Laekvere Vallavalitsus — Laekvere valla raamatupidamise sise-eeskiri — KO, 196, 2389

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 30 lg 1 punkti 3, «Raamatupidamise seaduse» § 11 ja § 35 lõigete 2 ja 3 ning rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 «Riigi raamatupidamise üldeeskiri» alusel. § 1. Üldosa (1) Laekvere Valla raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud nõuete ja alusprintsiipidega järgides Eesti head raamatupidamistava, tagades aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise Laekvere Valla finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. (2) Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud Laekvere Valla raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse raamatupidamisseaduses, Riigi raamatupidamise üldeeskirjas, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust. (3) Laekvere Vallal on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes käesolevast eeskirjast. (4) Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. (5) Raamatupidamise arvestuse pidamisel kasutatakse arvutiprogrammi Pmen. § 2. Majandustehingute dokumenteerimine ja raamatupidamisregistrite pidamise kord (1) Majandustehingute arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid algdokumente: 1) arved (ostuarved, müügiarved); 2) saatelehed, üleandmis-vastuvõtuaktid; 3) sularaha kviitungid, tšekid; 4) kassa sissetuleku orderid ja kassa väljamineku orderid; 5) avansi- , komandeeringu- ja töölähetusaruanded; 6) palga dokumendid (koondpalgalehed, palgalehed, tööaja arvestuse tabelid); 7) panga konto väljavõtted; 8) ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (põhivara, kulumaterjalid); 9) ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarvlemislepingud; 10) raamatupidamisõiendid; 11) inventuurilehed. (2) Andmete registritesse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõestavad alg-dokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit; 9) tehingupartneri kood. Kõik rahalist liikumist puudutavad dokumendid viseeritakse vallavanema ja pearaamatupidaja poolt, väljastatavad arved viseeritakse koostaja poolt ning palgalehed viseeritakse koostaja, pearaamatupidaja ja vallavanema poolt. (3) Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi. (4) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number; 6) tehingupartneri kood. (5) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (6) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. (7) Toimikutesse süstematiseeritud raamatupidamiskanded paigutatakse nii, et oleks tagatud nende kättesaadavus kõigile majandusinformatsiooni töötlevatele ja -tarbivatele töötajatele ning takistatud juurdepääs kõrvalistele isikutele. Raamatupidamiskanded ja nende aluseks olnud algdokumendid köidetakse kokku kannete või järjestikuste kannete kogumi viisi. Kui algdokumentide lisamine kandele ei ole ratsionaalne (liiga mahukas, dokument on algdokumendiks mitmetele raamatupidamiskannetele vms), on raamatupidamiskandel või seda täiendaval raamatupidamisõiendil nõutavad viited, millised võimaldavad seostada raamatupidamiskannet ja algdokumente. (8) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid dokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama kümme aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud dokumente tuleb säilitada kümme aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada kümme aastat pärast selle muutmist või asendamist. Aruandeperioodi raamatupidamise dokumentide hoidmise eest vastutab pearaamatupidaja. Eelmiste perioodide raamatupidamis-dokumentide säilitamise eest vastutab vallavanem. Dokumendid hoitakse kogu säilivuse aja jooksul arhiiviruumides. (9) Dokumendikäive Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi esitamise eest vastutav isik Müügidokumendid Peale iga tehingu vormistamist Vallavanem, hallatavate asutuste juhid Tarnijate arved iga päev Vallavanem, hallatavate asutuste juhid Töölähetusaruanne hiljemalt kümnendal tööpäeval peale töölähetuse lõpptähtaega Lähetatu, hallatavate asutuste juhid Toiduaruanne hiljemalt järgmise kuu 25. kuupäevaks Hallatavate asutuste juhid Palgaarvestuse algandmed hiljemalt järgmise kuu 3. kuupäevaks Vallavanem, hallatavate asutuste juhid Tööaja tabelid järgmise kuu esimesel tööpäeval Vallavanem, hallatavate asutuste juhid Puhkuste ajakava 31. jaanuar Vallavanem, hallatavate asutuste juhid Puhkuseavaldus vähemalt 2 nädalat enne puhkuste ajakava muudatust Vallavanem, hallatavate asutuste juhid Materjalide mahakanded vastavalt vajaduse tekkimisele Materiaalselt vastutav töötaja (10) Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või mõistliku aja jooksul. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa. (11) Kuludokumentide aktsepteerimine: 1) amortisatsiooni kulu aktsepteeritakse põhivara soetamisel ja rekonstrueerimisel põhivaraobjektile amortisatsiooninormi määramisel vastavalt Üldeeskirja punktis 4.9.6.12 sätestatule; 2) töötasu ja sellega kaasnevad maksukulud aktsepteeritakse töötaja töölevõtmisel ja/või täiendavate tasude määramisel; 3) kuluarved, lao saatelehed, ettemaksud ja muud lepingute alusel majandustehinguna kirjendatavad kuludokumendid aktsepteeritakse kuludokumendil; 4) käibemaksu kulu aktsepteeritakse kuludokumendil «vaikimisi» koos käibemaksu kulu põhjustavate kuludega; 5) erisoodustuse kulud ja nendest tulenevad maksukulud aktsepteeritakse kuludokumendil, erisoodustusi põhjustavatest kuludest eraldi; 6) finantseerimistehingud aktsepteeritakse lepingute sõlmimisel või Valla õigusakti vastuvõtmisel. Kui nimetatud haldusaktidest ei nähtu kulude liigendus eelarveklassifikaatorite lõikes, aktsepteeritakse makse aluseks olevale dokumendid täiendavalt; 7) reguleerimis- ja paranduskannete aluseks olevatel raamatupidamisõienditel on kulude aktsepteerimine nõutud juhul kui muutub eelnevalt aktsepteeritud kulude sisu ja/või summa linna eelarveklassifikaatorite liigenduses ja nõuete lootusetuks või ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest tulenevate kulude korral. Muude raamatupidamismetoodilistest nõuetest nagu varade väärtuse ümberarvutused, valuutakursimuutused jms tulenevate tehingute kirjendamisel määrab ja kinnitab oma allkirjaga kõik kulude aktsepteerimisel nõutavad tunnused raamatupidamisõiendi koostanud isik; 8) kulukoha määramise ja kinnitamisega kuludokumendil annab eelarve vastutava täitja või muu volitatud isik nõusoleku majandustehingu kirjendamiseks raamatupidamisarvestuses ja rahalise ülekande vormistamiseks. (12) Majandusinformatsiooni töötlemiseks kasutatavad tarkvarad seadistatakse nii, et sisestatavaid majandustehinguid on võimalik esitada kas kronoloogilises (päevaraamat) või sünteetilises (pearaamat) liigenduses. Valla raamatupidamisregistreid säilitatakse elektrooniliselt, eeldusel, et raamatupidamiskanded, komplekteerituna nende aluseks olevate algdokumentidega, säilitatakse paberkandjal. Raamatupidamiskirjendid ja/või raamatupidamiskanded süstematiseeritakse järgmiselt: 1) kassadokumentide kanded - memoriaalorder 1; 2) pangaväljavõtete kanded - memoriaalorder 2; 3) paranduskanded - memoriaalorder 3; 4) palgakanded - memoriaalorder 5; 5) ostuarvete kanded ja müügiarvete kanded - memoriaalorder 6; 6) bilansivälise materjaliga seonduvad tehingud - memoriaalorder 11; 7) põhivara soetamiste ja parenduste, amortiseerimise ja bilansist väljakandmise kanded - memoriaalorder 12; 8) statistiliste näitajate kajastamine - memoriaalorder 19; 9) muud reguleerivad kanded - memoriaalorder 20. § 3. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS. (1) Rahalise vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. (2) Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Igal sularaha tehingupäeval täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja päeva kassa jääk. Kannete õigsust kinnitab raamatupidaja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. (3) Kassasse kogutud rahaliste vahendite arvel ei tehta väljamakseid, v.a. inkasseerimiseks arveldusarvele või vajadusel vahendite tagastamiseks maksjale; kogutud rahaliste vahendite tagastamisel maksjale on kohustuslik kasutada vastavate sissetulekute liigendamisel kasutatud majandustehingute tunnuseid. (4) Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Vajaduse tekkimisel avatakse välisvaluutadele eraldi kontod. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga telepanga teenuseid. Elektroonilisi ülekandeid teostab vanemraamatupidaja, tema äraolekul pearaamatupidaja. Makse ja krediitkaartide kasutamise õigust omavate isikute nimekiri kinnitatakse vallavanema käskkirjaga. (5) Vallavanema käskkirjaga kinnitatud ametijuhenditega määratakse ametnikud ja nende asendamise kord, kellel on õigus ja kohustus kinnitada maksekorraldused, võttes arvesse, et maksekorralduse koostamisel ja kinnitamisel oleks täidetud nn «neljasilma printsiip» – maksekorralduse koostaja ja kinnitaja lahusus. Esimene allkiri – vallavanem või tema asendaja, teine allkiri – pearaamatupidaja või tema asendaja. (6) Maksekorralduse koostaja ülesanne on: maksekorralduse aluseks olevate kuludokumentide maksetähtaegadest kinnipidamine; kontrollida, et samade kuludokumentide alusel ei ole enne tasutud; maksekorralduse koostamine ja kinnitada või teostada makseprotseduur - sideseanss pangaga. Maksekorralduse kinnitaja ülesanne on kontrollida, et koostatud maksukorraldus vastab selle aluseks olevatele algdokumentidele. (7) Varasid ja kohustusi ei tasaarvestata omavahel bilansis. (8) Tasaarvlemiseks esitatakse raamatupidamisse tasaarvlemisleping kahe poole rekvisiitide, arve numbrite, summade tasaarvlemiseks ja kahe poole allkirjade kokkuleppe sõlmimise kinnituseks. (9) Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kuluks nende soetamise momendil. § 4. VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMINE (1) Varade, vahendite ja võlgnevuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel: Inventeeritav vara / kohustus Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatus Sularaha ja pangakontod Igapäevane saldode võrdlemine, aasta lõpus kinnituskirjad pankadelt; Sularahakassa ootamatu kontroll vähemalt 2 korda aastas ja inventuur aasta lõpus Maksunõuded ja –kohustused Bilansisaldode võrdlus maksuameti kontokaartidega e-Maksuameti infosüsteemist vähemalt iga kvartali lõpus, vahede selgitamine ja likvideerimine Muud nõuded ja ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega ja vähemalt iga kvartali lõpus aegunud nõuete allahindlused, aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt deebitoridelt Finantsinvesteeringud Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, ümberhindlused õiglasele väärtusele, tekkepõhine intressiarvestus, aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad või saldovõrdlused kõikide oluliste investeeringute osas Varud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu ja hinnang väheliikuvate varude allahindluse vajaduse kohta Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu, hinnang järelejäänud eluea õigsusele ning vara alla- või ümberhindluse läbiviimise vajaduse suhtes Muud varad Inventuur vähemalt kui üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu, kasutades sobivaid meetodeid, mis kinnitaksid vara olemasolu ning bilansis kajastatud väärtuse õigsust Kohustused ja saadud ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt kreeditoridelt Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste omavahelised saldod Võrdlus e-posti teel, rahandusministeeriumi kodulehel saldoandmike süsteemis (2) Kassa inventuuri viib läbi vallavanema käskkirjaga Laekvere Vallavalitsuse ametnikest moodustatud kolmeliikmeline inventeerimiskomisjon, mille üheks liikmeks on Laekvere Valla kassapidaja, kes vastutab inventeeritava kassa eest vastavalt ametijuhendile. Sularaha inventuuri käigus loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse Inventuuri tulemuste kohta koostatakse inventuurileht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: inventuuri läbiviimise kuupäev; komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; viimane sissetuleku- ja väljaminekuorderi number; sularaha jääk numbrite ja sõnadega kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; komisjoni liikmete allkirjad. (3) Nõuete ja kohustuste inventuuri viib läbi Laekvere Vallavalitsuse nõuetega tegelev vanemraamatupidaja, kes koostab ning saadab deebitoridele ja kreeditoridele saldoteatised alates 100 kroonist. Saldoteatistest jääb Laekvere Vallavalitsusele koopia. (4) Nõuete ja kohustute inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1) andmed deebitoride ja kreeditoride kohta; 2) nõuete ja kohustuste summad; 3) nõuete ja kohustuste summad tagastatud saldoteatistelt; 4) erinevused Laekvere Vallavalitsuse raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste tekkepõhjused; 5) inventuuri läbiviimise aeg , koht ja läbiviija allkiri. (5) Võrdluslehte säilitatakse koos tagastatud saldoteatistega ja nende teatiste koopiatega, millele vastust ei saadud. (6) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. (7) Varade ja bilansiväliste vahendite inventuuri viib läbi vallavanema käskkirjaga Laekvere Vallavalitsuse ametnikest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline inventeerimiskomisjon, mille kohustuslikuks lisaliikmeks on inventeerimisele kuuluvate varade vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest vastutav töötaja. Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele, mis sisaldab alljärgnevaid rekvisiite ja andmeid: 1) kauba, toote või materjali kood või inventarinumber; 2) kauba, materjali, toote, inventari nimi või lühiiseloomustus, mille eesmärgiks on muuta kergemaks toote tunnistamine inventuuri käigus; 3) summa millega on tooted arvel; 4) mõõtühik, millega kaupa, toodet, materjali või inventari arvestatakse raamatupidamise andmeil; 5) inventuuri läbiviimise aeg ja koht; 6) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 7) komisjoni liikmete allkirjad. Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele. 8) Inventuurilehe originaaleksemplarid esitatakse raamatupidamisele, koopia läheb materiaalselt vastutavale isikule. Inventuurilehe alusel koostab inventuuride läbiviimise eest vastutav raamatupidaja dokumendi, milles tuuakse ära inventuuride tulemused, avastatud puudu- või ülejäägid. Olulise üle- või puudujäägi korral kirjutab materiaalselt vastutav isik seletuskirja. Materiaalselt vastutava töötaja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ja hüvitamise korra kohta teeb vallavanem otsuse raamatupidaja poolt esitatud dokumendi alusel. Koopiad vastavasisulisest aktist esitatakse raamatupidamisele ja materiaalselt vastutavale töötajale. Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded. § 5. KONTOPLAAN (1) Kontoplaan (kontode loetelu) on majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontod on liigendatud 5-ks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1) 1 - bilansi aktivakirjete kontod 2) 2 - bilansi passivakirjete kontod 3) 3 - tulude kontod 4) 4, 5, 6 - kulude kontod 5) 9 - statistilised kontod. (2) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks, lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid: 1) eelarveklassifikaatorid – tunnused eelarve koostamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve struktuuris. Rahakäibe liigendamine tagab informatsiooni eelarve kassalise täitmise kohta, muu majandusinformatsiooni liigendamine tagab informatsiooni eelarve täitmise kohta; 2) objekti-, projekti- vms. koodid - lisatunnused, millised võimaldavad liigendada ja analüüsida majandusinformatsiooni täiendavalt. § 6. PÕHIVARA ARVESTUS (1) Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on 30 000.- krooni ja rohkem. (2) Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Maa võetakse arvele maksustamishinnaga või soetusmaksumuses. Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramata kasutuseaga materiaalsest põhivarast. Piiratud kasutuseaga materiaalselt põhivaralt arvestatakse amortisatsiooni, piiramata kasutuseaga põhivaradelt amortisatsiooni ei arvestata. Piiramata kasutuseaga põhivara on maa. (3) Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad varaobjekti väärtust kõrgemale objekti algsest väärtusest. Kulutused, mis taastavad objekti algset väärtust (näiteks pisiremont, hooldus ja muud sarnased kulutused) kajastatakse perioodikuludes. (4) Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad litsentsid, kasutusõigused, tarkvara ja muud füüsilise substantsita varad, mida kasutatakse teenuste osutamisel või halduseesmärkidel pikema perioodi jooksul kui üks aasta ning mille soetusmaksumus on 30 000 krooni ja rohkem. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt arvestades kasulikku eluiga üldjuhul 5 aasta jooksul. (5) Põhivara amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimäärade vahemikkudest: Hooned 5,00% Rajatised 10,00% Masinad ja seadmed 20,00% Arvutustehnika 33,00% Inventar 20,00% (6) Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleb amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, tuleb amortisatsiooniperioodi muuta. Vastava otsuse annab vallavanem raamatupidajale üldjuhul 1. jaanuariks. (7) Kogumina võib põhivara arvele võtta ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus kokku on 30 000 krooni või rohkem (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus peab olema 30 000 krooni või rohkem ilma käibemaksuta). (8) Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara mahakandmine toimub mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetus-maksumus, kulum, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmise teostab vallavanema käskkirjaga moodustatud komisjon kuhu kohustusliku liikmetena kuulub mahakantava põhivara eest materiaalselt vastutav isik. Eraldi komisjoni mittemoodustamisel teostab mahakandmise inventeerimiskomisjon koos lisaliikmena materiaalselt vastutava isikuga. Põhivara mahakandmiseks krediteeritakse põhivara kontot ja debiteeritakse kulumi kontot. Juhul, kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest. (9) Väikevara ehk bilansiväliselt arvestatav vara on väheväärtuslik vara, mille soetus-maksumus on kuni 30000 krooni. Väikevara kantakse kulusse soetamise hetkel. Raamatupidamises peetakse väheväärtusliku pika kasutuseaga väikevarade arvestust bilansiväliselt, allasutuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. § 7. ARUANDLUS (1) Laekvere Vallavalitsus koostab ja esitab raamatupidamise aruanded Rahandusministeeriumile, Statistikametile, Maksuametile ja teistele riiklikele ametkondadele ja isikutele raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja tähtaegadeks. Bilanss, kasumiaruanne ja teised aruanded, mis esitatakse maksuametile või teistele riiklikele ametkondadele vormistatakse väljatrükina vastavalt kehtivatele vormidele ning koopiad säilitatakse Laekvere Vallavalitsuse arhiivis. (2) Raamatupidamisaruanded koostatakse juhindudes alljärgnevatest õigusaktidest: raamatupidamise aastaaruanne koostatakse raamatupidamise seaduse ning Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendite alusel; täiendav liigendus tehakse, kui see on vajalik olulise informatsiooni avamiseks; aastaaruande lisad koostatakse vastavalt riigiraamatupidamise üldeeskirja lisale 2. (3) Aruandeaasta lõpetamisel on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud: läbi viia varade ja kohustuste inventuurid ning vajadusel teha reguleerivad paranduskanded; teha tekkepõhised lõpetamiskanded; tulu- ja kulukontode sulgemine; aastaaruande koostamine. Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust. Inventeerimise aktid ja muu inventuuri läbiviimist tõendav dokumentatsioon säilitatakse kui majandustehingute algdokumentatsioon raamatupidamise seaduses sätestatud korras. § 8. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Laekvere Vallavalitsuse 15. detsembri 2004. a määrus nr 6 «Laekvere valla raamatupidamise sise-eeskiri». (2) Käesolev määrus jõustub 01.jaanuaril 2008.a. Vallavanem Aarne LAAS Vallasekretär Anu ALLIKSOO