühe korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkonna. 5.3. Tõstamaa valla haldusterritooriumil asuvad ja tegutsevad olmejäätmete valdajad loetakse liitunuks korraldatud olmejäätmeveoga alates kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest ja jäätmevaldaja lepingu allkirjastamisest jäätmevedajaga. 5.4. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatakse segaolmejäätmete ning paberi- ja papijäätmete kogumine, välja arvatud Pakendiseaduse paragrahvis 2 kirjeldatud paberist ja papist pakendid. Korraldatud olmejäätmeveoga ei hõlmata biolagunevate jäätmete (välja arvatud paberi- ja papijäätmete), ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete ja mahukate jäätmete kogumist ja vedu ning ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides ja haljasaladel asuvates jäätmemahutites kogutud jäätmed. 5.5 Tõstamaa vallavalitsus võib teha erandeid oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveoga liitumisel järgmistel juhtudel: 5.5.1. Kui jäätmete käitluskohale ei ole võimalik läheneda jäätmeveoks kohandatud autotranspordiga tulenevalt teede seisundist. 5.5.2 Kui jäätmetekitaja pöördub kirjaliku avaldusega asukohajärgsesse vallavalitsusesse ja vallavalitsus leiab olevat avalduse põhjendatud. 5.5.3 Vallavalitsus võib vabastada jäätmetekitaja korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustusest teatud perioodil. Korraldatud olmejäätmeveost vabastuse saamiseks on vaja esitada avaldus vallavalitsusele 3 kuu jooksul peale seda, kui korraldatud olmejäätmete veo kehtima hakkamise kohta on ilmunud teade maakondlikus või vallalehes. 5.6. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 5.6.1 Vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 5.6.2 Ära vedama kogumisvahenditesse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevale territooriumile; 5.6.3 Koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 5.6.4 Oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 5.6.5 Paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 5.6.6 Korraldama jäätmevedu vallakodanikke vähimal häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja jäätmete äravedu elamute juurest on keelatud ajavahemikus 23.00–6.00. 5.7. Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinerit, kui: 5.7.1 Konteiner sisaldab punktis 4.12 toodud jäätmeid. 5.7.2 Konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimisevõi kättesaamatuse põhjusel tühjendada nn. vabapuistemeetodil. 5.8. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 5.8.1 Tellima jäätmemahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Sõlmima reaalses mahus (mahuti suurus, veosagedus) lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks, kuid üldjuhul korterelamute juurest mitte harvemini, kui üks kord kahe nädala jooksul. Üksikelamute juures omama või rentima vähemalt 80 l jäätmemahutit ja tellima mahuti tühjenduse sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse, kuid mitte harvemini kui üks kord kuu jooksul; 5.8.2 Organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete äraveo; 5.8.3 Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta mida on kohustus säilitada kahe aasta jooksul; 5.8.4 Kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 5.8.5 Jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; 5.9. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid komposteerida maapealsetes kompostihoidlates või kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Kompost tuleb paigutada nii, et see ei ohustaks keskkonda ega tervist. Kompostihunnikud peavad olema pealt kaetud mulla, põhu või turbaga. Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik ei tohi paikneda kaevu sanitaarkaitsealas(vähemalt 10 meetrit salvkaevust ja 50 meetrit puurkaevust) ega veekogu veekaitsevööndis (mererannal mitte lähemal kui 20 meetrit ning jõgedel, ojadel ja maaparandussüsteemi eesvooludel mitte lähemal kui 10 meetrit tavalisest veepiirist). Kompostihunnik peab asuma vähemalt 5 m kaugusel kinnistu piirist (kui naabritega ei lepita kokku teisiti või kui kasutatakse kinnist mahutit). Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerimist (klaas, tuhk, lubi, suitsukonid, tolmuimeja tolmukotid, kilekotid jne.). 5.10. Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostorites või Tõstamaa Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 5.11. Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Kogumiskaevude ja mahutite tühjendamine tuleb tellida vastavat teenust osutavalt ettevõttelt, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Tühjendamise korraldab kinnistu valdaja või jäätmekäitleja. 5.12 Käimlajäätmeid võib hajaasustusega piirkondades oma aiamaale maasse kaevata sügisel. 5.13. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 5.14. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a kompostimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprahiga kinnistul) on keelatud. 6 OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 6.1. Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele korraldab valla territooriumil Tõstamaa vallavalitsus. 6.2. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. 6.3. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. 6.4. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 6.5. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. 6.6. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud ohtlike jäätmete käitlemislitsentsi omav ettevõte. 6.7. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja. 6.8. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 6.9. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 6.10. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele või ohtlike jäätmete kogumispunkti. 