Mäksa Vallavolikogu — Jäätmehoolduseeskiri — KO, 8, 119

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 71 alusel. 1. peatükk REGULEERIMISALA JA ÜLDSÄTTED § 1. Üldsätted (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga: 1) vältida keskkonna saastamist jäätmetega; 2) vähendada jäätmekoguseid nende tekkekohas; 3) soodustada jäätmete taaskasutamist. (2) Eeskiri sätestab: 1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite alus ja paiknemine; 2) jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul; 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded; 4) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra; 5) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra; 6) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded; 7) jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada; 8) järelevalve korraldus jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil; 9) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade, välja arvatud prügila järelhoolduse nõuded; 10) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa. (3) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja käesolevast eeskirjast. (4) Eeskiri on kohustuslik kõigile Mäksa valla territooriumil viibivatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. (5) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses: 1) jäätmed - mis tahes (jäätmeseaduse § 2 lg 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv) vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik; 2) ohtlikud jäätmed – jäätmed (Jäätmeseaduse § 6 - ohtlike jäätmete loetelu), mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 3) tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4) olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed; 5) biolagunevad jäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp; 6) pakend - mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba (toormest kuni valmiskaubani) hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted; 7) pakendijäätmed - mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed Jäätmeseaduse § 2 tähenduses, välja arvatud tootmisjäägid; 8) pakendiettevõtja - isik, kes majanduse või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 9) jäätmetekitaja - isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 10) jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Korterelamutes võib olla jäätmevaldajaks ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnistu omanik (omanikud). Jäätmevaldajaks on ka kinnistu omanik, kus asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elamu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. 11) jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 12) jäätmehooldus - jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 13) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 14) jäätmete kogumine - jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 15) jäätmete kõrvaldamine – jäätmete keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; 16) jäätmete taaskasutamine – jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või on seda ettevalmistav tegevus; 17) jäätmete korduskasutus - jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud; 18) kompostimine - orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine, ladustamine, käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks; 19) jäätmeluba - annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks jäätmeseaduse §73 lg 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduse §-s 75 nimetatud tegevusvaldkondades ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused; 20) vallavalitsus - Mäksa Vallavalitsus; 21) territooriumi haldaja - kinnistu omanik või ehitise kui vallasasja omanik või hoonestusõigust omav isik; erastamata maad kasutav isik; 22) kinnistu - kinnisturaamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (katastriüksus). Kinnistu kohta sätestatut kohaldatakse ka õiguslikul alusel kasutatava kinnisraamatusse kandmata maatüki kohta kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse või kuni kinnistu moodustamiseni kinnistu hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus; 23) korraldatud jäätmevedu - olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. 2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLDNÕUDED § 2. Üldnõuded (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada, kasutada võimalikult palju tooret säästvat ja jäätmete taaskasutamist võimaldavat tehnoloogiat. Samuti tuleb kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale (keskkonnanormatiive ületavat mõju). (2) Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat. (3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema (sorteerima, koguma, vedama, taaskasutama) tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Jäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks või ta on registreeritud tavajäätmete vedajaks asukohajärgses keskkonnateenistuses. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. (4) Jäätmeluba peavad jäätmekäitleja ja jäätmetekitaja omama jäätmeseaduses toodud juhtudel. (5) Jäätmekäitlust kinnistul korraldab territooriumi haldaja. (6) Võimalikult suures ulatuses olmejäätmete taaskasutamiseks tuleb jäätmeid koguda liigiti nende tekkekohas. Jäätmed paigutatakse liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks eraldi ettenähtud ning vajalikult ettevalmistatud kohtadesse. Liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või on ülemääraselt kulukas, viib jäätmekäitleja ladustamisele lähimasse nõuetekohasesse prügilasse. (7) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) paber ja kartong; 2) pakendid; 3) ohtlikud jäätmed; 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (rakendatakse ainult korterelamutele alates 2011. aastast); 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (rakendatakse ainult korterelamutele alates 2011. aastast); 6) probleemtoodete jäätmed (sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud); 7) põlevjäätmed (sealhulgas puit, plastid); 8) suurjäätmed; 9) metallid. (8) Jäätmete kõrvaldamine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohti (väljaarvatud oma kinnistu aia- ja pargijäätmed) on keelatud. (9) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega. (10) Jäätmevaldajal peab oma territooriumil olema jäätmete kogumismahuti(d). Ühise jäätmete kogumismahuti kasutamiseks peab osapooltel olema sõlmitud kirjalik leping. (11) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, bussijaamad, kalmistu, ujumiskohad, mänguväljakud, munitsipaalasutused jt.) paigutab või korraldab vajalikul hulgal kogumismahutite paigutamise territooriumi haldaja. Asutuste, ettevõtete, kaupluste ja söögikohtade sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema nimetatud ettevõtete poolt paigutatud jäätmekogumismahuti. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumismahutitega ürituse korraldaja, kes annab kogutud jäätmed üle jäätmekäitlejale hiljemalt järgmisel päeval, kui ürituse korraldamise loas ei ole kokku lepitud teisiti. (12) Jäätmevaldaja on kohustatud kandma oma jäätmete käitlemise kulud. 3. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE, SORTEERIMINE JA TAASKASUTAMINE § 3. Jäätmete kogumine, sorteerimine ja taaskasutamine (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. Jäätmevaldaja on kohustatud sorteerima ja eraldi koguma ohtlikke jäätmeid, taaskasutatavaid ja erikäitlust vajavaid jäätmeid selleks ettenähtud kogumismahutitesse oma territooriumil või viima vallavalitsuse poolt kinnitatud või määratud kogumispunktidesse. Kogumispunktidest teavitatakse elanikkonda Mäksa valla infolehes ja veebilehel vähemalt kaks korda aastas. (2) Kinnistul tekkivaid jäätmeid, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse või kogumiskohta. Kogumismahutil peab olema nähtavas kohas märk või kiri, mis määrab mahutiga kogutava jäätmeliigi. Kogumismahutisse pandavad jäätmed pakitakse nii, et nad ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele ja keskkonnale. (3) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud, kogutakse liikide kaupa eraldi mahutitesse, kusjuures jäätmete kogumismahutisse tohib panna ainult neid jäätmeid, mille kogumiseks antud mahuti on ette nähtud. (4) Jäätmetekitaja või -valdaja on kohustatud omama jäätmete kogumismahuteid piisaval hulgal. (5) Jäätmevaldaja peab jäätmetele varuma sellised kogumismahutid ja kohad, et need täidaksid jäätmete kogumisele ja laadimisele esitatavad nõuded ning vajadused. (6) Kogumismahutitena võib kasutada (sõltuvalt jäätmete iseloomust): 1) metallist või plastikust kaanega suletavaid 80 l või suuremiaid konteinereid, mida on võimalik jäätmeveol tõstemehhanismidega või käsitsi tühjendada; 2) avalikel üritustel jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast ja tõstmisele vastupidavast paberist või plastikust; 3) eriotstarbelist või korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks; 4) sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud vastavalt projektile. (7) Tühjendamiseks peavad kuni 800 liitrised kogumismahutid asuma kõval alusel , mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m. Ratastel väikekonteinerite korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. Üle 800 liitrised mahutid tuleb paigutada tühjendamiseks jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvale alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs kogumismahuti tühjendusküljelt. Piirded ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Kogumismahuti peab olema terve, korralikult suletud, vältimaks ümbruse risustumist jäätmetega ja kogumismahutisse sademete ning loomade, lindude pääsemist. Kogumismahutit tuleb pesta ja puhastada vastavalt vajadusele. Kogumismahuti puhtuse ja korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. (8) Territooriumi haldaja määrab oma kinnistul tekkinud jäätmete kogumiskoha, kui seda pole eelnevalt määratud detailplaneeringuga või ehitusprojektiga. (9) Kogumismahutid ei tohi olla paigutatud: 1) avalikult kasutatavale sõidu- või kõnniteele; 2) vahetult elamu akende alla; 3) naaberkinnistu piiri vahetusse lähedusse, kui naaberkinnistu omanikud ei ole kokku leppinud teisiti. (10) Taaskasutamiseks kogutavate ja prügilasse või jäätmejaama viidavate olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna: 1) tule- või plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid (üle 40 °C) ; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) raskeid või suuri jäätmeid, millised takistavad jäätmete laadimist, kokkupressimist või äravedu; 5) käimlate või kogumiskaevude jäätmeid; 6) mudalaadseid jäätmeid; 7) vedelaid jäätmeid; 8) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 9) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmekäitlejat. (11) Eelpoolnimetatud jäätmed peab jäätmevaldaja transportima iseseisvalt selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukohta, vastavasse kogumispunkti) või tellima selliste jäätmete transpordi vastavat luba omava ettevõtte poolt. (12) Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse kirjaliku lepingu alusel kasutatavasse kogumismahutisse (ühiskonteinerisse) või taaskasutatavate jäätmete kogumispunkti. (13) Suuregabariidilised, rasked jäätmed või jäätmed, mida ei saa mingil põhjusel kogumismahutisse panna, võib paigutada veoettevõtjaga eelnevalt äraveoks kokkulepitud ajaks oma kogumismahuti kõrvale, kusjuures selline ajutine jäätmete hoidmine ei tohi ületada 3 päeva. (14) Suured metallesemed (vanametall) tuleb üle anda vastavat tegevusluba omavale isikule, jäätmekäitlusettevõttele või viia vastavasse jäätmekäitluskohta. Kogumispunktide andmed avaldab vallavalitsus. (15) Vanad autorehvid tuleb üle anda vastavatesse kogumispunktidesse. Kogumispunktide andmed avaldab vallavalitsus. (16) Elektroonika- ja elektritoodete jäätmed, sealhulgas elektripliidid, telerid, pesumasinad, külmikud tuleb üle anda vastavatesse kogumispunktidesse. (17) Isikuandmeid sisaldavate andmekandjate hävitamisel tuleb lähtuda Isikuandmete kaitse seadusest ja Arhiiviseadusest; (18) Sette- ja kogumiskaevude jäätmed (fekaalid, olmereoveed) tuleb vedajal toimetada puhastusseadmetesse, purgimiskohtadesse või selleks ettenähtud käitluskohtadesse. Äravedu tõendavad kviitungid tuleb alles hoida vähemalt 3 aastat. (19) Territooriumi haldaja(d), kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke ja oma ettevõtete töötajaid toimivast jäätmehooldussüsteemist ja jäätmehoolduseeskirja nõuetest. (20) Kõik Mäksa valla territooriumil paiknevad juriidilised jäätmetekitajad ja -käitlejad peavad oma tegevuse lõpetamisel üle andma jäätmekäitlejale kõik ettevõttes tekkinud ja käitlemata jäänud tava- ja ohtlikud jäätmed. (21) Ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb juriidilistel jäätmetekitajatel ja käitlejatel likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad ettevõtte tegevuse lõpetamisest tingitud reostusohu teket. § 4. Ohtlike jäätmete käitlemine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, vaheladustamisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada ja märgistada asjakohasel viisil ja vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale, et vältida neist tulenevat ohtu inimese tervisele ja keskkonnale ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. (3) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende jäätmete ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavasse kogumiskohta või ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Vajadusel peavad ohtlike jäätmete kogumismahutid olema suletavad ja valvatavad, jäätmete hoidmiseks kasutatavad ruumid peavad olema ehitatud nõuetekohaselt ja varustatud vajalike seadmetega. (4) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende jäätmete kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. (5) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid saavad vallaelanikud tasuta anda ära Mäksa vallas eelnevalt väljakuulutatud kogumisreidide vastuvõtukohtadesse või avalikes kohtades paiknevatesse erikonteineritesse (patareid). (6) Ettevõtja peab oma ohtlikud jäätmed andma üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlike jäätmete veoks tuleb vormistada nõuetekohased ohtlike jäätmete veodokumendid. § 5. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti. (2) Ehitus-, remondi ja -lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuuluvad telliste, ehituskivide, puidu, betooni, klaasi, metalli ja muude ehitusmaterjalide jäätmed ning pinnas, mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. Nõue ei laiene samal kinnistul või ehitusobjektil taaskasutatavatele jäätmetele. Ehitusloas peab olema ettenähtud taaskasutatavate ehitusjäätmete (tellised, kivi, betoon, pinnas, puit, jms) ja ka ohtlike jäätmete eraldi kogumine nende tekkekohal ning üleandmine jäätmekäitlejale. (3) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud oma tegevuses rakendama kõiki võimalusi: 1) ehitusjäätmete sorteerimiseks ja liikide kaupa kogumiseks tekkekohas. Juhul, kui tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele; 2) ehitusjäätmete taaskasutamiseks. (4) Sorteeritud jäätmeid tohib taaskasutamiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. (5) Ohtlikud ehitusjäätmed (näiteks eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid, värvi-, laki-, liimi-, vaigujäätmed, tõrvapapp, immutatud isolatsioonimaterjalid, tõrva sisaldav asfalt, ohtlike jäätmetega saastunud pinnas jne) tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlikke jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (6) Taaskasutamiseks mittesobivad ehitusjäätmed ja sorteerimata ehitusjäätmed tuleb üle anda vastavat veo- või käitlusluba omavale ettevõttele. (7) Kasvupinnas tuleb koorida ja kasutada samal kinnistul. Kui kasvupinnast jääb üle, kooskõlastatakse selle kasutamine vallavalitsusega. (8) Ehitusjäätmete veoteenuse osutaja peab olema registreeritud jäätmevedajana. (9) Ehitusjäätmete sorteerimisel, kogumisel ja laadimistöödel tuleb rakendada kõiki võimalikke meetmeid tolmu tekkimise vältimiseks. (10) Ehitise kasutusloa saamiseks tuleb esitatavatele dokumentidele lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. (11) Ehitise lammutamiseks esitatavas ehitusprojektis peab olema märgitud lammutatavate ehitusmaterjalide ja –toodete ligikaudsed kogused ja käitluskoht. (12) Mäksa vallas tekkivaid ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat luba omavas jäätmekäitlusettevõttes. § 6. Loomsete jäätmete käitlemine (1) Loomsete jäätmete käitlemisel (sealhulgas loomakorjused) tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrusest (EÜ) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, veterinaarkorralduse seadusest, loomatauditõrje seadusest, jahiseadusest ja teistest nendest seadustest lähtuvatest õigusaktidest. (2) Käesolevas eeskirjas käsitletakse looma ja loomseid jäätmeid veterinaarkorralduse seaduses esitatud tähenduses. Loomsed jäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused. Loomsete jäätmete hulka ei loeta loomade väljaheiteid. (3) Loomsete jäätmete valdaja peab tagama enda valduses olevate loomsete jäätmete käitlemise volitatud veterinaararsti soovituste kohaselt ja lähtudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrusest (EÜ) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002. (4) Surnud loomast tuleb teatada piirkonna volitatud veterinaararstile, kes vaatab looma üle ja vajadusel väljastab looma üleandmiseks vajaliku tõendi. (5) Surnud loomad (va surnud lemmikloomad, kes ei surnud nakkushaigusesse) ja teised loomsed jäätmed tuleb üle anda käitlemiseks loomsete jäätmete käitlemise tehasele. (6) Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta oma kinnistule, kuid matmispaik ei tohi asuda kaevu kaitsetsoonis ega veekaitsevööndis. (7) Toitlustamisel tekkinud jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Vabariigi valitsuse määrusega «Nõuded toitlustamisel tekkivate jäätmete käitlemisele ja laboratoorsele uurimisele ning loomasöödana kasutamise loa väljastamise tingimused ja kord» nõuetest. § 7. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine (1) Inimeste ja loomade tervishoiu ja sellega seonduvatel uuringutel tekkivad jäätmed (bioloogilised, lõikavad ja torkivad, tarvikud ja instrumendid, nakkusohtlikud jäätmed, ravimid, kemikaalid, ohtlikud jäätmed jms) tuleb sorteerida liigiti, pakendada, vajadusel märgistada ja säilitada nõuetekohastes mahutites ning ruumides kuni üleandmiseni vastavate jäätmete veo- või käitlusluba omavale ettevõttele. (2) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida vaid ühiskanalisatsiooni haldava vee-ettevõtja loal ja vastavuses Mäksa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirjaga. (3) Inimeste ja loomade tervishoiu ja sellega seonduvatel uuringutel tekkivad jäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, tuleb käidelda kui ohtlikke jäätmeid. (4) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud, samuti ravi ning diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed, tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, markeerida ja hoida nõuetekohaselt kuni üleandmiseni Päästeametile. § 8. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine (1) Pakendimaterjali liigid on: klaas; plastik; paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; metall; puit; muu materjal. (2) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendit vastavalt pakendiseaduse §-le 20. (3) Pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele. (4) Pakendiettevõtja või jäätmekäitleja peab pakendijäätmeid kuni taaskasutamiseni või üleandmiseni hoidma vastavates mahutites või hoidmiseks ettenähtud vajalike seadmetega varustatud ruumis. (5) Juhul, kui pakendiettevõtja ei saa pakendit või pakendijäätmeid vastu võtta müügikoha kinnistul, võib vastuvõtmise korraldada sama asula piires, taotledes selleks eelnevalt loa ja tingimused vallavalitsusest. (6) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud pakendi- ja pakendijäätmete vastuvõtupunktide asukohad ning paigaldamistingimused kooskõlastama vallavalitsusega. (7) Pakendiettevõtja, kes ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab vedama pakendijäätmed vastuvõtupunktist käitluskohta ise või tellima veoteenust piirkonnas jäätmeveoluba omavalt ettevõtjalt. (8) Vallavalitsuse poolt paigaldatud pakendikonteineritest antakse informatsiooni vähemalt kaks korda aastas Mäksa valla kodulehel ja infolehes. 4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU § 9. Korraldatud jäätmevedu (1) Mäksa valla territooriumil korraldab korraldatud jäätmevedu vallavalitsus. Korraldatud jäätmeveo rakendamine kehtestakse eraldi valla õigusaktiga. (2) Jäätmeteks, mille kogumine ja vedamine Mäksa valla haldusterritooriumil toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele on: 1) 20 01 01- paber ja kartong; 2) 20 03 98- prügi (segaolmejäätmed) sorteerimisjäätmed; 3) 15 01- paknedid; 4) 20 02 01- biolagunevad jäätmed (rakendatakse alates 2011.a.). (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud ohtlikud jäätmed. Koduses majapidamises ja juriidilistel isikutel tekkinud ohtlike jäätmete kogumine toimub vastavalt käesoleva eeskirja § 4 sätestatule. (4) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja viimatinimetatud jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine. (5) Korraldatud jäätmeveoga loetakse liitunuks valla kõik jäätmevaldajad. (6) Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest või lubada ettenähtust harvemat vedu. Jäätmeveost tähtajaks vabastamine või ettenähtust harvema veo lubamine toimub jäätmevaldaja kirjaliku põhjendatud avalduse alusel, kui taotleja korraldab ise oma jäätmete veo keskkonnaohutult jäätmekäitluskohta või annab jäätmed üle jäätmevedajale. Jäätmete üleandmist peab kinnitama vastuvõtjalt saadud kviitung. Jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele 01. veebruariks kirjaliku selgituse oma eelmise aasta jäätmete käitlemise kohta. (7) Jäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse, kusjuures jäätmete regulaarne äravedu peab toimuma tiheasustusalal ühe pere elamute juurest vähemalt üks kord kuus, korterelamute (5 ja enam korterit) juurest vähemalt üks kord kahe nädala jooksul ja hajaasustusalal vähemalt kaks korda aastas. (8) Jäätmekäitlusettevõte ja jäätmevedaja on kohustatud: 1) vedama kogumismahutisse toodud jäätmed vastavalt kokkulepitud ajagraafikule; 2) oma tegevuse käigus mitte kahjustama kogumismahutit; 3) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 4) koguma koheselt kokku kogumismahuti tühjendamisel või veol laiali pudenenud jäätmed; 5) korraldama jäätmete vedu selliselt, et ei tekiks keskkonnahäiringut; 6) andma jäätmete üleandjale jäätmete vastuvõtmist tõendava dokumendi. (9) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis või muul viisil nõnda, et need ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda (kaasa arvatud nõrgvesi ja jäätmetest imbuvad vedelikud). (10) Kui kinnistul tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende veo jäätmekäitluskohta jäätmete valdaja või hooldusettevõte vastavalt eeskirja nõuetele. (11) Korraldatud jäätmeveo korral peab ligipääs jäätmekogumismahutitele ja kogumiskaevudele olema vaba. Jäätmevaldaja tagama lukustatud jäätmemahutite avamise tühjenduspäeval. 5. peatükk JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE § 10. Jäätmete kompostimine (1) Eraldi kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks kompostimiskohta või vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitlusettevõttesse. (2) Väikemajapidamistes tekkivaid biolagunevaid (köögivilja-, toidu- jms jäätmeid), aia- ja pargijäätmeid, puidujäätmeid ja sõnnikut (va virts ja läga) võib territooriumi haldaja oma territooriumil kompostida juhul, kui: 1) kompost on paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu inimese tervisele ja keskkonnale; 2) kompostimiskoht ei ole kaevule lähemal kui kehtestatud kaitsetsoon, kuid mitte vähem kui 10 m; 3) kompostimiskoht on krundi või kinnistu piirist vähemalt 2 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti; 4) kompostimiskoht ei asu veekaitsevööndis. (3) Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma kinnistul kaevata või künda maasse (va kaevude kaitsetsoonid, veekaitsevööndid) hilissügisel. Kompaktse hoonestusega piirkondades on selline tegevus keelatud. (4) Kinnistul, kus peetakse põllumajandusloomi ja -linde, tohib sõnnikut, virtsa või läga ladustada ainult nõuetekohases hoidlas või vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud «Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded». (5) Saepuru võib ajutiselt ladustada ainult nii, et ta tuulega ei lenduks. Saepuru ajutise ladustamise kestvus ei tohi ületada üht aastat. 6. peatükk JÄÄTMETE PÕLETAMINE § 11. Jäätmete põletamine (1) Lahtises tules ehk lõkkes on lubatud tuulevaikse ilmaga tuleohutuse nõudeid järgides põletada ohtlikke jäätmeid mittesisaldavaid puidujäätmeid, lehti ja riisutud kulu. (2) Ohtlikke jäätmeid mittesisaldavaid puidujäätmeid, kiletamata paberit ja kiletamata pappi võib põletada hoonete küttesüsteemides ja välikaminas. Muude jäätmete põletamine on lubatud ainult jäätmete põletusluba omavas põletusseadmes. (3) Puidujäätmete, lehtede ja riisutud kulu põletamine lõkkes väljaspool oma kinnistut on keelatud. (4) Kogumismahutis olevate jäätmete põletamine on keelatud. (5) Ohtlike jäätmete põletamiseks on vajalik jäätmete põletusluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. 7. peatükk KONTROLLIMINE JA VASTUTUS § 12. Kontroll ja vastutus (1) Käesoleva eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust vastavalt kehtivatele seadustele. (2) Eeskirja täitmist kontrollib vallavalitsus ja teised seadusega volitatud isikud. (3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel. Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. (4) Kui saastaja ei täida eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. (5) Kui saastaja ei täida eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. § 13. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Mäksa Vallavolikogu 2. veebruari 1998.a määrus nr 7 «Mäksa valla jäätmekäitluse eeskiri». (2) Käesoleva määruse IV peatükki rakendatakse pärast korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamist ja jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmise otsuse tegemist. (3) Määrus jõustub 13. detsembril 2007.a. Volikogu esimees Vaike LILLEMÄE