Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded

(1) Maaparanduse uurimistöö on lähteandmete kogumine maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamiseks ja maaparandussüsteemi ehitamiseks.

(2) Maaparanduse uurimistöö liik, maht ja tegemise eritingimused nähakse ette maaparandussüsteemi projekteerimistingimustes.

Maaparanduse uurimistöö on

1) topogeodeetiline uurimistöö;

2) mullastikuline uurimistöö;

3) kultuurtehniline uurimistöö;

4) hüdrotehniline uurimistöö;

5) maaparandussüsteemi tehnilise seisukorra uurimistöö;

6) muu projekteerimistingimustes ettenähtud uurimistöö.

(1) Uurimistöö tulemused vormistab uurimistöö teinud ettevõtja aruandena, mis koosneb seletuskirjast ja kaardist.

(2) Seletuskirjas märgitakse uurimistöö liikide kaupa uurimistöö tegija nimi ja uurimistöö tegemise aeg, uurimistöö mahtude kokkuvõte, laboris uuritud proovide arv, uurimistöö vastavus projekteerimistingimustele ja vajaduse korral kõrvalekaldumise põhjendus.

(3) Seletuskirjale lisatakse labori uuringutulemuste koopiad.

(4) Topograafilisele kaardile kantakse

1) uurimistöö tegemise piirkond;

2) uurimistööl mõõdistatud ja sondeeritud teed ning veejuhtmed;

3) uurimistööl mõõdistatud trassid;

4) reostustundlik veekogu;

5) hajureostuse leviku ohtliku ja erosiooniohtliku ala piir.

(5) Paragrahvi 2 punktides 2 ja 3 nimetatud uurimistöö tegemisel määratakse erimi pindala 0,1 ha täpsusega ja uurimistöö piirkond märgitakse lõikes 4 nimetatud kaardile.

Topogeodeetiline uurimistöö on eesvoolu ja tee trasseerimine ning maaparandussüsteemi koosseisu kuuluva hoone ja rajatise kõrgusarvu ja rajatise veeseisu määramine.

(1) Põllumajandusmaa drenaažkuivenduse ehitusprojekti koostamise aluseks on vähemalt mõõtkava 1:2000 ja kraavkuivenduse ehitusprojekti koostamise aluseks on vähemalt mõõtkava 1:5000 täpsusele vastav topograafiline kaart. Metsamaa kraavkuivenduse ehitusprojekti koostamise aluseks on vähemalt mõõtkava 1:10000 täpsusele vastav kaart.

(2) Kaart on koostatud L-EST koordinaatide süsteemis ja Balti 1977. a kõrgussüsteemis, kui maaparandussüsteemi projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud teisiti.

(3) Kaardile kantakse projekteerimistingimustes nõutud andmed.

(4) Topogeodeetilisel uurimistööl määratakse §-s 4 nimetatud hoone ja rajatise kõrgusarv ja veeseis 0,01 m täpsusega.

(1) Trasseerimisel asetatakse põhipikett iga 100 m järel. Abipikett asetatakse reljeefi olulisse murdepunkti, eesvoolu või tee käänupunkti, teise kraavi või teega ristumise kohta, eesvoolu ja teega seotud ehitise juurde ning eesvoolu voolusängi ja tee ristlõike muutumise kohta.

(2) Pikett koosneb maa- ja numbrivaiast. Maavai ei tohi ulatuda rohkem kui 2 cm maapinnast kõrgemale ja ei tohi pealeastumisel vajuda, numbrivai peab ulatuma maapinnast vähemalt 50 cm kõrgusele. Numbrivaiale märgitakse piketi number.

(3) Pikett asetatakse ja kindlustatakse nii, et see säiliks eesvoolu ja tee ehituse ajal.

(1) Nivelleerimiskäik rajatakse kahe lähtereeperi vahele või ühe või mitme sõlmpunktiliste käikude süsteemina.

(2) Nivelleerimiskäigu maksimaalne pikkus võib olla

1) kahe lähtepunkti vahel 16 km;

2) lähte- ja sõlmpunkti vahel 12 km;

3) kahe sõlmpunkti vahel 8 km.

(3) Nivelleerimiskäigu või polügooni sidumatus f h ei tohi ületada valemiga

fh = ±40mm

arvutatud suurust, kus L on käigu pikkus kilomeetrites.

(4)

Suure kallakuga maastikul, kus nivelliiri seisupunktide arv 1 km kohta on üle 25, ei tohi nivelleerimiskäigu või polügooni sidumatus ületada valemiga fh = ±8 mm

arvutatud suurust, kus n on jaamade arv käigus või polügoonis.

(5) Ajutine reeper asetatakse trassile keskmiselt iga 1,5 km tagant. Ajutine reeper asetatakse ja kindlustatakse nii, et see säiliks vähemalt maaparandussüsteemi ehitamise ajal. Ajutise reeperi kirjeldus ja asukoha kirjeldus ning kõrgusarv märgitakse reeperite loetelusse.

Mullastiku uurimistöö on uurimispunktis mulla mehhaanilise koostise (edaspidi lõimis), huumushorisondi ja turba tüseduse ning turba lagunemisastme määramine.

(1) Projekteerimistingimustes ettenähtud mullastiku uurimistöö tulemused kantakse olemasolevale mullastiku kaardile.

(2) Mulla uurimiseks rajatakse uurimispunktis kaeve või puuritakse pinnast vähemalt kavandatava maaparandusehitise rajamissügavuseni, sügava turba puhul uuritakse seda vähemalt 0,5 m allapoole kavandatavast rajatise rajamissügavusest.

