Vabariigi Valitsus — Riigi- ja munitsipaalmaale ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine [terviktekst] — RT I, 1995, 67, 1138

Muudeti Vabariigi Valitsuse 13. aprilli 1995. a. määrusega nr. 195 (RT I 1995, 45, 689), mida muudeti Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1995. a. määrusega nr. 267 (RT I 1995, 61, 1035). Riigi- ja munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise korraldamiseks vastavalt maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1995, 10, 113) paragrahvi 351 lõikele 2 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609; 1995, 22, 327) paragrahvile 15 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Riigi- ja munitsipaalmaale ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise kord». 2. [Kehtetu] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 1994. a. määrusega nr. 56 Riigi- ja munitsipaalmaale ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev «Riigi- ja munitsipaalmaale ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise kord» reguleerib maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1995, 10, 113) paragrahvi 351 lõike 2, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609; 1995, 22, 327) paragrahvi 15 ja riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327) paragrahvide 19 ja 20 kohaselt riigi- ja munitsipaalmaa kasutada andmist hoonestusõiguse alusel. 2. Käesoleva korra alusel seatakse hoonestusõigus õiguslikul alusel püstitatud ehitise, sealhulgas poolelioleva ehitise ja ehitusloa omaniku kasuks. 3. Hoonestusõiguse seadmine talumaale toimub kooskõlas asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 18 lõikega 3. 4. Hoonestusõigus seatakse maale, millel asuva ehitise omanik ei soovi või tal ei ole õigust saada maa omanikuks õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise, asendamise või maa erastamise teel. 5. Hoonestusõigust ei seata: 1) õigusvastaselt võõrandatud maale, mille kohta on esitatud tagastamise, asendamise või kompenseerimise avaldus, enne selle maa mittetagastamise ja kompenseerimise otsuse tegemist; 2) maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud ehitise omaniku kasuks; 3) kinnistu üksikule osale sellest eraldi kinnistut moodustamata; 4) õigusliku aluseta püstitatud ehitise omaniku kasuks. 6. Kui enne käesoleva korra jõustumist on algatatud riigi- või munitsipaalmaa rendile või tasuta kasutada andmine, mille eesmärgiks on ehitise püstitamine, või on sõlmitud maarendi või maa tasuta kasutamise leping ehitise püstitamiseks, seatakse sellele maale hoonestusõigus käesoleva korra alusel. Hoonestamata maa puhul toimunud maa rendile andmise konkursi tulemused võrdsustatakse hoonestusõiguse konkursi tulemustega. 7. Käesoleva korra alusel on kõigil maareformi seaduse paragrahvis 33 loetletud isikutel õigus taotleda maa kasutamist hoonestusõiguse alusel. 8. Riigimaale hoonestusõiguse seadjaks on riigimaa valitseja. 9. Munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadja määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse volikogu. 10. Hoonestusõiguse seadjal on õigus sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid hoonestusõiguse seadmisega seotud toimingute teostamise kohta. II. HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE EHITISE OMANIKU KASUKS 11. Hoonestusõiguse seadmist käesoleva osa alusel on õigus taotleda: 1) ehitise omanikul (sealhulgas kaasomanikel ja erastatud ehitise omanikul), kes ei soovi või kellel ei ole õigust saada ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa omanikuks; 2) isikul, kellele kuulub pooleliolev ehitis või kellele on seaduslikus korras välja antud ehitusluba. 12. Riigi- või munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise avaldus esitatakse maa asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse täitevorganile. 13. Hoonestusõiguse seadmiseks esitab taotleja käesoleva korra juurde lisatud vormi kohase avalduse, mis kuulub registreerimisele kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt. Avalduse vastuvõtja on kohustatud andma avaldajale tema nõudel õiendi registreerimise kohta. Avaldusele lisatakse: 1) ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid või nende ärakirjad (ostu-müügileping, hooneregistri õiend jne.) või kehtestatud korras väljaantud ehitusluba; 2) senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid (maa eraldamise määrus, korraldus või otsus, maa looduses eraldamise akt või piiriprotokoll koos piiride plaaniga). 14. Kui taotletaval maal asuvad ehitised on mitme isiku kaasomandis, esitavad nad ühise hoonestusõiguse seadmise avalduse, millele kirjutavad alla kõik kaasomanikud. 15. Kui ehitise omanik on esitanud kohaliku omavalitsuse täitevorganile ehitise püstitamiseks maa rentimise avalduse Vabariigi Valitsuse 8. mai 1992. a. määrusega nr. 143 (RT 1992, 19, 285; RT I 1994, 29, 440) kinnitatud «Maa asendamise, ostmise ja rentimise avalduste esitamise korra» alusel, kuid maa rendilepingut veel sõlmitud ei ole, käsitletakse seda avaldust hoonestamisõiguse seadmise avaldusena. Kohaliku omavalitsuse täitevorganil on õigus nõuda taotlejalt lisaandmete esitamist tulenevalt käesolevast korrast. 16. Hoonestusõiguse seadmiseks esitatud avalduse alusel kohaliku omavalitsuse täitevorgan mitte hiljem kui ühe kuu jooksul hoonestusõiguse avalduse registreerimise päevast arvates: 1) avab hoonestusõiguse seadmise toimiku; 2) kontrollib taotleja õigust taotleda hoonestusõigust; 3) määrab kindlaks hoonestusõigusega koormatava maatüki suuruse ja piiride asukoha, lähtudes hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa kindlaksmääramise korrast, planeeringust, ehitiste paiknemisest ja maakasutuse sihtotstarbest; 4) selgitab ehitise eeldatava püsimise tähtaja; 5) määrab kindlaks hoonestusõiguse seadmise omapoolsed tingimused ning kogub tema poolt vajalikuks peetavate asutuste kooskõlastused ja seisukohad. 17. Kogutud dokumentide alusel annab kohaliku omavalitsuse täitevorgan korralduse mitte hiljem kui kahe kuu jooksul hoonestusõiguse avalduse registreerimise päevast arvates. Korralduses märgitakse: 1) hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus viidetega maareformi seaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse vastavatele paragrahvidele ning käesoleva korra vastavale punktile; 2) hoonestusõigusega koormatava maatüki aadress, suurus ja katastritunnus, kui see on olemas; 3) katastriüksuse sihtotstarve (maakasutuse sihtotstarve); 4) hoonestusõiguse tähtaeg; 5) ehitiste loetelu, kui ehitised on olemas; 6) maa maksustamishind; 7) taotlused servituutide või kasutuspiirangute seadmiseks koos viidetega seaduste paragrahvidele, mille alusel servituudi või kasutuspiirangu seadmist taotletakse; 8) hoonestusõiguse seadmisel ehitiste omaniku kasuks andmed isiku kohta, kelle kasuks hoonestusõigus seatakse (nimi, sünniaeg ja aadress; juriidilise isiku nimetus, registreerimisnumber ja asukoht); 9) muud tingimused. 18. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan teeb oma korralduse avalduse esitanud isikule teatavaks allkirja vastu (tähitud kirjaga) ning saadab selle koos hoonestusõiguse seadmise toimikuga riigimaa valitsejale, selle puudumisel maavanemale, kes: 1) viib vajaduse korral läbi maa erakorralise hindamise maa maksustamishinna määramiseks; 2) kogub vajaduse korral tema poolt vajalikuks peetavate asutuste kooskõlastused ja seisukohad hoonestusõiguse seadmise tingimuste kohta. Riigiasutus, kelle poole hoonestusõiguse seadja pöördub, on kohustatud andma oma kooskõlastuse ja seisukoha 15 päeva jooksul. Kui selle tähtaja jooksul vastatud ei ole, loetakse hoonestusõiguse seadmine kooskõlastatuks tingimusteta; 3) määrab kindlaks hoonestusõiguse seadmise tingimused vastavalt käesoleva korra viiendale osale. 19. Riigimaa valitseja puudumisel korraldab maavanem maa riigi omandisse jätmise vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1995. a. määrusega nr. 94 (RT I 1995, 29, 361) kinnitatud «Maa riigi omandisse jätmise korrale». Vajaduse korral taotleb riigimaa valitseja Vabariigi Valitsuselt luba hoonestusõiguse seadmiseks tähtajaga üle viiekümne aasta. 20. Hoonestusõiguse seadja annab ühe kuu jooksul hoonestusõiguse seadmise toimiku saamise päevast arvates käskkirja või korralduse, kus sätestatakse hoonestusõiguse seadmise tingimused, ning lisaks käesoleva korra punktis 17 märgitud andmetele esitatakse hoonestusõiguse aastatasu suurus ja tasumise kord ning vajaduse korral hoonestusõiguse seadmise muud tingimused. 21. Hoonestusõiguse seadmise käskkiri või korraldus tehakse hoonestusõiguse taotlejale teatavaks kirjalikult. 22. Hoonestusõiguse seadja korraldab hoonestusõigusega koormatava maatüki riigi maakatastris registreerimise juhul, kui maa ei ole maakatastris registreeritud enne maa riigi omandisse jätmise otsustamist, ning maa kandmise kinnistusraamatusse. 23. Maa kinnistamise järel sõlmib hoonestusõiguse seadja oma käskkirjas või korralduses märgitud tingimustel hoonestajaga hoonestusõiguse lepingu. Lepingule kirjutab riigi nimel alla hoonestusõiguse seadja või tema poolt volitatud isik kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Hoonestusõiguse leping tõestatakse notariaalselt ning hoonestaja esitab kinnistusametile vajalikud dokumendid hoonestusõiguse kinnistamiseks. 24. Kui maareformi seaduse ja sellest tulenevate õigusaktidega sätestatud korras on sõlmitud riigi- või munitsipaalmaa rendileping või tasuta kasutamise leping, mille tingimuseks on ehitise püstitamine, kantakse see maa kinnistusraamatusse rendileandja või kasutada andja avalduse alusel. Maatüki kinnistamise järel sõlmitakse hoonestusõiguse leping. Kui riigimaa rentnik või tasuta kasutaja ei ole nõus sõlmima hoonestusõiguse lepingut, kohaldatakse käesoleva korra punkti 27. 25. Kui riigimaal asuva ehitise omanik ei ole ettenähtud tähtajaks esitanud avaldust ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa tagastamise, asendusmaa saamise või erastamise kohta, esitab hoonestusõiguse seadja käesoleva korra alusel notariaalselt tõestatud avalduse ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa kinnistusraamatusse kandmiseks. 26. Ehitisealuse ja ehitise teenindamiseks vajaliku riigimaa kinnistusraamatusse kandmisest vastavalt käesoleva korra punktile 25 peab hoonestusõiguse seadja teatama ehitise omanikule ühe kuu jooksul kinnistusraamatusse kande tegemise kuupäevast arvates. 27. Kui ehitise omanik ei ole ühe aasta jooksul riigimaa kinnistusraamatusse kandmisest arvates esitanud avaldust hoonestusõiguse seadmiseks, seab hoonestusõiguse seadja lisaks käesoleva korra punktis 20 sätestatule hoonestusõiguse järgmistel tingimustel: 1) hoonestusõiguse tähtaeg määratakse vastavalt eeldatavale ehitise püsimise ajale; 2) hoonestusõiguse koormamine hoonestaja poolt asjaõigusega on lubatud ainult hoonestusõiguse seadja eelneval kirjalikul nõusolekul. 28. Hoonestusõiguse seadja esitab käesoleva korra punkti 27 alusel hoonestusõigusega koormatava maa asukoha järgsele kinnistusametile nõuetekohase kinnistamisavalduse hoonestusõiguse seadmise kohta ja oma käskkirja või korralduse hoonestusõiguse tingimuste kohta. Sel juhul lisatakse hoonestusõiguse seadmise kulud hoonestusõiguse tasule. 29. Munitsipaalmaal asuvale ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmisel täidab kõiki käesolevas osas sätestatud hoonestusõiguse seadja ülesandeid kohalik omavalitsus tema volikogu poolt määratud korras. III ja IV osa [Kehtetud] V. HOONESTUSÕIGUSE LEPINGU TINGIMUSED 30. Hoonestusõiguse aastatasu määratakse hoonestusõiguse seadja poolt, lähtudes maa maksustamishinnast või viiakse vajaduse korral läbi maa erakorraline hindamine maa maksustamishinna määramiseks. 31. Hoonestusõiguse aastatasu suurused on sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest (maakasutuse sihtotstarbest) järgmised: ärimaa, 5% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest; tootmismaa, 4% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest; transpordimaa, 4% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest; muude katastriüksuse sihtotstarvete puhul 2% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest. 32. Hoonestusõiguse tasu laekub hoonestusõiguse seadjale. Hoonestusõiguse tasuna laekunud summade edasine kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 33. Kui hoonestusõiguse lepingu sõlmimise aluseks on rendileping, mille tingimuseks on ehitise püstitamine, arvutatakse renditasu ümber hoonestusõiguse tasuks, lahutades iga-aastasest renditasust riikliku ja kohaliku maamaksu, kusjuures hoonestusõiguse tasu suuruseks on käesoleva korra punktis 31 sätestatud hoonestusõiguse tasu suurused, välja arvatud juhul, kui rendileandmine toimus enampakkumise korras. 34. Hoonestusõiguse aastatasu maksab hoonestaja osadena kaks korda aastas 1. juuliks ja 1. jaanuariks järgneva perioodi eest ette. Hoonestusõiguse seadja nõudmisel tasub hoonestaja enne hoonestusõiguse lepingu sõlmimist hoonestusõiguse seadjale ettemaksuna esimese poolaasta hoonestusõiguse tasu. Tasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. 35. Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustus tuleb kanda hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatisena maaomaniku kasuks, kui hoonestusõiguse tasu ei makstud ära korraga kogu hoonestusõiguse tähtaja ulatuses. 36. Hoonestusõiguse tasu makstakse Eesti Vabariigis käibivates maksevahendites. Hoonestusõiguse tasu mittetasumisel hoonestusõiguse lepingus ettenähtud tähtajaks on hoonestaja kohustatud maksma viivist 0,1 protsenti maksmata summalt iga viivitatud päeva eest. 37. Hoonestusõiguse seadmisel riigimaale on hoonestusõiguse seadjal õigus nõuda hoonestusõiguse tasu muutmist vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. Tasu muutmist võib nõuda kõige varem kolme aasta möödudes hoonestusõiguse tekkimisest ning uuesti kolme aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest. Tasu muutmise nõude tagamiseks tuleb kinnistusregistri hoonestusõiguse ossa kanda reaalkoormatisega samale järjekohale vastav märge. 38. Hoonestaja poolt maa parendamine, mille tulemusena tõuseb selle maksustamishind, ei ole hoonestusõiguse seadjale hoonestusõiguse tasu suurendamise nõudmise aluseks. 39. Riigimaale hoonestusõiguse seadmisel ei vastuta hoonestusõiguse seadja ehitusloa saamise ja maa puuduste eest. 40. Hoonestaja on kohustatud rajama hoonestustingimustes kokkulepitud ehitise(d) hoonestusõiguse lepingus kindlaksmääratud tähtajaks või valmis ehitama poolelioleva ehitise. Kui hoonestaja ei täida nimetatud tingimust, võib hoonestusõiguse seadja nõuda kohtu korras hoonestusõiguse lepingu tühistamist ja kinnistusregistri kande kustutamist. 41. Hoonestajal on hoonestusõigusega koormatud riigimaa võõrandamise korral selle ostueesõigus vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26–28, 355), välja arvatud maareformi seaduse paragrahvi 21 lõikes 3 nimetatud isikutel. Hoonestaja ostueesõigus tuleb kanda kinnistusraamatusse kinnistusraamatuseaduses (RT I 1993, 65, 922; 1994, 94, 1609) sätestatud korras. 42. Hoonestusõiguse võõrandamisel on hoonestusõiguse seadjal ostueesõigus vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 249 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvile 20. 43. Hoonestusõiguse lõppemisel muutuvad riigimaale püstitatud ehitised maa oluliseks osaks. Hoonestajal on õigus nõuda hoonestusõiguse seadjalt hüvitust ehitise äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahju ulatuses. Hoonestusõiguse seadjal on õigus esitada ehitiste äravedamise nõue ainult juhul, kui kooskõlas kinnitatud planeerimiskavaga on ette nähtud maa majandusliku otstarbe muutmine või uus hoonestamine. 44. Hoonestusõiguse leping peab sisaldama poolte kokkulepet hoonestusõiguse koormamiseks reaalkoormatisega maaomaniku kasuks, reaalkoormatise suuruse muutmiseks ehitise saatuse osas pärast hoonestusõiguse tähtaja saabumist, maa koormamiseks ostueesõigusega hoonestaja kasuks või ilma selleta ning sellekohaste kannete tegemiseks kinnistusraamatusse. 45. Hoonestusõiguse seadmise kulude kohta esitavad kohaliku omavalitsuse täitevorgan ja hoonestusõiguse seadja hoonestajale keskkonnaministri poolt kehtestatud normatiivide piires arve, mis tuleb tasuda rahas kohaliku omavalitsuse täitevorganile ja hoonestusõiguse seadjale enne hoonestusõiguse lepingu sõlmimist. Hoonestusõiguse seadmise kulud arvatakse maha hoonestusõiguse tasust. 46. Hoonestusõiguse seadja on kohustatud 10 päeva jooksul hoonestusõiguse seadmise lepingu jõustumisest arvates teatama sellest Riigi Teataja Lisas vastavalt riigivaraseaduse paragrahvi 19 lõikele 6.