Laekvere Vallavolikogu — Laekvere valla arengukava aastateks 2008–2015 vastuvõtmine — KO, 193, 2346

Võttes aluseks «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7 ja Laekvere Vallavaolikogu 20. juuni 2000. a määruse nr 17 «Laekvere valla põhimäärus» paragrahvi 69 Laekvere Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Laekvere valla arengukava aastateks 2008 – 2015 (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Laekvere Vallavolikogu 02. märtsi 2004. a määrus nr 25 «Laekvere valla arengukava vastuvõtmine aastateks 2004 – 2010». 3. Määrus jõustub 01. detsembrist 2007. a. Volikogu esimees Margo KLAASMÄGI KINNITATUD Laekvere Vallavolikogu 27.11.2007.a määrusega nr 35

LAEKVERE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2008 - 2015 LAEKVERE 2007 SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on dokument, mis määratleb valla arengu eesmärgid ja näitab vahendid ning tegevused, mis tagavad säästliku ja jätkusuutliku arengu Laekvere vallas. Arengukava koostamisel on silmas peetud perspektiivi aastani 2015. Laekvere vald alustas arengukava koostamist 2001. aastal koostöös Tartu Ülikooliga. Pärast valmimist on arengukava täiendatud ning 2007. aastal toimus 8 kuu vältel dokumendi uuendamise protsess. Arengukava koostamist konsulteeris Katrin Tirman (OÜ KT Europroject Management). Valla arengukava koostamise protsessi olid kaasatud kõik elanikud, ettevõtjad, valla allüksused ja kodanike ühendused, kes võtsid aktiivselt osa moodustatud töögruppidest: Valdkond Töögrupi juht Töögrupi liige Juhtimine ja vahendid Aarne Laas Margo Klaasmägi, Kersti Altpere, Hans Maidla, Anu Alliksoo ja Margit Halop Maakasutus, keskkonnakaitse ja heakord Irina Kuhlbach Andrus Läll, Marin Pärs, Kaarel ?estakov, Tiiu Nitsar ja Helgi Sammel Ettevõtlus Margo Klaasmägi Agnes Maasild, Rein Pärs, Kaido Krooben, Tõnis Hiielaid, Eerik Lumiste ja Aarne Urb Kolmas sektor ja külaliikumine Eerik Lumiste Ilma Lausvee, Tõnu Krooben, Anne Nõlvak, Terje Arold, Kalle Laamus, Argo Veskilt ja Iivi Maidla Haridus ja noorsootöö Arne Labe Agnes Maasild, Terje Arro, Piret Markus, Tiina Raudmäe, Sirje Ott, Ülle Tikkerber, Nella Lumiste, Kristjan Võrno ja Marge Miir Kultuur, sport ja turism Maarika Lausvee Vaimar Abel, Õilme Lainesaar, Sirje Ott, Rein Maasild, Jana Põhjala, Hille Hirvesoo, Jarko Arold ja Ülle Urb Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Marju Baikov Maire Kruusamägi, Kätrin Liiv, Eve Kruusmaa, Jaana Lagle ja Urve Vahula Tehniline infrastruktuur Andrus Läll Teet Põldoja, Raido Pohlak, Jaan Ojandu, Andrus Riispapp, Vaimar Abel, Sirje Mätas, Enno Mandel, Juhan Tamm ja Lilian Sepajõe Turvalisus Kauni Soon Kalle Laamus, Jaak Sepajõe ja Ando Larionov Arengukava koostamisel on tuginetud valla sotsiaalse ja majandusliku olukorra, keskkonnaseisundi ning omavalitsuse kui institutsiooni analüüsile. Tehtu ülevaatamisel ja hindamisel ning uute tegevuste kavandamisel on lähtutud põhimõttest, et valla arengu keskpunktiks on inimene oma materiaalsete, sotsiaalsete, emotsionaalsete, kommunikatiivsete, intellektuaalsete jm vajadustega. Arengukava annab antud vajaduste rahuldamiseks suunad, ajakava, tööjaotuse ja juhtimise alused soodsa elukeskkonna saavutamiseks. Arengukava põhiosa koosneb tekstist ja tegevuskavast. Kava koostamisel kasutati metoodikat, kus kaardistati hetkeolukorrad, antud valdkondade tõenäolised trendid (suundumused) ning sõnastati tulevikunägemus ehk visioon. Sealt liiguti edasi probleemideni ja nende põhjuste väljaselgitamiseni, viimaste kaudu eesmärkide ja vajalike tegevuste määratlemiseni. Arengukava projekt on põhjalikult läbi töötatud töögruppides, menetletud kõikide volikogu komisjonide poolt. Avalikkusele on arengukava projekt tehtud kättesaadavaks valla kodulehel, vallavalitsuses ning raamatukogus. Arengukava lähtub Eesti Vabariigi õigusaktidest ja valla põhimäärusest. Arengukava koos üldplaneeringuga on aluseks omavalitsuse tegevusele, eelarvete koostamisele, investeeringute- ja rahastamistaotlustele ning erinevate valdkondade detailsematele arengukavadele ning planeeringutele. Arengukava täiendatakse ja selle täitmist analüüsitakse igal aastal. 1. LAEKVERE VALLA ÜLDANDMED 1.1. Asend Laekvere asub Lääne-Virumaa lõuna-kagu osas Pandivere koostööpiirkonnas (joonis 1). Suurematest keskustest asub Rakvere Laekvere vallast 40 km, Tallinn 140 km ja Tartu 100 km kaugusel. Kohalikuks keskuseks on Laekvere alevik. Valla pindala on 352,4 km2 ning siia kuulub 18 küla ja üks alevik.

Joonis 1. Laekvere valla asukoht Eesti kaardil Loodusoludelt asub Laekvere vald väga looduskaunis kohas. Iseloomulik on metsade rohkus, omapärane maastik, puutumata puhas loodus ning head keskkonnatingimused. Laekverest 2 km kaugusel lääne-loode suunal kõrgub Kellavere mägi. See on Pandivere kõrgustiku kõrguselt teine mägi (156 m merepinnast). Laekvere ja Moora vahel laiub Kellavere mäe jalamilt lähtuv kagu-lõuna suunaline ürgoru taoline nõgu, mis laskub Moora ja Venevere soometsadesse ja avardub Avijõe vesikonna aladel. Rahvasuus on see tuntud nimetuse all «Moora nõgu» või ka «vana jõe säng». Laekvere ümbruse reljeef on künklik, meenutades vooremaastikku. Laekvere voorelt (kõrgus 128 m merepinnast) kulgeb lainjalt itta laskuv seljandik, mille avaral kallakul asuvad Paasvere ja Muuga. Siit avaneb kordumatu panoraam kilomeetrite ulatuses. Lõuna suunas paistab laugja langusega põllulagendike taga Vassivere ja Salutaguse mets. Põhja-loode suunal laiuvad voorte taolisel lainjal maastikul viljapõllud. Selge ja hea nähtavusega ilma puhul avardub vaade Laekvere mäelt veelgi. Selgelt on nähtavad Kiviõli tehaste korstnasuitsud, Emumäe tipp ja nõlvad ning Koeru telemast. 1.2. Kujunemine ja ajalugu 1886. a. haldusreformi käigus loodi vallaomavalitsused. Selleaegsed mõisavallad (Paasvere, Laekvere, Moora, Lõusa, Rahkla, Muuga) ühendati üheks Paasvere vallaks. Algul asus vallamaja Paasvere Arumõisas (Joodikul). Hiljem ostis vald vallamajaks sobiva maja Laekverest Daniel Sellihofilt. Pärast majale vajaliku remondi teostamist toodi vallavalitsus üle Laekverre. Laekverest sai Paasvere valla keskus. Laekveres asus Paasvere vallamaja ja tegutses vallavalitsus kuni 1950. aastani, mil vallad likvideeriti ning moodustati külanõukogud (1962. aastani kuulus külanõukogu Väike-Maarja rajooni) ning hakati massiliselt kolhoose looma. Aastate jooksul tekkis ümberkaudsete kolhooside ja sovhooside liitmise tulemusena lõpuks üks suur majand - Laekvere sovhoos, mis hiljem muudeti kolhoosiks. See hõlmas kogu endise Paasvere valla territooriumi ja osa Avanduse vallast, mis üldpindalalt - 18 493 ha - oli tolle aja Rakvere rajooni ja kogu Virumaa suurim majand. 1992. aastal likvideeriti külanõukogu ja Laekvere kolhoos ning moodustati Laekvere vald. Alates 2003. aastast kuulub Laekvere vald Pandivere koostööpiirkonda. 1.3. Rahvastik, vanuskoosseis ja loomulik iive Seisuga 01.01.2007. a elas Laekvere vallas 1819 elanikku, neist mehi 855 ja naisi 964. Rahvastiku keskmine tihedus vallas on 5 inimest km2 kohta. Vanuseline koosseis Laekvere vallas sarnaneb naabrile Väike-Maarja vallale (joonis 2): kõige rohkem on 15-24- ja 0-14-aastaseid elanikke. Kolmandal ja neljandal kohal on 45-54- ja 35-44-aastased.

Joonis 2. Laekvere valla elanike vanuseline koosseis Laekvere vallas on sündide arv püsinud stabiilne: 2004. a sündis 10 last (6 poissi ja 4 tüdrukut), 2005. a 14 last (7 poissi ja 7 tüdrukut) ning 2006. a 10 last (6 poissi ja 4 tüdrukut). Surmade arv samas on aga tõusnud: 2004. a suri 21 inimest (13 meest ja 8 naist), 2005. a 28 inimest (9 meest ja 19 naist) ning 2006. a 28 inimest (17 meest ja 11 naist). Seega loomulik iive on vallas püsinud negatiivsena ning pidevalt langenud. 2006. a oli loomulik iive -18, võrdluseks 2005. a sama näitaja -14 ja 2004. a -11.

Joonis 3. Valla loomulik iive aastatel 2004-2006 2. JUHTIMINE JA VAHENDID 2.1. Ülevaade olukorrast 2.1.1. Juhtimise struktuur Laekvere valla organisatsioon on kaasaegne ja mitmetasandilise juhtimisstruktuuriga. Omavalitsuse juhtorganitel (vallavolikogul ja vallavalitsusel) on täita aktiivne roll omavalitsuse arengu eestvedamisel ja arengudokumentide väljatöötamisel, kehtestamisel ning nende täitmise tagamisel. Valla juhtimise üldised põhimõtted on reglementeeritud vallavolikogu poolt 20.06.2000. a vastuvõetud määrusega nr 17 «Laekvere valla põhimääruses» (muudetud 26.03.2002.a määrusega nr 44, 15.10.2002. a määrusega nr 52 ja 25.11.2003. a määrusega nr 152), mis sätestab ka valla majandamise ning eelarve koostamise ja selle täitmise põhimõtted. Laekvere valla kui terviku juhtimine toimub kahel tasandil – vallavolikogu ja vallavalitsus koos struktuuriüksustega. Volikogusse kuulub 11 liiget ning selle tööorganiteks on alalised komisjonid: • volikogu eestseisus, • revisjonikomisjon, • hariduskomisjon, • kultuuri- ja spordikomisjon, • sotsiaal- ja tervishoiukomisjon • majandus- ja maakomisjon. Kõikide komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjonide koosseisude koostamisel on arvestatud volikogu liikmete pädevust ja isiklikke soove ning komisjonide esimeeste arvamust. Komisjonide töösse kaasatakse vastava ala spetsialistid tagamaks probleemide professionaalsem ja operatiivsem käsitlemine. Komisjonide koostamisel on kaasatud erinevate valla piirkondade inimesi. Vallavalitsus on omavalitsusüksuse täitevorgan, kes lahendab omavalitsusüksuse pädevusse antud küsimusi ning talle volikogu määruste ja otsustega pandud ülesandeid. Vallavalitsus on viieliikmeline. Valitsust juhib vallavanem ja ülejäänud 4 liiget on vallavalitsusest palka saavad osakondade või asutuste juhid või töötajad. Vallavalitsuses kui ametiasutuses töötab 10 ametnikku. Laekvere Vallavalitsuse teenistujad jagunevad ametnikeks ja abiteenistujateks. Ametnikud omakorda on jagatud kolme kategooriasse: 1. juhid (vallavanem, vallasekretär); 2. vanemametnikud; 3. nooremametnikud. Vallavalitsus on jaotatud kaheks osakonnaks (eelarve- ja raamatupidamisosakond ning majandusosakond) ja kantseleiks, mida juhivad osakonnajuhataja, pearaamatupidaja ja vallasekretär. Vallavalitsus juhib ka valla asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. Vallavalitsusel on alljärgnevad allaasutused: • Laekvere Põhikool • Muuga Põhikool • Laekvere lasteaed «Rüblik» • Laekvere Raamatukogu • Muuga Raamatukogu • Venevere Raamatukogu • Laekvere Rahva Maja • Muuga Spordihoone • Venevere Seltsimaja 2.1.2. Finantsjuhtimine Valla asutuste majandamise aluseks on valla eelarve. Eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis viiakse tasakaalu. Eelarve maht sõltub valla ette seatud ülesannetest ja selleks eraldatud vahenditest. Põhilised tuluallikad on laekumised maksudest, munitsipaalasutustest ja -varadest, rahalised toetused, laenud ja intressid, allasutuste omatulud ning muud laekumised. Laekvere vallas on raamatupidamine tsentraliseeritud ja seda teostab vallavalitsuse eelarve- ja raamatupidamisosakond. Laekvere valla 2006. aasta eelarve tulud olid 19 720 000 krooni ja kulud 20 677 000 krooni, summade vahe moodustavad finantseerimistehingud. 2007. aastaks on vastavad summad 23 680 000 krooni ja 25 545 000 krooni. Laekvere valla tulud sõltuvad suuresti riigieelarvest eraldatavast toetusest (2007. aastal 47 %), mille eraldiste aluseks on valla elanike arv ning kohalike elanike töötasust laekuv üksikisiku tulumaksu osa. 2007. aastal laekub maksudest ca 10 miljonit krooni, s.o 40% eelarve mahust. Viimastel aastatel on valla eelarves suurenenud füüsilise isiku tulumaksu osa, mida on laekunud planeeritust enam. Mahukamad eraldised eelarvest on eraldised haridusele, näiteks 2006. aastal 46,4% kogu eelarve kuludest ja 2007. aastal 49%. Majanduskulude osa eelarves on olnud stabiilne - 14-15%. Samuti on olnud halduskulud stabiilselt alla 13%. Valla poolt tehtud investeeringud on viimastel aastatel tunduvalt suurenenud. 2.1.3. Koostöö Laekvere vallal on ajalooliselt välja kujunenud tihedad sidemed naabervaldadega. Koostöö toimub Väike-Maarja, Tamsalu, Avinurme, Rakke ja Vinni valdadega. Tihedamad sidemed on endiste Simuna kihelkonna valdadega (Rakke ja endine Avanduse vald). Koos korraldatakse kihelkonnapäevi, spordivõistlusi, kultuuriüritusi jne. Ühiselt hallatakse Simuna kalmistut ning kasutatakse kirikut ja Simuna võimlat. Valdadevahelist koostööd Pandivere koostööpiirkonnas (Laekvere, Rakke, Tamsalu ja Väike-Maarja vallad) iseloomustab kasvav aktiivsus. Ühistegevuse aktiviseerimiseks loodi 2003. aasta oktoobris Pandivere koostööpiirkonna ümarlaud ning alustati Pandivere koostööpiirkonna arengustrateegia koostamisega aastateks 2005 kuni 2010. 27. juunil 2005. a kirjutati alla koostööleping 6 omavalitsusüksuse poolt ning 6. juunil 2006. a asutati MTÜ Pandivere Arendus- ja Inkubatsiooni Keskus (PAIK). Tänu loodud ühisorganisatsioonile on võimalik 4 Pandivere koostööpiirkonda kuuluva omavalitsusüksuse ühine tegutsemine mitmetes erinevates eluvaldkondades (näiteks keskkonnakaitse, haridus, kultuur ja sport, ettevõtlus, turism, kommunaalmajandus jne). PAIK koordineerib kogu piirkonna külade ümarlauda. Lisaks Pandivere koostööpiirkonnale kuulub Laekvere vald ka Lääne-Viru Omavalituste Liitu ja Eesti Maaomavalitsuste Liitu. Vald on koos kõigi Lääne-Virumaa omavalitsustega AS Rakvere Haigla omanik. Välissuhtlus sõprusvaldade tasemel Laekvere vallal puudub. On olnud ja on olemas erinevad kontaktid omavalitsusüksustega Rootsis ja Lätis, kuid neid ei ole sõpruslepinguks vormistatud. 2.1.4. Infotehnoloogia Laekvere vallas on põhiliseks infotehnoloogia ressursside kasutajaks Laekvere Vallavalitsus, kus on 11 arvutit ja kaks serverit ning alljärgnevad Laekvere Vallavalitsuse hallatavad asutused: • Muuga Põhikool (15 arvutit); • Laekvere Põhikool (11 arvutit); • Laekvere Rahvamaja koos AIP-ga (3 arvutit); • Muuga Raamatukogu (6 arvutit); • Muuga Spordihoones (1 arvuti); • Venevere Raamatukogu (4arvutit); • Venevere Seltsimaja (2 arvutit); • Laekvere Raamatukogu (2 arvutit); • Laekvere Lasteaed (2 arvutit). Arvutipargi uuendamine toimub pidevalt, kuid siiski hinnanguliselt 50% arvutitest ning monitoridest ei vasta kaasaja nõuetele ja vajadustele. Riistvara ja tarkvara hooldamiseks ostetakse teenus sisse Väike-Maarja valla IT spetsialistilt ja erinevatelt arvutiprogrammide autoritelt (PMN, Urram, Elar, Maavaldur jne). Igapäevase hoolduse ja pisivigadega tegelevad kohalike koolide informaatikud (0,5 kohta igas koolis) ja asjatundjad. Infosüsteemide kasutajad jagunevad: • valla töötajad (vallavalitsuse ametnikud, koolide- ja asutuste juhid ning õpetajad), kes kasutavad infosüsteeme töötegemiseks abivahendina; • tarbijad (valla elanikud ja õpilased), kes kasutavad arvuteid õppimiseks, info kogumiseks, pangateenuste saamiseks jne. Laekvere valla asutustes kasutatav tarkvara on legaalne ja suhteliselt palju kasutatakse ka vabavaralisi lahendusi. Laekvere vallal on olemas interneti koduleht, kus avalikustatakse Laekvere valla õigusaktid ja kajastatakse tähtsamaid vallas toimuvaid sündmusi. 2.2. SWOT-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED • Kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ja juhtide olemasolu. • Stabiilne juhtimine. • Hästi toimiv valla allasutuste võrk. • Hea koostöö MTÜde ja vallavalitsuse vahel. • Hästi toimiv tsentraalne raamatupidamine. • Hea koostöö VIROLi ja PAIKi tasandil. • On olemas ühised probleemid kogu Pandivere koostööpiirkonnas, mida lahendatakse koos. • PAIKi rahastamismudel võimaldab piiratud finantsressursiga omavalitsusel koostöös osaleda. • Hästi toimiv interneti püsiühendus Laekvere alevikus. • Valla ajalehe ja interneti kodulehe olemasolu. Valgusoptilisel kaablil baseeruv arvutivõrk Laekvere alevikus olevatele asutustele. • Vallavalitsuses on kasutusel dokumentide registreerimise programm «Postipoiss». • Vallas on mitmeid võimalusi internetiühenduse saamiseks (Elion, Norby, KÕU). • Arvutiklasside ja avalike internetipunktide olemasolu. • Spetsialistide äravool. • Juhid ei ole vahetunud (rotatsioon puudub). • Puudulik ametnike ja töötajate stimuleerimine ja premeerimine, mistõttu on spetsialistid vähe motiveeritud. Puudub võimalus maksta heale spetsialistile väärilist palka. • Juhuslik investeeringute planeerimine. • Mõningates valdkondades spetsialistide puudumine. • Elanike vähene huvi kohaliku elu juhtimise vastu. • Avalike teenuste halb kättesaadavus - pangaautomaadi puudumine valla keskuses. • Puuduvad