Järva-Jaani Vallavolikogu — Lasteaed JAANILILL arengukava kinnitamine — KO, 199, 2437

Määrus kehtestatakse Koolieelsete lasteasutuste seaduse paragrahvi 91 lõigete 3 ja 4, Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 37 alusel ning juhindudes Järva-Jaani valla arengukava 2008-2010 arengusuundadest ja lasteaia pedagoogilise nõukogu 19.09.2007.a., lasteaia hoolekogu 27.09.2007.a. ja Volikogu hariduse- ja kultuurikomisjoni 02.10.2007.a. koosolekutel esitatud ettepanekutest „Järva-Jaani Lasteaed JAANILILL arengukava aastateks 2008 - 2010” kinnitamiseks, samuti vallavalitsuse ning volikogu liikmete seisukohti arvesse võttes. § 1. Kinnitada Järva-Jaani Lasteaia JAANILILL arengukava aastateks 2008 - 2010 (edaspidi: arengukava) vastavalt lisale (22 lehel). § 2. Arengukava avalikustatakse valla veebilehel: http://www.jjaani.ee. § 3. Määrus jõustub 1. detsembril 2007. a. Volikogu esimees Rein KÖSTER Lisa Järva-Jaani Vallavolikogu 29. novembri 2007. a määrusele nr 16 Järva-Jaani Lasteaed JAANILILL ARENGUKAVA 2008 – 2010 I. SISSEJUHATUS 2005-2007 a. arengukava kokkuvõte Arengukavas ettenähtud õppe- kasvatustöö põhieesmärgid täitsime. Käivitus sisehindamissüsteem. Planeeritud renoveerimistööd teostati. (I korruse elektrisüsteemi renoveerimine, saali ja sõimerühma põrandate vahetus. Renoveeriti maja idatiivas olevad ruumid, kuhu moodustati juurde üks rühm. Ruumide renoveerimine ei olnud planeeritud algselt arengukavasse. Koolituseks ettenähtud raha oli arengukavasse planeeritud ebapiisavalt. Ebapiisav oli ka voodiinventari jaoks planeeritud rahasumma. Infotehnoloogia arendamiseks oleks võinud ette näha ka arvutite juurde muretsemist. Ebapiisavate rahasummade planeerimise tõttu (pidev inflatsioon) ei ole käesolevas arengukavas renoveerimiste teostamisteks ja vahendite muretsemiseks rahasummasid planeeritud Järva- Jaani Lasteaia Jaanilill arengukava valmis lasteaia kollektiivi ja hoolekogu koostöös. Lasteaia Jaanilill arengukava on dokument , mis määrab ära lasteaia arenduse põhisuunad ja – valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks (2008-2010), arengukava uuendamise korra ning ressursside planeerimise. Lasteaia Jaanilill arengukava lähtub sisehindamise tulemustest, lasteasutuse põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. II. ÜLDANDMED 2.1. Ajalugu Esimene teade laste hoidmise kohta pärineb Järva- Jaani kirikuraamatute protokollist, et 1935 a. oli kiriku juures mängumuru, kus lapsed koos mängimas käisid. Lastepäevakodu loodi Lai t. 18 1948 aastal. Lastepäevakodu suleti 31.08.1995. Lastepäevakodus olid juhatajateks Dagmar Pajuri, Elvi Nikiforov, Asta Link, Eevi Pilvik ja Elvi Aalde. 18.märtsil 1970. aastal avati 140- kohaline Kolhoosidevaheline Lastepäevakodu Noorus. Lasteaias avati neli rühma, millele hiljem lisandus kaks rühma. Algul käisid Nooruse lastepäevakodus ümberkaudsete kolhooside töötajate lapsed. Bussidega toodi lapsi kolhoosidest Bolševik, Õiguse Võit, Ühendus, Külvaja, Majakas, Oktoober ja Aravete KETE- st. Lastepäevakodu oli ööpäevane, lapsed toodi lastepäevakodusse esmaspäeval ja viidi koju reedel. Hiljem hakati lapsi koju viima ka kolmapäeva õhtul. Lastepäevakodu allus lastepäevakodu nõukogule, kes koostas eelarve lastepäevakodu vajadusi arvestades. Kolhooside ühinedes jäi lastepäevakodu Järva- Jaani kolhoosi lastepäevakoduks. 23. detsemberil 1992. a lastepäevakodu suleti. Lastepäevakodus olid juhatajateks Leida Karon, Helga Pommer ja Sirje Pree. Tühjana seisis maja kaks aastat ja kaheksa kuud. Maja taasavamine toimus31 augustil 1995 aastal, milles hakkas tööle kolm rühma. Nimeks sai lasteaed Jaanilill, nimekonkursi võitjateks osutusid Malle Vahter ja Ele Luts. 18. septembril 2006. aastal avati majas uus rühm. Jätkati neljarühmalise lasteaiana. Lasteaia juhatajateks on olnud Elvi Aalde ja Ülle Kallakmaa 2.2. Asend Järva- Jaani Lasteaed Jaanilill asub Järvamaal Järva- Jaani alevis Lai tn. 4. Järva- Jaani. Lasteaia Jaanilill haldajaks on Järva- Jaani vallavalitsus. Telefon 38 63 353, meiliaadress jaanilill01@hot.ee 1. septembri 2007. a seisuga on lasteaias 68 last. Lasteaias on neli rühma- sõimerühm – Jaaniussike noorem rühm – Jaanimardikas keskmine rühm – Lepatriinu Vanem rühm – Mesimumm Lasteaia juhtkonda kuuluvad juhataja Ülle Kallakmaa ja metoodik Pille Voolmaa. 2.3. Omanäolisus ja traditsioonid Lasteasutus on kaheteistkümne tegutsemisaasta vältel tõestanud oma elujõulisust. Lasteasutuses on professionaalne, asjatundlik ning kutsealaselt pädev pedagoogiline personal, kes suudab luua tingimused laste heal tasemel arenguks. Lasteaia õppekava parendades oleme pannud viimasel kahel aastal rohkem rõhku loodusele. Teemaõppe teemasid käsitleme igal võimalusel läbi looduse. Oleme osalenud neli aastat loodusteemalise projekti Ökokratt ettevõtmistes. Ökokrati nädalad on olnud majas sisutihedad, õpetlikud ja meeldejäävad. Lasteaial on oma saal, mis on valminud töötajate ettevõtmisel. Saalis on hea läbi viia muusikategevusi, küll aga jääb saal väikseks liikumistegevuste läbiviimisel. Lasteaia ruumid on puhtad ja sisustatud lastepäraselt. Tähtpäevade ajal on rühmaruumid ja abiruumid kaunistatud maitsekalt. Lasteaia õueala on piisavalt suur ja kaunis. Õuealal on puidust tähistustega õppe- ja loodusrada. 2007 a. sügisel valmis lasteaia oma töötajate initsiatiivil ja tööjõul lastele kelgumägi. Edaspidi on plaanis rajada mäele ronimisköis ja liumägi, et mägi leiaks kasutust ka teistel aastaaegadel. Lasteaia lähiümbruses on kauneid looduslike paiku, mida kasutatakse laste päevakava sisukamaks muutmiseks ja nende arengu toetamiseks õppekäikude kaudu. Lähitulevikus on planeeritud rajada kaks matkarada. Rühmad lasteasutuses on komplekteeritud normide piires. Kõik valla haldusterritooriumil elavad lapsed, kes enne kooli ei käinud lasteaias, on seda teinud aasta enne kooli. Teist õppeaastat järjest on komplekteeritud ainult koolieelikutest koosnev rühm. Lasteaia personali eestvedamisel toimuvad igal õppeaastal järgmised traditsioonilised üritused: isadepäev, jõulud, suusakuninga ja suusakuninganna selgitamine, volbripäeva ,- öö tähistamine, emadepäev, lõpupidu, lasteaia sünnipäev. Volbriöö tähistamine toimub üle aasta, siis jäävad vanemate rühmade lapsed soovi korral lasteaeda ööseks. Kuna omame suusavarustust, saame õpetada suusatamise algtehnikat, talve lõpus toimub suusakuninga ja suusakuninganna väljaselgitamine. Lasteaed omab koolitusluba alates 13.06.2001.a. Uuendatud 03.07.2006.a. ministri käskkirja nr. 558 alusel. 2.4. Hetkeseis 2007/2007 õppeaastal on lapsi 68. Lasteais on neli rühma. Lasteaias on 18 töötajat, kellest 14 on pedagoogid. Lasteaia ruumid on soojad ja puhtad. Rühmaruumid on sisustatud lastepäraselt. Sõimerühmal ja kahel aiarühmal on mängu- ja puhkeruum eraldi. Ühel aiarühmal on mängu ja puhkeruum ühes ruumis. Nõutud ruutmeetreid lapse kohta välja ei anna. Väikseks jääb ka enda jõududega renoveeritud saal. Muusikatundide läbiviimiseks on saali suurus piisav, kitsaks jääb liikumistundide ja pidude läbiviimisel. Laste arv Rühm 2007/2008 õ. a. Sõimerühm kuni 3 –aastased / 12 Noorem rühm 3-5 aastased / 24 Keskmine rühm 5-6 aastased / 14 Vanem rühm 6-7 aastased / 18 2007/2008 õppeaastal on sõimerühmas 12 last, nooremas rühmas 24 last, keskmises rühmas 14 last ja vanemas rühmas 18 last. Järjekord seisuga 01.10.2007 Vanus Järjekorras kokku 2007/2008 avaldused 2008/2009 avaldused 1-aastased 3 2- aastased 4 3-aastased 5 2 3 4-aastased 5-aastased 2 1 1 6-aastased Kokku Lasteaeda kohta ootavate laste arv seisuga 01.09.2007.a on järgmine – Kolmeaastaseid lapsi on järjekorras kaks ja viieaastasi üks laps. Vallas elavate laste arv seisuga 01.10.2007.a. Vanus Koguarv Lasteaias käivad Kodused 1.a. 18 3 15 2.a 15 9 6 3.a. 23 12 11 4.a. 18 14 4 5.a. 17 14 3 6.a. 16 16 - Valla haldusterritooriumil elab 18 üheaastast last, kellest lasteaias käivaid on 3 ja koduseid 15. Kaheaastaseid lapsi on 15, kellest lasteaias käivad 9 ja koduseid on 6. Kolmeaastaseid lapsi on 23, kellest lasteaias käivad 12 ja koduseid on 11. Neljaaastaseid lapsi on 18, kellest lasteaias käivad 14 ja koduseid on 4. Viieaastaseid lapsi on 17, kellest lasteaias käivad 14 ja koduseid on 3. Kuueaastaseid lapsi on 16, kõik käivad lasteaias. Personali üldanalüüs Personali koosseis 2007/2008 õ.a. Ametikoht Kohtade arv Juhataja 1 Metoodik 0,5 Õpetaja 8 Liikumisõpetaja 0,5 Muusikaõpetaja 0,5 Tervishoiutöötaja 0,25 Õpetaja abi 4 Majahoidja 1 Koristaja/pesumasinist 1 Remonditööline 0,5 Kokku 17,25 Lasteaia personal on komplekteeritud vastavalt Koolieelse Lasteasutuse Seaduse pt. 4 § 20, lg. 1 kohaselt. Lasteaias on ametikohtade arv alljärgnev – juhataja 1,0 metoodik 0,5 lasteaiaõpetaja 8,0 lasteaia muusikaõpetaja 0,5 lasteaia liikumisõpetaja 0,5 lasteaiaõpetaja abi 4,0 tervishoiutöötaja 0,25 koristaja- pesumasinist 1,0 majahoidja 1,0 remonditööline 0,5 Pedagoogid hariduse järgi Pedagoog Kõrgharidus Pedagoogiline keskeriharidus Muu keskeriharidus Õpib edasi Juhataja 1 Metoodik 1 Õpetaja 7 1 1 Liikumisõpetaja 1 Muusikaõpetaja 1 Kokku 2 (juhataja/liikumisõpetaja; metoodik/muusikaõpetaja ühes isikus) 7 1 1 kokku Lasteais töötab kaks kõrgharidusega töötajat, juhataja (liikumisõpetaja) ja metoodik-muusikaõpetaja. Pedagoogiline keskeriharidus on seitsmel lasteaiaõpetajal. Üks lasteaiaõpetaja omab muud keskeriharidust ja on asunud jätkama õpinguid erialase kõrghariduse omandamiseks. Pedagoogid vanuse järgi Pedagoog 30-39 40-49 50-57 üle 57 Juhataja 1 Metoodik 1 Õpetaja 3 4 1 Liikumisõpetaja 1 Muusikaõpetaja 1 Kokku 4 (juhataja; liikumisõpetaja ühes isikus) 4 1 1 (metoodik; muusikaõpetaja ühes isikus) Lasteaias töötab neli 30-39 aastast pedagoogi. Neli pedagoogi on vanuses 40-49, üks pedagoog on vanuses 50 -57 ja üle 57 aasta on üks pedagoog. Atesteerimise käigus on viiele õpetajale omistatud pedagoogi ametijärk. Kolm pedagoogi peab läbima esmased 160 tunnised kursused. Teised pedagoogid peavad läbima koolitusi viie aasta jooksul 160 tunni ulatuses. Vastavalt rahalistele võimalustele on igal pedagoogil ise võimalus valida koolitus ( majasisesed, maakondlikud, vabariiklikud). Arenguvestluse käigus selgub samuti millist koolitust on pedagoogile vaja. Tugevus · Töövõimeline ja motiveeritud pedagoogiline personal · Ilusad ja valgusküllased ruumid õppe- ja kasvatustöö läbiviimiseks · Suur ja kaunis õueala · Väljakujunenud traditsioonid ja põnevad üritused · Lapse arengut soodustav keskkond · Erivajadustega lastele võimaldatakse koht lasteaias Nõrkused · Liikumistundide ja mängupidude läbiviimiseks saal väike · Infotehnoloogia vahendite nappus · Amortiseerunud mööbel · Nõrk koostöö hoolekogu ja lastevanematega · Nõrk koostöö Järva-Jaani Gümnaasiumiga Võimalused · Korraldada koduste laste mängupäevi · Kirjutada projekte · Leida sponsoreid · Avada erialaringe Ohud · Personali haridustase · Rahaliste ressursside vähesus · Laste liitumine kollektiivi õppeaasta keskel · Hariduspoliitika pidev muutumine · Logopeedi puudumine Majanduslik olukord Lasteaia hoones on renoveeritud: · Katus · Aknad, välisuksed · Elektrisüsteem- ja valgustid · Sõimerühma ja kahe aiarühma tualettruumid · Ühe aiarühma rühmaruum · Omame valve- ja tuletõrjesüsteemi Tingimuste parendamiseks on vaja renoveerida: · Õueala piirdeaed ja väravad · Asfalteerida majaesine ja õueala teed · Rühmaruumid · Üldkasutatav tualettruum ja ühe aiarühma tualettruum · Üldkasutatavad ruumid · Täismõõtmetega saal · Mööbli uuendamine · Voodiinventari uuendamine · Pesu- ja dušširuumi renoveerimine Õppe- ja kasvatustöö parendamiseks oleks vajalik · Infotehnoloogia vahendite muretsemine · Kaasaegsete õppevahendite muretsemine · Õueala vahendite uuendamine III ARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD Juhindudes Koolieelse Lasteasutuse seadusele § 9 1 (RT I 2006, 32, 246 – jõust. 17.07.2006; 1.09.2006) 3.1. Arenduse valdkonnad I Strateegiline juhtimine Arengukava Aasta tegevuskava Sisehindamine IIPersonalijuhtimine Personali arendamine Koostöö III Kasvukeskkond Siseruumid Õueala IV Õppe- ja kasvatusprotsess Lapse areng Õppekava Õppekorraldus ja- meetodid Koolivalmidus 3.2. Lasteaia missioon · Olla toetavaks ja nõuandvaks jõuks perele lapse arenemisel ja kasvatamisel · Võimaldada heal tasemel alusharidus luues eeldused ja tingimused, et kasvandikest kujuneksid mitmekülgsed ja terved inimesed, kes suudaksid hästi toime tulla kodus, koolis ja igapäevaelus. · Luua laste arengut ja turvatunnet soodustav keskkond · Arvestada lapse individuaalsusega (k.a. HEV lapsed) · Õpetada lapsi mängu kaudu · Õpetada nägema loodust enda ümber · Õpetada märkama teisi enda ümber ja arvestama nendega 3.3. Lasteaia visioon · Hea mainega lasteaed , kes alushariduse andmise teel kindlustab lapsele kodus, koolis ja igapäevaelus toimetuleku.3.4. Strateegilised eesmärgid Strateegiline juhtimine · Sisehindamissüsteemi toimimine · Arengukava ja aasta tegevuskava koostamisel lähtutakse sisehindamistulemustest Personali juhtimine ja koostöö · Hea meeskonnatöö rühmas ja ühtse meeskonna kujundamine kogu lasteaias · Luua tunnustamissüsteem · Võimalus osaleda täiendkoolitusel · Süsteemne info liikumine erinevate huvigruppide vahel Kasvukeskkonna kujundamine · Õpetajatepoolne turvalise ja arenemist soodustava õppi- ja kasvukeskkonna loomine · Ruumide puhtuse tagamine · Õuealal ohutud mänguvahendid · Piisav ja kaasaegne õppevahendite olemasolu · Tegevuste läbiviimisel ja ettevalmistamisel võimalus kasutada IT- vahendeid Õpetamine, kasvamine · Lasteaia õppetegevus toimub õppekava alusel · Mängul on õppe- ja kasvatusprotsessis oluline koht · Rühma õppe- ja kasvatustegevuse plaanide koostamisel lähtutakse aasta tegevuskavast ja arvestatakse laste individuaalsusega. · Lapse arenguanalüüsi süsteemi täiustamine · HEV laste väljaselgitamine Haridustulemused · Igapäevaelus toimetulev laps · Koolis toimetulev laps IV. TEGEVUSKAVA 2008 – 2010 4.1. Eestvedamine ja juhtimine Valdkond: Arengukava Jrk. nr. Prioriteetsed tegevused 2008 2009 2010 Vastutaja 1. Arengukava uuendamine ja täiendamine x x x Juhataja 2. Arengukava uuendamisel ja täiendamisel arvestatakse erinevate huvigruppide arvamuste ja ettepanekutega x x x Juhataja, Hoolekogu esimees Valdkond: Õppeaasta tegevuskava Jrk. nr. Prioriteetsed tegevused 2008 2009 2010 Vastutaja 1. Aasta tegevuskava koostamisel lähtutakse arengukavast x x x Juhataja 2. Õppeaasta kokkuvõtvate analüüside koostamine lasteaiaõpetajate poolt x x x metoodik, õpetajad 3. Õppeaasta kokkuvõtvad analüüsid esitatakse lasteaiaõpetajate poolt aasta viimasel pedagoogilisel nõupidamisel x x x Juhataja, metoodik, õpetajad 4. Analüüside tulemusi arvestatakse õppeaasta tegevuskava koostamisel x x x Juhataja 5. Tegevuskava koostamisel osalevad majasisesed töögrupid x x x Metoodik, Töögruppide juhid 6. Tegevuskava koostamisel arvestatakse teiste huvigruppide arvamustega x x x Juhataja, metoodik 7. Tegevuskava kinnitatakse õppeaasta esimesel pedagoogilisel nõupidamisel x x x Juhataja 8 Erinevatele huvigruppidele tutvustatakse aasta tegevuskava õppeaasta esimesel üldkoosolekul Juhataja Valdkond: Sisehindamine Jrk. nr. Prioriteetsed tegevused 2008 2009 2010 Vastutaja 1. Sisehindamistulemused võetakse aluseks arengukava ja aasta tegevuskava koostamisel x x x Juhataja 2. Sisehindamissüsteemi pidev täiustamine ja parendamine x x x Juhataja 3. Personali pidev hindamine õppeaasta jooksul, vastavalt kinnitatud kriteeriumitele ja aasta eesmärkidele x x x Juhataja, metoodik 4. Rahulolu kohta tagasiside saamine personalilt, lastelt, lastevanematelt ja tulemuste avalikustamine x x x Juhataja, metoodik hoolekogu 4.2. Personali juhtimine Valdkond: Personali arendamine Jrk. nr. Prioriteetsed tegevused 2008 2009 2010 Finantsee- rimise allikas Vastutaja 1. Koolitusplaani koostamisel lähtutakse sisehindamise tulemustest x x x Juhataja 2. Pedagoogiline personal läbib viie aasta jooksul 160 tunni ulatuses koolitusi. Esmased 160 tunnised kursused 28800 x x KOV Juhataja 3. Tunnustussüsteemi välja -töötamine x Juhataja 4. Tunnustussüsteemi rakendumine x x KOV Juhataja 5. Arenguvestluste läbiviimine pedagoogilise personaliga x x x Juhataja 6. Lasteaiaõpetaja abide toiduhügieenikoolituse läbimine 1200 x x KOV Juhataja 7. Pedagoogide osalemine maakondlike töörühmade töös x x x Juhataja 4.3. Koostöö huvigruppidega Valdkond: Koostöö kavandamine Jrk. nr. Prioriteetsed tegevused 2008 2009 2010 Finantsee- rimise allikas Vastutaja 1. Arenguvestlused lastevanematega x x x Õpetajad 2. Tagasiside lastevanematelt, küsitlus rahulolu kohta x x x Juhataja 3. Ühisüritused koos lastevanematega x x x Juhataja, õpetajad 4. Hoolekogu kaasamine arendustegevusse x x x Juhataja 5. Koostöö Järva- Jaani Gümnaasiumiga, seoses laste kooliks ettevalmistamisega x x x Juhataja 6. Koostöö ümberkaudsete ettevõtetega, asutustega seoses õppekäikudega ja sponsorlusega x x x Juhataja, õpetajad 7. Koostöö naaberlasteaedadega , seose kogemuste vahetamisega x x x Juhataja, õpetajad 4.4. Ressursside juhtimine Valdkond: Siseruumid Jrk. nr. Prioriteetsed tegevused 2008 2009 2010 Finantsee- rimise allikas Vastutaja 1. Aiarühma tualettruumi renoveerimine 150000 KOV Projekt Juhataja 2. Personali tualett- ja pesuruumi renoveerimine x KOV Juhataja 3. Toidujaotuspunkti põrana renoveerimine x KOV Juhataja 4. Koridoride renoveerimine x KOV Projekt Juhataja 5. Kahe aiarühma ja sõimerühma voldikuste paigaldamine 20 000 x x KOV Juhataja 6. Vastavalt vajadusele uuendatakse rühmade mööblit 6 000 x x KOV Juhataja 7. Kahes aiarühmas vahetatakse välja kappvoodid sahtelvoodite vastu 27 000 x KOV Juhataja 8. Uuendatakse voodipesu 5 000 x x KOV Juhataja 9. Muretsetakse juurde uusi toidunõusid 1 000 x x KOV Juhataja Valdkond: Väliskeskkond Jrk. nr. Prioriteetsed tegevused 2008 2009 2010 Finantsee- rimise allikas Vastutaja 1. Õueala ümbritseva aia ja väravate uuendamine 259 080 KOV Projekt Juhataja 2. Majaesise ja õueala teede asfalteerimine, parkla rajamine x KOV Projekt Juhataja 3. Õueala mänguvahendite järjepidev uuendamine 20 000 x x KOV Projekt Sponsor Juhataja 4. Uuendatakse liivakastide liiv x x x Projekt 100% Juhataja 5. Õuemaja lammutustööde teostamine x KOV Sponsor Juhataja 6. Kahe mängumaja Katusealuse renoveerimine x KOV Projekt Juhataja 7. Õueala korrashoidmiseks vajaminevate vahendite järjepidev uuendamine (muruniitja, aiakäru) 7 000 x x KOV Juhataja Valdkond: Inforessursid