Legislator Case Law & Legislation
129052015005 EE

Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja teadusministri 17. septembri 2010. a määruse nr 59 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” muutmine — RT I, 2015, 5

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja teadusministri 17. septembri 2010. a määruse nr 59 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” muutmine — RT I, 2015, 5

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 2, § 31 lõike 2 ja § 34 lõike 3 alusel. Haridus- ja teadusministri 17. septembri 2010. a määruses nr 59 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) subjektiivselt hinnatav kirjalik eksamiosa läheb kolmandale hindamisele, kui esimese ja teise hindaja tulemus erineb 25 protsenti või rohkem. Kolmanda hindamise läbi viinud eksperdi hindamisotsus jääb lõplikuks tulemuseks;”; 2) paragrahv 37 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Riigieksamitööde subjektiivselt hinnatavate eksamiosade lõpptulemus kujuneb kahe või kolme üksteisest sõltumatu hindamise tulemusena. Inglise keele riigieksamitöö subjektiivselt hinnatavat eksamiosa hinnatakse kolmandat korda, kui esimese ja teise hindaja tulemus erineb rohkem kui 20 protsenti. Eesti keele riigieksamitöö subjektiivselt hinnatavat eksamiosa hinnatakse kolmandat korda, kui esimese ja teise hindaja tulemus erineb rohkem kui 30 protsenti. Pärast kolmandat hindamist kujuneb inglise keele või eesti keele riigieksami lõpptulemuseks kahe lähema hindepallide arvu keskmine. Eesti keele teise keelena riigieksami subjektiivselt hinnatavat eksamiosa hinnatakse kolmandat korda siis, kui esimese ja teise hindaja tulemus erineb 20 protsenti või rohkem. Kolmanda hindamise läbi viinud eksperdi hindamisotsus jääb eesti keele teise keelena riigieksami lõplikuks tulemuseks.”.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →