Rannu Vallavolikogu — Rannu valla arengukava 2008-2013 — KO, 192, 2329

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärk on määratleda pika- ja lühiajalised arengueesmärgid ning kavandada nende elluviimiseks võimalused. Rannu vallal on seni olnud 8 valla arengukava ja 2 valdkonnapõhist arengukava: 1) 1992. a koostatud Rannu valla arengukava; 2) Rannu valla arengukava 2001-2003; 3) Rannu valla arengukava 2002-2004; 4) Rannu valla arengukava 2003-2005; 5) Rannu valla arengukava 2004-2006; 6) Rannu valla arengukava 2005-2008; 7) Rannu valla arengukava 2006-2009; 8) Rannu valla arengukava 2007-2011; 9) Rannu valla jäätmemajanduse arengukava; 10) Rannu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava I osa. Alates 2000. aastast on Rannu valla arengukavade koostamisel kasutusel põhimõte, et arengukava peamine eesmärk on näidata konkreetselt, mida erinevates valdkondades tahetakse lähitulevikus teha ja kust tulevad selleks vahendid. Olemasoleva olukorra kirjeldus arengukavas on abivahendina vajalik arengueelistuste põhjendamiseks. Arengukava koostamisele on kaasatud valla asutused ja avalikkus. Avalikkust informeeritakse arengukava koostamise etappidest Rannu Valla Lehe ja valla veebilehe kaudu. Arengukava struktuur on järgmine: 1) I osa – strateegilised eesmärgid; 2) II osa – valla üldiseloomustus; 3) III osa – investeeringud 2000-2007; 4) IV osa – arengukava 2008-2013. I STRATEEGILISED EESMÄRGID Inimsõbraliku elukeskkonna rajamine läbi järgmiste püstitatud eesmärkide: 1) Keskkond – säästev keskkonnakasutus, heakorra kõrge tase, reostuse vähendamine, jäätmete vähendamine; 2) Haridus – Rannu Keskkooli ja Rannu Lasteaia igakülgne arendamine, võimaluste loomine noorte perede elamaasumiseks valda, noorte vaba aja veetmise korraldamine; 3) Turvaline elukeskkond – välisvalgustus avalikes kohtades, korras teed ja parkimisplatsid, avalike hoonete turvalisus; 4) Kultuur – kultuuri igakülgne toetamine, isetegemise võimaluste tagamine ja heatasemelise kultuuri sissetoomine; 5) Turism – valla kõrge maine propageerimine turismivõimaluste loomise läbi; 6) Teenused – kõik teenused kohapealt ja kvaliteetselt. II VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Rannu vald asub Tartu maakonna lääneosas. Vald piirneb põhjas Kolga-Jaani, idas Puhja ja Konguta ning lõunas Rõngu vallaga. Läänepiiriks on Võrtsjärv. Valla pindala on 243,7 km². Elanike arv 1750. Vald jaguneb 19 asulaks. Rannu valla vallastaatus taastati 11. juulil 1991.a. Rannu vald on viljaka mullaga ja tugevate traditsioonidega põline põllumajanduspiirkond. Siin tegeldakse teravilja- ja rapsikasvatamise, piimasaaduste tootmise, juustutootmise, puidutöötlemise, turbatootmise ja kalapüügiga. Rannu vallas asub Eesti siseveekogude uurimisega tegelev Võrtsjärve Limnoloogiakeskus. Haridus- ja kultuurielu on omavahel väga tihedasti läbi põimunud ning mõlemas valdkonnas on saavutatud tähelepanuväärselt hea tase. Rannu vallas ilmub Rannu Valla Leht, mille ülesandeks on avalikustada vallavalitsuse ja volikogu tööd ning teavitada kõigest, mis seondub Rannu tänapäeva ja minevikuga. Rannu valla veebilehekülg asub aadressil http://www.rannu.ee/. III INVESTEERINGUD 2000-2007 Viies viimases arengukavas oli määratletud tegevusvaldkondade kaupa, millistele objektidele vahendid suunatakse. Järgnevalt on ära toodud aastatel 2000-2007 tehtud investeeringud (tuh. kr.): KOKKU Omavahendid Riik, fondid Laen 2000 1. Elanike küttemajandus 73,6 73,6 2. Lasteaia küttesüsteem 193,4 193,4 3. Keskkooli küttesüsteem 214,2 214,2 4. Rahvamaja küttesüsteem 241,8 241,8 5. Rannu biopuhasti 2039,9 39,9 2000,0 6. Lasteaia katus 52,7 52,7 7. Keskkooli katus 42,5 42,5 8. Rahvamaja parkla 203,4 203,4 Kokku 2000 3061,5 1061,5 2000,0 - 2001 1. Kaarlijärve bussijaam 9,4 9,4 2. Rahvamaja rõdu põrand 30,0 30,0 3. Rannu parkla tee 23,0 23,0 4. Vallateede kapitaalremont 183,5 183,5 5. Keskkooli pingid 56,7 56,7 6. Tamme klubi katus 180,0 180,0 7. Keskkooli aknad+fassaad 450,0 146,5 303,5 8. Keskkooli kõrvalruumid 135,9 135,9 9. Keskkooli võimla põrand 296,5 - 296,5 10. Keskkooli võimla katus 34,3 34,3 11. Rahvamaja vihmarennid 13,8 13,8 12. Elanike küttemajandus 27,8 27,8 13. Keskkooli söökla põrand 46,8 46,8 Kokku 2001 1487,6 887,6 - 600,0 2002 1. Tamme klubi katus (ületulev) 62,1 62,1 2. V-Rakke palkmaja+spordiplats 35,2 35,2 3. Limnoloogia spordiplats 10,0 10,0 4. Vallateede kapitaalremont 130,0 130,0 5. Kooli arvutid 87,1 52,1 35,0 6. Keskkooli pingid 28,8 28,8 7. Keskkooli valgustus+kilbid 181,7 181,7 8. Algklasside kapitaalremont 445,7 445,7 9. Kureküla veetrass 10,0 10,0 10. Elanike küttemajandus 122,2 122,2 11. Vallamaja kõnnitee, trepp jm 29,7 29,7 12. Prügilate (2) sulgemine 410,4 44,4 366,0 13. Sotsiaalkorteri remont 48,1 48,1 Kokku 2002 1601,0 1200,0 401,0 2003 1. Sõiduauto soetus 99,8 99,8 2. Asfalttee ehitus 343,1 151,0 192,1 3. Järvemuuseumi kaasfinants. 40,0 40,0 4. Väike-Rakke bussipaviljon 25,0 25,0 5. Ranna ja Kureküla biotiigid 50,0 50,0 6. Tamme kanali süvendamine 15,0 15,0 7. Tamme klubi remont 100,0 100,0 8. Korterelamute küttesüsteemid 82,0 82,0 9.Veetrasside ehitus 10,0 10,0 10. Kureküla Raamatukogu remont 74,5 74,5 11. Rannu Rahvamaja katus 25,4 25,4 12. Lasteaia remont 242,8 242,8 13. Rannu KK võimla aknad 101,1 101,1 14. Rannu KK koolipingid 30,0 30,0 15. Algklassi põrand 12,9 12,9 Kokku 2003 1251,6 1059,5 192,1 2004 1. Vallateede kapitaalremont 212,1 9,1 203,0 2. Rannu KK põrandate renov. 552,7 222,7 330,0 (HM maksust) 3. Koolipinkide soetamine (2) 38,2 38,2 4. Lasteaia remont 25,5 25,5 5. Tamme klubi remont ja mööbel 59,1 59,1 6. Kureküla RK internet 25,3 25,3 7. Noorma – Vallapalu veevarustus 162,7 162,7 8. V-Rakke veevar. ja kanal. projekt 22,4 22,4 9. Reoveepuhastite korrastamine 37,3 37,3 10. Elanike küttemajanduse toetus 40,0 40,0 Kokku 2004 1175,3 642,3 533,0 2005 1. AS Emajõe Veevärk aktsiad 244,5 244,5 2. Vallateede kapitaalremont 240,6 240,6 3. Rannu aleviku kiviteed 540,4 140,4 400,0 4. Lasteaia renoveerimine 2250,0 460,0 1790,0 5. Lasteaia projekt ja elektritööd 96,1 96,1 6. Rannu KK investeeringud 416,1 416,1 7. Vehendi puhkekeskus 2315,2 1867,1 448,1 8. Paisjärvede (2) uuendamine 594,1 445,6 148,5 9. Rannu RM trepp ja aknad 140,5 140,5 10. V-Rakke vesi ja kanalisatsioon 407,7 407,7 11. Kureküla veevarustus 50,0 50,0 12. Noorma-Vallapalu veevarustus 349,0 139,9 209,1 13. Väike-Rakke bussipaviljon 44,4 44,4 14. Õpetajate maja remont 55,3 55,3 15. Kureküla rmk mööbel 48,4 8,4 40,0 (kult. min.) 16. Tamme klubi remont 61,9 61,9 Kokku 2005 7854,2 1861,5 4142,7 1850,0 2006 1. Vallamaja remont 50,0 50,0 2. Vallamaja kuur 105,0 105,0 3. Vallateede kapitaalremont 391,4 391,4 4. Rannu aleviku teed 484,8 484,8 5. Toetus elanikele (teed, katlad) 47,0 47,0 6. Jõesuu puhkeala 50,0 50,0 7. Toetus veetrassidele 40,0 40,0 8. Noorma-Vallapalu veevarustus 136,0 136,0 9. Kureküla veevarustus 30,0 30,0 10. Valla korterite remont 17,0 17,0 11. Rannu RMK mööbel 40,0 10,0 30,0 (kult. min) 12. Tamme klubi remont 125,0 125,0 13. Rannu Rahvamaja aknad 119,4 119,4 14. Barbara ost 1500,0 1500,0 15. Barbara küttesüsteem 255,0 255,0 16. Barbara remont 160,0 160,0 17. Lasteaia remont ja mööbel 130,0 130,0 18. Rannu KK remont ja mööbel 400,0 400,0 19. Sangla internetiühendus 15,0 15,0 20. AS Emajõe Veevärk aktsiad 507,0 507,0 21. Kaubik keskkoolile 222,4 222,4 Kokku 2006 4825,0 3295,0 30,0 1500,0 2007 1. Vallamaja remont, mööbel 90,0 90,0 2. Valla bussi soetus 2441,0 441,0 2000,0 3. Vallateede kapitaalremont 674,0 674,0 4. Rannu aleviku teed 795,2 795,2 5. Toetus elanikele (teed, trassid) 50,0 50,0 6. Toetus veetrassidele 40,0 40,0 7. Kureküla, Vallapalu veetrassid 110,0 110,0 8. Valla elamute remont 35,2 35,2 9. Tamme klubi remont 220,0 220,0 10. Rannu RM investeeringud 493,0 293,0 200,0 (Kult. min.) 11. Barbara investeeringud 229,1 229,1 12. Lasteaia remont, mänguväljak 366,2 366,2 13. Rannu KK investeeringud 591,0 591,0 14. Tänavavalgustuse projekt 848,0 141,3 706,7 (MKM) Kokku 2007 6982,7 4076,0 906,7 2000,0 INVESTEERINGUD KOKKU 2000 – 2007 28238,9 14083,4 8205,5 5950,0 IV ARENGUKAVA 2008-2013 Käesolev arengukava osa on toodud valdkondade kaupa. Iga alapunkt algab olemasoleva olukorra lühikirjeldusega, milles on välja on toodud valdkonna olulisemad objektid, viimastel aastatel tehtud suuremad investeeringud, suurimad probleemid ja lähiaastate eesmärgid. Seejärel on toodud tabelina aastateks 2008-2013 planeeritud tegevused koos finantseerimisallikate ja läbiviijatega. Tabelis toodud summad on antud kroonides. 1. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse alateemadeks on ühisveevärk ja –kanalisatsioon, jäätmemajandus ning veemajandus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonnas on eesmärk tasakaalustatud areng kogu valla territooriumil. See tähendab vahendite jaotamist lähtudes probleemide raskusest. Olenemata tarbijate arvust tuleb vee-ettevõtjal tagada kvaliteetne joogivesi ja nõuetele vastav heitvee puhastamine. Eesmärgi täitmiseks on kavas ühisveevärgi objektide renoveerimine Kureküla alevikus ja Rannu alevikus. Vallapalu ja Noorma küla elanikel avanes võimalus liituda Rannu vallamaja puurkaevuga. Ettevõtjad ja seltsingud saavad jätkuvalt küsida toetust neile kuuluvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide korrastamiseks. Rannu vald haldab Rannu ja Kureküla alevike ühisveevärki ja –kanalisatsiooni. Rannu alevikus on planeeritud aastatel 2008-2009 vee- ja kanalisatsioonitrasside ja puurkaevude renoveerimine Euroopa Liidu struktuurifondide ja omafinantseeringu abil. Jäätmemajanduse lähim eesmärk on jäätmehoolduse arengukava elluviimine ning olmejäätmete korraldatud jäätmeveo kohustuse rakendamine. Hajaasustusest olmejäätmete äraveoks tuleb arenguperioodil suurendada jäätmemahutite arvu ja vajadusel luua suuremõõtmeliste jäätmete kogumispunkt. Veemajanduse lähimineviku suurim investeering oli Rannu ja Liivaku paisjärvede tervendamise projekt 2005. aastal. Arengukavas on planeeritud Koopsi paisjärvede tervendamine aastatel 2008-2010. 2008. aastal valmib Koopsi paisjärvede tervendamise projekt. Probleemiks on Võrtsjärve kaldaalade kasutamine ja hooldamine. Maaomanikel on kohustus tagada kallasrajal vaba läbipääs. Omavalitsus on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. Avalikkuse huvide tagamiseks on otstarbekas maksta maaomanikele toetust kallasraja ja ranna juurdepääsude hooldamiseks, kui maaomanik lubab avalikult kasutada oma maad juurdepääsemiseks Võrtsjärve rannale. Keskkonnateadlikkuse suurendamiseks kavandatakse ökomaja ja väliklassi ehitust Rannu Keskkooli juurde. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 1.1. Rannu aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine Kokku 7575000 x (kallinemisekoef. 3,43) AS Emajõe Veevärk Ühtekuuluvusfond (CF) 6817 500 Rannu vald 757500 x 3,43 2008-2009 1.2. Kureküla vee- ja kanalisatsioonitrasside remont 50 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 1.3. Biotiikide puhastamise toetus min 10 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 1.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide remondi toetamine 30 000 aastas Vee-ettevõtja Rannu vald Vee-ettevõtjad Elanikud 2008-2013 1.5. Koopsi paisjärvede tervendamine (projekt, teostus) 200 000 projekt 3 000 000 ehitus Vallavalitsus Maaomanikud Fondid Rannu vald 2008-2010 1.6. Võrtsjärve rannaalade hooldamise toetus kuni 10 000 aastas Maaomanikud Rannu vald Maaomanikud 2008-2013 1.7. Vaatetorni ja parkla ehitus Tamme paljandile 100 000 (planeering, projekt) Vallavalitsus Rannu vald Fondid 2008-2010 1.8. Ökomaja ja väliklassi ehitamine (projekt, teostus) 400 000 Rannu KK Vallavalitsus Rannu vald Fondid 2008-2009 1.9. Jäätmekogumispunktide arendus (platside remont, liigiti kogumise laiendamine) 300 000 Vallavalitsus Rannu vald KIK 2008-2013 1.10. Korraldatud jäätmeveo rakendamine Vallavalitsus Rannu vald 2008 1.11. Suuremõõtmeliste jäätmete kogumispunkti rajamine 50 000 Vallavalitsus Rannu vald KIK 2008-2009 1.12. Reoveesetete ja haljastusjäätmete kogumiskoha rajamine 300 000 Vallavalitsus Rannu vald KIK 2009-2013 2. Haridus 2.1. Kool Rannu alevikus asub Rannu Keskkool, mille ruumid asuvad kokku 3 hoones – koolimajas, lasteaias (1. – 3. klass) ja rahvamajas (muusika-, kunsti- ja käsitööklassid). Hoone on põhiliselt valla omavahenditega osaliselt renoveeritud, iga-aastane remondivajadus on ca 400 tuh. krooni. Kuid küttesüsteemi renoveerimiseks, ventilatsiooni ehitamiseks ning kooliümbruse teede renoveerimiseks oleks vajalik kaasata muid finantseerimisvahendeid. Kooliõpilaste arv on 240 ning lähiaastatel muutub see vähe. Keskkool on üks tugevamaid vabariigis ning kooli staatust pole lähitulevikus kavas muuta. Muu alternatiiv heale keskharidusele lähipiirkonnas puudub. Muusikalist huviharidust pakub Rannu Rahvamaja muusikaklass ja laulustuudio. Muude huviringide ja sporditegevus toimub koolimajas. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 2.1.1. Koolipinkide ostmine 30 000 aastas Rannu KK Rannu vald 2008-2011 2.1.2. Infotehnoloogiliste vahendite kaasajastamine min 40 000 aastas Rannu KK Rannu vald Riik 2008-2013 2.1.3. Akende vahetus 30 000 Rannu KK Rannu vald 2008 2.1.4. Koridoride tulekindlad vaheuksed tk 3 60 000 Rannu KK Rannu vald 2008-2009 2.1.5. Kõrgus- ja teivashüppe matt 30 000 Rannu KK Rannu vald 2008-2009 2.1.6. Staadioni rekonstrueerimine kuni 5 000 000 Rannu KK Rannu vald Riik, fondid 2008-2013 2.1.7. Rannu Keskkooli renoveerimine (küttesüsteem, ventilatsioon, kooliümbruse teed jm.) 6 000 000 Rannu Vallavalitsus Rannu vald Riik, fondid 2008-2013 2.1.8. Võimla välisseinte soojustamine, fassaad ja võimla remont 700 000 Rannu KK Rannu vald Riik 2008-2009 2.1.9. Kooliaia ja murude uuendamine Pidev Rannu KK Rannu vald 2009 2.1.10 Söökla käte-pesemise süsteemi uuendamine 20 000 Rannu KK Rannu vald 2009 2.1.11 Köögimööbel 30 000 Rannu KK Rannu vald 2009 2.1.12 Õpetajate tubade pehme mööbel ja põrandakate 60 000 Rannu KK Rannu vald 2009 2.1.13 Kõrvalhoone katu-se renoveerimine 100 000 Rannu KK Rannu vald 2009 2.1.14 Töö- ja tehnoloo-giaklassi seadmed 150 000 Rannu KK Rannu vald 2009-2013 2.1.15 Koolimaja venti-latsioonisüsteemi uuendamine 150 000 Rannu KK Rannu vald 2009 2.1.16 Klassi- jm uste vahetus 100 000 Rannu KK Rannu vald 2010 2.1.17 Valve-signalisatsioon 30 000 Rannu KK Rannu vald 2010 2.1.18 Kell-kooliraadio soetamine 30 000 Rannu KK Rannu vald 2010 2.1.19 Koolisöökla kombiahju soetamine 50 000 Rannu KK Rannu vald 2010 2.1.20 Tütarlaste käsitööklassi seadmed ja õppevahendid 50 000 Rannu KK Rannu vald 2010 2.1.21 Puidutöökoja põrand 150 000 Rannu KK Rannu vald 2010 2.1.22 Jõusaali masinate uuendamine 100 000 Rannu KK Rannu vald 2010-2011 2.1.23 Kartulikoorimismasin/ juurvilja tükeldaja 32 000 Rannu KK Rannu vald 2011 2.1.24 Köögibloki, kanalisatsioon, valgustus 200 000 Rannu KK Rannu vald 2011 2.1.25 Katuse uuendamine, soojustamine 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2011 2.1.26 Keskkütte-, vee- ja kanalisatsiooni-süsteemi rekonstrueerimine 500 000 Rannu KK Rannu vald Fondid 2012 2.1.27 Savipõletusahju ostmine 30 000 Rannu KK Rannu vald 2013 2.1.28 Klassi- jm ruumide mööbel, riidehoid, rulood 170 000 Rannu KK Rannu vald 2013 2.1.29 Kasvuhoone kapitaalremont 100 000 Rannu KK Rannu vald 2013 2.1.30 Algklasside maja mööbel /riiulid jms. 30 000 Rannu KK Rannu vald 2013 2.1.31 Sanitaartehnika uuendamine 25 000 Rannu KK Rannu vald 2013 2.1.32 Aiatraktori soetamine 100 000 Rannu KK Rannu vald 2013 2.2. Lasteaed Rannu Lasteaed asub Rannu alevikus, kus võimaldatakse koolieast noorematele lastele hoidu ning antakse alusharidust. Lapsed on jaotatud kolme vanuserühma. Lasteaiakohti on kolmes rühmas kokku 60. ½ majast on Rannu Keskkooli algklasside kasutuses. Hoone siseruumid on omavahendite abil remonditud. 2005. aastal sai maja Euroopa Liidu struktuurifondide toel uued aknad, fassaadi, kõnniteed ning aia. 2007. a. uuendati põhjalikult vananenud laste mänguväljak, paigaldati ohutud ja kaasaegsed mänguatraktsioonid. Soodustada tuleb noorte perede elamaasumist Rannu valda, sest laste arvust oleneb ka Rannu Keskkooli tulevik. Üheks selliseks abinõuks on lapsevanematele tasuta lasteaiateenuse võimaldamine. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 2.2.1. Tasuta lasteaiateenus 300 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 2.2.2. Iga-aastane investeeringutoetus min 50000 aastas Rannu Lasteaed Rannu vald 2008-2013 2.2.3. Lagede soojustamine 200 000 Vallavalitsus Rannu vald Fondid 2009-2010 3. Kultuur 3.1. Rahvamajad Rannu vallas on kaks tegutsevat rahvamaja – Rannus ja Väike-Rakkes. Rannu Rahvamaja alustas tegevust uues hoones 1995. a. Hoones on saal koos rõduga (300 istekohta), muusika-, kunsti- ja käsitööklassid, raamatukogu, Eesti Posti kontor, aeroobikasaal, lauamängude saal, naisseltsi ruum ning paljud abiruumid. Majas tegutsevad mitmed isetegevusringid – rahvatants (3 rühma), showtants (2), aeroobikatants (2), kõhutants, muusikaklass, laulustuudio ning Eesti üks paremaid külateatreid. Rannu Rahvamaja on Tartumaa suurim kultuuriasutus. Lähiaastate eesmärgiks on hoida rahvamaja ehituslikult korras, uuendada helitehnikat ning luua võimalus korraldada Rannu pargis vabaõhuetendusi. Väike-Rakkes asuv Tamme klubi täidab kohaliku külarahva kooskäimise funktsiooni ning igal aastal teostatakse seal ka remonditöid. Uuendatud on elektrisüsteem, katus, suur osa aknaid, trepikoda, raamatukoguruum, saal, tualettruumid ja puhketuba. Majja toodi sisse veevärk ja kanalisatsioon 2005.a. Välja on vahetatud suur osa mööblist. 2007.a. sai maja uue välisilme. Suurelt maanteelt viib hoonesse kivist kõnnitee. Tulevikuvisiooniks on Tamme klubist hästi toimiva kaasaegse külakeskuse kujundamine. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 3.1.1. Rannu Rahvamaja helitehnika uuendamine 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2010-2013 3.1.2. Vabaõhulava ja lossimaketi ehitus 300 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2010 3.1.3. Rannu Rahvamaja akende (lõunakülg) uuendamine 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 3.1.4. Rannu Rahvamaja elektritööd 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2009 3.1.5. Rannu Rahvamaja katusakna ehitus 75 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 3.1.6. Tamme klubi remont 50 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2010 3.2. Raamatukogud Rannu vallas on kolm raamatukogu – Rannu ja Kureküla alevikus ning Väike-Rakke külas. Kõik raamatukogud on renoveeritud ning külastajad saavad kasutada internetti. Lähiaastate eesmärgiks on uuendada raamatukogude ja avalike internetipunktide arvutitehnika. Tuleks kaaluda Kureküla raamatukogu üleviimist endise kaupluse ruumidesse, millest saaks kujundada kohaliku külakeskuse ning mis lahendaks ka asutuse olmeprobleemid (vanas raamatukogus puudub vesi ja WC). Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 3.2.1. Arvutipargi uuendamine 30 000 kokku Vallavalitsus Rannu vald 2009-2011 3.2.2. Kureküla külakeskuse ehitus 1 000 000 Vallavalitsus Rannu vald, EL ja muud fondid 2008-2010 3.3. Ühistegevuse arendamine 2006.a. kevadel vallale ostetud endisest Barbara pubist on kujundatud hästitoimiv külakeskus, kus asub valla muuseum, turismiinfopunkt ja pensionäride päevakeskus. Ülakorrusel asuvaid ruume üüritakse välja üritusteks ning majutuseks. Barbaras rendib ruume OÜ Rannu Hambaravi ja FIE Marge Treial`i juuksurisalong. Hoonesse on ehitatud uus küttesüsteem. Ruume on võimalik edaspidigi kohandada huvitegevuse laiendamise eesmärgil. Aastal 2009 toimuvad Rannus Võrtsjärve suvemängud, mistõttu on vajalik spordiplatside renoveerimine. 3.3.1. Spordiplatside renoveerimine Rannu pargis 200 000 Vallavalitsus Fondid Rannu vald 2008-2009 3.3.2. Barbara külakeskuse remont ja sisustus min 50 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald Fondid 2008-2010 3.3.3 Barbara külakeskuse parkla 150 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 4. Maakasutus ja planeeringud Valla üldpind 24 370 ha. Haritavat maad 5717 ha, looduslikku rohumaad 415 ha, metsamaad 3763 ha. Kasutusse andmata maad 3451 ha. 2007. aastal on planeeritud aktiivsemalt jätkata maade munitsipaliseerimist. Oluline on taotleda munitsipaalomandisse ka valla arenguks vajalikku maad (pargid, puhkealad, perspektiivsed maa-alad Võrtsjärve ääres). Kinnisvara arendustegevus on näidanud jätkuvat huvi Võrtsjärve lähipiirkonnas elamute ja suvilate ehitamiseks. Vallavalitsuse eesmärk on planeeringute koostamisel tagada, et avalikkusele säiliksid miljööväärtuslikud maastikud ja juurdepääsukohad Võrtsjärvele. Vajadusel tuleb osaleda planeeringute koostamisel ka finantseerijana või algatada vallavalitsuse poolt teemaplaneeringuid. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 4.1. Maade munitsipaliseerimine 50000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2009 4.2. Kinnisvara arendustegevus Sõltub projektist Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 4.3. Üldplaneeringu toimingud 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 4.4. Mäeveere maa eskiislahendus 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2009 5. Teed ja transport Rannu valda läbivad Tartu-Viljandi ja Sangla-Rõngu asfaltkattega tugimaanteed ning Vallapalu-Rannaküla, Elva-Rannu, Ervu-Konguta, Kureküla tee, Rannu puiestee, Rannu ringtee, Rannu-Paju kõrvalmaanteed. Need maanteed kuuluvad riigile. Valla avalikus kasutuses olevaid teid on ligi 115 km. Eesmärgiks on hoida vallasisesed teed igati sõidukorras, kulutades kapitaalremondiks vähemalt 1,5 milj. krooni aastas. Sellest vähemalt 300 tuh. kr. tuleb kulutada kruusateede pindamiseks kohtades, kus tolm häirib elanike normaalset elu (Suure-Rakke tee, Kureküla teed, Ranna tee, Rannu pargitee, Verevi tänav, Kulli-Pagavere tee, Õpetajate tee, Järve-Sünna tee, Noorma–Orava tee, Ojavere–Koidu tee) või kus kulgeb igapäevane õpilaste bussiliin (Väike-Rakke - Järveküla – Neemisküla). Pindamine Limnoloogia – Petseri kõvakattega teel tuleb läbi viia koostöös Maaülikooli ja RMK-ga. Halvas seisus on veel ca 30% vallale kuuluvatest Rannu alevikusisestest asfaltteedest, mis uuendatakse tänavakividega 2008.a. Alevikku läbival riigimaanteel puuduvad osaliselt kõnniteed, mistõttu laste kooliminek on seotud suure turvariskiga. Koostöös Tartu Teedevalitsusega lõpetatakse nende kõnniteede rajamine samuti 2008.a. Kortermajade õueteede uuendamisel toetab vald korteriühistuid kuni 2000 krooniga ühe korteri kohta. Lähiaastate eesmärgiks on ka parklate seisukorra parandamine (Rannu, Kureküla). Vallale kuuluvate teede alune maa tuleks järk-järgult munitsipaliseerida. Kuna maareformi käigus on paljud avaliku kasutusega teed läinud eraomandisse, siis on vajalik võimalusel ning kokkuleppe saavutamisel teede väljaostmine omanikelt. Sellele eelnevalt on vajadus finantseerida erateedest avalikult kasutatavate teede osa väljamõõdistamist ja eraldi katastriüksuste loomist. Ühistranspordi kvaliteedi tõstmise eesmärgil soetati 2007.a. uhiuus 37-kohaline reisibuss, mis teenindab kooliõpilasi, kultuuri- ja spordirahvast ning pensionäre. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 5.1. Valla kruusateede kapitaalremont min 200000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 5.2. Rannu aleviku teede rekonstrueerimine 600000 Vallavalitsus Rannu vald 2008 5.3. Kruusateede pinda- mine min 300000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 5.4. Rannu parkla ehitus 300 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009 5.5. Kureküla teetööd 500 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2010 5.6. Kureküla parkla 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009 5.7. Korterelamute parklad ja teed min 50 000 aastas Elanikud 2000.- kr ühele korterile, kuid mitte üle 50% 2008-2013 5.8. Avalikus kasutuses erateede katastrimõõdistamise finantseerimine 20 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 5.9. Vallamaja parkla 100 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 5.10 Jalgrattateede rajamine 300 000 Vallavalitsus Rannu vald EL fondid 2010-2011 6. Turvalisus ja päästeteenistus Turvalisuse tagamine on politsei, kohaliku võimu, kuid ka elanike ülesanne. Turvalisuse tagamisel on tähtis olustikuline ja sotsiaalne ennetustöö. Vallavalitsuse olustikuline ennetustöö seisneb eelkõige järelevalves, et uusehitiste rajamisel ja detailplaneeringute koostamisel arvestatakse turvalise elukeskkonna standarditega. Vallavalitsuse sotsiaalne ennetustöö on haridus- ja kultuuriobjektide korrashoid ning aktiivne tegelemine riskiperekondadega. Vallavalitsus on taganud aastaringse välisvalgustuse Rannu ja Kureküla alevikus, Kaarlijärve ja Väike-Rakke külas. Väiksematesse küladesse ja bussipeatustesse on paigaldatud üksikud valgusallikad. Vald toetab suitsuandurite paigaldamist kodudesse. Vallale kuuluvad avalikud hooned peavad olema kindlustatud. Piirkonda teenindavad päästeteenistuse A-komandod Elvas ja Puhjas ning politsei Võrtsjärve konstaablipiirkond. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 6.1. Abipolitsei toetamine 10 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2010 6.2. Vallale kuuluvate hoonete kindlustus 40 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 7. Heakord Rannu vald on tunnistatud 2003.a. oma heakorra tasemelt maakonna parimaks. Eesmärgiks on hoida kogu vald igati puhas ja hooldatud. Rannu mõisapark on arhitektuurimälestis ning selle uuendamine toimub uuendamiskava alusel. Kavas on eskiislahenduse koostamine Rannu aleviku keskmes asuva Mäeveere haljasala kohta. Oluline on hoida korras vaated Võrtsjärvele ning selle kauni järve kaldapealsed. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 7.1. Rannu pargi korrastustööd 20 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 7.2. Loodusobjektide hooldustööd min 30 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 7.3. Rannu mõisamüüri taastusremont 150 000 Vallavalitsus Rannu vald EL fondid 2008-2011 8. Mittetulundusühingute ja rahva ühistegevuse toetamine Rannu valla inimeste mittetulunduslik ühistegevus toimub läbi mittetulundusühingute, seltsingute ja külaliikumise. Rannu vallas on registreeritud 19 MTÜ-d. Nende hulgas on jahiseltsid ja maaparandusühistud, mille moodustamine on kohustuslik, et tegutseda sellel alal. Rahvaalgatuslikeks ühinguteks on MTÜ-d Kolumats, Rannu Kultuuri- ja Haridusselts, Rannu Maanaiste selts „Laine“ ja Rannu Muinsuskaitse Klubi. Nende ühingute olulisus seisneb omaalgatuslikus kultuuri arendamises ja külaliikumisele kaasalöömises. Rannu vald on valmis ka edaspidi toetama altpoolt tulevat initsiatiivi ürituste korraldamisel. EL LEADER-programmi toetuste paremaks ärakasutamiseks on loodud MTÜ Võrtsjärve Ühendus, kuhu kuuluvad piirkonna 8 omavalitsust. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 8.1. Ettevõtluskursustest osavõtmise toetus 10 000 aastas Koolitusfirmad Rannu vald 2008-2013 8.2. Võrtsjärve Sihtasutuse tegevus 70 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 8.3. Kirikute, seltside ja ühingute toetamine 40 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 8.4. Osalemine MTÜ-s Võrtsjärve Ühendus 15 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 9. Turism Rannu valla arengueeldused seisnevad unikaalses asukohas. Valla läänepiiriks on Võrtsjärve rand. Üksnes Rannu valla osas on rand sedavõrd mitmekülgne ja omapärane, siin asub liivakivipaljand Tamme külas ning head ujumiskohad Vehendi külas. Turismile suunatud ettevõtmiste eest sai vald 2006.a. parima turismitoetaja tiitli Lõuna-Eestis. Vald korraldab oma territooriumil asuvate turismiobjektide korrastamist (Tamme paljand, Vehendi puhkekeskus) ja uute objektide loomist (Rannu-Jõesuu). Peamine suund on Võrtsjärve piirkonna arengule kaasaaitamine läbi osalemise Võrtsjärve Sihtasutuse töös, mille aluseks on Võrtsjärve piirkonna arengukava ning turismistrateegia. Oluliseks turismi- ja koolitusobjektiks on kujunenud Võrtsjärve Limnoloogiakeskusse rajatud järvemuuseum. Vehendi puhkekeskus valmis 2005.a. euroraha toel ning selle haldamiseks tuleb leida rentnik. Objekti tuleb turvata, et tagada külastajate heaolu ning vara kaitse. Valla turismi- ja puhkevõimalusi aitab edukalt tutvustada Barbara külakeskuses asuv turismiinfopunkt. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 9.1. Jõesuu puhkeala arendamine (osalus) kuni 200 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2010 9.2. Vehendi puhke-keskuse haldamine 20 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 9.3. Valla infomaterjalid ja suveniirid aastas min 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 10. Elamumajandus Vallale kuulub 3 elamut (Rannu alevikus, Verevi ja Noorma külas) kokku 13 korteriga, lisaks erinevates korterelamutes 3 eraldi korterit ja 1 sotsiaalkorter. Korterid on antud üürile. Eesmärk on kõigi elamute korrashoid. Õpetajate majas on renoveeritud elektrisüsteem ja paigaldatud uued välisuksed. Arvestades elamu olukorda tuleb lähiaastatel vahetada katus ja osa aknaid. Lähiaastate eesmärk on vallale kuuluva elamufondi olukorra parandamine. Säilitada valla erinevates piirkondades vajalik kogus üürikortereid, valla ülesannete täitmiseks mittevajalikud eluruumid müüa. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 10.1. Korteriomanike ühistegevuse toetamine 5 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 10.2. Õpetajate maja remont (katus) 200 000 Vallavalitsus Rannu vald 2009-2010 10.3. Noorma elamu remont 50 000 Vallavalitsus Rannu vald 2008-2010 11. Sotsiaalhooldus ja tervishoid Rannu vallas on 370 mittetöötavat vanaduspensionäri, neist 18 on üksikvanurid. Mittetöötavaid töövõimetuspensionäre on 65. Hooldekodudes on hetkel 10 inimest. Lähim hooldusraviasutus asub Rõngu vallas, mille kaasajastamisel ja uue korpuse rajamisel osaleb ka Rannu vald. Valla sotsiaaltöötaja poolt osutatakse koduteenuseid 5-le vanurile. Rannu alevikus tegutseb pensionäride päevakeskus, kus aktiivseid osalejaid on ligi 50. Tervishoiuteenuseid pakuvad perearstid Rannus ja Puhjas. Perearstikeskused on varustatud vajaliku meditsiinilise aparatuuriga. Lähimad statsionaarsed raviasutused on Elvas ja Rõngus. Nr Ülesanne Maksumus Läbiviija Finantseerimine Aasta 11.1. Rannu perearsti tegevustoetus 25 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 11.2. Rannu hambaravikabineti tegevustoetus 7 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2013 11.3. Rõngu hooldusravi-keskuse uue korpuse rajamine (osalus) 8 200 000 Vallavalitsus Rannu vald 1,3 milj. kr, EL str. fond 6,9 milj. kr 2008-2010 11.4. Eakatele kaubabussi teenuse osutamine min 25 000 aastas Vallavalitsus Rannu vald 2008-2010 12. Ettevõtlus Ettevõtjate ja omavalitsuse koostöö on järjepidev protsess. Omavalitsus on paljude teenuste tellijaks, mida osutavad ka kohalikud ettevõtjad (teede hooldus, õpilaste transport, heakorratööd). Ettevõtjate ja vallavalitsuse suhted on ideaalis partnersuhted, kuigi tegutsemise eesmärgid on meil erinevad. Kui vallavalitsusel on ettevõtjate suhtes teatud kontrolli ja järelevalve ülesanded, siis samas toimib ka ettevõtja poolt valla suhtes teatud avaliku kontrolli põhimõte. Seega peaksid suhted olema tasakaalustatud. Kuna suhtlemine on enamasti vahetu, siis probleemid püütakse lahendada võimalikult kiiresti. 2007. a veebruaris korraldas vallavalitsus vallavalitsuse ja ettevõtjate ümarlaua, kus ettevõtjate poolt öeldi ausalt välja kõik neid enim häirivad probleemid. Lepiti kokku, et arengukava koostamise ajal tehakse aktiivselt koostööd ja jätkatakse kokkusaamise traditsiooni. Äriregistris on asukohaga Rannu vald registreeritud 75 füüsilisest isikust ettevõtjat, 42 osaühingut ja 1 usaldusühing. Samal ajal tegutseb vallas ettevõtjaid, kelle registri asukoht on väljaspool Rannu valda. Suuremad ettevõtted on: OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstuse Rannu Juustutsehh, OÜ Kure Mõis, OÜ Ranna Farm, OÜ Rannu Mõis, OÜ Melior-M, OÜ Rannu Bangeman. Ettevõtjate peamine tegevusala on põllumajanduslik tootmine. Töötlevast tööstusest on suurimad Rannu juustutsehh (piima töötlemine ja piimasaaduste tootmine) ja OÜ Rannu Bangeman (palkmajade valmistamine). Võrtsjärve äärse vallana on ka ettevõtjaid, kes tegutsevad turismi valdkonnas. OÜ Vehendi poolt on rajamisel uus külalistemaja Vehendi külas. 13. Arengukava täitmine Rannu valla arengukavas on püstitatud üldised strateegilised eesmärgid, mille saavutamiseks on valdkondade kaupa määratud investeeringud ja tegevused. Kuna tegemist on valla arengukavaga, siis on konkreetsete tegevuste elluviijaks vallavalitsus. Mõned üksikud arengutegevused toimuvad siiski delegeeritult valla osalusega äriühingule (AS Emajõe Veevärk) või sihtasutusele (Võrtsjärve Sihtasutus). Arengukavas toodud tegevuste tegelik realiseerumine sõltub eelkõige valla eelarvest. Kui mingi tegevus jääb realiseerimata, siis analüüsitakse seda eelarve koostamise ning arengukava perioodilise läbivaatamise ajal. 14. Rakendussätted 14.1. Rannu Vallavolikogu 19.10.2006. a määrus nr 13 tunnistatakse kehtetuks. 14.2. Määrus jõustub 1. jaanuarist 2008. a. Volikogu esimees Heino GOTTLOB