Vinni Vallavolikogu — Vinni valla arengukava muutmine — KO, 191, 2323

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 lg 7 alusel. § 1. Vinni Vallavolikogu 23.09.2005 määrusega nr 17 kinnitatud «Vinni valla arengukava aastateks 2006–2010» tehakse järgmised muudatused: 1) Vinni valla arengukavas aastateks 2006–2010 üldiseloomustuse peatükki «7. Ettevõtlus», täiendatakse järgmiselt: «Vinni vallas on soodne ettevõtluskeskkond nii oma vabariigi kui ka välisinvestori ja ettevõtja jaoks. Soodne asend: läheduses Rakvere linn, Kunda sadam; hea teedevõrk transpordile üle terve Eesti. Ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri arendamiseks tehakse tihedat koostööd valla ja ettevõtjate vahel. Ettevõtjate ergutamiseks ja abistamiseks kasutatakse rahalisi toetusi, millega aidatakse nii äri alustada, kui ka tehnilist taset tõsta. Pidev töö käib uute ettevõtjate ja investorite leidmiseks, kes looksid valda uusi töökohti ja tõstaksid kohalike elanike elukvaliteeti. Koos sellega on vaja omalt poolt renoveerida ja arendada avaliku tehnilise infrastruktuuri taset (juurdepääsuteed, vee- ja kanalisatsioonitrassid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sideliinid, küttesüsteemid jne.), et võimaldada ettevõtjal kiiremini alustada tegevust, mis on omakorda kasulik vallale. Samuti tuleb käsitleda endiste tööstus- ja põllumajandusobjektide maa-alade ettevalmistamist nende taaskasutusele võtmiseks ettevõtluse arendamise eesmärgil. Siia juurde kuulub ka miljööd risustavate kasutusel mitteolevate ja ohtlike ehitiste likvideerimine ja pinnase puhastamine, aga ka kasutusel mitteolevate ehitiste konserveerimine taaskasutusele võtmise eesmärgil. Kõiki neid vallapoolseid tegevusi ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks muutmisel saab finantseerida Euroopa Liidu Tõukefondide toel.» 2) Vinni valla arengukavas aastateks 2006 – 2010 üldiseloomustuse peatükki «12. Haridus», alapeatükk 12.1 Üldharidus sõnastatakse järgmiselt: «Olukorra kirjeldus Valla territooriumil on võimalik üldharidust omandada kolmes koolis: Ferdinand von Wrangelli nimeline Roela Põhikool - kool asutati 1822. aastal. Kooli tüüpi on mitmeid kordi muudetud. Täna töötatakse põhikoolina, mille struktuuriüksusena töötab 20-kohaline õpilaskodu. Tudu Põhikool -Tudus hakati koolitarkust jagama 1850. aastal, mil koolimaja veel ei olnud. Esimene koolimaja valmis 1863. aastal. Täna töötab Tudu kool põhikoolina. Vinni- Pajusti Gümnaasium - gümnaasiumi eelkäijaks tuleb lugeda Vinni külakooli, mille kohta arhiivimaterjalidest võib lugeda, et «kool on elus 1842-sest aastast sadik». Vinnis asus kool ka mõisahoones ning 1794. aastal organiseeriti Vinni mõisa Aadlineidude kool (töötas kuni aastani 1915). Vinni külakooli sulgemise järel viidi lapsed Pajusti kooli. Vinni- Pajusti kooli ajalugu jätkub Vinni- Pajusti Külakooliga, mis algselt kandis Pajusti kooli nime. 60. aastate keskpaiku tõstsid Erich Erilt Vilde kolhoosi esimehena ja Heino Kallaste Vinni sovhoosi direktorina üles küsimuse uue koolihoone ehitamisest. Kahe majandi ühiste jõududega kerkis Vinni- Pajusti tammiku põhjaservale uus hoone. 1.septembril 1988 alustatigi tööd uues koolimajas keskkoolina, 1994.aasta septembrist gümnaasiumina. Õpilased Õpilaste arv koolides seisuga 01.09.2007: Näitaja/ kool Vinni-Pajusti Gümnaasium Roela PK Tudu PK Õpilaste arv 507 97 55 sh. teistest KOV-idest 58 11 20 Õpilasi 1.-3.kl 117 18 13 sh. teistest KOV-idest 13 2 5 Õpilasi 4.-6.klass 111 33 16 s.h. teistest KOV-idest 6 4 8 Õpilasi 7.-9.klass 144 46 26 s.h. teistest KOV-idest 9 5 7 Õpilasi 10.-12.klass 135 s.h. teistest KOV-idest 30 Klassikomplekte 24 7 5 s.h. tasandusklassid 3 Kuigi sündivus on vallas väikese tõusu tendentsiga, ei tähenda see,et need lapsed kõik tegelikult ka valla koolidesse jõuavad, osa lastest on vaid registri järgi Vinni valla lapsed, kuid elavad teistes omavalitsustes. Kui 1997. aastal astus valla seitsmesse esimesse klassi kokku 104 õpilast, 2005. aasta 1.jaanuaril õppis neljas 1.klassis kokku 61 last, siis 2007.aastal 53. Roela ja Tudu koolis töötavad liitklassid, Vinni- Pajusti Gümnaasiumis on avatud 2 paralleelklassi aastakäigu kohta, millest üks võib olla tasandusklass õpiraskustega õpilastele. Põhikoolide jätkusuutlikkuse aitab tagada Roelas asuv õpilaskodu ning Tudu kooli kui regionaalse erivajadusega kooli finantseerimine. Laste sündivus aastakäikude (01.10-30.09) ja koolipiirkondade kaupa: Piirk/sünniaeg 1992 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Kooli algus 1999 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 VPG 53 41 29 39 40 29 41 54 46 Roela 16 5 10 5 4 8 7 5 11 Tudu 10 6 5 4 4 2 5 6 9 s.h.koolipiirkonnast 10 5 5 4 4 2 4 6 8 Registripõhine õpilaste arvu prognoos Tudu Klass/aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 1 3 5 4 4 2 5 6 9 2 1 3 5 3 5 2 5 6 3 9 1 3 5 3 5 2 5 4 3 9 1 3 5 3 5 2 5 10 3 9 1 3 5 3 5 6 3 10 3 9 1 3 5 3 7 8 4 10 3 9 1 3 5 8 6 7 4 10 3 9 1 3 9 12 6 7 4 10 3 9 1 Kokku 55 48 46 42 41 36 39 39 Roela Klass/aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 1 5 10 5 4 8 7 5 11 2 3 5 10 5 4 8 7 5 3 10 3 5 10 5 4 8 7 4 17 10 3 5 10 5 4 8 5 11 17 10 3 5 10 5 4 6 5 11 17 10 3 5 10 5 7 15 5 11 17 10 3 5 10 8 15 15 5 11 17 10 3 5 9 16 15 15 5 11 17 10 3 Kokku 97 91 81 70 73 69 57 58 VPG Klass/aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 1 45 29 39 40 29 41 54 46 2 36 45 29 39 40 29 41 54 3 36 36 45 29 39 40 29 41 4 40 36 36 45 29 39 40 29 5 33 40 36 36 45 29 39 40 6 38 33 40 36 36 45 29 39 7 44 38 33 40 36 36 45 29 8 46 44 38 33 40 36 36 45 9 54 46 44 38 33 40 36 36 Kokku pk 372 347 340 336 327 335 349 359 10 59 50 40 40 40 40 40 40 11 38 50 40 40 40 40 40 40 12 38 38 50 40 40 40 40 40 Kõik kokku 507 485 470 456 447 455 469 479 Õpetajad Näitaja VPG Roela Tudu Õpetaja ametikohti 01.09.2007 41 10 6 Õpetajate arv 49 15 11 neist õpetab gümnaasiumiastmes 30 Õpetajate kvalifikatsioon: Atesteeritud: VPG Roela Tudu Õpetaja -metoodik Vanempedagoog 16 4 Neist õpetab gümn. 13 Pedagoog 28 10 10 Neist õpetab gümn. 16 Noorempedagoog 5 1 1 Neist õpetab gümn. 1 Vald tagab kvaliteetse ja õpilaste erivajadusi arvestava põhihariduse saamise valla piires, erandjuhtudel suunatakse erivajadusega õpilased nõustamiskomisjoni kaudu neile sobiva õppekava järgi õppimiseks teiste omavalitsuste või riigikoolidesse. Valla koolides on hariduse saamiseks rakendatud mitmeid tugiteenuseid: töötavad logopeedid, õpilased saavad parandus- ja õpiabi, aineõpetajad annavad tugiõpet, pidevalt tehakse lisatööd andekate õpilastega, on võimalused õppida individuaalse õppekava järgi ning tervislikel põhjustel olla koduõppel. Vinni- Pajusti Gümnaasiumis töötavad õpiraskustega õpilastele tasandusklassid. Väga suureks abiks on sotsiaalpedagoog. Kõikides koolides algatatakse ja viiakse läbi erinevaid rahvusvahelisi ja kohalikke projekte. Koolides töötab hea ja vastava kvalifikatsiooniga personal, õpetajad väärtustavad elukestvat õpet ning on uuele avatud. Õppimist koolis toetavad poliitilised otsused: kõigile valla koolide õpilastele on võimaldatud tasuta töövihikud ja sõit õpilas- või avalike liinidega piirkonna lähima kooli ja kodu vahel, koolilõuna on põhikooliosas tasuta. Olulise tähtsusega on kvaliteetse keskhariduse omandamise võimalus kohapeal. Õpilastel on võimalik valida humanitaar-, reaal- või loodusharu vahel või saada eelkutseõpet koostöös Lääne-Viru Rakenduskõrgkooliga ja Rakvere Kutsekeskkooliga. Lähiaastatel tuleb jõuda olukorrani, et Vinni- Pajusti Gümnaasiumis on soodne, turvaline ja kaasaaja nõuetele vastav õpikeskkond, mis saavutatakse koolihoone täieliku renoveerimise kaudu kaasates lisaks valla eelarvele Euroopa Liidu Tõukefondide rahalisi vahendeid. Aastatel 2008- 2010 on Vinni- Pajusti Gümnaasiumi renoveerimine ja staadioni rajamine kooli juurde esmane objekt valla investeeringutes.» 3) Vinni valla arengukavas aastateks 2006 – 2010 üldiseloomustuse peatükki «12 Haridus», alapeatükk 12.2 Alusharidus sõnastatakse järgmiselt: «Olukorra kirjeldus Laste ettevalmistamisel kooliks on kodu kõrval läbi aegade olnud suur osa täita lasteaedadel, kus toimub laste sotsialiseerumine ja kooliküpsususe saavutamine. Esimene teadaolev lasteaed avati 1919 aastal Küti mõisas lastele, kelle vanemad töötasid mõisas. Lasteaed oli mõisa ülalpidamisel. Kadila lasteaia kohta on esimesed andmed 1938 aastast, kui valmis uus koolimaja, mille juures tegutses kuni 1940 aastani suviti lasteaed segarühmana. Esimene kolhoosilasteaed loodi 1951 aastal Arukülas Hommiku kolhoosis. Täna on valla hallata 5 koolieelikutega tegelevat haridusasutust: Koolieelne lasteasutus Laste arv 01.01.2007 Rühmade arv Vinni Lasteaed (1959) 74 4 Pajusti Lasteaed (1972) 52 3 Kulina Lasteaed (1963- Viru-Jaagupis, 1971-Kulinal) 28 2 Roela Lasteaed (1975) 27 2 Tudu Lasteaed (1965) 12 1 Koolieelikuid lasteaedades: Koolieelikuid piirkonnas Lapsi lasteaias vastava lasteaia piirkonnast Piirkonnast lasteaias käijate %kokku/van kui 3 a alla 3-aastaste koolieelikute arv Vinni 111 64 5891 52 Pajusti 102 51 5093 61 Kulina 58 27 4775 28 Roela 50 28 5689 23 Tudu 33 10 3033 18 Vallas kokku 354 180 5186 182 Lasteaiaõpetajate arv ja kvalifikatsioon: Näitaja Vinni Pajusti Kulina Roela Tudu Õpetajate ametikohti 9 6 3 3 1 Õpetajate arv 10 7 4 3 2 Neist van.pedag. 6 1 Lasteaiaõpetajate staaž: Staaž Vinni Pajusti Kulina Roela Tudu 39083 1 2 39117 1 5- 10 2 39374 4 3 üle 20 5 2 4 3 Lasteaiaõpetajate vanus Vanus Vinni Pajusti Kulina Roela Tudu Kuni 25 2 25-35 1 1 35-45 5 2 45-65 5 3 4 3 1 üle 65 Valla lasteaiad töötavad kvalifitseeritud , algatusvõimeliste, empaatiliste töötajatega. Lasteaiad on lastele ja nende vanematele vajalikud ja tunnustatud. Lasteaiaga hõlvatus on suhteliselt kõrge, kuna kooliks ettevalmistamine on käesoleval ajal seatud lasteaia ülesandeks. Lähiajal toimunud konkursid lasteaia õpetajate vabadele ametikohtadele on näidanud, et piirkonnas ületab tööpakkumine tööjõu pakkumise, seda eriti muusikaõpetajate osas s.t et lasteaia õpetajate lasteaeda tööle leidmine on tõsine probleem. Väljaspool alevikku elavatel lastel on võimalik kasutada lasteaeda sõiduks õpilastransporti. Enamus bussides turvavad lapsi õpetajad, mõnes vanemad õpilased. Kuigi õpilasbuss pole just parim lahendus lapse lasteaeda jõudmisel, on ta mõnele perele ainus võimalus lasteaia teenusest osa saada. Piira elanikele oleme ostnud lasteaia kohti Rakvere linna, kui tõmbekeskuse lasteaedadesse. Vald on toetanud vähekindlustatud peresid lasteaia kohamaksu ning toidukulu maksmisel. Tuginedes laste arvu suurenemisele Pajusti Lastepäevakodu piirkonnas on vajalik lisa rühmaruumi juurdeehitus ajavahemikus 2008- 2010. Rahastajatena nähakse ette vallaeelarvet ja Euroopa Liidu Tõukefonde.» 4) Vinni valla arengukavas aastateks 2006 – 2010 üldiseloomustuse peatükki «12 Haridus», alapeatükk 12.3 Kutse- ja kõrgharidus sõnastatakse järgmiselt: «Vallas asub Lääne- Viru Rakenduskõrgkool, mis moodustati 2001. aastal kahe kooli – Mõdriku Põllumajandustehnikumi ja Rakvere Pedagoogikakooli baasil. Hetkel õpib Lääne- Viru Rakenduskõrgkoolis üle tuhande üliõpilase. Omandada saab rakenduskõrghariduse viiel erialal: raamatupidamine, sotsiaaltöö, ärijuhtimine, äriinfotehnoloogia, kaubandusökonoomika ja kutsekeskhariduse kolmel erialal: majandusinfo töötlemine, müügiassistent ning ärikorraldus. Õppekavasid arendatakse eelkõige riigi ja regiooni vajadustest lähtuvalt. Aluseks otsuste tegemisel on läbiviidud uuringud ja tööandjate poolt esitatud soovid. Koolis töötab missioonitundega personal. Õpetajate ja juhendajate kõrge kvalifikatsioon, motiveeritus, uuendusmeelsus, õpi- ja koostöövalmidus ning lojaalsus on kooli organisatsioonikultuuri aluseks. Kool on õppijakeskne, valitseb asjatundlik ja efektiivne töökorraldus. Infosüsteem toetab kooli ja õppeprotsessi arengut. Kooli juures töötab karjäärikeskus. Koostöös Vinni- Pajusti Gümnaasiumiga pakutakse kutsealast eelkoolitust. Kool on oluline täiskasvanute täiend- ja ümberõppekeskus. Põhikooli järgsel haridustee valikul on suur osakaal Rakvere Kutsekeskkoolil, kus õpib kokku ~ 100 Vinni valla last puidu-ja metallide töötlemise, ehituse, kodumajanduse, toitlustamise ja hotellimajanduse erialal. Alates 2007.aasta sügisest on rakendatud ka eelkutseõpe põhikooli 3.astmes. Keskhariduse baasil on valikud märksa laiemad ning Vinni valla õpilased on esindatud peaaegu kõikides vabariigi rakenduslikku- ning kõrgharidust andvates õppeasutustes. Populaarsemad on aastate lõikes olnud Tartu Ülikool, Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool ning Lääne- Virumaa Kutsekõrgkool.» 