Jõelähtme Vallavolikogu — Kostivere Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 9, 130

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3¹ lg 3 ja Jõelähtme Vallavolikogu 28.12.2006 määruse nr 45 «Koolide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise kord», Jõelähtme Vallavolikogu määrab: § 1. Kinnitada Kostivere Põhikooli arengukava aastateks 2007 – 2010 vastavalt lisale. § 2. Määrus jõustub 10. oktoober 2007. Volikogu esimees Art KUUM Lisa Kinnitatud Jõelähtme Vallavolikogu 01. oktoobri 2007 määrusega nr 77 KOSTIVERE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2007 - 2010 EESSÕNA Kostivere Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooli arengu põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks alates 1. jaanuarist 2007.a. ning arengukava uuendamise korra. Kostivere Põhikooli arengukava lähtub Kostivere kooli põhimäärusest ja Jõelähtme valla arengusuundadest. Arengukava on abivahend sihtide seadmisel.Arengukavas on lahti seletatud eesmärgid, mis lähtuvad tänapäevast ning on seotud ümbritsevaga. Muutunud on õpilane, õpetaja ja lapsevanem ning nende roll ühiskonnas. Inimesed meie ümber on muutunud ja endised lähenemised enam ei toimi. Õpilane vajab uusi oskusi, et hakkama saada infotulvaga. Õppija peab koolist kaasa saama toimetulekukapitali, mida üha ägenevas konkurentsivõitluses vajatakse. Kool peab olema ja jääma arvestuslikuks haridusasutuseks Jõelähtme vallas ning pakkuma põhikooli osas konkurentsi oma tugeva professionaalse, motiveeritud ja lojaalse õpetajaskonnaga naaberkoolidele. Oluliseks märksõnaks on kaasaegne ja motiveeritud õpikeskkond, õpilassõbralikkus, isiksusekeskne õpetamine. Selleks peame oluliseks vastavat töökeskkonda, mis motiveerib nii õpetajat kui õpilast ja loob head tingimused haritud isiksuse kujunemiseks. Koolis peab olema: õppimist väärtustavad õpilased ● kvalifitseeritud õpetajad ● karjäärinõustamine ● projektitöö ● uuendatud õppekava, mis kajastab keskkonda ja selle säästvat arengut ● haritud, kultuursed, sõbralikud ja sallivad õpilased Kool, kogukond ja piirkond on elujõulised ja jätkusuutlikud pikas perspektiivis. I. SISSEJUHATUS Asend ja teeninduspiirkond Kostivere Põhikool asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Kostivere Aruküla tee 3 Registrikood: 75026649 Koolihoone koosneb 3- korruselisest õppehoonest ja täismõõtmetega spordisaalist. Spordisaali juurde on ehitatud saun. Koolimaja on looduslikult kaunis kohas mõisapargi ääres. Maja ette on istutatud püramiidtammed, elupuud ja rajatud rosaarium. Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad Jõelähtme valla külad: Kostivere alevik, Haljava, Jõelähtme, Koila, Koogi, Looküla, Parasmäe, Vandjala, Ruu, Aruaru, Jägala, Rebala, Manniva, Kullamäe, Kaberneeme ja Haapse. Ajalugu KOSTIVERE KOOL LÄBI AEGADE Jõelähtme kihelkonnas hakati kooliharidust andma 17. sajandil. 1687.a. asutati Jõelähtmesse kool, kus esimese õpetajana töötas Forseliuse õpilane Marten. 1687.a. loetakse hariduselu algust Jõelähtme mail. 1865.a. ehitati Parasmäele koolimaja. 1923.a. ehitati Jõelähtmesse koolimaja ( praegune rahvamaja ). 1927.a. kasvas kool 6-klassiliseks algkooliks. 1945.a. kehtestati 7-kl. kooliharidus. kooli nimi Jõelähtme Mittetäielik Keskkool. 1950.a. töötas Jõelähtme kool kirikuõpetaja ja leerimajas. 1961.a. muutus kool Jõelähtme 8-klassiliseks kooliks. 1963.a. valmis Jõelähtme kooli juurdeehitus. 1984.a. 1. septembril kolis Jõelähtme kool uude majja Kostivere alevikus ja sai nimeks Kostivere 8-klassiline Kool 1988.a. nimetati kool ümber Kostivere 9-klassiliseks Kooliks. 1991.a. kool sai uueks nimeks Kostivere Põhikool. KOOLIJUHATAJAD JA DIREKTORID 1945 - 1947 August Kikas 1947 - 1948 Olga Karell 1948 - 1949 Antonina Kukrus 1949 - 1950 Elmar Mäll 1950 - 1955 Hugo Maisa 1955 - 1960 Johannes Mardi 1960 - 1964 Elfriede Suits 1964 - 1967 Osvald Mühlberg 1967 - 1970 Fleirete Looman 1970 - 1978 Karin Laagriküll 1978 - 1989 Endel Väljataga 1989 - 2005 Neida Tuisk 2005 - Marika Kuurman KOSTIVERE KOOLI KAUAAEGSED ÕPETAJAD Linda Tamm, Neida Tuisk, Maimu Prööm, Helgi Kruminš, Karin Harju. KOSTIVERE KOOLI ÕPETAJAD - VILISTLASED Toomas Känd, Silja Trisberg, Irja Kingsepp Pedagoogiline personal (hetkeseis). KOSTIVERE PÕHIKOOLI ÕPETAJAD 01. jaanuar 2007.a. Pedagoogiline personal Kostivere Põhikoolis töötab 17 õpetajat 11 õpetajat - kõrgem pedagoogiline haridus 2 õpetajat - kõrgem ( mittepedagoogiline haridus ) 2 õpetajat - kesk - eri ( pedagoogiline ) 2 õpetajat - keskharidus Atesteeritud alljärgnevalt: - 1 pedagoog - metoodik - 2 vanempedagoogi - 10 pedagoogi - 2 noorempedagoogi - 2 pedagoog-kandidaadid Pedagoogide vanuseline struktuur Kuni 30. a. – 1 30 – 39.a. – 4 40 – 49.a. – 5 50 ja vanemad – 7 KOSTIVERE PÕHIKOOLI ÕPILASKONNA ÜLDANALÜÜS 2006/2007 õppeaastal klassid kokku tüdrukud poisid I klass 10 2 8 II klass 13 7 6 III klass 14 6 8 I kooliaste 37 15 22 IV klass 12 5 7 V klass 11 6 5 VI klass 12 6 6 II kooliaste 35 17 18 VII klass 13 7 6 VIII klass 15 8 7 IX klass 17 7 10 III kooliaste 45 22 23 Koolis KOKKU 117 54 63 Kostivere Põhikooli õpilaste prognoositav arv 2007 - 2011 õppe- aastad I ii III IV V VI VII VIII IX KOKKU 2007/2008 17 10 13 14 12 11 12 13 15 117 2008/2009 20 17 10 13 14 12 11 12 13 122 2009/2010 24 20 17 10 13 14 12 11 12 133 Praeguse olukorra kirjeldus 2006/2007 õppeaastal töötab koolis 9 klassikomplekti. Koolis on moodustatud üks pikapäevarühm. Koolis töötab psühholoog ja logopeed. Kõneravi saab 15 õpilast. Aasta- aastalt on meie kooli õpilaskontingent muutunud . Suurenenud on õpi- ja käitumisraskustega õpilaste arv. Tihti pole õpilasel toetust kodu poolt. Kool vajab hädasti abiõpetajat. Kuna meil puudub valikuvõimalus klasside komplekteerimisel, peame õppeedukuse parandamiseks kasutama tugiõppesüsteeme, tõhustama konsultatsioonide korda ja koolitama õpetajaid tööks õpi-ja käitumisraskustega õpilastega. Tööks erivajadustega õpilastega on välja töötatud aineõpetajatel individuaalsed õppekavad. Edutult koolis edasijõudvaid õpilasi lülitame tugisüsteemi koostöös juhtkonna, õpetajate, lapsevanemate ja erispetsialistidega (psühholoog, logopeed, lastekaitse spetsialist). Erivajaduslikust aspektist tublide õpilastega on head tulemused matemaatikas ( õpilased esinevad edukalt maakonna olümpiaadidel, "Känguru" võistlustel, "Nuputa" võistlustel ); emakeeles ( edukad esinemised luulevõistlustel, kirjandite, esseede kirjutamise konkurssidel ), muusikaõpetuses (laulukonkursid, -võistlused), inglise keeles ning ajaloos (maakonna olümpiaadidel), algklasside õpilaste osalemisel maakonna erinevatel olümpiaadidel, konkurssidel, üritustel. Muusiklassi õpilased on edukalt esinenud klaverifestivalidel. Rahvatantsulastele on edu toonud järjepidev aastatepikkune rahvatantsutraditsioon. Kooli noorsportlased on edukalt võistelnud maakondlikel võistlustel. Kostivere koolis töötavad tublid õpetajad. Meie õpilaste ainealased teadmised on tasemel, et jätkata õpinguid Tallinna eliitkoolides ja teistes erinevates gümnaasiumides ja keskkoolides ning kutsehariduses. Positiivne on aastaid olnud see, et on olemas õpetajate kaader, keda tundi saata. Aastaid on Kostivere koolis olnud vastava kvalifikatsiooniga kõikide ainete õpetajad. Arengukava koostamiseks viisime läbi kooli õpilaste ja nende vanemate kooliga rahulolu uuringud. Samuti korraldasime küsitluse õpetajate seas, mille tulemusena toodi välja kooli tugevad ja nõrgad küljed, mis on aluseks uue arengukava ja aastaplaanide koostamisel ( Lisa 1 ). Arengukava kuulub läbivaatamisele igal õppeaastal koolielu arendamise komisjonis septembrikuu jooksul. II. KOSTIVERE PÕHIKOOLI VISIOON, MISSIOON, ÜLDEESMÄRGID JA PRIORITEEDID Kostivere Põhikooli visiooniks on kujuneda kooliks, kus antakse noortele oskus mõtelda, orienteeruda ja areneda kaasaegses maailmas. Selleks on oluline iga õppija väärtustamine ja tema individuaalsusega arvestamine. Kostivere Põhikooli missioon on kujundada koostöövõimelisi, oma teadmisi kasutada mõistvaid, kaasaegses ühiskonnas toimetulevaid inimesi. Kujundada kriitiliselt mõtlevaid, oma teadmisi kasutada mõistvaid, ühiskonnas toimetulevaid inimesi. Kujundada vaba ja demokraatlikku vaimu ning avardada õpilaste arusaamist tervest Euroopast. Kostivere Põhikooli prioriteetideks on õpikeskkonna täiustamine ja riikliku õppekava nõuete täitmine. Kooli õppekavas toetutakse integratsiooni põhimõtetele, et avardada õpilaste maailmapilti. Tähelepanu pööratakse õppekava läbivatele teemadele: keskkonda säästev ja turvaline kool; tervislik ellusuhtumine; õpilaste ühiskondlik aktiivsus; infotehnoloogia, mis annab lõpetajale esmase arvuti ja infotehnoloogiliste võimaluste kasutamise oskuse. Kooli põhiväärtused: ● õppida, õppida, õppida ● traditsioonide austamine ● meeskonnatöö ● pidev analüüs ja arenemine ● alati parimat ● loovuse toetamine ● ideede hindamine ● uurimistegevuse arendamine ● koostöö lastevanematega ● koostöö Kostivere lasteaiaga ● oma kooli tunne ● positiivsete kogemuste jagamine teistele Õppeaastate prioriteedid 2006/2007 2007. – 2010. aasta arengukava koostamine ● Õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks tugisüsteemi loomine ● Eneseanalüüsi ja enesehindamise süsteemi loomine ● Kooli sisehindamise läbiviimise korra loomine 2007/2008 ● Kooli õppesuundade kujundamine . Võtta prioriteediks keskkonnapoliitika koolis. Selleks on kõik eeldused ja võimalused olemas Jõelähtme vallas. Rebala looduskaitseala, Anija Metskond, ajaloolised väärtused, toimiv keskkonnatöö vallas. Pärast põhikooli lõpetamist on õpilasel võimalik rakendada ja täiendada oma teadmisi koduvalla Loo Keskkoolis ( turism ). ● Õpetajate koolitus uue riikliku õppekava rakendamiseks, muudatused kooli õppekavas. ● Tugisüsteemide korrastamine, lähtudes nende mõjususe analüüsist. ● Õpilaste õpijõudluse toetamine ja väljalangevuse ennetamine, uute õpilaste integreerimine kooli kollektiivi ● Eneseanalüüsi ja enesehindamise süsteemi toimimine ja analüüs. ● Kooli sisehindamise läbiviimine 2008/2009 ● Uuest riiklikust õppekavast lähtuv ainekavade muutmine ja muudatuste elluviimine ● Sisehindamise analüüs seatud eesmärkide täitmisel. ● Sihtgruppide rahulolu-uuringute läbiviimine ● e-kooli rakendamine 2009/2010 ● Sisehindamine 2007. – 2010. a. arengukavas seatud eesmärkide täitmise analüüsimiseks. ● Kooli arengukava koostamine 2010 – 2013. a. III. Õppekasvatustöö 1. Põhieesmärgid ● Konkurentsivõimelise põhihariduse andmine ( 1-9 kl.). Õpilast motiveerida sihikindlalt õppima, koolikohustust täitma ja õpingute jätkamine gümnaasiumis või kutseõppes, elukestev õpe. ● Lõpetajate konkurentsivõime tööjõuturul. ● Erinevate võimaluste loomine huvitegevuseks ja uuringud piirkonna iseärasustest ja ajaloost. Rakendada tööle huviring muuseumisõpradele. Kokkuvõttes – hariduse kättesaadavus, kvaliteet, mitmekesisus. 2. Üldeesmärk – Kostivere Põhikooli üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele ja ühiskonna taotlustele. Sellest lähtuvalt: ● Kogu õppe- ja kasvatustöö suunata ühele eesmärgile „aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, on valmis pidevõppeks, kes on positiivse ellusuhtumisega. ● Säilitada koolis üksmeelne, konfliktideta ja ühiste eesmärkide saavutamisele orienteeritud kollektiiv ● Otsida pidevalt uut, näha perspektiive ja mobiliseerida kõik selle heaks tööle ● Koostöö õpilaste, lastevanemate ja õpetajate vahel ● Tähelepanu riiklikule õppekavale ja sellest lähtuvalt oma kooli õppekavale ● Jätkata kooli õppe- materiaalse baasi tugevdamist ● Õppeedukuse kvaliteedi tõstmine, mahajäämuse ja klassikursuse kordamise ennetamine 3. Õppekava põhimõtted, kooliastmete tunnijaotusplaan I KOOLIASTE ( 1. – 3. KL ) Temaatiline rõhuasetus on KODU – MEIE suhtel lapse MINAGA, MINA – MEIE – KODU suhtel PAIKKONNAGA Õppetöö kavandamisel arvestatakse laste eripära, nende kogemusi, huvisid, võimeid ja väärtushinnanguid. Õpetaja suunab õpilast ise otsima, kogema, kirjeldama. Õpitakse üheskoos tegutsema ja õppima. Luuakse alus süsteemse maailmapildi kujunemiseks. KOSTIVERE PÕHIKOOLI I kooliastme ülesanne on kujundada järgmised pädevused: ÕPILANE – ● käitub teisi arvestavalt, püüab konflikte rahulikult lahendada; ● ei kasuta jõudu; ● peab tähtsaks teada ja osata; ● mõistab OMA-VÕÕRAS-ÜHINE tähendust; ● hoiab puhtust ja korda; ● on valmis suhtlema; oskab õppida üksi ja teistega koos, klassis ja kodus II KOOLIASTE ( 4. – 6. kl. ) Õppekavaterviku kujundamise aluseks on MINA – MEIE – KODU suhetes EESTIGA Õppetegevus kavandatakse õppeainete kaupa. Kooliastet iseloomustab rõhuasetus iseseisva mõtlemise oskuste, sealhulgas õpioskuste arendamisel. Oluline on õpitu seostamine igapäevaeluga. KOSTIVERE PÕHIKOOLI II kooliastme ülesanne on kujundada järgmised pädevused: ÕPILANE – ● tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, arvestab seda suhtlemisel; ● hoidub vägivallast, aitab kaaslasi; ● oskab oma aega jagada; ● tunneb tervislikku eluviisi ja püüab neid järgida; ● tunneb vastutust oma tegude eest, peab kinni kokkulepetest; ● oskab teha koostööd, täites rühmas erinevaid rolle; ● oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, hoidub loodust kahjustamast III KOOLIASTE ( 7. – 9. kl. ) Õppekavaterviku kujundamisel on temaatiline rõhuasetus MINA suhtel ÜMBRITSEVATE INIMESTE, eriti EAKAASLASTEGA ning MINA suhtel MAAILMAGA Õpilastel peaks välja kujunema oma õpistiil, suurenema iseseisvus ja vastutus. Olulised on mitmeid aineid ühendavad õppeülesanded, kus õpilased asetuvad erinevatesse sotsiaalsetesse rollidesse ja arutlevad otsustuste ning tegevuste võimalike tagajärgede üle. KOSTIVERE PÕHIKOOLI III kooliastme ülesanne on kujundada järgmised pädevused: ÕPILANE – ● oskab suhelda, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid; ● tunnetab end oma rahvuse ja kultuuri esindajana ja Eesti kodanikuna, näeb oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ja kultuuri hulgas; ● hoidub vägivallast, oskab sellele vastu seista; ● teab edasiõppimise võimalusi, tunneb oma kalduvusi ja huvisid; ● oskab teha valikuid, arvestades tagajärgi; tunnetab oma võimeid ja oskab hinnata oma toimetulekut. IV. Klassiväline tegevus. Traditsioonid Klassivälise tegevuse üldeesmärk on igakülgselt toetada õpilase arengut vastavalt tema huvidele ja annetele. Tunnivälise tegevuse valdkonnad - üritused, huviringid, ÕOV, osalemine projektides, sõprussidemed Rootsi Stora kooliga. Tegevussuunad: ürituste eesmärgistamine ja analüüs koos õpilastega kooliväliste ürituste tagasiside süsteemi väljaarendamine klasside laialdasem kaasamine ürituste läbiviimisesse koos klassijuhatajaga kohtumised erinevate valdkondade esindajatega regulaarsete ülekooliliste spordiürituste korraldamine eesmärgistatud huviringi tegevus ja väljund sellele osalemine maakondlikel ja üleriigilistel üritustel koolitused erinevatee sihtgruppidele aine- ja huviala projektid koostöö jätkamine Stora kooliga jrk nr traditsiooniline üritus 2007/2008 2008/2009 2009/2010 vastutaja 1. Avaaktus X X X Direktsioon, huvijuht 2. 5. klassi rebaste ristimine X X X 9. klass 3. Õpetajate päev X X X 9. klass, huvijuht 4. Isadepäev X X X 7. klass Huvijuht 5. Mardi- ja kadripäev X X X 6. klass Huvijuht 6. Kodanikupäev X X X 8. klass, ajaloo õpetaja 7. Jõulunädal X X X Klassijuhatajad, huvijuht 8. Jõulupeod X X X Klassijuhatajad, huvijuht 9. Jõulujumalateenistus Jõelähtme kirikus X X X Muusikaõpetaja, huvijuht 10. Sõbrapäev X X X Huvijuht 11. Eesti Vabariigi aastapäev X X X Ühiskonnaõpetuse õpetaja, Huvijuht 12. Spordipäevad X X X Kehalise kasvatuse õpetaja, klassijuhatajad 13. Emakeele nädal X X X Eesti keele õpetaja huvijuht 14. 9. klassi „Kuldsuu“ kõnevõistlus X X X Eesti keele õpetaja 15. Algklasside ülevallaline emakeelepäev X X X Klassiõpetajad 16. Emadepäeva kontsert X X X Muusikaõpetaja, tantsuõpetaja, Huvijuht 17. Klasside ekskursioonid X X X Klassijuhatajad 18. Lastevanemate koosolekud X X X Direktsioon klassijuhatajad 19. Viimane koolikell X X X 8. ja 9. klassid 20. Lõpuaktus X X X Direktsioon, huvijuht, 8. klass 21. Direktsiooni ja vallavalitsuse vastuvõtt parimatele õpilastele ja nende vanematele X X X Direktsioon, huvijuht 22. Osalemine iga-aastastes projektides – Mets puhtaks!, Ökokratt, Unicefi postkaartide müük X X X Huvijuht, klassijuhatajad 23. Temaatiliste stendide väljaandmine X X X Huvijuht, ÕOV V. TEGEVUSED ARENGUKAVA REALISEERIMISEKS Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise. Arengukava ülesanded kolmeks aastaks. 5.1. KOOLISISENE JUHTIMINE Üldeesmärk: Koolitöö strateegilise planeerimise ja juhtimise kaudu, koostöö kooli personali ja õpilastega, igapäevase eesmärgistatud tegevuse ja kooli arengu kindlustamine. Jrk nr ülesanne 2007 2008 2009 2010 finant- seerija vastu- taja 1.1. Õppekava arendustöö koolis x x x x direktsioon 1.2. Kooli sisehindamise teostamine, ettepanekud kooli arengukava täiustamisega x x x x direktsioon 1.3. Kooli dokumentide arhiveerimine (lähtuvalt Arhiiviseadusest) x x x x direktor 1.4. Arenguvestlused kaadriga x x x x direktsioon 1.5. Õpilaste registri pidamine vastavalt seadusele x x x x Direktor, EHIS` e kontaktisik 1.6. Õpilasomavalitsuse rakendamine x x x x huvijuht 1.7. Õpetajate koolituse organiseerimine x x x x direktsioon 1.8. Õpetajate töö tunnustamine x x x x direktor 1.9. Erinevate koostöövõrgustike arendamine x x x x KOV, projektid Direktsioon, psühholoog 5.2. HOOLEKOGU Üldeesmärk: on kooli pedagoogide, vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli tegevust toetavate organisatsioonide ühine tegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning õppe- ja kasvatustegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine. jrk nr ülesanne 2007 2008 2009 2010 finant- seerija vastu- taja 2.1. Osalemine kooli sisehindamisel, ettepanekute tegemine koolitöö parandamiseks x x x x Direktor, hoolekogu, ped nõukogu 2.2. Kooli probleemidele lahenduste otsimine koostöös Jõelähtme Vallavalitsusega ja valla volikoguga x x x x Direktor hoolekogu 2.3. Koos hoolekoguga võimaluste leidmine õpilaste kaasamiseks klassivälisesse tegevusse ja sotsiaalprobleemide lahendamine. Valla lastekaitse spetsialisti kaasamine. x x x x KOV Direktor, hoolekogu 2.4. Kohaliku omavalitsuse haridusasutuste ja OV töötajate kohtumise organiseerimine x x x x KOV Direktor, hoolekogu 2.5. Koolile toetajate leidmine, sidemete loomine ja hoidmine x x x x Direktor, hoolekogu 2.6. Kooli eelarve läbiarutamine ja analüüs x x x x KOV Direktor, hoolekogu 2.7. Kooli töötajate palgajuhendi läbitöötamine, täiendamine, parandamine x x x x KOV Direktor, hoolekogu 5.3. KOOLITÖÖ PLANEERIMINE JA TÖÖ KAADRIGA Üldeesmärk: Kooli õppe- ja kasvatustöö tulemuste parandamine kaadripoliitika kaudu. Tööks motiveeritud ja ühtsete eesmärkide täitmiseks valmisoleva kaadri kujundamine, kes oleks ainekeskse õpetamismeetodi asemel orienteeritud elukesksele õpetamismeetodile. jrk nr ülesanne 2007 2008 2009 2010 finant- seerija vastutaja 3.1. Kooli arengukava alusel töö analüüs ja arengukava täiustamine x x x x direktor 3.2. Töö õpetajate ainekavade ja töökavade täiustamine x x x x direktsioon 3.3. Kooli üldtööplaani koostamine ja tehtu analüüs x x x x direktsioon 3.4. Kooli õppekava uuendamine lähtuvalt muudatustest riiklikus õppekavas x x x Direktor õppealajuh 3.5. Uuendatud õppekava kinnitamine õppenõukogus x x x direktor 3.6. Personali tööjaotuse ja vastutuse konkretiseerimine x x x x direktor 3.7. Täiendõppesüsteemi arendamine, metoodilise töö täiustamine x x x x OV, projektid direktsioon 3.8. Tulemusliku koostöö arendamine õppeprotsessis õpilane-õpetaja-lapsevanem x x x x Direktsioon, ped kaader 3.9. Vabade ametikohtade täitmine x x x x OV direktor 3.10. Õpetaja enesehindamissüsteemi, loomine, rakendamine x x x x direktsioon 3.11 Õpetajate enesehindamise läbiviimine (arenguvestlused) x x x direktsioon 5.4. ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE Üldeesmärk: Õpilase kujundamine, kes on oma teadmiste, oskuste ja isiksuse omadustega võimeline edukalt haridusteed jätkama ja hilisemas elus võimeline konkureerima tööjõuturul. jrk nr ülesanne 2007 2008 2009 2010 finant- seerija vastutaja 4.1. Õpetajate ainetöökavade koostamine septembri 1. nädal ja jaanuari 2. nädal x x x x direktsioon 4.2. Erivajadustega õpilaste õpetamine. IÕK koostamine vastavalt vajadusele. Õpiabi osutamine, regulaarsete konsultatsioonide läbiviimine.. x x x x Õppealajuh aineõpetajad 4.3. Tugi-, parandusõpe ja logopeediline abi õpilastele. Õpilaste õpijõudluse toetamine ja väljalangemise ennetamine. X x x x OV direktsioon 4.4. Õpilaste karjäärinõustamine Ida-Harju TNK abil, osavõtt TEEVIIDAST ja teabepäevadest (seoses edasiõppimisvõimaluste uurimisega õppimaasumisel pärast põhikooli) x x x x OV Klassijuhatajad, psühholoog 4.5. Osalemine olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel. X x x x OV Aineõpetajad, huvijuht 4.6. Õpimotivatsiooni uuringud V-IX klassides x x x x Õppealajuh psühholoog 4.7. Õppevahendite hankimine 50000.- 50000.- 50000.- 50000.- OV Direktsioon 4.8. Infotehnoloogia uuendamine 40000.- 40000.- 40000.- 40000.- OV Arvutispetsialist direktsioon 4.9. Metoodilise ja populaarteadusliku kirjanduse ning ajakirjanduse tellimine 10000.- 10000.- 10000.- 10000.- OV raamatukoguhoidja 4.10 Õpetajate koolisisene täiendkoolitus aktuaalseks tõusnud teemal 15000.- 15000.- 15000.- 15000.- riiklik direktsioon 4.11. Kooli õppesuundade loomine. x Direktsioon, loodusainete- ja ajalooõpetaja 4.12. Kooli õppesuundade rakendamine 5000.- 5000.- 5000.- Direktsioon, loodusainete- ja ajalooõpetaja 5.5. KOOLIKOHUSTUSE TÄITMINE Jrk nr ülesanne 2007 2008 2009 2010 finantseerija vastutaja 5.1. Õpilaste tarvis „aukudeta“ tunniplaan x x x x õppealajuhataja 5.2. Operatiivne teave lastevanematele õpilaste puudumise kohta x x x x klassijuhatajad 5.3. Koostöö politsei, valla lastekaitse spetsialistiga õpilaste õppetööst kõrvalehoidmise ennetamiseks x x x x Klassijuhatajad direktor 5.4. Koolikohustuse kohta arvestuse pidamine koostöös Jõelähtme vallavalitsusega x x x x direktor 5.5. Õpilaste algarvestuse pidamine, tõendite väljastamine, õpilaste registri täitmine x x x x Direktor Õppealajuhataja Klassijuhatajad EHIS`e kontaktisik 5.6. HUVITEGEVUS Üldeesmärk: Noore inimese silmaringi laiendamine ja positiivse maailmavaate kujundamine läbi aktiivse klassi- ja koolivälise tegevuse. Kujundada konkreetseid ja üksteist austavaid käitumistavasid õpilaste omavahelises suhtluses, suhetes õpetajate ja kooli juhtkonnaga ja esitada ettepanekuid õpilasi puudutavates küsimustes. Jrk nr ülesanne 2007 2008 2009 2010 finantsee- rija vastutaja 6.1. Võimalikult paljude laste kaasamine tunnivälisesse tegevusse (ringide töö) x x x x KOV huvijuht 6.2. Laste initsiatiivi inspireerimine ja toetamine x x x x huvijuht 6.3. Aktiivsete vaimsete ja loominguliste tegevuste eelistamine x x x x Klassijuhatajad huvijuht 6.4. Oma klassi ja kooli meie-tunde kasvatamine ühiste tegevuste kaudu x x x x Klassijuhatajad huvijuht 6.5. Heatahtlik suhtumine ühiskondlikusse töösse läbi erinevate heategevusprojektide: Unicefi postkaartide müük, Mets puhtaks!, Ökokratt x x x x huvijuht 6.6. Tunniväline tegevus kannab tähtsat kasvatuslikku eesmärki: positiivne tegevus ja eduelamus kasvatavad positiivset inimest x x x x Ringijuhid huvijuht 6.7. Osalemine erinevates väljastpoolt kooli väljapakutud projektides. x x x x huvijuht 5.7. KOOLI RAAMATUKOGU Üldeesmärk: varustada õpetajaid ja õpilasi vajaliku õppematerjali ning täiendava informatsiooniga. Arendada õpilastes iseseisva õpitöö oskusi ja lugemishuvi; süvendada interneti kasutamise oskusi; toetada uurivat ja toetavat ning aktiivset õppeviisi; pakkuda nii õpilastele kui õpetajatele võimalusi iseseisvaks tööks , uurimuste ja referaatide ettevalmistamiseks. Jrk nr ülesanne 2007 2008 2009 2010 finantsee- rija vastutaja 7.1. Õppekirjanduse tellimine, kataloogi pidamine ja laenutamine x x x x raamatukoguhoidja koostöö aineõpetajatega 7.2. Raamatunäituste ja - müükide korraldamine x x x x raamatukoguhoidja 7.3. Koolisiseste õpioskuste ja olümpiaadide läbiviimise abistamine x x x x raamatukoguhoidja koostöö aineõpetajaga 7.4. Maakondlike õpioskuste ja olümpiaadide ettevalmistamise abistamine x x x x raamatukoguhoidja koostöö aineõpetajaga 7.5. Õpivõimaluste mitmekesistamine x x x x raamatukoguhoidja koostöö aineõpetajaga 5.8. KOOLI TÖÖKESKKONNA PARANDAMINE Üldeesmärk: Tänapäevastele tervisekaitse nõuetele vastava töökeskkonna loomine, mis motiveerib õpilasi õppima ja personali efektiivsemalt töötama. jrk nr ülesanne 2007 2008 2009 2010 finant- seerija vastutaja 8.1. Ainekabinettide koolimööbli väljavahetamine 25000.- 25000.- 25000. 25000.- OV Direktor Majandus juh 8.2. Tulekustutite regulaarne kontroll ja korrashoid 3000.- 3000.- OV Majandus juh 8.3. LÄHTUVALT JÕELÄHTME VALLA ARENGUKAVAST: 1) kooli rekonstrueerimis-projekt 2) kooli rekonstrueerimine 2500000.- 1 milj 1 milj OV OV, riik, fondid ABV ABV 8.4. Regulaarse tuleohutuse, töökaitse ja tervisekaitse õppepäevade läbiviimine 8500.- 5000.- 5000.- 5000.- OV direktor 8.5. Spordiinventari täiendamine 5000.- 10000.- 5000.- 5000.- OV Direktor Keh kasv õpet 8.6. Kooliümbruse korrastustööd ( niitmine, lumekoristus) 25000.- 25000.- 25000.- 25000.- OV Maj.juh 8.7. Õpilaste meditsiiniline teenindamine x X x x Perearst, pereõde 8.8. Õpilaste toitlustamine x x x x riiklik direktor 8.9. Prognoositav õpilaste arv 1) I kl astujad 2) IX kl lõpetajad 3) õpilaste arv koolis 17 17 119 20 15 124 24 13 135 19 12 142 5.9 KOOLIELU AVALIKUSTAMINE Üldeesmärk: lastevanemate koolieluga sidustamine. jrk nr ülesanne 2007 2008 2009 2010 Finant - seerija vastutaja 9.1. Lastevanemate üldkoosolek 1x õppeaastas, traditsiooniks kujunenud ürituste jätkamine ja arenguvestlused 1000.- 1000.- 1000.- 1000.- OV Klassijuhatajad Huvijuht direktor 9.2. Kooli kodulehekülje mitmekesistamine 2000.- 2000.- 2000.- 2000.- OV Direktor arvutispetsialist 9.3. Lastevanematele koolituse organiseerimine x x x x Direktor hoolekogu 9.4. Kooli sündmuste kajastamine valla ajalehes x x x x huvijuht VI. KOSTIVERE PÕHIKOOLI SISEHINDAMINE Kostivere Põhikooli sisehindamise läbiviimise kord KOSTIVERE PÕHIKOOLI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD Sisehindamise eesmärk 1.1. Tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng 1.2. Kooli sisehindamisel analüüsime õppe- ja kasvatustegevust, juhtimist ja nende tulemuslikkust. 1.3. Kooli sisehindamise aluseks on terviklik enesehindamine, mis on aluseks kooli arengukava koostamisel ja sisekontrollist, mis tagab arengukava ja selle põhjal koostatud arendusplaanide elluviimise ja korrigeerimise. 1.4. Kooli sisehindamist korraldab kooli direktor. 2. Kooli sisehindamise läbiviimine 2.1. Kooli sisehindamise läbiviimise aeg ja valdkonnad otsustatakse direktsiooni liikmete ettepanekul kooli direktori käskkirjaga, kes kinnitab sisehindamise kava, määrab sisehindamist teostavad isikud, kaasates vajadusel eksperte. 2.2. Üksikküsimuste kontrollimisest ei pea informeerima eelnevalt pedagoogilist personali. 2.3. Terviklikku sisehindamist viiakse läbi kord ühe õppeaasta jooksul. 2.4. Sisehindamise läbiviimiseks on kasutusel järgmised meetodid: 1) riikliku statistilise ja finantsaruandluse, eksamite ja üleriigiliste tasemetööde tulemuste, olümpiaadide ja teiste õpilasvõistluste tulemuste, edasiõppijate osakaalu ja muu informatsiooni analüüs; 2) kooli dokumentatsiooni sisuline analüüs; 3) vestlused juhtkonnaga, pedagoogidega, kooli teiste töötajatega, hoolekogu liikmetega, lapsevanematega, õpilastega ja kooli omanikega; 4) tundide õppe- ja kasvatustegevuste ning ürituste, õpilaste tööde vaatlemine ja analüüsimine; 5) küsitluste korraldamine; 6) õppeasutuse õpi- ja kasvukeskkonna, õppevahendite ning inventari ülevaatus. 2.5. Sisehindamise läbiviija ei tee märkusi ega arvuta kooli või pedagoogi tööd kolleegide, õpilaste ja lastevanemate juuresolekul. 2.6. Sisehindamise läbiviimine lõpetatakse kooli direktori juures eelkokkuvõttega, tuues välja positiivsed tähelepanekud, samuti suuremad vajajäämised töös. 3. Sisehindamise tulemuste esitamine 3.1. Sisehindamise tulemused vormistatakse sisehindamise aktiga, kui sisehindamine hõlmab kooli kogu tegevust. Üksikküsimuste kontrollimine vormistatakse sisehindamise õiendiga. 3.2. Sisehindamise akt koosneb järgmistest osadest: 1) sissejuhatav osa, kus viidatakse sisehindamise alusele, iseloomustatakse lühidalt kooli; kirjeldatakse sisehindamise temaatikat, meetodeid; märgitakse ka ajavahemik ja sisehindamises osalejate nimed ning viidatakse eelmise sisehindamise toimumise ajale ja selles tuvastatud olulistele aspektidele; 2) analüüsiv osa, kus kajastatakse iga valdkonda iseseisva alajaotusena, tuues esile saavutused ja probleemid, kooli tugevad ja nõrgad küljed. Õigusaktide ja kooli tegevust reguleerivate kooli dokumentide rikkumisel tuuakse välja akti või dokumendi nimetus koos kinnitamise ajaga ja viidatakse punktile, millest pole kinni peetud. Sisehindamise aktis ei viidata pedagoogidele nimeliselt. 3) kokkuvõttev osa, milles esitatakse argumenteeritud ja põhjendatud järeldused koos hinnangutega; 4) ettepanekute osa, kus tehakse ettepanekuid probleemide lahendamiseks kooli direktorile. Puuduste kõrvaldamiseks määratakse konkreetsed tähtajad ja tähtaeg, millal õppealajuhataja esitab kirjaliku ülevaate ettekirjutuste täitmisest. Suuremate puuduste korral teatatakse järelhindamise aeg. Sisehindamise aktile kirjutavad alla kõik sisehindamises osalenud isikud. Akti kinnitab kooli direktor. 5) üksikküsimuste sisehindamise õiend vormistatakse vastavalt sisehindamise aktile esitatud nõuetele. Õiendi allkirjastavad sisehindamist teostanud isikud. Õiendi kinnitab kooli direktor. 6) Sisehindamise akt või õiend arhiveeritakse vastavalt kooli asjaajamise korrale. 7) Sisehindamise tulemused ei ole avalikud, need arutatakse läbi kooli õppenõukogus ja koolijuht informeerib sellest kooli hoolekogu. KOSTIVERE PÕHIKOOLI SISEHINDAMISE MÕÕDIKUD JA ARENGUSIHID 1. ÕPILASEGA SEOTUD SISEHINDAMISE MÕÕDIKUD JA ARENGUSIHID Näitaja mõõdik arengusiht HEV arvestamine Tugisüsteemi kaudu toetust vajavad õpilased 100% Individuaalse õppekava rakendamine ja tulemuslikkus Õpijõudlus Õppeedukuse protsent koolis 100% Õppeedukuse kvaliteedi protsent aineti Klassikursuse kordajate % õpilaste koguarvust 0% Põhikooli lõpueksamite tulemused Eesti keskmine Tasemetööde tulemused Eesti keskmine Õpingute katkestajate protsent õpilaste arvust III kooliastmes enne põhihariduse omandamist 1% Edasiõppijad Edasiõppijate protsent põhikooli lõpetajate üldarvust 100% Tervise-edendus Õpilaste haiguspäevade arv miinimumini Huvitegevus ja õpilaste aktiivsus Huviringides osalevate õpilaste protsent koguarvust 95% Koolivälistes huviringides osalejate õpilaste protsent koguarvust tõstame protsenti Koolis ja koolivälistes huviringides mitteosalejate õpilaste protsent 0% Õpilaste osalemine õpilasvõistlustel ja konkurssidel Rahvusvahelistes projektides osalevate õpilaste protsent koguarvust ( sõpruskool Rootsis ) 10% Kooli poolt korraldatavates tunnivälistes koostööprojektides osalejate % koguarvust ( Ökokratt, Olen terve ja vaba! Mets puhtaks! ) 100% Õpilaste rahulolu Õpilaste rahulolu-uuringute analüüs kolme aasta jooksul (2007/2008; 2008/2009; 2009/2010 õa.) Rahulolu tõus 1.1. ÕPILASE ARENG 1.1.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: Andmete kogumise organiseerija Õpilaste edasijõudmise analüüs veerandite, õppeaastate ja kooliastmete lõikes õppealajuhataja Kooli õppekavas kirjeldatud õpiabisüsteemi analüüs õppealajuhataja Huvitegevuse korralduse analüüs huvijuht Lapsevanemale lapse arengust tagasiside andmise süsteemi analüüs ( arenguvestlused , I kl õpilaste koolivalmiduse test, karjäärinõustamine III kooliastmes ) õppealajuhataja, psühholoog, logopeed Õpilaste ja lapsevanemate õppimise ja kasvatamise küsimuste nõustamise süsteemi analüüs ( tugispetsialistid ) õppealajuhataja Põhikooli lõpueksamite tulemuste analüüs aineti õppealajuhataja Tasemetööde tulemuste analüüs õppealajuhataja 1.1.2. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna arengut: mõõdik arengusiht andmete kogumise organiseerija Õppeedukuse protsent koolis kolme aasta võrdluses ( klassiti, kooliastmeti, aineti 100% õppealajuhataja Õppeedukuse kvaliteedi protsent kolme aasta võrdluses õppealajuhataja Klassikursuse kordajate % õpilaste koguarvust kolme aasta võrdluses 0% õppealajuhataja Õpingute katkestajate protsent õpilaste arvust III kooliastmes enne põhihariduse omandamist 1% õppealajuhataja Edasiõppijate % põhikooli lõpetajate üldarvust 100% õppealajuhataja Tervise-edendus – õpilaste haiguspäevade arv kolme aasta lõikes ja põhjalik analüüs haiguspäevade kohta miinimum Kooli sekretär HEV õpilastega arvestamine – tugisüsteemide kaudu toetamine 100% õppealajuhataja Individuaalse õppekava rakendamine ( arvuline ) ja tulemuslikkus õppealajuhataja Huvitegevus – kooli huviringides osalevate õpilaste % õpilaste koguarvust kolme aasta võrdluses 95% huvijuht Huvitegevus – koolivälistes huviringides osalevate õpilaste % õpilaste koguarvust kolme aasta võrdluses huvijuht Huvitegevus – koolis ja koolivälistes huviringides mitteosalejate õpilaste % õpilaste koguarvust kolme aasta võrdluses 0% huvijuht Huvitegevus – rahvusvahelistes projektides osalevate õpilaste % õpilaste koguarvust kolme aasta võrdluses 10% huvijuht Õpilaste osalemine õpilasvõistlustel ja konkurssidel kolme aasta võrdluses huvijuht 1.2. ÕPPEKAVA 1.2.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: andmete kogumise organiseerija Kooli õppekava elluviimise analüüs õppealajuhataja, direktor Koolisisese õppekava arendustegevuse analüüs õppealajuhataja, direktor Koolist puudumiste põhjuste analüüs õppealajuhataja 1.2.2. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna arengut: mõõdik arengusiht andmete kogumise organiseerija Õpilaste osalus õppetöös – puudutud tunde ühe õpilase kohta keskmiselt õppeaasta jooksul ning põhjuste kaupa kolme aasta võrdluses 3 % Kooli sekretär Viimase kolme aasta jooksul läbiviidud lapsevanemate rahulolu küsitluste tulemuste võrdlus rahulolu kasv psühholoog 1.3. ÕPPEKORRALDUS JA MEETODID 1.3.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: andmete kogumise organiseerija Õppekorralduse analüüs õppealajuhataja Kasutatavate õppemeetodite analüüs aineti õpetajate töökavade alusel õppealajuhataja Koolis kasutusel oleva õpilaste mõjutussüsteemi analüüs õppealajuhataja Koolisisese õppemetoodilise töö süsteemi analüüs ( koolitused ja nendel osalemine ning materjalide edastamine kolleegidele ) õppealajuhataja 1.4. VÄÄRTUSED JA EETIKA 1.4.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: andmete kogumise organiseerija Kooli kodukorra analüüs direktor Koolis õpetaja kutse-eetika koodeksis toodud normide järgimise analüüs õppealajuhataja 1.4.2. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna arengut: mõõdik arengusiht andmete kogumise organiseerija Kaebuste arv, mis viitavad õpetaja kutse-eetika rikkumistele 0% direktor 2. PERSONALIGA SEOTUD SISEHINDAMISE MÕÕDIKUD JA ARENGUSIHID Näitaja mõõdik arengusiht Kvalifikatsioon Nõutava kvalifikatsiooniga pedagoogide % pedagoogide üldarvust 100% Täienduskoolitus Täienduskoolituses osalenud pedagoogide % pedagoogide üldarvust 100% Töötajate täiendõppe päevade arv töötaja kohta järgmistes valdkondades: ● ainealane koolitus ● ülddidaktiline koolitus ● juhtimisalane koolitus ● personaalsete oskuste arendamine Pedagoogide aktiivsus Rahvusvahelistes projektides osalevate pedagoogide % pedagoogide üldarvust 30% Pedagoogide % pedagoogide koguarvust, kes osalevad kooli poolt korraldatavates tunnivälistes koostööprojektides 100% Pedagoogide vanuseline struktuur Pedagoogide arv vanusegruppides %-des Kuni 30 a. 30 – 39 a. 40 – 49 a. 50 a. ja vanemad Tasakaalustatud jaotus Personali liikuvus Töölt lahkunud pedagoogide % pedagoogide üldarvust 10% Vabad ametikohad Vabade ametikohtade olemasolu 0% Personali rahulolu Personali rahulolu uuringute tulemused kolme eelneva aasta võrdluses Rahulolu kasv Personali kaasamine Personali osalemine töörühmades, mis tegelevad arendustegevusega 100% Kutse-eetika Kaebuste arv, mis viitavad pedagoogi kutse-eetika rikkumistele 0% 2.1. PERSONALIVAJADUSTE HINDAMINE 2.1.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: andmete kogumise organiseerija Personalivajaduste hindamise süsteemi analüüs direktor Organisatsioonistruktuuri mõjususe ja tõhususe analüüs ning personalivajaduse väljaselgitamine direktor Organisatsioonistruktuuri mõjususe ja tõhususe analüüs pedagoogilise personali osas ning personalivajaduse väljaselgitamine õppealajuhataja 2.1.2. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna arengut: mõõdik arengusiht andmete kogumise organiseerija Vabade ametikohtade olemasolu ning muutused viimase kolme aasta jooksul 0% direktor Õpilaste ja õpetajate suhtarv ning muutused viimase kolme aasta jooksul – kasvu- kahanemistendentside analüüs 10:1 Õppealajuhataja, direktor 2.2. PERSONALI VÄRBAMINE 2.2.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: andmete kogumise organiseerija Personali värbamisstrateegia analüüs direktor 2.2.2. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna arengut: mõõdik arengusiht andmete kogumise organiseerija Nõutava kvalifikatsiooniga pedagoogide % pedagoogide üldarvust 100% direktor, õppealajuhataja Pedagoogide arv vanusegruppides % - des ja muutused viimase kolme aasta jooksul Kuni 30 a. 30 – 39 a. 40 – 49 a. 50 a. ja vanemad Tasakaalustatud jaotus Direktor, õppealajuhataja 2.3. PERSONALI KAASAMINE JA TOETAMINE 2.3.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: andmete kogumise organiseerija Sisekontrolli analüüs Õppealajuhataja, direktor Personali kaasamine ja toetamine ning selle analüüs Õppealajuhataja, direktor Kooli õppenõukogu tegevuse analüüs direktor 2.3.2. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna arengut: mõõdik arengusiht andmete kogumise organiseerija Personali liikuvus – töölt lahkunud pedagoogide % pedagoogide üldarvust viimase kolme aasta jooksul 10% direktor Personali osalemine töörühmades, mis tegelevad arendustegevusega 100% Õppealajuhataja, direktor 2.5. PERSONALI HINDAMINE JA MOTIVEERIMINE 2.5.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: andmete kogumise organiseerija Kooli personali kompetentsuse hindamise analüüs Õppealajuhataja, direktor Kooli personali motiveerimise analüüs Õppealajuhataja, direktor 2.5.2. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna arengut: mõõdik arengusiht andmete kogumise organiseerija Viimase kolme aasta jooksul läbiviidud personali rahulolu küsitluste tulemuste võrdlus kogu personalijuhtimise valdkonnas Rahulolu tõus direktor 3. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA näitaja mõõdik arengusiht Huvigruppide rahulolu Huvigruppide rahulolu-uuringute tulemuse võrdlus Kasvu areng viimase kolme aasta jooksul Vaiete arv 0% 3.1. HUVIGRUPPIDEGA KOOSTÖÖ KAVANDAMINE 3.1.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: andmete kogumise organiseerija Huvigruppidega koostöö kavandamise põhimõtete ja strateegia analüüs direktor 3.2. HUVIGRUPPIDE KAASAMINE 3.2.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: andmete kogumise organiseerija Huvigruppide kaasamise põhimõtete ja strateegia analüüs direktor Huvigruppide kaasatus kooli arendustegevusse – tegevuskava analüüs direktor Huvigruppide kaasatus otsustamisse – tegevuskava analüüs direktor Hoolekogu, õpilasomavalitsuse, lastevanemate aktiivsus - analüüs direktor Meedia kajastatus huvijuht Avalikkussuhted – PR tegevuste ning avalikkusega suhtlemise põhimõtete ja strateegia analüüs huvijuht 3.2.2. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna arengut: mõõdik arengusiht andmete kogumise organiseerija Õpetajate % õpetajate koguarvust, kes osalevad kooli poolt korraldatavates tunnivälistes koostööprojektides 100% huvijuht Õpilaste % õpilaste koguarvust, kes osalevad kooli poolt korraldatavates tunnivälistes koostööprojektides 80% huvijuht 3.3. HUVIGRUPPIDEGA KOOSTÖÖ HINDAMINE 3.3.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: andmete kogumise organiseerija Huvigruppidega koostöö hindamise süsteemi analüüs direktor Personali vastastikused tagasihinnangud, mis võimaldavad hinnata erinevate sidusgruppide vastastikust koostoimet ja partnerlussuhteid, analüüs direktor Kooli pidaja rahulolu uuringute tulemused direktor Erinevate tarnimisega seotud koostööpartnerite rahulolu uuringute tulemused direktor Järgmise astme õppeasutuse rahulolu uuringute tulemused õppealajuhataja 3.3.2. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna arengut: mõõdik arengusiht andmete kogumise organiseerija Viimase kolme aasta jooksul läbiviidud lapsevanemate rahulolu küsitluste tulemuste võrdlus Kasvav areng õppealajuhataja Vaiete ja kaebuste arv huvigrupiti kolme aasta lõikes ja nende lahendamise tulemuslikkuse analüüs 0% sekretär 4. RESSURSSIDE JUHTIMINE. SISEHINDAMISE MÕÕDIKUD JA ARENGUSIHID NÄITAJA MÕÕDIK ARENGUSIHT Õpilaste ja õpetajate suhtarv Õpilasi ühe õpetaja ametikoha kohta 10:1 Õpilaste arv Õpilaste arv koolis Munitsipaalkooli põhikooli osas õppivate õpilaste osa teeninduspiirkonna elanike registris olevate koolikohustuslikest õpilastest 100% Klassi täituvus Keskmine õpilaste arv klassis Vähenev trend Füüsiline õpikeskkond Õpperuumide ruutmeetreid õpilase kohta Kasvav areng Õpilaste osalus õppetöös Puudutud tunde õppeaastas ühe õpilase kohta miinimum Arvutitega varustatus ja IT vahendite kasutamine Õpilasi ühe arvuti kohta 10:1 Pedagooge ühe arvuti koha 1:1 IT vahendite kasutamine ja hõivatus nii õpilaste kui õpetajate osas kasvav areng Lastevanemate ja õpilaste arv, kes on liitunud õppeinfosüsteemiga ning kasutamise sagedus kasvav areng Raamatukogu Raamatukogu kasutamise näitajad õpilastel vanusegrupiti kasvav areng Raamatukogu kasutamise näitajad õpetajatel aineti kasvav areng Õppekirjanduse ühikute arv raamatukogus kasvav areng Põhikirjanduse ühikute arv raamatukogus kasvav areng Eelarve Õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta kasvav areng Säästlikkus Kokkuhoid, mis on saavutatud säästlike majandamispõhimõtete rakendamisest kasvav areng 4.1. EELARVELISTE RESSURSSIDE JUHTIMINE 4.1.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: andmete kogumise organiseerija Finantsanalüüs direktor 4.1.2. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna arengut: mõõdik arengusiht andmete kogumise organiseerija Kooli eelarve artiklite võrdlev analüüs kolme aasta lõikes Tasakaalustatud kasv ( majandus- ja inflatsiooni arvestav) direktor Õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta kolme aasta lõikes Tasakaalustatud kasv KOV finantsjuht Õpilaste arv koolis ja klassiti kolme aasta lõikes õppealajuhataja Keskmine klassi täituvus ( võrdlus eelnevate aastatega ) Vähenev areng õppealajuhataja Põhikooli osas õppivate õpilaste osa kohaliku omavalitsuse elanike registris olevatest koolikohustuslikest õpilastest 100% õppealajuhataja 4.2. MATERIAALTEHNILISE BAASI ARENDAMINE 4.2.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: andmete kogumise organiseerija Kooli toimimiseks vajaliku infrastruktuuri analüüs direktor Töökeskkonna riskianalüüside analüüs direktor Kooliraamatukogu toimimise analüüs õppealajuhataja IT vahendite ja õpitarkvara kasutamise analüüs sekretär 4.2.2. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna arengut: mõõdik arengusiht andmete kogumise organiseerija Füüsiline õpikeskkond Kasvav areng direktor Arvutitega varustatus ● õpetajaid ühe arvuti kohta ● õpilasi ühe arvuti kohta ● IT vahendite kasutamine ja hõivatus õpetajate ja õpilaste osas 1:1 10:1 kasvav areng direktor Raamatukogu kasutamise näitajad ● õpilastel vanusegrupiti ● õpetajatel aineti ● õppekirjanduse ühikute arv ● põhikirjanduse ühikute arv kasvav areng raamatukoguhoidja 4.3. INFORESSURSSIDE JUHTIMINE 4.3.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: andmete kogumise organiseerija Infohaldamise süsteemi analüüs sekretär Kooli asjaajamise korra analüüs sekretär Kooli aruandlussüsteemi analüüs direktor Lastevanemate teavitamise süsteemi analüüs õppealajuhataja 4.3.2. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna arengut: mõõdik arengusiht andmete kogumise organiseerija Lastevanemate ja õpilaste arv , kes on liitunud õppeinfosüsteemiga ning kasutamise sagedus kasvav areng õppealajuhataja 4.4. SÄÄSTLIK MAJANDAMINE JA KOKKUHOID 4.4.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: andmete kogumise organiseerija Säästliku ja keskkonnahoidliku majandamise kava analüüs direktor 4.4.2. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna arengut: mõõdik arengusiht andmete kogumise organiseerija Kokkuhoid, mis on saavutatud säästlike majandamispõhimõtete rakendamisest kasvav areng direktor 5. EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE 5.1. EESTVEDAMINE 5.1.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: andmete kogumise organiseerija Kooli põhiväärtuste loend. Koolidokumendid, kus kooli põhiväärtused on esitatud. direktor Analüüs koolis kehtestatud kordade, eeskirjade ja teiste kooli tegevusi reguleerivate dokumentide vastavusest kooli põhiväärtusega. direktor Kooli tegutsemisvaldkondades loodud selguse analüüs direktor, õppealajuhataja, huvijuht Analüüs haldusaktide vastu võtmise läbipaistvusest direktor 5.1.2. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna arengut: mõõdik arengusiht andmete kogumise organiseerija Viimase kolme aasta jooksul läbiviidud personali rahulolu küsitluste tulemuste võrdlus eestvedamise osas kasvav areng direktor 5.2. STRATEEGILINE JUHTIMINE 5.2.1. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna seisundit: andmete kogumise organiseerija Kas kooli strateegilised eesmärgid on kooskõlas kooli pidaja ja riiklike prioriteetidega - analüüs direktor Sisehindamissüsteemi analüüs direktor Sisekontrollisüsteemi analüüs direktor, õppealajuhataja, huvijuht 5.2.2. Andmed, mille kaudu saame kirjeldada ja hinnata antud valdkonna arengut: mõõdik arengusiht andmete kogumise organiseerija Viimase kolme aasta jooksul läbiviidud personali rahulolu küsitluste tulemuste võrdlus strateegilise juhtimise osas kasvav areng direktor VII . KOKKUVÕTE Kostivere kool seab uueks arenguperioodiks kõrged nõuded koolikultuuri üldiseks parendamiseks. Oluliseks põhiväärtuseks püstitatakse õppimise kvaliteedi tõstmine ja õpilaste õpijõudluse toetamine ja väljalangevuse ennetamine. Arengukava tegevussuundade parendamisel on prioriteetideks seatud enesehindamine ja eneseanalüüs, mis tugineb: ● partnerlusel ja koostööl; ● avatusel ja hoolivusel. Süsteemse tegevuse koosmõju tulemusena soovime säilitada ja tõsta kooli head mainet, olla konkurentsivõimeline ja tagada usaldusväärsus ühiskonnas. VIII. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arendustegevus on protsess, mis pidevalt muutub ja täieneb. Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal. Arengukava iga-aastane analüüs toimub õppenõukogus augustikuus ja hoolekogu õppeaasta esimesel koosolekul. Arengukavast teavitatakse lapsevanemaid üldkoosolekul. Kooskõlastatult koos kooli hoolekoguga ja pedagoogilise nõukoguga esitab direktor arengukava kinnitamisele Jõelähtme valla volikogule. Kostivere Põhikooli arengukava aastateks 2007 – 2010 on läbi arutatud ja kinnitatud kooli hoolekogus ………………………… Kaili Raamat hoolekogu esinaine õppenõukogu otsusega nr …………………….. Marika Kuurman Kostivere Põhikooli direktor Jõelähtme valla volikogu poolt……………………… volikogu esimees LASTEVANEMATE RAHULOLU-UURING KOOLITÖÖ PAREMAKS KORRALDAMISEKS . KLASS edastatud KÜSITLUSLEHED tagastatud KÜSITLUSLEHED I klass 8 0 II klass 11 9 III klass 13 9 IV klass 10 5 V klass 9 4 VI klass 10 2 VII klass 13 4 VIII klass 14 2 IX klass 14 8 Anti välja 102 küsitluslehte. Tagastati 43 lehte. Uuringus osales 42 % küsitletuist, mis näitab lapsevanemate passiivsust kooli ja laste heaolu parendamiseks. I. LAPSEVANEMATE RAHULOLU-UURINGU PÕHJAL SELGUNUD KOOLI TUGEVUSED ● hea õpetaja, kes ka vabal ajal mõtleb, kuidas tunnitööd paremaks muuta ● positiivne õpikeskkond koolis ● õpilaste individuaalsete iseärasustega arvestamine ● hea õpetamise tase ● järelaitamistundide olemasolu ● kooli hea sisuline töö ● õpetajal on iga õpilase jaoks aega ● tegelemine probleemsete õpilastega ● hea tunnidistsipliin ● hinnetelehtede saatmine kodudesse ● e-maili kaudu suhtlemine ● turvaline kool ● väikesed ja korras klassid ● huviringide olemasolu ● palju toredaid üritusi ● väljasõidud õpilastele ● organiseeritud koolivaheajad ● kooliväliste ürituste rohkus ● õpilastööde väljapanekud klassides ● rahvatantsu kõrge tase ● kooli lähedus kodule ● koolibussi olemasolu ● hea koolitoit NÕRKUSED ● puudub e-kool ● kooli kodulehekülg puudulik ● hindamissüsteemi puudulikkus ( õppetöö tagasiside ) ● kord ja distsipliin teatud tundides ● puudub võõrkeelering ● pikapäevarühma päevakava puudulik ● mõjuva karistuse puudumine ● eakas kaader ● koolivägivald ● puudub staadion ● koolimaja remondivajadus ● puudub aula ● söögivahetund lühike ● ei meeldi vallavalitsuse suhtumine II. ÕPILASTE RAHULOLU-UURINGUTE PÕHJAL SELGUNUD KOOLI TUGEVUSED · head matemaatika ja inglise k õpetajad · head õpetajad · head klassijuhatajad · pikapäevarühma olemasolu · hubased klassiruumid · uued aknad · maitsev koolitoit · pikapäevarühma toitlustamine NÕRKUSED · rahulolematus mõnede õpetajatega · puudub tütarlastele kehalise kasvatuse naisõpetaja · palju koduseid töid · tunnidistsipliin teatud tundides · vahetunni pikkused ei meeldi · lärm ja kisa koolimajas · koolipäevad liiga pikad · koolibussi ajagraafik ei sobi MIDA MUUDAN? · ehitan koolile aula ja staadioni · ehitan koolimaja suuremaks · kaunistan III korruse koridori seina lillede ja liblikatega · teen koolis remondi · teen jõusaali suuremaks · uuendan koolimööblit III. ÕPETAJATE RAHULOLU-UURINGUTE PÕHJAL SELGUNUD KOOLI TUGEVUSED ● sõbralik väike kollektiiv ● õpilased sõbralikud ja heatahtlikud ● õpetajad, kes teevad tööd südamega ● püsiv õpetajate kaader ● individuaalsed konsultatsioonid õpilastele ● väike kool ● puhas õpi- ja töökeskkond ● head sportimisvõimalused ● tõhus koolikohustuse täitmise kontroll ● õpilaste väljasõidud silmaringi laiendamiseks ● hea koolitoit NÕRKUSED ● õpetajatevahelised pinged ● õpilased üksteise suhtes õelad ● halb meeskonnatöö ● halb kooli mikrokliima ● vähe infotunde õpilastele ja õpetajatele ● halvad puhketingimused õpetajatele ( ruumi puudus ) ● õpilaste seas esineb füüsilist vägivalda ● puudub staadion, aula ● kooli algusaeg 9.00 on hilja ● nõrk õpilasomavalitsuse töö ● halb materiaalne baas ( õppevahendid ) ● koolimaja vajab kapitaalremonti Kostivere Põhikooli tunnijaotusplaan I kooliaste Õppeaine Kohustusl. tunnid Lisatunnid I klass II klass III klass Eesti keel 19 1 7 7 6 Inglise keel (A) 3 1 - - 4 Matemaatika 10 3 3 5 5 Loodusõpetus 3 1 1 2 1 Inimeseõpetus 3 1 1 1 Muusikaõpetus 6 2 2 2 Kunst ja tööõpetus 9 3 3 3 Kehaline kasvatus 8 1 3 3 3 Kokku: 61 7 20 23 25 II kooliaste Õppeaine Kohustusl. tunnid Lisatunnid IV klass V klass VI klass Eesti keel 15 2 6 6 5 Inglise keel (A) 9 1 4 3 3 Vene keel (B) 3 1 - - 4 Matemaatika 13 2 5 5 5 Loodusõpetus 7 - 2 2 3 Ajalugu 3 1 - 2 2 Inimeseõpetus 2 - - 1 1 Ühiskonnaõpetus 1 - 1 - - Muusikaõpetus 4 1 2 2 1 Kunstiõpetus 3 - 1 1 1 Kehaline kasvatus 8 - 3 3 2 Tööõpetus 5 - 1 2 2 Arvutiõpetus (valikaine) - 2 - 1 1 Kokku: 73 10 25 28 30 III kooliaste Õppeaine Kohustusl. tunnid Lisatunnid VII klass VIII klass IX klass Eesti keel ja kirjandus 12 - 4 4 4 Inglise keel (A) 9 - 3 3 3 Vene keel (B) 9 1 4 3 3 Matemaatika 13 2 5 5 5 Loodusõpetus 2 - 2 - - Geograafia 5 - 2 1 2 Bioloogia 5 - 1 2 2 Keemia 4 - - 2 2 Füüsika 4 - . 2 2 Ajalugu 6 - 2 2 2 Inimeseõpetus 1 - 1 - - Ühiskonnaõpetus 2 1 - 1 2 Muusikaõpetus 3 - 1 1 1 Kehaline kasvatus 6 - 2 2 2 Tööõpetus 6 - 2 2 2 Kunstiõpetus 3 - 1 1 1 Praktiline eesti keel (valikaine) - 1 - - 1 Eesti ajalugu (valikaine) - 1 - 1 - Kokku: 90 6 30 32 34