Sangaste Vallavolikogu — Jäätmehoolduseeskiri — KO, 13, 217

Sangaste Vallavolikogu 28. detsembri 2007. a määrus nr 7 (õ) 24.01.2008 11:20 Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» §-i 6 lõige 1 ja §-i 22 lõige 1 punkt 365, «Jäätmeseaduse» §-i 71 lõige 1 ja «Pakendiseaduse» §-i 15 lõige 1 alusel. § 1. Üldsätted (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Sangaste valla haldusterritooriumil. (2) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on Sangaste valla haldusterritooriumil eeskirja täitmine kohustuslik. (3) Jäätmehooldust Sangaste vallas korraldavad ning kontrollivad Sangaste Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) koostöös sihtasutusega Valga Piirkonna Keskkonnakeskus (edaspidi keskkonnakeskus) ning Valgamaa Keskkonnateenistus ja Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele. (4) Keskkonnakeskus korraldab järelevalvet jäätmekäitluse ja jäätmekäitluskohtade järelhoolduse üle ning jäätmehoolduse arendamist. § 2. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmeteket. (3) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. (4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist mistahes ainete ja jäätmetega. (5) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. (6) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. § 3. Jäätmevaldaja kohustused jäätmekäitlusel (1) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras. (2) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Valgamaa Keskkonnateenistuses. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. (3) Jäätmevaldaja peab omama või üürima piisavas koguses kogumismahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Kogumismahutid ja -kohad peavad vastama eeskirja nõuetele. § 4. Jäätmete kogumine ja sortimine (1) Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed (vanapaber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed), suurjäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed, kompostitavad biolagunevad jäätmed ja segaolmejäätmed. (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul peab alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest olema vanapaberi ja kartongi kogumiseks eraldi kogumismahuti või jäätmekäitluslepingu alusel kasutatav ühismahuti kui kinnistul on vähemalt 5 korterit ning kaugküte või vedel- või gaasikütust kasutav lokaalküte. (3) Kui kinnistul on vähem kui 5 korterit või tahkekütust kasutav lokaalküte, peab vanapaberit ja kartongi koguma eraldi, viies vanapaberi ja kartongi jäätmed selleks ettenähtud kogumispunkti või põletades selle küttekoldes. Soovi korral võib kinnistule paigutada ka eraldi kogumismahuti vanapaberi ja kartongi tarbeks. (4) Vanapaberi ja kartongi ning biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks peavad mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul olema eraldi kogumismahutid, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. (5) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul peab alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumiseks eraldi kogumismahuti või jäätmekäitluslepingu alusel kasutatav ühismahuti kui kinnistul on vähemalt 5 korterit. (6) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb kinnistul, millel on vähem kui 5 korterit, koguda biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid eraldi. Üksikelamute puhul on eraldi kogutud biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed soovitatav kompostida oma kinnistu piirides. (7) Metallijäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. (8) Suurjäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. (9) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud kogumismahutitesse. Jäätmete kogumise ja veo erinevatel etappidel tuleb vältida liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega. (10) Olmejäätmete kogumismahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja haisu tekke. Olmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi panna: 1) kuuma tuhka; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) probleemtooteid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 9) suurjäätmeid. (11) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad lõhnavad jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (12) Eraldi kogutavad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb kogumismahuti katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga. Kogumismahuti sisekoti paigaldab jäätmekäitleja kohe pärast kogumismahuti tühjendamist või korraldab koti paigaldamise asemel koheselt kogumismahuti pesemise. (13) Valla haldusterritooriumile paigutatud kogumispunktide asukohad tuleb paigutajal eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega. (14) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. (15) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde kogumismahuti. (16) Garaaži omanik peab: 1) paigutama garaažis tekkivad jäätmed garaažis paiknevasse kogumismahutisse; 2) andma jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale isikule; 3) tagama garaaži ümbruse korrashoiu. § 5. Kogumismahutid ja nende paiknemine (1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis tagab: 1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil; 2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil; 3) tuleohutuse; 4) lekke vältimise. (2) Olmejäätmete kogumiseks võib kogumismahutitena kasutada: 1) 80, 140, 240, 360, 370, 600, 660, 800 või 1100 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse; 2) kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse või toimetada käitluskohta; 3) presskonteinereid. (3) Ühe leibkonna jäätmete kogumisel on lubatud kasutada 50 l jäätmekotte. Jäätmeid tohib jäätmekotti paigutada maksimaalselt 10 kg. Jäätmekotid tuleb paigutada aiaga piiratud alal nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. (4) Jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel: 1) elamus elab kuni 2 inimest; 2) biolagunevate jäätmete kompostimine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele; 3) taaskasutatavate jäätmete käitlemine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele; 4) jäätmekottide ja nende paiknemiskohtade korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. (5) Kogumismahutid tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, v.a juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitsealaseid aspekte. (6) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (7) Kogumismahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Kogumismahutite pesemine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid. (8) Kogumismahutid tuleb paigaldada jäätmeveoautole ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Kogumismahutite lukustamise korral peab kogumismahuti valdaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (9) Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab omanik, kogumismahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab kogumismahuti valdaja. (10) Kogumispunktidesse paigaldatud kogumismahutid peavad olema varustatud vastuvõetavate jäätmete liiki, kogumismahuti tühjendaja nime ja telefoninumbrit sisaldava informatsiooniga. § 6. Ohtlikud jäätmed ja probleemtooted (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavat käitluslitsentsi omavale isikule. (3) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates kogumismahutites, mis välistavad jäätmete sattumise keskkonda või kanalisatsiooni. (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvid jt olmes kasutatavad kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, elavhõbedat sisaldavad esemed) viib jäätmevaldaja ohtlike jäätmete kogumispunkti või annab üle vastavat käitluslitsentsi omavale isikule. (5) Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumispunkti paigaldamise korraldab vallavalitsus koostöös keskkonnakeskusega. Kogumispunktis võetakse vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid. (6) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja korraldab oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat käitluslitsentsi omavale isikule. (7) Ohtlikud jäätmed, v.a kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. (8) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja kogumispunktide paigaldamise korraldavad tootjad. § 7. Pakendid ja pakendijäätmed (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid. § 8. Ehitus- ja lammutusprahi käitlemine (1) Ehitus- ja lammutusprahi (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. (2) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja. (3) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud tekkekohal eraldi koguma järgmised jäätmed: 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 2) puidujäätmed; 3) vanapaber ja papp; 4) metallijäätmed; 5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne); 6) plastjäätmed (sh kile); 7) muud segajäätmed. (4) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib sortimata jäätmed üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. (5) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule, ohtlikud ehitusjäätmed vastavat käitluslitsentsi omavale isikule. (6) Ehitus- ja lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada vallavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid. § 9. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed (bioloogilised jäätmed, teravad ja torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed, ravimid, kemikaalid jms) tuleb sortida liigiti, pakendada, vajadusel märgistada ja säilitada nõuetekohastes kogumismahutites ning ruumides kuni üleandmiseni vastavate jäätmete veo- või käitlusluba omavale ettevõttele. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, tuleb käidelda kui ohtlikke jäätmeid. § 10. Jäätmete põletamine Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes. Küttekolletes ja katlamajades tohib põletada ohtlikke aineid mittesisaldavat paberit, kartongi ja keemiliselt töötlemata puidujäätmeid. § 11. Jäätmete kompostimine ning kogumiskaevude setete ja reovee käitlus (1) Üksikelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, v.a jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult keskkonnakeskuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel. (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks näriliste ja putukate teket. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. (3) Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. (4) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. Kompostiaun peab paiknema vähemalt 5 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (5) Valla haljasaladel tekkivad biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja vedada kompostimiseks vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta. (6) Heitvee kogumiskaevu (sh välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. (7) Kogumiskaevude setteid ja reovett võib vedada Valgamaa Keskkonnateenistuse registreeringut omav ettevõtja reovee vastuvõtusõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile v.a vastava jäätmeloa olemasolu korral. § 12. Korraldatud jäätmevedu (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse tagab jäätmevaldaja liitudes korraldatud jäätmeveoga ning korraldades ise korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo prügilasse. (2) Sangaste valla haldusterritoorium moodustab koos Otepää, Õru, Tõlliste, Taheva ja Karula valla ning Valga linna I piirkonnaga ühise jäätmeveo piirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajale kohustuslik. Jäätmevaldajad on korteriühistud või -ühisused, nende puudumisel aga kinnistu omanikud, millel asub elu- või äriruum või suvila. (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tootmismaa sihtotstarbega kinnistud ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine. (4) Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid, vanapaberit ja kartongi, biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ning suurjäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. (5) Valla haldusterritooriumi jäätmeveo piirkondadeks jaotamine, vedamissagedus ja -aeg, jäätmeveo teenustasu piirmäärad ning jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, kehtestatakse volikogu määrusega. (6) Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks korraldab vallavalitsus koostöös keskkonnakeskusega. § 13. Järelevalve ja vastutus (1) Järelevalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub «Keskkonnajärelevalve seaduses» sätestatud korras. (2) Füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud enda tegevuse kohta andma teavet eeskirja nõuete täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele. (3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise toimub vastavalt «Jäätmeseadusele». (4) Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse «Jäätmeseaduse», «Väärteomenetluse seadustiku» ja «Karistusseadustiku» sätteid. § 14. Õigusakti kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks volikogu 19. detsembri 2002. a määrus nr 5 «Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine». § 15. Määruse jõustumine Volikogu esimees Aldo KORBUN Õiend Parandatud vale määruse number õigeks.