Riigikogu — Haldusõiguserikkumiste seadustik [terviktekst] — RT I, 1995, 76, 1345

Muudetud lõigu järel nurksulgudes on viide akti(de)le (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Tervikteksti avaldamise ajal veel jõustumata muudatuste juures on vastav märkus. Terviktekst on koostatud Riigi Teataja toimetuses vastavalt 14.06.1995 seaduse (RT I 1995, 57, 978) §-le 22 ja kooskõlastatud Justiitsministeeriumiga. I JAGU ÜLDSÄTTED 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Haldusõiguserikkumiste seadustiku ülesanne Käesolev seadustik määrab kindlaks halduskorras karistatavad teod ja näeb ette karistused, halduskaristust kohaldavad ametiisikud ja kohtud ning nende pädevuse, samuti menetluse haldusõiguserikkumiste asjades. § 2. Eeskirjad (1) Eeskirjad, mille rikkumise eest on käesoleva seadustikuga ette nähtud haldusvastutus, kehtestatakse seadusega, Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega või Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (2) Linna-, valla- ja alevivolikogul on õigus kehtestada eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus käesoleva seadustiku §-des 81, 118, 133, 142 ja 167. § 3. Seaduslikkuse tagamine haldusvastutusele võtmisel (1) Haldusvastutusele võetakse üksnes seadusega kehtestatud alustel ja korras. (2) Halduskaristust haldusõiguserikkumise eest määrab selleks volitatud ametiisik, halduskohtunik või kohus oma pädevuse piires ja täpses vastavuses seadusega. § 4. Haldusvastutuse seaduse kehtivus (1) Haldusõiguserikkuja kannab vastutust haldusõiguserikkumise ajal kehtiva seaduse alusel. (2) Haldusõiguserikkumise eest vastutust kergendaval või tühistaval seadusel on tagasiulatuv jõud, s.t. see laieneb ka haldusõiguserikkumisele, mis on toime pandud enne selle seaduse kehtestamist. (3) Menetlus haldusõiguserikkumise asjas toimub seaduse alusel, mis kehtib haldusõiguserikkumise arutamise ajal. II JAGU HALDUSÕIGUSERIKKUMINE JA HALDUSVASTUTUS I. ÜLDOSA 2. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMINE § 5. Haldusõiguserikkumise subjekt Käesoleva seadustiku järgi kuuluvad haldusvastutusele võtmisele haldusõiguserikkumise toime pannud füüsilised isikud (edaspidi isikud). Juriidilised isikud kannavad haldusvastutust eriseadustega ettenähtud alustel ja korras. § 6. Haldusõiguserikkumise mõiste (1) Haldusõiguserikkumine on süüline − tahtlik või ettevaatamatu tegu, mis väljendub tegevuses või tegevusetuses, mille eest seadusega on ette nähtud halduskaristus. (2) Haldusvastutusele võetakse juhul, kui see tegu vastavalt seadusele ei too kaasa kriminaalvastutust. § 7. Tahtlik haldusõiguserikkumine (1) Tahtlus on otsene, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette selle tagajärje ja soovib seda. (2) Tahtlus on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette, et tema tegu põhjustab tagajärje, kuigi ei soovi seda tagajärge, möönab teadlikult selle saabumist. § 8. Haldusõiguserikkumine ettevaatamatusest (1) Ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus. (2) Haldusõiguserikkumine on toime pandud kergemeelsuse tõttu, kui isik ei saanud aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, kuigi pidi sellest aru saama ja võis aru saada, nägi ette selle tagajärje, kuid lootis kergemeelselt seda vältida. (3) Haldusõiguserikkumine on toime pandud hooletuse tõttu, kui isik ei saanud aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, ei näinud ette selle tagajärge, kuigi võis ja pidi seda nägema. § 9. Osavõtt haldusõiguserikkumisest (1) Haldusõiguserikkumisest osavõtt on kahe või enama isiku tahtlik ühine osavõtt haldusõiguserikkumisest. (2) Haldusvastutusele võtmisele kuuluvad kõik haldusõiguserikkujad, arvestades iga isiku osavõtu astet ja iseloomu. § 10. Haldusvastutuse iga Haldusvastutusele võib võtta isiku, kes enne haldusõiguserikkumist on saanud viisteist aastat vanaks. § 11. Ametiisiku mõiste ja vastutus (1) Ametiisik on käesoleva seadustiku järgi isik, kellel on ametiseisund ükskõik millisel omandivormil põhinevas asutuses, ettevõttes või organisatsioonis, kui temale on riigi-, kohaliku omavalitsuse asutuse või omaniku poolt pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimis-, operatiivsed, organisatsioonilised, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. (2) Ametiisik võetakse haldusvastutusele nende õigusaktide järgimata jätmise eest, mille täitmine kuulub tema ametikohustuste hulka. § 12. Halduskaristuse kohaldamine isikule, kelle suhtes kehtib distsiplinaarmäärustik (1) Isik, kelle suhtes kehtib distsiplinaarmäärustik või mingi distsiplinaarsäte, kannab selles otseselt ettenähtud juhtudel vastutust haldusõiguserikkumise eest distsiplinaarkorras, ülejäänud juhtudel aga haldusvastutust üldalustel. (2) Kaitseväelastele, õppekogunemistele kutsutud reservväelastele ja politseiametnikele ei kohaldata haldusaresti. Nende suhtes kohaldatakse halduskinnipidamist käesoleva seadustiku § 236 2. lõike punktis 1 sätestatud korras. § 121. Haldusvastutus tollieeskirjade rikkumise eest Haldusvastutus tollieeskirjade rikkumise eest sätestatakse tolliseadusega. [15.09.1993] § 13. Välismaalase vastutus (1) Välismaalane, kes on toime pannud haldusõiguserikkumise Eesti Vabariigi territooriumil, kuulub haldusvastutusele võtmisele üldalustel. Kui Eesti Vabariigi territooriumil paneb haldusõiguserikkumise toime välismaalane, kellel on Eesti Vabariigi seaduste ja rahvusvaheliste lepingute kohaselt immuniteet Eesti Vabariigi haldusjurisdiktsiooni suhtes, lahendatakse tema vastutuse küsimus diplomaatilisel teel. [27.10.1993] (2) [Välja jäetud − 27.10.1993] § 14. Hädaseisund Tegevus, millel on küll haldusõiguserikkumise tunnused, kuid mis pandi toime hädaseisundis, s.o. ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse huvisid või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi, ei ole haldusõiguserikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. § 15. Hädakaitse (1) Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse huvisid või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. (2) Hädakaitses toimepandud tegu, sealjuures ka ründajale kahju tekitamine on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. (3) Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. § 16. Süüdimatus (1) Haldusvastutusele võtmisele ei kuulu isik, kes haldusõiguserikkumise ajal oli süüdimatus seisundis, s.t. ei olnud võimeline endale oma teost aru andma või seda juhtima vaimuhaiguse, vaimutegevuse ajutise rikke, nõrgamõistuslikkuse või muu haigusliku seisundi tõttu. (2) Karistamisele ei kuulu isik, kes pani haldusõiguserikkumise toime süüdivusseisundis, kuid enne asja arutamist jäi vaimuhaigeks, mille tagajärjel ta ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima. § 17. Halduskaristusest vabastamine haldusõiguserikkumise vähese tähtsuse tõttu Haldusõiguserikkumise vähese tähtsuse korral võib asja arutama volitatud ametiisik, halduskohtunik või kohus vabastada haldusõiguserikkuja halduskaristusest ja piirduda hoiatusega. 3. peatükk HALDUSKARISTUS § 18. Halduskaristuse eesmärk Halduskaristus on sunnivahend, mida kohaldatakse haldusõiguserikkumise eest, nii haldusõiguserikkuja karistamiseks kui ka uute haldusõiguserikkumiste ärahoidmiseks. § 19. Halduskaristuse liigid Haldusõiguserikkumise eest võib kohaldada järgmisi halduskaristusi: 1) rahatrahv; 2) eriõiguse äravõtmine; 3) haldusarest. § 20. Põhi- ja lisakaristused (1) Rahatrahv ja haldusarest on põhikaristused. Eriõiguse äravõtmist võib kohaldada nii põhi- kui lisakaristusena. (2) Ühe haldusõiguserikkumise eest võib määrata kas põhikaristuse või põhi- ja lisakaristuse. § 21. Rahatrahv (1) Rahatrahvi määramisel lähtutakse päevapalgast. Päevapalga arvutamise aluseks on haldusõiguserikkumise ajal kehtiv Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalk. Päevapalga suurus käesoleva seadustiku järgi määratakse kindlaks miinimumpalga jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata. (2) Rahatrahvi minimaalmäär on poole päevapalga, maksimaalmäär kahesaja päevapalga suurune summa. [19.05.1993] (3) Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib määrata rahatrahvi kuni kümne päevapalga ulatuses. Politseiametnik võib määrata rahatrahvi kuni saja päevapalga ulatuses. Tööinspektsiooni-, tarbijakaitse-, konkurentsi-, standardi-, tervisekaitse-, maksu- ja piirivalveametnik ning looduskaitseasutuse volitatud looduskaitseametnik võib määrata rahatrahvi kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [8.02.1995; 24.05.1995A] (4) Halduskohtunik võib määrata rahatrahvi käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud ulatuses. [19.05.1993] (5) Kuni viie päevapalga suuruse rahatrahvi võib määrata ja sisse nõuda haldusõiguserikkumise kohas. (6) Rahatrahv tollieeskirjade rikkumise eest määratakse kindlas suuruses tolliseadusega käesoleva paragrahvi 2. ja 5. lõikes sätestatud tingimusi arvestamata. [15.09.1993] (7) Rahatrahv maksuseaduste rikkumisel juriidiliste isikute poolt määratakse kindlaks maksukorralduse seadusega käesoleva paragrahvi 2. ja 5. lõikes sätestatud tingimusi arvestamata. [16.12.1993] (8) Krediidiasutuste seaduses sätestatud sanktsioonide rakendamisel lähtutakse rahatrahvi määramisel süüdlase päevapalgast, mille suurus määratakse tema rikkumisele eelnenud kuu töötasu jagamisel 30-ga murdosa arvestamata. [15.12.1994] § 22. Eriõiguse äravõtmine (1) Eriõiguse (liiklusvahendi ja õhusõiduki juhtimise õigus, jahipidamis- ja kalapüügiõigus) äravõtmist kohaldatakse tähtajaga kuni kolm aastat. Selle õiguse äravõtmise tähtaeg ei või olla alla viieteistkümne päeva. (2) Liiklusvahendiks käesoleva seadustiku järgi on mootorsõiduk, siseveetranspordivahend, sealhulgas väikelaev. (3) Õhusõidukiks käesoleva seadustiku järgi on iga aparaat, mis püsib atmosfääris selle aparaadi ja õhu vastastikusel mõjul, välja arvatud vastastikusel mõjul maapinnalt peegeldunud õhuga (õhkpadjal) liikuvad aparaadid. (4) Liiklusvahendi juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab liiklusvahendit seoses invaliidsusega, välja arvatud juhul, kui ta juhtis liiklusvahendit joobeseisundis. (5) Eriõiguse äravõtmise põhikaristusena otsustab haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik või halduskohtunik. Eriõiguse äravõtmise lisakaristusena koos rahatrahvi või haldusarestiga otsustab halduskohtunik. [19.05.1993] § 23. Haldusarest (1) Haldusarest määratakse tähtajaga kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Haldusaresti ei või määrata ja kohaldada raseda suhtes, isiku suhtes, kes üksinda kasvatab kuni viieteistkümneaastast last, ning alaealise, samuti esimese ja teise grupi invaliidi suhtes. (3) Haldusaresti määrab halduskohtunik. 4. peatükk HALDUSKARISTUSE KOHALDAMISE ALUSED JA TÄHTAJAD § 24. Karistuse määramise üldsätted (1) Karistus haldusõiguserikkumise eest määratakse seadusega sätestatud piires ja korras. (2) Karistuse määramisel arvestatakse haldusõiguserikkumise laadi, haldusõiguserikkuja isikut, tema süü astet ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti varalist seisundit. § 25. Haldusvastutust kergendavad asjaolud (1) Haldusvastutust kergendavateks asjaoludeks on: 1) süüdlase puhtsüdamlik kahetsus; 2) süüdlase poolt haldusõiguserikkumise kahjuliku tagajärje ärahoidmine, tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine või kõrvaldamine; 3) haldusõiguserikkumine tugeva hingelise erutuse mõjul või raskete isiklike või perekondlike asjaolude kokkusattumisel; 4) haldusõiguserikkumine alaealisena; 5) haldusõiguserikkumine rasedana. (2) Ametiisik, halduskohtunik või kohus, kes otsustab haldusõiguserikkumise asja, võib lugeda kergendavaiks ka muid asjaolusid. § 26. Haldusvastutust raskendavad asjaolud Haldusvastutust raskendavateks asjaoludeks on: 1) edasine õigusvastane käitumine, hoolimata selleks volitatud isikute nõudmisest see lõpetada; 2) halduskorras karistatud isiku aasta jooksul vähemalt teistkordne samalaadiline haldusõiguserikkumine; 3) haldusõiguserikkumine omakasu ajendil või süstemaatiliselt; 4) alaealise kaasamine haldusõiguserikkumisele; 5) haldusõiguserikkumine ametiisiku poolt; 6) haldusõiguserikkumine isikute grupi poolt; 7) haldusõiguserikkumine loodusõnnetuse või muude erakorraliste asjaolude toimimise ajal; 8) haldusõiguserikkumine joobeseisundis. Halduskaristust määrav ametiisik, halduskohtunik või kohus võib haldusõiguserikkumise laadist olenevalt seda raskendavaks asjaoluks mitte lugeda. § 27. Halduskaristuse määramine mitme haldusõiguserikkumise eest (1) Kahe või enama haldusõiguserikkumise eest määratakse ühele isikule halduskaristus iga haldusõiguserikkumise eest eraldi. (2) Kui isik on samaaegselt toime pannud mitu samalaadilist haldusõiguserikkumist, siis karistus nende eest määratakse kindlaks sanktsiooni piires, mis on kehtestatud neist kõige raskema haldusõiguserikkumise eest. § 28. Seaduses ettenähtust kergema karistuse määramine Arvestades haldusõiguserikkumise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik, halduskohtunik või kohus halduskaristust kergendada, märkides otsuses kergendamise motiivid. § 29. Halduskaristuse tähtaja arvutamine Haldusaresti tähtaega arvutatakse ööpäevades, eriõiguse äravõtmist päevades, kuudes või aastates. Haldusaresti tähtaega hakatakse arvutama halduskinnipidamise algusest. § 30. Halduskaristuse määramise tähtajad (1) Halduskaristuse, välja arvatud §-s 141 sätestatud haldusõiguserikkumiste eest, võib määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul haldusõiguserikkumise päevast arvates, jätkuva haldusõiguserikkumise korral aga mitte hiljem kui kahe kuu jooksul selle avastamise päevast arvates. [14.12.1994] (2) Kui kriminaalasja algatamisest keeldutakse või kriminaalasi lõpetatakse, kuid haldusõiguserikkuja tegevuses on haldusõiguserikkumise tunnused, võib halduskaristuse määrata mitte hiljem kui ühe kuu jooksul kriminaalasja algatamisest keeldumise või selle lõpetamise määruse tegemise päevast arvates. (3) Juhul kui halduskaristuse määramise esialgne otsus kehtestatud korras tühistatakse ja haldusõiguserikkumise asi saadetakse uuesti arutamiseks, võib halduskaristust määrata ühe kuu jooksul, arvates halduskaristuse määramise esialgse otsuse tühistamise päevast. [19.05.1993] (4) Ühelgi juhul peale §-s 141 sätestatud haldusõiguserikkumiste ei või halduskaristust määrata, kui haldusõiguserikkumise päevast, jätkuva haldusõiguserikkumise korral selle avastamise päevast, on möödunud üks aasta või rohkem aega. [19.05.1993; 14.12.1994] (5) Halduskaristus tollieeskirjade rikkumise eest määratakse tolliseaduses sätestatud tähtaja jooksul. [15.09.1993] (6) Käesoleva seaduse §-s 141 sätestatud haldusõiguserikkumiste korral võib halduskaristuse määrata mitte hiljem kui kolme aasta jooksul selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast arvates, mida ei esitatud või milles näidatud maksusumma oli väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. [14.12.1994] § 31. Tähtaeg, mille lõppemisel ei peeta isikut halduskorras karistatuks (1) Kui halduskorras karistatud isik ühe aasta jooksul, § 141 puhul kolme aasta jooksul, pärast halduskaristuse täideviimise lõppemist ei ole toime pannud uut haldusõiguserikkumist, ei peeta teda halduskorras karistatuks. [19.05.1993; 14.12.1994] (2) Karistatuse kustumist arvutatakse põhi- ja lisakaristuse täideviimise lõppemisest. [19.05.1993] § 32. Tekitatud kahju hüvitamise kohustus (1) Haldusõiguserikkuja on kohustatud hüvitama haldusõiguserikkumisega tekitatud kahju. (2) Kui haldusõiguserikkumise tagajärjel tekitatud varaline kahju isikule, ettevõttele, asutusele või organisatsioonile, kohalikule omavalitsusele või riigile ei ületa kehtestatud miinimumpalka, on halduskohtunikul õigus otsustada varalise kahju hüvitamine süüdlase poolt. (3) Halduskohtunikul on õigus käesoleva seadustiku §-s 1374 nimetatud haldusõiguserikkumise asja arutamisel otsustada seoses alkoholi, tubaka ja tubakatoodete hoidmisega riigile tekitatud varalise kahju hüvitamine süüdlase poolt. [8.02.1995] (4) Muudel juhtudel otsustatakse haldusõiguserikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamine tsiviilkohtumenetluse korras. [8.02.1995] § 33. Kohustuse täitmine, mille täitmata jätmise eest oli määratud halduskaristus Halduskaristuse määramine ei vabasta haldusõiguserikkujat kohustuse täitmisest, mille täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest teda karistati. II. ERIOSA 5. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISED TÖÖÕIGUSE JA TERVISHOIU VALDKONNAS § 34. Tööõiguse aktide nõuete rikkumine (1) Tööõiguse aktide nõuete, sealhulgas ohutustehnika või muude töökaitse eeskirjade rikkumise eest nende täitmise eest vastutava isiku poolt − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [19.05.1993] (2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati avarii, tööõnnetus või kutsehaigus, − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 35. Tervisekaitse eeskirjade ja normide rikkumine (1) Sanitaarhügieeni, sanitaarepideemiatõrje või muude tervisekaitse eeskirjade või normide rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Sanitaarhügieeni, sanitaarepideemiatõrje või muude tervisekaitse eeskirjade või normide rikkumise eest, kui see põhjustas tervisekahjustuse, − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 351. Toidu kvaliteedi ja ohutuse nõuete rikkumine (1) Toiduseaduse alusel kehtestatud toidu kvaliteedi ja ohutuse nõudeid ning kontrolli ja järelevalvet sätestavate eeskirjade või normide rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Toiduseaduse alusel kehtestatud toidu kvaliteedi ja ohutuse nõudeid ning kontrolli ja järelevalvet sätestavate eeskirjade või normide rikkumise eest, kui see kahjustas tarbija tervist või elukeskkonda, − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [9.02.1995] § 36. Tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku ettekirjutuse täitmata jätmine Rahvatervise seaduse ning eeskirjade ja normide rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks tehtud Riigi Tervisekaitseameti peadirektori, tema asetäitja, Eesti Sanitaarkarantiinitalituse peaarsti ja tervisekaitsetalituse peaarsti ja tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku ettekirjutuse täitmata jätmise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [14.06.1995] § 37. Nakkushaiguse leviku tõkestamise nõuete rikkumine (1) Nakkushaiguse diagnoosinud meditsiinitöötaja poolt nakkushaiguse registreerimata jätmise või nakkuse levikut tõkestavate esmaste meetmete võtmata jätmise eest, mis põhjustas ohtlike nakkushaiguste leviku ohu, − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Suguhaiguse või inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV) nakatunu poolt temaga pärast kirjalikku hoiatamist sugulises vahekorras olnud isikute tahtliku varjamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 38. Ebaseaduslik arstimine, ravimite valmistamine, levitamine, apteegist väljastamine ja reklaamimine (1) Riikliku tegevuslitsentsita ravimise või ravitegevuse reklaami eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Arsti poolt teadlikult ebaõige ravimi väljakirjutamise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Apteegi töötaja poolt Eesti Vabariigi ravimite registrisse kandmata ravimi, ebaõige ravimi või arstiretsepti nõudva ravimi arstiretseptita apteegist väljastamise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (4) Riiklikult registreerimata ravimi, samuti meditsiiniaparatuuri ja -seadme teise isiku arstimise eesmärgil kasutamise või riiklikku tegevuslitsentsi mitteomava isiku poolt ravimi valmistamise, müümise, levitamise või nende reklaamimise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. 6. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISED LOODUSVARADE OMANDIÕIGUSE JA LOODUSKAITSE VALDKONNAS § 39. Maaomandiõiguse rikkumine Maatüki omavolilise kasutamise või maakasutamisõiguse omavolilise loovutamise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [19.05.1993; 12.10.1994] § 40. Maavarade ja maapõue omandiõiguse rikkumine Maavarade omavolilise kasutamise, maapõue omavolilise hõivamise või maavarade või maapõue kasutamise õiguse omavolilise loovutamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 41. Veeomandiõiguse rikkumine Veeobjekti või selle osa omavolilise hõivamise, omavolilise veekasutamise eest, juhul kui vee kasutamiseks peab olema luba, samuti veeobjekti või selle osa või veekasutamise õiguse omavolilise loovutamise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 42. Metsaomandiõiguse rikkumine Metsakasutamisõiguse omavolilise loovutamise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 43. Omandiõiguse rikkumine loomariigi objektidele Loomariigi objektide kasutamisõiguse omavolilise loovutamise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 44. Maa ja mulla kaitse nõuete rikkumine Maa ja mulla kaitse nõuete rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 45. Maa rikkumine Maa rikkumise või selle saastamise eest jäätmete, heitvee või muude kahjulike ainetega − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 46. Maakasutuse õiguse alusel kasutatava maa tähtajaks tagastamata jätmine või selle sihipäraseks kasutamiseks kõlblikku seisukorda viimata jätmine Maakasutuse õiguse alusel kasutatava maa tähtajaks tagastamata jätmise või maa sihipäraseks kasutamiseks kõlblikku seisukorda viimise kohustuste täitmata jätmise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [12.10.1994] § 47. Omavoliline kõrvalekaldumine maakasutuse sihtotstarbest Kinnitatud planeeringu või kohaliku omavalitsusorgani otsusega või muude õigusaktidega määratud maakasutuse sihtotstarbest omavolilise kõrvalekaldumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [12.10.1994] § 48. Maakasutuse piirimärkide kahjustamine Maakasutuse piirimärkide rikkumise, hävitamise või omavolilise teisaldamise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [12.10.1994] § 481. Geodeetilise võrgu märkide kahjustamine Kohaliku (linnade või valdade) või riikliku plaanilise, kõrguselise ja gravimeetrilise võrgu märkide hävitamise, rikkumise või omavolilise teisaldamise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [12.10.1994] § 49. Maakatastri pidamise korra rikkumine Maakatastri pidamise korra rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [12.10.1994] § 50. Maavarade ja maapõue kaitse ning kasutamise korra rikkumine (1) Maapõue geoloogilise uurimistöö korra rikkumise eest, mis võib põhjustada või põhjustas maavarade uuritud varude või maavarasid kaevandavate ettevõtete, samuti maavarade tootmisega mitteseotud allmaarajatiste ehitamis- ja ekspluatatsioonitingimuste ebatõepärase hinnangu, ning maapõue geoloogilisel uurimisel ja maardlate kaevandamisel vajalike geoloogilise dokumentatsiooni, maavarade proovide dublikaatide ja puursüdamike kaotamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Maavarade ja maapõue kaitse ja kasutamise korra muu rikkumise eest, kui see ei ole omandiõiguse rikkumine maavaradele ja maapõuele, − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 51. Sise- ja territoriaalmere ning majandusvööndi kaitse ja kasutamise korra rikkumine Sise- ja territoriaalmere ning majandusvööndi kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [19.05.1993] § 52. Vee kaitse ja kasutamise korra rikkumine Vee kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest, kui see ei ole veeomandiõiguse rikkumine, − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 53. Inimese tervisele või looduskeskkonnale kahjulike ainete hoidmise, veo, kasutamise või arvestamise nõuete rikkumine (1) Inimese tervisele või looduskeskkonnale kahjulike ainete hoidmise, veo, kasutamise või arvestamise või nende kahjulike ainetega teostatavaid operatsioone registreerima kohustavate eeskirjade ja nõuete rikkumise eest, välja arvatud §-des 114 ja 122 2. lõikes ettenähtud haldusõiguserikkumised, − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Kahjulike ainete hoidmise, veo, kasutamise, arvestamise või operatsioonide teostaja ning sadama järelevalveteenistuse poolt looduskeskkonna saastamisest kahjulike ainetega looduskaitseorganitele operatiivselt teatamise nõude rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 54. Veekaitse- ja veevõturajatiste või -seadmete kahjustamine Veekaitse- ja veevõturajatiste või -seadmete kahjustamise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 55. Metsa kasutamise korra rikkumine Metsa kasutamise korra rikkumise eest selleks õiguslikku alust omava isiku poolt kasutamiseks määratud maa-alal − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [24.05.1995A] § 56. Metsa või üksikute puude või põõsaste ebaseaduslik raiumine või muul viisil kahjustamine Metsa või üksikute puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise või muul viisil kahjustamise, samuti metsakultuuride, loodusliku uuenduse ning metsamajanduslike rajatiste või tähiste hävitamise või kahjustamise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [24.05.1995A] § 57. Metsa uuendamise, kaitse ja valve eeskirjade rikkumine Metsa omaniku või muu metsakasutaja poolt metsa uuendamise, kaitse ja valve eeskirjade rikkumise või metsamajandamiskava kohustuslikust osast mittekinnipidamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [24.05.1995A] § 58. Õhu kasutamise ning kaitse eeskirjade ja nõuete rikkumine Õhu kasutamise ning kaitse eeskirjade ja nõuete rikkumise eest, välja arvatud § 92 1. lõikes ja § 107 1. lõikes ettenähtud haldusõiguserikkumised, − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 581. Pakendi tootmise, kasutamise, märgistamise ja pakendijäätmete käitlemise nõuete rikkumine Pakendi tootmise, kasutamise, märgistamise ja pakendijäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [3.05.1995] § 59. Jäätmete käitlemise korra rikkumine Jäätmete käitlemise korra rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses. § 60. Normatiive ületava müra põhjustamine (1) Olmemüra tekitamist piiravate eeskirjade ja nõuete rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Normatiive ületava müra põhjustamise eest tootmises ja transpordis − määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses. (3) Normatiive ületava muu füüsikalise keskkonnahäiringu põhjustamise eest − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. § 61. Looduskeskkonna ja -varade kaitset ja kasutamist kontrollivate ametiisikute ettekirjutuste täitmata jätmine Looduskeskkonna ja -varade kaitset ja kasutamist kontrollivate ametiisikute poolt looduskeskkonna ja -varade kaitse ja kasutamise korra rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks tehtud ettekirjutuste täitmata jätmise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 62. Loomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumine Loomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest, välja arvatud §-des 63, 64 ja 66 ettenähtud haldusõiguserikkumised, − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 63. Kalavarude kaitse ja kasutamise korra rikkumine Kalavarude kaitse, jõesilmu, samuti jõevähi ja teiste veeselgrootute ning veetaimede kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära kalapüügiõigus (välja arvatud kalapüügiõigus ühe käsiõngega) kuni kolmeks aastaks. § 64. Jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumine Jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära jahipidamise õigus kuni kolmeks aastaks. § 65. Loomade julm kohtlemine või muu loomakaitse eeskirja rikkumine Loomade julma kohtlemise eest, mille tagajärjel nad hukkusid või said vigastada, samuti loomade piinamise või loomakaitse eeskirja rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kuuekümne päevapalga ulatuses. [19.05.1993] § 66. Kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirja ja nõuete rikkumine Riigi poolt kaitse alla võetud loodusobjekti (kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti, kaitsealuse liigi, kivistise või mineraali) kaitse-eeskirja ja nõuete rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [1.06.1994] § 67. Ebaseaduslikult loodusest hangitud loodusvara vastuvõtmine Ebaseaduslikult loodusest hangitud loodusvara (kala, ulukid, kaitsealused taimed jm.) müügiks, töötlemiseks või säilitamiseks vastuvõtmise eest, välja arvatud §-s 1411 nimetatud haldusõiguserikkumised − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [24.05.1995A] 7. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISED TÖÖSTUSES, EHITUSEL JA ENERGEETIKA VALDKONNAS § 68. Ohutuseeskirjade ja -nõuete rikkumine (1) Ohutuseeskirjade ja -nõuete rikkumise eest riikliku tehnilise järelevalve asutuste kontrolli valdkonda kuuluvates ettevõtetes ja rajatistel − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [19.05.1993] (2) Ohutuseeskirjade ja -nõuete rikkumise eest aatomienergia rajatistel − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 69. Elektrivõrkude kaitse eeskirjade rikkumine (1) Üle 1000-voldise pingega elektrivõrkude kaitse eeskirjade rikkumise eest, mis põhjustas või võis põhjustada tarbijate elektrienergiaga varustamise katkemise, elektrivõrkude vigastuse või muu varalise kahju, − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Kuni 1000-voldise pingega elektrivõrkude kaitse eeskirjade rikkumise eest, mis põhjustas elektriõhuliinide, maa- ja veealuste elektrikaablite, sisestus- või jaotusseadmete vigastamise või tarbijate elektrienergiaga varustamise katkemise, − määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses. § 70. Gaasivarustuse süsteemide kaitse eeskirjade rikkumine (1) Gaasivarustuse süsteemide kaitse eeskirjade rikkumise eest, kui sellega ei tekitatud olulist kahju, − määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses. (2) Gaasivarustuse süsteemide kaitse eeskirjade rikkumise eest, kui sellega põhjustati avarii, õnnetusjuhtum, rajatiste või muu varaline kahju, − määratakse rahatrahv kuni saja kahekümne päevapalga ulatuses. § 71. Gaasi kasutamise eeskirjade rikkumine (1) Kütusena, toormena või tehnoloogiliseks otstarbeks gaasi kasutamise eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kuuekümne päevapalga ulatuses. (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tegevusega põhjustati avarii, õnnetusjuhtum või varaline kahju, − määratakse rahatrahv kuni saja kahekümne päevapalga ulatuses. (3) Gaasiga varustava ettevõtte loata gaasi kasutamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 72. Elektri- ja soojusenergia kasutamise eeskirjade rikkumine (1) Elektrienergia omavolilise või ilma arvestita või soojusenergia omavolilise kasutamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Elektri- ja soojusenergia kokkuhoiu eeskirjade mittetäitmise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 73. Ehituseeskirjade ja -normide rikkumine (1) Omavolilise ehitamise, hoonete ja rajatiste omavolilise ekspluatatsiooni võtmise, muude ehituseeskirjade, samuti hoonestuseeskirjade ja ehitusnormide rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Tegutsemise eest ehitusalal vastavat tegutsemislitsentsi omamata või litsentsi tingimusi rikkudes − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 74. Kohaliku omavalitsuse järelevalveinseneri või ehitusjärelevalve eest vastutava ametniku ettekirjutuste täitmata jätmine [14.06.1995C] Ehituseeskirjade rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks tehtud ehitusjärelevalve ametiisikute ettekirjutuste täitmata jätmise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. 8. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISED PÕLLUMAJANDUSES JA VETERINAAREESKIRJADE RIKKUMISED § 75. Külvi kahjustamine, põllumajanduskultuuride kasutusüksusel asuva koristatud saagi rikkumine või hävitamine või istandiku kahjustamine Külvi kahjustamise, põllumajanduskultuuride kasutusüksusel asuva koristatud saagi rikkumise või hävitamise või istandiku kahjustamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 751. Riigi teravilja ja teraviljasaaduste hoidmise eeskirjade rikkumine Riigieelarve või teiste riiklike vahendite arvel ostetud teravilja või teraviljasaaduste hoidmise ja sertifitseerimise eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [8.06.1994] § 76. Taimekaitse- ja taimekarantiinieeskirjade rikkumine (1) Taimekahjustajate tõrje või muude taimekaitse-eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses. (2) Taimekarantiinieeskirjade rikkumise eest, mis põhjustas või võib põhjustada vabariigi territooriumil saastamise eriti ohtlike karantiinsete taimekahjurite, -haiguste või umbrohtudega, − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [23.03.1994A] § 77. Umbrohu- või võsatõrjeabinõude rakendamata jätmine Umbrohu- või võsatõrjeabinõude rakendamata jätmise ning umbrohu või võsa leviku vältimise eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. § 78. Unimaguna või kanepi ebaseaduslik külvamine või kasvatamine Unimaguna või kanepi ebaseadusliku külvamise või kasvatamise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 79. Kuivendussüsteemide, veejuhtmete ja neil asuvate hüdrotehniliste rajatiste ekspluatatsiooni-, kaitse- ja korrashoiueeskirjade rikkumine ning nende süsteemide ja rajatiste kahjustamine Kuivendussüsteemide, veejuhtmete ja neil asuvate hüdrotehniliste rajatiste ekspluatatsiooni-, kaitse- või korrashoiueeskirjade rikkumise või nende süsteemide ja rajatiste kahjustamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 80. Veterinaareeskirjade rikkumine Loomade karantiinieeskirjade, muude veterinaareeskirjade, samuti epizootiavastaste eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 801. Tõuaretuseeskirjade rikkumine (1) Ebaõigete tõuaretusandmete esitamise ja väljastamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Seemenduseeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (3) Tõumaterjali impordi ja ekspordi korra rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [24.05.1995] § 81. Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumine (1) Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, mis põhjustas varalise kahju või isiku tervise kahjustuse, − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. 9. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISED TRANSPORDIS JA TEEDEMAJANDUSES § 82. Raudteetranspordi liiklusohutuse rikkumine (1) Rongiliiklust segada võivate esemete asetamise eest raudteele − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Raudteest loomveokitega ülesõitmise või kariloomade üleajamise või raudtee lähedal kariloomade karjatamise eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (3) Raudtee, selle kaitseistandike, lumetõkete ja muude teeobjektide, signalisatsiooni- ja siderajatiste ning seadeldiste kahjustamise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (4) Kehtestatud gabariitide järgimata jätmise eest veoste peale- ja mahalaadimisel − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (5) Raudteel kõndimise eest selleks mitte ette nähtud kohas − määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses. § 83. Raudteetranspordivahendite kasutamise korra rikkumine (1) Liikuvale rongile pealeminemise või sellelt mahatuleku, vaguni astmelaual või katusel sõitmise, kaubarongis omavolilise sõitmise, rongi omavolilise peatamise eest − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Reisivaguni sisseseade, veduri või vaguni akende rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (3) Rongi vaguniaknast või -uksest prahi või esemete väljaviskamise eest − määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses. (4) Suitsetamise eest linnalähirongi vagunis või kohalikus ja kaugsõidurongis suitsetamiseks mitte ette nähtud kohas − määratakse rahatrahv ühe päevapalga ulatuses. § 84. Lennuohutuseeskirjade rikkumine (1) Lennuväljade eristamiseks kasutatavate tähistusmärkidega või -seadistega sarnanevate mis tahes märkide või seadiste lennuvälja piirkonda paigutamise eest; lennujaama või lennuvälja juhtkonna loata pürotehnikavahendite süütamise eest; õhusõidukite lendudele ohtlike, lindude kogunemist soodustavate objektide ehitamise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Öiste või päevaste tähistusmärkide või seadiste hoonetele või rajatistele paigutamise eeskirjade täitmata jätmise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Lennuväljaseadmete või -märkide, õhusõidukite või nende seadmete rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (4) Lennujaama (peale jaamahoone) või lennuvälja territooriumilt või lendude raadio- või valgustusgaranteerimisobjekti territooriumilt nõutekohase loata läbimineku või läbisõidu eest − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. § 85. Ohutusnõuete rikkumine õhusõidukis (1) Õhusõiduki kapteni korralduse täitmata jätmise eest reisija poolt − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Ohutusnõuete rikkumise eest õhusõidukis reisija poolt − määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses. § 86. Rahvusvaheliste lendude eeskirjade rikkumine Rahvusvaheliste lendude eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 87. Meretranspordi liikluseeskirjade rikkumine (1) Meretranspordis kehtestatud laevade sadamasse tuleku ja sadamast väljumise eeskirjade või laevade sadamavetes seismise ja liiklemise eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Sadamavetes nõuetekohase loata tuukritööde tegemise või signaalide andmise eeskirjade järgimata jätmise eest nende tööde ajal − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 88. Reisijate ohutusnõuete rikkumine mere- ja siseveetranspordis Reisijate laevalemineku, teeloleku ja mahatuleku ohutust tagavate nõuete rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 89. Ohutu liikluse korra rikkumine siseveetranspordis (1) Siseveetranspordis laevade sulengutes, reididel ja sadamates liiklemise ja seismise, mitme aluse ja parve pukseerimise eeskirjade, laevade laadimise, lossimise ja veoste ladustamise korra rikkumise eest, samuti sadama- ja hüdrotehniliste rajatiste, seadeldiste ja seadmete kahjustamise eest või laevade registreerimise ning nende tehnilise ülevaatuse korra rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhtimise eest joobeseisundis − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära siseveetranspordivahendi juhtimise õigus kuni üheks aastaks. (3) Nõuetekohase loata tuukritööde tegemise eest, samuti signaalide andmise eeskirjade järgimata jätmise eest nende tööde ajal, tõkkeparvede ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumise eest, ujuv- ja kaldamärkide hävitamise, rikkumise ja maharebimise, samuti nende ümberpaigutamise eest veeteetöötajate loata või kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamise eest väljaspool selleks määratud kohti ja veetee tehnilise teenistusega kooskõlastamata, − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 90. Meretranspordivahendite kasutamise korra rikkumine (1) Meretranspordi signalisatsiooni- ja siderajatiste ning -seadeldiste kahjustamise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Laevade sisseseade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (3) Laevades selleks mitte ette nähtud kohtades suitsetamise eest − määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses. § 91. Mere- ja siseveetranspordivahendite ja nende sadamate registreerimise, arvestuse ja kasutamise korra rikkumine (1) Mere- ja siseveetranspordivahendite, sealhulgas väikelaevade ja nende sadamate registreerimise, arvestuse ja kasutamise korra rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, kui sellega kaasneb oht inimeste tervisele, looduskeskkonnale või varalise kahju tekkimine, − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 92. Mootorsõiduki kasutamise eeskirjade rikkumine (1) Rikete või puudustega mootorsõiduki juhtimise eest, mille puhul on sõidu jätkamine keelatud, või mootorsõiduki juhtimise eest, mille kahjulike ainete sisaldus heitgaasis või selle suitsusus ületab kehtiva normi või mis on vastava loata ümber ehitatud või mis ei ole kehtestatud korras registreeritud (ümberregistreeritud) või mis ei ole läbinud tehnilist ülevaatust või mis on üle koormatud või mille riiklik registreerimismärk pole loetav või kui veose paigutus või kinnitus ei vasta eeskirjadele − määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses. (2) Riikliku registreerimismärgita või sellele autole mittekuuluva registreerimismärgiga mootorsõiduki juhtimise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kuueks kuuks. [19.05.1993] § 93. Õhusõiduki kasutamise eeskirjade rikkumine Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki juhtimise eest või õhusõiduki juhtimise eest, mis on vastava loata ümber ehitatud või mis ei ole kehtestatud korras registreeritud või millel ei ole kehtivat lennukõlblikkuse tunnistust, − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 94. Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamine Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamise eest: 1) kuni kakskümmend kilomeetrit tunnis − määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses; 2) üle kahekümne kilomeetri tunnis − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks kuuks või määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kaheks kuuks. [19.05.1993] § 95. Mootorsõiduki juhi poolt raudteeülesõidukoha ületamise eeskirjade rikkumine Mootorsõiduki juhi poolt raudteeülesõidukoha ületamise eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks kuuks. § 96. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (1) Mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, kes on tarvitanud alkoholi, narkootikumi või psühhotoksilisi aineid, või mootorsõiduki juhtimise üleandmise eest joobeseisundis isikule − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kaheks aastaks või määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni üheks aastaks. [19.05.1993] (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust, − määratakse rahatrahv kuni saja kolmekümne päevapalga ulatuses. [19.05.1993] (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud tegevuse eest vähemalt teistkordselt aasta kestel või juhul, kui sellega tekitati varaline kahju või kerge kehavigastus, − määratakse rahatrahv kuni saja seitsmekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks või määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kaheks aastaks või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [19.05.1993] (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud tegevuse eest vähemalt teistkordselt aasta kestel või juhul, kui sellega tekitati varaline kahju või kerge kehavigastus, − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. § 97. Õhusõiduki juhtimine isiku poolt, kes on tarvitanud alkoholi, narkootikume, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid Õhusõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes on tarvitanud alkoholi, narkootikume, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid, − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära õhusõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. § 98. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest (1) Mootorsõiduki ilmsete joobetunnustega juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest − määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks või määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kaheks aastaks. [19.05.1993] (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust, − määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (3) Siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse laevajuhilt väikelaeva juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes märgitud tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhtimise õigust, − määratakse rahatrahv kuni seitsmekümne päevapalga ulatuses. (5) Õhusõiduki juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära õhusõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks. (6) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes märgitud tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole õhusõiduki juhtimise õigust, − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 99. Mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirjade rikkumine, kui see põhjustas varalise kahju või kehavigastuse (1) Mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas varalise kahju või kerge kehavigastuse, − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kuueks kuuks või määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks kuuks. [19.05.1993] (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust, − määratakse rahatrahv kuni seitsmekümne päevapalga ulatuses. § 100. Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumine (1) Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas varalise kahju või kerge kehavigastuse, − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 101. Mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt (1) Mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust, või sellisele isikule mootorsõiduki juhtimise üleandmise eest − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellelt mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära on võetud, või sellisele isikule mootorsõiduki juhtimise üleandmise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 1011. Võltsitud juhitunnistuse kasutamine mootorsõiduki juhi poolt (1) Mootorsõiduki juhtimist õigustava dokumendina võltsitud juhitunnistuse teadvalt kasutamise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Sama teo eest isiku poolt, kellel on mootorsõiduki juhtimise õigus − määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kaheks aastaks või määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni üheks aastaks või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [19.05.1993] § 102. Õhusõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt (1) Õhusõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt või sellisele isikule õhusõiduki juhtimise üleandmise eest − määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellelt õhusõiduki juhtimise õigus karistusena ära on võetud, või sellisele isikule õhusõiduki juhtimise üleandmise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 103. Mootorsõiduki juhi poolt peatumise märguande eiramine või liiklusõnnetuse kohalt lahkumine (1) Mootorsõiduki juhile politseiametniku, ühiskondliku politseitöötaja, riikliku tehnikainspektori või liiklust reguleerima volitatud muu isiku poolt antud peatumise märguande tahtliku eiramise eest või liiklusõnnetuse kohalt ilma edasilükkamatu põhjuseta lahkumise eest enne politseiametniku saabumist − määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks või määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kaheks aastaks. [19.05.1993] (2) Peatumise märguande annab juhile ametitunnustega politseiametnik, ühiskondlik politseitöötaja, riiklik tehnikainspektor või liiklust reguleerima volitatud muu isik kas käega, sauaga, helkurkettaga, sõiduki töötavate vilkuritega või valjuhääldi kaudu. Et märguanne oleks arusaadavam, võib seda dubleerida vile või helisignaaliga. [19.05.1993] § 104. Liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitamine Alkoholi tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust kuni selle asjaolude väljaselgitamiseni sündmuskohal − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks või määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kaheks aastaks. [19.05.1993] § 105. Liikluseeskirja rikkumine jalakäija ja teiste liiklejate poolt (1) Jalakäija, jalgratturi, loomveoki või mopeedijuhi poolt liikluseeskirja rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahe päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest joobeseisundis isiku poolt või juhul, kui sellega tekitati varaline kahju või kerge kehavigastus, − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. § 106. Mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirja muud rikkumised Mootorsõiduki juhi poolt turvavöö või motokiivri kasutamise eeskirjade, samuti liikluseeskirja muude rikkumiste eest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-des 92, 94, 95, 96, 98, 99, 101, 103, 104 ja 110 loetletud haldusõiguserikkumised, − määratakse rahatrahv kuni kahe päevapalga ulatuses. § 1061. Kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi või kindlustuslepingu sõlmimise kohustusest vabastamist tõestava tõendi mitteesitamine (1) Sõidukijuhi poolt kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi või kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamist tõestava tõendi mitteesitamise eest kontrollimise õigust omavale isikule − määratakse rahatrahv kümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni üheks kuuks. (2) Sama tegevuse eest, kui kohustuslik liikluskindlustuse leping on sõlmimata − määratakse rahatrahv kolmekümne päevapalga suuruses summas või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuest kuust kuni ühe aastani. [27.04.1995] § 107. Riketega mootorsõidukite ja teiste liiklusvahendite ekspluatatsiooni lubamine (1) Omaniku või sõidukivaldaja või tehnilise seisundi või ekspluatatsiooni eest vastutava ametiisiku poolt autode, traktorite, mootorvedurite, laevade ja teiste liiklusvahendite ekspluatatsiooni lubamise eest, kui saasteaine sisaldus liiklusvahendite heitmetes või nende poolt tekitatav müra ületab normatiive, − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Omaniku või sõidukivaldaja või tehnilise seisundi või ekspluatatsiooni eest vastutava ametiisiku poolt riketega mootorsõiduki ekspluatatsiooni lubamise eest − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. § 108. Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki ekspluatatsiooni lubamine ja õhusõidukite ekspluatatsiooni eeskirjade muud rikkumised (1) Õhusõiduki omaniku või valdaja või õhusõiduki tehnilise seisundi ja ekspluatatsiooni eest vastutava ametiisiku poolt kehtivatele lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki või vastava loata ümberehitatud või kehtestatud korras registreerimata või lennukõlblikkuse tunnistuseta õhusõiduki ekspluatatsiooni lubamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Aasta jooksul vähemalt teistkordselt käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud tegevustest kas või ühe toimepanemise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 109. Joobeseisundis juhi või mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku mootorsõidukit juhtima lubamine (1) Omaniku või sõidukivaldaja või ametiisiku poolt joobeseisundis juhi mootorsõidukit juhtima lubamise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Omaniku või sõidukivaldaja või ametiisiku poolt mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku mootorsõidukit juhtima lubamise eest − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. § 110. Mootorsõiduki juhi poolt liiklusmärkide nõuete täitmata jätmine, muude liiklus- ning veoeeskirjade rikkumine (1) Mootorsõiduki juhi poolt liikluse reguleerimise märguannete, samuti liiklusmärkide või teemärgistuse nõuete mittetäitmise, inimeste veo eeskirjade; möödasõidu, manööverdamise, ristmike ületamise; jalakäijate ülekäigukohtade, ühissõidukite peatuskohtade ja tulede kasutamise või sõidueesõigust kasutavate sõidukite takistamatut läbisõitu reguleerivate eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas vahetu ohu liiklejate turvalisusele, − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks kuuks. (3) Parkimiskorra rikkumise eest rakendatakse karistusi parkimisseaduses sätestatud korras. [14.06.1995A] § 111. Alkoholi, narkootikumide, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete mõju all oleva isiku või juhtimisõiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamine (1) Õhusõiduki omaniku või valdaja või ametiisiku poolt alkoholi, narkootikumide, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete mõju all oleva õhusõiduki juhi õhusõidukit juhtima lubamise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Õhusõiduki omaniku, valdaja või ametiisiku poolt õhusõiduki juhtimise õiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. § 112. Liiklusohutuse nõuetele mittevastavate sõidukite või nende varuosade, lisaseadmete ja -vahendite valmistamine või realiseerimine Liiklusohutuse nõuetele mittevastavate sõidukite või nende varuosade, lisaseadmete ja -vahendite valmistamise või realiseerimise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 113. Taksomeetri mehhanismi plommide rikkumine või töötamine rikkis taksomeetriga Taksomeetri mehhanismi plommide tahtliku kahjustamise või rikkumise või rikkis või plommimata taksomeetriga töötamise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 114. Ohtlike ainete ja esemete veoeeskirjade rikkumine (1) Raudtee- ja siseveetranspordis ohtlike ainete või esemete veoeeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (2) Ohtlike ainete või esemete veoeeskirjade rikkumise eest meretranspordis − määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses. (3) Ohtlike ainete või esemete veoeeskirjade rikkumise eest lennutranspordis − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (4) Trollis, trammis, bussis, liiniautos ja sõidutaksos tuleohtlike, lehkavate, määrivate, radioaktiivsete, lõhke-, mürk- või sööbeainete ning vastava pakendita ainete või esemete veo eest; veeremit või teiste reisijate riideid või asju määrivate või kahjustavate ainete või esemete veo-, pagasi- või hoiuruumi andmise eest − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (5) Selliste ohtlike ainete või esemete loetelu, mille veoeeskirjade rikkumise eest on kehtestatud haldusvastutus käesolevas paragrahvis, määratakse kindlaks vastava transpordiliigi veoeeskirjades. § 115. Üle kehtestatud normi käsipakkide ja tasumata pagasi kaasavõtmine Käsipakkide kaasavõtmise eest üle kehtestatud normi või tasumata pagasi veo eest trollis, trammis, linna- või linnalähiliini bussis või liiniautos − määratakse rahatrahv ühe päevapalga ulatuses iga pagasikoha eest, kuid mitte üle kümne päevapalga ulatuse. § 116. Piletita sõit (1) Reisija piletita sõidu eest: 1) linnalähirongides − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses; 2) kohalikes ja kaugsõidurongides − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses; 3) meretranspordi linnalähiliinide laevadel − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses; 4) meretranspordi kohalikel ja kaugliinide laevadel − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses; 5) siseveetranspordi linnalähi- ja linnaliini laevadel − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses; 6) siseveetranspordi kohalikel ja kaugliinide laevadel − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses; 7) siseveetranspordi üleveolaevadel − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. [11.05.1994] (2) Reisija piletita lennusõidu eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Reisija piletita sõidu eest trollis, trammis, linna- ja maakonnasiseses bussis või liiniautos − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. [11.05.1994] (4) Reisija piletita sõidu eest kaugliinibussis − määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses. (5) Nooremate kui viieteistkümneaastaste reisijate piletita sõidu eest (kui pileti ostmine on nõutav) käesoleva paragrahvi 1.−4. lõikes loetletud juhtudel määratakse rahatrahv pooles suuruses. Seejuures kannab haldusvastutust tema vanem või muu seaduslik esindaja. § 117. Taksosõidu tasumisest keeldumine (1) Taksosõidu tasumisest keeldumise eest vastavalt kehtestatud tariifidele − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. (2) Taksojuhi poolt teenindamisest keeldumise eest − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. § 118. Taksoteeninduse eeskirjade rikkumine Taksojuhi poolt taksosõidu eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni seitsmekümne päevapalga ulatuses. § 119. Lennuteeninduse eeskirjade rikkumine Lennuteeninduse eeskirjade rikkumise eest õhusõiduki omaniku, valdaja või juhi poolt − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 120. Regulaarsel bussiliinil liiniloata töötamine Regulaarsel bussiliinil liiniloata töötamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 121. Veoste säilimise tagamise eeskirjade rikkumine (1) Veeremi, konteinerite, ujuvvahendite või veoste vedamiseks määratud muude transpordivahendite, samuti vedamisseadiste rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Kaubavagunite, autode, autohaagiste, konteinerite, trümmide või ujuvvahendite muude kaubaruumide plommide ja sulgurite rikkumise, nendelt plommide ärakiskumise, veosekohtade ja nende pakendi ning pakmete rikkumise; kaubahoovide, raudteejaamade, lennujaamade, autoveojaamade, konteineripunktide või -väljakute, sadamate või kaide või veostega seotud operatsioonideks kasutatavate ladude piirete rikkumise, samuti kaubahoovide, konteineripunktide või -väljakute, sadamate ja kaide kaubarajoonide või -jaoskondade, lüüside või ülalmainitud ladude territooriumil loata viibimise eest − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. § 122. Tee kasutamise eeskirjade rikkumine (1) Tee omaniku või haldaja loata: 1) tee kasutamise eest mis tahes muuks otstarbeks peale liiklemise (kaasa arvatud spordi- ning muud üritused); 2) normidele mittevastavate gabariitide või teljekoormusega või teetarindite ja -elementide püsivust muul viisil ohustavate sõidukitega liiklemise eest; 3) selleks mitte ette nähtud teetarindil või -elemendil või liiklusele suletud teel sõidukitega liiklemise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Eriti ohtlike ainete teedel vedamise eest ilma vajaliku kooskõlastuseta − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 123. Tee kaitse eeskirjade rikkumine (1) Teel (sealhulgas teemaal) teehoiuväliste tööde tegemisel tee omaniku või haldaja poolt väljaantud loal näidatud tähtaegadest mittekinnipidamise või ettekirjutuste täitmata jätmise eest − määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses. (2) Tee omaniku või haldaja loata teel (sealhulgas teemaal) teehoiuväliste tööde tegemise või sinna töövahendite paigutamise, samuti teemaale hoonete, rajatiste, istandike ja muude objektide paigutamise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Tee omaniku või haldaja kooskõlastuseta tee kaitsetsoonis maapõuevarade kaevandamise, metsa lageraide või muude looduskeskkonda ümberkujundavate tööde tegemise, samuti kaitsetsooni hoonete, rajatiste, istandike ja muude objektide paigutamise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 124. Teega külgneva maa omaniku või kasutaja poolt juurdesõiduteede korrashoiu nõuete rikkumine Teega külgneva maa omaniku või kasutaja poolt tee kaitsetsooni piires kuni teemaani juurdesõiduteede korrashoiu nõuete täitmata jätmise või nendele normide kohaste liiklusmärkide paigaldamata jätmise eest − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. § 125. Tee, raudteeülesõidukoha või muu teerajatise kahjustamine ja korrashoiunõuete rikkumine (1) Tee, raudteeülesõidukoha või muu teerajatise liiklusele ohutus seisundis hoidmise nõuete rikkumise eest või üksikutel teelõikudel liikluse õigeaegseks keelamiseks või piiramiseks abinõude rakendamata või liiklusohtlike kohtade korrastamata jätmise eest või liikluskorraldusvahendite nõuetevastase paigaldamise, paigaldamata või õigeaegselt kõrvaldamata jätmise eest − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. (2) Tee, raudteeülesõidukoha, muu teerajatise või liikluskorraldusvahendi kahjustamise, liikluskorralduse omavolilise muutmise või liiklusohtliku takistuse tekitamise eest − määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses. (3) Tee, raudteeülesõidukoha või muu teerajatise risustamise või saastamise eest − määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses. § 126. Magistraaltorujuhtmete kaitse eeskirjade rikkumine Magistraaltorujuhtmete kaitse eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. 10. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISED SIDE VALDKONNAS § 127. Elektersidevõrgu või -vahendi ühtse elektersidevõrguga ebaseaduslik ühendamine Omavolilise või kehtivatele tehnilistele normidele ja nõuetele mittevastava elektersidevõrgu või -vahendi ühtse elektersidevõrguga ühendamise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 128. Raadiosaateseadme ehitamise, paigaldamise, hoidmise ja kasutamise eeskirjade rikkumine Raadiosaateseadme ehitamise, paigaldamise, hoidmise ja kasutamise eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 129. Raadioelektroonikavahendi omandamise, paigaldamise, ehitamise ja kasutamise eeskirjade rikkumine (1) Raadioelektroonikavahendi omandamise, paigaldamise, ehitamise, hoidmise või kasutamise eeskirjade, raadiosageduste kasutamise eeskirjade ning raadiokiirguse ja lubatavate tööstuslike raadiohäirete normide rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest vähemalt teistkordselt aasta jooksul või elektersidevahendite ja -võrkude töö häirimise või nende kahjustamise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 130. Elektersidevõrkude kaitse eeskirjade rikkumine (1) Elektersidevõrkude (-liinide) kaitse eeskirjade rikkumise eest, välja arvatud § 129 2. lõikes ettenähtud haldusõiguserikkumised − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas elektersidevõrgu (-liini) töö häire või selle kahjustuse − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 131. Telefoniautomaatide rikkumine Telefoniautomaatide rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. 11. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISED KAUBANDUSE, TEENINDUSE JA RAHANDUSE VALDKONNAS § 132. Kauplemise ja teenindamise nõuete rikkumine (1) Selleks mitte ettenähtud kohas või ilma vastava loata või selleks mittelubatud kauba või teenusega kauplemise või teenindamise eest − määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses. (2) Kauba saate- ja müügidokumentide, kauba kvaliteeti tõendavate dokumentide ning kauba või teenuse hinnakalkulatsioonide kontrollimomendil mitteesitamise eest − määratakse rahatrahv kuni seitsmekümne päevapalga ulatuses. (3) Müüja või teenindaja poolt kaubale või teenusele kehtestatud kohustuslike nõuete (ohutuse, eesmärgivastavuse, ühtesobivuse, vahetatavuse, garantii, realiseerimistähtaja, markeeringu või kasutamisjuhendi, pakendi sertifitseerimise ja eestikeelse teabe) või muude kaubale või teenusele õigusaktidega kehtestatud kohustuslike nõuete eiramise eest kauba või teenuse tarbijale müümisel, välja arvatud käesoleva seadustiku § 169 punktides 1 ja 2 loetletud juhud, − määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (4) Kaupade või teenuste müügi ebaseadusliku piiramise eest müüja või teenindaja poolt − määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. [8.02.1995] § 133. Turul ja tänaval kauplemise eeskirjade rikkumine Turul ja tänaval kauplemise eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [8.02.1995] § 134. Tarbija petmine (1) Tarbija petmise eest müüja või teenindaja poolt alakaalumise, alamõõtmise või valearvutamisega või retseptuuri või kvaliteedinõuete rikkumisega või kehtestatud, kooskõlastatud, kokkulepitud või teavitatud hindadest mittekinnipidamisega või muul viisil − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Tarbija petmise eest müüja või teenindaja poolt pakutava kauba või teenuse omaduste, päritolu või kasutamistingimuste kohta vajaliku ja tõese eestikeelse teabe mitteandmise või varjamisega − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [8.02.1995] § 135. Tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale ohtliku kauba või teenuse müük (1) Müüja või teenindaja poolt tarbijale tervisekaitse-, veterinaar-, toidu kvaliteedi, kaubandus-, teeninduseeskirjade või tuleohutusnõuetega või kontrollimisel tehtud ettekirjutustega või muul viisil tervisele, elule, varale või keskkonnale ohtlikuks tunnistatud või kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse müümise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [8.02.1995; 9.02.1995] (2) Sama tegevuse eest vähemalt teistkordselt aasta jooksul − määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Müüja või teenindaja poolt kaubast või teenusest, mis sihipärasel kasutamisel on ohtlik tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale, vastava teabe saamisel kohe sellest pädevale järelevalve asutusele või massiteabevahenditele mitteteatamise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [8.02.1995] § 136. Arveldustðeki vastuvõtmisest keeldumine Müüja või teenindaja keeldumise korral kauba või tellimuse eest tasumisel vastu võtta arveldustðekk − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. § 137. Ebaseaduslik ettevõtlus (1) Tootmis- või teenindustegevuse eest alal, mille kohta kehtib erikeeld, samuti tegevusloa või litsentsita tegutsemise eest alal, kus selline tegevusluba või litsents on nõutav, välja arvatud käesoleva seadustiku §-des 1371, 1374, 154 lg. 1 ettenähtud rikkumised, − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [28.01.1993; 8.02.1995; 14.06.1995B] (2) Litsentsita või kehtetu litsentsiga elanikkonna kaubanduslik teenindamine (kaupade ost-müük) tegevusaladel, kus niisugune litsents on nõutav, välja arvatud käesoleva seadustiku §-des 1371, 1374 ettenähtud rikkumised, − määratakse rahatrahv kuni saja kahekümne päevapalga ulatuses. [28.01.1993; 8.02.1995] § 1371. Metallide kokkuostu, ekspordi, reekspordi või nendega kauplemise eeskirjade rikkumine, neid eeskirju eirates kokkuostetud metallide hoidmine või edasitoimetamine (1) Musta või värvilise metalli või vanametalli või metallijäätmete kokkuostu, ekspordi, reekspordi või nendega kauplemise eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Eeskirju eirates kokkuostetud musta või värvilise metalli või vanametalli või metallijäätmete hoidmise või edasitoimetamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kakskümmend ööpäeva. [28.01.1993] § 1372. Loterii korraldamine loterii korraldamise nõudeid rikkudes või ilma korraldusloata (1) Loterii korraldamisel loterii korraldamise nõuete või korraldusloa väljaandja poolt kehtestatud eritingimuste rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Loterii korraldamise eest ilma korraldusloata, kui see on ette nähtud, − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [15.06.1994] § 1373. Krediidiasutuste seaduse rikkumine (1) Krediidiasutuste seaduses sätestatud keelatud tegevuse eest − määratakse süüdlasele rahatrahv kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses. (2) Krediidiasutuste seaduses sätestatud kohustusliku informatsiooni, aruannete ja dokumentide esitamata või avaldamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise või avaldamise eest − määratakse süüdlasele rahatrahv kuni saja tema päevapalga ulatuses. (3) Krediidiasutuse kohta teadvalt valede kohustuslike aruannete, informatsiooni või dokumentide esitamise või avaldamise eest − määratakse süüdlasele rahatrahv kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses. (4) Krediidiasutuse juhi poolt arvelduste korra rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses. (5) Krediidiasutuse juhi poolt Eesti Panga ettekirjutuse eiramise või mittenõuetekohase täitmise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses. (6) Krediidiasutuste seaduses ettenähtud kontrollimise takistamise, kontrollimiseks vajalike dokumentide, andmete või seletuste andmisest või esitamisest keeldumise, nende mitteõigeaegse esitamise või ebatäpsete või tõele mittevastavate andmete, informatsiooni või seletuste esitamise eest − määratakse süüdlasele rahatrahv kuni saja tema päevapalga ulatuses. (7) Krediidiasutuse juhi poolt krediidiasutuste seaduse § 46 8. lõikes sätestatud nõuetele vastava lepingu sõlmimata jätmise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses. [15.12.1994] § 1374. Alkoholi, tubaka või tubakatoodete tootmise, müümise, hoidmise või edasitoimetamise eeskirjade rikkumised (1) Alkoholi: 1) tootmise eest kehtestatud eeskirju rikkudes või 2) müümise või hoidmise või edasitoimetamise eest, kui alkohol on tollieeskirju rikkudes sisse veetud või alkoholi tootmiseks kehtestatud eeskirju rikkudes toodetud või Eestisse sissevedamiseks mittelubatud või kvaliteedinõuetele mittevastav või 3) tootmisel, müümisel, hoidmisel või edasitoimetamisel nõuetekohaste päritolu ja kvaliteeti tõendavate ning saate- ja müügidokumentide kontrollimomendil mitteesitamise eest või 4) muude hoidmiseeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv saja viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest seitse kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Tubaka või tubakatoodete: 1) tootmise eest kehtestatud eeskirju rikkudes või 2) müümise või hoidmise või edasitoimetamise eest maksumärgistamise nõudeid eirates või kui tubakas või tubakatooted on tollieeskirju rikkudes sisse veetud või tubaka või tubakatoodete tootmiseks kehtestatud eeskirju rikkudes toodetud või Eestisse sissevedamiseks mittelubatud või kvaliteedinõuetele mittevastavad või 3) tootmisel, müümisel, hoidmisel või edasitoimetamisel nõuetekohaste päritolu ja kvaliteeti tõendavate ning saate- ja müügidokumentide kontrollimomendil mitteesitamise eest või 4) muude hoidmiseeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv saja viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest seitse kuni kolmkümmend ööpäeva. [8.02.1995] § 138. Valuutatehingute sooritamise korra rikkumine (1) Valuutatehingute sooritamise korra rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Isiku tülitamise eest temalt valuuta ostmise, vahetamise või omandamise eesmärgil − määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest vähemalt teistkordselt aasta jooksul − määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. [19.05.1993] § 139. Ebaseaduslik väärismetallist ja vääriskividest toodete valmistamine ja müümine (1) Eesti Proovikojas registreerimisele kuuluvate väärismetallist ja vääriskividest toodete ebaseadusliku valmistamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Proovimärgisteta väärismetallist toodete ebaseadusliku müümise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 140. Isikult ebaseadusliku tasu saamine elanike teenindamisega seotud tööde tegemise eest Ettevõtte, asutuse või organisatsiooni töötaja poolt isikult ebaseadusliku tasu väljapressimise eest selle töötaja teenistuskohuste hulka kuuluvate tööde tegemisel või teenuste osutamisel kaubanduse, toitlustuse, kommunaal-, meditsiinilise teenindamise, transpordi- või elanike muu teenindamise alal, − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 141. Tuludeklaratsiooni või muude maksuarvutluste esitamisest kõrvalehoidumine, tulude või muude maksustamisobjektide varjamine ja maksude tasumisest kõrvalehoidumine (1) Tuludeklaratsiooni esitamisest kõrvalehoidumise või deklaratsiooni õigeaegselt esitamata jätmise või selles moonutatud andmete esitamise eest tuludeklaratsiooni esitama kohustatud isiku poolt − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Tulude või muude maksustamisobjektide varjamise, vähendamise või sel eesmärgil kulude suurendamise, tuludeklaratsioonide, maksuarvutluste, raamatupidamisaruannete ja muude maksude ning maksete arvutamise ja eelarvesse kandmisega seotud dokumentide mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise, maksude õigsuse määramiseks ja kontrolliks vajalike raamatupidamisdokumentide, lepingute ja teiste dokumentide mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise, maksuameti ettekirjutuste mittetäitmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (3) Maksude mittetähtaegse tasumise või tasumata jätmise ning panga poolt maksuameti esitatud maksude sundsissenõudmise korralduse ebaõige täitmise või täitmata jätmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (4) Töötajate palgast (tulust) üksikisiku tulumaksu ebaõige kinnipidamise või kinni pidamata jätmise või kinnipeetud maksete mittetäieliku või mitteõigeaegse eelarvesse kandmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [19.05.1993] (5) Maksuhalduri ettekirjutuse täitmata jätmise, ebaõigete andmete või dokumentide esitamise, elu-, töö- või tegutsemiskoha maksuhalduri eest varjamise või muu maksukorralduse seaduses sätestatud maksude tasumisest kõrvalehoidmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku või füüsilise isiku poolt − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. [14.12.1994] § 1411. Metsamaterjali veo või metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjade rikkumine Metsamaterjali veoeeskirjade rikkumise eest omaniku või vedaja poolt või metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjade rikkumise eest vastuvõtja või üleandja poolt − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [24.05.1995A] 12. peatükk AVALIKKU KORDA JA ÜHISKONDLIKKU JULGEOLEKUT RÜNDAVAD HALDUSÕIGUSERIKKUMISED § 142. Avaliku korra eeskirjade rikkumine Avaliku korra eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 143. Politseiametniku või ühiskondliku politseitöötaja seadusliku korralduse tahtlik eiramine Politseiametniku või ühiskondliku politseitöötaja poolt oma kohustuse täitmisel avalikku korda kaitstes antud seadusliku korralduse tahtliku eiramise eest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 103 loetletud juhud, − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. § 144. Pisihuligaansus Sõimu eest avalikus kohas, isikut solvava tülitamise ning avalikku korda ja isiku rahu rikkuva muu selletaolise tegevuse eest − määratakse rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. § 1441. Pisivargus (1) Võõra vara salajase pisivarguse eest, mis ei olnud seotud vargusega eluruumist või vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega, − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (2) Pisivargus käesoleva paragrahvi järgi on vargus, kui varastatu maksumus ei ületa kümmet päevapalka. Seejuures võib arvestada peale varastatu maksumuse ka selle kogust natuuras (kaalu, mahtu). [19.05.1993] § 145. Rahu rikkumine eluruumides (1) Isikute, sealhulgas perekonnaliikmete rahu tahtliku rikkumise eest eluruumides − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses või haldusarest viis ööpäeva. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellele aasta jooksul on määratud halduskaristus rahu rikkumise eest eluruumides, − määratakse rahatrahv kuni neljakümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. Paragrahvide 146, 1461 ja 147 vasaku veeru sõnastus kehtib kuni 31.12.1995, parema veeru sõnastus alates 1.01.1996. § 146. Enesekaitse või ründe erivahendite ebaseaduslik valmistamine, omamine, kandmine, kasutamine, hoidmine ja üleandmine (1) Enesekaitse või ründe erivahendite (gaasiballooni või -püstoli, elektriðokirelva, kumminuia, pneumaatilise relva jt.) ebaseadusliku valmistamise, omamise, kandmise, hoidmise või üleandmise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. [19.05.1993] (2) Enesekaitse või ründe erivahendite ebaseadusliku kasutamise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni üks kuu. [19.05.1993] § 146. Gaasi-, õhk-, heit- või külmrelva ebaseaduslik valmistamine, omamine, müümine, kandmine, kasutamine, edasitoimetamine ja üleandmine (1) Gaasi-, õhk-, heit- või külmrelva (välja arvatud käesoleva seadustiku § 1461 2. lõikes nimetatud külmrelv) ebaseadusliku valmistamise, omamise, müümise, kandmise, edasitoimetamise või üleandmise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (2) Gaasi-, õhk-, heit- või külmrelva (välja arvatud käesoleva seadustiku § 1461 2. lõikes nimetatud külmrelv) ebaseadusliku kasutamise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [28.06.1995] § 1461. Külmrelva ilma vastava loata kandmine, valmistamine või turustamine Külmrelva ilma vastava loata kandmise, valmistamise või turustamise eest, välja arvatud juhud, kui külmrelva kandmine on seotud töö või teenistuse tingimustega, − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni üks kuu. [19.05.1993] § 1461. Keelatud külmrelva valmistamine ja käive (1) Keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, hoidmise, kandmise, edasiandmise, edasitoimetamise või vedamise eest − määratakse rahatrahv kahekümne kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kümme kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Keelatud külmrelvad on: 1) kasteet (nukid), teraspiits, kettnui või muu vetruva või liigendotsaga löögivahend, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese; 2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse; 3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm ja laius alla 14% tera pikkusest või mille tera on kahelt poolt teritatud. [28.06.1995] § 147. Tulirelva ja laskemoona käsitlevate eeskirjade rikkumine (1) Tulirelva või laskemoona hoidmise, kandmise või vedamise eeskirjade rikkumise eest, kui on olemas luba relva hoidmiseks − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Tulirelvast laskmise eest asulates või muudes selleks mittemääratud kohtades, samuti selleks määratud kohtades, kuid kehtestatud korda rikkudes, või tulirelva ja laskemoona muu mittesihipärase kasutamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (3) Tulirelvade registreerimise või ümberregistreerimise korra rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viieteistkümne päevapalga ulatuses. [10.02.1994] § 147. Tulirelva ja laskemoona käsitlevate õigusaktide rikkumine (1) Tulirelvaloa väljaandmise korra rikkumise eest neid väljaandva ametiisiku poolt − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Tulirelva valmistamise, ümbertegemise, parandamise ja kaubastamise eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (3) Tulirelva ja laskemoona hoidmise, edasitoimetamise või vedamise eeskirjade rikkumise eest vastutava ametiisiku poolt − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (4) Tulirelvast vajaduseta laskmise eest avalikes kohtades või muudes selleks mittemääratud ja mittekohandatud kohtades − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (5) Tulirelvade registreerimise või ümberregistreerimise korra rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. (6) Tulirelva üleandmise eest isikule, kellel pole sellekohast luba − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (7) Tulirelva ja laskemoona kandmise eest alkoholijoobes, narkootilise, psühhotroopse või toksilise aine mõju all − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (8) Tulirelva hooletu hoidmise, kandmise või vedamise eest, mille tagajärjel tulirelv läks kaotsi või sattus teise isiku kätte − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (9) Relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele mitteüleandmise eest isiku poolt, kelle relvasoetamisluba, relvaluba või relvaloa paralleelluba on tühistatud või kaotanud kehtivuse, samuti muu isiku poolt nimetatud relva või laskemoona valdamisest politseiasutusele ettenähtud tähtaja jooksul mitteteatamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (10) Kehtivuse kaotanud või tühistatud relvasoetamisloa, relvaloa või relvaloa paralleelloa ettenähtud tähtaja jooksul mittetagastamise eest selle välja andnud või muule politseiasutusele loa omaniku poolt, samuti muu isiku poolt nimetatud loa valdamisest politseiasutusele ettenähtud tähtaja jooksul mitteteatamise eest − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. (11) Relvaseaduse (välja arvatud § 1 3. lõige) või selle alusel antud õigusaktide muude sätete rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [28.06.1995] § 148. Kodusel teel kangete alkohoolsete jookide valmistamine või hoidmine Puskari, meski või muu kodusel teel valmistatava kange alkohoolse joogi valmistamise või hoidmise eest turustamise eesmärgita või selle ajamiseks kasutatava aparaadi valmistamise või hoidmise eest turustamise eesmärgita − määratakse rahatrahv kuni kuuekümne päevapalga ulatuses. § 149. [Kehtetu − 8.02.1995] § 150. Alkohoolsete jookide pruukimine avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumine (1) Alkohoolsete jookide pruukimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kaubandus- ja toitlustusettevõtted, kus alkohoolsete jookide lahtise müügi on lubanud kohaliku omavalitsuse organ, või avalikesse kohtadesse joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, − määratakse rahatrahv kuni kaheteistkümne päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, mille on toime pannud isik, kellele selle eest aasta jooksul on kaks korda kohaldatud halduskaristust, − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. § 151. Alaealise joobeseisundisse viimine (1) Alaealise joobeseisundisse viimise eest − määratakse rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses. (2) Alaealise viimise eest joobeseisundisse vanemate, neid asendavate isikute või isiku poolt, kellest alaealine oli teenistuslikus sõltuvuses, − määratakse rahatrahv kuni neljakümne päevapalga ulatuses. § 152. Alkohoolsete jookide ostmine alaealisele või isikule, kes viibib avalikus kohas joobnud olekus Alkohoolsete jookide ostmise eest alaealisele või isikule, kes viibib avalikus kohas joobnud olekus, − määratakse rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses. § 153. Lapse kasvatamise ja õpetamise kohustuste täitmata jätmine Lapse kasvatamise ja õpetamise kohustuste täitmata jätmise eest vanemate või neid asendavate isikute poolt − määratakse vanematele või neid asendavatele isikutele rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [19.05.1993] § 154. Hasartmäng (1) Hasartmängukorraldaja või temaga töösuhetes oleva isiku poolt hasartmängu korraldamise eest tegevusloata või õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamise eest korraldusloata või mängukohas, mille kohta puudub korraldusluba, − määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Mängureeglitest mittekinnipidamise või hasartmängu korraldamise eest mängureeglitega, mis ei ole kooskõlas hasartmänguseaduse või muude õigusaktidega, hasartmängukorraldaja või temaga töösuhetes oleva isiku poolt − määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (3) Mängija petmise eest hasartmängukorraldaja või temaga töösuhetes oleva isiku poolt − määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (4) Hasartmänguseadusega keelatud majandustegevuse lubamise eest õnnemängu, kihlveo või totalisaatori mängukohas isiku poolt, kes vahetult vastutab mängukoha eest, − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (5) Alla 21-aastase isiku või isiku, kes alkoholi, narkootikumi või muu tugevatoimelise aine mõju all olles või muul põhjusel ei suuda ilmselt mõista oma tegude tähendust, hasartmängus osalemise lubamise eest hasartmängukorraldaja või temaga töösuhetes oleva isiku poolt − määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [14.06.1995B] § 155. Massiürituste korraldamise nõuete rikkumine (1) Koosolekute, miitingute, tänavarongkäikude, demonstratsioonide, pikettide või muude massiürituste ettevalmistamise, läbiviimise korra ja tingimuste rikkumise eest organiseerijate poolt − määratakse rahatrahv kuni kuuekümne päevapalga ulatuses. (2) Ühiskondlikus hoones koosoleku või miitingu läbiviimise korra ja tingimuste rikkumise eest ametiisikute poolt − määratakse rahatrahv kuni neljakümne päevapalga ulatuses. § 156. Tuleohutuseeskirjade ja -normide rikkumine (1) Raudtee- ja meretranspordi tuleohutuseeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Siseveetranspordi tuleohutuseeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. (3) Lennutranspordi tuleohutuseeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (4) Metsa tuleohutuseeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (5) Tuleohutuseeskirjade muude rikkumiste eest − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. § 157. Lõhkematerjalide hoidmise, kasutamise ja arvestuse korra rikkumine Lõhkematerjalide hoidmise, kasutamise ja arvestuse korra rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 158. Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses ulatuses ebaseaduslik omandamine või hoidmine (1) Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses ulatuses ebaseadusliku omandamise või edasiandmise eesmärgita hoidmise või arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest − määratakse rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses. (2) Isik, kes vabatahtlikult annab ära oma narkootilise või psühhotroopse aine, samuti vabatahtlikult pöördub meditsiiniasutuse poole arstiabi saamiseks seoses narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisega mittemeditsiinilisel eesmärgil, vabastatakse haldusvastutusest käesolevas paragrahvis nimetatud teo eest. 13. peatükk MUUD HALDUSÕIGUSERIKKUMISED § 159. Riiklikku järelevalvet ja kontrolli teostavate ametiisikute tegevuse takistamine (1) Riiklikku järelevalvet ja kontrolli teostavate ametiisikute järelevalve- ja kontrollialase tegevuse takistamise, samuti selleks vajalike dokumentide ja andmete esitamisest keeldumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [9.02.1995] (2) Riigikontrolli otsuste tähtajaks täitmata jätmise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [10.01.1995] § 160. Täituri või politseiametniku kutse peale mitteilmumine Täituri või politseiametniku korduva kutse peale mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. [19.05.1993] § 161. [Kehtetu − 19.05.1993] § 162. Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamine (1) Ametiülesandeid täitva võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamise eest, kui see ei too kaasa kriminaalvastutust rikkuja suhtes, − määratakse rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva. (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellele on aasta jooksul võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamise eest määratud halduskaristus, − määratakse rahatrahv kuni neljakümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. § 1621. Ebaseaduslik riiklikult kehtestatud vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine Riiklikult kehtestatud vormiriietuse või ametitunnuste kasutamise eest isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik alus − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. [10.02.1994] § 163. Omavoli Oma tõelise või oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, kui sellega ei põhjustatud olulist kahju seadusega kaitstud isiku õigustele ja huvidele või ettevõtte, organisatsiooni, riigi või kohaliku omavalitsuse huvidele, − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 164. Riigireservi ebaseaduslik kasutamine Riigireservis olevate riigivarade, julgeoleku-, munitsipaal- ja mobilisatsioonivarude ebaseadusliku kasutamise eest riigi-, era- ja munitsipaalettevõtete juhtide poolt − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [23.11.1994] § 165. Kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise korra rikkumine Kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [9.03.1994A] § 166. Eluruumide kasutamise eeskirjade rikkumine Eluruumide kasutamise ning trepikoja, lifti, maja sissepääsu ja territooriumi sanitaarseisundi eeskirjade rikkumise, elamute, eluruumide ja tehnoseadmete ekspluateerimiseeskirjade rikkumise või nende ebaperemeheliku hoidmise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. § 167. Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine ning koormise täitmata jätmine [22.02.1995] (1) Heakorraeeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Kaevetööde eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [19.05.1993] (3) Koormise täitmata jätmise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. [22.02.1995] § 168. Kinnipidamisasutuses või meditsiinilise või kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldavas asutuses peetavale isikule ainete ja esemete ebaseaduslik üleandmine (1) Kinnipidamisasutuse või meditsiinilise või kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldava asutuse territooriumile alkohoolse joogi või piiritust sisaldava aine või narkootilise või uimastava toimega aine, pärmi, tee või muu keelatud aine või eseme ebaseadusliku, kontrolli eest varjatud toimetamise või toimetamise katse eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Kinnipidamisasutuses või meditsiinilise või kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldavas asutuses peetavale isikule alkohoolse joogi või piiritust sisaldava aine või narkootilise või uimastava toimega ravimi või muu vahendi või raha või relva või muu aine, eseme või vahendi ebaseadusliku, kontrolli eest varjatud mis tahes viisil üleandmise või üleandmise katse eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. § 169. Standardites ja nendega võrdsustatud reglementides ja dokumentides esitatud kohustuslike nõuete eiramine Standardites ja nendega võrdsustatud reglementides ning dokumentides esitatud kohustuslike nõuete eiramise eest: 1) toodangu valmistamisel ja realiseerimisel ning teenuste osutamisel; 2) toodangu realiseerimisel kaubandusettevõtetes (organisatsioonides) vahendusfunktsioone täites või kaupade müügil jaekaubandusettevõtetes; 3) tüübikinnituseta ja esmataatlust mitteläbinud mõõtevahendite käibelelaskmisel; 4) mõõtevahendite kasutamisel, sealhulgas õigeaegselt taatlemata taatluskohustuslike mõõtevahendite kasutamisel − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 170. Keeleseaduse ja sellega seotud muude õigusaktide rikkumine (1) Üksikisiku keelevaliku tõkestamise või halvustamise eest − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. (2) Asutuste, ettevõtete või organisatsioonide riigikeelse asjaajamise takistamise eest − määratakse rahatrahv kuni neljakümne päevapalga ulatuses. (3) Avalikkusele määratud riigikeelse teabelevi takistamise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (4) Käesoleva paragrahvi 1.−3. lõikes ettenähtud nõuete rikkumise eest isiku poolt, kelle suhtes on aasta jooksul sama tegevuse eest kohaldatud halduskaristust: 1) keelevaliku tõkestamise või halvustamise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses; 2) asutuste, ettevõtete või organisatsioonide riigikeelse asjaajamise takistamise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses; 3) avalikkusele määratud riigikeelse teabelevi takistamise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 171. Välismaalaste seaduse rikkumine (1) Välismaalase Eestis ebaseadusliku viibimise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (2) Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase poolt Eestist lahkumise ettekirjutuse mittetäitmise eest − määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kakskümmend ööpäeva. (3) Eestis ebaseaduslikult viibivale välismaalasele eluaseme võimaldamise või temaga eluruumi üürilepingu sõlmimise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (4) Ilma tööloata välismaalase töölevõtmise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (5) Käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes sätestatud rikkumiste eest aasta jooksul teist või enam korda − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (6) Välismaalaste seaduse muu rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (7) Välismaalaste seaduse § 21 3. lõikes nimetatud välismaalase suhtes võidakse mitte rakendada nimetatud lõikes sätestatud tähtaega ja talle võidakse kohaldada välismaalaste seaduse § 16 1. ja 2. lõikes sätestatud vastutust samadel alustel välismaalastega, kelle elamis- või tööluba on tühistatud või lõpetatud nimetatud seaduse § 14 2. lõike järgi. (8) Ebaseaduslikult Eestisse saabunud või ebaseaduslikult Eestis viibiv või Eestist lahkumise ettekirjutust eirav välismaalane võidakse kinni pidada käesoleva seadustiku §-de 234 ja 236 järgi ja teda võidakse Eestist halduskorras välja saata. [11.05.1994] § 172. Režiimi rikkumine riigipiiriribas või piiri- ja tollikontrolli tsoonis Eesti Vabariigi riigipiiriribas või piiri- või tollikontrolli tsoonis kehtestatud režiimi rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses. § 173. Territoriaalvetes ning piirijõgedel või -järvedel sõitmise ja viibimise eeskirjade rikkumine Territoriaalvetes ning piirijõgedel või -järvedel sõitmise ja viibimise eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. § 174. Piirivalvetöötaja seadusliku korralduse eiramine (1) Piirivalvetöötaja poolt oma ülesannete täitmisel riigipiiri kaitsel piirikontrolli tsoonis antud seadusliku korralduse, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes loetletud juhud, tahtliku eiramise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (2) Transpordivahendi mittepeatamise eest piirikontrolli tsoonis vormiriietuses piirivalvetöötaja poolt käe, saua, helkurketta, vile või helisignaaliga antud peatumismärguande või -nõude korral − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (3) Piirivalvelaeva, -lennuki või -helikopteri komandöri seaduslike nõuete eiramise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. [19.05.1993] § 175. [Kehtetu − 15.09.1993] § 176. Pitseri või plommi tahtlik rikkumine või eemaldamine Pädeva ametiisiku poolt pandud pitseri või plommi tahtliku rikkumise või ebaseadusliku eemaldamise eest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-des 113 ja 121 2. lõikes ning tollieeskirjadega ettenähtud juhtumid, − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. § 177. Kaitsejõudude arvelevõtmiskorra rikkumine (1) Mõjuva põhjuseta väljakutse peale ajateenistusse arvelevõtmiseks ilmumata jätmise eest − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. [19.05.1993] (2) Reservväelase või kutsealuse poolt alatise elukoha muutmisel kaitsejõudude arvele või arvelt maha võtmata jätmise eest, samuti väljakutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise eest − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. § 178. Kaitsejõudude arvestusdokumentide tahtlik rikkumine või kaotamine Reservväelase või kutsealuse poolt kaitsejõudude dokumentide tahtliku rikkumise või hooletu hoidmise eest, mis tõi kaasa nende kadumise − määratakse rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses. § 1781. Kodanikukaitseseaduse rikkumine (1) Kodanikukaitseseadusega ettenähtud kohustuste täitmata jätmise eest kodanikukaitse juhi poolt − määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses. (2) Kodanikukaitse varustuse, seadmete ning ehitiste rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. [19.05.1993] § 1782. Isikule määratud ja teatavaks tehtud sundkoormise täitmise võimatusest teatamata jätmine Isikule määratud ja teatavaks tehtud sundkoormise täitmise võimatusest teatamata jätmise eest selle täitmiseks kohustatud isiku poolt organile, kes oli sundkoormise määranud, tingituna vara hävimisest, selle kasutuskõlbmatuks muutumisest või muust põhjusest, − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. [22.02.1995] § 179. Eritalituse teadlikult vale väljakutse Tuletõrje ja pääste, politsei, kiirabi või muude eritalituste teadlikult vale väljakutse eest − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. [23.03.1994] § 180. Sünnist või surmast teatamata jätmine Sünnist või surmast seadusega ettenähtud tähtaja jooksul perekonnaseisuametnikule teatamata jätmise eest seda tegema kohustatud isiku poolt − määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses. § 181. Vabariigi Presidendi, Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse sätete rikkumine Andmete või materjalide esitamata jätmise eest valimiste korraldamiseks, samuti valimiskomisjoni otsuste mittetäitmise või muude Vabariigi Presidendi, Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse sätete rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses. [19.05.1993] § 182. Agitatsioon Vabariigi Presidendi, Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval või rahvahääletuse päeval Agitatsiooni tegemise eest miitingul, koosolekul, piketis või agitatsioonimaterjali avaldamise eest massiteabevahendis, samuti muu aktiivse või passiivse agitatsioonivormi kasutamise eest hääletamise tulemuste mõjutamiseks Vabariigi Presidendi, Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval või rahvahääletuse päeval − määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses. [19.05.1993] § 183. Riiklike, regionaalsete ja harukondlike statistiliste vaatlustega kogutavate andmete esitamata jätmine või moonutamine (1) Riiklike, regionaalsete ja harukondlike statistiliste vaatlustega kogutavate andmete, sealhulgas raamatupidamisbilansside ja aruannete kehtestatud korras esitamata jätmise või nende esitamisega hilinemise eest − määratakse rahatrahv kuni neljakümne päevapalga ulatuses. (2) Riiklike, regionaalsete ja harukondlike statistiliste vaatlustega kogutavate andmete, sealhulgas raamatupidamisbilansside ja aruannete moonutustega esitamise eest − määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses. § 184. Riiklikesse registritesse esitatavate andmete esitamata jätmine või moonutamine (1) Ettenähtud andmete riiklikesse registritesse kehtestatud korras esitamata jätmise või nende esitamisega hilinemise eest − määratakse rahatrahv kuni neljakümne päevapalga ulatuses. (2) Riiklikesse registritesse kehtestatud korras ettenähtud andmete moonutustega esitamise eest − määratakse rahatrahv kaheksakümne päevapalga ulatuses. § 1841. Trükiste sundeksemplaride saatmise korra rikkumine Trükiste sundeksemplaride saatmise korra rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses. [19.05.1993] § 1842. Mootorsõiduki juhtimise tunnistuse ebaseaduslik väljaandmine Ametiisiku poolt mootorsõiduki juhtimise tunnistuse ebaseadusliku väljaandmise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. [19.05.1993] § 1843. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumine (1) Autoriõigusega kaitstava teose, sealhulgas arvutiprogrammi, elektroonilise andmebaasi ja audiovisuaalse teose, teose esituse, fonogrammi, raadio- ja televisioonisaate ebaseadusliku reprodutseerimise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Autoriõigusega kaitstava teose, fonogrammi, raadio- ja televisioonisaate ebaseadusliku muutmise või koopiate valmistamise, samuti ebaseadusliku rentimise, laenutamise, müügile või rendile pakkumise, eksponeerimise, levitamise, teose esitamise, ülekandmise või muul viisil ebaseadusliku kasutamise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (3) Pseudonüümiga, autorimärgiga või anonüümselt avaldatud teose autori või teose esitaja nõusolekuta nende nime üldsusele teatavakstegemise eest; teose puutumatuse, terviklikkuse ja avalikustamise korra rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kakskümmend ööpäeva. (4) Autoriõiguse seaduse §-des 15, 26 ja 27 ettenähtud tasu maksmise eeskirjade rikkumise eest − määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (5) Autoriõigusega kaitstava teose, teose esituse, fonogrammi, raadio- ja televisioonisaate ebaseadusliku reprodutseerimise vastase kaitsevahendi või satelliidi ja kaabli vahendusel ülekantava signaali ebaseadusliku vastuvõtmise vastase kaitsevahendi kõrvaldamiseks mõeldud tehnilise vahendi või seadme müümise, rentimise, laenutamise, müügile või rendile pakkumise, eksponeerimise, levitamise või muul viisil ebaseadusliku kasutamise eest − määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. [9.01.1995] III JAGU HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJA ARUTAMISE ALLUVUS 14. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJA ARUTAMISE ALLUVUS § 185. Ametiisiku volitused (1) Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib käesoleva seadustiku eriosas ettenähtud halduskaristuse määrata temale antud volituse piires käesoleva seadustiku §-des 21, 22 ja 23 ettenähtud ulatuses. Ametiisik saab oma pädevuse piires halduskaristust kohaldada ka neil juhtudel, kui kohaldatava sätte sanktsioonis ettenähtud karistuse liikidest või karistusmäärast osa on halduskohtuniku ainupädevuses. (2) Kui haldusõiguserikkumise asjaoludest nähtub, et halduskaristuse määramine kuulub halduskohtuniku pädevusse vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 21−23, peab ametiisik esitama haldusõiguserikkumise asja materjalid arutamiseks halduskohtunikule rangemate sanktsioonide rakendamiseks. § 186. Halduskohtunik (1) Halduskohtuniku ainupädevuses on käesoleva seadustiku eriosa §-des 35 lg. 2, 37 lg. 1, 38 lg. 4, 51, 67, 69, 72, 86, 126, 127, 130, 1371, 1372, 1373, 1374, 138 lg. 1 ja 3, 143, 154 lg. 1, 159, 160, 162, 1621, 163, 164, 168 lg. 2, 170 lg. 4, 1782, 181, 182, 183, 184, 1841, 1842 ning 1843 lg. 1, 3 ja 4 loetletud haldusõiguserikkumiste arutamine. [28.01.1993; 19.05.1993; 15.09.1993; 10.02.1994; 15.06.1994;15.12.1994; 9.01.1995; 8.02.1995; 22.02.1995; 14.06.1995B] (2) Halduskohtunik võib arutada ka käesoleva seadustiku eriosaga määratletud haldusõiguserikkumiste asju, mis ei ole loetletud käesoleva paragrahvi 1. lõikes. Seejuures on halduskohtunikul õigus kohaldada kõiki sanktsioonis ettenähtud karistusliike. § 187. [Kehtetu − 19.05.1993] § 188. Kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnikud Kohaliku omavalitsuse volikogu volitab arutama käesoleva seadustiku §-des 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 52, 54, 55, 56, 58, 581, 59, 60, 62, 63, 64, 65, 73, 74, 75, 76 lg. 2, 77, 78, 81, 122 (linna teede ja tänavate ning valla teede osas), 123 (linna teede ja tänavate ning valla teede osas), 124 (linna teede ja tänavate ning valla teede osas), 125 (linna teede ja tänavate ning valla teede osas), 131, 132, 133, 134, 135, 136, 137, 140, 141, 1411, 142, 153, 156, 165, 166, 167, 169, 1781 ning 180 loetletud haldusõiguserikkumiste asju täiendavalt §-des 189−216 loetletud haldusõiguserikkumiste asjadele ametiisikuid, kes teostavad kontrolli või järelevalvet vastava volikogu haldusterritooriumil. [19.05.1993; 23.03.1994; 21.09.1994; 8.02.1995; 3.05.1995; 14.06.1995C] § 189. Politseiametnikud Lõikest 1 jäetakse välja arv 1461 alates 1.01.1996 (1) Politseiametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 53, 56, 60 lg. 2, 62, 63, 64, 65, 78, 81, 82 lg. 1, 2, 3 ja 5, 83, 84, 89 lg. 1 ja 3, 90 lg. 1 ja 2, 92, 94, 95, 96, 98 lg. 1 ja 2, 99, 101, 1011, 103, 104, 105, 106, 1061, 107, 109, 110, 112, 113, 114, 115, 117, 118, 120, 121, 125, 128, 129, 131, 132, 133, 134, 135, 137, 138 lg. 2, 140, 1411, 142, 144, 1441, 145, 146, 1461, 147, 148, 150, 151, 152, 153, 154 lg. 2−5, 155, 158, 167, 168 lg. 1, 171, 176, 179 ning 1843 lg. 2 ja 5 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. [19.05.1993; 9.01.1995; 8.02.1995; 14.06.1995B; 28.06.1995] (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) politseiprefektil, politsei abiprefektil, välipolitsei komissaril, politseikomissaril ning Tallinna Politseiprefektuuris ka politsei abikomissaril käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest; 2) politseiprefektuuri või -jaoskonna operatiivkorrapidajal (vanempolitseiametnike hulgast) − käesoleva seadustiku §-des 53, 56, 60 lg. 2, 81, 82 lg. 1, 2, 3 ja 5, 83, 84, 89 lg. 1 ja 3, 90 lg. 1 ja 2, 1061, 113, 114, 115, 117, 118, 121, 125, 131, 132, 133, 140, 1411, 142, 1441, 145 lg. 1, 148, 149, 150 lg. 1, 152, 167 ning 176 loetletud haldusõiguserikkumiste eest; [19.05.1993; 24.05.1995A; 14.06.1995B] 3) liikluspolitsei komissaril ja abikomissaril − käesoleva seadustiku §-des 92 lg. 2, 94 p. 2, 95, 96, 98 lg. 1 ja 2, 99, 101, 105 lg. 2, 107, 109 lg. 1, 110 lg. 2 ja 125 lg. 2 loetletud haldusõiguserikkumiste eest; 4) liikluspolitsei ja välipolitsei ametnikul, vanemkonstaablil ja konstaablil − käesoleva seadustiku §-des 53, 56, 60 lg. 2, 81, 92 lg. 1, 94 p. 1, 105 lg. 1, 106, 1061, 109 lg. 2, 110 lg. 1, 125 lg. 3, 1411, 142, 150 lg. 1 ja 167 loetletud haldusõiguserikkumiste eest. [19.05.1993; 24.05.1995A] § 190. Kaitseväeametnikud (1) Riigikaitseosakondade ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 177 ja 178 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on reservväelase või kutsealuse elukohajärgse riigikaitseosakonna ülemal või tema asetäitjal. [19.05.1993] § 191. Migratsiooniametnikud (1) Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 171 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. [11.05.1994] (2) Halduskaristuse määramise õigus on Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril, tema asetäitjal, peadirektori poolt selleks volitatud osakonnajuhatajal, tema asetäitjal, piiripunkti juhatajal, peaspetsialistil, spetsialistil ning inspektoril. [11.05.1994] § 192. Piirivalveametnikud (1) Piirivalve ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 171, 172, 173 ja 174 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. [11.05.1994] (2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Piirivalveameti peadirektoril, tema asetäitjal, piirikontrolli punkti ülemal, tema asetäitjal ning korrapidajainspektoril. § 193. Tuletõrje- ja päästeametnikud (1) Tuletõrje- ja päästeasutuse ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 135 lg. 1 ja 2, 156, 1781 ja 179 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) Päästeameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning peadirektori poolt selleks volitatud osakonnajuhatajal, peaspetsialistil ja spetsialistil; 2) Päästeameti peadirektori poolt selleks volitatud maavalitsuse struktuuriüksuse juhil ja peaspetsialistil. [23.03.1994] § 194. Raudteeametnikud (1) Raudteetranspordiasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 82, 83, 114 lg. 1, 116 lg. 1 p. 1 ja 2, 121, 125 ja 156 lg. 1 (raudteetranspordi osas) loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi poolt selleks volitatud riigiettevõtte «Eesti Raudtee» peadirektoril ja tema asetäitjal, jaamaülemal ja tema asetäitjal, vaksaliülemal ja tema asetäitjal. § 195. Meretranspordiametnikud (1) Meretranspordiasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 87, 88, 90, 91, 114 lg. 2, 116 lg. 1 p. 3 ja 4, 121 ning 156 lg. 1 (meretranspordi osas) loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) Eesti Vabariigi Riikliku Veeteede Ameti peadirektoril ja tema asetäitjal; 2) sadama peadirektoril ja tema asetäitjal; 3) sadamakaptenil ja tema asetäitjal. § 196. Siseveetranspordiametnikud (1) Siseveetranspordiasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 89 (välja arvatud väikelaevade juhtide osas), 91, 114 lg. 1, 116 lg. 1 p. 5, 6 ja 7, 121 ja 156 lg. 2 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) Eesti Vabariigi Riikliku Veeteede Ameti peadirektoril ja tema asetäitjal; 2) jõe- või järvesadama ülemal. § 197. Lennundusametnikud (1) Lennundusasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 84, 85, 93, 97, 98 lg. 5 ja 6, 100, 102, 108, 111, 114 lg. 3, 116 lg. 2, 119, 121 ja 156 lg. 3 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) Eesti Vabariigi Riikliku Lennuameti peadirektoril, tema asetäitjal, peaspetsialistil ja spetsialistil; 2) lennujaama ja lennuvälja ülemal. § 198. Auto- ja elektertranspordiametnikud (1) Linna- ja kaugliinide reisijateveo auto- ja elektertranspordi asutuste ning kohaliku omavalitsuse taksokeskuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 113, 114 lg. 4, 115, 116 lg. 3 ja 4, 117, 118, 120, 121 ning 140 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi poolt volitatud auto- ja elektertranspordi ettevõtte kontrolöril käesoleva seadustiku §-de 113, 114 lg. 4, 115, 116 lg. 3 ja 4, 117, 118, 120 ning 121 järgi; 2) kohaliku omavalitsuse takso- ja transpordikeskuse kontrolli ja järelevalvega tegeleval ametiisikul käesoleva seadustiku §-de 113, 114 lg. 4, 117, 118 ja 140 järgi. § 199. Maanteeametnikud (1) Maanteeameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 122, 123, 124 ja 125 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) Eesti Vabariigi Maanteeameti peadirektoril ja tema asetäitjal, maanteeameti direktoraadi direktoril, teedevalitsuse juhatajal ja tema asetäitjal; 2) Eesti Vabariigi Maanteeameti peadirektori poolt selleks volitatud maanteeameti ja teedevalitsuse riikliku järelevalvega tegeleva osakonna juhatajal ja tema asetäitjal ning teemeistril. § 200. Tööinspektsiooni ametnikud (1) Tööinspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 34 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni direktoril ja tema asetäitjal, direktori poolt selleks volitatud osakonna- ja piirkonnajuhatajal ning tema asetäitjal, peatööinspektoril ning tööinspektoril. § 201. Tehnilise järelevalve ametnikud (1) Riikliku tehnilise järelevalve ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 40, 50, 61, 68, 70, 71 ja 157 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) Eesti Vabariigi Riikliku Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril ja tema asetäitjal käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest; 2) Eesti Vabariigi Riikliku Tehnilise Järelevalve Ameti piirkonnainspektsiooni ülemal ja tema asetäitjal ning Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal käesoleva seadustiku §-des 61, 68, 70, 71 ja 157 loetletud haldusõiguserikkumiste eest. § 202. Ehitusjärelevalveametnikud (1) Paragrahvides 73 ja 74 loetletud haldusõiguserikkumiste asju arutavad kohaliku omavalitsuse järelevalveinsener ja linna- või vallavalitsus. (2) Halduskaristuse määramise õigus on järelevalveinseneril ja ehitusjärelevalve eest vastutaval kohaliku omavalitsuse ametnikul. [14.06.1995C] § 203. Standardiametnikud (1) Standardiameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 351 ja 169 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. [9.02.1995] (2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Riikliku Standardiameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning peadirektori poolt selleks volitatud piirkondliku standardiseerimis- ja metroloogiakeskuse direktoril. [19.05.1993] § 204. [Kehtetu − 15.09.1993] § 205. Tervishoiuametnikud (1) Tervishoiu- ja tervisekaitse asutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 34 lg. 2 (kutsehaiguse osas), 35 lg. 1, 351, 36, 37 lg. 2, 38 lg. 1, 2 ja 3, 53 lg. 1, 58, 581, 60, 135 lg. 1 ja 2, 169 p. 1 ja 2 ning 179 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. [9.02.1995; 3.05.1995] (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) kohaliku omavalitsuse tervishoiuasutuse peaarstil ja tema asetäitjal käesoleva seadustiku §-de 38 lg. 1 ja 2 ning 179 järgi; 2) spetsialiseeritud raviasutuse peaarstil ja tema asetäitjal käesoleva seadustiku § 37 lg. 2 järgi; 3) apteegi kontrollkeskuse juhatajal ja tema asetäitjal käesoleva seadustiku §-de 38 lg. 3 ja 169 p. 1 ja 2 järgi. (3) Halduskaristuse määramise õigus käesoleva seadustiku §-des 34 lg. 2 (kutsehaiguse osas), 35 lg. 1, 36, 53 lg. 1, 58, 60 ning 135 lg. 1 ja 2 loetletud haldusõiguserikkumiste asjades on Riigi Tervisekaitseameti peadirektoril ja tema asetäitjal, Eesti Sanitaarkarantiinitalituse peaarstil, tervisekaitsetalituse peaarstil ja tervisekaitse riikliku järelevalve ametnikul. [14.06.1995] § 206. Konkurentsiametnikud (1) Konkurentsiameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 132, 134, 135, 136 ning 137 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Konkurentsiameti peadirektoril, tema asetäitjal ning peadirektori poolt volitatud Konkurentsiameti ametnikel. [8.02.1995] § 207. Tarbijakaitseametnikud (1) Tarbijakaitseameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 351, 581, 132, 133, 134, 135, 136, 137, 139 lg. 2, 140, 1411, 169 p.-d 1, 2 ja 4 ning 1843 lg. 2 ja 5 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. [8.02.1995; 9.02.1995; 3.05.1995] (2) Halduskaristuse määramise õigus on Tarbijakaitseameti peadirektoril, tema asetäitjal ning peadirektori poolt selleks volitatud Tarbijakaitseameti ametnikel. [8.02.1995] § 2071. Sordiinspektsiooni ametnikud (1) Sordiinspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 137 loetletud haldusõiguserikkumiste asju (taimesortide kaitse osas). (2) Halduskaristuse määramise õigus on Sordiinspektsiooni direktoril, tema asetäitjal ja direktori poolt selleks volitatud vaneminspektoril. [9.03.1994] § 208. Veterinaarametnikud (1) Veterinaarjärelevalve ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 351, 65, 80 ja 81 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. [19.05.1993; 9.02.1995] (2) Halduskaristuse määramise õigus on Riigi Veterinaarameti peadirektoril ja tema asetäitjal, Eesti Vabariigi Veterinaarkontrolli Piiriinspektsiooni direktoril ja tema asetäitjal, piiri veterinaarkontrolli punkti juhatajal, maakonna ja linna peaveterinaararstil ning nende poolt volitatud riiklike veterinaarasutuste veterinaararstidel. [20.04.1994] § 2081. Tõuaretusinspektsiooni ametnikud (1) Riigi Tõuaretusinspektsiooni ametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 801 sätestatud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Riigi Tõuaretusinspektsiooni direktoril, tema asetäitjal ning direktori poolt volitatud töötajal. [24.05.1995] § 209. Looduskaitseametnikud (1) Looduskaitseasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 481, 49, 50, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 581, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 77, 79, 89 lg. 2 (väikelaevade juhtide osas), 91, 92 lg. 1 (loodusele kahjulike ainete osas), 98 lg. 3 ja 4, 107 lg. 1 (loodusele kahjulike ainete osas), 1411, 156 lg. 1, 2 ja 4 ning 167 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. [19.05.1993; 3.05.1995] (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) Eesti Vabariigi looduskaitse peainspektoril, peainspektori asetäitjal ja peainspektori tööaparaati kuuluval riiklikul inspektoril käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest; 2) maakonna- või vabariikliku linna looduskaitse peainspektoril, peainspektori asetäitjal ja peainspektori poolt volitatud tema tööaparaati kuuluval järelevalvetöötajal, samuti maa- või linnavalitsuse looduskeskkonna ja -varade kaitset korraldava struktuuriüksuse või maakonnas või linnas nimetatud ülesannet täitva riigiasutuse juhatajal, juhataja asetäitjal ja maa- või linnavalitsuse looduskeskkonna ja -varade kaitset korraldava struktuuriüksuse või maakonnas või linnas nimetatud ülesannet täitva riigiasutuse juhataja poolt volitatud järelevalvetöötajal, oma kontrollialusel territooriumil käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest; [24.05.1995A] 3) juriidilise isiku õigustes tegutseva looduskaitseala, rahvuspargi või looduspargi juhatajal, juhataja asetäitjal ning looduskaitseala, rahvuspargi või looduspargi juhataja poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal oma kontrollialusel territooriumil käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest; 4) Eesti Vabariigi Riigi Maa-ameti maa kasutamise ja kaitse peainspektoril, peainspektori asetäitjal ning Riigi Maa-ameti teistel peainspektori poolt selleks volitatud järelevalvetöötajatel käesoleva seadustiku §-des 39, 44−49, 61, 77, 79 ja 167 loetletud haldusõiguserikkumiste eest; maakonna ja vabariikliku linna maa-ameti maa kasutamise ja kaitse peainspektoril, tema asetäitjal ning maa-ameti peainspektori poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal oma kontrollialusel territooriumil samade haldusõiguserikkumiste eest; [24.05.1995A] 5) Eesti Vabariigi Riigi Metsaameti metsade kasutamise ja kaitse peainspektoril, peainspektori asetäitjal ning Riigi Metsaameti peadirektori poolt selleks volitatud riikliku metsavalve töötajal käesoleva seadustiku §-des 42, 44−46, 48, 55, 56, 57, 61, 64, 1411 ja 156 lg. 4 loetletud haldusõiguserikkumiste eest; Eesti Vabariigi Riigi Metsaametile alluva metsatalituse ja metskonna riikliku metsavalve töötajal oma kontrollialusel territooriumil samade haldusõiguserikkumiste eest; [19.05.1993; 24.05.1995A] 6) Eesti Vabariigi Riigi Kalaameti peadirektoril, peadirektori asetäitjal ning Riigi Kalaameti peadirektori poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal käesoleva seadustiku §-des 61 ja 63 loetletud haldusõiguserikkumiste eest; [24.05.1995A] 7) Eesti Mereinspektsiooni juhatajal, juhataja asetäitjal ning mereinspektsiooni juhataja poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal käesoleva seadustiku §-des 61 ja 63 loetletud haldusõiguserikkumiste eest ning merega seotud haldusõiguserikkumiste asjades käesoleva seadustiku §-des 40, 41, 50, 52, 53, 54, 59, 89 lg. 2, 91, 98 lg. 3 ja 4 ning 156 lg. 1 ja 2 loetletud haldusõiguserikkumiste eest (väikelaeva juhtide osas); Eesti Mereinspektsioonile alluva inspektsiooni juhatajal, tema asetäitjal ning inspektsiooni juhataja poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal oma kontrollialustel veekogudel samade haldusõiguserikkumiste eest; [19.05.1993] 8) põllumajandusministri poolt selleks volitatud maaparanduse järelevalve töötajal käesoleva seadustiku §-des 45, 52, 54 ja 77 loetletud haldusõiguserikkumiste eest, kui need on toime pandud maaparandussüsteemidel. [20.04.1994A] § 210. Muinsuskaitseasutuste ametnikud (1) Muinsuskaitseasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 165 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) Riigi Muinsuskaitseameti peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori poolt selleks volitatud osakonnajuhatajal ja järelevalvetöötajal; 2) juriidilise isiku õigustes tegutseva muinsuskaitseala juhatajal, tema asetäitjal ja kaitseala juhataja selleks volitatud järelevalvetöötajal. [9.03.1994A] § 211. Elekterside ametnikud (1) Elekterside järelevalve ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 128 ja 129 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Elekterside Inspektsiooni direktoril, tema asetäitjal, tehnilise järelevalve peainspektoril ja inspektoril. § 212. Põllumajandustehnika Inspektsiooni ametnikud (1) Põllumajandustehnika Inspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 34 lg. 1 ja lg. 2 (avarii ja tööõnnetuse osas), 92, 95, 96, 98 lg. 1 ja 2, 99, 101, 103, 104, 1061, 107, 109, 110 ja 112 loetletud haldusõiguserikkumiste asju traktorite ja liikurmasinate juhtide ja valdajate osas. [19.05.1993] (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) Eesti Vabariigi Põllumajandustehnika Inspektsiooni direktoril, tema asetäitjal ja riiklikul inspektoril käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest; maakonna riiklikul peainspektoril tema järelevalve alla kuuluvate traktorite ja liikurmasinate juhtide ja valdajate suhtes oma kontrollialusel territooriumil käesoleva seadustiku §-des 34 lg. 1 ja lg. 2 (avarii ja tööõnnetuse osas), 92, 95, 96, 98 lg. 1 ja 2, 99, 101, 103, 104, 1061, 107, 109, 110 ja 112 loetletud haldusõiguserikkumiste eest; [19.05.1993] 2) Eesti Vabariigi Põllumajandustehnika Inspektsiooni maakonna riiklikul inspektoril tema järelevalve alla kuuluvate traktorite ja liikurmasinate suhtes oma kontrollialusel territooriumil käesoleva seadustiku §-des 92, 1061, 107 ja 110 loetletud haldusõiguserikkumiste eest. [19.05.1993] § 213. Proovikoja ametnikud (1) Eesti Proovikoja ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 139 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Proovikoja direktoril ja tema asetäitjal. § 214. Maksuametnikud (1) Maksuameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 132 lg. 1 ja 2, 133, 137 lg. 1, 1374, 141, 1411 ja 154 lg. 3 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. [14.12.1994; 8.02.1995] (2) Halduskaristuse määramise õigus on: 1) Eesti Vabariigi Riikliku Maksuameti peadirektoril ja tema asetäitjal; 2) maakonna ja linna maksuameti direktoril ja tema asetäitjal. § 215. Keeleametnikud (1) Keeleameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku § 170 1., 2. ja 3. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Eesti Vabariigi Riikliku Keeleameti peadirektoril, tema asetäitjal, keeleinspektoril ja keeleameti peadirektori poolt selleks volitatud spetsialistil. § 216. Taimekaitse ja taimekarantiini ametnikud (1) Taimekaitse ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 351, 76 1. lõikes ja 77 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. [23.03.1994A; 9.02.1995] (2) Halduskaristuse määramise õigus on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhtudel Riigi Taimekaitseameti peadirektoril, tema asetäitjal ja riigi taimekaitseinspektoril. (3) Taimekarantiini ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku § 76 2. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (4) Halduskaristuse määramise õigus on käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud juhtudel Eesti Vabariigi Taimekarantiini Inspektsiooni direktoril, tema asetäitjal ja riiklikul inspektoril. [23.03.1994A] § 2161. RE Riigi Viljasalv ametnikud (1) RE Riigi Viljasalv ametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 351 ja 751 loetletud haldusõiguserikkumiste asju. [8.06.1994; 9.02.1995] (2) Halduskaristuse määramise õigus on RE Riigi Viljasalv peadirektoril või tema poolt selleks volitatud spetsialistil. [8.06.1994] § 2162. Toiduameti ametnikud (1) Toiduameti ametnikud arutavad käesoleva seadustiku § 132 1. ja 2. lõikes ning § 135 1. ja 2. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Toiduameti direktoril või tema poolt selleks volitatud ametiisikul. [9.02.1995] § 2163. Hasartmängujärelevalveametnikud (1) Hasartmängujärelevalveametnikud arutavad käesoleva seadustiku § 154 2.−5. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on hasartmängujärelevalveasutuse direktoril või tema asetäitjal. [14.06.1995B] IV JAGU MENETLUS HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJAS 15. peatükk ÜLDSÄTTED § 217. Menetluse kord haldusõiguserikkumise asjas Menetluse kord haldusõiguserikkumise asjas kehtestatakse käesoleva seadustiku ja muude seadustega ning nendes otseselt ettenähtud juhtudel muude õigusaktidega. § 218. Haldusõiguserikkumise asja menetlust kõrvaldavad asjaolud Haldusõiguserikkumise asja menetlust ei või algatada ja algatatud menetlus tuleb lõpetada järgmistel asjaoludel: 1) kui puudub haldusõiguserikkumise sündmus või koosseis; 2) kui isik ei ole mõne haldusõiguserikkumise tunnustega teo toimepanemise momendiks saanud viieteistkümneaastaseks; 3) kui mõne haldusõiguserikkumise tunnustega teo on toime pannud süüdimatu isik; 4) kui isik on tegutsenud hädaseisundis või hädakaitseseisundis; 5) kui on antud amnestiaakt, mis kõrvaldab halduskaristuse kohaldamise; 6) kui on tühistatud akt, millega kehtestati haldusvastutus; 7) kui haldusõiguserikkumise asja arutamise momendiks on möödunud käesoleva seadustiku §-s 30 ettenähtud tähtajad; 8) kui haldusvastutusele võetava isiku suhtes on sama fakti kohta tehtud haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamise otsus, samuti kui antud fakti kohta on algatatud kriminaalasi. § 219. Haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamine alaealise suhtes Viieteistkümne- kuni kaheksateistkümneaastase alaealise poolt toimepandud haldusõiguserikkumise asja arutav ametiisik, halduskohtunik või kohus võib menetluse lõpetada ja materjali üle anda sotsiaaltalitusele, kui haldusõiguserikkuja isikut arvestades on tema suhtes otstarbekas kohaldada kasvatuslikke abinõusid. § 220. Haldusõiguserikkumise asja avalik arutamine Haldusõiguserikkumise asja arutatakse avalikult. § 221. Haldusõiguserikkumise asja menetluse keel (1) Haldusõiguserikkumise asja menetlus toimub eesti keeles. Menetlus võib toimuda ka muus keeles, mida haldusõiguserikkuja, protokolli koostav ja asja arutav ametiisik, halduskohtunik, kohus ning teised menetluses osalevad isikud valdavad. (2) Asjaosalisele isikule, kes ei saa aru haldusõiguserikkumise asja menetluse keelest, tagatakse õigus tutvuda asja materjaliga ja võtta osa menetlusest tõlgi vahendusel. Tal on õigus anda seletusi emakeeles või omal valikul mõnes muus keeles, mida ta valdab. § 222. Tõendid (1) Haldusõiguserikkumise asjas on tõnditeks igasugused faktilised andmed, mille alusel tehakse seadusega määratud korras kindlaks haldusõiguserikkumine või selle puudumine, antud isiku süü selle toimepanemises ja muud asjaolud, millel on tähtsust asja õigeks lahendamiseks. (2) Need andmed tuvastatakse järgmiste vahenditega: haldusõiguserikkumise protokoll, haldusõiguserikkuja seletused, kannatanu ja tunnistajate ütlused, eksperdi arvamus, asitõendid, asjade ja dokumentide äravõtmise protokoll, samuti muud dokumendid. (3) Kui puudub võimalus tagada manukate osavõtt, loetakse asitõenditeks haldusõiguserikkujalt sündmuskohal kinnipidamise või isikliku läbivaatuse käigus politseiametniku poolt äravõetud esemed või avastatud asjad ja dokumendid, kui äravõtmine on vormistatud käesoleva seadustiku §-des 237, 238 ja 239 ettenähtud korras. § 223. Tunnistaja (1) Tunnistajana võib haldusõiguserikkumise asjas välja kutsuda isiku, kelle kohta on andmeid, et ta teab haldusõiguserikkumise kohta käivaid asjaolusid. (2) Ametiisiku, halduskohtuniku või kohtu kutse peale, kelle menetluses on haldusõiguserikkumise asi, on tunnistaja kohustatud kindlaksmääratud ajal kohale ilmuma, avaldades kõik, mida ta haldusõiguserikkumise kohta teab, ning esitatud küsimustele vastama. (3) Kannatanut ei või üle kuulata tunnistajana. (4) Kui tunnistaja ei ilmu kohtu kutse peale, võib kohus talle määrata rahatrahvi kuni kahe päevapalga suuruses, teistkordselt kohtu kutse peale mitteilmumisel võib kohus määrata tunnistajale rahatrahvi kuni kahekümne päevapalga suuruses või kohaldada politseiga sundtoomist, kui tunnistaja asub kohtuga samas asulas. [19.05.1993] § 224. Ekspert (1) Kui haldusõiguserikkumise asja arutamise ajal tekib vajadus eriteadmiste järele, määrab ametiisik, halduskohtunik või kohus ekspertiisi. Eksperdiks kutsutakse vastavate eriteadmiste ja praktilise töö kogemustega isik, kelle nimi tehakse teatavaks haldusõiguserikkujale, samuti kannatanule, kusjuures neil on õigus esitada eksperdile küsimusi. (2) Ekspert on kohustatud kutse peale kohale ilmuma ja andma temale esitatud küsimustes uuritud materjali põhjal objektiivse arvamuse. (3) Eksperdil on õigus: 1) tutvuda ekspertiisiks esitatud materjaliga; 2) esitada taotlusi talle täiendava materjali esitamiseks, kui see on arvamuse andmiseks vajalik; 3) ametiisiku, halduskohtuniku või kohtu loal, kelle menetluses on haldusõiguserikkumise asi, esitada küsimusi haldusõiguserikkujale, kannatanule, tunnistajale, tutvuda kirjalike tõenditega. (4) Ekspert võib arvamuse andmisest keelduda, kui talle uurimiseks esitatud materjal on puudulik või kui tema teadmised antud valdkonnas osutuvad ebapiisavaks. (5) Eksperdi vastu võib esitada taanduse käesoleva seadustiku §-s 256 sätestatud alusel. § 225. Tõendite hindamine Ametiisik, halduskohtunik või kohus hindavad tõendeid seaduse alusel ja oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb kõigi asjaolude igakülgsel, täielikul ning objektiivsel uurimisel nende kogumis. § 226. Materjali üleandmine uurimisorganile Kui ametiisik, halduskohtunik või kohus tuleb asja arutamisel järeldusele, et rikkumises on kuriteo tunnused, annab ta materjali üle uurimisorganile. 16. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISE PROTOKOLL § 227. Haldusõiguserikkumise protokoll Haldusõiguserikkumise kohta koostatakse protokoll. Protokolli ei koostata käesoleva seadustiku §-s 231 loetletud juhtudel. § 228. Isikud, kellel on õigus koostada haldusõiguserikkumise protokoll (1) Haldusõiguserikkumiste kohta, mille arutamine kuulub käesoleva seadustiku § 186 1. lõike järgi halduskohtuniku pädevusse, on õigus koostada haldusõiguserikkumiste protokolle järgmiste asutuste ametiisikutel, samuti vastavaid riiklikke või kohaliku omavalitsuse ülesandeid täitvatel ühiskondlike organisatsioonide esindajatel järgmiste paragrahvide järgi: 1) politseiasutused − § 67, 1371, 1374, 138 lg. 1 ja 3, 143, 154 lg. 1, 159, 162, 1621, 163, 164, 181, 182, 1842, 1843 lg. 1, 3 ja 4; [28.01.1993; 19.05.1993; 15.09.1993; 10.02.1994; 9.01.1995; 8.02.1995; 14.06.1995B] 2) kohaliku omavalitsuse volikogu − § 67, 135 lg. 3, 1621, 1782, 181, 182; [10.02.1994; 22.02.1995] 3) tervishoiu- ja tervisekaitse asutused − § 35 lg. 2, 351, 37 lg. 1, 38 lg. 4, 135 lg. 3, 1621; [10.02.1994; 9.02.1995] 4) looduskaitseasutused − § 51, 67, 1621; [10.02.1994] 5) ettevõtted ja organisatsioonid, kelle valduses on elektrivõrgud − § 69; [19.05.1993] 6) magistraaltorujuhtmeid ekspluateerivad organisatsioonid − § 126; 7) elektersidevõrgud − § 127, 130 (elektersidevõrke valdavad ettevõtted ja organisatsioonid); 8) Tarbijakaitseamet − § 1371, 1374; [8.02.1995] 9) kinnipidamiskohtade amet − § 1621, 168 lg. 2; [10.02.1994] 10) keeleamet − § 170 lg. 4; 11) statistilisi andmeid koguvad asutused − § 183; 12) riiklike registrite pidajad − § 184; 13) tuletõrjejärelevalve asutused − § 135 lg. 3; 14) lennundusasutused − § 86; 15) §-des 188−216 osutatud asutused − § 159; 16) Konkurentsiamet − § 351, 1372, 1374; [8.02.1995; 9.02.1995] 17) täitevbürood − § 160; 18) Teede- ja Sideministeeriumi asutused − § 1371; 19) Majandusministeeriumi asutused − § 1371; [28.01.1993] 20) Tolliamet − § 351, 1371, 1621; [28.01.1993; 15.09.1993; 10.02.1994; 9.02.1995] 21) Piirivalveamet − § 1371, 162, 1621; [28.01.1993; 19.05.1993; 15.09.1993; 10.02.1994] 22) Kultuuri- ja Haridusministeerium ning Eesti Rahvusraamatukogu − § 1841, 1843 lg. 1, 3 ja 4; [19.05.1993; 9.01.1995] 23) energiamüügiga tegelev organisatsioon − § 72; [19.05.1993] 24) Pangainspektsioon − § 1373; [15.12.1994] 25) Riigikontroll − § 159; [10.01.1995] 26) Toiduamet − § 132, 135; [9.02.1995] 27) riigikaitseliste sundkoormiste määramiseks pädevad ministeeriumid − § 1782; 28) riigikaitseosakonnad − § 1782; 29) valla- ja linnavalitsused − § 1782; 30) sõjaseisukorra ajal riigikaitseliseks vajaduseks vara sundvõõrandamiseks ja sundkasutamisele võtmiseks pädevad volinikud − § 1782; [22.02.1995] 31) hasartmängujärelevalveasutus − § 154 lg. 1. [14.06.1995B] (2) Haldusõiguserikkumiste kohta, mille arutamine kuulub halduskohtuniku pädevusse käesoleva seadustiku § 186 2. lõike järgi, ning haldusõiguserikkumiste kohta, mille arutamine kuulub käesoleva seadustiku §-des 189−2163 osutatud ametiisikute pädevusse, on õigus koostada haldusõiguserikkumiste protokolle käesoleva seadustiku §-des 189−2163 osutatud ametiisikutel endil, samuti teistel sama ametkonna poolt selleks volitatud ametiisikutel. Peale selle on nende haldusõiguserikkumiste kohta õigus koostada protokolle järgmiste asutuste ametiisikutel, samuti vastavaid riiklikke ülesandeid täitvatel ühiskondlike organisatsioonide esindajatel järgmiste paragrahvide järgi: [19.05.1993; 14.06.1995B] 1) politseiasutused − § 39, 40, 41, 42, 43, 45, 48, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 58, 59, 60 lg. 1 ja 3, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 156; 2) transpordi- ja sideministeeriumi asutused − § 131; 3) liiklusohutuse amet − § 92, 107, 112, 122, 123, 124, 125; 4) taimekaitseasutused − § 53, 76. [19.05.1993; 15.09.1993] (3) Haldusõiguserikkumiste kohta, mille arutamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud isikute pädevusse käesoleva seadustiku § 188, samuti §-de 67, 79, 1374, 155, 181 ja 182 järgi, määrab vastav volikogu oma otsusega volitatud isikud, kes koostavad protokolli. Nende isikute hulka võib kuuluda ametiisik, kes teostab kontrolli või järelevalvet vastava volikogu haldusterritooriumil, samuti riiklikke või kohaliku omavalitsuse ülesandeid täitev ühiskondliku organisatsiooni esindaja või vastava volikogu liige. [8.02.1995] (4) Seaduse ja Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega võib haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õiguse anda ka teistele käesolevas paragrahvis loetlemata isikutele. § 229. Haldusõiguserikkumise protokolli sisu (1) Haldusõiguserikkumise protokollis tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht, asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, haldusõiguserikkuja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, aadress ja töökoht; haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus; sätted, mis näevad ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest; tunnistajate ja kannatanute (kui need on olemas) ees- ja perekonnanimed ning aadressid; haldusõiguserikkuja seletus, märkus tema halduskorras kinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise kohta ja muud andmed, mis on asja lahendamiseks vajalikud. (2) Protokolli koostamisel selgitatakse haldusõiguserikkujale tema õigusi ja kohustusi, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 243, ja selle kohta tehakse protokolli märkus. (3) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja; kui on tunnistajaid ja kannatanuid, siis võivad protokollile alla kirjutada ka nemad. (4) Kui haldusõiguserikkuja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise motiivid. § 230. Protokolli esitamine Protokoll esitatakse hiljemalt kolme päeva jooksul ametiisikule või halduskohtunikule, kes on volitatud arutama haldusõiguserikkumise asja. § 231. Juhtumid, mil ei koostata haldusõiguserikkumise protokolli (1) Rahatrahvi kuni viie päevapalga ulatuses võib määrata protokolli koostamata ja sisse nõuda haldusõiguserikkumise kohas käesoleva seadustiku §-des 186, 189−216 loetletud ja §-de 188 ja 228 kohaselt volitatud ametiisikute poolt. [28.01.1993; 19.05.1993] (2) Kui haldusõiguserikkuja vaidlustab temale käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt määratava karistuse või on teisi asjaolusid, mis ei võimalda ametiisikul määrata trahvi haldusõiguserikkumise kohas, siis koostatakse protokoll. § 232. Haldusõiguserikkuja toimetamine ametiruumi protokolli koostamiseks Kui protokolli haldusõiguserikkumise kohta ei ole võimalik haldusõiguserikkuja tegevuse tõttu kohapeal koostada ja protokolli koostamine on kohustuslik, on protokolli koostamise õigust omaval isikul õigus haldusõiguserikkumise tõkestamiseks, haldusõiguserikkuja isiku kindlakstegemiseks ja protokolli koostamiseks toimetada haldusõiguserikkuja politseisse, piirikontrolli punkti, valla- või alevivalitsusse või kaitstava objekti valvetalituse ametiruumidesse. 17. peatükk HALDUSKINNIPIDAMINE, ISIKU JA ASJADE LÄBIVAATUS NING ASJADE JA DOKUMENTIDE ÄRAVÕTMINE § 233. Haldusõiguserikkumiste asjade menetluse tagamise abinõud Haldusõiguserikkumise tõkestamiseks, haldusõiguserikkumise protokolli koostamiseks, kui seda ei ole võimalik kohapeal koostada ja protokolli koostamine on kohustuslik ning kui on ära kasutatud teised vahendid isiku kindlakstegemiseks, asjade õigeaegse ja õige arutamise tagamiseks ja haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse täitmise tagamiseks, on lubatud isiku halduskinnipidamine, isiku läbivaatus, asjade läbivaatus ning asjade ja dokumentide äravõtmine. § 234. Halduskinnipidamine (1) Halduskinnipidamise kohta koostatakse protokoll, milles näidatakse selle koostamise aeg ja koht, protokolli koostanud isiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi; kinnipeetu isikuandmed ning kinnipidamise aeg ja motiivid. Protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametiisik ja kinnipeetu. Kui kinnipeetu keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Märkuse halduskinnipidamise kohta võib teha ka haldusõiguserikkumise protokollis. (2) Halduskinnipidamise protokolli ei koostata juhul, kui kinnipeetu toimetatakse politsei-, piiriteenistuse või tolliteenistuse asutusse ja registreeritakse seal kinnipeetute þurnaalis. (3) Haldusõiguserikkumise asjaolude selgitamist haldusõiguserikkumise kohas ning temale seal haldusõiguserikkumise protokolli ja halduskaristuse otsuse koostamise aega ei loeta halduskinnipidamiseks. (4) Haldusõiguserikkumise eest kinnipeetud isiku palvel tehakse tema asukoht teatavaks tema sugulastele või töö- või õppimiskoha administratsioonile. Alaealise kinnipidamise kohta on tema vanematele või eestkostjale või hooldajale ning sotsiaaltalitusele teatamine kohustuslik. (5) Halduskorras kinnipeetavate isikute kinnipidamise tingimused ja kohad sätestatakse täitemenetlust käsitlevas seaduses. § 235. Ametiisikud, kes on pädevad kohaldama halduskinnipidamist ja väljasaatmist [27.10.1993] (1) Haldusõiguserikkuja halduskinnipidamist võivad käesoleva seadustiku §-s 234 loetletud juhtudel kohaldada politsei-, piirivalve- ja tolliametnikud, lennunduse, jahi, kalapüügi ja metsa järelevalve ning traktorite ja liikurmasinate tehnilist järelevalvet teostavad ametiisikud, kes on volitatud koostama haldusõiguserikkumise protokolli. [15.09.1993; 27.10.1993] (2) Halduskohtunik, politsei-, piirivalve- ja migratsiooniametnik teeb halduskorras väljasaatmise otsuse käesoleva seaduse § 171 8. lõike järgi. [27.10.1993; 11.05.1994] § 236. Halduskinnipidamise tähtajad (1) Haldusõiguserikkumise toime pannud isiku halduskinnipidamine ei või üldjuhul ületada kolme tundi. (2) Üle kolme tunni võib haldusõiguserikkumise toime pannud isikut kinni pidada: 1) kuni kakskümmend neli tundi: − politseiprefektuuri või -jaoskonna operatiivkorrapidaja (vanempolitseinike hulgast) otsusel nendes haldusõiguserikkumiste asjades, mis kuuluvad läbivaatamisele kõrgema politseiametniku poolt, juhul kui haldusõiguserikkuja ei oma kindlat elukohta või kui tema isik on kindlaks tegemata, samuti käesoleva seadustiku § 12 2. lõikes loetletud juhtudel; 2) kuni nelikümmend kaheksa tundi: − piirireþiimi või riigipiiri läbilaskepunktide reþiimi rikkumise puhul isiku kindlakstegemiseks või haldusõiguserikkumise asjaolude tuvastamiseks; − asja arutamiseni halduskohtuniku poolt, kui haldusõiguserikkumise eest on ette nähtud haldusarest; − Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibivaid või vabariiki ebaseaduslikult saabunud välismaalasi. Üle 48 tunni võib neid isikuid kinni pidada halduskohtuniku otsuse alusel, kuid mitte rohkem kui kolm ööpäeva. [27.10.1993] (3) Halduskinnipidamise tähtaega arvutatakse protokolli koostamiseks haldusõiguserikkuja kohaletoimetamise momendist, joobnud isiku suhtes aga tema kainenemise ajast. § 2361. Kinnipidamine interneerimislaagris (1) Halduskorras kinnipeetud ebaseaduslikult Eesti Vabariiki saabunud või ebaseaduslikult Eesti Vabariigis viibiv välismaalane paigutatakse halduskohtuniku otsuse alusel interneerimislaagrisse tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni või Eesti Vabariigis elamis- või tööloa saamiseni. (2) Interneeritu kinnipidamise tingimused sätestatakse täitemenetluse seadustiku VI osas. § 2362. Interneerimislaagris kinnipidamise tähtajad (1) Paigutamine interneerimislaagrisse määratakse tähtajaga kuni kaks kuud. (2) Kui kahe kuu jooksul ei ole halduskohtunikul võimalik interneeritu suhtes vastu võtta otsust tema vabastamise kohta interneerimislaagrist seoses elamisloa saamise või Eesti Vabariigist väljasaatmisega, siis pikendab halduskohtunik interneeritu kinnipidamise tähtaega kahe kuu kaupa kuni pädeva riigiorgani poolt interneeritu suhtes Eesti Vabariigis viibimise otsustamiseni. § 2363. Interneeritu vabastamine elamisloa saamisel Interneeritu, kellele Migratsiooniamet on andnud elamisloa Eesti Vabariigis, vabastatakse halduskohtuniku otsuse alusel. § 2364. Väljasaatmise tähtajad (1) Ebaseaduslikult Eesti Vabariiki saabunud või ebaseaduslikult Eesti Vabariigis viibiv välismaalane saadetakse Eesti Vabariigist välja käesoleva seadustiku § 236 2. lõike punktis 2 märgitud tähtaja jooksul. (2) Juhul kui ebaseaduslikult Eesti Vabariiki saabunud või ebaseaduslikult Eesti Vabariigis viibivat välismaalast ei ole võimalik Eesti Vabariigist välja saata käesoleva seadustiku § 236 2. lõikes märgitud tähtaja jooksul, paigutatakse ta halduskohtuniku otsuse alusel interneerimislaagrisse. § 2365. Väljasaatmise kord (1) Väljasaatmise vormistab migratsiooniametnik. (2) Väljasaadetav toimetatakse piiripunkti riigi kulul politseiametniku valve all. [27.10.1993] § 237. Isiku ja asjade läbivaatus (1) Isikut ja tema asju võivad läbi vaadata käesoleva seadustiku §-s 235 loetletud ametiisikud. (2) Isikut võib läbi vaadata selleks volitatud temaga samast soost isik kahe samast soost manuka juuresolekul. (3) Asjade läbivaatus toimub üldjuhul isiku juuresolekul, kelle omanduses või valduses need on. Edasilükkamatutel juhtudel võib nimetatud asjad ja esemed läbi vaadata kahe manuka osavõtul ilma omaniku või valdaja juuresolekuta. Manukateks ei või olla haldusõiguserikkumise asja arutamise osalised, nende sugulased ja tunnistajad. (4) Isiku ja asjade läbivaatuse kohta koostatakse protokoll või tehakse vastav kanne haldusõiguserikkumise või -kinnipidamise protokollis. Protokollile kirjutavad alla selle koostaja, isik, keda või kelle asju läbi vaadati, ning manukad. (5) Isiku ja asjade läbivaatus tolliasutuses toimub tollikoodeksiga kehtestatud korras. § 238. Erikonfiskeerimine (1) Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendid ja riistad ning haldusõiguserikkumise läbi omandatud vara, samuti haldusõiguserikkumise asja menetlemisel avastatud aine või ese, mida võib omandada ainult eriloaga, ja see luba puudub, kuuluvad erikonfiskeerimisele. [19.05.1993] (2) Haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud väärtuse erikonfiskeerimist võib kohaldada käesoleva seadustiku §-des 351, 135 (välja arvatud kaubad, mis kuuluvad allahindamisele või töötlemisele), 137 (kaubad, mille tootmiseks või müümiseks on erikeeld või vajalik tegevuslitsents), 1371, 1372, 138, 1411, 154 lg. 1, 158, 168, 1843 1., 2. ja 5. lõikes ning tolliseaduses loetletud haldusõiguserikkumise asjades. [19.05.1993; 15.09.1993; 15.06.1994; 9.01.1995; 8.02.1995; 9.02.1995; 24.05.1995A; 14.06.1995B] (3) Käesoleva seadustiku §-s 1374 toodud haldusõiguserikkumise asjas erikonfiskeeritakse haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud alkohol, tubakas ja tubakatooted. [8.02.1995] (4) Erikonfiskeerimine otsustatakse haldusõiguserikkumise asja arutamisel. Haldusõiguserikkumise asja, mis on seotud erikonfiskeerimisega, arutab halduskohtunik. Tolliseaduses ettenähtud haldusõiguserikkumise asja arutamisel võib erikonfiskeerimist kohaldada ka tolliametnik, kui see ei ole seotud transpordivahendi erikonfiskeerimisega. [19.05.1993; 15.09.1993; 8.02.1995] § 239. Asjade või dokumentide äravõtmine (1) Kinnipidamisel, isiku või asjade läbivaatusel avastatud erikonfiskeerimisele kuuluvaid asju, samuti dokumente võtavad ära käesoleva seadustiku §-des 235 ja 237 loetletud ametiisikud. Äravõetud asju ja dokumente hoitakse kuni haldusõiguserikkumise asja arutamiseni kohtades, mille määravad ametiisikud, kellel on asjade ja dokumentide äravõtmise õigus. (2) Asjade ja dokumentide äravõtmise korral koostatakse selle kohta protokoll või tehakse vastav kanne haldusõiguserikkumise, asjade läbivaatuse, isiku läbivaatuse või kinnipidamise protokollis. Tulirelva ja laskemoona äravõtmisel tehakse protokolli kanne relva margi või mudeli, kaliibri, seeria, väljalaske aasta ja numbri ning laskemoona nimetuse ja koguse kohta. (3) Haldusõiguserikkumise toimepanemise korral, mille eest vastavalt käesolevale seadustikule võib kohaldada karistusena eriõiguse äravõtmist, võetakse haldusõiguserikkujalt enne asja arutamist ära vastav juhitunnistus, -luba, pilet või kaart ning tehakse selle kohta kanne haldusõiguserikkumise protokolli. (4) Isikule, kellelt võeti ära dokumendid ja asjad, antakse selle kohta tõend. § 240. Mootorsõiduki, õhusõiduki või siseveetranspordivahendi juhtimiselt kõrvaldamine ja läbivaatus joobeseisundi tuvastamiseks Mootorsõiduki, õhusõiduki või siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juht, kelle suhtes on küllaldast alust oletada, et ta on joobeseisundis, kuulub mootorsõiduki, õhusõiduki või siseveetranspordivahendi juhtimiselt kõrvaldamisele ja kehtestatud korras läbivaatusele tema joobeseisundi tuvastamiseks. § 241. Edasikaebamine halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise ja nende erikonfiskeerimise peale [19.05.1993] (1) Halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise ja nende erikonfiskeerimise peale võib edasi kaevata halduskohtunikule. [19.05.1993] (2) Halduskohtunik vaatab kaebuse läbi neljakümne kaheksa tunni jooksul, arvates kaebuse saabumisest, ja teeb otsuse halduskinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise ja nende erikonfiskeerimise seaduslikkuse kohta. [19.05.1993] (3) Halduskohtuniku poolt halduskinnipidamise pikendamise peale üle neljakümne kaheksa tunni võib edasi kaevata ringkonnakohtule. 18. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJA MENETLUSES OSALEVAD ISIKUD § 242. Haldusõiguserikkumise asja menetluses osalevad isikud Haldusõiguserikkumise asja menetluses osalevateks isikuteks on: 1) haldusvastutusele võetav isik, tema seaduslik esindaja ja tema poolt volitatud vandeadvokaat või muu esindaja; 2) kannatanu, tema seaduslik esindaja ja tema poolt volitatud vandeadvokaat või muu esindaja. § 243. Haldusvastutusele võetava isiku õigused ja kohustused Haldusvastutusele võetaval isikul on õigus tutvuda asja materjaliga, anda selgitusi, esitada tõendeid ja avaldada taotlusi; kasutada advokaadi õigusabi, alates protokolli koostamisest või kinnipidamisest; esineda emakeeles ja kasutada tõlgi teeneid, kui ta ei valda keelt, milles menetlus toimub; edasi kaevata asjas tehtud otsuse peale. Haldusõiguserikkumise asja arutatakse vastutusele võetava isiku juuresolekul. Selle isiku või tema esindaja juuresolekuta võib asja arutada ainult juhtudel, kui on andmeid, et teda on õigeaegselt informeeritud asja arutamise kohast ja ajast ning kui temalt ei ole tulnud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. § 244. Kannatanu (1) Kannatanu on isik, kellele haldusõiguserikkumisega on tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju. (2) Kannatanul on õigus tutvuda asja kogu materjaliga, avaldada taotlusi ning esitada kaebus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale. § 245. Esindajad (1) Haldusvastutusele võetavat isikut ja kannatanut, kes on alaealine või oma füüsiliste või psüühiliste puuete tõttu ei suuda ise teostada oma õigusi haldusõiguserikkumise asjas, on õigus esindada tema seaduslikul esindajal (vanemad, eestkostjad, hooldajad). (2) Haldusvastutusele võetavat isikut või kannatanut võib haldusõiguserikkumise asja menetluses esindada vandeadvokaat või muu isik, kellele ta on selleks andnud volikirja. § 246. Vandeadvokaat (1) Vandeadvokaadil on õigus osaleda haldusõiguserikkumise menetluses, alates protokolli koostamisest või haldusvastutusele võetava isiku kinnipidamisest, tutvuda asja kogu materjaliga, avaldada taotlusi ning teda kutsunud isiku volitusel esitada tema nimel kaebus asjas tehtud otsuse peale. (2) Menetlusest osavõtuks esitab vandeadvokaat orderi. § 247. Haldusõiguserikkumise asja arutamise osaliste võrdõiguslikkus (1) Haldusõiguserikkumise asja osalistel on asja arutava ametiisiku, halduskohtuniku või kohtu ees võrdsed õigused. Nad võivad ametiisikule, halduskohtunikule või kohtule esitada taotlusi, täiendavaid tõendeid, võtta osa tõendite uurimisest. (2) Haldusõiguserikkuja või kannatanu võivad haldusõiguserikkumise asja arutamisest osa võtta isiklikult või oma esindaja kaudu. § 248. Haldusõiguserikkumise asja arutamisest osavõtt (1) Haldusõiguserikkumise asja arutamise osalised kutsutakse asja arutamisele kutsega, milles on märgitud asja arutamise aeg ja koht ning kutsumise põhjus. (2) Haldusõiguserikkumise asja arutamise osaliste mitteilmumine asja arutamisele, kui nendele on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning kui nende poolt ei ole esitatud taotlust asja edasilükkamiseks, ei takista asja arutamist. (3) Haldusõiguserikkumise asja arutatakse kohustuslikult haldusvastutusele võetava isiku juuresolekul, kui seaduses on haldusõiguserikkumise eest karistusena ette nähtud haldusarest. Kui isik hoiab kõrvale kohaleilmumisest, võib kohaldada tema sundtoomist politseiasutuse kaudu. § 249. Tõlk (1) Kui haldusõiguserikkumise asja arutamine toimub keeles, mida haldusvastutusele võetav isik või kannatanu ei valda, kutsub ametiisik, halduskohtunik või kohus tõlgi, kes valdab nii haldusõiguserikkumise asja arutamise keelt kui ka keelt, mida valdab haldusvastutusele võetav või kannatanu. (2) Tõlk on kohustatud kutse peale kohale ilmuma ning täielikult ja täpselt tõlkima. (3) Tõlgi vastu võidakse avaldada taandust käesoleva seadustiku §-s 256 sätestatud alustel. 19. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJA ARUTAMINE AMETIISIKU VÕI HALDUSKOHTUNIKU POOLT § 250. Haldusõiguserikkumise asja ainuisikuline arutamine (1) Haldusõiguserikkumise asja arutab halduskohtunik või politseiametnik, riiklik inspektor või muu ametiisik, kes on selleks volitatud käesoleva seadustikuga või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. (2) Kui käesolev seadustik sätestab mitme ametiisiku pädevuse sama eriosa sätte arutamiseks, siis arutab haldusõiguserikkumise asja pädev ametiisik protokolli koostajaga samast ametkonnast või halduskohtunik. (3) [Välja jäetud − 15.09.1993] § 251. Haldusõiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamine (1) Haldusõiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamisel selgitab ametiisik või halduskohtunik järgmised küsimused: 1) kas selle asja arutamine kuulub tema pädevusse; 2) kas protokoll ja muu materjal haldusõiguserikkumise kohta on koostatud õigesti; 3) kas asjas osalevatele isikutele on teatatud selle arutamise aeg ja koht; 4) kas on välja nõutud vajalik täiendav materjal; 5) vastutusele võetava isiku, kannatanu, seaduslike esindajate ja advokaadi taotlused. (2) Kui haldusõiguserikkumisega on isikule tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju, teeb ametiisik või halduskohtunik otsuse tema kannatanuks tunnistamise kohta. § 252. Haldusõiguserikkumise asja arutamise koht (1) Haldusõiguserikkumise asja arutatakse selle toimepanemise koha järgi. (2) Käesoleva seadustiku §-des 91−104, 106−111 loetletud haldusõiguserikkumiste asju võib arutada ka mootorsõiduki või mis tahes siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva või õhusõiduki arvelevõtmise koha või haldusõiguserikkuja elukoha järgi. (3) Käesoleva seadustiku §-des 1411, 150 loetletud haldusõiguserikkumiste asju arutatakse kas nende toimepanemise koha või haldusõiguserikkuja elukoha järgi. [24.05.1995A] § 253. Haldusõiguserikkumise asjade arutamise tähtajad (1) Haldusõiguserikkumise asja arutatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil asja arutama pädev ametiisik või halduskohtunik sai haldusõiguserikkumise protokolli ja asja muu materjali. (2) Kui haldusõiguserikkuja suhtes on eelnevalt kohaldatud halduskinnipidamist, arutatakse haldusõiguserikkumise asja neljakümne kaheksa tunni jooksul arvates halduskinnipidamisest. § 254. Haldusõiguserikkuja ja teiste haldusõiguserikkumise asja osaliste kutsumine asja arutamisele (1) Kui haldusõiguserikkumise asja ei arutata haldusõiguserikkumise kohas, kutsutakse haldusõiguserikkuja ja teised haldusõiguserikkumise asja osalised ametiisiku või halduskohtuniku juurde kohtukutsega (kutsega), milles on märgitud asja arutamise aeg ja koht ning arutatava asja nimetus. (2) Kui haldusõiguserikkuja või tema esindaja ei vaidlusta haldusõiguserikkumise toimepanemist, võib ametiisik või halduskohtunik tema soovil tunnistajaid või teisi antud haldusõiguserikkumise asja osalisi asja arutamisele mitte kutsuda. § 255. Haldusõiguserikkumise asja arutamise kord (1) Asja arutamine algab seda arutava ametiisiku või halduskohtuniku esitlemisega. (2) Asja arutav ametiisik või halduskohtunik teatab, milline asi tuleb arutusele, keda ja mille eest vastutusele võetakse ning selgitab asja arutamisest osavõtvatele isikutele nende õigusi ja kohustusi. Pärast seda avaldatakse haldusõiguserikkumise protokoll või kriminaalasja lõpetamise määrus. Istungil kuulatakse ära asja arutamises osalevad isikud, uuritakse tõendeid ja lahendatakse taotlused. Kui asja arutamisest võtab osa vandeadvokaat, siis kuulatakse ära tema arvamus. (3) Haldusõiguserikkumise asja arutamisel osalevad isikud on kohustatud täitma ametiisiku või halduskohtuniku korraldusi. Ametiisik või halduskohtunik võib korralduse eiraja eemaldada ruumist, kus toimub asja arutamine. § 256. Taandamine (1) Haldusõiguserikkumise asja arutav ametiisik, halduskohtunik, sekretär, tõlk ja ekspert ei või osa võtta asja arutamisest ja nad kuuluvad taandamisele, kui nad on otseselt või kaudselt isiklikult huvitatud asja lõpplahendusest või kui esinevad muud asjaolud, mis tekitavad kahtlust nende erapooletuses. (2) Asja arutav ametiisik või halduskohtunik ei või osa võtta asja arutamisest ja nad kuuluvad taandamisele: 1) kui nad on omavahel või asja arutamise osalisega sugulased (vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad, õed, vanavanemad, lapselapsed, abikaasa); 2) kui nad võtsid antud haldusõiguserikkumise asjast osa otsuse tegijana, tõlgina, eksperdina, tunnistajana või manukana; 3) kui nende vastu esitati asjaolusid, mis äratavad kahtlusi nende erapooletuses. (3) Sekretär, tõlk ja ekspert ei või osa võtta asja arutamisest ja kuuluvad taandamisele käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel. Peale selle ei või ekspert osa võtta asja arutamisest, kui ta oli või on teenistuslikus või muus sõltuvuses mõnest asja arutamise osalisest. § 257. Tunnistajale ja kannatanule nende õiguste selgitamine Ametiisik või halduskohtunik teeb kindlaks kannatanu ja ilmunud tunnistaja isiku ja selgitab neile nende õigusi ning kohustusi. Pärast seda eemaldatakse tunnistajad asja arutamise kohast ning takistatakse ülekuulatud tunnistajate suhtlemist ülekuulamata tunnistajatega. § 258. Tunnistajate ülekuulamise kord (1) Enne tunnistaja ülekuulamist küsitleb ametiisik või halduskohtunik tunnistajat tema isiku kindlakstegemiseks, selgitab välja tema ning asja arutamise osaliste suhted ning põhjendab vajadust anda objektiivseid ja tõepäraseid ütlusi. (2) Iga tunnistaja kuulatakse üle üksikult. Ülekuulatud tunnistaja jääb arutamise kohta asja arutamise lõpetamiseni, kui ametiisik või halduskohtunik ei luba tal lahkuda varem. (3) Haldusõiguserikkumise asja arutamise osalistel on õigus tunnistajatele esitada küsimusi, kusjuures esimesena küsitleb tunnistajat isik, kelle taotlusel tunnistaja asja arutamisele kutsuti. Ametiisiku või halduskohtuniku algatusel kutsutud tunnistajat küsitleb esimesena haldusõiguserikkuja. (4) Ametiisikul või halduskohtunikul on õigus küsitleda tunnistajat mis tahes ülekuulamise momendil. (5) Kui asja arutamine oli edasi lükatud, siis varem ülekuulatud tunnistajat teistkordselt enam ei kutsuta. § 259. Alaealise tunnistaja ülekuulamine (1) Nooremaid kui viieteistkümneaastaseid isikuid kuulatakse üle pedagoogi, vajaduse korral ka vanemate või neid asendavate isikute juuresolekul, kes ametiisiku või halduskohtuniku loal võivad alaealist tunnistajat küsitleda. (2) Pärast alla viieteistkümne aasta vanuse tunnistaja ülekuulamist võidakse ta asja arutamise kohast eemaldada. § 260. Kirjalike tõendite uurimine Kirjalikud tõendid, sealhulgas haldusõiguserikkumise protokoll tehakse asja arutamisel avalikult teatavaks ja esitatakse asja arutamise osalistele, vajalikel juhtudel ka ekspertidele ja tunnistajatele. Pärast seda võivad asja arutamise osalised anda nende tõendite kohta seletusi. § 261. Asitõendite uurimine (1) Ametiisik või halduskohtunik vaatleb asitõendeid ja esitab need asja arutamise osalistele, vajaduse korral ka ekspertidele ja tunnistajatele. (2) Isikud, kellele esitati asitõendid, võivad osutada asitõendite vaatlusega seonduvatele asjaoludele. Nende avaldused kantakse asja arutamise protokolli. § 262. Paiklik vaatlus Asitõendeid ja kirjalikke tõendeid, mida ei saa asja arutamisele tuua, vaatleb ja uurib ametiisik või halduskohtunik kohapeal. Paikliku vaatluse tulemused kantakse asja arutamise protokolli. § 263. Haldusõiguserikkumise asja arutamisel väljaselgitamisele kuuluvad asjaolud Haldusõiguserikkumise asja arutamisel on ametiisik või halduskohtunik kohustatud välja selgitama, kas haldusõiguserikkumine on toime pandud, kas antud isik on süüdi selle toimepanemises, kas ta kuulub haldusvastutusele võtmisele, kas on tema vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, millise seaduse paragrahvi järgi kuulub haldusõiguserikkumine kvalifitseerimisele, kas on tekitatud varalist kahju, ning ka muud asjaolud, millel on tähtsust asja õigeks lahendamiseks. § 264. Haldusõiguserikkumise asja arutamise protokoll (1) Haldusõiguserikkumise asja arutamisel koostatakse protokoll, kui asja arutamisel kuulatakse kannatanut, tunnistajaid, eksperti, samuti juhul, kui seda nõuab isik (või tema esindaja), kelle asja arutatakse. Protokollile kirjutab alla asja arutanud ametiisik või halduskohtunik, samuti sekretär, kui tema abi kasutati. (2) Protokolli märgitakse: 1) asja arutamise aeg ja koht; 2) asja arutava ametiisiku või halduskohtuniku nimi; 3) arutatava asja sisu; 4) andmed asjas osalevate isikute kohaleilmumise kohta; 5) asja arutamises osalevate isikute seletused, nende taotlused ja taotluste läbivaatamise tulemused; 6) asja arutamisel uuritud dokumendid ja asitõendid; 7) andmed tehtud otsuse kuulutamise ning selle peale edasikaebamise korra ja tähtaegade selgitamise kohta; 8) märge tõlgi osavõtu kohta, kui viimane osales asja arutamisel; 9) märge otsuse ärakirja postitamise kohta. § 265. Lahendid haldusõiguserikkumiste asjades (1) Arutanud läbi haldusõiguserikkumise asja, teeb ametiisik või halduskohtunik ühe järgmistest lahenditest: 1) halduskaristuse otsuse; 2) asja menetluse lõpetamise otsuse. (2) Asja menetluse lõpetamise otsus tehakse materjali üleandmisel uurimisorganile, samuti käesoleva seadustiku §-des 218 või 219 loetletud asjaoludel. § 266. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsus (1) Arutanud läbi haldusõiguserikkumise asja, teeb ametiisik või halduskohtunik asja kohta otsuse. (2) Otsuses peab kirjas olema selle teinud ametiisiku või halduskohtuniku nimi ja ametikoht, asutuse nimetus ning aadress; asja arutamise kuupäev; andmed isiku kohta, kelle asja arutati; asja arutamisel tuvastatud asjaolude kokkuvõte; viide sättele, mida kohaldati haldusõiguserikkumise eest; asjas tehtud otsus ning selle peale edasikaebamise kord ja tähtaeg. (3) Kui haldusõiguserikkumise asja arutamise protokolli ei koostata ja asja arutamisest võtab osa haldusvastutusele võetav isik või tema advokaat, peavad otsuses sisalduma nende seisukohad ja taotlused ning taotluste läbivaatamise tulemused. (4) Kui haldusõiguserikkumise eest määratakse rahatrahv, siis märgitakse otsuses rahatrahvi tasumise kord ja asutuse nimetus ning arveldusarve number, kelle arvele rahatrahv kantakse. Rahatrahvi maksmise võib määrata osadena, mille tasumise tähtajad on kindlaks määratud. (5) Kui haldusõiguserikkumise eest karistuse määramisel otsustatakse samaaegselt ka süüdlase poolt varalise kahju hüvitamine, tuleb asjas tehtud otsuses näidata ka heastamisele kuuluva kahju suurus ning selle hüvitamise kord ja tähtaeg, asutuse nimetus ning arveldusarve number, kelle arvele summa kantakse. (6) Asjas tehtud otsusega peab olema lahendatud asjade ja dokumentide äravõtmine, samuti kannatanule, eksperdile, tunnistajale, tõlgile väljakutsega seotud tasu maksmine. (7) Kui asja otsustama volitatud ametiisik või halduskohtunik vabastab haldusõiguserikkuja halduskaristusest ja piirdub hoiatusega vastavalt käesoleva seadustiku §-le 17, tehakse vastav kanne haldusõiguserikkumise protokolli. (8) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsusele kirjutab alla asja arutanud ametiisik või halduskohtunik. § 267. Asjas tehtud otsuse teatavakstegemine ja selle ärakirja kätteandmine (1) Otsus tehakse teatavaks viivitamatult pärast asja arutamise lõppemist. Ametiisik või halduskohtunik loeb ette otsuse resolutiivosa, selgitades ühtlasi sisuliselt otsuse motiive. (2) Otsuse ärakiri antakse või saadetakse kolme päeva jooksul isikule, kelle suhtes see on tehtud, samuti kannatanule tema palvel. (3) Otsuse ärakiri antakse kätte allkirja vastu. Kui otsuse ärakiri saadetakse posti teel, tuleb seda teha väljastusteatega ning sellekohane kanne tehakse asja arutamise protokolli. (4) Käesoleva seadustiku §-s 147 loetletud haldusõiguserikkumiste eest isiku suhtes, kellele on tulirelv ja laskemoon antud seoses teenistuskohuste täitmisega või antud ajutiseks kasutamiseks ettevõtte, asutuse või organisatsiooni poolt, saadetakse otsuse ärakiri teadmiseks vastavale ettevõttele, asutusele või organisatsioonile ja politseiasutusele, et vaadataks läbi sellel isikul tulirelva kasutamise keelamise küsimus. § 268. Halduskaristuse teatavakstegemine (1) Haldusõiguserikkumise asja arutanud halduskohtunik teatab haldusaresti määramisest haldusõiguserikkuja soovil tema töö- või elukohta. (2) Haldusaresti kandmine ei saa olla aluseks isiku töölt vallandamisele. (3) Alaealise haldusõiguserikkumist arutanud ametiisik või halduskohtunik teatab halduskaristuse määramisest alaealise vanematele või neid asendavatele isikutele, tema soovil ka töö- või õppimiskohta. 20. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJAS TEHTUD OTSUSE PEALE EDASIKAEBAMINE HALDUSKOHTUSSE § 269. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale edasikaebamise õigus Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale võib isik, kelle kohta see on tehtud, samuti kannatanu või nende poolt selleks volitatud isik edasi kaevata kümne päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamise päevast. § 270. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale edasikaebamise kord (1) Käesoleva seadustiku §-des 188−216 märgitud ametiisiku poolt tehtud otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule (halduskohtunikule). (2) Halduskohtu poolt tehtud otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule. (3) Kaebus või apellatsioonkaebus esitatakse kaebuse esitaja elukoha järgi. Kui kaebuse esitaja ei ela Eesti Vabariigis, esitatakse kaebus ametiisiku või halduskohtu asukoha järgi. (4) Kaebus ametiisiku otsuse peale, samuti apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse peale esitatakse vahetult vastavale halduskohtule. (5) Kaebuse esitaja on riigilõivu tasumisest vabastatud. § 271. Nõuded kaebuse kohta (1) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuses peab olema märgitud kaebuse esitaja ees- ja perekonnanimi, tema vanus, alaline elu- ning töökoht, otsuse teinud ametiisik, otsuse kuupäev, edasikaebamise motiivid ja kaebuse esitaja taotlus. (2) Kaebusele lisatakse kaebuse motiive kinnitavad tõendid või viited nendele tõenditele. (3) Kui kaebuse esitab selleks volitatud isik, lisatakse kaebusele volitusi tõendav dokument. § 272. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine Kui käesoleva seadustiku §-s 269 kehtestatud kaebuse esitamise tähtaeg lasti mööda mõjuvatel põhjustel, võib kaebust läbivaatav halduskohus tähtaja ennistada. § 273. Ametiisiku otsuse täitmise peatamine seoses kaebuse esitamisega Halduskaristuse vaidlustamine seaduses ettenähtud korras peatab otsuse täitmise kuni vaidluse lahendamiseni, välja arvatud täitmisele pööratud aresti kohaldamisel, samuti haldusõiguserikkumise kohas sissenõutava rahatrahvi määramise korral. [19.05.1993] 21. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJAS TEHTUD OTSUSE PEALE ESITATUD KAEBUSE LÄBIVAATAMINE HALDUSKOHTUS § 274. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kord Haldusõiguserikkumise asjas ametiisiku poolt tehtud otsuse peale esitatud kaebuse vaatab halduskohtus läbi halduskohtunik ainuisikuliselt käesolevas peatükis sätestatud korras. § 275. Kaebuse läbivaatamise tähtaeg Halduskohus vaatab haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbi kümne päeva jooksul, arvates kaebuse saabumisest. § 276. Kaebuse kohtuliku arutamise ettevalmistamine Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise korras halduskohtunik: 1) teeb kindlaks kohtuliku arutamise osalised ja teatab nendele kohtu menetluses olevast asjast ning selle arutamise ajast; 2) teeb kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel, ja võtab tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil; 3) nõuab viivitamatult välja haldusõiguserikkumise protokolli koos selle juurde kuuluvate dokumentide ja asitõenditega; 4) selgitab välja, kes on haldusõiguserikkumises kannatanu, ning kutsub ta kohtuistungile; 5) teatab haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisikule kaebuse läbivaatamise aja ning koha; 6) lahendab tunnistajate kohtuistungile kutsumise küsimuse või nende erinõude korras ülekuulamise teises Eesti Vabariigi halduskohtus; 7) lahendab ekspertiisi tegemise küsimuse, arvestades kohtuliku arutamise osaliste arvamust; 8) lahendab asja kohtuliku arutamise osaliste esitatud taotlused. § 277. Kaebuse käiguta jätmine ja tagastamine kaebuse kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis (1) Kui halduskohtunik tegi kindlaks, et kaebus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale ei vasta käesoleva seadustiku § 271 nõuetele, teeb ta määruse kaebuse käiguta jätmise kohta ja määrab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Kui halduskohtuniku poolt määratud tähtajaks puudused kõrvaldatakse, loetakse kaebus esitatuks puuduste kõrvaldamise päevast. (3) Kui halduskohtuniku poolt määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldatud, tagastab halduskohus kaebuse seda läbi vaatamata viie päeva möödumisel puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajast. (4) Halduskohtuniku määruse peale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise või kaebuse tagastamise kohta võib kaebuse esitanud isik kümne päeva jooksul määruse saamisest esitada kaebuse ringkonnakohtule. § 278. Kohtuistungi juhtimine Halduskohtunik juhib kohtuliku asja arutamist kõigi asjaolude täieliku, igakülgse ja objektiivse uurimise suunas ning kõrvaldab kohtulikul arutamisel kõik, mis ei käi arutatava haldusõiguserikkumise asja kohta. § 279. Kohtuliku arutamise vahenditus ja suulisus Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel peab halduskohus vahetult uurima kõiki asjas leiduvaid tõendeid: kuulama ära selle isiku seletuse, kelle suhtes on otsus tehtud, kannatanu seletuse, tunnistajate ütlused ja eksperdi arvamuse, vaatlema asitõendeid, avaldama protokolle ja muid dokumente. § 280. Kohtuliku arutamise osalised (1) Kohtuliku arutamise osalisteks haldusõiguserikkumise asjas on lisaks käesoleva seadustiku §-s 242 loetletud isikutele ka haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisik. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud kohtuliku arutamise osalised võivad kohtuistungist osa võtta isiklikult või oma esindaja kaudu. § 281. Esindus halduskohtus (1) Haldusõiguserikkuja või kannatanu esindajaks halduskohtus võib olla vandeadvokaat või halduskohtu loal muu isik, kellel on halduskohtus esinemiseks volikiri. (2) Haldusõiguserikkuja või kannatanu seaduslikuks esindajaks halduskohtus on käesoleva seadustiku § 245 1. lõikes märgitud isikud. (3) Haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisiku esindajaks võib olla isik, kelle on selleks volitanud asutus, kus otsuse teinud ametiisik töötab. § 282. Kohtuliku arutamise piirid Kaebust haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale arutab halduskohus vaid selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud haldusõiguserikkumise protokoll ja mille kohta on asjas tehtud otsuses antud õiguslik hinnang. § 283. Kaebuse arutamise edasilükkamine Kaebuse esitanud isiku põhjendatud palvel võib halduskohus kaebuse arutamise edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui viieks päevaks. Samaks tähtajaks võib halduskohus kaebuse arutamise edasi lükata ka juhul, kui kaebuse arutamisel ilmneb vajadus välja nõuda täiendavaid tõendeid. § 284. Kohtuistungi korra rikkujate suhtes kohaldatavad abinõud (1) Kui kaebuse esitanud isik, kannatanu või haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisik või nende esindajad rikuvad kohtuistungi korda ega täida halduskohtuniku korraldusi, võib halduskohus määrata süüdlasele rahatrahvi kuni viie päevapalga suuruses, korduva rikkumise korral aga kuni kahekümne päevapalga suuruses ning lisaks sellele eemaldada ta kohtusaalist osa või kogu kohtuistungi ajaks. Selle isiku tagasikutsumisel istungisaali tutvustab halduskohtunik teda tema äraolekul tehtud protsessuaalsete toimingutega. (2) Kui kohtuistungi korda rikuvad ja halduskohtuniku korraldustele ei allu teised halduskohtusse kutsutud või saalis viibivad isikud, võib halduskohus määrata süüdlasele rahatrahvi kuni kümne päevapalga suuruses ja eemaldada ta kohtusaalist. § 285. Taandamine (1) Halduskohtuniku, kohtuistungi sekretäri, tõlgi ja eksperdi vastu võib avaldada taanduse käesoleva seadustiku §-s 256 sätestatud alustel. (2) Taandusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määrus edasikaebamisele ei kuulu. Kohtuotsuse peale esitatud kaebuses aga võib viidata asjaoludele, mis tingisid taandusavalduse esitamise. § 286. Taotluste esitamine ja lahendamine (1) Halduskohtunik küsib kohtuliku arutamise osalistelt, kas nendel on taotlusi uute tunnistajate või ekspertide väljakutsumiseks, uute tõendite väljanõudmiseks ja asja juurde võtmiseks. (2) Kohtuliku arutamise osalistel on õigus esitada taotlusi kõigis antud haldusõiguserikkumise asja puutuvates küsimustes, olenemata sellest, kas neid varem esitati. (3) Iga taotluse kohta küsib halduskohtunik teiste kohtuliku arutamise osaliste arvamust, misjärel teeb määruse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. (4) Taotluse rahuldamata jätmine ei võta taotluse esitanud isikult õigust esitada sama taotlus kohtuliku arutamise käigus uuesti. (5) Taotluse läbivaatamise kohta tehtud määruse võib teha kohtusaalis ja sel juhul kantakse see kohtuistungi protokolli. Halduskohtunik võib taotluse läbi vaadata ja määruse selle kohta teha ka kirjalikult nõupidamistoas. (6) Taotluse kohta tehtud kohtumäärus eraldi edasikaebamisele ei kuulu, kuid kohtuotsuse peale esitatud kaebuses võib esitada vastuväiteid taotluse rahuldamata jätmise motiividele. § 287. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebusest loobumine (1) Isik, kes esitas halduskohtule kaebuse haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale, võib oma kaebusest loobuda igas kohtuliku arutamise staadiumis. (2) Kaebusest loobumise avaldus esitatakse halduskohtule kirjalikult või suuliselt. Kirjalik avaldus lisatakse kohtuistungi protokollile, suuline avaldus kantakse kohtuistungi protokolli ja sellele võetakse kaebuse esitanud isiku allkiri. (3) Kaebusest loobumine võtab selle esitanud isikult õiguse uuesti esitada samale halduskohtule samasugune kaebus. Enne kaebusest loobumist selgitab halduskohtunik kaebuse esitanud isikule neid tagajärgi ning selle kohta tehakse märge kohtuistungi protokolli. (4) Kui kaebuse esitanud isik kaebusest loobub, teeb halduskohus loobumise vastuvõtmise kohta määruse ja lõpetab menetluse kaebuse läbivaatamise kohta. § 288. Kohtuliku arutamise algus (1) Kohtulik arutamine algab halduskohtuniku ettekandega haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse sisu ja kaebuse motiivide kohta. (2) Pärast ettekannet küsib halduskohtunik kaebuse esitanud isikult, kas ta toetab oma kaebust või loobub sellest. § 289. Tõendite uurimise korra kindlaksmääramine (1) Kuulanud ära kohtuliku arutamise osaliste arvamuse, määrab halduskohtunik kindlaks tunnistajate ja ekspertide ülekuulamise ning teiste tõendite uurimise korra. (2) Kohtuistungil uuritakse kõiki antud asjasse puutuvaid tõendeid, sealhulgas haldusõiguserikkumise protokolli, kirjalikke tõendeid, mis on esitatud nii enne haldusõiguserikkumise asjas otsuse tegemist kui ka pärast seda kas koos kaebusega või kohtuliku arutamise käigus. § 290. Kohtuliku arutamise osaliste seletused (1) Pärast ettekannet asja kohta kuulab halduskohus ära kaebuse esitanud isiku või tema esindaja seletused. Seejärel kuulatakse ära haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisiku või tema esindaja ning kannatanu seletused. Kohtuliku arutamise osalised võivad esitada üksteisele küsimusi. (2) Kohtuistungile ilmunud kannatanu kuulatakse üle käesoleva seadustiku § 289 eeskirju järgides. (3) Kohtuliku arutamise osalised võivad anda oma seletuse kirjalikult nii kohtuistungil kui ka enne asja kohtulikku arutamist, juhul kui nad kohtuistungile ilmuda ei saa. (4) Kohtuliku arutamise osaliste kirjalikud seletused teeb halduskohtunik avalikult teatavaks ja need lisatakse kohtuistungi protokollile. § 291. Tunnistaja ülekuulamise kord Tunnistaja ülekuulamine ja kirjalike tõendite uurimine toimub käesoleva seadustiku §-dega 257−260 sätestatud korras. § 292. Avaldus dokumendi võltsituse kohta (1) Juhul kui esitati avaldus selle kohta, et asjas olev dokument on võltsitud, võib dokumendi esitanud isik paluda see tõendite hulgast välja jätta ja asi muude tõendite alusel lahendada. (2) Dokumendi võltsituse kohta esitatud avalduse kontrollimiseks võib halduskohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muid tõendeid. (3) Kui halduskohus tuleb järeldusele, et dokument on võltsitud, kõrvaldab ta selle tõendite hulgast. (4) Vajadusel algatab halduskohus kriminaalasja dokumendi võltsimise kohta. § 293. Asitõendite uurimine Asitõendite uurimine toimub käesoleva seadustiku §-s 261 sätestatud korras. § 294. Ekspertiisi määramine, eksperdi arvamuse uurimine (1) Kui haldusõiguserikkumise asjaolude väljaselgitamiseks on vaja eriteadmisi teaduse, kunsti, tehnika, meditsiini või muul alal, võib halduskohtunik asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise ajal või asja läbivaatamise ajal määrata ekspertiisi. (2) Kohtuliku arutamise osalistel on õigus halduskohtule esitada küsimusi, milles tuleks ekspertiisi käigus selgust saada. Lõpliku küsimuste ringi, mille kohta on nõutav eksperdi arvamus, määrab halduskohus. Kohtuliku arutamise osaliste poolt esitatud küsimuste tagasilükkamist peab halduskohus motiveerima. (3) Kui ekspert on esitanud arvamuse kirjalikult, tehakse see kohtuistungil avalikult teatavaks. Arvamuse selgitamiseks võivad kohtuliku arutamise osalised esitada eksperdile küsimusi. (4) Halduskohtunik võib esitada eksperdile küsimusi mis tahes kohtuliku arutamise momendil. § 295. Asja kohtuliku arutamise lõpetamine (1) Pärast kõigi asjas olevate tõendite uurimist küsib halduskohtunik kohtuliku arutamise osalistelt, kas nad soovivad asja materjale millegagi täiendada. (2) Esitatud taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb halduskohus määruse. (3) Taotluste puudumisel kuulutab halduskohtunik asja kohtuliku arutamise lõppenuks ja annab sõna kohtuliku arutamise osalistele järgmiselt: esmalt kaebuse esitanud isikule, seejärel kannatanule ning lõpuks haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisikule või nende esindajatele. § 296. Halduskohtu eemaldumine nõupidamistuppa Pärast kohtuliku arutamise osaliste lõppsõna eemaldub halduskohus otsuse tegemiseks nõupidamistuppa. Halduskohtunik teatab sellest kohtusaalis viibijaile. [19.05.1993] § 297. Kohtulahend [15.09.1993] (1) Halduskohtu lahend, millega sisuliselt otsustatakse haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise tulemused, vormistatakse otsusena. (2) Otsus tehakse viivitamatult pärast asja kohtulikku arutamist. [19.05.1993] § 298. Kohtuotsuse tegemine [15.09.1993; 23.11.1993] Kohtuotsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas viibida ainult halduskohtunik ja kohtuistungi sekretär, kelle ülesandeks on kohtuotsuse vormistamine. Halduskohtunik võib kohtuotsuse kirjutada ka ise. [15.09.1993] § 299. Kohtuotsuse tegemise kord (1) Kohtuotsus tehakse kirjalikult ja sellele kirjutab alla halduskohtunik. (2) Kohtuotsuses tehtud parandused peavad olema õiendatud enne halduskohtuniku allkirja. § 300. Kohtuotsuse tegemisel lahendamisele kuuluvad küsimused (1) Kohtuotsuses peab kohus õigusliku hinnangu andma järgmistele küsimustele: kas halduskaristus määrati seaduse alusel ja selleks volitatud ametiisiku poolt; kas isikule halduskaristuse määramisel peeti kinni käesoleva seadustikuga kehtestatud korrast; kas halduskorras karistatud isik pani toime haldusõiguserikkumise, mille eest on halduskaristus seadusega ette nähtud, ja kas ta on selle haldusõiguserikkumise toimepanemises süüdi; kas karistuse määramisel on arvestatud toimepandud haldusõiguserikkumise astet, süüdlase isikut ja tema varalist seisundit; kas halduskaristuse määramise tähtaeg ei ole aegunud; kas haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamise otsus on tehtud õigesti. (2) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamisel võtab halduskohus vastu ühe järgmistest otsustest: 1) jätab kaebuse rahuldamata ning asjas tehtud otsuse muutmata; 2) tühistab otsuse ja saadab asja uuesti arutamiseks, kui ei ole möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg; 3) tühistab otsuse ja lõpetab asja menetluse; 4) muudab karistusmäära ja kergendab määratud karistust. (3) Kui halduskohus tuvastab, et halduskaristuse on määranud ametiisik, kes ei ole pädev seda haldusõiguserikkumise asja otsustama, tühistab ta otsuse ja saadab asja arutamiseks pädevale ametiisikule, kui ei ole möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg. Tähtaja möödumisel lõpetab halduskohus asja menetluse. § 301. Kohtuotsuse sisu (1) Kohtuotsus koosneb sissejuhatavast, kirjeldavast, motiveerivast ja resolutiivosast. (2) Kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitakse otsuse tegemise aeg ja koht, otsuse teinud kohtu nimetus, halduskohtuniku ja kohtuistungi sekretäri nimi, kohtuliku arutamise osaliste nimed, kaebuse esitaja nimi ja otsuse teinud ametiisik, kelle otsuse kohta kaebus oli esitatud. (3) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse sisu koos viitega seadusele, mille alusel on otsus tehtud, otsuse tegemise kuupäev ja kaebuse esitaja taotlus. (4) Otsuse motiveerivas osas peavad olema kohtu poolt tuvastatud asjaolud, kohtu järeldus kaebuse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, tõendid, millele kohtu järeldus on rajatud, motiivid, mille järgi kohus ühed või teised tõendid tagasi lükkas, ja sätted, millest kohus juhindus. (5) Otsuse resolutiivosas peab olema üks käesoleva seadustiku § 300 2. või 3. lõikes loetletud lahend. § 302. Kohtuotsuse teatavakstegemine (1) Pärast kohtuotsuse allakirjutamist tuleb halduskohtunik tagasi kohtuistungisaali ja teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks. Seejärel selgitab halduskohtunik otsust, selle edasikaebamise korda ja tähtaega. (2) Kui kohtuotsus on tehtud keeles, mida mõni kohtuliku arutamise osaline ei valda, tõlgib tõlk neile kohtuotsuse pärast selle teatavakstegemist. § 303. Kohtuistungi protokoll (1) Kohtuistungi kohta koostab kohtuistungi sekretär protokolli vahetult kohtuistungil. (2) Kohtuistungi protokollis on kohustuslik märkida: 1) kohtuistungi toimumise aasta, kuu, kuupäev ja koht; 2) kohtuistungi alguse ja lõpu kellaaeg; 3) asja arutava kohtu nimetus, halduskohtuniku ja kohtuistungi sekretäri nimi; 4) kaebuse esitaja ja otsus, mille kohta kaebus on esitatud; 5) andmed kohtuliku arutamise osaliste, samuti tunnistajate, ekspertide ja tõlkide ilmumise kohta; 6) andmed kutsete kätteandmise ning kohtuliku arutamise osaliste, tunnistajate, ekspertide ja tõlkide mitteilmumise põhjuste kohta; 7) halduskohtuniku korraldused ja määrused, mille ta tegi nõupidamistuppa eemaldumata; 8) kohtuliku arutamise osaliste avaldused ja taotlused; 9) märkus kohtuliku arutamise osalistele nende õiguste ja kohustuste selgitamise kohta; 10) kohtuliku arutamise osaliste seletuste sisu, tunnistajate ütlused, ekspertide suulised arvamused, küsimused ekspertidele, märkused asitõendite ja kirjalike tõendite vaatluse kohta halduskohtu poolt ning teostatud vaatluste tulemused; 11) asja kohtuliku arutamise osaliste lõppsõna lühikokkuvõte; 12) andmed halduskohtu nõupidamistuppa eemaldumise kohta, märkus kohtumääruste ja -otsuste avaldamise ning nende peale edasikaebamise korra ja tähtaegade selgitamise kohta. (3) Protokollile kirjutavad halduskohtunik ja kohtuistungi sekretär alla vähemalt kolme päeva jooksul. Kõik muudatused, parandused ja täiendused peavad protokollis olema tõestatud halduskohtuniku ja kohtuistungi sekretäri allkirjaga. § 304. Märkused protokolli kohta (1) Kohtuliku arutamise osalistel on õigus tutvuda kohtuistungi protokolliga kolme päeva jooksul, arvates protokollile allakirjutamise päevast, ja esitada oma kirjalikud märkused selle puuduste kohta. (2) Märkused protokolli kohta vaatab läbi halduskohtunik ja märkustega nõustumise korral tõestab nende õigsust. (3) Kui halduskohtunik esitatud märkustega ei nõustu, kuuluvad need läbivaatamisele kohtuistungil, kuhu vajadusel kutsutakse välja isikud, kes protokolli kohta märkused tegid. Märkuste läbivaatamise tulemuste kohta (märkuste õigsuse tõestamine, nende tagasilükkamine) teeb halduskohus määruse. Märkused võetakse toimikusse igal juhul. § 305. Kohtuotsuse ärakirjade saatmine Kohtuliku arutamise osalistele saadetakse kohtuotsuse ärakiri viie päeva jooksul, arvates kohtuotsuse teatavakstegemisest. [19.05.1993] § 306. Kohtuotsuse jõustumine ja kohtuotsuse edasikaebamine Halduskohtu otsus haldusõiguserikkumise asjas jõustub selle teatavakstegemisest, kuid see ei võta asja menetluses osalenud isikutelt õigust kaevata otsus apellatsiooni korras edasi kümne päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse käesoleva seadustiku 211. peatükis sätestatud korras. [14.12.1994] § 307. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse tühistamise ja asja menetluse lõpetamise tagajärjed Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse tühistamisel ja asja menetluse lõpetamisel hüvitatakse sama otsusega isikule kõik tekitatud kahjud. Kahjude hüvitamise kord sätestatakse seadusega. [19.05.1993] 211. peatükk APELLATSIOONIMENETLUS RINGKONNAKOHTUS § 3071. Ringkonnakohtu pädevus Ringkonnakohus arutab apellatsiooni korras kaebusi: 1) halduskohtuniku otsuse peale, mis on tehtud käesoleva seadustiku §-s 266 ettenähtud korras; 2) halduskohtuniku otsuse peale, mis on tehtud käesoleva seadustiku §-s 297 ettenähtud korras. § 3072. Nõuded apellatsioonkaebusele (1) Apellatsioonkaebuses peab olema märgitud: 1) kaebuse esitaja nimi ja postiaadress; 2) halduskohtuniku nimi, kelle otsuse peale kaevatakse; 3) kaevatava otsuse sisu ja selle kuulutamise kuupäev; 4) motiivid, miks kaebuse esitaja loeb kaevatavat otsust ebaõigeks ja millises osas; 5) kaebuse esitaja selgelt väljendatud nõue; 6) kaebusele lisatud dokumentaalsete tõendite loetelu, samuti tunnistajate nimed ja postiaadressid, kelle kohtuistungile kutsumist taotletakse. (2) Kui kaebuses esitatakse dokumentaalseid tõendeid, mida halduskohtus ei esitatud, või taotletakse üle kuulata tunnistajaid, keda seal üle ei kuulatud, peab kaebuses märkima põhjused, miks neid ei esitatud halduskohtule. Kui kaebaja taotleb halduskohtus juba ülekuulatud tunnistajate uuesti ülekuulamist, peab kaebus sisaldama sellise taotluse põhjenduse. Sellisel juhul peab kaebuse esitaja tasuma ka kõik tunnistajate kutsumisega seotud kulud. (3) Kui kaebuse esitaja või kaebuses märgitud tunnistajate postiaadressid muutuvad, on kaebuse esitaja kohustatud sellest õigeaegselt teatama ringkonnakohtu kantseleisse. (4) Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Kui kaebuse esitab kaebaja volinik, lisatakse kaebusele volitusi tõendav dokument. (5) Kui kaebus esitatakse halduskohtuniku määruse peale, lisatakse kaebusele ka kaevatav määrus ja sellega tagastatud dokumendid. § 3073. Apellatsioonkaebuse ärakirjad (1) Apellatsioonkaebus esitatakse ühes ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule. (2) Kaebusele lisatakse kirjalike dokumentide tõestatud ärakirjad. § 3074. Halduskohtu toimingud pärast apellatsioonkaebuse saamist (1) Pärast apellatsioonkaebuse saamist peab halduskohtunik: 1) teatama järgmisel päeval teistele protsessiosalistele apellatsioonkaebuse saamisest; 2) kontrollima apellatsioonkaebuse vastavust käesoleva seadustiku §-s 3072 sätestatud nõuetele; 3) saatma viivitamata teistele protsessiosalistele kaebuse ärakirja ühes sellele lisatud tõendite ärakirjadega. (2) Kui apellatsioonkaebus vastab käesoleva seaduse §-ga 3072 sätestatud nõuetele, peab halduskohus hiljemalt viie päeva pärast saatma apellatsioonkaebuse ühes kohtutoimikuga ringkonnakohtule. § 3075. Apellatsioonkaebuse käiguta jätmine (1) Kui saabunud apellatsioonkaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-s 3072 sätestatud nõuetele, või on muul viisil puudulik, teeb halduskohtunik kaebuse käiguta jätmise määruse, andes kaebuse esitajale kuni kümnepäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Kui kaebuse esitaja ei täida määratud tähtajaks talle esitatud nõudmisi ja kaebuse puudulikkuse tõttu ei ole seda võimalik apellatsiooni korras läbi vaadata, loetakse kaebus mitteesitatuks ja tagastatakse. (3) Käesolevas paragrahvis märgitud määruse peale võib kümne päeva jooksul, arvates määruse tegemise päevast, esitada erikaebuse vahetult ringkonnakohtule, lisades erikaebusele kogu tagastatud materjali. § 3076. Uute tõendite esitamine (1) Apellatsioonkaebuse esitajal ei ole õigust viidata kaebuses nendele motiividele või tõenditele, mida ei ole esitatud halduskohtus. (2) Uutele motiividele ja tõenditele võib kaebuse esitaja viidata üksnes siis, kui esitab mõjuvad põhjused, miks tal ei olnud võimalik seda teha halduskohtus, või kui tal oli selleks muu kaaluv põhjus. § 3077. Apellatsioonkaebuse täiendamine (1) Kui ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus, vaatamata esitajalt seni nõutud täiendustele, on puudulik ja ei vasta käesoleva seadustiku §-s 3072 sätestatud tingimustele, on tal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist määratud tähtajaks. (2) Kui kaebuse esitaja jätab ringkonnakohtu nõudmised täitmata ja kaebust ei ole seetõttu võimalik läbi vaadata, tagastatakse kaebus läbivaatamatult selle esitajale, kohtutoimik aga vastavale halduskohtule. § 3078. Asja otsustamine üksnes kaebuse põhjal (1) Ringkonnakohus otsustab asja apellatsioon- või erikaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata ja protsessiosalisi välja kutsumata, kui ta üksmeelselt leiab, et: 1) kaebuse on esitanud isik, kellel selleks õigust ei ole; 2) asja arutamisel halduskohtus rikuti protsessiõiguse norme, mis seaduse järgi toob kaasa otsuse või määruse tühistamise. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 märgitud juhul jäetakse kaebus läbi vaatamata, punktis 2 märgitud juhul aga kohtuotsus või määrus tühistatakse ja asi saadetakse uueks arutamiseks esimese astme halduskohtule. § 3079. Apellatsioonkaebusest loobumine Apellatsioonkaebuse või erikaebuse esitanud isik võib sellest loobuda kuni kohtuotsuse või -määruse tegemiseni. Kui teised protsessiosalised ei ole otsuse või määruse peale kaevanud, lõpetab ringkonnakohus oma määrusega apellatsioonimenetluse. § 30710. Ringkonnakohtu istungi määramine ja kohtusse kutsumine (1) Kui ringkonnakohus käesoleva seadustiku § 3077 nõudeid järgides võtab apellatsioonkaebuse vastu, määrab ta kindlaks kohtuistungi päeva ja aja, teatades sellest protsessiosalistele. (2) Protsessiosalisteks ringkonnakohtus on käesoleva seadustiku §-s 242 loetletud isikud. Ringkonnakohus võib protsessiosalisena kaasata ka käesoleva seadustiku §-des 188−216 märgitud, halduskaristuse määranud ametiisiku. (3) Ringkonnakohus võib tunnistada kaebuse esitaja kohtusse ilmumise kohustuslikuks. Sel juhul teatatakse talle, et kohtuistungile mitteilmumisel jäetakse tema kaebus läbi vaatamata. § 30711. Asja arutamise tähtaeg Ringkonnakohus arutab asja mitte enne seitsme päeva möödumist ja mitte hiljem kui kolme nädala möödumisel kohtukutsete väljasaatmisest. § 30712. Kohtuistungi kord Ringkonnakohus arutab haldusõiguserikkumise asja apellatsiooni korras koosseisus kolm ringkonnakohtunikku. Eesistujaks kohtuistungil on ringkonnakohtu esimees, halduskolleegiumi esimees või mõni nende poolt määratud ringkonnakohtunik. § 30713. Asja arutamise põhimõtted ja käik ringkonnakohtus Asja arutamisel ringkonnakohtus kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud erisustega §-de 247, 249, 256−262 ja 289−291 sätteid. § 30714. Asja läbivaatamise algus Ringkonnakohtu istungi avab eesistuja, kes teatab, milline asi, kelle kaebuse põhjal ja millise kohtuotsuse peale tuleb läbivaatamisele. Eesistuja kontrollib, kes protsessiosalistest on ilmunud, kas puudujatele on istungi aeg ja koht teatatud ning millised andmed on nende mitteilmumise põhjuste kohta. Eesistuja teeb kindlaks ka ilmunud protsessiosaliste isikusamasuse, kontrollib ametiisikute ja esindajate volitusi. § 30715. Protsessiosaliste taotluste lahendamine Protsessiosaliste avaldused ja taotlused ringkonnakohtus arutatavas asjas lahendab kohus pärast teiste protsessiosaliste arvamuse ärakuulamist. § 30716. Asja ettekandmine (1) Asja sisuline läbivaatamine ringkonnakohtus algab eesistuja või ühe kohtuliikme ettekandega, kes loeb vajalikus ulatuses ette halduskohtuniku otsuse ja teatab apellatsioonkaebuse lühikese sisu. (2) Järgmisena peab apellatsioonkaebuse esitaja teatama, millises osas ta kohtuotsust vaidlustab ja millise muudatuse tegemist kohtuotsuses ta taotleb. (3) Seejärel teatavad teised protsessiosalised, kas nad nõustuvad apellatsioonkaebusega või vaidlevad sellele vastu. § 30717. Seisukohtade põhjendamine (1) Kui ringkonnakohus ei pea teist järjekorda õigemaks, esineb esimesena oma seisukohtade põhjendusega apellatsioonkaebuse esitaja. Seejärel esinevad oma põhjendusega teised protsessiosalised. (2) Kui ringkonnakohtu istung peetakse mõne protsessiosalise kohalolekuta, esitab ringkonnakohus tema seisukoha dokumentide põhjal vajalikus ulatuses. § 30718. Tõendite esitamine (1) Täiendavad tõendid esitatakse ringkonnakohtule pärast protsessiosaliste seisukohtade põhjendamist. Ringkonnakohus võib koguda täiendavaid tõendeid ka omal algatusel või teha selle ülesandeks esimese astme kohtule. (2) Kui ringkonnakohus peab teist järjekorda õigemaks, esitatakse vaidlustatud asjaolude kohta halduskohtus protokollitud ja toimikusse võetud tõendid enne kui samu asjaolusid kajastavad vahetult ringkonnakohtule esitatavad tõendid. § 30719. Kohtulikud vaidlused Kohtulike vaidluste käigus saab esimesena sõna apellatsioonkaebuse esitaja, seejärel teised protsessiosalised. § 30720. Otsuse tegemine (1) Pärast kohtulikke vaidlusi lahkub ringkonnakohus nõu pidama. (2) Enne nõupidamistuppa eemaldumist teatab eesistuja, millal otsus kuulutatakse või tehakse avalikult teatavaks ringkonnakohtu kantseleis. (3) Kohus peab nõu kohe pärast nõupidamistuppa eemaldumist või hiljemalt järgmisel tööpäeval. (4) Otsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt viie päeva jooksul ja antakse kätte või soovi korral saadetakse kõigile protsessiosalistele. (5) Nõupidamistoas võib peale kohtuliikmete viibida vaid kohtusekretär, kelle ülesanne on otsus kirja panna. Kohtuliikmed ja kohtuistungi sekretär ei tohi avaldada nõupidamistoas toimunud arutluste sisu. (6) Otsus tehakse kohtuliikmete häälteenamusega ja sellele kirjutavad alla kõik otsuse teinud kohtuliikmed. Eriarvamusele jäänud kohtuliige võib oma arvamuse lisada otsusele kirjalikult. § 30721. Ringkonnakohtu otsuse sisu (1) Lisaks §-s 301 ettenähtule peab ringkonnakohtu otsuses olema märgitud apellatsioonkaebuse esitaja nimi, tema nõudmised ja nende põhjendused. (2) Kui ringkonnakohus jätab halduskohtuniku otsuse muutmata, ei pea ta oma otsuses enam kordama halduskohtu otsuse motiive. § 30722. Ringkonnakohtu määrus (1) Erikaebused halduskohtuniku määruse peale lahendab ringkonnakohus oma määrusega lõplikult. (2) Ringkonnakohtu määrusega lahendatakse lõplikult ka apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine (§ 3078 lg. 2 ja 30710 lg. 3) ning apellatsioonimenetluse lõpetamine (§ 3079). § 30723. Apellatsioonimenetluse uuendamine (1) Kui apellatsioonkaebus jäeti § 30710 3. lõike alusel läbi vaatamata, peab ringkonnakohus menetluse apellatsioonkaebuse esitaja nõudel uuendama, kui tal oli kohtuistungilt puudumiseks mõjuv põhjus, mida ta ei saanud kohtule õigeaegselt teatada. (2) Uuendamise avalduse peab apellatsioonkaebuse esitaja esitama ringkonnakohtule kirjalikult kümne päeva jooksul, arvates määruse tegemise päevast. (3) Kui apellatsioonkaebuse esitaja pärast menetluse uuendamist teistkordselt ei ilmu kohtuistungile, ei ole tal enam õigust nõuda menetluse uuendamist. § 30724. Apellatsioon tõendite hindamise peale Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse kohtuotsust osas, mis tugineb halduskohtus ülekuulatud tunnistaja ütlusele või eksperdi arvamusele, ei või ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muuta ilma nende tõendite vahetu kontrollimiseta või eriliste põhjuste äranäitamiseta, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata. § 30725. Protsessiõiguse normide rikkumine Ringkonnakohus tühistab apellatsiooni korras läbivaadatava kohtuotsuse igal juhul järgmiste protsessiõiguse normide rikkumise korral: 1) kui esimeses astmes lahendas asja ebaseaduslik kohtunik; 2) kui kohtuotsus tehti isiku suhtes, kellele ei teatatud käesolevas seadustikus ettenähtud korras kohtuistungi aega ja kohta. § 30726. Ringkonnakohtu volitused Ringkonnakohtul on õigus: 1) jätta oma otsusega kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata; 2) muuta kohtuotsus või tühistada see ja teha uus otsus; 3) tühistada kohtuotsus ja saata haldusõiguserikkumise asi uueks arutamiseks halduskohtule, kui ei ole möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg; 4) tühistada kohtuotsus ja lõpetada asjas menetlus käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatud alustel, samuti siis, kui on möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg. [19.05.1993] 22. peatükk KASSATSIOONIMENETLUS § 308. Kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamine (1) Ringkonnakohtu otsuse, mis on tehtud haldusõiguserikkumise asjas, võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule. [19.05.1993] (2) Kassatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtule, kes selle koos toimikuga vähemalt viie päeva jooksul kaebuse saamise päevast edasi saadab Riigikohtule ning sellest kaebuse esitajale teatab. (3) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamise õigus on isikul, kelle kohta haldusõiguserikkumise asjas otsus tehti, ning ametiisikul või asutusel, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas, samuti kannatanul ning nende volitatud esindajatel. § 309. Kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamise tähtaeg (1) Kassatsioonkaebuse võib esitada ühe kuu jooksul, arvates ringkonnakohtu otsuse avaliku kuulutamise päevast. [19.05.1993] (2) Kassatsioonkaebus, mis on esitatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja möödumisel, ei kuulu läbivaatamisele. § 310. Kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamise piirid (1) Kohtuotsuse võib kassatsiooni korras edasi kaevata ainult juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et kohtuotsus ei tugine seadusele või et kohtuotsuse tegemisel on rikutud protsessinorme. (2) Kaebuse esitajal ei ole õigust kaebuses esitada uusi tõendeid kohtuotsuse põhjendatuse vaidlustamiseks. (3) Kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamine ei peata kohtuotsuse täitmist. § 311. Kassatsioonikautsjon (1) Kassatsioonkaebuse esitaja peab tasuma kautsjoni Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud kaebuse esitamise ajal kehtiva poole miinimumpalga suuruses. (2) Kaebuse osalisel või täielikul rahuldamisel kautsjon tagastatakse. (3) Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel läheb kautsjon riigituludesse. (4) Kautsjon tagastatakse Riigikohtu määruse alusel riigilõivu tagastamiseks ettenähtud korras. § 312. Kassatsiooniks menetlusloa andmine (1) Kassatsioonkaebuse esitamisel otsustab kassatsiooniks menetlusloa andmise Riigikohtu loakogu. [19.05.1993] (2) Menetlusloa andmisel arvestab loakogu käesoleva seadustiku §-de 308−310 nõuetest kinnipidamist kassatsioonkaebuse esitamisel. (3) Menetlusloa taotluse kassatsiooniks lahendab loakogu ilma asja kohtuliku arutamise osaliste väljakutsumiseta pärast nõutud dokumentide saabumist või enne seda, kui loakogule on ilma täiendavate dokumentideta selge menetlusloa taotluse põhjendamatus. (4) Menetlusluba ei anta, kui loakogu on üksmeelsel arvamusel, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. (5) Menetlusluba antakse, kui Riigikohtu lahend on oluline seaduse kohaldamisel kohtupraktika suunamiseks. (6) Menetlusloa taotluse lahendab loakogu oma resolutsiooniga, mille põhjendusi ega motiive ei pea märkima. (7) Kui menetlusluba ei anta, tagastatakse kohtutoimik vastavale kohtule, kaebus koos resolutsiooniga jääb Riigikohtule. Resolutsiooni ärakiri saadetakse kassatsioonkaebuse esitajale teadmiseks. § 313. Kohtuotsuse kassatsiooni korras läbivaatamise tähtaeg Riigikohus vaatab kohtuotsuse kassatsiooni korras läbi ühe kuu jooksul, arvates kassatsioonkaebuse saabumisest. § 3131. Haldusõiguserikkumise asja andmine arutamiseks halduskolleegiumile terves koosseisus (1) Haldusõiguserikkumise asja arutab kassatsiooni korras halduskolleegium kolmeliikmelises koosseisus. (2) Kui haldusõiguserikkumise asja arutamisel halduskolleegiumi terve koosseis tahab muuta kolmeliikmelise halduskolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel, antakse asi viimase määrusega arutada halduskolleegiumile terves koosseisus. (3) Kui asi oli arutusel kohtuistungil, määratakse uus kohtuistung, millest teatatakse asjast osavõtvatele isikutele. § 3132. Haldusõiguserikkumise asja üleandmine erikogule (1) Kui halduskolleegium ei nõustu seaduse kohaldamisel teiste kohtukolleegiumide seisukohaga, moodustatakse asja lahendamiseks erikogu, millesse iga lahkarvamusel olev kohtukolleegium valib oma liikmetest kaks riigikohtunikku. (2) Erikogu istungeid juhatab Riigikohtu esimees. Ettekandjaks on halduskolleegiumi liige. (3) Erikogu lahendab asja kohtukolleegiumide esindajate kokkuleppel. Kui kokkuleppele ei jõuta, antakse asi lahendada Riigikohtu üldkogule. (4) Erikogu otsus on seaduse kohaldamisel kohustuslik kõigile kohtukolleegiumidele niikaua, kuni seda pole muutnud erikogu ise või Riigikohtu üldkogu. § 314. Haldusõiguserikkumise asja üleandmine Riigikohtu üldkogule Haldusõiguserikkumise asi antakse kassatsiooni korras Riigikohtu üldkogule arutamiseks, kui: 1) halduskolleegium oma enamuses asub seaduse kohaldamisel teistsugusele seisukohale, kui seda on Riigikohtu üldkogu poolt enne selle asja arutamist omaksvõetud seisukoht; 2) haldusõiguserikkumise asja arutamine üldkogus on tähtis seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast; 3) erikogu ei jõua kokkuleppele. [19.05.1993] § 315. Kohtusse kutsumine, kohtuistungi aja ja koha teatavakstegemine (1) Asja kassatsiooni korras läbivaatamise aeg Riigikohtus tehakse teatavaks kaebuse esitanud isikule. Tema mitteilmumine aga ei takista asja kassatsiooni korras läbivaatamist. (2) Vajadusel võib kohus kohtuistungile kutsuda ka teisi isikuid, kes osalesid asja läbivaatamisel ringkonnakohtus. [19.05.1993] § 316. Asja kassatsiooni korras läbivaatamise piirid Asja kassatsiooni korras läbivaatamisel kontrollib kohus asjas olemasoleva materjali põhjal kohtuotsuse seaduslikkust: kas kohtuotsus tugineb seadusele ja kas asja arutamisel ei ole rikutud protsessinorme, mille rikkumine käesoleva seadustiku järgi toob tingimata kaasa kohtuotsuse tühistamise. § 317. Kohtuistungi kord (1) Kohtuotsusele esitatud kassatsioonkaebuse vaatab Riigikohus läbi kohtuistungil vähemalt kolme kohtuniku osavõtul, välja arvatud §-des 3131 ja 314 loetletud juhud. [19.05.1993] (2) Kohtuistungi eesistujaks on Riigikohtu esimees, Riigikohtu halduskolleegiumi esimees või mõni nende määratud Riigikohtu liige. (3) Eesistuja võtab kohtuistungil nõutava korra tagamiseks tarvitusele vajalikud abinõud. Kohtuistungil korda rikkunud isikute suhtes võib kohus rakendada käesoleva seadustiku §-s 284 sätestatud abinõusid. § 318. Asja läbivaatamise algus Eesistuja avab kohtuistungi ja teatab, milline asi, kelle kaebuse alusel ja millise kohtu otsuse peale läbivaatamisele kuulub. Eesistuja selgitab välja kohtuistungile ilmunud isikud, teeb kindlaks nende isikusamasuse ning kontrollib ametiisikute ja esindajate volitusi. § 319. Kohtu koosseisu teatavakstegemine ja taandamisõiguse selgitamine (1) Eesistuja teeb teatavaks kohtu koosseisu ja tõlgi nime ning selgitab asjast osavõtvatele isikutele nende õigust avaldada taandusi. (2) Alused kohtunike ja tõlgi taandamiseks määratakse kindlaks käesoleva seadustiku §-s 256. Täiendavalt võib esitada taanduse Riigikohtu liikme vastu ja ta asja arutamiselt taandada, kui Riigikohtu liige võttis kohtunikuna osa selle asja läbivaatamisest maa- või linnakohtus või ringkonnakohtus. § 320. Asjast osavõtvatele isikutele nende õiguste ja kohustuste selgitamine Eesistuja selgitab asjast osavõtvatele isikutele nende õigust anda kassatsiooniastme kohtule seletusi, samuti selgitab neile nende kohustusi. § 321. Asja ettekandmine (1) Asja läbivaatamine kassatsiooniastme kohtus algab eesistuja või ühe kohtuliikme ettekandega. (2) Ettekandja esitab asja tehiolud, kaevatava kohtuotsuse sisu, kassatsioonkaebuse põhjendused ja muud andmed, mille kohus otsuse õigsuse kontrollimiseks läbi peab vaatama. § 322. Asjast osavõtvate isikute seletused (1) Pärast asja ettekandmist kuulab kohus ära kohtuistungile ilmunud asjast osavõtvate isikute seletused. Neil on õigus esitada ka põhjendusi, mis ei ole kassatsioonkaebuses märgitud, kuid mis ei välju käesoleva seadustiku §-s 310 sätestatud piiridest. (2) Esimesena annab seletuse isik, kes kassatsioonkaebuse esitas. Seejärel annavad seletuse teised isikud. § 323. Määruse tegemine (1) Pärast asjast osavõtvate isikute seletuste ärakuulamist eemaldub kohus määruse tegemiseks nõupidamistuppa. (2) Kohtunike nõupidamine, määruse tegemine ja selle teatavakstegemine toimub käesoleva seadustiku §-des 297−299 ja 302 sätestatud korras. § 324. Kassatsiooniastme kohtu volitused (1) Asja kassatsiooni korras läbivaatamisel on kohtul õigus: 1) jätta kaebus rahuldamata, kaevatud kohtuotsus aga muutmata; 2) tühistada kohtuotsus ja saata asi uuesti läbivaatamiseks maa- või linnakohtule või ringkonnakohtule; 3) tühistada kohtuotsus ja menetlus asjas lõpetada või teha asjas uus kohtuotsus haldusõiguserikkujale määratud karistust karmistamata. (2) Kassatsiooniastme kohtul ei ole õigust tuvastada faktilisi asjaolusid. § 325. Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused (1) Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks on protsessiõiguse normide oluline rikkumine ja seaduse ebaõige kohaldamine. Sisuliselt õiget kohtuotsust ei tohi tühistada üksnes vormilistel kaalutlustel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud juhtudel. (2) Kohtuotsus kuulub igal juhul tühistamisele: 1) kui asja vaatas läbi ebaseaduslik kohtukoosseis; 2) kui otsuse tegemisel rikuti kohtunike nõupidamise saladust; 3) kui otsusele ei ole alla kirjutanud mõni kohtunikest või kui otsusele on alla kirjutanud mitte selles märgitud kohtunikud; 4) kui otsust ei teinud asja läbivaatava kohtu koosseisu kuulunud kohtunikud; 5) kui asjas puudub kohtuistungi protokoll. § 326. Kassatsiooniastme kohtu määrus (1) Kassatsiooniastme kohtu lahend, millega otsustatakse küsimus kohtuotsuse seaduslikkusest, vormistatakse määrusena. (2) Kassatsiooniastme kohus võib teha määruse ka resolutsioonina, esitamata selles motiive. § 327. Kassatsiooniastme kohtu määruse sisu (1) Kui kassatsiooniastme kohus vormistab määruse resolutsioonina, peab resolutsioonis olema: 1) otsuse teinud kohtu nimetus; 2) resolutsiooni tegemise aeg ja koht; 3) resolutsiooni teinud kohtu koosseis; 4) asja läbivaatamise esemeks olnud otsus haldusõiguserikkumise asjas, selle kohta tehtud kohtuotsus; 5) viited seadusele; 6) kassatsiooniastme kohtu lahend. (2) Kui kassatsiooniastme kohus peab motiveeritud määruse tegemist vajalikuks, märgitakse selles peale käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud andmete ka motiivid. § 328. Kassatsiooniastme kohtu määruse seadusejõud Kassatsiooniastme kohtu määrus jõustub tegemise momendist ja ei kuulu edasikaebamisele. § 329. Kohtumääruste peale esitatud kaebuste läbivaatamine (1) Käesoleva peatüki eeskirjade kohaselt vaatab Riigikohus läbi ka kaebused käesoleva seadustiku § 277 kohaselt tehtud kohtunike määruste peale. (2) Kohtuniku määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel on kassatsiooniastme kohtul õigus: 1) jätta määrus muutmata ja kaebus rahuldamata; 2) tühistada määrus ja anda asi sisulisele läbivaatamisele maa- või linnakohtule või ringkonnakohtule kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 270. V JAGU HALDUSKARISTUSE OTSUSE TÄITMINE 23. peatükk ÜLDSÄTTED § 330. Otsuse täitmisele pööramine (1) Halduskaristuse otsus kuulub täitmisele selle tegemise momendist. (2) Halduskaristuse otsuse peale edasikaebamisel kuulub otsus täitmisele pärast kaebuse rahuldamata jätmist, välja arvatud otsus karistuse kohaldamiseks arestina, samuti rahatrahvi määramisel, mis nõutakse sisse haldusõiguserikkumise toimepanemise kohas. (3) Rahatrahvi kohaldamise otsus kuulub sundtäitmisele pärast käesoleva seadustiku § 336 1. lõikes kehtestatud vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist. (4) Halduskaristuse otsuse pöörab täitmisele selle teinud ametiisik, halduskohtunik või kohus. § 331. Halduskaristuse otsuse täitmise edasilükkamine Kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita halduskaristusena aresti või rahatrahvi (välja arvatud rahatrahvi sissenõudmine haldusõiguserikkumise toimepanemise kohas) otsust, võib selle teinud ametiisik, halduskohtunik või kohus otsuse täitmise edasi lükata. § 332. Halduskaristuse edasisest kandmisest vabastamine Halduskaristuse otsuse teinud ametiisik, halduskohtunik või kohus võib: 1) vähendada halduskaristusena määratud rahatrahvi suurust või vabastada haldusõiguserikkuja rahatrahvi edasisest maksmisest, arvestades pärast karistuse määramist tekkinud muudatusi haldusõiguserikkuja tervislikus või varalises seisundis; 2) erandjuhul lühendada halduskaristusena määratud eriõiguse äravõtmise tähtaega või vabastada haldusõiguserikkuja edasisest karistuse kandmisest, kui karistusest on kantud vähemalt üks kolmandik; 3) ennetähtaegselt lõpetada halduskaristusena määratud haldusaresti, kui haldusõiguserikkuja tervislik olukord ei võimalda aresti edasist kandmist või arvestades erakordseid perekondlikke asjaolusid. § 333. Halduskaristuse otsuse täitmise lõpetamine Halduskaristuse otsuse teinud ametiisik, halduskohtunik või kohus lõpetab otsuse täitmise järgmistel juhtudel: 1) amnestiaakti korral, kui see lõpetab halduskaristuse kohaldamise; 2) akti tühistamise korral, millega oli kehtestatud haldusvastutus; 3) isiku surma korral, kelle suhtes otsus oli tehtud. § 334. Halduskaristuse otsuse täitmise aegumine Halduskaristuse otsus ei kuulu täitmisele, kui seda ei ole täitmisele pööratud kolme kuu jooksul selle tegemise päevast arvates. Kui otsuse täitmine on peatatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 330, peatub aegumistähtaja kulg kuni kaebuse läbiarutamiseni. Kui otsuse täitmine on edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 331, peatub aegumistähtaja kulg kuni edasilükkamistähtaja möödumiseni. § 335. Otsuse täitmisega seotud küsimuste lahendamine Halduskaristuse otsuse täitmisega seotud küsimused lahendatakse täitemenetlust käsitleva seadusega kehtestatud korras. 24. peatükk MENETLUS RAHATRAHVI OTSUSE TÄITMISEL § 336. Rahatrahvi otsuse täitmine (1) Haldusõiguserikkuja peab rahatrahvi tasuma hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul talle rahatrahvi otsuse kätteandmise päevast arvates, selle otsuse vaidlustamise korral aga hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil talle on teatatud kaebuse rahuldamata jätmisest. (2) Rahatrahvi määranud ametiisik, halduskohtunik või kohus võib haldusõiguserikkuja palvel mõjuvatel põhjustel rahatrahvi tasumise tähtaega pikendada või kehtestada selle tasumine osade kaupa kindlaksmääratud tähtaegadel. (3) Kui viieteistkümne- kuni kaheksateistkümneaastane haldusõiguserikkuja ei tööta või ei oma sissetulekut, nõutakse rahatrahv sisse ta vanematelt või neid asendavatelt isikutelt suuruses, mis ei ületa käesoleva seadustiku §-s 153 ettenähtud rahatrahvi suurust. (4) Ametiisikule määratud rahatrahvi tasumine asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete arvelt on keelatud. (5) Kui haldusõiguserikkuja ei tasu haldusõiguserikkumise eest määratud rahatrahvi kohapeal, peab ta selle tasuma pangaasutusse ja esitama tasumist tõendava dokumendi rahatrahvi määranud ametiisikule, halduskohtunikule või kohtule. § 337. Rahatrahvi määramise otsuse sundtäitmine Kui haldusõiguserikkuja ei tasu rahatrahvi käesoleva seadustiku §-s 336 kehtestatud tähtajaks, saadab rahatrahvi määranud ametiisik, halduskohtunik või kohus otsuse trahvisumma sissenõudmiseks sundkorras täitmisele täitemenetlust käsitleva seadusega ettenähtud korras. § 338. Kohapeal sissenõutav rahatrahv (1) Kui vastavalt käesoleva seadustiku §-le 231 nõutakse rahatrahv sisse haldusõiguserikkumise kohas, antakse haldusõiguserikkujale kehtestatud vormi kohane kviitung. (2) Ametiisik märgib kviitungile haldusõiguserikkumise sisu, rahatrahvi suuruse, kuupäeva, oma perekonnanime ja ametinimetuse ning kinnitab kõik oma allkirjaga. (3) Kui rahatrahvi ei tasuta haldusõiguserikkumise kohas, järgneb asja menetlus ja seejärel otsuse täitmine käesoleva seadustiku §-s 336 ja täitemenetlust käsitlevas seaduses ettenähtud korras. § 339. Rahatrahvi määramise otsuse täitemenetluse lõpetamine Rahatrahvi määramise otsus, mille järgi rahatrahv on täielikult sisse nõutud, tagastatakse märkega tagastamise kohta otsuse teinud ametiisikule, halduskohtunikule või kohtule. 25. peatükk MENETLUS ERIKONFISKEERIMISE OTSUSE TÄITMISEL § 340. Erikonfiskeerimise otsuse täitmise kord (1) Haldusõiguserikkumise asja menetluse käigus tehtud erikonfiskeerimise otsus täidetakse selle eseme või aine riigi omandisse sunniviisilise tasuta pööramisega, kui sellel esemel või ainel on mingi väärtus ja kui see ei olnud otseselt kohandatud haldusõiguserikkumise toimepanemiseks. Esemed või ained, mis olid kohandatud ainult haldusõiguserikkumise toimepanekuks, ning esemed, millel ei ole mingit väärtust ja mida ei saa kasutada, hävitatakse. (2) Erikonfiskeerimise otsuse viivad täide täitur või käesoleva seadustiku §-s 238 ettenähtud haldusõiguserikkumisi arutavad või nende kohta protokolli koostavad ametiisikud. Eseme riigi omandisse pööramine toimub rahandusorgani kaudu. § 341. Erikonfiskeerimise otsuse täitemenetluse lõpetamine Eseme või aine erikonfiskeerimise otsus tagastatakse märkega täitmise kohta otsuse teinud ametiisikule, halduskohtunikule või kohtule. 26. peatükk MENETLUS ERIÕIGUSE ÄRAVÕTMISE OTSUSE TÄITMISEL § 342. Eriõiguse äravõtmise otsust täitvad ametiisikud (1) Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise otsuse viivad täide käesoleva seadustiku § 189 2. lõike punktis 3 loetletud politseiametnikud, siseveetranspordivahendi, välja arvatud väikelaeva juhtimise õiguse äravõtmise osas käesoleva seadustiku § 189 2. lõike punktis 1 loetletud politseiametnikud ning §-s 196 loetletud siseveetranspordiametnikud, väikelaeva juhtimise õiguse äravõtmise osas aga käesoleva seadustiku § 209 2. lõike punktis 7 loetletud ametiisikud ning traktori- ja liikurmasina juhtidelt juhtimise õiguse äravõtmise osas − käesoleva seadustiku § 212 2. lõikes loetletud ametiisikud. (2) Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmise otsuse viivad täide käesoleva seadustiku § 209 2. lõikes loetletud jahipidamis- ja kalapüügieeskirjade järgimise riikliku järelevalve asutuste ametiisikud. (3) Õhusõiduki juhtimise õiguse äravõtmise otsuse viivad täide käesoleva seadustiku §-s 197 loetletud ametiisikud. § 343. Mootorsõiduki või õhusõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kord Mootorsõiduki või õhusõiduki juhtimise õiguse äravõtmise otsus täidetakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. § 344. Siseveetranspordivahendi juhtimise õiguse äravõtmise kord (1) Siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhtimise õiguse äravõtmise otsuse täitmiseks võetakse ära juhitunnistus. (2) Kui juhilt on ära võetud siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juhtimise õigus, kuid ta hoiab kõrvale juhitunnistuse loovutamisest, võetakse juhitunnistus ära kehtestatud korras. § 345. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmise kord (1) Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmise otsuse täitmiseks võetakse ära vastavalt jahipilet või kalastuskaart ja kalastusluba. (2) Kui isikult on ära võetud jahipidamis- või kalapüügiõigus, kuid ta hoiab kõrvale jahi- või kalapüügieeskirjade järgimise riikliku järelevalve asutusele jahipileti või kalastuskaardi ja kalastusloa loovutamisest, võetakse jahipilet või kalastuskaart ja kalastusluba ära kehtestatud korras. § 346. Eriõiguse äravõtmise tähtaja arvutamine (1) Mootorsõiduki või õhusõiduki või siseveetranspordivahendi, sealhulgas väikelaeva juht, samuti jahipidamis- või kalapüügieeskirju rikkunud isik loetakse eriõiguse kaotanuks päevast, mil tehti otsus temalt selle õiguse äravõtmise kohta. [19.05.1993] (2) Pärast eriõiguse äravõtmise tähtaja möödumist, samuti selle lühendamise korral vastavalt käesoleva seadustiku §-le 332, tagastatakse isikule temalt äravõetud dokumendid kehtestatud korras. 27. peatükk MENETLUS HALDUSARESTI OTSUSE TÄITMISEL § 347. Haldusaresti otsuse täitmine Haldusaresti otsus viiakse täide viivitamatult pärast selle tegemist. § 348. Haldusaresti kandmise kord (1) Haldusarest viiakse täide täitemenetlust käsitleva seadusega ettenähtud kohtades. Haldusaresti otsuse täideviimisel kohaldatakse kinnipeetava suhtes isiku läbivaatust. (2) Halduskinnipidamise tähtaeg arvatakse aresti tähtaja hulka. (3) Haldusaresti kandmise kord kehtestatakse täitemenetlust käsitleva seadusega sätestatud korras. 28. peatükk MENETLUS OTSUSE TÄITMISEKS VARALISE KAHJU HÜVITAMISEL JA ASJA ARUTAMISEGA SEOTUD KULUDE KATMINE § 349. Otsuse täitmine varalise kahju hüvitamisel (1) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsus viiakse varalise kahju hüvitamisel täide seadusega kehtestatud korras. (2) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsus on varalise kahju hüvitamisel täitedokumendiks. (3) Haldusõiguserikkuja peab varalise kahju hüvitama hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul talle otsuse andmise päevast arvates, selle otsuse vaidlustamise korral aga hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil talle teatati kaebuse rahuldamata jätmisest. § 350. Varalise kahju hüvitamisel otsuse täitmata jätmise tagajärjed Kui otsus varalise kahju hüvitamisel jäetakse käesoleva seadustiku § 349 3. lõikes kehtestatud tähtajaks täitmata, saadetakse otsus kahju sissenõudmiseks seadusega ettenähtud korras. § 351. Kannatanule, tunnistajale, eksperdile, spetsialistile ja tõlgile väljamaksmisele kuuluvad summad (1) Kannatanule, tunnistajale, eksperdile, spetsialistile ja tõlgile hüvitatakse nende poolt kantud kulutused seoses ilmumisega ametiisiku või halduskohtuniku juurde või kohtusse, kelle menetluses on haldusõiguserikkumise asi. (2) Ekspertidel, spetsialistidel ja tõlkidel on õigus oma kohustuse täitmise eest saada tasu, välja arvatud juhul, kui nad oma kohustusi täitsid ametialase ülesandena. (3) Väljakutsumisega seoses olevad kulud ja tasud makstakse välja menetlust teostava kohtu või asutuse vahendite arvel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kindlaksmääratud korras ja ulatuses. (4) Kannatanu, tunnistaja, eksperdi ja tõlgi väljakutsumine ei saa olla põhjuseks tema vallandamiseks töölt. § 3511. Tasu õigusabi eest (1) Kui kohus tunnistas halduskaristuse määramise otsuse ebaseaduslikuks ja asja arutamisest võttis haldusvastutusele võetud isiku esindajana osa vandeadvokaat, võib kohus isiku palvel teha määruse advokaadi õigusabi eest tasutud summa temale hüvitamiseks riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. (2) Kohtul on õigus füüsilise isiku maksujõuetusest lähtudes vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest ja kanda advokaadikulud riigi arvele. Kohtu sellekohane määrus saadetakse täitmiseks advokaadibüroole ja Justiitsministeeriumile. Advokaadibüroole riigi arvelt väljamakstavate summade määrad kehtestab seadus. [19.05.1993] 29. peatükk LÕPPSÄTTED § 352. Rakendumine (1) Kehtestada haldusõiguserikkumiste seadustik 1992. aasta 1. augustist. (11) Kuni haldusõiguserikkumiste seadustiku § 3511 2. lõikes tähendatud seaduse jõustumiseni määrab advokaadibüroole riigi arvelt väljamakstavate summade piirmäärad justiitsminister. [23.02.1995] (2) Tunnistada kehtetuks: 1) «Eesti NSV administratiivõiguserikkumiste koodeks» (ENSV Teataja 1985, nr. 40, lisa; 1986, nr. 12, art. 159; nr. 17, art. 214; nr. 19, art. 251; 1987, nr. 30, art. 437; 1988, nr. 6, art. 68 ja 69; nr. 25, art. 296; 1989, nr. 28, art. 373; Riigi Teataja 1990, nr. 22, art. 274 ja 275; 1991, nr. 1, art. 2; nr. 7, art. 112; nr. 40, art. 497; 1992, nr. 11, art. 164); 2) Eesti NSV Ülemnõukogu otsus 1985. aasta 5. detsembrist «Eesti NSV administratiivõiguserikkumiste koodeksi» kehtestamise kohta.