(3) Uurimispunktid rajatakse tihedusega, mis tagaksid uurimisandmete usaldusväärsuse. Uurimispunkti asukoht, number ja lõimisekihtide kirjeldus märgitakse mullastikukaardile.

(4) Mullastiku uurimise välitööd tehakse lumevabal perioodil.

(1) Mullad tuleb liigitada lõimise järgi

Mullaerimite rühm Mullaerimi tähis ja nimetus Füüsikalise savi Peenliiva Tolmu Mullaerimi täpsustatud nimetus valdava fraktsiooni järgi sisaldus (%) Liiv zL – jäme liiv (Ø 0,5–1,0 mm) 0–5 üle 60 yL – keskmine liiv (Ø 0,25–0,5 mm) 0–5 xL – peenliiv (Ø 0,05–0,25 mm) 0–5 peenliiv (xL) αL tolmjas liiv (Ø 0,05–0,01 mm) 5–10 30–35 tolmjas liiv (αL) Saviliiv sL – saviliiv 10–20 50–60 peeneteraline saviliiv (xsL) 10–20 36–40 tolmjas saviliiv (αsL) Liivsavi lS' – kerge liivsavi 20–30 40–50 41–50 tolmjas kerge liivsavi (αlS') lS''– keskmine liivsavi 30–40 tolmjas keskmine liivsavi (αlS'') Savi lS''' – raske liivsavi 40–50 S – savi (Ø0,01 mm) üle 50

(2) Mulla lõimis määratakse väliuurimisel sõrmeproovi meetodil või märja mulla voolimise abil või väliuurimisel võetud mullaproovist laboris.

(3) Mulla lõimise kirjeldamisel märgitakse mullastikukaardile uurimispunkti juurde lõimisekihid, mille tüsedus on üle 10 cm, kusjuures erinevate kihtide paksus märgitakse 5 cm täpsusega.

(4) Pinnase kaevatavuse ja veeläbilaskvuse iseloomustamiseks uuritakse üle 1 mm läbimõõduga mineraalosakeste (edaspidi kores) sisaldust mullas. Korese kirjeldus tähistatakse uurimispunkti lõimisevalemis vastavalt osakeste läbimõõdule

1) kr – kruus, osakeste läbimõõt 1–10 mm;

2) v – veeris, ümardunud osakeste läbimõõt 11–100 mm;

3) r – rähk, kandiliste osakeste läbimõõt 11–100 mm;

4) kb – klibu, ümardunud servadega, lapikute osakeste läbimõõt 11–100 mm;

5) k – väikekivi, osakeste läbimõõt 101–200 mm.

(5) Mulla korese uurimisel määratakse korese sisaldus mullas. Kui korest on alla 2% mulla mahust, loetakse muld koresevabaks. Kui korese sisaldus ületab 70% mulla mahust, määratakse lõike 4 kohaselt ainult kores.

(1) Huumushorisondi tüsedus uurimispunktis määratakse 1 cm täpsusega.

(2) Mullastikukaardil märgitakse uurimispunkti juurde huumuskihi tüsedus paarisarvudega intervalliga 2 cm.

(1) Turbakihi tüsedus uurimispunktis määratakse 5 cm ja lagunemisaste 5% täpsusega. Mullastikukaardile märgitakse uurimispunkti juurde täht T ja selle juurde murd, mille lugejas on turbakihi tüsedus sentimeetrites ja nimetajas turba lagunemisaste protsentides, kumbki intervalliga 5.

(2) Turba lagunemisaste määratakse laboris või välimääramisel turba mineraliseerumisastme järgi.

Metsakuivendusotstarbelisel uurimisel määratakse metsa kasvukoha tüüp taimestiku ja mulla uurimistulemuste alusel.

Kultuurtehnilise uurimistöö välitööd, välja arvatud puittaimestiku kirjeldamine, tehakse lumevabal perioodil.

(1) Kultuurtehnilisel kaardil piiritletakse erimina erineva kasutusviisiga maa-alad ja erineva tihedusega võsa ning metsaga kaetud ala. Erineva kivisusega ala piiritletakse allerimina.

(2) Iga erimi ja allerimi andmed märgitakse seletuskirjas kultuurtehnilise uurimistöö lehele.

(3) Kultuurtehnilise uurimistöö tegemisel koostatakse puittaimestiku kirjeldus kraavi pealtlaiuse ja sellega piirneva vähemalt 7 meetri laiuse riba (kavandatav pinnasevalli alune maa) ulatuses ning tee muldkeha ja veeviimarite aluse maa ning sellega piirneva vähemalt 1 meetri laiuse riba (mõlemast servast) ulatuses.

(1) Võsa tihedus liigitatakse puittaimede võrade kattuvuse järgi silmamõõduliselt 10% täpsusega

1) hõre võsa – puittaimede võrade kattuvus on kuni 30%;

2) keskmise tihedusega võsa – puittaimede võrade kattuvus on 40–60%;

3) tihe võsa – puittaimede võrade kattuvus on 70–100%. Võsaks loetakse puittaimed, mille tüve läbimõõt kännu kõrguselt mõõdetuna on 2–8 cm.

(2) Puistu hindamisel määratakse puistu liigiline koostis, puude keskmine läbimõõt ja puistu tihedusgrupp järgmiselt

1) puude arvu ja kaalutud keskmise läbimõõdu alusel liigitatakse puistu tihedusgrupp harvikuks, hõredaks, keskmise tihedusega ja tihedaks;

2) üksikute puudega alal määratakse puude arv, lugedes kõik puud üle.

(3) Puistu tihedusgrupp määratakse järgmiselt

Puude läbimõõt (cm) