Meremäe Vallavolikogu — Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine — KO, 3, 37

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 7 alusel. § 1. Kinnitada Meremäe valla arengukava aastateks 2007 – 2010. ( juurde lisatud). § 2. Määrus jõustub 5. novembril 2007. a. Volikogu esimees Margus PALOK Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 25.oktoobri 2007. a määrusega nr 5 Meremäe valla arengukava 2007 - 2010 Sisukord Sissejuhatus I ASEND, KUJUNEMINE, ELANIKKOND 1. Asend. 2. Kujunemine, ajalugu. 3. Asustus, rahvastik. II MEREMÄE VALLA HETKESEISU ANALÜÜS JA TEGEVUS-EESMÄRGID 1. Ettevõtlus ja tööhõive 1.1. Tööhõive 1.2. Ettevõtlus 2. Turism ja puhkemajandus 2.1. Turism, vaatamisväärsused 2.2. Puhkemajandus 3. Tehniline infrastruktuur 3.1. Elamumajandus 3.2. Teed 3.3. Vee- ja kanalisatsioonitrassid 3.4. Elektrivarustus 3.5. Soojavarustus 3.6. Ühistransport 3.7. Side, internet 4. Keskkonnahoid 4.1. Maafond 4.2. Looduslikud veekogud 4.3. Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala 4.4. Maavarad 4.5. Vee tarbimine 4.6. Jäätmed 4.7. Puhastusseadmed 5. Haridus 5.1. Põhiharidus 5.2. Lasteaiad 5.3. Noorsootöö 6. Kultuur 6.1. Rahvamajad 6.2. Seltsitegevus 6.3. Raamatukogud 6.4. Muuseum 6.5. Kultuurimälestised 6.7. Kirikud, tsässonad 7. Sport 7.1. Spordirajatised ja -vahendid 7.2. Spordialad 8. Sotsiaalhoolekanne 8.1. Sotsiaalasutused 8.2. Sotsiaaltoetused 9.Tervishoid 10. Turvalisus MEREMÄE VALLA ARENGUKAVA 2007-2010 SEOS RIIKLIKU ARENGUKAVAGA ARENGUKAVA TÄITMISE KONTROLL, MUUDATUSTE TEGEMINE Sissejuhatus Meremäe valla arengukava on koostatud eesmärgiga suunata ja juhtida valla arengutegevusi perioodil 2007 – 2010 ning saavutada piirkonna tasakaalustatud areng. Arengukavas on lähtutud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla põhimäärusest ning valdkondadest ja teemadest, kus omavalitsusel on seadusjärgselt oluline roll. Koostatud arengukava sihiks on tagada valla elanikele arenev ja turvaline elukeskkond, stimuleerida ettevõtlust, pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, olla funktsionaalseks keskuseks ning arendada tihedat koostööd erinevate partnerite, investorite ning avalikkusega. Arengukava osad on Meremäe valla arengustrateegia aastateks 2007-2015 ja tegevuskava lähiaastate tegevustega. Arengustrateegias on kirjeldatud valla üldist olukorda ja välja toodud peamised võtmeprobleemid, arengustrateegia sisaldab visiooni – piirkonna üldise soovitud tulevikupildi kirjeldust. Arengustrateegias on sõnastatud peamised tegevussuunad võtmeprobleemide lahendamiseks ja visioonini jõudmiseks. Arengukava koostati perioodil mai 2006 - juuni 2007. I ASEND, KUJUNEMINE, ELANIKKOND 1. Asend Meremäe vald asub Kagu-Eesti idaosas. Administratiivselt kuulub Meremäe vald Võru maakonda. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Meremäe vald osa Setomaast, moodustades selle läänepoolsema osa. Setomaa on maa-ala, mis asetseb Pihkva-Riia kivitee, Irboska alevi, Pihkva järve ja Piusa jõe vahel. Setomaa on 1000 aasta jooksul moodustanud üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel. Hetkel on Setomaa jagatud Eesti-Vene kontrolljoonega kahte ossa. Lisaks Meremäele on Lääne-Setomaa osad ka Värska ja Mikitamäe vald Põlva maakonnas ning Misso vald Võru maakonnas. Nimetatud omavalitsused on moodustanud Setomaa Valdade Liidu. Meremäe valla idapiir on ühtlasi Eesti-Vene riikidevaheliseks piiriks ning Euroopa Liidu idapiiri osa. Meremäe valla naabriteks on Vastseliina vald Võru maakonnas läänes ja lõunas ning Orava ja Värska vald Põlva maakonnas põhjas. Meremäe valla kaugused suurematest keskustest: 14 km Petseri linnast Vene Föderatsioonis, 34 km Võru linnast, 70 km Pihkva linnast Vene Föderatsioonis, 104 km Tartust, 230 km Riiast Läti Vabariigis, 290 km Tallinnast. Üldandmed 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Rahvaarv 1459 1445 1403 1321 1319 1295 Pindala, km² 131.97 131.97 131.97 131.97 131.97 131.97 Asustustihedus, elanikku km² kohta 11.1 10.9 10.6 10.0 9.9 9.8 Allikas: Võru Maavalitsuse registrite osakond Üldandmed 2001 2002 2003 2004 2005 Rahvaarv 1279 1265 1249 1227 1203 Pindala, km² 131.97 131.97 131.97 131.97 131.97 Asustustihedus, elanikku km² kohta 9.7 9.6 9.5 9.3 9.1 Allikas: Statistika regionaalandmebaas 2. Kujunemine, ajalugu Meremäe vald sündis Petserimaal möödunud sajandi 20-ndate aastate algul läbiviidud haldusterritoriaalse reformi tulemusena, mille käigus 4 suure valla asemele moodustati 11 väiksemat. Nende hulgas oli ka Meremäe vald, mis esialgu kandis Obinitsa nime. Vastavasisuline siseministri käskkiri kannab kuupäeva 23. mai 1922. Valla kantselei asus perekond Kärneri majapidamises Põrste külas. Vahepeal käisid üsna tõsised vaidlused vallakeskuse asukoha ja selle nime ümber. Nende tulemuseks oli see, et vallamaja otsustati ehitada üsnagi valla geograafilisse keskpunkti, Mihailova puustusele, ajalooliste Võru-Petseri ja Pankjavitsa-Kiirova-Orava-Räpina teede ristumiskohta. Ka valla nimi peeti õigeks ära muuta ning see võeti lähedal asuva Meremäe mäe järgi. 16. mail 1923. aastal kiitis Eesti Vabariigi siseminister oma otsusega vallanõukogu ettepaneku heaks ning Obinitsa vald nimetati ümber Meremäe vallaks. Meremäe valla territoorium on aegade jooksul üsna oluliselt muutunud. 1944. aasta augustis NSVL keskvõimu survel sõlmitud kokkuleppe kohaselt loovutas ENSV valitsus üle poole Petserimaast Vene Föderatsioonile. Selle hulgas oli ka märkimisväärne osa Meremäe valla territooriumist; Krantsova, Kiirova ja Vasilde ümbruse külad. 1960. aasta 3. septembril liideti aga Meremäe külanõukoguga üks osa tolleaegsest Illi külanõukogust ( Kapera, Möldre ja Vana- Vastseliina piirkonna külad). Meremäe valla omavalitsuslik staatus taastati 5. märtsil 1992. aastal. 01. jaanuaril 1998. aastal anti eelpool nimetatud Vastseliina kihelkonda kuulunud külad tagasi Vastseliina vallale ning tänane Meremäe vald hõlmab 132 km² suuruse territooriumi, kus asub 87 ajaloolise Setomaa suuremat ja väiksemat küla. 3. Asustus, rahvastik Elanikke 01.01.2007.a seisuga 1295 (sh Meremäe külas 177, Obinitsa külas 210, Miikse külas 53, Võmmorski külas 37, Uusvada külas 38, Helbi külas 36), neist: koolieelikud (0-6) - 55, s.o 4,2% elanikkonnast; koolilapsed (7-18) - 266, s.o 20,5% elanikkonnast; tööealised (19-60) - 600, s.o 46,3% elanikkonnast; pensionärid (61-…) - 374, s.o 29% elanikkonnast. Elanike arv ja vanuseline koosseis Aasta Elanike arv 0-14 14-24 25-34 35-44 45-54 55-65 Vanemad kui 65 2000 1306 227 111 144 155 157 175 337 2001 1278 212 126 135 164 145 167 329 2002 1264 208 130 132 164 141 163 326 2003 1248 196 143 125 167 143 148 326 2004 1227 182 156 119 164 144 140 322 2005 1203 172 168 112 162 138 142 309 2006 1295 154 166 148 161 178 162 326 Allikas: Statistika regionaalandmebaas Meremäe vallas on 87 küla: Ala-Tsumba, Antkruva, Ermakova, Helbi, Hilana, Hilläkeste, Holdi, Härmä, Ignasõ, Jaanimäe, Juusa, Jõksi, Kalatsova, Kangavitsa, Karamsina, Kasakova, Kastamara, Keerba, Kiiova, Kiislova, Kiksova, Kitsõ, Klistina, Korski, Kuigõ, Kuksina, Kusnetsova, Kõõru, Küllätüvä, Lepä, Lindsi, Lutja, Maaslova, Marinova, Martsina, Masluva, Melso, Merekülä, Meremäe, Miikse, Miku, Navikõ, Obinitsa, Olehkova, Ostrova, Paklova, Palandõ, Palo, Paloveere, Pelsi, Pliia, Poksa, Polovina, Puista, Raotu, Rokina, Ruutsi, Seretsüvä, Serga, Sirgova, Sulbi, Talka, Tedre, Tepia, Tessova, Teterüvä, Tiirhanna, Tiklasõ, Tobrova, Treiali, Triginä, Tsergondõ, Tsirgu, Tsumba, Tuplova, Tuulova, Tääglova, Ulaskova, Uusvada, Vaaksaarõ, Vasla, Veretinä, Vinski, Viro, Võmmorski, Väiko-Härmä ja Väiko-Serga küla. Suuremad külad Küla Elanike arv Meremäe 177 Meremäel asuvad: vallamaja ja seal töötav raamatukogu ning avalik internetipunkt, perearstipunkt, erapood, Meremäe – Obinitsa Põhikooli Meremäe koolihoone. Meremäe koolihoones asuvad Meremäe lasteaed „Tsirgupesäkene”, postkontor ja Meremäe Rahvamaja. Meremäe-Obinitsa Põhikooli juurde kuulub keraamika- ja puidutöökojaga käsitöömaja, kus asub Meremäe Avatud Noortekeskus. Obinitsa 210 Obinitsa külas asuvad: Seto Muuseumitarõ/valla turismiinfopunkt, Meremäe-Obinitsa Põhikooli Obinitsa koolihoone, Obinitsa lasteaed, Obinitsa raamatukogu, postkontor, perearsti vastuvõtupunkt, Tarbijate Ühistu kauplus, Seto Seltsimaja nime all tegutsev Obinitsa Rahvamaja, Galerii Halas Kunn ning Eesti Apostliku Õigeusu Obinitsa Issanda Muutmise kirik ja surnuaed. Miikse 53 Külas asuvad: Eesti Apostliku Õigeusu Meeksi Ristija Johannese kirik ja surnuaed Võmmorski 37 Külas asub Kagu Piirivalvepiirkonna Piusa kordon. Uusvada 38 Helbi 36 II MEREMÄE VALLA HETKESEISU ANALÜÜS JA TEGEVUS-EESMÄRGID 1. Ettevõtlus ja tööhõive 1.1. Tööhõive Vallas elas 2006. aasta andmetel 705 tööealist inimest. Töötuid oli 21, mis moodustas tööealisest elanikkonnast 3,0 %. Siiski on vallas töö leidmine inimeste jaoks probleem. Tööhõive Aasta Tööealised Töötud sh abiraha saajad Töötute osakaal tööealisest elanikkonnast % Abiraha saajate % töötutest 2003 635 26 17 4,1% 65,4% 2004 744 18 16 2,4% 88,9% 2005 709 23 19 3,2% 82,6% 2006 705 21 18 3,0% 85,7% Allikas: Statistika regionaalandmebaas 1.2. Ettevõtlus Meremäe valla territooriumil tegutseb 2006. aasta andmetel 12 ettevõtet, 16 mittetulundusühingut ja 77 füüsilisest isikust ettevõtjat. Tuntumad ettevõtted kohapeal on Piusa Põllumajanduse OÜ, OÜ Kimeko, OÜ Estviikor, Setomaa Turismitalo OÜ, Seto Aedvili TÜ, OÜ Katusõkatja (Ahto Raudoja), OÜ Naxos (Koit Laanemäe), OÜ Seto Metall, OÜ Kimeko Kaubandus. Ettevõtete arv Kokku FIE Osaühing MTÜ ja SA 2004 73 49 10 14 2005 80 56 9 15 2006 107 77 14 16 Allikas: Statistika regionaalandmebaas; Äriregister Põllumajanduslike ettevõtete hulgas on suurenenud mahetootmisega tegelejate arv, samuti on suurenenud haritavad pinnad; areng on olnud seotud tänu toetuste süsteemi stabiliseerumisele, uue tehnika soetamise, palgatööjõu ulatuslikuma kasutamise ja kaasaegsema tehnoloogia rakendamisega. SWOT Tugevused Nõrkused Võimalus saada toetust uue tehnika soetamiseks On olemas tegutsevad ettevõtted Hea asukoht (turismi jaoks) Säilinud käsitööoskused Kohalike maavarade olemasolu Veekogude olemasolu Olemasolev küllaldane teedevõrk Osalemine erinevates investeerimisprojektides Riikliku programmi olemasolu Kvalifitseeritud tööjõu puudumine Töötute suur osakaal Vähe tegevusvaldkondi Kaugel suurematest keskustest ja turgudest Teede võrgustik ja madalad raudtee viaduktid ei soodusta piiriäärset liikumist Teede vilets olukord Setomaa piires Olematu internet Puudulik bussiliiklus Inimeste tervislik seisund Toodangu väiksemate koguste turustamise võimaluse puudumine Töötleva tööstuse puudumine Võimalused Ohud Paindlikum toetuste süsteem Väljastpoolt tulevad ettevõtlikud inimesed Vabade eluruumide olemasolu Maavarade olemasolu Soodsad laenutingimused Jahimaade olemasolu Olemasolevad tootmishooned Kasutamata põllumajandusmaad ja hooned Investeeringute rahastamise võimalused Kaugus turgudest Teede halb olukord Kvalifitseeritud tööjõu puudus Vajaliku elektrivõimsuse puudus Eesti Energia monopoolsus Väike investeerimisvõime Interneti halb levi Kuritegevus kasv Loodusõnnetused Kasutamata hoonete varisemine Probleemid 1. Umbrohtunud põllumaad 2. Kasutamata ja lagunevad ehitised 3. Madal ettevõtlusaktiivsus 4. Oskustööjõu puudus 5. Ettevõtjate suutmatus maksta konkurentsivõimelist palka Visioon 2015 Maareform on lõpule viidud ja kõik maa on omandis. Kõik olemasolevad ehitised on kasutusele võetud, remonditud või lammutatud. Valla territooriumil tegutsevad konkurentsi-võimelised põllumajanduslikud ettevõtted. On arenenud käsitööalane ettevõtlus. Valda on tagasi tulnud noored, kes soovivad siin ettevõtlust alustada ja edasi arendada. Turismiga tegelevate ettevõtjate arv on suurenenud. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Infrastruktuuri parendamine 2. Ettevõtjate koolituse korraldamine 3. Meremäe valla, kui investeerimiskeskkonna tutvustamine 2. Turism ja puhkemajandus 2.1. Turism, vaatamisväärsused Kagu-Eesti üheks atraktiivsemaks turismipiirkonnaks on Setumaa. Sellest tulenevalt omab turism Meremäe valla jaoks järjest suuremat tähtsust: tegutseb turismiinfopunkt ja muuseum, Seto Seltsimaja, suurenenud on tähistatud vaatamisväärsuste arv, paranenud viidastus, on olemas turismiteenuseid pakkuvad ettevõtted. Kaunis looduskeskkond soosib nii sise- kui välisturismi arengut. Vald on tuntud kui kultuuri- ja loodusturismi piirkond. Säilinud autentne setu kultuur, Piusa ürgoru looduskaitseala vaheldusrikas, puutumatu maastik, oma keel, elukombed, kaunid omapärased rahvariided, rahvalaul ja -tants. Omakultuuril põhinevate ürituste ja õppuste korraldamine (leelo, tants, pillimäng, rahvussöök, käsitöö), Seto Muuseumitare Obinitsas, aktiivne puhkus (Piusa jõe ürgoru matkarada, Piusa käsitöö – savikoda), üritused-sündmused (Seto Kuningriigi päev, Lihavõttemaa, Savipäevad, talsipühad, kirikupühad – paasapäev, külakirmaskid), vaatamisväärsused (tsässonad, Piusa jõe liivakivipaljandid, setudele iseloomulikud sumbkülad), pere-, kooli- ja grupiturism. Turismialast tegevust vallas korraldab Obinitsa Muuseumitarõs asuv turismiinfopunkt. Olulisemad vaatamisväärsused vallas: Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Issanda Muutmise Obinitsa kirik ja Meeksi Ristija Johannese kirik. Mõlemad kirikud on ehitatud Stalini eluajal ühiskondlikus korras koguduse liikmete poolt. Obinitsa kirikuhoone ehituse eestvõtja oli preester Villiam Talomees, kirik sai valmis 2 aastaga ja pühitseti sisse 15.06.1952. a. piiskop Romani poolt. Obinitsa kiriku suurim püha on Paasapäev 19. august ja Meeksi kirikul Vana jaanipäev 7. juuli. Mõlema kiriku juures asuvad kalmistud. Obinitsa kalmistu rajati 1500 aastat tagasi. Vanima osa moodustab kääbaskalmistu I a.t. keskel. Obinitsa kalmistul asub ka piirkonna kuulsaima seto lauluema Hilana Taarka (1856-1933) haud. Jaanikivi Jaanikivi (ohvrikivi) asub Meeksi kirikust teisel pool (paremal) teed, Meeksi oja teisel kaldal. Kivil olevat omal ajal istunud ja jalgu puhanud Püha Jaan. Kunagi olevat kivi tükkideks lõhutud ja jupid kantud mõisniku karjalauda müürisse. Varsti tuli mõisnikul mitmeid õnnetusi: loomad surid, jäid põdema. Lasti kivitükid oma pärispaigale tagasi kanda. Veel tänapäevani usutakse kivi imettegevasse jõusse ja tuuakse kivi juurde haigeid. Arvatavasti tähistab kivi muistset matmispaika. Meremäe ja Kuksina mägi Meremäe mäelt (202 m) ja Kuksina mäelt (212 m) võib hea ilma korral kogu vallale pilgu heita. Kätte paistavad ka Vastseliina kirik ning Petseri kloostri kirikute kuldsed kuplid. Ennevanasti olla selge ilma korral nähtud ka Pihkva järve veepeegeldust, siit saanudki paikkond oma nime (mere mägi). Viro kivirist Tähistab