5) Vinni valla arengukavas aastateks 2006 – 2010 üldiseloomustuse peatükki «13. Vaba- ja huviharidus», sõnastatakse järgmiselt: «Olukorra kirjeldus Vinni valla lastel on mitmekesised võimalused vaba- ja huvihariduseks . Vinni- Pajusti Gümnaasiumis tasustatakse 2007/2008 õppeaastal valla eelarvest ~ 160 ringitundi: 50 muusika, 55 spordi, 7 tantsu, 9 mälumängu, 2 näitemängu, 9 käsitöö ja tööõpetuse, 2 kodunduse, 6 kunsti, 16 muud erinevat huviringi tundi. Osa muusika-, tantsu- ja spordiringe töötavad spordikompleksi, Pajusti klubi ja noortemaja juures. Roela põhikoolis tasustatakse 2007/2008 õppeaastal valla eelarvest ~ 50 ringi juhendamine:10 spordi, 3 käsitöö, 6 keele, 11 arvuti, 2 tantsu, 9 muusika, 2 tööõpetuse, 3 looduse, 2 näite ja 4 muud huviringi tundi. Tudu põhikoolis tasustatakse 2007/2008 õppeaastal valla eelarvest ~ 24 ringi juhendamine: 2 näitemängu, 6 muusika, 2 tantsu, 2 meedia, 2 foto ja 10 spordiringi juhendamine. Kõikides rahvamajades ning spordihoones töötab samuti laste- ja noortehuviringe. Vinni valla noored on saavutanud mitmetel aladel (sport, tants, vokaalmuusika, kunst, kodu-uurimine) vabariikliku tähtsusega tulemusi-auhinnalisi kohti võistlustel ja konkurssidel. Toetatud on võistlustasude ning transpordikulude tasumist. Noorte aktiivsete tegijate suur arv erinevates valdkondades seab aga finantseerimisele piirid ning tegelik toetust vajajate arv on võimalustest kordi suurem. Väljaspool valda on toetatud Rakvere muusikakoolis õppivaid lapsi kohamaksu tasumisel ning muid huvitegevuse kulusid lapsevanema avalduse alusel kuni 50 % ulatuses. Mitmeid võimalusi vaba- ja huvihariduse valdkonnas on saadud projektide kaasabil. Aktiivseid noorteprojektide kirjutajaid asub pea kõikides koolides, noortekeskustes ja rahvamajades. Tegevusi vaba- ja huvihariduse edendamiseks saab finantseerida Euroopa Liidu Tõukefondide toel.» 6) Vinni valla arengukavas aastateks 2006 – 2010 üldiseloomustuse peatükki «15. Kultuur, sport, kirik», alapeatükki sport täiendatakse järgmiselt: «Vinni- Pajusti Gümnaasiumi juurde rajatav staadion avardab piirkonnas välitingimustes sportimise ja kehakultuurialase tegevuse ning vaba aja sisuka veetmise võimalusi. Koostöös valla ettevõtjate, kolmanda sektori ja huvigruppidega rajatakse juurde, korrastatakse ning uuendatakse spordile kaasa aitavat infrastruktuuri ja rajatisi (parklad, kergliiklus- ja juurdepääsuteed ning matka ja õpperajad, sanitaar- ja jäätmehooldustingimused, infotahvlid ja –viidad). Kõiki neid tegevusi spordi edendamiseks saab finantseerida Euroopa Liidu Tõukefondide toel.» 7) Vinni valla arengukavas aastateks 2006 – 2010 üldiseloomustuse peatükki «16.Sotsiaalhoolekanne» , lisatakse alapeatükk 16.3: «16.3 Inju Lastekodu projekteerimine ja ehitamine» Inju Lastekodu on kauaaegsete kogemustega hoolekandeastusus, mille eesmärgiks on pakkuda asenduskoduteenust. Asenduskoduteenuse eesmärgiks on lapse põhivajadusete rahuldamine ja talle turvalise ning arenguks soodsa elukeskkonna loomine. Lapse ettevalmistamine temale võimetekohaseks toimelulekuks täiskasvanueas. Eesmärkide saavutamiseks on vajalik lapse elamistingimuste kaasajastamine, mistõttu on vajalik ehitada olemasoleva riigi poolt üleantud Inju Lastekodu endiste hoonete asemele uuel kontseptsioonil põhinevad maksimaalselt 10-le lapsele asenduskoduteenuse osutamiseks mõeldud peremajad, viies teenuse pakkumise vastavaks asenduskodule ettenähtud tervisekaitse nõuetele. Loodavas uues lastekodus pakkutakse 40-le õigustatud isikule vastavat teenust. 8) Vinni valla arengukavas aastateks 2006 – 2010 üldiseloomustuse peatükki «17. Tervishoid», lisatakse alapeatükk 17.1 : «17.1 Vinni üldarstiabi hoone rajamine Seoses Vinni Tervisekeskuse hoone amortiseerumisega on vallal suur vajadus uue arstiabihoone järele. Endises majas on ruumide paigutus ebaotstarbekas ning kogu hoone ei vasta kaasaja nõuetele. Kapitaalremondi tegemiseks puudub asenduspind arstiabi osutamiseks. Seetõttu on uue hoone rajamine otstarbekas ja ettenägev tulevasteks muutusteks. Rahastamisallikana nähakse valla eelarvet ja Euroopa Liidu Tõukefondide vahendeid.» 9) Vinni valla arengukavas aastateks 2006 – 2010 üldiseloomustuse peatükki «18.Vaatamisväärsused, puhkemajandus, turism», täiendatakse järgmiselt: Vinni vald on kasvava tähtsusega puhke- ja turismipiirkond nii kohalikele kui ka välisturistidele. Vinni valla turismiobjektid on kaardistatud ja kättesaadavad kõigile huvilistele. Tähtsamad loodus- ja kultuuriobjektid on tähistatud viitadega. Toimub koostöö Rakvere linna ja naabervaldadega turismiobjektide paremaks turustamiseks. Koostöös valla ettevõtjate, kolmanda sektori ja huvigruppidega rajatakse juurde, korrastatakse ning uuendatakse turismile kaasa aitavat infrastruktuuri ja rajatisi (parklad, juurdepääsuteed ja –rajad, sanitaar- ja jäätmehooldustingimused, infotahvlid ja –viidad). Et tõsta turismiobjektide atraktiivsust on vaja nende väljaarendamine ja mitmekesistamine (teemapargid, käsitöökojad, muuseumid jne.). Samuti on vajalik sportliku suunitlusega vaba aja veetmise keskuste arendamine, aktiivse puhkuse võimaluste mitmekesistamine (matka- ja õpperajad, kergliiklusteed, supelrannad jne.). Turismi ja puhkemajanduse edendamiseks on vaja eksponeerida kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslikke alasid (ajaloolised objektid, kultuurilised objektid). Vajadusel peab tõstma ka antud objektide väärtust (objektide restaureerimine ja renoveerimine, ajalooliste varemete konserveerimine ning nende taaskasutusele võtt, vaadete avamine looduses jne.). Et objektid oleks paremini jälgitavad on vajalik vaateplatvormide ja –tornide rajamine, puhkeotstarbeliste väikerajatiste väljaarendamine ja heakorrastamine. Kõiki neid tegevusi turismi ja puhkemajanduse edendamiseks saab finantseerida Euroopa Liidu Tõukefondide toel.» 10) Muuta Vinni valla arengukava peatükki «Tegevuskava» ( lisatud ). § 2. Määrus jõustub 15.novembril 2007. Volikogu esimees Meelis MAINE