sõprusvallad. • Koostöö nõuab järjest suuremaid ressursse, mida ei ole piisavalt. • Laekvere vald ei ole suurtele valdadele võrdne partner kaasfinantseerimise osas. • VIROLi ülalpidamise kulude jagamine omavalitsuste põhiselt. • Allasutuste vaheline puudulik koostöö. • Puudub oma IT-spetsialist. • 50% arvutitest ning monitoridest ei vasta kaasaja nõuetele ja vajadustele. • Koolides (v.a Muugas) puuduvad kohtvõrgud. • Kodulehe kujundus ja sisu on aegunud, seda ei uuendata pidevalt. • Vähene arvuti ja interneti kasutamise oskus elanike seas. • Piirkonniti väikesed võimalused püsiühenduse saamiseks. • IT süsteemide vähene töökindlus. VÕIMALUSED OHUD • Euroopa struktuurfondide ja Eesti fondide kaasamine valla arengusse. • Pandivere koostööpiirkonna tasandil ühiste spetsialistide (keskkonnainspektor, jurist jt) rakendamine. • VIROL-i tasemel ühiste spetsialistide (ehitusjärelevalve, arhitekt jt) rakendamine. • Koostöö naabervaldadega, VIROLiga ja võimalike sõprusvaldadega väljaspool Eestit. • Maakonna ja maakonnakeskuse areng. • Omavalitsust toetav regionaalpoliitika (seadusandlus). • Vabavara laialdasem kasutamine. • Kiire infotehnoloogia areng. • Traadita internetiühenduse (WiFi) laialdasem kasutuselevõtmine. • Haldusreformi läbiviimine riikliku otsuse alusel. • Majandusolukorra halvenemine. • Valla ettevõtete pankrott. • Elanike arvu kiire vähenemine (negatiivne iive ja ränne) ning vananemine. • Noorte lahkumine linnadesse. • KOV finantseerimise põhimõtete muutmine väikevaldadele kahjulikuks. • Bürokraatia kasv. • Avaliku sektori väiksem võime konkureerida erasektoriga tööjõuturul tasustamise osas. • KOVle antud ülesandeid ei kaeta piisavate ressurssidega. • Kulude ja tulude arvestamise korra muutumine raamatupidamises. • Piirkondliku koostöö vähenemine või seiskumine. • Väiksemast suutlikkusest tingituna ei võta teised omavalitsused Laekvere valda võrdse partnerina. • Majanduskasvu peatumine. • Tööealise elanikkonna lahkumine teistesse riikidesse. • Maapiirkondade IT-alane mahajäämus võrreldes linnadega. • Vahendite nappus IT arendamiseks. • Arvutiviiruste laialdane levik. • IT teenuste kõrge hind teenuse pakkuja monopoolsuse tõttu. • Tsentraliseeritud hangete halb kvaliteet. 2.3. Visioon Laekvere vald on inimesekeskne, ettevõtlust soodustav, haldussuutlik, uuendustele avatud ja majanduslikult efektiivne ning aktiivset koostööd tegev arenev organisatsioon. Laekvere vald on e-teenuseid pakkuv, interneti püsiühendust võimaldav ja informatsiooni edastav omavalitsus. Laekvere vald jätkab iseseisva vallana. 2.4. Arengu eesmärgid 2.4.1. Juhtimise arengu eesmärgid 1. Kvaliteetsed ja kõigile kättesaadavad avalikud teenused. 2. Kõiki ametikohti täidavad professionaalsed, kogemustega ja motiveeritud spetsialistid. 3. Valla elanikud osalevad aktiivselt otsuste tegemise protsessis. 2.4.2. Finantsjuhtimise arengu eesmärgid 1. Valla efektiivne finantsjuhtimine ja -planeerimine. 2.4.3. Koostöö arengu eesmärgid 1. Väljakujunenud tugev Pandivere koostööpiirkond. 2. Head koostöösuhted avaliku, era- ja kolmanda sektoriga kohalikul, maakondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. 3. Hästi toimivad valla allasutused. 2.4.4. Infotehnoloogia arengu eesmärgid 1. Täiustatud ja turvatud infotehnoloogia vallamajas ja valla allasutustes. 2. Korralik ja sisukas kodulehekülg. 3. Internetiühendusega on kaetud kogu valla territoorium. 4. Enamus valla elanikest on arvutikasutajad. 3. MAAKASUTUS, KESKKONNAKAITSE JA HEAKORD 3.1. Ülevaade olukorrast 3.1.1. Maakasutus Laekvere valla üldpindala on 35240,5 ha, millest 8598,3 ha on haritav maa, 1454,9 ha looduslik rohumaa, 23 545,8 ha metsamaa, 234,6 ha õuemaa ning 1406,8 ha on muu maa. Katastrisse on 02.03.2007. a seisuga kantud 2046 üksust pindalaga 32 635,6 ha ehk 92,5 % valla kogupindalast, riigimetsa on sellest 13 790,5 ha (39% valla pindalast - Triigi, Tudu ja Paasvere metskonnad). Kõlvikuliselt jaguneb katastrisse kantud maa järgmiselt: Sihtotstarve Suurus Haritav maa 7685,1 ha Looduslik rohumaa 1064,7 ha Metsamaa 22 702,8 ha Õuemaa 176,2 ha Muu maa 1006,6 ha Riigi maareservi on arvatud 372,2 ha metsamaad. Valla munitsipaalmaad hõlmavad vallale kuuluvate rajatiste ja ehitiste aluseid maid. Olemasolevad munitsipaalmaad on järgmised: Katastriüksuse nimi Asukoht Pindala ha Laekvere põhikool Laekvere 1,7092 Laekvere bussijaama Laekvere 0,3616 Laekvere keskuse pumbamaja Laekvere 0,2985 Laekvere lasteaed Laekvere 1,1471 Laekvere pumbamaja Laekvere 0,2331 Laekvere vallamaja Laekvere 0,7054 Keskuse (rahvamaja) kaasomandis Laekvere 0,4431 Muuga põhikool Muuga 9,38 Kaarhall-võimla Muuga 0,5368 Muuga biotiigi Muuga 0,9706 Paasvere pumbamaja Paasvere 0,1613 Salutaguse biotiigi Salutaguse 1,8408 Kooli (Venevere rahvamaja) Venevere 2,76 Moora pumbamaja Moora 0,1422 Moora biotiigi Moora 0,7570 KOKKU 21,7624 Tulevikus on plaanis munitsipaalomandisse taotleda hetkel mõõtmisel olevad järgmised maad: I. Sotsiaalmaa: • Maa-ala Laekvere alevikus tiigi ja rajatava haljastuse tarbeks - pindala 6256 m2; • Laekvere elamute juurde jääv maa-ala heakorra ja haljastuse tarbeks - pindala 1598 m2; • Laekvere elamute juurde jääv maa-ala heakorra ja haljastuse tarbeks - pindala 2114 m2; • Laekvere pargiga piirnev ala kõrghaljastuse rajamiseks - pindala 11 463 m2; • Maa-ala Laekvere saekaatri juures haljastuse rajamiseks - pindala 8637 m2; • Kellavere maastikukaitseala mets ja karjäär puhkemajanduse arendamiseks - pindala 78520 m2. Elamuehituse reservmaaks on plaanis munitsipaalomandisse taotleda: • Kapu-Rakke-Paasvere ja Laekvere-Arukse maanteede vaheline maa-ala - ligikaudu 5,7 ha (ca 50% on ehituse reservmaa ja 50% aiamaa); • Laekvere-Salutaguse-Vassivere tee ja Kapu-Rakke-Paasvere mnt vaheline maa-ala - ligikaudu 2,8 ha. Kõik eelpool mainitud munitsipaalomandisse taotletavad maad on ka valla üldplaneeringus kirjas. Lisaks on plaanis munitsipaalomandisse taotleda järgmised maad: • Moora prügila ja Kellavere karjäär - Kellavere külas - ligikaudu 7,7 ha; • Kaarhall-võimla tagune maa-ala - Muuga külas - ligikaudu 1,0 ha; • Muuga külas kaupluse tagune ja sauna ümbruse maa - 1,0 ha; • Rahkla park – ligikaudne pindala 5,5 ha. 3.1.2. Keskkonnakaitse Laekvere vald asub osaliselt Pandivere Riiklikul Veekaitsealal. Kapu-Rakke-Paasvere maanteest põhjapoole ja Rakvere-Luige maanteest lääne poole jääv maa-ala (Muuga, Paasvere, Rajaküla, Rahkla, Rohu, Laekvere, Moora, Kellavere, Padu, Sirevere) jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale. Laekvere valla territooriumil on 4 looduskaitseala: • Kellavere maastikukaitseala - 154 ha; • Paadenurme looduskaitseala - 343 ha; • Tudusoo maastikukaitseala - 2754 ha; • Luusika looduskaitseala - 439 ha. Paadenurme, Tudusoo ja Luusika looduskaitsealad jäävad suuremalt jaolt metskondade maadele. Laekvere valla territooriumile jääb ka 4 metsise püsielupaika: • Karja püsielupaik - 236,9 ha; • Kärje püsielupaik - 126,3 ha; • Kullissaare püsielupaik - 78,11 ha; • Saara püsielupaik - 44,97 ha. Kaitstavate üksikobjektide hulka kuuluvad Muuga, Rahkla, Paasvere park, Rohu park - allee parkmetsaga, Aruküla ja Laekvere mänd, Sirevere ussikuusk, Pärna allee Venevere pargis. Kaitse all on samuti karstialad: Hundilageda, Rajaküla-Muuga, Rohu, Rahkla, Sirevere, Edivere-Paasvere karstialad. Jäätmemajanduses on olmejäätmete vedu korraldatud vaid osaliselt (Laekvere, Muuga, Paasvere, Rahkla). Teenust pakuvad põhiliselt 2 firmat: AS Ragn-Sells ja AS Cleanaway. Käesolevaks ajaks on Moora prügila oma tegevuse lõpetanud ning jäätmed veetakse põhiliselt Rakvere prügilasse. Pakendijäätmete kogumiseks on paigaldatud kogumiskonteinerid Rahklas, Paasveres, Veneveres kaupluste juures, Laekveres A&O kaupluse juures, Vassivere tee 7 ja endise toidubaari juures. Äsja asutatud «Roheline PAIK» tegeleb Pandivere koostööpiirkonna 4 valla jäätmekäitluse ja keskkonna teemade korraldamisega. Veekaitse Laekvere vald asub osaliselt Pandivere Riiklikul Veekaitsealal. Kapu-Rakke-Paasvere maanteest põhjapoole ja Rakvere-Luige maanteest lääne poole jääv maa-ala (Muuga, Paasvere, Rajaküla, Rahkla, Rohu, Laekvere, Moora, Kellavere, Padu ja Sirevere) jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale, kus põhjavesi on reostuse eest looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud ning tundlikum inimmõjule. Välisõhk Suuremad välisõhu saastajad on AS Boxer Puidu Export ja Laekvere katlamaja. Kuigipalju saastab välisõhku valda läbiv transport ja ka elumajade kütmine. Maavarad Maavaradeks on Laekvere vallas kruus ja liiv. On olemas 2 riigi omandis olevat kruusa- ja liivakarjääri, mis asuvad Kellavere külas. Moora pinnasekarjääri, pindalaga 5,88 ha, haldab Viru Teedevalitsus ja Kuusemetsa karjääri, pindalaga 6,72 ha, haldab OÜ Heino Veod. 3.1.3. Heakord Laekvere valla heakord vajab reguleerimist. Hetkel on palju korrastamata majaümbrusi (sh Paasvere bussipeatuse juures olev elamu). Iga maaomaniku kohustus on hoida oma territoorium korras. Valla hooldatavaid haljasalasid on kokku 4 ha: Laekvere lasteaia ja põhikooli, Muuga spordihoone, Venevere seltsimaja ja vallamaja ümbrus. Üldkasutatavateks haljasaladeks on Muuga park (8 ha), Venevere park (1 ha) ja Laekvere park (1 ha) ning lisaks hoonete ümbrused, muud haljasalad, teede ääred jne ca 10 ha. Erikasutusega haljasalad puuduvad. Suuremat osa heakorra töödest teostab majandusosakond. Lepingud on sõlmitud Muuga pargis niitmiseks. Teede ääri niidavad ka maaomanikud ja põllumajandusettevõtted. 3.2. SWOT-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED • Ajalooliselt väljakujunenud tugev põllumajanduspiirkond. • Hea teedevõrk. • Hea viljakusega põllumaad ja suurte põllumassiivide olemasolu. • Intensiivne omandireformi läbiviimine. • Suur huvi haritava maa sihipärase kasutamise vastu. • Kaitsealade hea seisukord. • Vaba maa olemasolu võimaldab planeerida perspektiivseid haljasalasid. • Kauni elukeskkonna väärtustamine ja tunnustamine. • On tehtud ettevalmistustööd jäätmejaama rajamiseks. • Valla üldplaneering on aegunud. • Suured põllumassiivid on maaomandite vahel tükeldatud. • Seadusandluse nõrkus (asjaajamise keerukus) maa mittesihipäraselt kasutajate korrale kutsumiseks. • Suur riigi reservmaade hulk. • Piirangud intensiivsele maaharimisele seoses paiknemisega Pandivere veekaitsealal ja Pandivere nitraaditundlikul maa-alal. • Maamõõtjate vähesus, mistõttu mõõtmine venib. • Inimestel puudub raha ja tahe maa erastamiseks. • Kohalike teede alune maa on osaliselt eraomandis. • Erametsade puudulik metsastamine. • Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala (osaliselt), mis on väga tundlik inimmõjule. • Salvkaevude veetaseme langus (tühjade kaevude probleem). • Moora ja Muuga heitveepuhastitest väljuvad veed ei vasta seadusega ettenähtud normidele. • Palju ebaseaduslikke prügiladestuskohti. • Sõnnikuveoga tekkiv ebameeldiv lõhn. • Inimeste madal keskkonnateadlikkus. • Palju on peremeheta ja lagunevaid hooneid. • Paljude eramajade ja ka korruselamute ümbruse kehv korrashoid. • Puudub haljastuse arenguplaan ja projektid. • Teeääred on korrastamata (niitmata). • Puudub jäätmejaam. • Keskkonna- ja heakorraalase järelevalve puudumine. • Istepinkide puudumine avalikes kohtades. • Muuga park on lõplikult projekteerimata (puuduvad valgustid, pingid, prügikastid jne). VÕIMALUSED OHUD • EL struktuurifondide poolsed võimalused planeerimisalase arendustöö teostamiseks. • Kinnisvara hindade tõus maapiirkonnas ning kinnisvaraarendusfirmade huvi vallas arendusprojektide elluviimise vastu. • Elanike sissetulekute kasvust tulenev ehitustegevuse hoogustumine. • Investorite huvi valla vastu. • EL soodsad keskkonnaalased direktiivid ja lepingud. • Puudulik seadusandlus. • Nitraaditundlikule alale seatud piirangute pärssiv mõju intensiivsele maakasutusele. • Jätkuvalt madalad kinnisvarahinnad. • Põllumajandustootjatele esitatavad kõrged renditasud (maa võib jääda harimata). • Inimeste vähene keskkonnateadlikkus ja tarbimise tõus. • Põlevkivi kaevanduste laiendamise kõrvalmõjud. • Epideemia, keskkonnasaaste. • Põhja- ja pinnavee reostus. • Kuivendussüsteemide hooldamatuse tõttu tekkiv üleujutus. 3.3. Visioon Laekvere vald on mitmekülgselt arenenud puhas ja korrastatud elamu-, ettevõtlus- ja puhkepiirkond, kus hästi majandatud viljakad põllu- ja rohumaad vahelduvad looduslike aladega ning valla territoriaalne areng on tagatud läbi planeeringute. 3.4. Arengu eesmärgid 3.4.1. Maakasutuse arengu eesmärgid 1. Arendustegevus toimub planeeringute alusel. 2. On olemas arenguks vajalik munitsipaalmaa. 3. Maade heaperemehelik kasutamine. 3.4.2. Keskkonnakaitse arengu eesmärgid 1. Kaitsealade, kaitsealuste üksikobjektide kaitse. 2. Valla elanike kõrge keskkonnateadlikkus. 3. Kogu valla territoorium on varustatud veega. 4. Toimiv jäätmekäitlussüsteem. 5. Rakendatud tõhus keskkonnajärelevalve. 6. Toimiv keskkonnaalane koostöö naaberomavalitsustega. 3.4.3. Heakorra arengu eesmärgid 1. Heakorrastatud ja puhtad valla asulad, haljasalad, hooned, metsad ja põllud. 4. ETTEVÕTLUS 4.1. Ülevaade olukorrast Valla majanduslik elujõulisus sõltub siin paiknevate ettevõtete konkurentsivõimest. Ettevõtlus on kohaliku majanduselu aluseks. Ettevõtete rohkus ja hästitasustatavate töökohtade olemasolu tagavad omavalitsuse tulubaasi suurenemise laekuvate maksude näol ning inimestele kõrgeid sissetulekuid ja sellest tingitud elatustaseme tõusu. Laekvere vallas on 1. märtsi 2007. aasta seisuga registreeritud 1 aktsiaselts ja 26 osaühingut ning 128 füüsilisest isikust ettevõtjat. Kõige arvestatavamateks ettevõtluspiirkondadeks on Laekvere vallas Laekvere alevik, Muuga, Venevere, Moora ja Rahkla külad. Laekvere valla tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine, metsandus ning puidutöötlemine, teenindus, ehitus ja maavarade kaevandamine. Ettevõtluse struktuur majandusharude lõikes põhitegevusalade järgi: 1) põllumajandus – 47 % 2) metsamajandus – 36 % 3) kaubandus, teenindus – 14 % 4) ehitus – 3 % Laekvere valla suuremad tööandjad on Laekvere Vallavalitsus ca 80 töötajaga, põllumajandus- ja taime-loomakasvatusettevõte Muuga PM OÜ ca 55 töötajaga, puidu, puidust toodete ekspordi ja impordiga ning puittoodete tootmisega tegelev ettevõte AS Boxer Puidu Eksport ca 55 töötajaga, kaubandus-, põllumajandus- ning taime-loomakasvatusettevõte OÜ Laekvere PM ca 50 töötajaga, metsa ülestöötlemise ja puidutöötlemise ettevõte OÜ Artiston ca 30 töötajaga, jae- ja hulgikaubandus ning toitlustusettevõte AS Laekvere Ehitus ca 25 töötajaga, Eesti Kaitseliidu Tapa malevkonna Laekvere rühm ca 20 töötajaga, kaubandusettevõte Helter-R AS ca 15 töötajaga, põllumajandus-, taime-loomakasvatus- ja metsandusettevõtted Venevere Farm OÜ ja OÜ Rahkla Farm ca 15 töötajaga, RMK Paasvere metskond ca 10 töötajaga ning elektriseadmete remondiga tegelev ettevõte OÜ Laekvere Elekter ca 5 töötajaga. Laekvere vallas tegutseb 1. jaanuari 2007. a seisuga: • 9 kauplust: 2 toidukauplust, 1 lillekauplus, 1 kasutatud riiete kauplus, 1 ehituse- ja majapidamistarvete kauplus Laekvere alevikus ning Muuga, Venevere ja Paasvere külades igas 1 toidukauplus. • 2 raviteenust osutavat asutust: OÜ Perearst Sirje Puhasmägi, OÜ Maire Kruusamägi Hambaravi. • 3 postiteenust osutavat asustust: postkontor Laekvere alevikus, postijaotuspunkt Muuga ja Venevere külades. Kaubandus on Laekvere vallas normaalsel tasemel, kuid teenindusasutuste võrk on alles arengustaadiumi alguses. Põllumajanduslikku maad on vallas 10 053 ha, sellest 8598 ha on põllumaad ja 1455 ha on looduslikku rohumaad. Maaviljakus on vallas erinev, paremad põllumaad jäävad Laekvere ümbrusesse. Põllumaad kuuluvad keskmise viljakusega maade hulka. Suurimateks põllumajandustootjateks vallas on Muuga PM OÜ, Laekvere PM OÜ, OÜ Rahkla Farm, Venevere Farm OÜ, OÜ Pihlaspä Talu, Simuna Ivax OÜ, K&G Saarelt OÜ ning FIE Tõnu Sibolt. Metsade all on 66% valla territooriumist. Riigimetsa on 13 790 ha ja seda haldavad Paasvere, Triigi ja Tudu metskonnad. Eraomanduses on 8912 ha metsa. Seega on valla territooriumil palju metsa, mis annab hea võimaluse arendada metsatööstust. Laekvere vallal on head eeldused turismiettevõtluse arenguks, eriti jahiturismiks. Laekvere valda iseloomustab metsade rohkus, omapärane maastik, puutumata puhas loodus ning head keskkonnatingimused. Valla vahelduva profiiliga looduslähedane maastik võimaldab korraldada mitmeid puhkuse erivorme. Turismimajandusega tegelevad ettevõtjad hetkel vallas puuduvad, kuid eeldused selleks on olemas. Majutusteenuse pakkujad puuduvad täielikult ning hetkel pakutakse toitlustusteenust Laekvere alevikus Peoleo baaris ja Muuga külas Muuga Tuulikus. Käsitööndusega tegeleb Muuga Maanaiste Selts. Piirkonna omavalitsuste, ettevõtete ja kolmanda sektori koostöö parendamiseks on moodustatud mittetulundusühing Pandivere Arendus-ja Inkubatsioonikeskus (asutatud aprillis 2006). Keskuse eesmärgiks on arendada Pandivere koostööpiirkonda (Tamsalu, Väike-Maarja, Laekvere ja Rakke vallad) kui tervikut, lähtudes piirkonna vajadustest ja huvidest ning arvestades selle arengu iseärasusi; parendada elukeskkonda, tõsta piirkonna atraktiivsust elanikele, ettevõtetele, turistidele ja investoritele, tuginedes erinevate sektorite partnerlusele. Keskuse