Valga Linnavolikogu — Valga linna jäätmehoolduseeskiri — KO, 2, 34

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 365, jäätmeseaduse § 71 lõike 1 ja lõike 2 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel. I Osa ÜLDOSA 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Valga linnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Valga linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele. (3) Jäätmehooldust Valga linnas korraldavad ning kontrollivad Valga Linnavalitsuse linnahooldusamet (edaspidi linnahooldusamet), Valga Linnavalitsuse linnavara - ja registriteamet (edaspidi linnavaraamet), sihtasutus Valga Piirkonna Keskkonnakeskus (edaspidi keskkonnakeskus) ning Valgamaa Keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus) ja Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele. (4) Keskkonnakeskus korraldab järelevalvet jäätmekäitluse ja jäätmekäitluskohtade järelhoolduse üle, jäätmehoolduse arendamist, koostab jäätmehoolduse alaste õigusaktide eelnõud ja annab seisukoha jäätmelubade taotlustele. (5) Linnavaraamet ja keskkonnakeskus korraldavad jäätmevaldajate registri pidamist vastavalt kehtestatud korrale. (6) Linnahooldusamet ja keskkonnakeskus korraldavad linnas jäätmehooldust ja teostavad järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt: 1) kontrollivad jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 2) korraldavad linna haljasaladel tekkivate aia - ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist selleks rajatud kompostimisväljakutel; 3) teostavad kontrolli linna territooriumi prahistamise üle ja korraldavad prahistatud alade korrastamist; 4) kontrollivad jäätmekäitluslepingute ja/või jäätmekonteinerite olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 5) kontrollivad jäätmekäitlustoiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses. (7) Eeskirja täitmise üle teostavad järelevalvet ning menetlevad väärtegusid pädeva haldusorgani poolt selleks volitatud isikud. § 2. Mõisted Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) aia- ja haljastu biolagunevad jäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud jäätmed nagu rohi, lehed, oksad, kännud jne; 2) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja haljastujäätmed, paber ja papp; 3) jäätmed on Jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 4) jäätmealane nõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; 5) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 6) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 7) jäätmejaam on kinnisel territooriumil paiknev liigiti kogutud jäätmete kogumiskeskus; 8) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 9) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik; 10) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel isiklikult või läbi vahendaja sõlmitav kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 11) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 12) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 13) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine); 14) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 15) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed; 16) kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud jäätmete kogumismahuti, kuhu saab viia liigiti kogutud jäätmeid; 17) kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostimisnõus (kompostris); 18) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 19) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 20) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed; 21) pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooted; 22) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 23) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed (polükloreeritud bifenüüle); elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, sealhulgas rehvid; 24) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 25) segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlikud jäätmed; 26) suurjäätmed on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete, kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid, jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 27) taaskasutatavad jäätmed on vanapaber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed; 28) taaskasutusorganisatsioon on pakendiettevõtjate poolt pakendi- ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamise eesmärgil loodud keskkonnaministri poolt akrediteeritud organisatsioon; 29) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 2. peatükk Jäätmekäitlusnõuded § 3. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. (2) Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb jäätmeid koguda liigiti. Liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed tuleb enne prügilasse ladestamiseks üleandmist sortida mõnes Valga või selle läheduses paiknevas segaolmejäätmete töötlemise ettevõttes, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 nõuetest. (3) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb viia Valga prügilasse. Peale Valga prügila sulgemist tuleb jäätmete ladestamisel prügilasse lähtuda läheduse põhimõttest. (4) Töötlemisettevõttest tuleb sortimisjääk viia läheduse põhimõtet järgides Valga prügilasse. Segunenud olmejäätmed, mida töötlemisettevõtted võimsuste puudumisel või muudel nendest olenevatel põhjustel ei kata jäätmekäitluslepingutega, tuleb viia Valga prügilasse. (5) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja. (6) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. (7) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (8) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega. (9) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Nende jäätmete avapõletamiseks peab olema keskkonnakeskuse nõusolek. (10) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, va suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja paragrahvis 6 lõigetes 11 ja 12. (11) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. (12) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas. (13) Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete vähendamisele, nende taaskasutamisele või kahjutustamisele. (14) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. (15) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. (16) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes pole jäätmekäitlejana registreeritud keskkonnateenistuses. § 4. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded (1) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (va jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. (2) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis tagab: 1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil; 2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil; 3) tuleohu vältimise; 4) võimaliku lekke vältimise. (3) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) ühe majapidamise jäätmete kogumisel on lubatud kasutada jäätmekäitleja poolt tarnitavad 50 l jäätmekotte. Jäätmeid tohib jäätmekotti paigutada maksimaalselt 10 kg. Jäätmekotid tuleb paigutada aiaga piiratud territooriumil nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekottide ja nende paiknemiskohtade korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. 2) 80, 140, 240, 360, 370, 600, 660, 800 või 1100 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse 3) kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse või toimetada käitluskohta 4) presskonteiner. (4) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. (5) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid: 1) hall - segunenud olmejäätmed; 2) pruun - biolagunevad jäätmed; 3) beeþ – vanapaber; 4) roheline - muud taaskasutatavad jäätmed; 5) punane - ohtlikud jäätmed. (6) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. (7) Kui jäätmemahuti värv ei vasta mingil põhjusel kogutavale jäätmeliigile, peab selle kaas olema värvitud kogutavale jäätmeliigile vastava värviga ja selle esiküljele peab olema kõigile nähtavalt, suurte tähtedega ning kogutavale jäätmeliigile vastava värviga kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus. (8) Jäätmeid tohib paigutada: 1) jäätmekottidesse jäätmete massiga mitte üle 10 kg; 2) väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule. (9) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (10) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. (11) Kuni 800 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. (12) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. (13) Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Kotid peavad olema riputatud hoidjale ja kaitstud sademete vahetu mõju eest. (14) Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. (15) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. (16) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 m. Need peavad olema puhastatud lumest ja jääst, nende kalle ei tohi ületada 1:10. (17) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. (18) Jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel: 1) elamus elab kuni 2 inimest; 2) biolagunevate jäätmete kompostimine on korraldatud vastavalt eeskirja § 6; 3) taaskasutatavate jäätmete käitlemine on korraldatud vastavalt eeskirja § 3 lõikele 2 ja § 6 lõikele 9. (19) Kogumispunktidesse paigaldatud kogumismahutid peavad olema varustatud vastuvõetavate jäätmete liiki, kogumismahuti tühjendaja nime ja telefoninumbrit sisaldava informatsiooniga. § 5. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel (1) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras. (2) Piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, on jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. (3) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks keskkonnateenistuses. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. (4) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. (5) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. (6) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (7) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite pesemine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende jäätmete valdaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. (8) Jäätmete valdajana on elanike ülesanne tekkivate jäätmete hulga vähendamine kättesaadavate vahenditega ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras. (9) Üürileandjad, territooriumite haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, üürnikke või oma ettevõtete töötajaid käesoleva eeskirja nõuetest. 3. peatükk Jäätmete kogumine ja sortimine § 6. Jäätmete kogumine (1) Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, suurjäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed ja segaolmejäätmed. (2) Vanapaberi ja kartongi kogumiseks peab elamumaa sihtotstarbega kinnistul olema eraldi kogumismahuti kui kinnistul on 5 ja enam korterit ning kaugküte, elektriküte või vedel- või gaasikütust kasutav lokaalküte. (3) Kui maaüksusel on vähem kui 5 korterit või tahkekütust kasutav lokaalküte, peab vanapaberit ja kartongi koguma eraldi, viies vanapaberi ja kartongi jäätmed selleks ettenähtud kogumispunkti või põletades selle küttekoldes. Soovi korral võib kinnistule paigutada ka eraldi kogumismahuti vanapaberi ja kartongi tarbeks. (4) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul peab alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest olema eraldi kogumismahuti kompostitavate biolagunevate jäätmete kogumiseks kui kinnistul on vähemalt 10 korterit. (5) Vanapaberi ja kartongi kogumiseks peab mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel olema eraldi kogumismahuti, kui vanapaberit ja kartongi ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid tekib kinnistul üle 50 kg nädalas. (6) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 2-5 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga ja väiksema jäätmetekkega kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitatav elamute puhul kompostida oma kinnistul vastavalt käesoleva eeskirja 6. peatükile. (7) Metallijäätmed tuleb viia jäätmejaama või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Jäätmejaama võivad metallijäätmeid viia Valga linna elanikud ja linnavalitsusega vastavasisulise koostöölepingu sõlminud valdade elanikud. (8) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid tuleb üle anda kogumispunktidesse. (9) Rehvid tuleb üle anda kogumispunktidesse. (10) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. (11) Suurjäätmed tuleb viia jäätmejaama või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Jäätmejaama võivad suurjäätmeid viia Valga linna elanikud ja linnavalitsusega vastavasisulise koostöölepingu sõlminud valdade elanikud. (12) Ajutiselt jäätmete kogumismahutite vahetusse lähedusse paigaldatud suurjäätmete äraveo peab jäätmevaldaja korraldama kolme tööpäeva jooksul. (13) Maaüksusel tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada liikide kaupa selleks ette nähtud kogumismahutitesse samal maaüksusel. Taaskasutatavaid jäätmeid võib viia kogumispunktidesse. (14) Jäätmete kogumismahuteid tohib paigaldada väljapoole oma maaüksust ainult vastava maaüksuse omanikuga kooskõlastatult. Linnale kuuluvale maaüksusele kogumismahuti paigutamise kooskõlastab linnahooldusamet. (15) Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid. Kogumismahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja haisu tekke, aga mitte harvemini kui kord kuus. (16) Kogumismahutid võivad olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutuses. (17) Valga linna territooriumile paigutatud kogumispunktide asukohad tuleb paigutajal eelnevalt kooskõlastada linnahooldusametiga. (18) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigaldab jäätmete kogumismahutid territooriumi haldaja. (19) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahuti. (20) Garaaži omanik on kohustatud: 1) paigutama garaaþis tekkivad jäätmed garaažis paiknevasse kogumismahutisse. Garaažiühistu olemasolu korral on lubatud ühise kogumismahuti kasutamine; 2) andma jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale isikule; 3) tagama garaaži ümbruse korrashoiu. § 7. Olme- ja segaolmejäätmete kogumine (1) Olme – ja segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna: 1) tule - ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) käimlajäätmeid; 5) kogumiskaevude setteid; 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid, s.h. loomseid jäätmeid, süstlaid jms; 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 8) suurjäätmeid; 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 11) probleemtooteid. (2) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. (3) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (4) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Vastavaid kotte võib saada jäätmekäitlejalt või osta kauplustest. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga. Jäätmemahuti sisekoti paigaldab jäätmekäitleja kohe pärast mahuti tühjendamist või korraldab koti paigaldamise asemel koheselt mahuti pesemise. Mahutite pesemine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid. § 8. Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogumine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. (3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad. (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Avalikud kogumispunktid on bensiinitanklate juures või avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisreidide vastuvõtukohad. (8) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (10) Probleemtoodete jäätmete kogumise ja kogumispunktide paigaldamise korraldavad tootjad, kooskõlastades selle keskkonnakeskusega. § 9. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. (3) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (4) Kui mõjuval põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, va tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada naaberkinnistul omaniku loal. (5) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid tihedusega keskmiselt üks punkt 1000-1500 elaniku kohta ja keskmisel kandekaugusel 300 m. Vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon linnahooldusametiga. (6) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb linna korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust. (7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega ning vältima nende sattumist prügilasse. 4. peatükk Jäätmete vedu ja kõrvaldamine § 10. Jäätmete vedu (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. (2) Jäätmete vedu teenustööna, taaskasutamist ja kõrvaldamist Valga linna haldusterritooriumil võib läbi viia ainult jäätmeloa alusel. (3) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta (v.a eeskirja paragrahvi 3 lõikes 3 sätestatud juhul). (4) Jäätmete vedu elumajade juurest on keelatud ajavahemikul kell 22.00-7.00. (5) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. (6) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. (7) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. § 11. Jäätmete kõrvaldamine (1) Prügilasse ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt töödeldud. (2) Prügilasse võib viia kõrvaldamiseks igat liiki tavajäätmeid, s.h. võib seal pärast töötlemist kõrvaldada ehitus- ja lammutustöödel tekkinud mitteohtlikke püsijäätmeid ning saastumata pinnast. Kõrvaldamiskõlblikkuse hindamisel loetakse pinnas saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. (3) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala, teostama putukate, näriliste ja teiste loomade regulaarset tõrjet. (4) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aia – ja haljastu biolagunevad jäätmed. 4. peatükk Korraldatud jäätmevedu § 12. Korraldatud jäätmevedu (1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. (2) Valga maakonna territooriumil moodustatakse kaks jäätmeveopiirkonda: Valga linna I piirkond koos Karula, Taheva, Sangaste, Tõlliste, Õru ja Otepää valdadega moodustab maakonna esimese ühise jäätmeveo piirkonna; Valga linna II piirkond koos Helme, Hummuli, Põdrala, Palupera ja Puka valdade ning Tõrva linnaga moodustab maakonna teise ühise jäätmeveo piirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajale kohustuslik. (3) Olmejäätmete valdajad on korteriühistud nende puudumisel aga maaüksuse omanikud, millel asub elu- või äriruum või suvila. (4) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tootmismaa sihtotstarbega maaüksused, avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine. (5) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkondadeks jaotamine, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi linnavolikogu määrusega. (6) Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab linnavalitsus. Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni 5 aastat. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga. (7) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. (8) Jäätmevaldaja sõlmib jäätmekäitluslepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga hiljemalt korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamise ajaks. Lepingus sätestatakse jäätmete kogumismahuti(te) kasutus ning suurus, jäätmeveo sagedus ja aeg. (9) Käesoleva eeskirja paragrahvis 12 lõikes 8 nimetatud jäätmekäitluslepingu sõlmimata jätmisel toimub kogumismahutite tühjendamine vastavalt § 12 lõikes 5 nimetatud määruses sätestatud sagedusele. Juhul, kui kogumimahuti tühjendamine ei ole võimalik, kuna jäätmevaldaja poolt on täitmata mahuti tühjendamist võimaldavad tingimused, on jäätmevedajal õigus nõuda teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda mahutite tegeliku tühjendamise korral. (10) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Jäätmeveo teenustasu suurus selgub korraldatud jäätmeveo konkursi käigus. 5. peatükk Jäätmete põletamine § 13. Jäätmete põletamine (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes. (2) Ilma vastava loata on jäätmete põletamine keelatud, välja arvatud ohtlikke aineid mittesisaldavate paberi-, kartongi- ja keemiliselt töötlemata puidujäätmete põletamine katlamajades ja küttekolletes. (3) Risu, heina ja puulehtede põletamise tingimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse heakorra eeskirjas. (4) Kulupõletamine on keelatud alates lumesulamisest kuni sügisvihmade saabumiseni ehk ajal, mil looduses on tuleohtlik aeg. Tuleohtliku aja alguse määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituut (EMHI). 6. peatükk Olmejäätmete kompostimine ning kogumiskaevude setete ja reovee käitlus § 14. Olmejäätmete kompostimise koht (1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks Valga jäätmejaama Võru tn 109a või mõnda teise vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse. (2) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult keskkonnakeskuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel. § 15. Olmejäätmete kompostimine (1) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks näriliste ja putukate teket. (2) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, näriliste ja putukate eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. (3) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kirjalikult kokku teisiti. (4) Üldkasutatavatel territooriumidel tekkivaid aia- ja haljastujäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida linnas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või koguda ja purustada kütteks või käidelda teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes. Kui kändude ja okste purustamine ei ole tehniliselt võimalik, siis tuleb need kompostida linnametsas metsniku poolt määratud kohas. § 16. Kogumiskaevude setete ja reovee käitlus (1) Heitvee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. (2) Kogumiskaevude setteid ja reovett võib vedada keskkonnateenistuse registreeringut omav ettevõtja reovee vastuvõtu sõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile välja arvatud vastava jäätmeloa olemasolu korral. 7. peatükk Saastetasu § 17. Saastetasu (1) Olmejäätmete keskkonda viimisel rakendatakse saastetasu vastavalt keskkonnatasude seadusele. (2) Keskkonda viidavate olmejäätmete arvestust nende päritolukoha järgi omavalitsuste lõikes peab ja saastetasu arvutab ja kogub prügila käitaja. Valgast kogutud olmejäätmete keskkonda viimise eest laekunud saastetasust maksab prügila käitaja 75% sihtotstarbeliselt Valga linna eelarvesse. (3) Linnaeelarvesse laekuvat saastetasu kasutatakse jäätmehoolduse arendamise toetamiseks. (4) Ladestamiseelselt töödeldud jäätmete, sh bioloogiliselt töödeldud segunenud olmejäätmete, kasutamine prügilas tehnoloogiliste vahekihtidena jäätmelademe katmiseks loetakse nende keskkonda viimiseks ja selle eest arvutatakse saastetasu vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1ja 2. II Osa Ehitus – ja lammutusprahi käitlemise nõuded 7. peatükk Üldosa § 18. Üldsätted (1) Käesoleva eeskirja peatükk määrab kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Valga linnas. (2) Kui ehitamise käigus tekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada keskkonnakeskuse spetsialistiga. Ehitusprojektides peab olema näidatud: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4) jäätmete edasine suunamine. (3) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada keskkonnakeskuses kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. (4) Ehitiste lammutamiseks peavad olema kehtivatele nõuetele vastav ehitusprojekt ehitise lammutamiseks ja ehitusluba ehitise lammutmiseks. Ehitusprojekt ehitise lammutamiseks kooskõlastatakse keskkonnakeskusega. Kui lammutatav ehitis on püstitatud enne Teist Maailmasõda, tuleb lammutusprojekt kooskõlastada täiendavalt ka Muinsuskaitseametiga. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada keskkonnakeskuses jäätmeõiend. (5) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. (6) Ehitusjäätmeid vedav isik peab olema registreeritud keskkonnateenistuses. (7) Valgas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes. (8) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. § 19. Mõisted (1) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on ehitusjäätmed. (2) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. (3) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. (4) Ehituse suurjäätmed on suuremõõtmelised ja rasked ehitamisel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). (5) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. (6) Saastunud pinnas on pinnas, milles leidub ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. (7) Ehitusjäätmete õiend on dokument, kus näidatakse ehitamise käigu tekkinud ehitusjäätmete kogused liigiti ja nende käitlemine. § 20. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (2) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. (3) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 6) kooskõlastama linnahooldusametiga jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele, parklatesse, parkidesse ja haljasaladele; 7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid erinevat liiki jäätmete kogumiseks; 8) teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. (4) Ehitusjäätmed tuleb koguda liigiti nende tekkekohal. Liigiti kogumisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Liigiti tuleb koguda: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) tõrva mittesisaldav asfalt; 7) kiled 8) muud segajäätmed; 9) ohtlikud jäätmed. § 21. Ehituse tavajäätmete käitlemine (1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine. (2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele. (3) Liigiti kogutud jäätmed tuleb koguda eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. (4) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutitesse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. (5) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel territooriumi haldaja ja keskkonnakeskusega kooskõlastatult. (6) Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. (7) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja linnahooldusametiga kooskõlastatult. Linnahooldusameti kooskõlastust ei ole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil vähem kui 50 m3. § 22. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, va saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete mahutitesse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all. (3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas. (4) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (5) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (6) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda keskkonnakeskuse kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents. (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. III Osa Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord 8. peatükk Üldnõuded § 23. Üldsätted Käesolev osa määrab kindlaks tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra ning on kohustuslik kõikidele Valga linnas tegutsevatele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». 9. peatükk Jäätmete käitlemine § 24. Olmejäätmed (1) Olmejäätmed käesoleva eeskirja III osa mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed. (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte. (3) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse. § 25. Taaskasutatavad jäätmed (1) Taaskasutatavate jäätmete hulka kuuluvad: 1) klaas-, plast-, metall- ja muud pakendid (pakendijäätmed); 2) vanapaber ja taaskasutatav papp; 3) delikaatne vanapaber. (2) Pakendijäätmed tuleb paigutada nende tekkekohas vastavalt jäätmekäitlusettevõtte nõuetele eraldi mahutitesse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist. (3) Täitunud pakendijäätmete mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia jäätmehoidlasse või spetsiaalsesse kogumiskonteinerisse õues. Kogutud pakendijäätmed antakse sealt üle jäätmekäitlusettevõttele. (4) Vanapaber on ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad, koopia– ja masinakirjapaberid ja muu kontoripaber. Taaskasutatav papp on puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda ümbertöötlemist segavaid aineid (kile, plastmass, foolium jmt.). (5) Vanapaber tuleb sortida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada pakkekasti. Papp-pakendid tuleb suruda tekkekohas kokku või lahti lõigata. Vanapaber ja taaskasutatav papp viiakse tekkekohast jäätmehoidlasse või spetsiaalsesse kogumiskonteinerisse õues ning antakse sealt üle jäätmekäitlusettevõttele. Vajadusel võib vanapaberi ja papi koguda eraldi. (6) Delikaatne vanapaber on delikaatseid isikuandmeid sisaldavad paberandmekandjad. (7) Delikaatset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne). (8) Delikaatne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. (9) Tervishoiuasutuses purustatud delikaatne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete (vanapaberi) mahutisse. (10) Purustamiseks saadetav delikaatne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. § 26. Bioloogilised jäätmed (märgitud jäätmenimistus koodi 18 01 02 ja 18 01 04 all) (1) Bioloogilised jäätmed on kehaosad ja elundid, veresäilituskotid ja konservveri (välja arvatud koodinumbriga 18 01 03 nimetatud jäätmed), vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed, aspiratsiooni torud, kateetrid jt. patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ega kõrvaldama erinõuete kohaselt. (2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas vastava tähistusega jäätmekonteinerisse või kollasesse prügikotti. Jäätmemahutitele tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev ja need tuleb hoolikalt sulgeda. (3) Bioloogilised jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 27. Teravad ja torkivad esemed (märgitud jäätmenimistus koodi 18 01 01 all) (1) Teravad ja torkivad esemed (jäätmed) on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms. (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb võimaluse korra hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis. Teravad ja torkivad jäätmed antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 28. Nakkusohtlikud jäätmed (märgitud jäätmenimistus koodi 18 01 03 all) (1) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida vastavat luba omava jäätmekäitleja nõuetele vastavasse ja eritähistusega pakendisse. Jäätmepakendid tuleb hoolikalt sulgeda. (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi. Suletud pakendid tuleb jäätmehoidlas asetada võimaluse korral selleks ette nähtud sügavkülmikusse kuni jäätmekäitlejale üleandmiseni. (3) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid juhul kui tervishoiuasutuse jäätmehoidla ehitus teisiti ei võimalda. 10. peatükk Ohtlikud jäätmed § 29. Radioaktiivsed jäätmed (1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt). (2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering «Radioaktiivsed jäätmed». Pakendile tuleb märkida ka tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev. (3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool tekkekohta jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt antakse need üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (4) Vananenud või vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse või visatakse olmejäätmete mahutisse. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni. (5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena. § 30. Ravimijäätmed (1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. (2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a. jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, millele märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutuse nimi ja tähis «Ravimijäätmed». Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimijäätmed pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega «Tsütostaatravimijäätmed». Pakitud ravimijäätmed kogutakse lukustatavasse ruumi jäätmehoidlas ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 31. Elavhõbedajäätmed (1) Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed. (2) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmeid tekitanud tervishoiuasutuse nimi ning jäätme kirjeldus. (3) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 32. Kemikaalide jäätmed (1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid (tekkinud ainetest, mille ohutuskaardi teave nõuab jäätmete kogumist ja kõrvaldamist erimenetlusel). (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja need tekitanud tervishoiuasutuse nimi. (3) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. (4) Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Valga ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjadele. § 33. Kasutatud elavhõbedalambid (1) Kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid. (2) Kasutatud (sh katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse nii, et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutuse nimi. Lampidega ühte pakendisse ei tohi panna teisi jäätmeid. (3) Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 34. Vananenud (kasutatud) akud ja patareid Vananenud (kasutatud) akud ja patareid tuleb viia jäätmehoidlasse ning panna sobivasse kogumisvahendisse. Sealt tuleb need (koos akuvedelikuga) anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 35. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed (1) Naftasaadusi sisaldavad jäätmed on seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed. (2) Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas sobivatesse mahutitesse. Täitumisel viiakse mahutid jäätmehoidlasse ning säilitatakse ohtlike jäätmetena. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 11. peatükk Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale § 36. Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on lukustatav kapp, ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse 0-korrusele soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 2) jäätmehoidla peab olema mitteköetav, jaheda temperatuuriga ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid; 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 4) põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana ning juhul kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga; 5) jäätmehoidla ruum peab olema vähemalt loomuliku ventilatsiooniga ning sellel ei tohi olla jäätmeðahti. IV Osa Vastutus § 37. Vastutus (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt jäätmeseaduse § 128. (2) Füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud enda tegevuse kohta andma teavet eeskirja nõuete täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavatele ametnikele. (3) Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse jäätmeseaduse § 120. (4) Järelvalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras. (5) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. V Osa Määruse rakendamine § 38. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Valga Linnavolikogu 29. aprill 2005 määrus nr 11 «Valga jäätmehoolduseeskirja kinnitamine». (2) Tunnistada kehtetuks Valga Linnavolikogu 27. mai 2005 määrus nr 13 «Valga Linnavolikogu 29. aprilli 2005.a määruse nr 11 muutmine» § 39. Määruse jõustumine Määrus jõustub 25. detsembril 2007. Volikogu esimees Feliks RÕIVASSEPP