Vabariigi Valitsus — Sisekaitseakadeemia põhimäärus — RT I, 64, 403

Määrus kehtestatakse «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 4 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Õiguslik seisund (1) Sisekaitseakadeemia (edaspidi akadeemia) on sisekaitseline rakenduskõrgkool «Rakenduskõrgkooli seaduse» tähenduses. (2) Akadeemia on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. § 2. Eesmärk Akadeemia eesmärk on sisejulgeolekualase õppe- ja arendustegevuse ning ausate ja pädevate riigiametnike koolituse kaudu suurendada turvalisust ning luua tingimused stabiilseks arenguks kogu Eestis. § 3. Tegevusvaldkonnad ja õppekava tüüp (1) Akadeemia tegevusvaldkondadeks on: 1) kõrghariduse omandamise võimaldamine rakenduskõrgharidusõppe ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel; 2) kutsehariduse omandamise võimaldamine keskhariduse baasil läbiviidava kutseõppe õppekavade alusel; 3) rakendusuuringute läbiviimine ja arendustegevus riigi sisejulgeoleku ja teistes avaliku teenistuse valdkondades; 4) avalike teenistujate koolitus- ja arendustegevuse korraldamine; 5) künoloogiateenistuse valdkonnas koerajuhtide täiendkoolituse läbiviimine ja korraldamine. (2) Akadeemias toimub keskhariduse baasil läbiviidav kutseõpe või rakenduskõrgharidusõpe järgmistes sisejulgeoleku valdkondades: 1) politsei; 2) pääste; 3) piirivalve; 4) korrektsioon; 5) maksundus ja toll. (3) Akadeemias toimub rakenduskõrgharidusõpe avaliku teenistuse valdkonnas halduskorralduse õppekava alusel 2007/2008. õppeaastal ja enne seda immatrikuleeritud üliõpilastele. § 4. Ülesanded Akadeemia: 1) loob oma liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides; 2) hangib õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid; 3) arendab akadeemia raamatukogu akadeemia liikmeskonna ning koostööpartnerite teenindamiseks; 4) korraldab riigi sisejulgeoleku ja teiste avaliku teenistuse alaste õppevahendite väljaandmist ning teadustööde avaldamist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks; 5) arendab koostööd teadus- ja arendusasutustega Eestis ja välisriikides; 6) korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi riigi sisejulgeoleku ja teistes avaliku teenistuse valdkondades; 7) loob oma liikmeskonnale tingimused kultuuri- ja spordialaseks tegevuseks ning arendab oma liikmeskonna loomingulise ja kultuurilise eneseteostuse võimalusi; 8) edendab muud tulunduslikku ja mittetulunduslikku tegevust, mis aitab kaasa akadeemia eesmärgi saavutamisele. § 5. Asukoht (1) Akadeemia asub Tallinnas. Akadeemia postiaadress on Kase 61, 12012 Tallinn. (2) Akadeemia struktuuriüksused võivad asuda mujal Eestis. Akadeemia nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne akadeemia asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes. § 6. Sümboolika ja pitsat (1) Akadeemial on oma embleem (lisa 1). Akadeemia embleemi võib kasutada akadeemia trükistel ja meenetel. (2) Akadeemial on oma teeneterist ja teenetemedalid (lisad 2 ja 3). (3) Siseminister kinnitab teenetemärgi komisjoni otsuse teeneteristide andmise kohta. (4) Teeneterist antakse akadeemia töötajale vääriliste teenete eest akadeemia ülesannete täitmisel või muule isikule tulemusrikka koostöö eest akadeemiaga. (5) Akadeemia teenetemedaleid annab rektor käskkirjaga teenetemärgi komisjoni otsuse alusel. (6) Akadeemia teenetemedalitel on kolm klassi – I, II ja III klass. (7) Teenetemedaleid antakse Eesti Vabariigi aastapäevaks, akadeemia aastapäevaks ja akadeemia erialade ametkondade aastapäevadeks või erandina muul ajal silmapaistvate tulemuste eest õppetöös ja sporditegevuses üliõpilasele ning pikaajalise laitmatu töö või silmapaistvate teenete eest akadeemias töötanud isikule vastavalt teenetemärgi komisjoni otsusele. (8) Teeneteriste ja teenetemedaleid kantakse kooskõlas riiklike autasude kandmise hea tavaga. Teeneteristi kantakse vasakul pool rinnas riiklike autasude järel, teenetemedalit kantakse teeneteristi järel. (9) Akadeemial on tunnuslipp (lisa 4). (10) Akadeemial on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väike riigivapp. Sõõri ülemisel äärel (riigivapi suhtes) on sõna SISEKAITSEAKADEEMIA. (11) Akadeemia kooskõlastab oma sümbolid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 2. peatükk JUHTIMINE § 7. Rektor (1) Akadeemiat juhib ja esindab rektor. Rektor kannab vastutust akadeemia üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Rektor: 1) teostab oma pädevuse piires kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) juhib ja korraldab oma vahetus alluvuses olevate direktorite, prorektori, siseaudiitori, personaliosakonna, rahandusosakonna, Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse ning akadeemia kolledžite tööd; 3) esindab akadeemiat «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 4) kinnitab käskkirjaga akadeemia sisekorraeeskirja ja asjaajamiseeskirja; 5) kinnitab käskkirjaga akadeemia struktuuriüksuste põhimäärused. Kolledži või Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse põhimäärus kooskõlastatakse eelnevalt vastava kolledži või Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse nõukoguga; 6) teeb siseministrile ettepaneku akadeemia koosseisu kinnitamise kohta; 7) võib oma pädevuse piires volitada prorektorit või teisi akadeemia töötajaid tegema akadeemia nimel tehinguid; 8) tagab õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse; 9) kinnitab akadeemias keskhariduse baasil läbiviidava kutseõppe õppekavad ja nendes tehtavad muudatused, kooskõlastades need eelnevalt akadeemia nõukoguga; 10) kehtestab keskhariduse baasil läbiviidava kutseõppe politsei, pääste ja piirivalve valdkonna õppekavade alusel õppivatele õpilastele riigieelarve vahenditest rahastatava toitlustamise ja majutamise tingimused ning korra; 11) tagab akadeemia eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise; 12) kinnitab akadeemiasisese eelarve ja struktuuriüksuste alaeelarved ning tagab nende täitmise; 13) käsutab akadeemia eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses; 14) on aruandekohustuslik akadeemia nõukogu ja siseministri ees; 15) korraldab nõukogu otsuste täitmist; 16) teeb siseministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta; 17) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi; 18) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid akadeemia töötajatega, samuti kinnitab ametijuhendid; 19) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud; 20) lahendab teisi «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja käesoleva põhimäärusega tema pädevusse antud küsimusi. (3) Oma pädevuse piires annab rektor käskkirju. (4) Rektori äraolekul toimub tema asendamine järgmises järjestuses: prorektor; teadus- ja arendusdirektor; haldusdirektor; Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse direktor. (5) Töösuhte peatumisel määrab rektori asendaja siseminister, muudel rektori ajutise äraoleku juhtudel määrab tema asendaja rektor ise, millest viivitamata informeeritakse siseministrit. § 8. Prorektor Prorektor: 1) juhib ja korraldab akadeemia õppetegevust struktuuriüksuste juhtide kaudu; 2) juhib ja korraldab struktuuriüksuste juhtide kaudu õppeosakonna, turundus- ja kommunikatsiooniosakonna, keelekeskuse ja spordikeskuse tööd; 3) esindab akadeemiat rektorilt saadud volituste piires; 4) täidab rektori poolt antud muid ühekordseid ülesandeid. § 9. Teadus- ja arendusdirektor Teadus- ja arendusdirektor: 1) juhib akadeemia teadustööd, arendustegevust ja kirjastustegevust; 2) juhib ja korraldab struktuuriüksuste juhtide kaudu infotehnoloogiaosakonna, raamatukogu ja Sisejulgeoleku Instituudi tööd; 3) koordineerib, suunab ja kontrollib rahvusvahelisi koostööprojekte ning akadeemiasiseseid projekte, välissidemete loomist ja hoidmist; 4) esindab akadeemiat rektorilt saadud volituste piires; 5) täidab rektori poolt antud muid ühekordseid ülesandeid. § 10. Haldusdirektor Haldusdirektor: 1) koordineerib, suunab ja kontrollib akadeemia valduses oleva riigivara haldamist struktuuriüksuste juhtide kaudu; 2) juhib ja koordineerib riigihangete korraldamist akadeemias; 3) juhib ja korraldab struktuuriüksuste juhtide kaudu üldosakonna ning majandus- ja remondiosakonna tööd; 4) esindab akadeemiat rektorilt saadud volituste piires; 5) täidab rektori poolt antud muid ühekordseid ülesandeid. § 11. Rektoraat (1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat. (2) Rektoraadi koosseisu kuuluvad prorektor, teadus- ja arendusdirektor, haldusdirektor, Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse direktor, kolledžite direktorid, personaliosakonna juhataja, rahandusosakonna juhataja ja teised rektori määratud töötajad. Rektoraadi koosolekutel võib osaleda ka Siseministeeriumi esindaja. (3) Rektoraadi tööd juhib rektor. § 12. Nõukogu (1) Akadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu. (2) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektor, teadus- ja arendusdirektor, haldusdirektor, kolledžite direktorid, Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse direktor ning õppejõudude ja üliõpilaskonna esindajad. (3) Nõukogu esimees on rektor. (4) Õppejõudude esindajad nõukogusse valivad akadeemias töölepingu alusel töötavad või ametisse nimetatavad õppejõud akadeemia korraliste õppejõudude hulgast. Iga kolledžit peab esindama üks õppejõud. Valimised korraldab rektor. (5) Üliõpilaskonna