Jrk. nr. Prioriteetsed tegevused 2008 2009 2010 Finantsee- rimise allikas Vastutaja 1. Arvutite ostmine 10 000 x x KOV Projekt Sponsor Juhataja 2. Multimeedia projektori ostmine x KOV Projekt Sponsor Juhataja 4.5. Õppe- ja kasvatusprotsess Valdkond: Lapse areng Jrk. nr. Prioriteetsed tegevused 2008 2009 2010 Finantsee- rimise allikas Vastutaja 1. Pedagoogid loovad lapse arenguks soodsa keskkonna x x x Õpetajad 2. Lapse individuaalsusega arvestamine x x x Õpetajad 3. Kasvumappide ja arengutabelite täitmine x x x Õpetajad 4. Andekate laste väljaselgitamine ja neile lisategevuste võimaldamine x x x Õpetajad 5. Erivajadustega laste väljaselgitamine x x x Õpetajad 6. Erivajadustega lastega tegelemiseks eripedagoogi kaasamine x x x Õpetajad Eripedagoog 7. Lapse arengut soodustavate mängu- ja õppevahendite muretsemine 10000 x x KOV Õpetajad Juhataja Valdkond: Õppekava Jrk. nr. Prioriteetsed tegevused 2008 2009 2010 Finantsee- rimise allikas Vastutaja 1. Õppekava parendamiseks töörühma moodustamine x Juhataja, Metoodik 2. Õppekava järjepidev ja süsteemne parendamine x x x Töörühm, Metoodik, Juhataja 3. Õppekavasse alalõigu töö andekate lastega lisamine x Töörühm, Metoodik, Juhataja 4. Õppekavasse alalõigu töö erivajadustega lastega lisamine x Töörühm, Metoodik, eripedagoog, Juhataja 5. Õppekava osana loodusõpetuse ainekava täiendamine x x x Töörühm, Metoodik, Juhataja Valdkond: Õppekorraldus- ja meetodid Jrk. nr. Prioriteetsed tegevused 2008 2009 2010 Finantsee- rimise allikas Vastutaja 1. Rühma tegevuskava koostamisel lähtutakse õppekavast ja aasta tegevuskavast x x x Õpetajad 2. Õppeaasta analüüsi põhimõtete ja kriteeriumite koostamine x Juhataja 3. Õpetamisel lähtutakse mängulisusest x x x Õpetajad 4. Õppematerjalide valikul lähtutakse lapse east ja huvidest x x x Õpetajad 5. IT- vahendite muretsemine 10000 x x KOV Projekt Õpetajad, Juhataja Valdkond: Koolivalmidus Jrk. nr. Prioriteetsed tegevused 2008 2009 2010 Finantsee- rimise allikas Vastutaja 1. Laste kooliks ettevalmistamine toimub vastavalt riiklikule ja lasteaia õppekavale x x x Õpetajad 2. Kõikidele valla haldusterritooriumil elavatele lastele võimaldatakse õpe lasteaias aasta enne kooli x x x Õpetajad 4. Laste koolivalmiduse saavutamiseks tehakse koostööd lastevanemate ja kohaliku kooliga x x x Õpetajad 5. Õppeaasta algul toimub rühmakoosolek lastevanematele, osaleb kooli esindaja x x x Õpetajad V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD · Arengukava ja selle muudatused kinnitab Järva- Jaani Vallavolikogu · Arengukava täitmist analüüsitakse üks kord aastas ja täiendatakse vastavalt vajadusele pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu ettepanekul · Arengukava korrigeerimisel ning muutmisel lähtutakse sisehindamistulemustest · Arengukava uuendamise vajadus sõltub Järva- Jaani Valla arengukava muutustest ning õigusaktide muutustest · Arengukava uuendamise, vajadusel muutmise korraldamise eest vastutab lasteaia juhataja · Arengukava avalikustamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korraldusele