tegevustest ülevaate saab aadressil www.pandivere.eu. 4.2. SWOT-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED • Hea ja suhteliselt tihe teedevõrk. • Hästi säilinud looduskeskkond. • Põllumaa hea kvaliteet. • Metsavarude olemasolu. • Kohapealne puidu väärindamine. • Sotsiaalse infrastruktuuri olemasolu (elamumajandus, koolid, lasteaed, kauplused). • Potentsiaalsete tootmispindade ja -maa olemasolu. • Liiva- ja kruusamaardla olemasolu. • Soodsad tingimuse jahiturismi arenguks. • Edukalt käivitunud Pandivere Arendus­- ja Inkubatsioonikeskus. • Laekvere vald püsib iseseisva omavalitsusena. • Turvaline elukeskkond. • Valla ebasoodne asukoht suuremate keskuste suhtes. • Madal ettevõtlusaktiivusus. • Tööjõu puudus ja selle madal kvalifikatsioon. • Naiste madal tööhõive. • Noorte lahkumine. • Vähene vallapoolne kaasfinantseerimise võimekus. • Tehnilise infrastruktuuri osaline mahajäämus. • Enamus turismiga seotud objekte on korrastamata ja tooteks välja arendamata. • Atraktiivsete turismiobjektide vähesus. • Puhkemajanduslikult atraktiivse veekogu puudumine. • Kesine valla turundus. • Hõre asustustihedus. • Ühistranspordi mahajäämus - valda läbivate bussiliinide väike arv. • Elanikkonna keskmiselt madal elatustase. • Toitlustus- ja meelelahutusettevõtete poolt pakutava teenuse kehv kvaliteet ja tagasihoidlik läbilöögivõime. • Majutusettevõtete puudumine. • Pangaautomaadi ja panga kontori puudumine vallas. • Bensiinijaama puudumine. • Põllumajandustoodangu tootmise ja turustamise ebastabiilsus. • Metsanduse ebastabiilsus. VÕIMALUSED OHUD • EL struktuurifondide jt vahendite kasutamine. • Ettevõtluse arengu soodustamine riigi tasandil. • Investorite huvi kasv. • Maksujõuliste klientide kasv. • Hea koostöö naabritega. • Riiklikud ja rahvusvahelised koostööprojektid. • Infotehnoloogia kiire areng. • Regionaalpoliitika muutumine riigi tasandil. • Turismi osatähtsuse kasv Eesti majanduses, eriti siseturismis. • Kinnisvara arendamise kandumine maapiirkondadesse. • Kasvav huvi puhta ja puutumatu looduse vastu. • Metsandus leiab rahalist doteerimist samaväärselt põllumajandusega ja seadusandlus soodustab metsade heaperemehelikku majandamist. • Noorte äravool. • Rahvastiku vananemine. • Kvalifitseeritud tööjõupuuduse kasv. • Riiklike investeeringute vähesus infrastruktuuri. • (Välis-)investeerijate ebapiisav huvi investeerimisvõimaluste vastu. • Ääremaastumine. • Karmistuvad keskkonnanormid. • Omafinantseeringu suur osakaal projektides. • Metsaseaduse negatiivne mõju puidusektorile. • Ebasoodne regionaalpoliitika. • Vähene atraktiivsus turismipiirkonnana võrreldes teiste piirkondadega. 4.3. Visioon Arenenud põllumajandusega kohalikul toorainel põhinev keskkonnasõbralikku ja -säästlikku tootmist toetav, investeerijale atraktiivne, kauni loodusega puhke- ja turismipiirkonnana tuntud vald. 4.4. Arengu eesmärgid 1. Ettevõtlusaktiivsuse ja investorite arvu kasv, mitmekesine väikeettevõtlus ning väljakujunenud ettevõtlusklastrid. 2. Soodne atraktiivne arenenud infrastruktuuriga ettevõtluskeskkond. 3. Orienteeritus biomassil baseeruva alternatiivse energia tootmisele. 4. Kasvanud naiste tööhõive. 5. Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. 6. Väljakujunenud infoliikumise süsteem. 7. Arenenud turismiettevõtlus (toitlustus, majutus, vaba aeg, käsitöö jt). 8. Toimiv ettevõtlusalane koostöö kõigil tasanditel. 5. KOLMAS SEKTOR JA KÜLALIIKUMINE 5.1. Ülevaade olukorrast Külades tegutsevad mitmed seltsid ja ühingud: Muuga Maanaisteselts «Eha», kelle egiidi all käib koos segarahvatantsurühm, laulukoor, näitering, kapell, käsitööring. Seltsi peamised panused valla arengusse: seltsimaja ruumide renoveerimine, jõusaali, noortetoa rajamine, maanaiste seltsi lauliku väljaandmine, laste ekskursiooni korraldamine Krimmi jt. Seltsi suuremad panused valla arengusse: Venevere veskitiikide taastamine; seltsimaja renoveerimine; puukuuri ja kõlakoja ehitamine; jõusaali ehitus; sauna ja kaminaruumi ehitus; rahvusvaheliste sidemete loomine iirlastega, selts viib läbi male- näite- ja rahvatantsuringi; organiseerib mälumängu meeskonna tegevust, spordivõistlusi (suurimad maakonna noorteturniirid males), pidusid, loodusmatku (Kihnu, Vormsi, Matsalu, Soomaa, Tudu, Porkuni, Neeruti), jalgrattamatkad Venevere ümbruses, kursuseid; välja andnud Venevere ajalugu käsitleva raamatu; korraldab koristustalguid seltsimaja ja pargi ümbruse korrastamiseks, jpm. Lisaks tegutsevad veel Laekvere Jahimeeste Ühing ja Linnuküti Jahiühing. Seltsi peamised panused valla arengusse: jahilasketiiru arendamine, ulukite arvu kontrolli all hoidmine, jahilaske võistluste korraldamine jt. Aktiivselt tegutseb Kaitseliidu Viru Maleva Tapa malevkonna Laekvere rühm ning Veneveres tegutsev Alutaguse Maleva Avinurme malevkonna Kodutütarde ja Noorte Kotkaste salgad. Seltsi peamised panused valla arengusse: tegevused lastele ja noortele, töö andmine kohalikele elanikele. Arengukavad on olemas Muuga Maanaisteseltsil ja Venevere Haridus- ja Kultuuriseltsil. Iga-aastane tegevustoetus on kuni 15 000 krooni. Vald garanteerib üldjuhul omaosaluse projektides. 5.2. SWOT-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED • Külades on säilinud mitmesugused traditsioonid (jaanipäev, kihelkonnapäevad jt). • Tugevad külaseltsid. • Head projektid toovad küladesse arendusraha. • Tihe koostöö Pandivere koostööpiirkonna küladega. • Head sidemed Virumaa Lootusega. • Seltside positiivne maine. • Suhteliselt paikne elanikkond. • Elanikkonna vähene aktiivsus. • Noorte äravool. • Ühisüritusi korraldatakse vallas vähe. • Külateed on kehvas olukorras. • Üksikutes taludes puudub elekter. • Viidamajandus on väga kehv. • Paljudes külades (Rahklas, Rohus, Rajakülas, Padus jt) puuduvad laste mängu- ja külaplatsid. • Rahkla piirkonnas puudub avalik internetipunkt. • Noortelaagrite vähesus suviti. • Palju on lagunevaid ja tühjasid hooneid. • Transpordiprobleemid valla keskusega (Vassivere, Venevere). • Koolibussi halb liikumine (liiga vara). • Nõrk seltside vaheline koostöö valla siseselt. VÕIMALUSED OHUD • EL projektid. • Vallapoolne jätkuv toetus. • Linnainimeste eelistused soetada omale maakodu Laekveres. • Elanikkonna vananemine. • Maa on eraomandis, raske läbi viia arendusprojekte. 5.3. Visioon Laekvere vallas tegutsevad aktiivselt külaseltsid, edukalt on rakendatud Euroopa Liidu võimalusi, parendatud elukohta ja vaba aja veetmise võimalusi. 5.4. Arengu eesmärgid 1. Mitmekesised eneseteostus- ja vaba aja veetmise võimalused, toimivad kodanikeühendused. 2. Arenenud külakeskused ning hoogustunud külaliikumine. 3. Toimivad korteriühistud ja –ühisused. 4. Heas korras külateed. 5. Kaunis külade välisilme. 6. Suuremad külad omavad bussiootepaviljoni. 7. Hea seltsidevaheline koostöö nii vallasiseselt kui ka väljaspool valda. 6. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 6.1. Ülevaade olukorrast 6.1.1. Lasteaed Laekvere Lasteaed «Rüblik» Laekvere Lasteaias «Rüblik» töötab kaks rühma, kus on kokku 38 last. Toitlustamine on tasuta. Lasteaias töötab 9 inimest. Lasteaia täituvus sõltub paljuski sündide arvust: 2001. a – 19, 2002. a – 13, 2003. a – 15, 2004. a – 10, 2005. a – 12, 2006. a – 16 ning 01.novembri 2007. a seisuga – 10. Prognoositav laste arv aastate kaupa 1. septembriks on järgmine: Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Arv 42 42 54 54 56 50 50 50 50 * laste arv lasteaias suureneb seoses sõimerühma avamisega 2009. aastal 6.1.2. Üldhariduskoolid Muuga Põhikool Muuga Põhikoolis õpib 90 õpilast ning töötab 16 kvalifitseeritud õpetajat. Õpilaste arv on aastatega vähenenud. Kooli materiaalne baas on kohati ebapiisav ning hoone vajab restaureerimist nii koolina kui ka külastuskohana. Kooli katlamaja on amortiseerunud ning seega on vajalik leida uus kütmisviis (nt maaküte). Prognoositav õpilaste arv aastate kaupa 1. septembriks on järgmine: Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Arv 73 70 61 53 45 44 47 45 43 Laekvere Põhikool Laekvere Põhikoolis õpib 115 õpilast. Pedagooge on 17 ja abipersonali 6. Klassikomplekte on kokku 9. Prognoositav õpilaste arv aastate kaupa 1. septembriks on järgmine: Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Arv 108 119 112 111 97 94 93 96 85 Koolihoone on rahuldavas seisukorras. Köögiploki projekteerimine on teostatud selliselt, et toitlustatakse ka lasteaeda. Renoveerimist vajab staadion koos jooksuradade ja hüppekohtadega ning koolihoone katus. Vajalik on läbi mõelda rajatavate palliplatside ja staadioni tarbeks tualettide asukoht ja vajadus. Seoses lasteaia võimaliku laienemisega on vaja leida koht tütarlaste käsitööle (pakutud variandiks on vabanev lasteaia köök). Renoveerimist vajab poiste tööõpetuse maja, eeldusega ehitada välja korter teisele korrusele. 6.1.3. Huviharidus- ja noorsootöö Venevere seltsimajas, Muuga Maanaiste Seltsis ja Laekvere Rahvamajas on noortele loodud kooskäimise ja vaba aja veetmise võimalused. Lisaks saab huvitegevusega tegeleda ka Laekvere ja Muuga Põhikoolides ning sportimisvõimalustega Muuga võimlas. Noortel aga puudub konkreetne huvi tegevuste vastu - puudub aktiivsus ehk eestvedamine. Laekvere noorte arvamuse kohaselt peaks noortekeskus asuma mujal, kuid mitte rahvamaja pimedas ja ebamugavas keldris. 6.2. SWOT-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED • Olemas on noortetoad. • Tasemel raamatukogud ja avalikud internetipunktid. • Turvaline elukeskkond. • Olemasolevad huviringid ja meelelahutusüritused. • Täidetud ametikohad koolides. • Kvalifitseeritud, staaRikas, püsiv, algatusvõimeline ja ettevõtlik personal. • Logopeedilise abi kättesaadavus. • Tasuta toit ja transport valla piires. • Sissejuurdunud haridustraditsioonid. • Kaasaegsed spordi ja vaba aja veetmise võimalused (võimla, mänguplatsid). • Mõisakool - kultuurikeskkonna ja haridusteenuse osutaja. • Noortetoa olemasolu Muugas. • Remonditud ja tervislikud töötingimused Laekvere Põhikoolis. • Toetavad abisüsteemid (pikapäevarühm, abiõpe, logopeed jne) Laekvere Põhikoolis. • Tasuta huvitegevus. • Huvitegevust toetav keskkond. • Koostöö erinevate huvigruppide vahel (KOV, ÕOV, HO jne). • Traditsioonide järjepidevuse hoidmine. • Toimiv kodukord ja ühtsed nõuded kõigile. • Madal iive ja õpilaste arvu vähenemine. • Erivajadustega õpilaste arvu suurenemine. • Aktiivsete noorte vähesus. • Vähene huvi pakutavate tegevuste kohta. • Ükskõiksus ja passiivsus. • Töö pakkumise võimaluse puudumine. • Noorte hoolimatus olemasolevate vahendite suhtes. • Tööharjumuste ja vastutuse puudumine. • Lasteaia halb seisukord, vananenud sisustus, õuevahendite ja piirdeaia puudumine. • Personali vähesus lasteaias. • Õpetajate väike palk. • Lastevanemate passiivsus. • Ressursside nappus. • Valikute vähesus noorte huvitegevuse osas Muugas. • Noorte õpetajate maale tuleku motiveerimatus. • Õpetajate puudulikud teadmised sotsiaalpedagoogikast. • Kultuurisündmuste ja -asutuste kaugus. • Transpordi kallidus. • Informatsiooni aeglane levik. • Laekvere Põhikooli vähene reklaamimine (koduleht, kooli leht, ajakirjandus). • Õpetajate vähene tunnustamine. • Laekvere Põhikooli hoolekogu töö. • Psühholoogi puudumine. VÕIMALUSED OHUD • Rahvusvahelised ja riigisisesed fondid. • Soodne hariduse rahastamisskeemi seadusandlik alus. • Riigi- ja vallapoolne tugi noorsootööle. • Koostöö teiste üldhariduskoolidega, omavalitsustega, PAIK-ga jne. • Muuga mõisa tegutsemine tugeva kultuuriasutusena koostöös KUMUga. • Haridusvõrgustik piirkonnas. • Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ja EL-ga, PAIK-iga, teiste kohalike omavalitsuste, maavalitsuse, üldharidusasutuste ja lastevanematega. • Alkoholi, tubaka ja uimastite vaba kättesaadavus. • Kuritegevuse kasv. • Noorte lahkumine kodukohast. • Aktiivsuse, huvide ja omaalgatuse puudumine. • Tervisekaitse- ja tuleohutuse ranged nõuded. • Erivajadustega laste ja sotsiaalsete raskustega perede arvu suurenemine. • Koolieelsete lasteasutuste seaduse muudatuse alusel rühmade ülekoormatus ja sõimeealiste laste vastuvõtu puudumine. • Õpilaste vähenemine toob kooli reorganiseerimise või sulgemise. • Vähekindlustatud perede arvu kasv. • Spetsiifiliste erialade õpetajate nappus. 6.3. Visioon Kõikidele on tagatud turvaline ja tervislik õpi- ja töökeskkond, millega on võimaldatud edasijõudmine kõikides eluvaldkondades. Lasteaias on kaasaegne mängu- ja kasvukeskkond lapse igakülgseks arenguks, lapse individuaalsust arvestav pedagoogiline töö. Laste ja noorte vaba aja veetmise võimalused on mitmekesistunud, rohkem on aktiivseid noori, laienenud on meelepärase huvihariduse omandamise võimalused. 6.4. Hariduse arengu eesmärgid 1. Kõrge õppetöö kvaliteet ja kaasaegne õppekeskkond. 2. Efektiivne personalitöö haridusasutustes. 3. Motiveeritud ja koolitud personal. 4. Hea koostöö lastevanematega ja teiste haridusasutustega. 5. Õppeasutused jätkavad oma tööd iseseisvatena. 6. Koolides töötavad noored õpetajad. 7. Loodud võimalused erivajadustega õpilastele. 8. Sisukad ja tervislikud vaba aja veetmise võimalused lastele ja noortele. 9. Efektiivne noorte vajadusi rahuldav huviharidus. 7. KULTUUR, SPORT JA TURISM 7.1. Ülevaade olukorrast 7.1.1. Rahvakultuur ja raamatukogud Laekvere vallas on 2 rahvamaja: • Laekvere Rahva Majas tegutsevad erinevad ringid, klubi «Meenutus» ja Rahvaõpistu. • Venevere Seltsimajas tegutsevad erinevad ringid Laekvere vallas toimuvad järgmised piirkonnaspetsiifilised üritused: • Muuga mõisa päev - mai lõpus Muuga mõisas toimuv üritus, kus jagatakse Laekvere valla sünnimedaleid, esinevad nii kohalikud kui ka mujalt tulnud taidlejad ning päev lõpeb tantsuõhtuga mõisa saalis. • Laekvere valla päevad - mai lõpus toimuvad üritused (Muuga mõisa päev, memme-taadi ja lastelaste päev, kohalike taidlejate esinemised erinevates valla paikades). • Laekvere valla isetegevuslaste päev - aprillis toimuv üritus, kus esinevad valla piires tegutsevate isetegevusringides osalejad. • Muuga mõisas peetav Laekvere valla aastavahetuse pidu - detsembri lõpus Muuga mõisas toimuv pidu. • Simuna kihelkonna koolide näiteringide ülevaatus - kihelkonnas asuvate koolide näiteringide ülevaatus. • Simuna kihelkonna koolide solistide konkurss - kihelkonnas asuvate koolide laulusolistide konkurss. Vallas on 3 raamatukogu: • Muuga raamatukogu, mis on rajatud 1956. a ja asub 2005. a renoveeritud Muuga Spordihoones. • Venevere raamatukogu, mis on rajatud 1920. a ja asub 2002. a renoveeritud Venevere Seltsimajas. • Laekvere raamatukogu, mis on rajatud 1922. a ja asub renoveerimist vajavas Laekvere lasteaias. • Muuga Põhikooli kooliraamatukogu, mis on rajatud 1987. aastal rohkem õpikute ja teatmeteoste (õppekirjanduse) muretsemiseks ja hoidmiseks. • Laekvere Põhikooli kooliraamatukogu. Raamatukogudes asuvad avalikud internetipunktid. 7.1.2. Sport Laekvere vallas asub ainukese spordihoonena Muuga Spordihoone, mis on valminud 1986. a ja renoveeritud 2005. a. Hoone kõrval asub 1 välikorvpalliväljak ja 1 välivõrkpalliväljak. Hoones on jõusaali kasutamise võimalused, samuti korv-, võrk- ja sulgpall, lauatennis ja aeroobika. Lisaks on jõusaal ja välivõrkpalliväljak olemas Venevere Seltsimajas. Spordiüritused: • Laekvere-Simuna rahvajooks – igal aastal juunikuus toimuv jooks, mida ühel aastal joostakse Laekverest Simunasse ja teisel aastal Simunast Laekveresse. • Muuga rattasõit – septembrikuus toimuv rattamatk Muuga ja Paasvere piirkonna metsateedel. • Pandivere piirkonna ühised spordiüritused. • Kossuäss ja volleäss – Muuga mõisa päevade aegu toimuvad pallimänguturniirid Muuga välisväljakutel. • Veneveres noorte kiirturniir males – üritus toimub aprillis. 7.1.3. Vallapärand ja turism Olulisemateks turismiressurssideks piirkonnas on looduslikud ressursid nagu Kellavere mägi ning metsad, mis võimaldavad jahipidamist ning loodusturismi harrastamist. Looduslikele ressurssidele lisanduvad mitmed hoonete kompleksid – Muuga mõis, Laekvere aleviku maakivist hooned ja Rahkla viinavabrik ning Muuga, Rahkla, Paasvere, Venevere ning Rohu pargid. Atraktiivsed on lubjapõletusahjude varemed Sireveres ja Rahklas, Laekvere mänd ja Sirevere ussikuusk ning Laekvere-Aruküla mänd Luusika ohvrikivi. Laekvere vallast on pärit mitmeid kirjamehi nagu Eduard Vilde Muugast, Osvald Tooming Savilõpelt, Tõnis Lehtmets Luusikalt ja Erich Meerja Salutaguselt. Kahjuks on nende kodukohad kultuuriloo huviliste ja turistide jaoks tähistamata. Vaatamisväärsuste tutvustamisega ei ole piisavalt tegeletud, viidamajandust on osaliselt arendatud, puuduvad spordirajad ja kergliiklusteed. Paljud turismiobjektide nimekirja lisatud hooned vajavad remonti ja ei ole ette nähtud turistidele näitamiseks, kuid neid saaks selleks kasutada. Koostöös Pandivere piirkonna omavalitsustega on välja töötatud Pandivere koostööpiirkonna turismi- ja puhkemajanduse strateegia kuni aastani 2014. Välja on töötatud erinevaid valla vaatamisväärsusi tutvustavaid turismimarsruute, koostatud infovoldikuid ja -bro?üüre, rajatud matkaradu, korrastatud ja viidastatud turismiobjekte, varustatud neid vajaliku teabega ning tutvustatud turismivõimalusi mitmetel messidel. Piirkonna tähtsamad turismiobjektid: • Muuga mõis, mõisaait ja park, hobusetallid ehk karjakastell, kellatorn ja vanad aidad ning tiik. • Laekvere maakivihoonete kompleks. • Muuga tuulik ja möldrimaja. • Kellavere radarijaam. • Rahkla viinavabrik ja park. • Rohu mõisa varemed ja park. • Venevere paisjärv ja park (pärnade allee). • Sirevere ja Rahkla lubjapõletusahjud. • Laekvere mänd, Sirevere ussikuusk ja Laekvere-Aruküla mänd. • Luusika ohvrikivi. • Laekvere park ja tiik. • Paasvere park. • Rahkla park ja tiik. • Muuga ja Paasvere karstiala. • Muuga kivikalmed. • Moora «ristikivi küngas». • Luussaare raba pakktee. • Paasvere kabelimägi. • Kellavere mägi. • Kellavere maastikukaitseala. • Tudusoo maastikukaitseala. • Luusika maastikukaitseala. • Avijõe algus. • Vilde majakivi (kivi Eduard Vilde lapsepõlvekodu asukohas). • Eduard Vilde mälestussammas Muuga pargis. • Muuga matkarada. • Kunstniku ja koduloouurija Henrik Olvi sünnikoht Paasveres (tähistamata). • Kirjanik Tõnis Lehtmetsa sünnikoht Luusikal (tähistamata). Turismiobjektide külastamist on registreeritud seni vaid Muuga mõisas. 2005. aastal külastas mõisa umbes 500 inimest ja 2006. aastal umbes 600 inimest. 7.2. SWOT-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED • Korralik spordihoone. • Heas korras raamatukogud (elektrooniline laenutamine). • On olemas edukalt tegutsevad põllumajandusettevõtted. • Toimivad traditsioonilised üritused. • Laekvere Rahva Maja ja Venevere Seltsimaja olemasolu. • Seltside aktiivne tegutsemine. • Suhteliselt hästi säilinud looduskeskkond. • Vabaõhulava kui ülevallalise kooskäimise koha puudumine. • Elanikkonna vähenemine ja vananemine. • Puudulik valdadevaheline ja vallasisene transport. • Nõrk seltside vaheline koostöö valla siseselt. • Kultuurinõuniku puudumine. • Terviseradade puudumine. • Noorte vähene omaalgatus. • Kesine valla turundus. • Majutusasutuste puudumine. • Reklaamvoldikute (turismiinfo, kaardiinfo jne, kultuuri- ja vaatamisväärsuste kaart jne) infotahvlite, viitade ja turismiinfopunkti puudumine. • Vallasisene kehva transport - Laekvere lastel puudub võimalus tulla Muuga spordihoonesse. • Kirjalikult ei ole säilinud või koostatud ajaloopärandit. • Vaatamisväärsuste puudulik tähistamine ning kohati kehv seisukord. • Vaatamisväärsustest huvitatutele ja turistidele giiditeenust pakkuva muuseumilaadse asutuse puudumine. • Laekvere Rahva Maja väga kehv seisukord. • Kohapealsete kvalifitseeritud ringijuhtide puudumine. • Ringijuhtide halb tasustamine. • Puudulik ja vananev tehnikapark. • Kasutult seisev Laekvere Pritsikuur. • Venevere raamatukogul on vanad aknad. • Laekvere raamatukogu kehv seisukord. • Arvutite kehv olukord AIP-ides nii raamatukogudes kui Laekvere Rahva Majas. • Jõusaali puudumine Laekveres. • Inimeste vähene aktiivsus. • Kellavere vaatetorni puudumine. VÕIMALUSED OHUD • Riigi ja Euroopa Liidu poolne tugi kultuuri- ja sporditegevuse arengule. • Koostöö võimalused (rahvusvaheliste projektide partneritega). • Sise- ja välisturismi areng maakonnas. • Aktiivsete elanike (potentsiaalsete osalejate) äravool. • Kehalise aktiivsuse vähenemine. • Ääremaastumisest tingitud elanike ükskõiksus ja minnalaskmismeeleolu. 7.3. Visioon Laekvere vald on aastal 2015 tugevate traditsioonidega kõrge vaimsusega kodanikualgatust edendav atraktiivne inimsõbralik elava kultuuri- ja seltsieluga turvaline keskkonnasõbralik mitmekülgsete vaba aja veetmise võimalustega omavalitsus. Muuga Mõis kui kohalik kultuuripärand on rekonstrueeritud ja avatud külastuskohana vallarahvale vaba aja keskusena, suveperioodil turistidele. 7.4. Arengu eesmärgid 7.4.1. Rahvakultuuri ja raamatukogude arengu eesmärgid 1. Renoveeritud ja sisustatud kultuuriobjektid. 2. Aktiivselt tegutsevad isetegevusringid. 3. Hästi tasustatud ning vajalike oskustega ringijuhid. 7.4.2. Spordi arengu eesmärgid 1. Arenenud ja kaasaegne spordi infrastruktuur, sh kergliiklusteed. 2. Aktiivselt spordi ja tervisespordiga tegelevad elanikud. 7.4.3. Vallapärandi ja turismi arengu eesmärgid 1. Pandivere koostööpiirkond on tuntud ja atraktiivne. 2. Turistidele atraktiivsed ajaloo- ja kultuurimälestised ning teised turismiobjektid. 3. Turismi infopunkti olemasolu Laekvere vallas. 7.4.4. Ühisosa 1. Aktiivselt toimuvad piirkonnaspetsiifilised üritused. 2. Tihe koostöö kultuuri-, spordi-, haridus- ja turismiasutuste vahel. 3. Motiveeritud ja paikkonna pärandi jäädvustamisest huvitatud töötajad. 8. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID 8.1. Ülevaade olukorrast 1. jaanuari 2007. a seisuga on vallas hooldustöötaja, sotsiaalkonsultant, perearst, perearsti õde, hambaarst ning apteek. Vanaduspensioni saajaid on 414 ja töövõimetuspensioni saajaid 89. Puudega inimeste arv on 100 täiskasvanut (neist 16 inimesel on hooldaja, kellele makstakse hooldajatoetust) ja 12 last. Töötute arv on 10. 2006. aastal osutati koduteenust 5 elanikule, kellest kolm olid puudega isikud ja kaks olid vanurid. Laekvere vallal on 10 sotsiaalkorterit, mis on kõik täidetud. Hooldajatoetust maksti 2006. a 72 067 krooni ja toimetulekutoetust maksti 183 000 krooni. Omavalitsuse makstavad toetused on järgmised: • ühekordne toetus; • küttetoetus; • toetus ravimite-ja abivahendite kompenseerimiseks; • toetus koolilõuna maksumuse kompenseerimiseks; • sünnitoetus; • matusetoetus; • koolilõputoetus; • juubelitoetus; • jõulupaki toetus; • ranitsatoetus. 8.2. SWOT-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED • Väike elanike arv, seega on info levik abivajajatest kiire. • Vähe on töötuid, inimesed on leidnud endale rakenduse. • Hea meditsiiniabi kättesaadavus. • Madal kuritegevuse tase, hea konstaabel. • Piisavalt kultuuriüritusi kõikidele sotsiaalsetele gruppidele. • Vallas on olemas noortetoad ja spordisaalid. • Toimub aktiivne eakate seltsielu. • Tasuta huviringid õpilastele. • Elanikkonna vähenemine ja vananemine. • Toimetulekuraskustega perede olemasolu. • Puudub suvine lastehoid. • Kohapeal on vähe töökohti. • Haritud noored on rakenduseta. • Liikumispuudega inimestel piiratud ligipääs objektidele. • Puuduvad teenused lastega riskiperedele. • Puudub hooldekodu. • Koolikohustuse mittetäitmine ja käitumishäiretega ning hooldamata lapsed. • Erivajadustega inimestel, vanuritel ja lastega peredel puudub koht, kus kohtuda ja aega veeta. • Kaugus keskustest. VÕIMALUSED OHUD • Osalus riiklikes ja maakondlikes projektides (puuetega inimesed, töötud, pered). • Koostöö Tööhõiveametiga, Puuetega Inimeste Kojaga. • Parem riigipoolne sotsiaalvaldkonna finantseerimine. • Erasektori huvi hooldekodu teenuse osutamise vastu. • Noorte lahkumine. • Elanikkonna jätkuv vähenemine. • Valla rahaliste ressursside vähenemine. • Kohalike ettevõtete pankrotistumine, töötute arvu kasv. 8.3. Visioon Laekvere vallas on avalikud teenused kättesaadavad, mis tagab inimeste toimetuleku igapäevases elus. Kõigile valla elanikele on kättesaadav kvaliteetsel tasemel esmatasandi arstiabi ja võimaluse korral eriarstiabi. Tervislikud eluviisid on muutunud kogukonnas harjumuseks. 8.4. Arengu eesmärgid 1. Laste arenguks soodne keskkond. 2. Võimalus saada vajaminevaid avalikke sotsiaalseid teenuseid aastaringi kõikidel elanike gruppidel. 3. Tugevad, terved ja toimetulevad elanikud. 4. Sotsiaalvaldkonnas töötab vajaliku ettevalmistusega personal. 5. Kõikjal on loodud ligipääsu võimalused liikumispuudega inimestele. 9. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 9.1. Ülevaade olukorrast 9.1.1. Elamumajandus Kohaliku omavalitsuse arengus mängivad olulist rolli maa, kinnisvara ja planeeringud. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on omavalitsuse üheks ülesandeks tegeleda territoriaalplaneerimisega. Laekvere valla üldplaneering on kehtestatud 23.10.2001.a volikogu otsusega nr 70 «Laekvere valla üldplaneeringu kinnitamine». Laekvere vallas on ca 950 majapidamist, 22 korterelamut, kaks 10 toaga sotsiaalkorterit, mis on rahuldavas seisukorras. 9.1.2. Teed ja transport Teedevõrk on Laekvere vallas küllaltki hea ja suhteliselt tihe. Valda läbivad riigiteedest Rakvere-Luige tugimaantee ja 7 kõrvalteed. Seega on Laekvere vallal hea ühendus naabritega. Laekvere valla tänavaid haldab Laekvere Vallavalitsus. Kohalikke ja erateid on kokku 284,5 km. Valla hallata on 142,7 km teid, millest 73,8 asub eramaadel. Enamike erateede omanikega on sõlmitud avaliku kasutamise leping. Metskonna maid läbiva 11,7 km tee kohta lepingud puuduvad. Laekvere vald on rahuldavalt kindlustatud ühiskondliku transpordiga. Valla elanikke teenindavad mitmed bussiteenust osutavad ettevõtted. Peamiselt siiski GO Buss Rakvere, kellega on sõlmitud ka õpilaste tasuta sõidukaartide leping. Ühenduse Tallinnaga kindlustavad mitmed valda läbivad bussiliinid. Kõik valda läbivate teede ääres asuvad bussiootekojad on valla hallata. Laekvere vald on riigihankega leidnud õpilasliine teenindama MK Reis X OÜ, kes osutab valla asutustele tellitud transporditeenust. Ametnike kasutuses on neli sõiduautot ja üks väikeveoauto. 9.1.3. Soojamajandus Laekvere alevikus asuv katlamaja teenindab valla asutusi ning kolme korrusmaja. Stabiilse soojavarustuse tagamiseks on paigaldatud uus katel ja ehitud uus soojatrass rahvamajani ning lasteaia hoovis asuva soojatrassi hargnemiskaevuni. Alates 2000. a sügisest korraldab Laekvere aleviku soojavarustust OÜ Avoterm Aravete. Laekvere alevikus toimub tsentraalne keskküte, mille hind on 794 EEK/mWh. Ülejäänud külades on valdavalt ahjuküte. 9.1.4. Veevarustus ja kanalisatsioon Laekvere vald asetseb Pandivere veekaitseala kagupiiril pindalaga 35 000 ha. Valla maadel olemasolevateks veeressurssideks on põhjavesi. Kanalisatsioon on välja ehitatud Laekvere alevikus, Muugal ja Mooras. Vallas on 2 töötavat puhastusseadet Laekveres ja Mooras. Kogumiskaevud on Veneveres, Laekvere aleviku lõunaosas ning paljudel majapidamistel. Sadevete kanalisatsioon on Laekveres ja Veneveres. Tsentraliseeritud veevarustus on Laekvere alevikus, Muugas, Paasveres, Veneveres, Mooras ja Rahklas. Tööstuste ning suurfarmide pumbamajad on AS-l Boxer, Laekvere, Moora ja Muuga suurfarmidel ning Rahkla ja Venevere farmidel. Talude ja eramajade puur- või salvkaevude kohta täpsed andmed puuduvad. Probleemiks on veetaseme langus ning seega on vajalik puurida uued puurkaevud. 9.1.5. Elektrivarustus ja side Laekvere valla tarbijaid varustab elektrienergiaga AS Eesti Energia. Telefoniside osas teenindab valla kliente Elion Ettevõtted AS. Mobiilsidet pakuvad EMT, Elisa ja Tele2. 9.2. SWOT-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED • Tihe teede võrk. • Suured magistraalid läbivad valda. • Hea teede olukord. • Tsentraalse keskkütte säilimine. • Palju kohalikul kütusel majapidamisi. • Asulates on ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga liitunute protsent kõrge. • Paranenud elektripinge ja hea elektriga varustatus. • Üsna kehv kruusateede olukord. • Puudub teehoolduskava. • Tolmuvaba kattega teede halb olukord. • Teede lõhkumine metsa väljaveol. • Teede võsastumine. • Kõnnitee puudumine Laekvere alevikus. • Moora-Laekvere vahelise kergliiklustee puudumine. • Teedevõrgustiku puudulik märgistus. • Vallateede alune maa on osaliselt kinnistatud eraomanikele. • Valla üldplaneering on aegunud. • Taludel ja majadel puuduvad üheselt teadaolevad aadressid. • Elanikel ei jätku tahtmist ja sissetulekuid hoonete remondiks ja korrastamiseks. • Valla territooriumil asuvates 26 kortermajas ei ole moodustatud korteriühistuid ega sõlmitud ühise tegutsemise lepinguid. • Side kadumine elektrikatkestuse korral. • Väga halb mobiilside levi Muuga, Paasvere ja Venevere piirkonnas. • Puudub kahepoolne toide Venevere piirkonnas. • Elektripinge puudulikkus. • Võrgud ja puhastid on vananenud ning vajavad rekonstrueerimist. • Märkimisväärse osa reovee juhtimine loodusesse ilma puhastamata. • Kanalisatsiooni puudumine Laekvere aleviku põhjapoolses osas. • Üleujutused suurvee ajal. • Osaliselt äriühingutele kuuluvad veevarustussüsteemid Rahklas ja Muugas on amortiseerunud. • Puudub ÜVK arengukava. • Katlamaja kasutab kütteks kallist põlevkiviõli. • Busside väljumisajad ei sobi kõikidele kasutajatele. • Valla õpilasringide graafikut ei ole võimalik kõigile sobivaks muuta. • Toimub bussiootekodade lõhkumine. • Puudulik bussiootekodade hooldus. • Palju peremeheta ja lagunevaid hooneid. • Koolihoonete amortiseerumine. • Hooned vajavad kõikjal soojustamist, eriti Laekvere Rahva Maja. VÕIMALUSED OHUD • Veemajandusprojekt. • Suurenev riigi osalus teede investeeringutes. • Tsentraalse kütte hinna tõus. • Valla vähene kaasfinantseerimise võimalus. • Ehitushindade tõus. 9.3. Visioon Laekvere vallas on hästi sõidetavad tolmuvabad teed, veevarustus ja kanalisatsioon suuremates asulates, säilinud tsentraalne küte, elanikel uued puurkaevud ja rajatud kergliiklusteed. 9.4. Arengu eesmärgid 9.4.1. Elamumajanduse arengu eesmärgid 1. Heas korras sotsiaalkorterid. 2. Hoogustunud elamuehitus. 9.4.2. Teede ja transpordi arengu eesmärgid 1. Hooldatud sõidukorras märgistatud teed. 2. Rajatud on kergliiklusteed Moorast Laekverre ning kõnnitee Laekveres. 3. Hea transpordiühendus Rakvere ja teiste suuremate keskustega ning õpilastele kodust kooli ja tagasi. 4. Heas korras bussiootepaviljonid. 9.4.3. Soojamajanduse arengu eesmärgid 1. Perspektiivne ja keskkonnasõbralik küte. 2. Hoonete suurenenud soojapidavus. 3. Soojusenergia stabiilne ja vastuvõetav hind. 9.4.4. Veevarustuse ja kanalisatsiooni arengu eesmärgid 1. Toimiv, efektiivne, keskkonnanõuetele vastav ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteem. 2. Teenuse taskukohane hind. 9.4.5. Elektrivarustuse ja side arengu eesmärgid 1. Side kvaliteedi kasv. 2. Digitaliseeritud telefoni- ja televisiooniside. 3. Stabiilse pinge ja piisava võimsusega elektrivarustus. 10. TURVALISUS 10.1. Ülevaade olukorrast Korrakaitse Laekvere valda teenindab Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna Väike-Maarja konstaablijaoskond. Vallale on kinnitatud üks konstaabel, keda vabatahtlikkuse alusel abistavad kaks abipolitseinikku. Puhkepäevadel ja puhkuse ajal asendab konstaablit mõni teine piirkonna konstaabel. Appi on võimalik kutsuda Rakveres paiknevat patrulli. Pistelist liikluskontrolli võib valla territooriumil teostada ka vabariiklik liiklusjärelevalve. Politseil on hea koostöö kaitseliidu Viru maleva Tapa kompanii Laekvere rühmaga. Vajadusel on võimalik appi suunata kuni 15 meest. Naabrivalve piirkondi on kaks ja need asuvad Laekvere alevikus. Päästeteenistus Laekvere valda teenindavad Ida-Eesti Päästekeskuse Lääne-Virumaa päästeosakonna Simuna ja Väike-Maarja tugikomandod. Suuremate tulekahjude korral tuuakse abijõude ka Roelast ja Rakverest. Tuletõrje dispet?erteenistus asub Jõhvis. Laekvere vallal puudub nii vabatahtlik- kui ka munitsipaaltuletõrje komando. Kiirabi Laekvere valla elanikke teenindavad Rakvere Haigla Väike-Maarjas või Rakveres asuvad kiirabi brigaadid. Kiirabi orienteeruv saabumise aeg on 0,5-1 tundi pärast väljakutset. 10.2. SWOT-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED • Vargused, eriti metsavargused, on tunduvalt vähenenud. • On tekkinud esimesed naabrivalve piirkonnad. • Vähenenud on salaalkoholi müük. • Politsei, päästeteenistuse ja kaitseliidu vahel on hea koostöö. • Valla hoonetesse on paigaldatud valve- ja tulekahju süsteemid. • Tänu mobiilside arengule on valla territooriumil hea sideühendus. • Vallal on oma konstaabel, kelle kasutuses on hea varustusega tööauto. • Narkomaania ei ole muutunud probleemiks. • Politseid ja päästeteenistust toetatakse valla eelarvest. • On olemas aktiivsed abipolitseinikud. • Sagedased on inimohvritega tulekahjud. • Suurenenud on inimestevaheline füüsiline vägivald. • Statistiliselt on vargus põhiliseks kuriteoks. • Elanikud on ükskõiksed nende ümber toimuva suhtes. • Noorte seas on levinud alkoholism. • Sage alkoholijoobes liiklusvahendi juhtimine. • Vallas ei tegutse vabatahtlikku tuletõrje organisatsiooni ja puudub nõuetele vastav tuletõrjeauto. • Nõrk noorte tuleohutuse alane väljaõpe. • Taludel ja majadel puuduvad üheselt teada olevad aadressid. • Hulkuvate koerte probleem on lahenduseta. • Väike-Maarja piirkonnas puudub politseipatrull. • Naabervaldades on nõrk politseikontroll. • Vallas asuvad suured metsamassiivid on tihti tuleohtlikud. • Sagenenud on oht, et seenelised või marjulised eksivad metsa. • Madal liikluskultuur. • Naabrivalve vähe levinud. VÕIMALUSED OHUD • Elanike suurem kaasamine kuritegude ja õnnetuste ennetamisele. • Kinnistutega seotud aadresside kehtestamine - ühtne süsteem politsei ja päästeteenistuse jaoks. • Koostöö kaitseliiduga avaliku korra tagamisel. • Madalad palgad ja sobivate töökohtade puudus. • Elanike, eriti haritud noorte, lahkumine vallast. • Võimalik politseinike lahkumine töölt seoses motivatsiooni puudumisega. • Autode arvu pidev suurenemine. • Haiguste (linnugripp, AIDS, tuberkuloos) järjest laiem levimine. • Võimalikud ümberkorraldused politsei ja päästeteenistuse juhtimises ning paiknemises. 10.3. Visioon Laekvere vald on turvalise elukeskkonnaga, hästi toimiva pääste- ja korrakaitse teenistustega varustatud elu- ja töökoht. 10.4. Arengu eesmärgid 1. Vähenenud tulekahjude ja kuritegude arv. 2. Paranenud liikluskultuur. 3. Korraldatud on aktiivne korravalve. 4. Hea koostöö politsei, päästeteenistuse ja kaitseliidu vahel.