6.11. Füüsiline isik toimetab oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed Tõstamaa alevikus asuvasse Jäätmepunkti, aadressil Raba tn. 1b. 6.12. Juriidilised isikud peavad ise ohtlikud jäätmed üle andma vastavat teenust pakkuvale ettevõttele, kellel on ohtlike jäätmete käitluslitsents. 6.13. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesiseselt ohtlike jäätmete kogumismahuteid, mille asukoht kooskõlastatakse Tõstamaa vallavalitsusega. 6.14. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike pinnasesse imbumist. 6.15. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 6.16. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise- ja tulekustutusvahenditega. 6.17. Kinnistu valdaja peab üles panema selged juhised ohtlike jäätmete säilituspaiga kasutuse kohta. 6.18. Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. 6.19 . Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed tuleb pakkida nõuetekohaselt ning säilitada sügavkülmkirstus või selleks kohaldatud ruumis (soovitavalt keldrikorrusel eraldi väljapääsuga, ruum jahe või külm, ventileeritav ja desinfitseeritav ning lukustatav) kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7 PROBLEEMTOODETEST TEKKIVATE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 7.1. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohutus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus. 7.2. Endisaegsetest probleemtoodetest tekkinud jäätmete üleandmine jäätmekäitlusettevõttele tuleb korraldada jäätmevaldajal. 8 PAKENDI – JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISE JA TAASKASUTAMISE KORRALDAMINE 8.1. Pakendi puhul rakendatakse: 8.1.1 pakendi korduskasutust (mistahes toiming mille käigus korduskasutuspakend täidetakse uuesti või kasutatakse algselt mõeldud otstarbeks) kasutatakse õlle ja vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi korduskasutuspakendi puhul. 8.1.2 pakendi taaskasutamist: 8.1.2.1 pakendijäätmete ringlussevõtt - mille puhul jäätmetes sisalduv materjal töödeldakse selliselt, et materjali saab kasutada esialgsel või muul otstarbel – õlle ja karastusjookide metallpakend , mitmesugune klaas- ja plastpakend; 8.1.2.2 pakendijäätmete energiakasutus - põletuskõlbliku pakendimaterjali kasutamine energia tootmiseks põletamise teel. 8.2. Pakendiettevõtja (isik kes majandus – või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu) kohustused: 8.2.1 peab tagama pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise vastavalt Pakendiseadusele. 8.2.2 on kohustatud lõppkasutajalt ja tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit , mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üle antud kauba pakendile; 8.2.3 postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale; 8.2.4 on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjali kaupa sorteeritud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemise teiste jäätmetega; 8.3. Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus kantud pakendile või etiketile) tagastatakse lõppkasutaja või tarbija poolt müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta. 9 EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 9.1. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 9.2. Käesolevaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest. 9.3. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid ülalnimetatud mahus, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Tõstamaa Vallavalitsusega. Ehitusprojektides peab olema näidatud: 9.3.1 jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 9.3.2 pinnasetööde mahtude bilanss; 9.3.3 selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 9.3.4 jäätmete edasine suunamine. 9.4. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada Tõstamaa Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 9.5. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav Tõstamaa Vallavalitsusega kooskõlastatud lammutusprojekt ja ehitusluba ehitise lammutamiseks. Ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 9.6. Ehitusjäätmeid ei tohi anda kõrvaldamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. 9.7. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutus võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida: 9.7.1 puit; 9.7.2 kiletamata paber ja papp; 9.7.3 metall (eraldi must- ja värviline metall); 9.7.4 mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 9.7.5 raudbetoon- ja betoondetailid; 9.7.6 tõrva mittesisaldav asfalt; 9.7.7 kiled. 9.8. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. 9.9. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada võimalusel samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada Tõstamaa Vallavalitsusega. 9.10. Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 9.11. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 9.12. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. 10 JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 10.1. Jäätmekäitlusega tegelevad isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele. 10.2. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 10.3. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid 2 aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. 11 JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 11.1. Tõstamaa vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 11.2. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 120, 121, 122, 124, 125, 126 ja pakendiseaduse paragrahvist 29, 31, 32, 33, 34. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. 11.3. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelvalve asutuse ettekirjutuse alusel.(Jäätmeseadus § 128 lõige 1) 11.4. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused.(Jäätmeseadus § 128 lõige 3 ja 4) 11.5. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja punktis 10.4 nimetatud kohustusi, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Tõstamaa vallavalitsus (Jäätmeseadus § 128 lõige 5). Volikogu esimees Heino TAMM