Vigala Vallavolikogu — Vigala valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 10, 175

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 365, «Jäätmeseaduse» § 71 lõigete 1 ja 2 ning «Pakendiseaduse» § 15 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Jäätmehoolduseeskirja reguleerimisala (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Vigala vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Vigala valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele. § 2. Jäätmehoolduse korraldamine (1) Jäätmehooldust Vigala vallas korraldab ja kontrollib Vigala Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele. (2) Vallavalitsus Vigala vallas jäätmehoolduse korraldamisel ja jäätmekäitluse üle järelevalve teostamisel: 1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmeteavet; 2) korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses; 3) kontrollib jäätmete käitlemist, sealhulgas liigiti kogumist; 4) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist; 5) teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 6) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid kõikidel kinnistutel; 7) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid tänavakaubanduses; 8) teostab järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle ning menetleb väärtegusid. § 3. Jäätmed Jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. § 4. Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. § 5. Tavajäätmed Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. § 6. Püsijäätmed Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle, ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt. § 7. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed (rohi, lehed, varred, oksad jms), paber ja papp. § 8. Olmejäätmed Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. § 9. Jäätmevaldaja Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. § 10. Jäätmetekitaja Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. § 11. Jäätmehooldus Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. § 12. Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine. § 13. Jäätmete kogumine Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. § 14. Jäätmekäitluskoht (1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. (3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks. § 15. Jäätmepunkt (kogumispunkt, kogumisplats, kokkutoomiskoht) Jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plastiku, klaasi jms) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid. § 16. Jäätmekogumisvahendid Jäätmekogumisvahendid on kotid, konteinerid, mahutid ja muud anumad ja pakendid, kuhu kogutakse tekkinud jäätmed. § 17. Jäätmekäitlusettevõte Jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega jäätmeloas ettenähtud tingimustel. § 18. Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. § 19. Jäätmete kõrvaldamine Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine). § 20. Jäätmekäitlusleping Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti. § 21. Korraldatud jäätmevedu Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt. § 22. Pakend Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrakasutuse tooteid. § 23. Pakendiettevõtja Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu. § 24. Taaskasutusorganisatsioon Taaskasutusorganisatsioon on mittetulundusühingu seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing. § 25. Jäätmekäitluse korraldajad (1) Jäätmekäitluse korraldajateks oma territooriumil on: 1) kinnisasjal kinnisasja omanik; 2) hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik; 3) ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik. (2) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise eri etappidel korraldab jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (3) Kui jäätmetekitaja (või -valdaja) ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on eri isikud, reguleeritakse nendevaheliste kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või muu asjakohase lepinguga. § 26. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, väljaarvatud korraldatud jäätmeveo korral. (2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käesoleva eeskirjaga määratud korrale. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. (3) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada selleks ettenähtud mahutitesse või kohtadesse. Jäätmete liigiti kogumissüsteemi olemasolul tuleb taaskasutatavad jäätmed (paber, kartong, klaas, plastik, metalltaara jms) koguda eraldi selleks ettenähtud mahutitesse või kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud. (4) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo eri etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. (5) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. (6) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist. (7) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega. (8) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama omavahelisel kokkuleppel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. 2. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE § 27. Jäätmemahuti asukoht (1) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel. (2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei ole kokku leppinud teisiti. Mahutid tuleb paigutada sellisele kaugusele majast, et see ei segaks elanikke. (3) Jäätmemahuti peab asuma jäätmeautole ligipääsetavas kohas. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid tuleb paigaldada tasasele kõvale horisontaalsele pinnale. Mahuti peab olema paigutatud nii, et see ei häiriks liikluskorraldust. (4) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. (5) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab maaomanik või -valdaja. (6) Avalike ürituste paigad varustab mahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib 48 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist kogu ürituse käigus tekkinud prügi. § 28. Nõuded jäätmemahutile (1) Mahutid peavad olema terved ja puhtad ning kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmete valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 2) 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 3) kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 4) kompaktorit (pressimisseadmega varustatud jäätmemahuti). (3) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. (4) Jäätmeid tohib paigutada konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule. (5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. (6) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (7) Jäätmekottidesse tohib jäätmeid paigutada mitte üle 15 kg. (8) Jäätmevedaja vahetumisel ei ole uuel jäätmevedajal õigus nõuda jäätmevaldaja poolt eelmiselt jäätmevedajalt väljaostetud konteineri vahetamist. Väljaostetud konteineri mittesobimise korral korraldatud jäätmeveoks peab uus jäätmevedaja konteineri välja vahetama tasuta. § 29. Kogukad jäätmed Kogukad jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, viib jäätmevaldaja Märjamaa jäätmepunkti. Mahukad jäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Mahukate jäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus-lammutusjäätmeid ja elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikuid, pesumasinaid ja telereid. § 30. Elektri- ja elektroonikaseadmete romud (1) 13. augustist 2005 on tootjad kohustatud elektri- ja elektroonikaseadmete romud turustajatelt tasuta tagasi võtma. Tarbija võib kauplusesse viia sama liiki elektri- ja elektroonikaromu (külmiku, elektripliidi, pesumasina, teleri, raadio, tolmuimeja, arvuti jms), mida seal müüakse. (2) Vajadusel korraldatakse kord aastas elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumisring. § 31. Metallijäätmed (1) Metallijäätmed viiakse jäätmevaldajate poolt üle vastavalt jäätmekäitlusluba omale ettevõttele. § 32. Kogumiskaevude setted ja käimlajäätmed (1) Majapidamiste ja ettevõtete, asutuste reovete kogumiskaevude setted ja käimlajäätmed purgitakse Märjamaa reoveepuhastisse. § 33. Loomsed jäätmed (1) Loomsed jäätmed (s.h. loomade korjused) viiakse jäätmekäitlusettevõtte poolt Väike-Maarja Jäätmekäitlustehasesse. (2) Metslooma korjus tuleb hävitada (põletada või matta) veterinaarjärelevalve ametniku ettekirjutuse kohaselt. Korjuse hävitab omal kulul maa valdaja, kelle maalt see leiti, koostöös vallavalitsuse või Keskkonnainspektsiooniga. (3) Lemmiklooma võib matta oma kinnistule volitatud veterinaararsti poolt heaks kiidetud kohta. (4) Ettevõtetes tekkinud loomsete jäätmete (sh. kala) käitlemise eest vastutab ettevõte ja/või vastavat jäätmeluba omav jäätmekäitlusettevõtte, kellel on ettevõttega leping. § 34. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete konteinereid Vigala valda ei paigaldata. Vanade patareide kogumiseks paigaldatakse kaupluste juurde vastavad kogumiskastid. (3) Koduses majapidamises tekkinud ohtlike jäätmete, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akud, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid, elavhõbedalambid, kraadiklaasid jms. kogumiseks korraldatakse igal aastal ohtlike jäätmete kogumisringe, mille toimumise ajast vallaelanikke eelnevalt teavitatakse. (4) Ettevõtjad peavad olmejäätmete hulka mittekuuluvad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikke jäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametniku nõudmisel informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. (5) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. § 35. Pakend ja pakendijäätmed (1) Muudest jäätmetest eraldi kogutavad pakendid ja pakendijäätmed tuleb üle anda selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. (3) Ühte piirkonda jäävate kaupluste omanikud võivad omavahel kokku leppida, et pakendeid ja pakendijäätmeid võtab vastu ainult üks kauplus. (4) Pakendiettevõtja, sealhulgas postimüügiga tegelev pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendid või pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohtadest teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. (5) Juhul kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel. (6) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. (7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendmaterjali kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. § 36. Paber, kartong, plastik, klaas ja jookide metalltaara (1) Paberi, kartongi, plastiku, klaasi ja jookide metalltaara kogumiseks, mida ei anta pakendi või pakendijäätmena tagasi pakendiettevõtjale, paigaldatakse spetsiaalkonteinerid . (2) Eelmises lõikes nimetatud konteineritesse pakendiettevõtjale tagastava pakendi või pakendijäätmete panemisel pakendi tagatisraha ei maksta. (3) Vigala valla territooriumil asuvate paber- ja segapakendi konteinerite asukohad on ära toodud Lisas 1 § 37. Kõlbmatud ravimid (1) Kõlbmatud ravimid on ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, mille kõlblikkuse aeg on lõppenud, mille kasutamine on Eestis keelatud või mõnel muul põhjusel ei leia sihipärast kasutamist. (2) Lisaks jäätmeseaduse alusel vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele võib kõlbmatuid ravimeid üle anda üldapteegile ja veterinaarravimite osas veterinaarapteegile. § 38. Olmejäätme mahutisse mittepandavad jäätmed (1) Olmejäätme mahutisse ei või panna: 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) käimlajäätmeid; 5) kogumiskaevude setteid; 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 11) liiva, tuhka ja pühkmeid, kui need ei vasta jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele. 12) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed 13) paber ja kartongi jäätmed 14) pakendijäätmed (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on (vt. lisa 1) : 1) ohtlike jäätmete vastuvõtu kohad; 2) spetsiaalsete jäätmete kogumispunktid; 3) komposteerimisväljakud; 4) muud eraldi määratavad vastuvõtukohad. § 39. Mahutisse paigutatavate jäätmete pakendamine Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 3. peatükk JÄÄTMETE VEDU § 40. Jäätmeveo korraldaja (1) Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. (2) Korraldatud jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab vallavalitsus. (3) Korraldatud jäätmevedu jäätmekäitluskohtadesse toimub vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud ettevõtja poolt. § 41. Korraldatud jäätmevedu (1) Vigala vallas on üks korraldatud jäätmeveo piirkond ning liitumine korraldatud jäätmeveoga on kõikidele jäätmevaldajatele kohustuslik. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu või korteriomanike ühisus, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. (2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates Vigala Vallavalitsuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest, sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. (3) Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid. Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike. (4) Jäätmevaldajad võivad korraldatud jäätmeveoga liitumisel koopereeruda ja paigaldada ühise(d) jäätmekonteineri(d). Sellekohane omavaheline kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult. Kokkuleppes tuleb ära näidata iga osapoole jäätmeveo kulude katmises osalemise kord. Kokkuleppele kirjutavad alla kõik selles osalejad ning see esitatakse vallavalitsusele enne jäätmevedaja leidmiseks konkursi välja kuulutamist. Vallavalitsus kehtestab kirjaliku kokkuleppe (lepingu) näidisvormi. Kui mõni kokkuleppe osapool loobub kokkuleppe täitmisest, on jäätmevedajaga lepingu sõlminud osapool kohustatud sellest koheselt informeerima vallavalitsust. (5) Vallavalitsus võib lugeda erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga kas tervikuna või mõne jäätmeliigi osas mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab kord aastas vallavalitsusele järgneva aasta 31.jaanuariks kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Ise jäätmete jäätmekäitluskohta transportimise korral tuleb esitada jäätmekäitlusettevõtte vastavad kviitungid. (6) Vallavalitsuse korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud veoettevõtjal on veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse, ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga. Korraldatud jäätmeveoloa väljastab veoettevõtte leidmiseks korraldatud konkursi tulemuste alusel Raplamaa Keskkonnateenistus. § 42. Jäätmemahutite tühjendamise sagedus (1) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. (2) Tiheasustusalal, samuti hajaasustustalal asuvate mitmekorteriliste elamute juures peab segaolmejäätmete mahuteid tühjendama mitte harvemini, kui üks kord kuus. Hajaasustusalal asuvate taluelamute, ühepereelamute ja suvilate juures peab mahuteid tühjendama mitte harvemini, kui kord kvartalis. (3) Kui elamut või suvilat kasutatakse hooajaliselt, võib korraldatud jäätmevedu toimuda ainult kasutamise perioodil käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sagedusega. (4) Liigi kogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. » § 43. Jäätmeveo nõuded (1) Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu (23:00 - 06:00). (2) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada kohe. (3) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja vastavalt eeskirja nõuetele. (4) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. 4. peatükk JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE § 44. Tavajäätmete kõrvaldamine (1) Jäätmete kõrvaldamine (ladustamine, matmine) väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud, väljaarvatud biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt käesoleva eekirja paragrahvile 45. (2) Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. § 45. Olmejäätmete kompostimine (1) Oma kinnistu piirides on lubatud väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine aastas kuni 5 tonni ulatuses. Suuremate koguste korral on vajalik jäätmeluba. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult Raplamaa keskkonnateenistuse jäätmeloa alusel. Enne jäätmeloa andmise otsustamist esitab vallavalitsus keskkonnateenistusele jäätmeloa taotluse kohta oma arvamuse. (2) Tiheasustusaladel väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Raplamaa Keskkonnateenistuse jäätmeloa alusel võivad elanikud tiheasustusega aladel moodustada lokaalse haaratusega ühise kompostimisplatsi. Enne jäätmeloa andmise otsustamist esitab vallavalitsus keskkonnateenistusele jäätmeloa taotluse kohta oma arvamuse. (3) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. (4) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. (5) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (6) Kompostimiskoht ei tohi asuda veekaevu sanitaarkaitsealal ega veekaitsevööndis. (7) Heitvete kogumis- ning settekaevude ja septikute setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile tiheasustusega aladel. Ühiskanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude ning septikute tühjendamine toimub paakmasinatega Märjamaa reoveepuhasti või mõne teise vastavat teenust osutava ettevõtte purglasse. (8) Hajaasustuses paiknevate individuaalelamute omanikud võivad oma reoveesetted kompostida oma kinnistul, kuid jälgida tuleb, et see ei asuks kaitsmata põhjaveega alal ega häiriks naabruses elavaid ja tegutsevaid inimesi. Maa peale laotatud töötlemata sete tuleb sisse künda või katta mullaga kahe ööpäeva jooksul pärast laotamise algust. Töötlemata setet tohib kasutada põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel. 5. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD § 46. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. § 47. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded (1) Käesoleva peatükiga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib kogu ehitusperioodi kestel jäätmeid üle 10 m3. Kui ehitus jäätmeid tekib vähem, siis tuleb lähtuda käesoleva eeskirja eelnevate peatükkide sätetest. (2) Kui ehitamise käigus tekib paragrahvi 46 sätestatud mõistes ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud koguses ehitusjäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada vallavalitsusega. (3) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m³, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. (4) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt ja vallavalitsuse lammutusluba. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vallavalitsuses vormistada jäätmeõiend. (5) Vigala vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmeid käitlevas ettevõttes (vt. Lisa 1) . (6) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. (7) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (8) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. (9) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. (10) Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija v õi väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaþi omanikust ehitaja. (11) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. (12) Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks. § 48. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel Ehitusjäätmete valdajad on ehitustegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid meetmeid ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas. 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käituslitsentsi olemasolu; 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 6) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele, parklatesse, parkidesse või haljasaladele; 7) koguma ohtlikud ehitusjäätmed (välja arvatud saastunud pinnas) liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. § 49. Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutamisvõimalustest. (2) Eraldi tuleb sortida; 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalselt jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jms); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) tõrva mittesisaldav asfalt; 7) kiled. (3) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise (vt.Lisa 1). (4) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 7 kuni 9. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. (5) Paigutama mahukad ehitusjäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne), mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. (6) Saastumata pinnase ja sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu (liiv, killustik, graniidipuru, paas jms) kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtiva nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitus- või kirjaliku loa alusel maaomaniku või- valdaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks. (7) Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (8) Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. (9) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 50. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. (4) Ohtlikke ehitusjäätmeid sisaldavate konteinerite ohutuse tagab jäätmevaldaja. (5) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema tööinspektsiooni luba. (6) Vedelad ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid) tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (7) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 6. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD § 51. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra reguleerimisala Käesolev kord määrab kindlaks tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra, ning on kohustuslik kõikidele Vigala vallas tervishoiu- ja veterinaarteenust osutavatele isikutele, kellel tekivad jäätmed, mis on Vabariigi Valitsuse 06. aprilli 2004. a määrusega nr 102 kehtestatud «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus» (RT I 2004, 23, 155) (edaspidi jäätmenimistu) määratletud «Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». § 52. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutujad Vigala vallas (1) Tervishoiu teenuse osutajateks Vigala vallas on perearstipunkt ja hooldekodu Naravere külas (2) Veterinaarteenuse osutajaks on veterinaararst. § 53. Jäätmete käitlemine (1) Nende jäätmete, mis ei ole jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena, käitlemine toimub käesoleva eeskirja eelmistes peatükkides sätestatud korras. (2) Patsiendi andmetega vanapaberi käitlemisel tuleb arvestada isikuandmete kaitse seadust. (3) Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms) tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed» ja tervishoiu- või veterinaarteenust osutava isiku nimi. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida ohutult kuni üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (4) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed» ja tervishoiu- või veterinaarteenust osutava isiku nimi. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoida jäätmete tekkekohas. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb viia omaette lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul. (5) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega teravaid ja torkivaid jäätmeid. (6) Ravimijäätmeid (kõlbmatud ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, mille kõlblikkuse aeg on lõppenud, mille kasutamine on Eestis keelatud või mõnel muul põhjusel ei leia sihipärast kasutamist) käideldakse ravimiseaduses ja selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud korras. (7) Erineval kujul elavhõbedat sisaldavad jäätmed (purunenud või vanad kraadiklaasid, elavhõbedat sisaldavad vererõhuaparaadid, reagendid, jms) tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiu- või veterinaarteenust osutava isiku nimi ning jäätmeliik. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida ohutult kuni nende üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (8) Ohtlike kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Ohtlike kemikaalide jäätmed» ja jäätmed tekitanud tervishoiu- või veterinaarteenust osutava isiku nimi. Ohtlike kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas kuni üleandmiseni käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (9) Perearst pakib nõuetekohaselt tervishoiuteenuse osutamisel tekkivad jäätmed ning säilitab need selleks kohaldatud ruumis või lukustatavas kapis kuni tema poolt üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (10) Veterinaararst pakib nõuetekohaselt veterinaarteenusel osutamisel tekkivad jäätmed ning säilitab need selleks kohaldatud ruumis või lukustatavas kapis kuni tema poolt üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS § 54. Järelevalve korraldus jäätmekäitluse üle (1) Järelevalvet jäätmekäitluse üle korraldab vallavalitsus. (2) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb keskkonnainspektsioon ja politseiprefektuur. § 55. Vastutus keskkonnasaastuse korral (1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja). (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul. (3) Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse keskkonnajärelevalve asutus või vallavalitsus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud keskkonnajärelevalve asutus või vallavalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel on sunniraha rakendamise ülemmääraks 75 000 krooni 8. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 56. Määruse kehtetuks tunnistamine Vigala Vallavolikogu 29. septembri 2000. a määruse nr 45 «Vigala valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks. § 57. Vigala valla jäätmehoolduseeskirja jõustumine Vigala valla jäätmehoolduseeskiri jõustub 01. jaanuaril 2008. a. Volikogu esimees Enn ROOSI Lisa 1 Jäätmete vastuvõtukohad Vigala vallas. Segapakendi, paberpakendi kogumismahutid: asuvad 1. Kivi-Vigalas elamu 4 juures sega- ja paberpakendi konteiner 2.Kivi-Vigala Tarbijate Ühistu kinnistul sega- ja paberpakendi konteiner 3.Vana-Vigala Jaama kaupluse juures sega- ja paberpakendi konteiner 4.Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli töökodade juures sega- (2tk) ja paberpakendi (3 tk) konteinerit 5.Kivi-Vigala elamu 5 kinnistul segapakendi konteiner 6.Kivi-Vigala elamu nr 7 kinnistul segapakendi konteiner 7. Vana-Vigala Rahvamaja kinnistul segapakendi konteiner Ohtliku jäätmed, settega heitveed ja fekaalid, vanametall ja ehitusjäätmed tuleb jäätmetekitaja poolt üle anda jäätmekäitlusettevõttele (tasumine vastavalt hinnakirjale) Vigala vallale lähimad jäätmejaamad on Märjamaa jäätmejaam Jaama 5, Märjamaa alev,(ohtlikud jäätmed, elektroonikajäätmed, suuregabariidilised jäätmed, autorehvid) Mäepere jäätmejaam Ülejõe küla Rapla vald (ohtlikud jäätmed, elektroonikajäätmed, autorehvid), Paikre prügila Põlendusmaa, Paikuse vald, Pärnumaa (ehitusjäätmed). Paberikonteiner on kas sinist värvi või siis rohelisel konteineril vastavad kirjad peal – «paber ja papp» Pakendikonteiner on kollast värvi või siis roheline konteiner kirjaga «pakendid»