esindajad nõukogusse valib üliõpilasesindus. Üliõpilasesinduse esindajad moodustavad vähemalt viiendiku nõukogu koosseisust. (6) Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate volitused nõukogus kestavad ühe õppeaasta. Kui esindaja ei saa oma ülesandeid enam täita, valitakse tema asemele asendusliige. (7) Rektor korraldab nõukogu liikmete valimise ja kinnitab valimise ja hääletamise korra. (8) Siseministri poolt määratud ministeeriumi esindajatel on õigus osa võtta nõukogu istungitest. § 13. Nõukogu pädevus Nõukogu: 1) otsustab olulisemad õppe-, teadus- ja arendustegevuse üldküsimused, mis puudutavad rohkem kui ühte kolledžit; 2) teeb siseministrile ettepanekuid akadeemia põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks; 3) võtab vastu akadeemia arengukava lähtuvalt Siseministeeriumi valitsemisala arengukavast ning teistest valdkondlikest ja organisatsioonipõhistest arengukavadest, mis mõjutavad akadeemia tegevust, ning esitab arengukava siseministrile kinnitamiseks, kooskõlastades selle eelnevalt haridus- ja teadusministriga ning ametnike täiendkoolitust puudutavas osas riigisekretäriga; 4) esitab siseministrile kinnitamiseks akadeemia rakenduskõrgharidusõppe õppekavad; 5) kinnitab akadeemia rakenduskõrghariduse õppekavade uuendatud versioonid, kui õppekava uuendatud versioonis määratud õppeainete ja õppeülesannete sisu erinevus siseministri poolt esialgselt kinnitatud õppekavas määratud õppeainete sisust on alla ühe kolmandiku õppekava kogumahust; 6) kinnitab üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra; 7) nimetab õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded; 8) võib kehtestada õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri osakoormusega õppes; 9) teeb siseministrile ettepaneku õppekohtade arvu kinnitamiseks; 10) kehtestab täiendõppe vormid ja täiendõppe läbiviimise korra; 11) võib kehtestada magistriõppe olemasolul selle alustamise tingimusena seaduses sätestatust pikema töökogemuse nõude tulenevalt õppesuuna eripärast; 12) kinnitab õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise tingimused ja korra; 13) valib korralised õppejõud; 14) võib nimetada rakenduskõrgkoolis vähemalt 10 aastat professorina töötanud, pensionile siirduva õppejõu emeriitprofessoriks; 15) kehtestab emeriitprofessori tasustamise korra; 16) võib teha rektorile ettepaneku sõlmida akadeemias ametis olevate, vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikutega töölepingu määramata ajaks; 17) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja ja õppekorralduse eeskirjad; 18) asutab eristipendiume ja kehtestab nende määramise korra; 19) moodustab akadeemia eetikakomitee ja aukohtu ning kinnitab aukohtu töökorra; 20) kinnitab akadeemia sümboolika kasutamise korra; 21) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras akadeemia kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi; 22) kuulab ära rektori, prorektori ja kolledžite direktorite tegevuse aruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud akadeemiat, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes; 23) kinnitab akadeemia eelarve täitmise aruande; 24) lahendab teisi küsimusi, mis on seaduste või määrustega antud tema pädevusse. § 14. Nõukogu töökord (1) Nõukogu töövorm on istung. Istungid on korralised ja erakorralised. (2) Korralised istungid toimuvad vähemalt kaks korda semestris nõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised istungid kutsub kokku rektor. (3) Erakorralise istungi kutsub rektor kokku omal algatusel või vähemalt kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel. (4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled nõukogu liikmed. (5) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal. Rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda. (6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 13 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel on vajalik kohalolijate kahekolmandikuline häälteenamus. Nõukogu otsustele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige. (7) Nõukogu istungeid protokollib ja nõukogu asjaajamist korraldab nõukogu sekretär. § 15. Nõunike kogu (1) Nõunike kogu on akadeemiat ning õppekavadele vastavaid valitsusasutusi ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu. (2) Nõunike kogusse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler, Justiitsministeeriumi kantsler, Rahandusministeeriumi kantsler, Siseministeeriumi kantsler, Justiitsministeeriumi asekantsler (vanglad), politseipeadirektor, kaitsepolitsei peadirektor, Maksu- ja Tolliameti peadirektor, Piirivalveameti peadirektor, Päästeameti peadirektor, riigisekretäri määratud Riigikantselei esindaja ja siseministri määratud teised isikud. (3) Nõunike kogu teeb nõukogule, siseministrile ning haridus- ja teadusministrile ettepanekuid ning annab hinnanguid rakenduskõrgkooli, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes vähemalt üks kord aastas. 3. peatükk STRUKTUUR § 16. Struktuuriüksused (1) Akadeemia struktuur jaguneb õppe- ja teadusstruktuuriks (akadeemiline struktuur) ning tugistruktuuriks. (2) Akadeemilise struktuuri moodustavad kolledžid, instituut ja keskused, mille koosseisu võivad kuuluda õppetoolid ning teised õppe- ja teadusüksused. (3) Tugistruktuuri moodustavad osakonnad ja teised akadeemilist struktuuri toetavad üksused. (4) Sisekaitseakadeemia struktuuri kuuluvad: 1) Politseikolledž; 2) Päästekolledž; 3) Piirivalvekolledž; 4) Justiitskolledž; 5) Finantskolledž; 6) Halduskolledž; 7) Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus; 8) keelekeskus; 9) spordikeskus; 10) Sisejulgeoleku Instituut; 11) õppeosakond; 12) rahandusosakond; 13) personaliosakond; 14) infotehnoloogia osakond; 15) turundus- ja kommunikatsiooniosakond; 16) raamatukogu; 17) üldosakond; 18) majandus- ja remondiosakond. (5) Struktuuriüksused tegutsevad struktuuriüksuste põhimääruste alusel, mille kinnitab rektor. (6) Struktuuriüksuste koosseisu võivad kuuluda allüksused, mille pädevus määratakse üksuse põhimäärusega. § 17. Kolledž (1) Kolledž on ühel või mitmel lähedasel erialal õppetööd, täiendkoolitust, rakendusuuringuid ning teadus- ja arendustegevust korraldav iseseisva alaeelarvega struktuuriüksus, kes tegutseb käesoleva põhimääruse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. (2) Kolledžit juhib ja esindab kolledži direktor, kelle määrab ametisse rektor pärast akadeemia nõukogu ja erialale vastava valitsusasutuse juhi ettepaneku ärakuulamist. Kolledži direktor määratakse ametisse viieks aastaks. Kolledži direktor allub rektorile. § 18. Kolledži nõukogu (1) Kolledži nõukogu on kolledži juurde eriala arendamiseks moodustatud nõuandev kogu, kes tegutseb käesoleva põhimääruse, kolledži põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. (2) Kolledži nõukogu põhiülesanded on kolledži ja sellele vastavate erialade valitsusasutuste koostöö korraldamine, ettepanekute tegemine kolledži õppekavasid, eelarve kujundamist, koolitusvajaduste kindlaksmääramist ja teistes vastavat kolledžit puudutavates küsimustes. (3) Kolledži nõukogu moodustavad vastava eriala valitsusasutuste esindajad, kolledži direktor, õppejõudude esindajad ja üliõpilasesinduse vastava kolledži esindaja. Kolledži nõukogusse võib kaasata ka eksperte. Kolledži nõukogu koosseisu kinnitab rektor. (4) Kolledži nõukogu tegevust juhib ja nõukogu kutsub kokku nõukogu esimees, kelleks on vastava valitsusasutuse juht või tema poolt määratud isik. Kolledži nõukogu täpsem töökord sätestatakse kolledži põhimääruses. § 19. Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus (1) Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus on ametnike täiendkoolitust ning teadus- ja arendustegevust korraldav akadeemiline struktuuriüksus kolledži staatuses. Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse tegevuse eesmärk on aidata kaasa ametnike kvalifikatsiooni tõstmisele ja avaliku halduse arengule koostöös Riigikantselei, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning koolitus- ja teadusasutustega. (2) Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus tegutseb käesoleva põhimääruse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. (3) Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskust juhib ja esindab direktor, kelle valib ametisse keskuse nõukogu. (4) Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse direktor on aruandekohustuslik keskuse nõukogu ja rektori ees. (5) Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse tegevust suunab ja toetab nõukogu, kelle koosseisu kuuluvad Riigikantselei, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning kohaliku omavalitsuse üleriigiliste liitude ja akadeemia õppejõudude esindajad. Vajadusel kaasatakse nõukogu koosseisu lisaliikmeid ja eksperte. Nõukogu koosseisu kinnitab siseminister riigisekretäri ettepanekul. Nõukogu tegevust juhib Riigikantselei esindaja. (6) Nõukogu töökord nähakse ette Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse põhimääruses. (7) Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse nõukogu peamised ülesanded on: 1) otsustada Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse tegevust ja arendamist puudutavaid olulisemaid küsimusi, sealhulgas kinnitada keskuse strateegiline arengukava, aasta tegevuskava ja koolituskava, anda arvamus keskuse alaeelarve osas ning kuulata ära keskuse tegevuse ning alaeelarve täitmise aruanded; 2) teha akadeemia rektorile ettepanekuid Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse põhimääruse osas; 3) teha ettepanekuid akadeemia nõukogule Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse hinnapoliitika kujundamiseks, sealhulgas akadeemia kolledžitele vastavate ametkondade erialase koolituse osas. (8) Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskusel võib olla oma sümboolika, mille kujunduse ja kasutamise korra kinnitab akadeemia nõukogu keskuse nõukogu ettepanekul. § 20. Keskus (1) Keelekeskus (edaspidi keskus) on akadeemiline struktuuriüksus, kes allub prorektorile ja haldab keeleõppega seotud protsesse akadeemias. Keskuse ülesandeks on keeleõppe planeerimine, õppeprotsessi korraldamine ja arendamine. (2) Spordikeskus (edaspidi keskus) on akadeemiline struktuuriüksus, kes allub prorektorile ja haldab kõiki kehalise ettevalmistuse ja sportliku tegevusega seotud protsesse akadeemias. Keskuse ülesandeks on kehalise ettevalmistuse ja enesekaitsealase õppe- ning sporditegevuse korraldamine, kehaliste katsete läbiviimine, spordibaaside administreerimine, üliõpilas- ja ametkondliku spordi arendamine ning akadeemia esindamine spordiliitudes. (3) Keskuse tööd juhib keskuse juhataja, kes koordineerib ja korraldab keskuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist ja tagab keskuse tegevuse vastavuse kinnitatud õppekavadele ja keskuse põhimäärusele. Keskuse juhataja on õppejõud. § 21. Instituut (1) Sisejulgeoleku Instituut (edaspidi instituut) on akadeemiline struktuuriüksus, kes allub teadus- ja arendusdirektorile. Instituudi tegevuse eesmärk on teadus- ja arendustegevus sisejulgeoleku valdkonnas ning õppetoolide poolt läbiviidava õppetöö metoodiline juhendamine. (2) Instituudi tööd juhib instituudi juhataja, kes koordineerib ja korraldab instituudi pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist ja vastutab instituudi tegevuse ja arengu eest. § 22. Osakond (1) Osakond on akadeemia tugistruktuuriüksus. (2) Õppeosakond (edaspidi osakond) on tugistruktuuriüksus, kes allub prorektorile ja tegeleb õppekorralduse koordineerimisega. Osakonna ülesandeks on tagada kvaliteetne ja häireteta toimiv tasemeõpe ja haridusprogrammide koordineerimine. (3) Turundus- ja kommunikatsiooniosakond (edaspidi osakond) on struktuuriüksus, kes allub prorektorile. Osakonna põhiülesandeks on teavitada avalikkust akadeemia õppe-, teadus- ja arendustegevusest, kujundada ja arendada akadeemia imagot ja identiteeti, arendada akadeemia turundustegevust ning tagada akadeemia liikmeskonna ootustele vastav infoliikumine. (4) Raamatukogu (edaspidi osakond) on tugistruktuuriüksus, kes allub teadus- ja arendusdirektorile. Osakonna ülesandeks on õppetegevuseks ja teadustööks vajalike teavikute tellimine ja kogu kujundamine, hoidmine ja kasutamiseks kättesaadavaks tegemine, akadeemia poolt kirjastatavate väljaannete jaemüügi korraldamine ning paljundus- ja printimislimiitide haldamine. (5) Infotehnoloogiaosakond (edaspidi osakond) on tugistruktuuriüksus, kes allub teadus- ja arendusdirektorile ja tegeleb infotehnoloogiaalase töö korraldamisega. Osakonna ülesandeks on infotehnoloogia arengu korraldamine ning koordineerimine, riist- ja tarkvara soetamine ning hooldamine, e-õppe administreerimine ning infotehnoloogia õppeainete õpetamine. (6) Rahandusosakond (edaspidi osakond) on tugistruktuuriüksus, kes allub rektorile ja tegeleb akadeemia arengut toetava finantspoliitika väljatöötamise, rakendamise ja arendamisega. Osakonna ülesandeks on akadeemia eelarve koostamise, finantsanalüüsi ning -planeerimise korraldamine, raamatupidamisarvestuse korraldamine ja pidamine. (7) Personaliosakond (edaspidi osakond) on tugistruktuuriüksus, kes allub rektorile ja tegeleb personalipoliitika kujundamisega. Osakonna ülesandeks on personaliarvestus, personalipoliitika väljatöötamine ja rakendamine, sealhulgas oma valdkonna normdokumentide väljatöötamine ning järelevalve teostamine nende täitmise üle. (8) Üldosakond (edaspidi osakond) on tugistruktuuriüksus, kes allub haldusdirektorile ja tegeleb dokumendihaldusega. Osakonna ülesandeks on asjaajamise, õigusalase teenindamise ja arhiivitöö korraldamine ja arendamine. (9) Majandus- ja remondiosakond (edaspidi osakond) on tugistruktuuriüksus, kes allub haldusdirektorile ja tegeleb akadeemia valduses oleva riigivara haldamise ja majandamise korraldamisega. Osakonna ülesandeks on akadeemia tegevuseks vajaliku vara hankimine ning toitlustamise, majutamise ja valveteenistuse korraldamine, transporditeenuse osutamise ja transpordivahendite kasutamise, akadeemia kasutusse antud hoonete, rajatiste, sõidukite, seadmete ja muu vara hoolduse ja remondi, soojamajanduse ning vee- ja kanalisatsioonimajanduse korraldamine. (10) Osakonna tööd juhib ja üksust esindab vastava osakonna juhataja. Osakonna juhataja koordineerib ja korraldab osakonna pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist ja tagab üksuse tegevuse vastavuse kehtivatele õigusaktidele ja osakonna põhimäärusele. 