Tähtvere Vallavolikogu — Tähtvere valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 15, 248

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 365, jäätmeseaduse § 71, pakendiseaduse § 15 lg 1 ja Tähtvere valla põhimääruse § 25 lg 1 p 41 alusel. Tähtvere Vallavolikogu määrab: § 1. Kehtestada Tähtvere valla jäätmehoolduseeskiri (lisa). § 2. Tunnistada kehtetuks Tähtvere Vallavolikogu 4. aprilli 2003. a määrus nr 5 «Tähtvere valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». § 3. Määrus avalikustatakse kohalikus ajalehes Valla Elu, Tähtvere valla veebilehel ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. § 4. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008.a. Volikogu esimees Urmas TARTES LISA Tähtvere Vallavolikogu määrusele nr 9, 18.12.2007 Tähtvere valla jäätmehoolduseeskiri 1. Üldsätted 1.1. Tähtvere valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Tähtvere vallas (edaspidi vallas) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. 1.2. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele. Eeskirja lisa 1 sätestab ehitus- ja lammutusjäätmete ning lisa 2 tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise korra. 2. Jäätmehoolduse korraldamine 2.1. Jäätmehooldust vallas korraldab ning kontrollib Tähtvere Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele. 2.2. Vallavalitsus korraldab jäätmekäitlust, sh korraldatud jäätmevedu, jäätmehoolduse arendamist ja menetleb jäätmelubade taotlusi. 2.3. Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt: 2.3.1. kontrollib jäätmete käitlemist, s.h liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 2.3.2. korraldab valla üldkasutatavatel haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ning võimalusel ka kompostimist valla territooriumil selleks rajataval kompostimisväljakul; 2.3.3. loob tingimused suuremates asumites kogumispunktide paigaldamiseks; 2.3.4. kontrollib valla prahistamist ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 2.3.5. kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 2.3.6. korraldab vallaelanike koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete ja probleemtoodete jäätmete kogumiseks koostöös jäätmekäitlejatega vähemalt üks kord aastas kogu valla territooriumi hõlmavaid nn kogumisringe; 2.3.7. nõustab valla elanikke ja levitab jäätmete alast teavet; 2.3.8. avaldab regulaarselt informatsiooni jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest valla territooriumil, sh teavet rajatavate kogumispunktide ja võimalike kompostimisväljaku(te) kohta, ning teavitab elanikke uutest jäätmekäitlemise võimalustest väljaspool valla territooriumi. 3. Mõisted 3.1. Eeskirjas kasutatakse mõisteid, mis on esitatud jäätmeseaduses ja pakendiseaduses ja nende alusel kehtestatud õigusaktides. Mõisteid kasutatakse järgmises tähenduses: 3.1.1. jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluvad vallasasjad, mille on valdaja ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 3.1.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 3.1.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 3.1.4. püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 3.1.5. biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp; 3.1.6. biolagunevad aia ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne; 3.1.7. olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; 3.1.8. segaolmejäätmed (e segunenud olmejäätmed) on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlikud jäätmed; 3.1.9. taaskasutatavad jäätmed on vanapaber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed; 3.1.10. suurjäätmed (e mahukad jäätmed) on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu ei sobi segaolmejäätmete kogumismahutisse (nt vana mööbel jmt); 3.1.11. probleemtooted on tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtooted on patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad ning PCB-sid (polükloreeritud bifenüüle) sisaldavad seadmed; 3.1.12. pakendid on mis tahes materjalist valmistatud tooted, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootjalt tarbijani jõudmiseni. Pakenditeks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid; 3.1.13. pakendijäätmed on mis tahes (klaas-, metall-, plast-, paber-, puit-, komposiit-, segamaterjalist) pakendmaterjal või pakendid, mis muutuvad pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendite ja pakendimaterjalide või muu tootmisprotsessi tulemusel tekkinud tootmisjääke; 3.1.14. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja on suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik; 3.1.15. jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 3.1.16. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätme-käitluskohtade järelhooldus; 3.1.17. jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 3.1.18. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 3.1.19. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 3.1.20. kogumispunkt (e jäätmepunkt) on üldkasutatavas kohas paiknev taaskasutatavate jäätmete (paber, papp, plast, klaas) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid, võimalusel ka ohtlike jäätmete kogumiskonteiner ja on vajadusel ümbritsetud aiaga. Kogumispunktis ei toimu jäätmete töötlust, ainult kogumine, mistõttu ei ole jäätmekäitluskoht; 3.1.21. keskkonnajaam (e jäätmejaam) on kinnisel territooriumil paiknev liigiti kogutud jäätmete kogumiskeskus, on sisuliselt jäätmekäitluskoht; 3.1.22. jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; 3.1.23. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segu koostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 3.1.24. jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 3.1.25. jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine); 3.1.26. jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja, kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte, kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 3.1.27. korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 3.1.28. maaüksus on kinnisasi või õiguslikul alusel moodustatud krunt; 3.1.29. taaskasutusorganisatsioon on pakendiettevõtjate poolt pakendi- ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamise eesmärgil loodud keskkonnaministri poolt akrediteeritud organisatsioon. 4. Jäätmekäitluse üldnõuded 4.1. Jäätmetekitaja peab iga tegevuse juures püüdma jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. 4.2. Olmejäätmete taaskasutamise võimaldamiseks võimalikult suures ulatuses, tuleb jäätmeid koguda liigiti. Liigiti kogumisel tuleb ülejäänud segunenud olmejäätmed viia läheduse põhimõtet järgides töötlemiseks ja ladestamiseks jäätmeluba omavasse lõppkäitluskohta. 4.3. Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. 4.4. Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. 4.5. Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb läheduse põhimõtet järgides viia Aardlapalu prügilasse, selle sulgemise järel 15.07.2009 Kagu–Eesti regionaalse jäätmekavaga määratud töötlemiseks ja ladestamiseks jäätmeluba omavasse lõppkäitluskohta. 4.6. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja. 4.7. Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. 4.8. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 4.9. Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega jäätmeseaduse § 73 mõistes, peab omama jäätmeluba. Oma seisukoha jäätmeloa taotluse juurde annab vallavalitsus. Ohtlike jäätmete käitlemiseks, s.h kogumiseks või veoks, on lisaks nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents. Jäätmeloa annab Tartumaa keskkonnateenistus, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi annab keskkonnaminister. 4.10. Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale. 4.11. Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Nende jäätmete avapõletamiseks peab olema vallavalitsuse keskkonnaameti luba. 4.12. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse, neid mahutisse paigutamata, ei ole lubatud, v.a mahukad ehk suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud käesolevas eeskirjas. 4.13. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 4.14. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist. 5. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel 5.1. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käesoleva määrusega määratud korrale. 5.2. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele. 5.3. Piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, on jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad kohustatud, kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. 5.4. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. 5.5. Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut või hallatavat territooriumi kokkuleppel territooriumi haldajaga ning vallavalitsuse loal ja tingimustel. 5.6. Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ning juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. 6. Jäätmete kogumine 6.1. Jäätmetekitaja on kohustatud eraldi koguma paberit ja kartongi, pakendeid, biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid, suurjäätmeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid, ohtlikke jäätmeid, probleemtoodete jäätmeid ja segaolmejäätmeid ning lähtuma sortimisel kehtivast seadusandlusest. 6.2. Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse ning ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel kokku panna teiste jäätmeliikidega. 6.3. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. 6.4. Jäätmete kogumismahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. 6.5. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, matkarajad, puhkekohad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. 6.6. Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahuti. 6.7. Kogumismahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt hooldada. Kogumismahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 6.8. Segaolmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 6.9. Segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna: 6.9.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 6.9.2. vedelaid jäätmeid; 6.9.3. ohtlikke jäätmeid; 6.9.4. käimlajäätmeid; 6.9.5. kogumiskaevude ja reoveepuhastite setteid; 6.9.6. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 6.9.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 6.9.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 6.9.9. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 6.9.10. ehitus- ja lammutusjäätmeid. 6.10. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. 6.11. Paberi ja kartongi (kood jäätmenimistus 20 01 01) liigiti kogumine. 6.11.1. Paberi ja kartongi kogumiseks peab elamumaa sihtotstarbega maaüksusel olema alates 01.01.2008 eraldi kogumismahuti, kui maaüksusel asub 12 ja enam korteriga elamu ning kus kütteliigina kasutatakse kas kaugkütet või vedel- või gaasikütusega lokaalkütet. 6.11.2. Kui maaüksusel on vähem kui 12 korterit või tahkekütust kasutav lokaalküte, peab paberit ja kartongi koguma eraldi, viies nimetatud jäätmed selleks valla lehes või valla kodulehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ette nähtud kogumispunkti või põletades need küttekoldes. Soovi korral võib kinnistule paigutada ka eraldi kogumismahuti paberi ja kartongi tarbeks. 6.11.3. Paberi ja kartongi kogumiseks peab mitteelamumaa (äri-, tootmis-, sotsiaalmaa) sihtotstarbega maaüksustel olema eraldi kogumismahuti või koht paberi ja kartongi kogumiseks juhul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas ja need ei leia kohapealset taaskasutust. Eraldi kogutud paberi- ja kartongijäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. 6.12. Pakendite ja pakendijäätmete (kood 15 01) liigiti kogumine. 6.12.1. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb kokkuleppel pakendiettevõtjate või nende ühendustega ja nende initsiatiivil koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle valla lehes või valla kodulehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ette nähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendijäätmed peavad olema puhtad ning vajadusel (piima-, keefiri- või jogurtipakendid jmt) pestud. 6.12.2. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel pakendiettevõtjate ühendus Eesti Pakendiühing (edaspidi pakendiorganisatsioon). Pakendite, millele on kehtestatud tagatisraha, kogumist ei saa pakendiettevõtja pakendiorganisatsioonile üle anda. 6.12.3. Pakendiettevõtja, sealhulgas postimüügiga tegelev pakendiettevõtja, on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendid või pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 6.12.4. Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel. 6.12.5. Elanike paremaks teenindamiseks korraldab pakendiorganisatsioon koostöös vallavalitsusega alates 1. juulist 2008 pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, kogumispunktide paigaldamise. 6.12.6. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon ise. 6.12.7. Juriidilised isikud korraldavad pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. 6.13. Ohtlike jäätmete (kood 20 01) ja probleemtoodete jäätmete liigiti kogumine. 6.13.1. Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud ja probleemtoodete jäätmed viib jäätmevaldaja valla lehes või valla kodulehel avalikkusele tutvustatud ja selleks ette nähtud kogumispunktidesse või annab üle vastavat litsentsi omavale isikule. 6.13.2. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale isikule. 6.13.3. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Vastava litsentsi väljastab keskkonnaminister. 6.13.4. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. 6.13.5. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 6.13.6. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 6.13.7. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 6.13.8. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikku kogumispunkti. Avalikud kogumispunktid on avalikes kohtades paiknevad paigaldatavad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisreidide vastuvõtukohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. 6.13.9. Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule. 6.13.10. Elanikelt probleemtoodete kogumist ja nende käitlemist peavad korraldama tootjad (seaduse mõistes ka müüjad ja maaletoojad). Vallavalitsus saab probleemtoodete eraldi kogumist soodustada elanikke teavitades ja tootjatega koostööd tehes. 6.13.11. Koduses majapidamises tekkivate ohtlike ja probleemtoodete jäätmete kogumiseks korraldab vallavalitsus koostöös jäätmekäitlejatega vähemalt üks kord aastas kogu valla territooriumi katva kogumisringi. 6.14. Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete (kood 20 02 01) liigiti kogumine. Kompostimine. 6.14.1. Biolagunevad aia- või haljastujäätmed tuleb jäätmevaldajal kompostida oma haldusterritooriumil või anda üle kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse. 6.14.2. Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. 6.14.3. Koduses majapidamises tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. 6.14.4. Väikeelamute, aga ka selliste korterelamute puhul, kus korterite arvu ja krundi suuruse suhe võimaldab keskkonnahäiringuteta kompostimist, on soovitatav biolagunevad aia- ja haljastujäätmed kompostida oma maaüksusel. Väljaspool oma maaüksust, välja arvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel. 6.14.5. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. 6.14.6. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkrundist vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 6.14.7. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. 6.14.8. Valla territooriumi üldkasutatavatel haljasaladel ja väljakutel, samuti tiheasustusalal paiknevatel kompostimisvõimaluseta maaüksustel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja kompostida vallas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel, koostöös kohalike põllumajandustootjatega või muudes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes. 6.15. Mahukaid jäätmeid e suurjäätmeid (kood 20 03 07), mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib jäätmetekitaja paigutada ajutiselt oma maaüksusel asuvate mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 5 päeva jooksul. Suurjäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta muuhulgas autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, s.h külmikud, elektripliidid, pesumasinad, arvutid, telerid jms. 6.16. Kogumiskaevude ja reoveepuhastite setteid ja reovett võib vedada Tartumaa keskkonnateenistuse registreeringut omav ettevõtja reovee vastuvõtu (purgimis-) sõlme. Reoveesetteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile välja arvatud vastava jäätmeloa olemasolu korral. Heitvee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. 7. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 7.1. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, veega pestavad ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust. 7.2. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 7.2.1. käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 140-, 240-, 600- või 800-liitriseid kaanega varustatud ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveo-masinatesse; 7.2.2. kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveo-masinatesse või toimetada käitluskohta; 7.2.3. presskonteinereid. 7.3. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. On soovitatav, et kogumismahutil oleks näha lisaks tühjendaja nimi ja telefoninumber. 7.4. Jäätmeid tohib paigutada väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule. 7.5. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 7.6. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 7.7. Kuni 800-liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 4 meetrit. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. 7.8. 800-liitrised ja suuremad konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. 7.9. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. 7.10. Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. 7.11. Juurdepääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. 7.12. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. 8. Jäätmete vedu 8.1. Jäätmevedu korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitlus-kohtadesse. 8.2. Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kuu jooksul. Juhul, kui kuni kahe korteriga väikeelamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt käesolevas eeskirjas toodule ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on kuni 240-liitriseid mahuteid lubatud tühjendada neli korda aastas tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus. 8.3. Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele. 9. Korraldatud jäätmevedu ja sellega liitumine 9.1. Korraldatud jäätmeveo, sealhulgas avaliku konkursi jäätmevedaja leidmiseks veopiirkonnas, korraldab vallavalitsus. Korraldatud olmejäätmeveole ülemineku kord ja teostus nähakse ette eraldi valla õigusaktidega. 9.2. Korraldatud olmejäätmete veopiirkond on kogu valla haldusterritoorium. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele valla haldusterritooriumil. Jäätmevaldaja on ka ühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanikku. 9.3. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus ei rakendu tootmisettevõtetele ja jäätmekäitluskohtadele, s.h sortimisettevõtetele ja jäätmejaamadele, kes korraldavad oma tehnoloogilises protsessis tekkinud jäätmeliikide veo ise. 9.4. Kui jäätmevaldaja ei ole korraldatud jäätmeveo tingimustes sõlminud korraldatud jäätmeveo lepingut, loetakse ta vaatamata sellele liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas ning tema suhtes rakendatakse kõiki lepingulise kliendi nõudeid. 9.5. Vallavalitsus võib lugeda jäätmevaldaja erandkorras teatud tähtajaks (kas tervikuna või mõne jäätmeliigi osas) korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab kord aastas vallavalitsusele selle määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. 9.6. Vallas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni konkursi tingimustes toodud ajani. 9.7. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga. 9.8. Korraldatud olmejäätmeveo rakendamiseni on jäätmevaldajad kohustatud sõlmima jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neil tekkinud või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta. Juhul, kui jäätmevaldajad veavad jäätmeid ise, peavad nad vallavalitsuse nõudmisel esitama isikustatud igakuised jäätmete üleandmise dokumendid jäätmekäitluskohast. 10. Saastetasu 10.1. Olmejäätmete keskkonda viimisel rakendatakse saastetasu vastavalt saastetasu seadusele. 10.2. Valla eelarvesse laekuvat saastetasu kasutatakse jäätmehoolduse arendamise toetamiseks. 11. Vastutus 11.1. Eeskirja mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel võetakse süüdlased vastutusele seaduses ettenähtud korras. 11.2. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (saastaja) omal kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. 11.3. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 11.4. Kui saastaja ei täida eeskirja punktis 11.2. toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik omal kulul. 11.5. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eeskirja punktis 11.4. toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Tähtvere valla jäätmehoolduseeskirja lisa nr 1 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord 1. Üldsätted 1.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise korras (edaspidi kord) sätestatakse ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete, s.h saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnase (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Tähtvere vallas. 2. Terminid Korras kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 2.1. ehitusjäätmete valdaja on ehitusettevõtja, kui tema ja ehitise omaniku vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 2.2. ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba; 2.3. ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad jäätmed ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonttööde, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata; 2.4. ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud jäätmete, s.h ohtlike jäätmete nimistu alusel; 2.5. ehituse tavajäätmed on ehitamise käigus tekkivad ehitusjäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 2.6. saastunud pinnas on pinnas, milles leidub ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide; 2.7. ehituse suurjäätmed on suuremõõtmelised ja rasked ehitamisel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne); 2.8. ehitusjäätmete õiend on dokument, kus näidatakse ehitamise käigus tekkinud jäätmete kogused liigiti ja nende käitlemine. 3. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded 3.1. Ehitusprojektis peab olema näidatud: 3.1.1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 3.1.2. pinnasetööde mahtude bilanss; 3.1.3. selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 3.1.4. jäätmete edasine käitlemine. 3.2. Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja. 3.3. Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 3.3.1. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 3.3.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule; 3.3.3. vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol; 3.3.4. tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks. 3.4. Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda: 3.4.1. ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 3.4.2. puidujäätmed; 3.4.3. papp ja kartong; 3.4.4. metallijäätmed; 3.4.5. mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne); 3.4.6. plastijäätmed (s.h kile); 3.4.7. muud segajäätmed. 3.5. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides lähiümbruses paiknevas ja vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas. 3.6. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 4. Ehituse tavajäätmete käitlemine 4.1. Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine. 4.2. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. 4.3. Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. 4.4. Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja Tähtvere Vallavalitsusega kooskõlastatult. Vallavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil vähem kui 50 m3 mahus. 4.5. Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta. 4.6. Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. 4.7. Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud. 4.8. Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta ja raudbetoonijäätmed on lubatud viia prügilasse. 4.9. Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta. 4.10. Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule. 5. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine 5.1. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 5.2. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised. 5.3. Asbesti sisaldavate jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas. 5.4. Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning värvide, lakkide, lahustite, liimide jm jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse. 5.5. Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Tähtvere valla jäätmehoolduseeskirja lisa nr 2 Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise kord 1. Üldsätted 1.1. Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korras (edaspidi kord) sätestatakse tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Tähtvere vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud kui „inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed». 1.2. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolitust, kuidas neid juhiseid järgida. 