Põllumajandusministeeriumi põhimäärus

(1) Põllumajandusministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.

(2) Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.

(1) Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väike riigivapp. Sõõri ülemises ääres on sõna «PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM».

(2) Ministeeriumil on eelarve ja arvelduskontod Riigikassa kontsernikonto koosseisus. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.

Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.

Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Lai 39/41, 15056 Tallinn. Ministeeriumi struktuuriüksuste koosseisu kuuluvate nende ametikohtade postiaadressid, millel töötavad teenistujad ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära struktuuriüksuste põhimäärustes.

Ministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt ning hea loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alane olukord maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise ning toiduohutuse, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse nõuete väljatöötamise ja rakendamise korraldamise kaudu.

(1) Ministeeriumi põhiülesanded on

1) välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine;

2) osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega;

3) välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded;

4) korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist.

(2) Ministeerium täidab «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» prioriteedi 3 «Põllumajandus, kalandus ja maaelu» ja selles toodud meetmete rakendusasutuse ülesandeid.

(3) Ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes.

(1) Ministeeriumi juhib põllumajandusminister (edaspidi minister).

(2) Minister

1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi;

2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;

3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;

4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;

5) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;

6) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires kohtus riigi esindamise kohta informatsiooni kogumist ja edastamist;

7) nimetab Eesti esindajad valitsemisala valdkonnaga tegelevatesse Euroopa Liidu asutustesse, nagu Ühenduse Sordiamet ja Euroopa Toiduohutusamet;

8) teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kantsleri ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

9) kantsleri ettepanekul nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ministeeriumi asekantslerid ja osakonnajuhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, sõlmib kantsleri ettepanekul töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;

10) kinnitab asekantslerite ja osakonnajuhatajate ametijuhendid;

11) kehtestab kooskõlas asjaomase konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded;

12) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused;

13) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektoritelt ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt;

14) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajaduse korral paneb teenistusliku järelevalve ministeeriumi ametnike toimingute üle ministeeriumi kantslerile;

15) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektorite teostatava teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra;

16) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamise otsused ning kinnitab nende põhimäärused ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui see ei ole sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga;

17) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste põhimäärused, struktuuri ja teenistujate koosseisu;

18) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi aastaeelarve eelnõu kohta ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu eraldatud vahendite, abi, toetuste ja muu välisabi sihipärase kasutamise üle oma valitsemisalas;

19) kinnitab «Riigieelarve seaduse» alusel ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste eelarved, kontrollib nende täitmist ning vajaduse korral teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;

20) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi;

21) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas «Riigivaraseadusega»;

22) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimise või teenuste tellimise riigihanke pakkumismenetluse korraldamisega ja vajaduse korral volitab kantslerit teostama pakkumismenetlusega seotud toiminguid;

23) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi;

24) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks;

25) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;

26) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning ministeeriumi hallatavates riigiasutustes ja juhib osakonnajuhataja kaudu ministeeriumi siseauditi osakonda;

27) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja ning kehtestab ministeeriumi vapipitsati kasutamise korra;

28) sõlmib lepinguid või vajaduse korral volitab selleks kantslerit või teisi isikuid;

29) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega.

(3) Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.

(4) Ministrit asendatakse «Vabariigi Valitsuse seaduses» sätestatud korras.

(1) Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste, välja arvatud siseauditi osakonna tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.

(2) Kantsler

1) juhib vahetult asekantslerite tööd ning osakonnajuhatajate kaudu avalike suhete osakonna, finantsosakonna, haldusosakonna, personaliosakonna ja õigusosakonna tööd, samuti riigisaladuse kaitset korraldava ametniku tööd riigisaladuse kaitse küsimustes ning talle vahetult alluvate ministeeriumi nõunike tööd, jälgib ning analüüsib nende töö kvaliteeti ning annab ministrile aru nende tegevusest;

2) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekud nende asjaajamise ja töökorralduse kohta;

3) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise;

4) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud;

5) käsutab ministri kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;

6) annab kaasallkirja ministri määrusele, Vabariigi Valitsusele esitatavale ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras;

7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister;

8) sõlmib ja lõpetab töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega;

9) kinnitab vastavalt osakonna põhimäärustele ja osakonnajuhatajate ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid;

10) teostab ministri ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike toimingute üle;

11) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke, kohaldab neile ergutusi ning määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alusel ja korras;

12) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees või määrab esimeheks teise isiku;

13) pärib aru ministeeriumi asekantsleritelt, struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt nende tegevuse kohta ning teeb ministrile ettepanekuid asekantslerite, struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtide edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;

14) hoiab ministeeriumi vapipitsatit;

15) korraldab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamise kohta;

16) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires;

17) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile;

18) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ja esindab ministeeriumi seoses oma teenistuskohustuste täitmisega või ministrilt saadud volituste piires või volitab oma pädevuse piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi;

19) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud ja ministri antud ülesandeid.

(3) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ning korraldamiseks, ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud kantsleri käskkirjast kõrgemalseisva õigusaktiga.

(4) Asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimisel ning korraldamisel annab kantsler asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele ning ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste peadirektoritele ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.

(5) Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest.

(1) Ministeeriumi koosseisus on toiduohutuse ja kalanduspoliitika asekantsleri, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri ning välissuhete ja arenduse asekantsleri ametikoht.

(2) Asekantsler

1) juhib talle alluvate osakondade tööd osakonnajuhatajate kaudu. Toiduohutuse ja kalanduspoliitika asekantsler juhib osakonnajuhatajate kaudu toiduohutuse osakonna ja kalamajandusosakonna tööd, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler juhib osakonnajuhatajate kaudu maaelu arengu osakonna, põllumajandusturu korraldamise osakonna ning kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna tööd, välissuhete ja arenduse asekantsler juhib osakonnajuhatajate kaudu välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna ning teadus- ja arendusosakonna tööd;

2) koordineerib juhitava valdkonna arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide väljatöötamist ja elluviimist kooskõlas teiste valdkonnaga seotud arengukavade ja strateegiliste dokumentidega;

3) koordineerib valitsusasutuste peadirektorite kaudu juhitava valdkonna valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtide kaudu juhitava valdkonna teiste riigiasutuste tööd;

4) korraldab oma juhitava valdkonna reguleerimiseks seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste ja ministri määruste eelnõude väljatöötamist, samuti ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõude kohta arvamuse andmist;

5) korraldab oma juhitavas valdkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks Vabariigi Valitsusele esitatavate seisukohtade projektide väljatöötamist, kooskõlastamist ja otsustamiseks esitamist;

6) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;

7) esindab ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires ministeeriumi või volitab oma volituste piires ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi;

8) allkirjastab oma tegevusvaldkonnas ministeeriumi tegevust käsitlevad kirjad, millega ei võeta ministeeriumile rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui õigusaktid ei näe ette teisiti;

9) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;

10) jälgib ja analüüsib temale alluvate osakondade töö kvaliteeti ning annab kantslerile ja ministrile aru nende tegevusest;

11) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri või kantsleri antud ülesandeid.

(3) Asekantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded teisele asekantslerile.

(4) Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvatele osakonnajuhatajatele ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektoritele ja hallatavate riigiasutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.

(1) Osakonnajuhataja

1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise;

2) täidab temale antud teenistusalased korraldused või teatab nende täitmise takistustest;

3) annab osakonna teenistujatele juhiseid ja korraldusi;

4) valvab osakonna teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;

5) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;

6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes teavet, arvamusi ja kooskõlastusi;

7) teeb asekantslerile või kantslerile ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks, teenistujatele palkade, toetuste ning distsiplinaarkaristuste määramiseks ning ergutuste kohaldamiseks;

8) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;

9) taotleb osakonna teenistujatele täienduskoolitust osakonna ülesannete paremaks täitmiseks;

10) võib teha ministrile ja kantslerile ettepanekuid komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise kohta osakonna ülesannetega seotud küsimuste lahendamiseks;

11) allkirjastab osakonna tegevust käsitlevad informatiivse sisuga kirjad, millega ei võeta ministeeriumile rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui õigusaktid ei näe ette teisiti;

12) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ülesandeid ja ministri, kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid.

(2) Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega.

(1) Ministeeriumi struktuuri kuuluvad väljaspool struktuuriüksusi ministri nõunikud ja ministeeriumi nõunikud.

(2) Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist.

(3) Ministeeriumi nõunikud alluvad vahetult kantslerile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist.

(4) Ministri nõuniku ja ministeeriumi nõuniku ülesanded ja alluvus määratakse nõuniku ametijuhendiga, mille kinnitab minister või kantsler.

(1) Osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on järgmised

1) siseauditi osakonna põhiülesanne on teostada siseauditeid ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas, et anda sõltumatu hinnang nende tegevuse seaduslikkuse, sihipärasuse, säästlikkuse, tõhususe, mõjususe ja sisekontrollisüsteemi toimimise kohta, koordineerida ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala siseauditialast tööd ning teha ettepanekuid sisekontrollisüsteemide täiustamiseks;

2) maaelu arengu osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia maaelu poliitikat eesmärgiga tõsta maapiirkonna majandustegevuse konkurentsivõimet ja arendada elukeskkonda;

3) kalamajandusosakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia kalanduspoliitikat eesmärgiga arendada kalamajandust ja tõsta selle konkurentsivõimet;

4) kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia põllumajandustoodete kaubanduspoliitikat eesmärgiga arendada turgu ja tõsta põllumajandustooteid töötleva tööstuse konkurentsivõimet;

5) põllumajandusturu korraldamise osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia põllumajanduspoliitikat eesmärgiga tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, suurendada selle turule orienteeritust, et tagada põllumajandustootmise jätkusuutlikkus;

5¹) toiduohutuse osakonna põhiülesanne on kavandada arengusuunad toiduohutuse, loomatervise ja -kaitse ning põllumajandusloomade aretuse, taimekaitse, taimetervise, sordikaitse, seemne- ja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduse, väetiste kasutamise ja sööda tootmise valdkonnas; välja töötada asjakohased arengukavad ja riiklikud abinõud ning korraldada nende rakendamine eesmärgiga tagada ohutu ja nõuetekohane toit, sööt ning elukeskkond;

6)

7)

8) teadus- ja arendusosakonna põhiülesanne on välja töötada ministeeriumi tegevusvaldkonnas riiklikke teadus- ja arendusprogramme ning korraldada nende täitmine, kavandada ja ellu viia abinõud nõuandesüsteemi arendamiseks ning osaleda riigi põllumajandusteadus- ja arendustegevuses ning põllumajandushariduse poliitika väljakujundamises;

9) välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna põhiülesanne on korraldada ja koordineerida ministeeriumi ja tema valitsemisala tegevust Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös osalemisel, koordineerida välisabiprojektide ettevalmistamist ja kontrollida nende täitmist;

10) haldusosakonna põhiülesanne on korraldada ja koordineerida ministeeriumi ja tema valitsemisala asjaajamist, ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamist ja arvestust, riigihankeid, infotehnoloogia haldamist ja arendamist, üldist kriisireguleerimist, riigi tegevusvaru soetamist ja hoidmist, korraldada riigisaladuse kaitse alast tegevust ning pidada arhiivi;

11) avalike suhete osakonna põhiülesanne on teavitada avalikkust ministeeriumi tegevusest, korraldada ministeeriumi ja avalikkuse vahelisi suhteid ja teavitustegevust ning koordineerida sellealast tegevust ministeeriumi valitsemisalas;

12) finantsosakonna põhiülesanne on korraldada ja koordineerida ministeeriumi ja tema valitsemisala eelarvestamist, raamatupidamisarvestust ja finantsaruandluse koostamist;

13) õigusosakonna põhiülesanne on koordineerida ministeeriumi õigusloomet, osaleda õigusaktide eelnõude väljatöötamises, tagada väljatöötatavate õigusaktide eelnõude omavaheline seostatus ning vastavus põhiseadusele ja seadustele, korraldada õigusaktide eelnõude menetlemist ja Vabariigi Valitsusele esitamist, ministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud eelnõude kooskõlastamist ja ministeeriumi esindamist kohtuorganites ning nõustada ministeeriumi õigusküsimustes;

14) personaliosakonna põhiülesanne on korraldada ja koordineerida ministeeriumi ja tema valitsemisala riigiasutuste personalitööd ja koolitustegevust.

(1) Osakondade struktuur ja pädevus määratakse ministri kinnitatud osakonna põhimääruses.

(2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele bürood, kelle ülesanded ja pädevus määratakse osakonna põhimääruses. Osakonna koosseisu võivad kuuluda teenistujad, kes ei kuulu ühegi büroo koosseisu, kes alluvad vahetult osakonnajuhatajale ja kelle ülesanded määratakse osakonna põhimääruse ja ametijuhendiga.

(3) Osakonna koosseisu kuuluva büroo juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses.

(1) Minister võib ministeeriumi eesmärgi saavutamiseks moodustada ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma (edaspidi komisjon).

(2) Kantsler võib moodustada ajutise komisjoni ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas asuvate riigiasutuste töö koordineerimiseks.

(3) Komisjon moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad, teenindav struktuuriüksus ja töökord.

(4) Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.

(5) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse teenistuja asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust oleva isiku tema nõusolekul.

(1) Paragrahvis 16 sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti.

(2) Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister.

(1) Ministeeriumil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse väikest riigivappi. Ministeeriumi struktuuriüksusel võib olla oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses.

(2) Ministeeriumi kirjaplangile trükitud dokumentidel on ministri, kantsleri või asekantsleri allkiri vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. Ministeeriumi asekantslerid kirjutavad ministeeriumi kirjaplangile trükitud dokumendile alla põhimääruse § 11 lõike 2 punktis 8 ettenähtud korras.

(3) Ministeeriumi osakonnal on oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile trükitud dokumendile alla põhimääruse § 12 lõike 1 punktis 11 ettenähtud korras.

(4) Ministeeriumil on oma embleem, mida võib kasutada ministeeriumi kirja- ja üldplangil ning muul ministeeriumi trükisel ja suveniiril.

(5) Ministeeriumi juures tegutseva komisjoni töös kasutatakse ministeeriumi dokumendiplanki, kusjuures ministeeriumi nimele lisatakse komisjoni nimi.

(6) Ministeerium kasutab riigivappi «Riigivapi seaduse» kohaselt.

(7) Ministeerium kasutab riigilippu «Eesti lipu seaduse» kohaselt.

(1) Ministeeriumil on oma teenetemärgid. Need on

1) Põllumajandusministeeriumi hõbedane teenetemärk (lisa 1);

2) Põllumajandusministeeriumi kuldne teenetemärk (lisa 2).

(2)

(3) Põllumajandusministeeriumi hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, tema valitsemisala valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas.

(4) Põllumajandusministeeriumi kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel.

(5) Teenetemärgi andmise otsustab minister.

(6) Teenetemärgid antakse üldjuhul kätte üks kord aastas 24. veebruariks, iseseisvuspäevaks. Teenetemärke võib anda ka muul ajal.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Määrus jõustub 15. septembril 2004. a.