4. peatükk ÕPPEKORRALDUS § 23. Õppe eesmärk ja õppekavad (1) Akadeemias toimuva õppe eesmärk on anda üliõpilasele riigi- või kohaliku omavalitsuse ametniku või päästetöötaja tööks vajalikud teadmised, oskused, vilumused, väärtushinnangud ja käitumisnormid ning arendada temas avalikule teenistusele vajalikke isikuomadusi. (2) Akadeemia riiklikud õppekavad koostab akadeemia koostöös erialale vastava valitsusasutusega ning siseminister kinnitab keskhariduse baasil läbiviidava kutseõppe riiklikud õppekavad kooskõlastatult haridus- ja teadusministri ning erialale vastava ministriga. § 24. Õppekorralduse alused (1) Õpingud on korraldatud teoreetilise ja praktilise õppe vaheldumise põhimõttel. (2) Teoreetilise õppe eesmärk on anda kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud erialased teadmised, oskused, väärtushinnangud ja käitumisnormid ning pädevused. (3) Õppepraktika eesmärk on anda praktilised erialased oskused ja kogemused. Õppepraktika ajal kinnistatakse teoreetilises õppes omandatud teadmised, väärtushinnangud ja käitumisnormid ning valmistutakse uute teadmiste omandamiseks. Õppepraktika ajal töötab õpilane või üliõpilane väljaspool akadeemiat erialale vastavas riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses. Õppepraktika ajal võib toimuda ka õppetöö. Õppepraktika korraldab õppekava alusel erialale vastav valitsusasutus või akadeemia. (4) Lõpueksam või lõputöö kaitsmine toimub komisjoni ees. Komisjoni koosseisu ja esimehe kinnitab siseminister akadeemia ja vastava eriala valitsusasutuse ettepanekul. (5) Akadeemia õppetöö üksikasjaline korraldus, sealhulgas isikute õppimine eksternina, sätestatakse nõukogu kehtestatud akadeemia õppekorralduslikes eeskirjades. § 25. Akadeemiasse vastuvõtmine (1) Akadeemia riigi sisejulgeoleku ja avaliku teenistuse õppekava järgsele õppele võivad kandideerida kõik keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikud, kes vastavad oma õppekava järgsel ameti- või kutsealal teenistusse astumise nõuetele, välja arvatud nõuded vanusele ning kutse- või ametialasele ettevalmistusele. (2) Õppekohtade arvu kinnitab siseminister akadeemia nõukogu ettepanekul. Enne ettepaneku esitamist kuulab nõukogu ära nõunike kogu arvamuse. (3) Akadeemiasse immatrikuleerimine ja akadeemiast eksmatrikuleerimine toimub vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 11 lõikele 2 siseministri määrusega kehtestatud korras. 5. peatükk LIIKMESKOND § 26. Liikmeskond Akadeemia liikmeskonna moodustavad akadeemia rektor, prorektor, direktorid, teadustöötajad, õppejõud ja teised töötajad ning üliõpilased, õpilased ja kadetid. § 27. Õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad (1) Akadeemia õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja. Akadeemia õppejõu ametikoht võib olla politseiametniku, piirivalveametniku, päästeteenistuja ja vanglaametniku ametikoht. (2) Akadeemia õppejõul on õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendõpet ning kasutada õppe- ja teadustegevuseks tasuta akadeemia raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt akadeemias kehtestatud korrale. Akadeemia korralisel õppejõul on õigus saada viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks, kusjuures talle säilitatakse ametipalk. (3) Akadeemia õppejõud on kohustatud ennast nii erialaselt kui ka pedagoogiliselt täiendama. (4) Rektoril on õigus anda koosseisuvälisele õppejõule külalisõppejõu (külalisprofessori, -dotsendi, -lektori, -õpetaja) nimetus. (5) Akadeemia teadustöötajatele esitatavad nõuded on sätestatud «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses». (6) Akadeemia töötajate töösuhteid reguleeritakse vastavalt töösuhteid reguleerivatele õigusaktidele. § 28. Üliõpilased (1) Üliõpilased on isikud, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) akadeemia rakenduskõrgharidus- või magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse. (2) Üliõpilasel on õigus: 1) tasuta kasutada õppetegevuseks akadeemia auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt akadeemias kehtestatud korrale; 2) valida oma esindajaid ja olla valitud akadeemia üliõpilasesindusse; 3) esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks; 4) saada õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» sätestatud tingimustel ja korras; 5) saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust; 6) saada üks kord igas kõrgharidusastmes akadeemia nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; 7) saada akadeemialt õppekorraldusalast informatsiooni; 8) saada üliõpilaspilet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras; 9) saada eduka õppimise korral stipendiumi, mille suuruse ning maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister; 10) õppekava sulgemisel või akadeemia tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal; 11) esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid; 12) kasutada muid seaduse, akadeemia põhimääruse, sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi. (3) Üliõpilased peavad järgima seaduse, käesoleva põhimääruse, akadeemia sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest. (4) Üliõpilasele laienevad «Avaliku teenistuse seaduse» lisas 1 «Avaliku teenistuse eetikakoodeks» sätestatud põhimõtted ja kohustused ning riigiametnikule ettenähtud kohustused. «Avaliku teenistuse seaduses» sätestatud piiranguid rakendatakse rektori loa alusel. Luba ei anta, kui see takistab osalemist õppetöös, võib kahjustada õppe eesmärke või akadeemia mainet. Luba antakse kuni õppepraktika alguseni ja see peab olema tagasivõetav. Üliõpilasele laienevad ka erialale vastavas teenistuses kehtivad põhimõtted ja kohustused. (5) Politsei, pääste, piirivalve ja korrektsiooni valdkondade riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel on õigus riigieelarvest rahastatavale vormiriietusele. § 29. Õpilased (1) Õpilased on kutseõppe õppekava järgi õppijad. Õpilastele laienevad «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja käesoleva põhimäärusega üliõpilastele kehtestatud õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd «Kutseõppeasutuse seadus» ei sätesta teisiti. (2) Akadeemiasse immatrikuleeritud õpilased moodustavad akadeemia õpilaskonna. (3) Politsei, pääste ja piirivalve valdkondade kutseõppe õppekavade alusel õppivatel isikutel on õigus riigieelarvest rahastatavale toitlustusele ja majutusele akadeemia rektori poolt kehtestatud tingimustel ja korras. 6. peatükk ÜLIÕPILASKOND § 30. Üliõpilaskond (1) Akadeemiasse immatrikuleeritud üliõpilased moodustavad akadeemia üliõpilaskonna. (2) Akadeemia üliõpilaskond otsustab ja korraldab iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest. (3) Üliõpilaskonnal on õigus: 1) moodustada teiste üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras; 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) valida oma esindajaid akadeemia nõukogusse; 4) otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada. § 31. Üliõpilaskonna põhikiri (1) Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord. (2) Üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise või muutmise võivad algatada 5 protsenti üliõpilastest või üliõpilasesindus. Algataja esitab eelnõu teksti ja seletuskirja. (3) Üliõpilasesindus korraldab eelnõu avaldamise ja tutvustamise. Eelnõu peab olema avaldatud vähemalt üks kuu enne hääletamist. Kui samaaegselt on esitatud mitu eelnõu, tagab üliõpilasesindus kõigi eelnõude võrdse avaldamise ja tutvustamise. (4) Igal üliõpilasel on õigus avaldada eelnõu kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist, konsulteerib algatajatega ja esitab eelnõu lõpliku redaktsiooni üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks. (5) Põhikirja vastuvõtmine otsustatakse hääletamisel. Hääletamisele võib panna korraga mitu alternatiivset eelnõu. Hääletamise korraldab üliõpilasesindus. Hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus. (6) Hääletamisel võivad osaleda kõik üliõpilased. Igal üliõpilasel on üks hääl. (7) Põhikiri on vastu võetud, kui eelnõu poolt hääletab üle 50 protsendi hääletanutest. (8) Üliõpilasesindus esitab vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja või selle muudatuse akadeemia nõukogule kinnitamiseks koos häälte lugemise protokolliga. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. § 32. Üliõpilasesindus (1) Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus, kes esindab üliõpilaskonda suhetes akadeemiaga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. (2) Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel kolledžite proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. (3) Üliõpilasesinduse valimise õigus on kõikidel akadeemiasse immatrikuleeritud üliõpilastel. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas. 7. peatükk FINANTSEERIMINE § 33. Finantseerimine (1) Akadeemia õppetegevust finantseerib Siseministeerium. Neid avaliku teenistuse õppekavasid, mille rakendusala jääb väljapoole Siseministeeriumi valitsemisala, võib finantseerida ka vastava õppekava õpet tellinud asutus. (2) Akadeemia õppetegevust finantseeritakse õppeasutuse ja õppekavade akrediteerimiseks vajalikul tasemel. (3) Akadeemial on õigus osutada oma põhitegevusega seotud järgmisi tasulisi teenuseid: 1) tasemeõpe; 2) täiendõpe; 3) eksternõpe; 4) majutus- ja paljundusteenused; 5) raamatukogu teavikute laenutus; 6) kirjastamine; 7) tõlketööd; 8) sporditreeningud, lasketiiruteenus ja teised sporditeenused; 9) muud põhitegevusega seotud tasulised teenused. (4) Nõukogu määrab teenuste tasumäärad. Tasuliste teenuste osutamisest laekunud rahalisi vahendeid kasutatakse teenuse osutamisega seotud kulude katmiseks ja akadeemia arenguks. (5) Akadeemial on õigus võtta vastu annetusi ja toetusi. Saadud annetusi ja toetusi kasutatakse akadeemia arenguks ning õppekavade täiendamiseks. (6) Akadeemia eelarve kinnitab oma pädevuse piires rektor pärast akadeemia nõukogu arvamuse ärakuulamist. Eelarve täitmise aruande kinnitab akadeemia nõukogu. 8. peatükk ARUANDLUS JA KONTROLL § 34. Aruandlus Akadeemia peab kehtestatud korras finants-, statistilist ja raamatupidamisarvestust ning annab oma tegevusest aru Siseministeeriumile. § 35. Järelevalve (1) Teenistuslikku järelevalvet akadeemia tegevuse üle teostab Siseministeerium. (2) Riiklikku järelevalvet akadeemia õppetegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastatult Siseministeeriumiga. § 36. Kontroll Akadeemia majandustegevust kontrollivad Siseministeerium ja Riigikontroll. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 37. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. a määrus nr 291 «Sisekaitseakadeemia põhimäärus» (RT I 2003, 75, 502; 2005, 45, 377) tunnistatakse kehtetuks. § 38. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a. (2) Määruse § 3 lõige 3 ja § 16 lõike 4 punkt 6 kehtivad kuni 30. juunini 2010. a. Haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes Tõnis LUKAS Siseminister Jüri PIHL Riigisekretär Heiki LOOT Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2007. a määruse nr 240 «Sisekaitseakadeemia põhimäärus» lisa 1 SISEKAITSEAKADEEMIA EMBLEEM

KIRJELDUS: Sisekaitseakadeemia embleemil on must karkrist, mille südamikust lähtuvad kolm kuldset latti ning südapunktil asetseb riigivapp. Risti taga on kaks ristatud hõbedast mõõka. Deviisiks on: VERBIS AUT RE. SELGITUS: Karkristi must värv sümboliseerib teadmisi, kolm kuldset latti valgust, haridust, haritust. Kuldne südakilp kolme sammuva otsavaatava lõviga on riigisümbol. Kaks ristuvat hõbedast mõõka sümboliseerivad nii riigikaitset kui ka ristil kujutatud aadete kaitset. Ladinakeelne vapikiri VERBIS AUT RE võtab kokku soovi teenida Eesti riiki nii sõna kui teoga. VÄRVIKOODID: Kollane – PMS 116 C Sinine – PMS 285 C Siseminister Jüri PIHL Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2007. a määruse nr 240 «Sisekaitseakadeemia põhimäärus» lisa 2 SISEKAITSEAKADEEMIA TEENETERIST

KIRJELDUS: Sisekaitseakadeemia teeneterist koosneb sinisest 35 mm laiusest muareelindist, millel on kollane vai ning sellel lindi värvi teivas, ning Sisekaitseakadeemia embleemi (ilma deviisita) kujulisest 36 mm kõrgusest ripatsist. VÄRVIKOODID: Kollane – PMS 116 C Sinine – PMS 295 C Vapilõvide sinine – PMS 285 C Siseminister Jüri PIHL Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2007. a määruse nr 240 «Sisekaitseakadeemia põhimäärus» lisa 3 SISEKAITSEAKADEEMIA TEENETEMEDALID

KIRJELDUS: Sisekaitseakadeemia I klassi teenetemedal koosneb sinisest 35 mm laiusest muareelindist, millel on kollane teivas, ning Sisekaitseakadeemia embleemi (ilma deviisita) kujulisest 36 mm kõrgusest kuldsest ripatsist. Sisekaitseakadeemia II klassi teenetemedal koosneb sinisest 35 mm laiusest muareelindist, millel on valge teivas, ning Sisekaitseakadeemia embleemi (ilma deviisita) kujulisest 36 mm kõrgusest hõbedasest ripatsist. Sisekaitseakadeemia III klassi teenetemedal koosneb sinisest 35 mm laiusest muareelindist, millel on punane teivas, ning Sisekaitseakadeemia embleemi (ilma deviisita) kujulisest 36 mm kõrgusest pronksisest ripatsist. VÄRVIKOODID: Sinine – PMS 295 C Kollane – PMS 116 C Punane – PMS 348 C Siseminister Jüri PIHL Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2007. a määruse nr 240 «Sisekaitseakadeemia põhimäärus» lisa 4 SISEKAITSEAKADEEMIA TUNNUSLIPP

KIRJELDUS: Sinine kolme keelega lipuväli (4:5), millel on Sisekaitseakadeemia embleem (ilma deviisita). Lipu normaalmõõdud on 80×100 cm. Lipu varras on puust, läbimõõduga 3,8 cm, valget värvi. Varda ots on piigikujuline, mille moodustavad kaks kuldset metallist lehte. VÄRVIKOODID: Kollane – PMS 116 C Sinine – PMS 295 C Vapilõvide sinine – PMS 285 C Siseminister Jüri PIHL