väga vana Viro tsässona kohta Viro külas. Asub 1 km kaugusel Meremäe külast Obinitsa viiva tee ääres. Lubjakivist rist 15. sajandist on ainuke, mis on alles jäänud Meremäe vallas olnud kiviristidest. Viro tsässon oli Paasapüha tsässon. Obinitsa paisjärv Obinits paisjärve ehitamine jõudis lõpule 1995 a. Kaunis ning puhtaveeline (läbi voolab Tuhkvitsa oja) 22 ha pindalaga järv on sobilik ujumiseks, kalapüügiks ja paadisõiduks. Juudatarõ Obinitsa järve vasakpoolses kaldas asub allikatekkeline liivakivi paljand ja koobas. Paljude legendidega seotud koobast on hakatud kutsuma juudatarõks (juudakoopaks, hundikoopaks). Juudatarõst räägitakse, et kui vanasti mindi kirikut tegema oja kaldale, siis tulid juudad (kuradid) ja laotasid kiriku ära. Kord läksid need kirikutegijad koopasse sisse vaatama kas on ehk kedagi ka näha. Sääl sees olid laud ja punase linikuga kaetud ja söögid peal. Nad vaatasid ringi kuid kedagi ei näinud. Ja hakkasid uuesti kirikut ehitama. Järgmisel hommikul tagasi tulles oli jälle kirik laotatud! Nii jäetigi seal kiriku ehitamine katki. Kirik ehitati hoopis vastasmäe otsa. Seto lauluema kuju Kuju (skulptor E. Rebane, E. Taniloo 1986, graniit) seisab kõrgel Obinitsa paisjärve kaldal. Monumendi ümber on maakivid mälestustahvlitega kuulsamatele siitkandi laulikutele. Seto lauluema nime ei andnud rahvas igaühele. Kuulsamad lauluemad olid võimelised üles ütlema kuni 30 000 värsirida. Tsässonad Setomaal oli peaaegu igas külas oma kabel, mida kutsutakse tsässonaks. Tavaliselt olid need puust väikesed ehitised, mille sees oli hulgaliselt pühasepilte, pühaserätte, küünlaid, lilli. Tsässona katusel oli väike rist. Tsässonat ehitas ja hooldas külarahvas ühiselt. Igal tsässonal nagu ka kirikul on oma kaitseingel, pühak. Meremäe vallas on 2007 a. seisuga 12 tsässonat. Osad neist on säilinud ammusest ajast: Ulaskova, Pelsi, Serga, Uusvada, Tobrova, Rokina, Meldova, Võmmorski (vana), osa uuesti üles ehitatud või remonditud: Küllatova, Võmmorski, Obinitsa. Meeksis olevat varem olnud 3 tsässonat kuid neist pole ükski säilinud, samuti Viro küla tsässon on hävinud, aset näitab vana kivirist. Obinitsa tsässon hävitati 1950 aastal. Ehituslikult omapäraseim oma Pelsi külas asuv tsässon, see on maakividest, lähedal on Anne ohvrikivi kuhu annetati lambavilla ja oinapäid.Turistidele külastamiseks on mõeldud Tobrova Lihavõtte tsässon mis asub Meremäe - Obinitsa tee 6 km, paremal pool Luikjärve talu juures ja 2006.a aastal valminud Obinitsa tsässon. Härma müürümäed ja Piusa ürgoru matkarada Piusa jõe ürgorust saab alguse 15 km pikkune Piusa ürgoru matkarada (matkaraja kohta on koostatud kirjeldustega kaart). Olenevalt matkajate võimetest ja rajalõigu pikkusest on rada sobiv ühepäevaseks jalgsi-, osaliselt ka paadimatkaks. Matkarajal on kokku 12 liivakivi paljandit. Härma mäemine müür ehk keldri müür, mis laiub Härma küla all, on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand (43 m). Lausalist paljandit on näha 19 m, paljandi pikkus on 150 m. Veskile on nime andnud paljandi lõunapoolses otsas liivakivis asuv vana kelder. Härma alumine müür ehk Kõlksniidu müür. See 20,5 m kõrgune kalju on Piusa ürgoru üks kaunimaid. Tema mitmevärviliste murranguliste kihtide mäng on loonud tõelise loodusskulptuuri. Härma Alumisel müürimäel on vändatud üks väike lõik filmist "Libahunt” 2.2. Puhkemajandus Vallas on olemas kaks suuremat majutusasutust, mis suudavad pakkuda kvaliteetset teenust (Setomaa Turismitalu ja Piusa Ürgoru Puhkemaja) ja mõned väiksemad talud, mis pakuvad suvisel ajal majutust. Majutusvõimalusi pakub ka Meremäe-Obinitsa Põhikooli Meremäe õpetajate majas asuv internaat, mille ruumid vajavad põhjalikku renoveerimist, internaadi sisustus uuendamist. SWOT Tugevused Nõrkused Seto pärimuskultuuriga seotud paikade ja ürituste olemasolu Omakultuuri üritused Looduse mitmekesisus Külalislahke kogukond Puhas ja puutumatu loodus Puhkekohtade olemasolu Majutuskohtade olemasolu Osalemine piirkondlikes turismimarsruutides Turvalisus Kaugus suurematest keskustest Kohalike teede halb seisukord Kvalifitseeritud teenindajate puudus Omafinantseerimise väike võime Suuremate majutuskohtade vähesus Avalike söögikohtade vähesus Turismiteenuste vähesus Kohalike käsitöötegijate vähesus Võimalused Ohud Setomaa ja seto kultuuri atraktiivsus Seto käsitöö toodete turustamine Kohalike noorte koolitamine (noorgiidid) Uute piiripunktide avanemine Koostöö turismifirmade ja partneritega Eesti tuntuse suurenemine Fondide ja programmide vahendite kasutamine Muutumine massiturismi piirkonnaks Kvalifitseeritud tööjõu puudus Seoses piiride avanemisega on oht kuritegevuse kasvuks Atraktiivsete turismiobjektide väljalangemine (Piusa koopad) Probleemid 1. Turismiteeninduse puudulikkus 2. Turismiobjektide madal kvaliteet 3. Internetiside vähene levik ja kohati vilets mobiiliside Visioon 2015 Mainekas on puhata Meremäe vallas. Taastunud on tänavkülad, uusehitiste rajamisel eelistatakse ajaloolist ehitusstiili. Meremäe mäel on vaatlustorn. Arenenud kõik vajalikud turismiteenused. On olemas spordi- ja terviserajad, skatepark, matkarajad. On taastatud traditsiooniline seto talu . Taastatud vanad ja ehitatud uusi tsässonaid. Kogu valla territoorium on kaetud interneti ja mobiilside võrguga. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Puhkekohtade ja objektide hooldus 2. Ajalooliste ehitiste ja –objektide korrastamine 3. Kultuuriobjektide ligipääsetavuse parandamine 4. Kultuuritraditsioonide tutvustamine 5. Meremäe mäele valla vabaõhuürituste platsi väljaehitamine 3. Tehniline infrastruktuur 3.1. Elamumajandus Korterelamute haldamiseks Obinitsa piirkonnas ei ole loodud ühistuid. Meremäe külas asuvate kortermajade baasil on moodustatud kolm korteriühistut. Kortermajades ei ole tehtud viimastel aastatel remonti. 3.2. Teed Kaugematesse küladesse on viivate teede olukord on halb. Valla teed Teed kokku, Km Kohalikud teed Kohalikud maanteed Kohalikud tänavad Metskondade teed Erateed 2005 143 103 103 0 0 40 2006 143 103 103 0 0 40 Allikas: Statistika regionaalandmebaas 3.3. Vee- ja kanalisatsioonitrassid Koostatud ÜVK (ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava). Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid on nii Meremäe kui Obinitsa külas vanad ja vajavad uuendamist. 2006. aastal käivitus Obinitsa küla vee-ja kanalisatsioonitrasside ehitus-ja renoveerimisprojekt. Paljudes külades on kuival ajal joogi-ja majandusveega varustatuse probleemid. 2007. aastast rakendus vallas ülemaakonnaline Võrumaa Hajaasustuse Veeprogramm. 3.4. Elektrivarustus Kaugemates külades ei jätku elektri võimsust. Esineb elektrivoolu sagedasi katkestusi. Meremäe ja Obinitsa külades on vaba elektrilist võimsust. 3.5. Soojavarustus Meremäe külas köetakse 3 paneelkorterelamut elamute keldrites asuva 3 lokaalkatlamaja baasil. Ühes paneelelamus tsentraalkütmist ei toimu. Meremäe katlamaja hoone on müüdud eraomandisse. Obinitsa küla kortermajades tsentraalkütmist ei toimu, küttesüsteemid on hoonetesiseselt ümber ehitatud. Obinitsa katlamaja on likvideeritava OÜ Merob omandis. Valla allasutuste hoonete soojavarustus on lahendatud lokaalkatlamajade baasi 3.6. Ühistransport Ühistransport toimib ülemaakonnaliste liinide baasil. Vallasiseselt ühtegi bussiliini avatud ei ole. 3.7. Side, internet Suurem osa valla territooriumist on kaetud mobiilside võrguga. Operaatorid on Tele2, EMT ja Elisa. 2006 aastal käivitus ülemaakonnaline internetiprojekt, mis 2007 aasta lõpuks peaks valla territooriumil tagama interneti 90%-le soovijaist. SWOT Tugevused Nõrkused Mobiilside levi on paranenud Piiriäärne asend soosib riigi poolt raha eraldamist Obinitsa hea ühendus maakonna keskusega Vajaliku elektrilise võimsuse olemasolu Obinitsas ja Meremäel Olemasolev ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava ja Obinitsa küla projektid Konkurentsi puudumine elektrienergiaga varustamisel Kaugemates külades vähene elektriline võimsus Olemasolevad vee- ja kanalisatsiooni trassid on vananenud Setomaa piires puudub loogiline transpordikorraldus Keskküttesüsteemide amortiseerumine Korteriühistute vähesus Korraldatud jäätmeveo puudumine kaugemates külades Külades puuduvad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Meremäe halb ühendus maakonna keskusega Võimalused Ohud On olemas valla üldplaneering On olemas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava Suhteliselt rahuldav teede olukord On võimalus taotleda raha EL -st Piisava elektrivõimsuse olemasolu Obinitsas ja Meremäel Interneti ühenduse paranemine Looduskatastroofid võivad ohustada infrastruktuure Sagedased elektrikatkestused Plaanitav dolokivikarjääri avamine Probleemid 1. Vananenud vee- ja kanalisatsioonitrassid. 2. Kohalike teede vilets olukord. 3. Joogivee halb kvaliteet. 4. Paljudes kohtades kvaliteetse joogivee puudumine. 5. Sagedased elektrikatkestused. Visioon 2015 Ehitatud uued vee- ja kanalisatsioonitrassid ja reoveepuhastusseadmed. Meremäe ja Obinitsa külades on puhas joogivesi. Valda läbivad riigimaanteed on mustkatte all. Kogu vald on kaetud traadita internetisidega. On korrastatud piiräärsed teed. Uuendatud alajaamad ja kaasajastatud elektriliinid. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Koostada kõigi avalikult kasutatavate teede korrastamise pingerida. 2. Obinitsa ja Meremäe külades on rekonstrueeritud vee- ja kanalisatsioonitrassid. 3. Kortermajades on moodustatud korteriühistud. 4. Meremäe küla kortermajad on lokaalkatlamajade küttel. 5. Vald on võõrandanud kõik valitsemiseks mittevajaliku vara. 4. Keskkonnahoid 4.1. Maafond Valla maafond kokku on 13196,7 hektarit. Maafond Aasta Maa- üksusi Maafond kokku ha Kogu- pind Haritav maa Looduslik rohumaa Metsa- maa Õue- aiamaa Sh abi- hoonete all Muu maa Sh vee all 2003 1810 13196,7 10244,2 3985,9 1068,6 4513,5 98,0 16,4 578,1 61,6 2006 1880 13196,7 11835,7 5026,9 1189,6 4767,1 98,0 16,4 578,1 61,6 4.2. Looduslikud ja tehisveekogud Valla territooriumil asub kolm järve - Obinitsa järv (suurusega 22 ha), Engli järv (8 ha) ja Meremäe järv (2 ha). Valla piirijõena voolab Piusa jõgi. Ojadest on suurim Tuhkvitsa oja. 4.3. Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala Maastikukaitseala asub põhiosas Meremäe ja Vastseliina vallas, osa jääb ka Põlvamaale Orava valda. Kaitseala on rajatud väga liigestatud Piusa jõe ürgoru ja selle veerudel esinevate suurejooneliste devoni liivakivipaljandite kaitseks. Jõe org on kuni 35m sügavune ja keskmiselt 300m laiune liivakivisse lõikunud ürgorg, mille veerud on paiguti väga järsud (kalle ulatub 35 kraadini). Jõe vee-energiat on varem kasutatud 11 veskis. Tänaseni on säilinud Kelba, Tamme ja Väike-Härma veskite hooned ja osaliselt ka sisseseaded. Kaitseala suurimaks väärtuseks on 12 devoni liivakivipaljandit, nn "müüri", kõrgusega 6-20m ja pikkusega 20-130m. Paljandid omavad ka suurt kultuuriloolist tähtsust - nendega on seotud mitmed muistendid ja uskumused. Piusa jõe ürgorg on huvipakkuv mitmete koosluste ja liikide elupaigana. Seal on hooldatavaid luhaniite, lammimetsa, salumetsa ja väga tüüpilised pohla- ja samblikumännikud. Botaaniliselt on tähelepanuväärne mitmete lõunapoolse päritoluga taimeliikide esinemine (palu-liivakann (Arenaria graminifolia), tatari põisrohi (Silene tatarica), käokuld (Helichrysum arenarium) ja teised). Nimetamist väärib liblikaliigi mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) elujõuline populatsioon. 4.4. Maavarad Maavarade registrisse on kantud üks ehituslubjakivi maardla – Tiirhanna Meremäe vallas. Vallas asuvad veel Hilande, Tuhkavitsa ja Väike-Härma liivamaardlad ning Küllatova savimaardla. Ehituslubjakivi ja sellega kaasnev dolomiit sobib ehituskillustikuks, osaliselt ka õhkkuiva lubja valmistamiseks, viimistlus- ja dekoratiivplaatide valmistamiseks. 4.5. Vee tarbimine Vallas on arvel 5 veekasutusloaga puurkaevu. 4.6. Jäätmed Ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Meremäe külas. Avatud: tööpäeviti 08.00 – 17.00. Jäätmete liigid: õlijäätmed, õline pühkematerjal, õlifiltrid, vanad akud, patareid, päevavalgustuslambid, elavhõbedajäätmed, värvi- ja lakijäätmed, aegunud ravimid, olmekemikaalid, taimekaitsevahendid, tundmatud jäätmed. Meremäe ja Obinitsa külades on osaliselt korraldatud jäätmevedu. 4.7. Puhastusseadmed Reostuskoormused on tunduvalt vähenenud. Obinitsa reoveepuhasti ei vasta nõuetele. Obinitsa koolihoone reovesi juhitakse puhastamata pinnasesse. Rekonstrueeritud Meremäe puhastusseadmed. SWOT Tugevused Nõrkused Reostuskoormuse vähenemine Suurenenud metsamaa pindala Maastikukaitsealade olemasolu Puhta veega veekogude olemasolu Keskkonnaaktivistide olemasolu Keskkonnaalase informatsiooni saamise võimalused Mitmekesine loodus Inimeste vähene teadlikkus ja hoolimatu suhtumine Korraldamata jäätmevedu Hajaasustuses ja väiksematel ettevõtetel puuduvad reovee puhastamise süsteemid Vähesed teadmised taimekaitsevahendite kasutamisel Võimalused Ohud EL toetuste kasutamise võimalused Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine Suurem tähelepanu informatsiooni levitamisele Maastikukaitsealade ja hoiualade olemasolu Korraldatud jäätmeveo puudumine külades Võõrliikide pealetung Heitgaaside mõju taimestikule Kasutamata põllumaad (kulu põletamine) Olmekeemia kasutamise suurenemine Taimekaitse vahendite vale kasutamine Inimeste hoolimatu suhtumine keskkonnaprobleemidesse Probleemid 1. Heakorrastamata puhkealad. 2. Teeääred ja metsaalused on reostatud. 3. Vähesed võimalused reoveesüsteemide rajamiseks hajaasustuses. 4. Hajaasustuses on jäätmevedu korraldamata. 5. Elanike vähene keskkonnateadlikkus. 6. Külades lagunenud hooned. 7. Teede kraavid reostatud olmeprügiga. Visioon 2015 On korraldatud jäätmete kogumine hajaasustuses. On olemas avalikult kasutatavad korrastatud puhkealad. On välditud looduse reostumine jäätmetega. On olemas kaasaaegsed reovee puhastid Obinitsa ja Meremäe külades ja hajaasustuses. Avalikud kohad (bussiootekohad, ujumiskohad, külaplatsid) on korras, niidetud ja prahist puhtad. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Olemasolevate puhkealade heakorra tagamine. 2. Vältida jäätmete sattumist loodusesse. 3. Vähendada puhastamata reovee sattumist pinnasesse. 5. Haridus 5.1. Põhiharidus Vallas on üks kool: Meremäe-Obinitsa Põhikool, mis töötab kahes majas – Meremäel ja Obinitsas. Kool ühendati 1. juulil 2004. aastal. Kooli kasutuses olevate territooriumide suuruseks on Meremäel 5,3 ha ja Obinitsas 2,7 ha, kus paiknevad alljärgnevad hooned ja rajatised: Kooli hooned ja rajatised Meremäe Obinitsa Hooned, rajatised Ehitusaasta, pind Hooned, rajatised Ehitusaasta, pind 1. Kolmekorruseline koolimaja 1960.a., 2016 m2 1. Kahekorruseline koolimaja 1963.a., 1232 m2 2. 8 korteriga elamu 1955.a., 380 m2 2. 4 korteriga elamu 1962.a., 200 m2 3. Käsitöö- ja tööõpetuse hoone Renoveeritud 1997 - 1998.a., 283 m2 3. Vana katlamaja hoone 1978.a., 108 m2 4. Kuur-abihoone 180 m2 4. Kuur-abihoone 1962.a., 136 m2 5. Staadion 1,4 ha, jooksuraja pikkus 250 m 5. Staadion 0,9 ha, jooksurada 250 m (1963.a.) Allikas: Kooli arengukava Õpetajate arv on Meremäe-Obinitsa Põhikoolis 2007/2008 õppeaaastal 20, muu personal 12 inimest. Õpilaste arv koolis 2006/2007 õppeaastal 67, s.h. Meremäe koolihoones 43 ja Obinitsa koolihoones 24 õpilast. Õpilaste arv on vähenemas, õpilaste arvu vähenemist ning suuremat langust võib prognoosida aastaks 2011/2012, kui esimesse klassi tuleb 1 laps. 7.-18. aastaste laste arvu prognoos 2007 – 2010 2004 tegelik 2005 tegelik 2006 tegelik 2007 2008 2009 2010 (7-9-aastased) 41 34 26 21 24 24 25 (10-12-aastased) 39 33 37 41 34 26 21 (13-15-aastased) 43 47 45 39 33 37 41 (16-18-aastased) 58 58 50 43 47 45 39 Õpilaste arvu prognoos kokku 181 172 158 144 138 132 126 Allikas: Maakonna aastaraamat 5.2. Lasteaiad Meremäe lasteaed „Tsirgupesäkene”. Meremäe lasteaia ruumid on remonditud, lasteaed asub Meremäe-Obinitsa Põhikooli Meremäe koolimajahoone esimesel korrusel. Lasteaia nimekirjas on 2007/2008 õppeaastal 15 last. Personali kvalifikatsioon vastab nõuetele. Lasteaial puudub aiaga piiratud territoorium. On vaja käelist tegevust arendavaid mänguasju. Alustatud on töödega uue mänguväljaku rajamiseks koolihoone taha. Laste arv lasteaedades 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Meremäe 15 1 15 1 16 1 14 1 15 1 14 1 Obinitsa 17 1 17 1 15 1 12 1 18 1 17 1 Allikas: valla lasteaiad Obinitsa Lasteaed. Obinitsa lasteaed asub omaette majas. Maja vajab remonti: katuse vahetust, akende vahetust, siseremonti. Lasteaia nimekirjas on 2007/2008 õppeaastal 12 last. Personali kvalifikatsioon vastab nõuetele. On vaja mänguasju. Olemas aiaga piiratud territoorium, ei ole korralikku mänguväljakut. 5.3. Noorsootöö Töötab Meremäe Avatud Noortekeskus. Noortekeskusel on oma ruumid (3), mis asuvad kooli käsitöömajas, Meremäe külas. Üks tuba on remonditud, ühes on remondiga alustatud ja üks tuba on täielikult välja ehitamata. Noortekeskuses käib iganädalaselt umbes kümmekond põhikooliealist noort (vahel ka gümnaasiumiealisi) ja vallas on 0,5 kohaga noorsootöötaja. Noortekeskus on alates 2006. aastast valla eelarveline asutus, noortekeskuse osalisi tegevusi kaetakse projektipõhiselt. SWOT Tugevused Nõrkused Vajalikud tingimused (ruumide olemasolu, töötajate olemasolu) Laste, õpilaste, noorte olemasolu, inimressurss Rahaline toetus (valla eelarve + riigi eelarve) Turvaline kasvu- ja õpikeskkond Ilus loodus, puhas, keskkonna- ja inimsõbralik Koolibussi olemasolu Aktiivsed, töökad inimesed Haridusasutustes tasuta hea toit lastele Toimivad täiendkoolitused, koolitustel osalejate suur arv Toimib Setomaa arenguprogramm ja kultuuriprogramm Koolivälise tegevuse toetamine (noortekeskus, huviringid, pikapäeva rühm) Erialaspetsialistide olemasolu Interneti kasutamise võimalus Individuaalne lähenemine, lapsesõbralikud haridusasutused. Hariduse andmine võimalikult elukoha lähedal Erasektori ja sponsorite toetuse olemasolu Vähene laste arv (liitklass, liitrühm) Hooned, ruumid vajavad renoveerimist Vabaaja veetmise võimaluste piiratus Erialaspetsialistide puudus Koolivälisel ajal puudub ühistransport valla erinevate piirkondade vahel Hoonete suured ülalpidamiskulud Vähene koostöö asutuste vahel Hariduslike erivajadustega laste olemasolu Oma valla lapsed lähevad mujale põhikooli Noorte lahkumine vallast Võimalused Ohud Maakonna hariduse arengukava olemasolu Koostöö piirkonna teiste haridusasutustega Erinevad rahastamisvõimalused (fondid, valla eelarve) Valla toetus Piirkonna maine arendamine läbi hariduspoliitika Ilus keskkond ja loodus Olemasolev pärimuskultuur Väljaarenenud infrastruktuur Piiripunktide lähedus (töökohad, kutsesuunitlus) Arenenud turismipiirkond Erasektori ja sponsorite kaasamine Koostöö III sektoriga Täiendkoolitused Laste arvu vähenemine Piirkonna elanikkonna vananemine Ebastabiilsed rahastamisskeemid Inflatsioon, elukalliduse tõus Infrastruktuur (bussiliikluse halb olukord, teede halb olukord, interneti puudumine Valla kaugus suurematest linnadest / geograafiline asukoht Kohapealsete töökohtade nappus Suutmatus naaberkoolidega konkurentsis püsida Lasteaedade vähese riigipoolse toetuse poliitika jätkumine Ümberkorraldused koolivõrgus (laste arvu vähenemine) Kaasaegsete õppevahendite kõrge hind Probleemid 1. Laste arvu vähenemine 2. Hoonete mitterahuldav olukord, Obinitsas noortel ruumide puudumine 3. Hoonete suured ülalpidamiskulud 4. Vaba aja veetmise võimaluste nappus õhtusel ajal 5. Erialaspetsialistide vähesus 6. Info liikumine asutuste vahel ebapiisav 7. Arvutite puudumine noortekeskusel 8. Lasteaial puudub mänguväljak 9. Ebapiisav noorsootöö, kaasamata noored Visioon 2015 Lastega peredele loodud turvaline, stabiilne ja kultuurne elukeskkond. Õppetöö toimub Meremäe külas. Setu kultuur on kooli iga aine osa.Olemasolevad hooned kasutatud ökonoomselt. Soodustatakse täiend- ja ümberõpet. Hea koostöö ja info liikumine asutuste vahel. Rajatud mänguväljakud. Noored on kaasatud erinevatesse tegevustesse. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Hoida lapsi ja anda neile alus- kui põhiharidus oma vallas. 2. Integreerida naaberpiirkondade (Tamme, Tuderna, Lindora, Kõrveküla, Möldriküla, Vana-Vastseliina) õpilasi õppima Meremäe valla kooli. 3. Leida parem rakendus, ratsionaalsem kasutus koolimajadele ja teistele hoonetele (vaba aja veetmise võimalused õhtusel ajal, noortele ja pensionäridele oma ruum jne). 4. Luua hea hariduskorraldusalane koostöö laste, lastevanemate, vallavalitsuse, koolipersonali, kõigi asutuste ja piirkondade vahel. 5. Konkurentsivõimelise hariduse andmise säilitamine ja edasiarendamine vallas. 6. Valla haridusasutuste kaasaegsete infotehnoloogiliste vahenditega varustamine. 7. Noorsootöö kaasajastamine, noortele huvipakkuvate kooliväliste tegevusvõimaluste loomine. 8. Lasteaedade mänguväljakute väljaehitamine. 9. Valla hariduskorralduse projekti koostamine. 10. Jätkata põhihariduse andmist Meremäe-Obinitsa Põhikooli Meremäe koolihoones. 11. Meremäe-Obinitsa Põhikooli Obinitsa koolihoonele rakenduse leidmine. 12. Obinitsa lasteaia ja raamatukogu ületoomine Meremäe-Obinitsa Põhikooli Obinitsa koolihoonesse. 6. Kultuur 6.1. Rahvamajad Meremäe vallas tegutseb 2 rahvamaja: Obinitsas 0,5, Meremäel 0,25 ametikohta. Obinitsa rahvamajal on oma maja (Seto Seltsimaja). Meremäel rahvamaja alalised ruumid puuduvad. Kultuuriürituste/sündmuste korraldamiseks kasutatakse Meremäe-Obinitsa Põhikooli 2 aulat-spordisaali, samuti vallamaja saali Meremäel. Rahvamajade juhatajate tööks on kultuurielu koordineerimine ja seltside projektinõustamine. Kummagi rahvamaja juures puudub ringitöö, sest puuduvad rahalised vahendid ja on vähene inimressurss. Rahvamajade tegevus toimub enamasti projektipõhiselt. 6.2. Seltsitegevus Piirkonna kultuurielu edendamisele aitavad aktiivselt kaasa kodanikeühendused. Hetkel tegutseb vallas 16 aktiivsemat MTÜ-d, seltsi ja seltsingut. Põhiline tegevus on kultuuri- ja külaelu valdkond, mis tugineb paljuski omakultuurile. MTÜ-de, seltside ja seltsingute tegevus on projektipõhine Kodanikeühendused Meremäe vallas Nimi Põhitegevus/tegevusvaldkond Meremäe Pensionäride Selts ürituste korraldamine Obinitsa Pensionäride Selts ürituste korraldamine, elukestev õpe Obinitsa naisselts „Miitsirk” naiste vaba aja sisustamine, ürituste korraldamine Meremäe maanaiste seltsing ”Sipelgas” Meremäe piirkonna naiste vaba aja sisustamine Meremäe Raamatukogu Sõprade Seltsing ürituste korraldamine MTÜ Meremäe Kultuuriühing spordi- ja kultuuriürituste korraldamine, töö noortega Miikse külaseltsing „Jaanikõsõ`” Küla arengu toetamine, ürituste korraldamine Helbi leelokoor seto kultuur Noorte leelokoor Tsibihärbläseq Seto kultuuri alane koolitus noortele, ürituste korraldamine Hõpõhelmed ja Meremäe mehed Seto kultuur Obinitsa Noorte seltsing Ürituste korraldamine, küla heakorra eest hoolitsemine MTÜ Uusvada Potiseto Maaettevõtluse edendamine, töö noortega KÜ Meremäe Tiigike korteriühistu KÜ Meremäe Kaasiku korteriühistu KÜ KOLMAS MAJA korteriühistu MTÜ Seto Ateljee-Galerii seto kultuur SA Helgi ja Karl Rosen`i nimeline Fond Meremäe valla õppivate noorte toetamine Meremäe Naiskoor Klassikalise ja kergemuusika viljelemine 6.3. Raamatukogud Vallas on 2 avalikku raamatukogu, Obinitsas ja Meremäel. Obinitsa raamatukogu asub lasteaia hoones (1 töötaja), Meremäe raamatukogu vallamaja II korrusel (1 töötaja). Obinitsa raamatukogu ruumid vajavad renoveerimist, Meremäe raamatukogu ruumid on renoveeritud 2004. aastal. Raamatukogudes töötavad avalikud internetipunktid. Obinitsa raamatukogu teeninduspiirkonnas oli 2006. aastal lugejate nimekirjas 248, Meremäe raamatukogus 370 inimest. Raamatukogud Aasta Raamatu-kogu Trükiste arv Luge- jaid Lugejate % teenindus- piirkonna elanikest Laenu-tusi Laenutusi 1 lugeja kohta Külastuste arv Külastusi elaniku kohta Personal 2004 Meremäe 19048 366 49,8 15635 45,2 8417 12,1 1 Obinitsa 15789 245 39,1 7481 30,5 4072 6,5 1 2005 Meremäe 18330 336 48,4 14272 42,5 8279 11,9 1 Obinitsa 16038 244 39,4 7922 32,5 3559 5,7 1 2006 Meremäe 18259 370 53,5 14888 40,2 7874 11,4 1 Obinitsa 16169 248 41.0 7550 30.4 3844 6.3 1 Allikas: valla raamatukogud 6.4. Muuseum Obinitsas külas asub valla allasutusena töötav Seto Muuseumitarõ. Oktoobrist maikuuni on rakendatud seal 1 töötaja, ülejäänud ajaperioodil 2 töötajat. Muuseumitarõ ruumid renoveeriti 2004. aastal. Aastateks 2006 – 2009 on muuseumile läbi Setomaa programmi planeeritud riigipoolne lisafinantseerimine. 6.5. Kultuurimälestised Kultuurimälestiste arv (2003) Kultuuri- mälestised Kokku sh ajaloo-mälestised arheoloogia mälestised arhitektuuri mälestised kunsti-mälestised muinsuskaitse-ala 297 4 93 0 200 0 6.7. Kirikud, tsässonad Obinitsas ja Meeksis tegutsevad õigeusu kirikud ja kogudused. Tsässonad e. palvemajad asuvad Võmmorski, Küllätüvä, Meldova, Serga, Tobrova, Uusvada, Ulaskova, Pelsi külades. 2006. aastal valmis Obinitsa Seto Muuseumitarõ juurde Obinitsa tsässon, 2007. aastal lisandub uusehitisena valmiv Kuige küla tsässon. SWOT Tugevused Nõrkused Omakultuuriga tegelejate ja pärimusekandjate olemasolu erinevates vanusegruppides Kultuurilise omapära oskuslik kasutamine seltside ja seltsingute olemasolu, nende aktiivne tegevus Toimiv kohapealsete kultuuriasutuste võrgustik (rahvamajad, raamatukogud, muuseum, kirikud, MTÜ-d) Riikliku Setomaa kultuuriprogrammi ja arenguprogrammi toimimine Valla omaalgatusliku tegevuse toetuse olemasolu Aktiivsete inimeste, tõsiste eestvedajate nappus, praeguste vedajate äraväsimine Tegijate (vedajate) tunnustussüsteem puudub Kohaliku elanikkonna madal enesehinnang, passiivsus Ootused kultuurielule suured, kaasalöömise tahe väike Kohatine oskamatus teha koostööd naabritega (ka teatud soovimatus) Vähesevõitu suutlikkus osaleda projektides (kirjutamine, elluviimine, aruandluse koostamine) Projektipõhine kultuuritegevus ei kindlusta selle jätkusuutlikkust Kultuuriürituste ebapiisav väärtustamine kohalike elanike poolt Seltside tegevustoetuse vähesus külades kooskäimiskohtade nappus Täiskasvanute ringijuhtide tasustamise puudumine Võimalused Ohud Uute väljundite otsimine hea koostöö kõikidel tasanditel (naabervallad, Setomaa, maakond, riiklik ja välismaine tasand) riiklike toetusprogrammide võimaluste oskuslikum ja aktiivsem kasutamine kultuuriürituste, -objektide kasutamine valla maine kujundamisel huvi Setomaa ja tema kultuuri vastu täiskasvanutele suunatud huvialaringide käivitamine, juhendajate töö tasustamine olemasoleva inimressursi (tegijad) vähene kaasamine piirkonna elanike vähenemine olemasolevate ruumide halb olukord (Obinitsa raamatukogu) või puudumine(Meremäe rahvamaja, seltsid) Projektipõhine rahastamine ei kindlusta kultuuritegevuse stabiilsust Raamatute kallinemine ei võimalda vajalikul määral uusi raamatuid soetada massikultuuri surve omakultuurile omakultuuri kandjate vähenemine kohaliku kogukonna vähene huvi kultuuriürituste vastu riiklike toetusprogrammide võimalik lõppemine Probleemid 1. Obinitsa raamatukogu-lasteaia hoone halb seisukord 2. Meremäe rahvamaja saali remondivajadus 3. Obinitsa rahvamaja remondivajadus 4. Valla kultuuri- ja noorsootöö korraldus 5. Muuseumi olmeruumide ja II korruse ebapiisav soojustus 6. Trükiste hinna pideva tõusuga kaasnev raamatukogude komplekteerimisvõimaluste piiratus 7. Meeksi kiriku ja kalmistu omandiküsimus 8. aktiivsete külakogukondade ja kooskäimiskohtade nappus külades 9. Tsässonad vajavad renoveerimist, hooldamist 10. Meremäe leinapargi kui kohaliku pühapaiga idee väljaarendamine 11. Setu keele igapäevase kasutuse, traditsiooniliste käsitööoskuste, setu taluarhitektuuri, sepa- ja puutöö ning keraamikaoskuste säilitamine ja edasi andmine piirkonnas 12. Setu kultuuri sisu vähene tundmine kohalike elanike hulgas 13. Erinevate huvigruppide tegevuste korraldamiseks napib koostöötahet ja vahendeid 12. Infotehnoloogiliste vahendite vananemine (arvutite tarkvarad jne) kultuuriasutustes Visioon 2015 Noored on hõivatud sihipärase tegevusega, valla kultuuritöö on ümber korraldatud. Vallamaja saal on renoveeritud kultuuriüritusteks kasutamiseks. Raamatukogu trükiste soetamise raha kasvab igal eelarveaastal vähemalt 10% võrra. Kirik ja kalmistu on koguduse omad. Igal nulgal või suuremal külade grupil on oma kooskäimise koht. Tsässonad on korras, omandiküsimused lahendatud, kindla kirikupühaga seotud palvused on jõudnud kõikidesse tsässonatesse, külarahvas hoolib oma tsässonast ja hoolitseb selle eest. Traditsioonid on valla poolt väärtustatud, nendega tegelemist soositakse ja toetatakse. Käivitunud on põhjalik setu kultuuriloo õpetus nii lastele kui täiskasvanutele. On leitud vahendid setu kultuuri väliste tegevuste toetamiseks, huviringide tegevuse rahastamiseks. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Kultuuriasutuste võrgu (rahvamajad, raamatukogud, muuseum) säilimine ja korrastamine vallas ning hoonete ja kultuuriobjektide renoveerimine 2. Omakultuuri jätkuv toetamine. Traditsioonide säilimisele kaasaaitamine. 3. Noorte vaba aja sisustamise mitmekesistamine. 4. Omaalgatusliku tegevuse jätkuv toetamine (tegevustoetuste süsteemi loomine). 5. Huvialahariduse võimaldamine. 6. Täiskasvanud inimestele suunatud huvialaringide juhendajate töö on tasustatud. 7. Kultuurikorraldus baseerub valla allasutuste, mittetulundusühingute, seltside, seltsingute ja klubide tegevusel. 8. Mittetulundusühingute, seltside, seltsingute ja klubide tegevuseks tingimuste loomine. 7. Sport 7.1. Spordirajatised ja -vahendid Koolimaja juures Obinitsas ja Meremäel asuvad 2 staadioni, mõlemas piirkonnas on olemas kooli juures ka aula-spordisaal. Head võimalused on vallas tervisespordiga tegelemiseks: võimalik on talvel suusatada, olemas on lumerada. Pallimänge on võimalik mängida Helbi küla palliplatsil, samuti mitmete talude palliplatsidel. Spordivahenditest on koolimajades olemas esmased vahendid sportimiseks (võrkpallivõrgud, korvirõngad jmt). Avalikuks kasutamiseks mõeldud jõusaali vallas ei ole. Kitsaskohaks on Meremäe ja Obinitsa staadionite halb olukord. Mõlemad staadionid vajavad renoveerimist. Meremäe staadionile on rajatud ekstreemspordiväljak (skatepark) ja tänavakorvpalliplats. 7.2. Spordialad Vallas harrastatakse ja tegeletakse vabal ajal spordialadest aktiivsemalt võrkpalli, jalgpalli, korvpalli, koroona, lauatennise, suusatamise, ujumise ja kepikõnniga. Spordiringides osalejate arv ning aktiivsete sportijate arv on talvel 40, suvel 70 (populaarne spordiüritus on näiteks Obinitsas toimuvad pallimängude turniirid) Vanuseliselt on spordiga tegelejate hulgas esindatud kõik vanusegrupid. Suuremad spordiüritused on Paasavolle, jalgpallivõistlused, valla võrkpalliturniir, vastlapäev ning koolis läbiviidavad spordipäevad Sporditegevuse rahastamiseks on valla eelarves eraldi rahalised vahendid, spordiüritusi rahastatakse ka läbi Meremäe valla omaalgatuse, rahastust on saadud ka mitmetest teistest allikatest, programmidest (kultuurkapital, riiklik kultuuriministeeriumi programm „sportlik koolivaheaeg” kohalikud ettevõtjad, sponsorid jm) SWOT Tugevused Nõrkused Sporditegevuse traditsioonid Korras spordiväljak Obinitsas Spordiväljak Meremäel Spordiaktivistide olemasolu Igas vanuses spordihuviliste olemasolu Valla eelarves olemasolevad rahalised vahendid Kena ja puutumatu loodus, suured kasutamata reservid aktiivse sportliku tegevuse viljelemiseks Kooliväliste spordiringide juhendajate rahastamise puudumine Puudub toimiv tunnustamissüsteem (sportlased, eestvedajad) Aktivistide väsimine Järjepidevuse kadumine Noored ei hinda olemasolevaid võimalusi, ei oska neid väärtustada ja kasutada Inimressursi piiratus Meremäe piirkonnas eestvedajate vähesus Vähene informeeritus erinevatest võimalustest Inimeste ükskõiksus-passiivsus. Puudub järjepidev rahastamissüsteem Valla spordisaali puudumine Elanike madal enesehinnang Loodusliku ressursi vähene kasutamine Võimalused Ohud Kaks spordiväljakut Kaks aula-võimlat Looduse võimaluste kasutamine Lähiümbruses olemasolevate kahe sise-võimla, Orava ja Kääpa, ning Vastseliina kasutamine Siselasketiir Vastseliinas kasutamine Väimela ujula kasutamine Võru spordihalli kasutamine Piirkonna traditsioonilised spordialad: jalgpall, võrkpall, orienteerumine Head spordiaktivistide motiveerimine Piiriülese koostöö võimalused Sporditegevuseks saab kasutada kooli vahendeid Tunnustamissüsteemi väljatöötamine Rahvaarvu vähenemine Juhendajate motiveerituse vähenemine Spordivahendite kulumine, kallinemine Oleskleva elustiili süvenemine Eestvedajate vähesus, hõivatus erinevates valdkondades, väsimine Klubilise tegevuse puudumine. Transpordi ja ruumide kasutamise pidev kallinemine. Treeningrühmades vähe õpilasi. Spordiväljakute kulukas hooldamine. Vähene huvi sportimise vastu Probleemid 1. Spordirajatiste halb olukord ( Meremäe ja Obinitsa staadionid vajavad investeeringuid) 2. Erinevate spordivahendite nappus, vananenud spordiinventar 3. Vallaelanike vähene aktiivsus ja huvi tervisespordi vastu Visioon 2015 Renoveeritud ja korras staadionid Meremäel ja Obinitsas. Piisavalt vahendeid erinevate spordialadega tegelemiseks. Suurenenud tervisespordiüritustest osavõtt. Toimivad sportlikud võistlused ja üritused külades, kogu vallas. Noortespordi järjepidev toetamine. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Traditsiooniliste ürituste jätkamine, uute väljundite otsimine, spordiürituste, traditsioonide taaselustamine 2. Spordirajatiste renoveerimine 3. Elamuspargi rajamine Meremäele 4. Meremäe-Obinitsa Põhikooli Obinitsa hoone saaliosa renoveerimine koos sauna, jõusaali ja pesuruumide väljaehitamisega 8. Sotsiaalhoolekanne 8.1. Sotsiaalasutused Sotsiaalhoolekande asutustest asub Meremäe küla paneelmajas 2007. aastal renoveeritud ruumidega Meremäe valla varjupaik-turvakorter. Varjupaik on koduks vanuritele ning füüsiliselt ja sotsiaalselt mitte toimetulevatele kodanikele - seal viibivatele isikutele tagatakse ööpäevaringne ea- ja seisundikohane hooldus. Varjupaigas elas 2007. aasta 01.04. seisuga 10 inimest. 8.2. Sotsiaaltoetused 01.01.2007 aasta seisuga rahvastikuregistri andmetel oli vallas 1295 elanikku sh. Tööealisi 600 lapsi kuni 19 321 pensionäre 374 puudega inimesi 377 sh. hooldajaga 89 Toimetulekutoetused - vastavalt riigi poolt kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise korrale jagunevad sotsiaaltoetused: riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused- makstakse toimetulekust vahendite piisavuse korral, on põhiliselt ettenähtud paljulapseliste peredele, lapsinvaliididele jt. riskigruppidele; hooldajatoetus – vahendid on ette nähtud puuetega inimeste sotsiaalhoolekande kulude katmiseks. Hooldajatoetuseks eraldatud vahendid on Meremäe vallas koduteenuse st avahoolduse osutamiseks, tasu makstakse individuaalhoolduse puhul. kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused - makstakse isiku avalduse alusel vähekindlustatud või erivajadustega isikutele ja perekondadele hädavajalike kulude, mida ei ole võimalik kompenseerida teiste riiklike või kohalike toetustega, osaliseks katmiseks. Toimetulekutoetus (tuh. krooni) 2001 2002 2003 2004 2005 2006 929 524 651 619 720 534 01.01.2007. aasta seisuga on vallas 50 toimetulekutoetuse saajat, 5 inimest vajab hooldusteenust, (Võru Erihooldusosakonnas 1 inimene, Vastseliina Hooldekodus 3 inimest ja Valga Hoolekodus 1 inimene), 89 inimesele on määratud hooldaja. Täiendavad sotsiaaltoetused Toetuse liik Toetus Kindlaksmääratud toetused lapse sünnitoetus, matusetoetus, laste- ja eakate jõulupakid, toetus hoolduskulude katteks, küttepuude toetus, jm toetused Ühekordsed taotlused avalduse alusel Laste prillide toetus, hambaravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite toetus, küttetoetus, transporditoetus, õnnetusjuhtumi või kriisolukorra toetus, huvikoolis käivate õpilaste sõidukulude toetus, jm toetused 9.Tervishoid Tervishoiuteenust pakutakse vallas Meremäe ja Obinitsa külas. Mõlemas külas (Meremäe Perearstikeskus) asuvad perearstiruumid on täielikult renoveeritud 2007. aastal. 2007. aasta aprillis oli Meremäe valla perearsti nimistusse kantud 1139 isikut, neist 139 isikut kindlustamata. Kiirabi väljakutsed toimuvad läbi Võru häirekeskuse, kust need edastatakse kiirabibrigaadidele. Statsionaarse arstiabi- ja erialaarsti teenuse saamiseks (va hambaarst) tuleb pöörduda Võrru, Põlvasse või Tartusse. Vallas puudub apteek. SWOT Tugevused Nõrkused Turvaline elukeskkond Lasteasutuste olemasolu (2 lasteaeda, põhikool) Kohaliku initsiatiivi tõus külades Toimiv sotsiaalabi (toetused, turvakorter, vallakorterid) Esmatasandi arstiabi Elukondlikud teenidusasutused (2 kauplust, 2 postkontorit, raamatukogud, bussiliiklus) Seltsitegevus Huvitegevuse toetamine (lastel on tegevust) Sotsiaalhoolekande, tervishoiuteenuste alane info meedias Puuduvad kodutud Elanikkonna kõrge vanus noorte vähene osakaal Töökohtade nappus Probleemsete perede toimetulematus laste kasvatamisel ja hooldamisel Liikumispuudega ja psüühikahäiretega inimeste vajaduste ebapiisav rahuldamine Noortel ei kujune tööharjumisi Vaba aja sisustamise võimaluste vähesus Tööharjumuse puudumine pikaajalistel töötutel Transpordi probleem eriarstidele konsultatsioonile käimisel (Võru, Tartu) Vallasisene transport ebapiisav arsti juures käimiseks Kaugus maakonna keskusest Elukondlike teenindusasutuste puudumine kohapeal (juuksur, saun, pesuköök) Väljatöötamist vajab avahooldusteenuste süsteem Ebapiisav info liikumine (toetustest ja võimalustest teavitamine) Külavanemate süsteemi puudumine Võimalused Ohud Sotsiaalteenuste spektri laiendamine: (hooldustöötaja; koduhooldus; turvakorter; päevakeskus) Sotsiaalkorterite loomine Hambaravi teenuse jätkuv osutamine Koostöö kogutustega Tugi ja kasuperede koolitamine Koostöö naaber omavalitsustega sotsiaalvaldkonnas Noortekeskuse töö jätkamine, hoogustamine, laiendamine Tööhõive parandamine läbi kutsekoolitus projektide (õpipoiss) Tervise eest hoolitsemise võimaluste loomine (massaaž, võimlemine, aeroobika) Elanikkonna teadlikkuse tõstmine (tervise- edendus) projektides osalemine Koostöö eritasandil erivajadustega inimeste hoolekandes Naabrivalve arendamine (külavanemad, kodused emad) Sportimisvõimaluste parandamine Pikaajaliste töötute tööle rakendamine (valla eelarvesse planeerida raha) Info edastamise parandamine ( vallaleht, setomaa, raamatukogud) Laat või taaskasutuskeskus (ostan, müün, vahetan) Kohapeal töötute koolitus või koostööprojektid naabritega Madal iive Elanikkonna halb tervislik seisund Noorte ja elujõuliste elanikkonna väljaränne Elanikkonna vananemine Hoolitsuseta lapsed, hooldamata vanurid Sõltuvusainete kasvav tarbimine Tööharjumise puudumine (osal elanikkonnal) Valla elanikkonna vähenemine Ravimid kallid (suureneb valla eelarvest toetuste maksmise vajadus) Eriarstiabi kallinemine (transport, visiiditasu) Stressi tugevnemine järskudest muutustest ühiskonnas Üldine hinnatõus Tööpuudus, töökohad kaugel, tööjõupuudus Varjatud töötus Probleemid 1. Töökohtade nappus 2. Elanikkonna vähenemine 3.Terviseteenuste osutamist kohapeal ei ole 4. Sotsiaalteenuste vajavate elanike suur osa- 5. kaal, teenuste spekter väike 6. Tööharjumuse puudus: noortel, töötutel 7. Ebapiisav ühistransport ja kallis isiklik transport 8. Vabaaja-ja sportimisvõimaluste vähesus 9. Vähesed võimalused teenuse pakkumise osas erivajadustega inimestele Visioon 2015 Kõigile Meremäe valla elanikele on tagatud sotsiaalne kaitse, mis annab kindlustunde tuleviku suhtes ning võimaluse elada inimväärselt kogu elu. Elanikkonna arv on tõusnud, valda on tulnud elama noori peresid, tegutsevad lasteaiad, kool. Arstiabi – hambaarst, perearst ja teised teenused, on kohapeal kättesaadavad. Väljaarendatud sotsiaalteenuste võrk. Loodud tingimused mugavaks transpordiks. Pakutakse tugiisiku ja toetatud elamise teenust. Laienenud on seltsitegevus ja sportimine. Elukeskkond on turvaline. Koostöös vallavalitsusega pakub sotsiaalhoolekandeteenust kolmas sektor. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Terve ja tugev töövõimeline elanikkond 2. Elanikele vajalike Sotsiaalteenuste osutamine kohapeal (lastekaitse, pesupesemine, päevakeskus, avahooldus, turvakorter) 3. Tervisliku eluviisi propageerimine, rahvaspordi võimaluste laiendamine, elanikkonna teadlikkuse tõstmine 4. Kohapealse arstiabi säilitamine ja laiendamine (koduõendus) 5. Ühistranspordi korrastamine 6. Sotsiaaltoetuste süsteemi korrigeerimine, täiendamine 7. Koostöö tugevdamine kogudustega ja küladega, külavanemate süsteemi taastamine 10. Turvalisus Meremäe valda teenindab üks konstaabel. Abiks on piirivalvekordoni olemasolu (Piusa kordon). Enamus vallaasutusi on varustatud valvesüsteemidega. Toimib mitteametlik naabrivalve. Valla territooriumil on palju tühje valveta eravalduses olevaid hooneid. Asulate põhitänavad Meremäel ja Obinitsas on valgustatud. Liiklusohutus Valda läbivad põhimaanteed on aasta läbi sõidetavad ja varustatud liiklust reguleerivate märkidega. Tuleohutus Kohapeal on säilitatud tuletõrjeautod. Tuletõrjeekipaažide rahastamine toimub valla eelarvest. Hea koostöö Võrumaa Päästeteenistusega (koostööleping väljasõitude osaliseks finantseerimiseks). Kuritegevus Peamised vallas toimepandud kuriteod on kergemat laadi, siiski on täheldatav Meremäe vallas toimepandud kuritegude ja väärtegude arvu tõus 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga. Kuritegude analüüs Võru Konstaablijaoskonna teeninduspiirkonnas 2006. aastal Kuriteod 2005 2006 muutused % Meremäe vald kokku 17 32 15 47 sh alaealised 0 0 0 0,0 Vabatahtlikud abiühendused Kaitseliidu kohaliku struktuuri olemasolu. SWOT Tugevused Nõrkused Aktiivne kogukond Aktiivsed eestvedajate olemasolu Konstaabliteenus kohapeal Kohalikku elu arendavate programmide olemasolu Nõrk koostöö tahe Tööjõu puudus Kaugus linnast Ühistranspordi vähesus Võimalused Ohud Turvafirmateenuse võimaluste loomine Kaitseliitlaste suurem kaasamine (abipolitseinikeks koolitamine jne) Tööhõive suurendamine läbi erinevate koolitus- jt projektide Konstaablikohtade koondamine Piiririkkumised Loodusõnnetused (metsatulekahjud, jne) Tööpuuduse suurenemine (töökohtade kadumine jne) Probleemid 1. Metsatulekahjude puhul piiratud ligipääs põlengutele. 2. Vähestes valla omandis olevates hoonetes paigaldatud tuletõrje-ja valvesignalisatsioon. 3. Kulupõletamisperioodil hooletu suhtumine tuleohutusse. 4. Rahaliste vahendite piiratus kogu turvalisust tagavate tegevuste elluviimiseks (alaliste tuletõrjeekipaažide ülevalpidamine, asulate välisvalgustus, jne). Visioon 2015 Meremäe vald on turvaline elukeskkond piirkonnas elavatele ja seda külastavatele inimestele. Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Naabrivalve käivitamine 2. Turvalisust tõstvate ürituste läbiviimine 3. Abipolitseinike töö käivitamine MEREMÄE VALLA ARENGUKAVA 2007-2010 SEOS RIIKLIKU ARENGUKAVAGA Eesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks: Eesti riiklik arengukava (RAK – ühtne programmdokument 2007-2013) sätestab üleeestilised eesmärgid inimressursi arendamisel, elukeskkonna arendamisel ja majanduskeskkonna arendamisel. Dokument on aluseks Eestile Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamisel. Perioodil 2007-2013 laienevad kohalikele omavalitsustele kolm struktuurifondi ( tõukefondi): Euroopa Sotsiaalfond (ESF) toetab tegevusi, mis on suunatud tööpuuduse vähendamisele ja töötajate konkurentsivõime tõstmisele. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) toetab investeeringuid sotsiaalmajandusliku arengu kiirendamiseks. Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF) toetab nii põllumajanduse kui ka maaelu ümberkorraldamist. ARENGUKAVA TÄITMISE KONTROLL, MUUDATUSTE TEGEMINE Arengukava täitmist kontrollivad vallavolikogu ja volikogu revisjonikomisjon. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla põhimääruses sätestatud korras. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavalitsus koostöös volikogu komisjonidega arengukava läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Arengukavast lähtuv tegevuskava kinnitatakse igaaastaselt järgneva aasta eelarve menetlemise käigus seaduses sätestatud korras.