2. Terminid Korras kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 2.1. tervishoiu- ja veterinaarjäätmed on jäätmed, mis tekivad inimeste või loomade haiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või haiguste ärahoidmisel, sellesuunalise uurimistöö käigus või bioloogiliste preparaatide testimisel ja tootmisel; 2.2. erikäitlust vajavad tervishoiu- ja veterinaarjäätmed on teravad-torkivad jäätmed, inimveri, vereproduktid, muud kehavedelikud, ekskreedid ja sekreedid ning nendega küllastunud materjalid, patoloogilised jäätmed ning mikrobioloogia ja immunoloogialaborite jäätmed. Erikäitlust vajavate jäätmete hulka ei kuulu fotojäätmed, ravimijäätmed, kemikaalide jäätmed, elavhõbedajäätmed ning tsütotoksiliste ja -staatiliste ravimite jäätmed, mida käsitletakse ohtlike jäätmetena; 2.3. teravad-torkivad jäätmed on kasutamata terariistad ning terariistad, mida on kasutatud loomade või inimeste ravimisel, meditsiinilistel uuringutel või kliinilistel, farmakoloogilistel töödel (nt süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud ja purunenud klaasijäätmed, saastunud vere või kehavedelikega pipetid ning laboratooriumide klaasijäätmed jmt); 2.4. erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed on jäätmed, mis sisaldavad tõenäoliselt mikroorganisme diagnostika-protsessist ja patsientide ning loomade ravist ja katsetes kasutatud loomadelt ja meditsiinitarbed, mis sisaldavad verd ja/või kehavedelikke; 2.5. patoloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (koed, amputeeritud kehaosad ja elundid, v.a hambad, luu ja igeme tükid), katseloomade jäänused; 2.6. mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed on kasutamata elusvaktsiinid, nakkusohtlike mikroorganismide kultuurid ja tüved ning kultuuride kasvatamiseks, külvamiseks või segamiseks kasutatavad vahendid; 2.7. ravimijäätmed on ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud. Ravimijäätmed on ohtlikud jäätmed; 2.8. tsütotoksilised ja -staatilised jäätmed on sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad jmt, mis on protseduuri käigus kokku puutunud tsütotoksiliste ja -staatiliste ravimitega; 2.9. elavhõbedajäätmed on purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning elavhõbedat sisaldavatest reagentidest tekkivad elavhõbedat sisaldavad jäätmed. Elavhõbeda jäätmete hulka kuuluvad muu hulgas ka amalgaami jäätmed; 2.10. kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid; 2.11. fotojäätmed on kasutusest kõrvaldatud röntgenfilmide ilmutus- ja kinnituslahused ja aegunud röntgenfilmid. 3. Üldnõuded 3.1. Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda: 3.1.1. teravad-torkivad jäätmed; 3.1.2. erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed; 3.1.3. patoloogilised jäätmed; 3.1.4. mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed; 3.1.5. ravimijäätmed; 3.1.6. muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 3.1.7. olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed; 3.1.8. taaskasutatavad jäätmed. 3.2. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa. 4. Erikäitlust vajavate tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemine 4.1. Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas liigiti jäätmeid käitlemiseks vastu võtva isiku poolt kehtestatud nõuete kohaselt. Jäätmepakenditele tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. Pakendid tuleb hoolikalt sulgeda. Pakendi välispinna saastumise või purunemise korral tuleb pakend asetada koos sisuga uude samadele nõuetele vastavasse pakendisse. 4.2. Teravate-torkivate jäätmete, erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete ja patoloogiliste jäätmete pakendid tuleb viia jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, kus need tuleb asetada vastavate jäätmete jaoks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kogumismahutitesse järgmiselt: 4.2.1. teravad-torkivad jäätmed tuleb viia pakituna jäätmehoidlasse, kui pakend on täitunud ja paigutada ainult selleks ette nähtud kogumismahutisse; 4.2.2. erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse ning asetada ainult selleks ettenähtud kogumismahutisse; 4.2.3. patoloogilised jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmetusega külmkapis. 4.3. Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda vastavat luba omavale isikule, kusjuures erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda ühe nädala jooksul. 5. Ohtlike jäätmete käitlemine 5.1. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. 5.2. Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama detailset arvestust. 5.3. Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel: 5.3.1. antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev; 5.3.2. hävitatakse tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile; 5.3.3. tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev. 5.4. Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad vms, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või -staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt kinni teipida. 5.5. Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. 5.6. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. 5.7. Fotojäätmete käitlemisel tuleb: 5.7.1. kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavasse kanistrisse, millel on vastav tähistus; 5.7.2. aegunud filmijäätmed koguda eraldi kogumismahutisse. 6. Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlale 6.1. Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrje-vahendite kasutamist. 6.2. Jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm). 6.3. Jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav.