Haanja Vallavolikogu — Haanja valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 13, 206

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike1 ja § 22 lõike 1 punkti 365, jäätmeseaduse § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel. § 1. Üldsätted (1) Haanja valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Haanja valla haldusterritooriumil. Eeskirja lisa 1 sätestab ehitus- ja lammutusjäätmete ning lisa 2 tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra. (2) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on Haanja valla haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik. (3) Jäätmehoolduse arendamist korraldab Haanja Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). § 2. Mõisted (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid, mis on esitatud jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende alusel kehtestatud õigusaktides. (2) Eeskirjas kasutatakse lisaks mõisteid järgmises tähenduses: 1) jäätmed on jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlikud jäätmed; 3) taaskasutatavad jäätmed on vanapaber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed; 4) suurjäätmed on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu ei sobi segaolmejäätmete kogumismahutisse (nt vana mööbel jmt); 5) probleemtooted on patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad ning PCB-sid (polükloreeritud bifenüüle) sisaldavad seadmed; vanad rehvid; 6) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale, keskkonnale; 7) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 8) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 9) aia- ja haljastu biolagunevad jäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne; 10) kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostimisnõus (kompostris); 11) jäätmetekitaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed või kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 12) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed; 13) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja (tellija) ja jäätmekäitleja (töövõtja) vahel isiklikult või läbi vahendaja sõlmitud leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks; 14) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud jäätmete kogumismahuti, kuhu saab viia liigiti kogutud jäätmeid; 15) taaskasutusorganisatsioon on pakendiettevõtjate poolt pakendi- ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamise eesmärgil loodud keskkonnaministri poolt akrediteeritud organisatsioon; 16) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 17) jäätmeõiend on dokument, kus näidatakse prognoositav jäätmete kogus liigiti ja kirjeldatakse jäätmete käitlemine 18) kogumisring on kohaliku omavalitsuse ja/või huvitatud isiku poolt kohaliku omavalitsuse nõusolekul korraldatud ohtlike, probleemjäätmete ja suurjäätmete kogumiseks korraldatud ühekordne vedu kohaliku omavalitsuse territooriumil; 19) maaüksus on kinnisasi või õiguslikul alusel moodustatud krunt. § 3. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (2) Jäätmetekitaja peab iga tegevuse juures püüdma jäätmeteket vältida või vähendada. (3) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel. (4) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist mistahes ainete ja jäätmetega. (5) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. (6) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. (7) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb läheduse põhimõtet järgides viia Räpo prügilasse. Pärast Räpo sulgemist nõuetele vastavasse prügilasse (Torma, Väätsa, Paikuse) või Kagu-Eesti regionaalprügila valmimise järel Kagu-Eesti regionaalprügilasse. (8) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. (9) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes pole jäätmekäitlejana registreeritud Võrumaa keskkonnateenistuses. (10) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. § 4. Jäätmete liigiti kogumine ja sortimine (1) Alates 1. jaanuarist 2008 peab jäätmetekitaja koguma eraldi taaskasutatavad jäätmed, suurjäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed ja segaolmejäätmed. Vallavalitsus teavitab liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalustest Haanja valla kodulehel. (2) Vanapaberi ja kartongi kogumiseks peab elamumaa sihtotstarbega kinnistul olema eraldi kogumismahuti kui kinnistul on 10 ja enam korterit ja elamul ei ole ahjukütet või puidukatelt. (3) Kui maaüksusel on vähem kui 10 korterit või tahkekütust kasutav lokaalküte, peab vanapaberit ja kartongi koguma eraldi. Andma üle vanapaberi ja kartongi vastavat jäätmeluba omavale isikule või põletades selle küttekoldes. Soovi korral võib kinnistule paigutada ka eraldi kogumismahuti vanapaberi ja kartongi tarbeks. (4) Vanapaberi ja kartongi kogumiseks peab mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel olema eraldi kogumismahuti või koht vanapaberi ja kartongi kogumiseks. Eraldi kogutud vanapaberi ja kartongi jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. (5) Metallijäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. (6) Suurjäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Haanja vallavalitsus korraldab üks kord aastas suurjäätmete üleandmiseks kogumisringi. Kogumisringist teavitab Haanja Vallavalitsus oma kodulehel ja teadetetahvlitel. (7) Ajutiselt jäätmete kogumismahutite vahetusse lähedusse paigaldatud suurjäätmete äraveo peab jäätmevaldaja korraldama viie tööpäeva jooksul. (8) Jäätmete kogumismahuteid tohib paigaldada väljapoole oma maaüksust ainult vastava maaüksuse omanikuga kooskõlastatult. Vallale kuuluvale maaüksusele kogumismahuti paigutamise kooskõlastab vallavalitsus. (9) Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid. Kogumismahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja haisu tekke. (10) Alates 01.01.2008 tuleb segaolmejäätmete kogumismahuteid tühjendada tiheasustusalal vähemalt kord kuus ja hajaasustusalal kord kvartalis. (11) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (12) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid tuleb üle anda tootja esindajatele, kes turustavad vastavat liiki kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmeid, või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Haanja vallavalitsus korraldab aastas üks kord elektri- ja elektroonikatoodete üleandmiseks kogumisringi. Kogumisringist teavitab Haanja Vallavalitsus oma kodulehel ja teadetetahvlitel. Jäätmeseaduse § 23 mõistes elektri-ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise (13) Vanad autorehvid tuleb üle anda rehviettevõtete juures loodavatesse kogumispunktidesse või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Haanja Vallavalitsus korraldab aastas üks kord vanade autorehvide üleandmiseks kogumisringi. Kogumisringist teavitab Haanja Vallavalitsus oma kodulehel ja teadetetahvlitel. Jäätmeseaduse § 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (14) Kogumismahutid võivad olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutuses. (15) Olme- ja segaolmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi panna: 1) kuuma tuhka; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) probleemtooteid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 9) suurjäätmeid; 10) aia- ja haljastujäätmeid. (16) Valla territooriumile paigutatud kogumispunktide asukohad tuleb paigutajal eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega. (17) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, puhkekohad, kalmistu jm) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. (18) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahuti. (19) Garaaži omanik peab: 1) paigutama garaažis tekkivad jäätmed garaažis paiknevasse või selle vahetus läheduses olevasse garaaži omanikule kuuluvasse kogumismahutisse. Garaažiühistu olemasolu korral paigaldatakse ühine kogumismahuti garaažiühistu territooriumile; 2) andma jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale isikule; 3) tagama garaaži ümbruse korrashoiu. (20) Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete liigiti kogumise ja nõuetekohase käitlemise eest. § 5. Jäätmete vedu ja kõrvaldamine (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse tagab jäätmevaldaja. (2) Jäätmete vedu teenustööna, taaskasutamist ja kõrvaldamist valla haldusterritooriumil võib läbi viia ainult jäätmeloa alusel. (3) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need viia vallavalitsuse poolt määratud kohta. (4) Jäätmete vedu elumajade juurest on keelatud ajavahemikul kell 22.00–6.00. (5) Jäätmed, mille säilitamine maaüksusel kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb koheselt ära vedada. (6) Valla haldusterritooriumil asuva pinnasetäitekoha haldaja kooskõlastab vallavalitsusega korra, kus reguleeritakse jäätmete vastuvõtu ja käitlemise või ladestamise tingimused, seire ja järelhooldus. (7) Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes. § 6. Korraldatud jäätmevedu (1) Haanja vald, vastavalt jäätmeseaduse § 66 lg (3) jätab Haanja valla haldusterritooriumil hajaasustusega osades jäätmeveo korraldamata. § 7. Jäätmete põletamine (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes. (2) Ilma vastava loata on jäätmete põletamine keelatud, välja arvatud ohtlikke aineid mittesisaldavate paberi-, kartongi- ja keemiliselt töötlemata puidujäätmete põletamine. § 8. Jäätmete kompostimine ning kogumiskaevude setete ja reovee käitlus (1) Eraldi kogutud aia ja haljastuse biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks alates 01.12.2009 Haanja valla territooriumil rajatud vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Kinnisel territooriumil tekkivad aia ja haljastuse biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. (2) Lahtine kompostiaun peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (3) Valla haljasaladel ja kalmistul tekkivaid aia- ja haljastu biolagunevaid jäätmeid ei ole lubatud ladestada prügilasse v.a. juhul kui nende taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on prügilasse ladestamisega võrreldes ülemäära kulukas. Nimetatud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida vastavat jäätmeluba omavas jäätmekäitluskohas alates 01.12.2009 (4) Maaüksusel tekkivaid biolagundatavaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites). (5) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. (6) Heitvee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. (7) Kogumiskaevude setteid ja reovett võib vedada Võrumaa Keskkonnateenistuses registreeritud ettevõtja reovee vastuvõtu sõlme. (8) Teiste isikute poolt tekitatud heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile välja arvatud vastava jäätmeloa olemasolu korral. § 9. Ohtlikud jäätmed ja probleemtooted (1) Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud ja probleemtoodete jäätmed viib jäätmevaldaja Haanja valla ohtlike jäätmete kogumispunkti (asukoht AS-i H-Central territoorium Haanja külas) või muudesse kogumispunktidesse, või annab üle vastavat litsentsi omavale isikule (tanklad, jne). (2) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale isikule. (3) Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise kogumisringiga korraldab vallavalitsus. Vastu võetakse ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid. (4) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule. (5) Ohtlike jäätmete kogumine: 1) ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi; 2) ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised; 3) ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist vastavat litsentsi omavale käitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale; 4) ohtlike jäätmete kogumist korraldav käitleja peab paigutama kogumist reguleerivad juhised kogumiskohas nähtavasse kohta; 5) vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni. (6) Probleemtoodete jäätmete kogumise ja kogumispunktide paigaldamise korraldavad tootjad, kooskõlastades selle vallavalitsusega. (7) Jäätmeseaduse § 23 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. § 10. Pakendid ja pakendijäätmed (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia pakendiorganisatsioonide kogumisvõrgustiku kogumispunktidesse (kogumispunktide info Eesti Pakendiringluse kodulehel www.pakendiringlus.ee). (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid. (3) Pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid paigaldavad pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumispunktid tihedusega mitte vähem kui üks punkt 1000 elaniku kohta ja üks punkt tiheasustusalal keskmise kandekaugusega mitte kaugemal kui 1000 m . (4) Pakendi ja pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. § 11. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded (1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis tagab: 1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil; 2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil; 3) tuleohu vältimise; 4) võimaliku lekke vältimise. (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) 140-, 240-, 360-, 370-, 600-, 750- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse; 2) kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse või toimetada käitluskohta; 3) presskonteinereid. (3) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (4) Käsitsi ja eriautoga teisaldatavad jäätmete kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigaldada jäätmeveoautole ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse alaseid aspekte. (5) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. (6) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (7) Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja. (8) Kogumispunktidesse paigaldatud kogumismahutid peavad olema varustatud vastuvõetavate jäätmete liiki, kogumismahuti tühjendaja nime ja telefoninumbrit sisaldava informatsiooniga. (9) Jäätmete veo ajal peab tagama, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. (10) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. § 12. Lõppsätted (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt jäätmeseaduse §-le128. (2) Füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud enda tegevuse kohta andma teavet eeskirja nõuete täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavatele ametnikele. (3) Järelvalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras. (4) Käesoleva eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumise väärtegude kohtuväline menetleja on keskkonnainspektsioon, politseiprefektuur, kohalik omavalitsus. § 13. Rakendussätted (1) Korraldatud olmejäätmeveo rakendamiseni on jäätmevaldajad kohustatud sõlmima jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neil tekkinud või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta. Juhul kui jäätmevaldajad veavad jäätmeid ise, peavad nad järelvalve ametniku nõudmisel esitama isikustatud igakuised jäätmete üleandmise dokumendid jäätmekäitluskohast. (2) Määruse tekstiga võimalik tutvuda Haanja valla kodulehel www.haanja.ee (3) Määrus jõustub 01.jaanuaril 2008.aastal. Volikogu esimees Rein PEEDUMÄE LISA 1 Haanja Vallavolikogu määrusele nr 23 20.12.2007.a. EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD § 1. Üldsätted Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise korras (edaspidi kord) sätestatakse ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete, s.h saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnase (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Haanja vallas. § 2. Mõisted Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) ehitusjäätmete valdaja on ehitusettevõtja, kui tema ja ehitise omaniku vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 2) ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba; 3) ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad jäätmed ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonttööde, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus (edaspidi ehitamine) ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata; 4) ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud jäätmete, sh ohtlike jäätmete nimistu alusel; 5) ehituse tavajäätmed on ehitamise käigus tekkivad ehitusjäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 6) saastunud pinnas on pinnas, milles leidub ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide; 7) ehituse suurjäätmed on suuremõõtmelised ja rasked ehitamisel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne); 8) ehitusjäätmete õiend on dokument, kus näidatakse ehitamise käigus tekkinud jäätmete kogused liigiti ja nende käitlemine. § 3. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded (1) Ehitusprojektis peab olema näidatud: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4) jäätmete edasine käitlemine. (2) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja. (3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule; 3) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol; 4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks. (4) Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda: 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 2) puidujäätmed; 3) vanapaber ja papp; 4) metallijäätmed; 5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne); 6) plastijäätmed (sh kile); 7) muud segajäätmed. (5) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides Haanja vallas või selle lähiümbruses paiknevas ja vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas. (6) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmete õiendi vormi kinnitab Haanja Vallavalitsus. § 4. Ehituse tavajäätmete käitlemine (1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine. (2) Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. (3) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. (4) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Vallavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil vähem kui 50 m3. (5) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta. (6) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. (7) Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud. (8) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta ja raudbetoonijäätmed on lubatud viia prügilasse. (9) Ehituskivid ja tellised tuleb võtta korduvkasutusse või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta. (10) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule. § 5. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised. (3) Asbesti sisaldavate jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas. (4) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning nende jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse. (5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. LISA 2 Haanja Vallavolikogu määrusele nr 23 20.12.2007.a. TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD § 1. Üldsätted (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korras (edaspidi kord) sätestatakse tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Haanja vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida. § 2. Mõisted Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) on jäätmed, mis tekivad inimeste või loomade haiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või haiguste ärahoidmisel, sellesuunalise uurimistöö käigus või bioloogiliste preparaatide testimisel ja tootmisel; 2) erikäitlust vajavateks tervishoiu- ja veterinaarjäätmeteks on teravad-torkivad jäätmed, inimveri, vereproduktid, muud kehavedelikud, ekskreedid ja sekreedid ning nendega küllastunud materjalid, patoloogilised jäätmed ning mikrobioloogia ja immunoloogialaborite jäätmed; 3) erikäitlust vajavate jäätmete hulka ei kuulu fotojäätmed, ravimijäätmed, kemikaalide jäätmed, elavhõbedajäätmed ning tsütotoksiliste ja -staatiliste ravimite jäätmed, mida käsitletakse ohtlike jäätmetena; 4) teravad-torkivad jäätmed on kasutamata terariistad ning terariistad, mida on kasutatud loomade või inimeste ravimisel, meditsiinilistel uuringutel või kliinilistel, farmakoloogilistel töödel (nt süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud ja purunenud klaasijäätmed, saastunud vere või kehavedelikega pipetid ning laboratooriumide klaasijäätmed jmt); 5) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed on jäätmed, mis sisaldavad tõenäoliselt mikroorganisme diagnostika-protsessist ja patsientide ning loomade ravist ja katsetes kasutatud loomadelt ja meditsiinitarbed, mis sisaldavad verd ja/või kehavedelikke; 6) patoloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (koed, amputeeritud kehaosad ja elundid, v.a hambad, luu ja igeme tükid), katseloomade jäänused; 7) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed on kasutamata elusvaktsiinid, nakkusohtlike mikroorganismide kultuurid ja tüved ning kultuuride kasvatamiseks, külvamiseks või segamiseks kasutatavad vahendid; 8) ravimijäätmed on ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud. Ravimijäätmed on ohtlikud jäätmed; 9) tsütotoksilised ja -staatilised jäätmed on sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad jmt, mis on protseduuri käigus kokku puutunud tsütotoksiliste ja -staatiliste ravimitega; 10) elavhõbedajäätmed on purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning elavhõbedat sisaldavatest reagentidest tekkivad elavhõbedat sisaldavad jäätmed. Elavhõbeda jäätmete hulka kuuluvad muu hulgas ka amalgaami jäätmed; 11) kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid; 12) fotojäätmed on kasutusest kõrvaldatud röntgenfilmide ilmutus- ja kinnituslahused ja aegunud röntgenfilmid. § 3. Üldnõuded (1) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda: 1) teravad-torkivad jäätmed; 2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed; 3) patoloogilised jäätmed; 4) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed; 5) ravimijäätmed; 6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed; 8) taaskasutatavad jäätmed. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa. § 4. Erikäitlust vajavate tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemine (1) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas liigiti jäätmeid käitlemiseks vastu võtva isiku poolt kehtestatud nõuete kohaselt. Jäätmepakenditele tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. Pakendid tuleb hoolikalt sulgeda. Pakendi välispinna saastumise või purunemise korral tuleb pakend asetada koos sisuga uude samadele nõuetele vastavasse pakendisse. (2) Teravate-torkivate jäätmete, erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete ja patoloogiliste jäätmete pakendid tuleb viia jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, kus need tuleb asetada vastavate jäätmete jaoks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kogumismahutitesse järgmiselt: 1) teravad-torkivad jäätmed tuleb viia pakituna jäätmehoidlasse, kui pakend on täitunud ja paigutada ainult selleks ette nähtud kogumismahutisse; 2) erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse ning asetada ainult selleks ettenähtud kogumismahutisse; 3) patoloogilised jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmetusega külmkapis. (3) Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda vastavat luba omavale isikule. § 5. Ohtlike jäätmete käitlemine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (2) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama detailset arvestust. (3) Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel: 1) antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev; 2) hävitatakse tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal peab nõusoleku saama Riigi Ravimiametilt; 3) tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev. (4) Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad vms, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või -staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt kinni teipida. (5) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. (6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. (7) Fotojäätmete käitlemisel tuleb: 1) kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavasse kanistrisse, millel on vastav tähistus; 2) aegunud filmijäätmed koguda eraldi kogumismahutisse. § 6. Loomade pidamise või veterinaarteenuse osutamise tulemusel tekkinud loomsed jäätmed. Kõik loomaomanikud on kohustatud oma lõpnud loomad saatma selleks tunnustatud loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse: Loomse Jäätme Käitlemise AS asukohaga Ebavere küla 46202, Väike-Maarja vald, Lääne Virumaa. § 7. Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlale (1) Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. (2) Jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm). (3) Jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav.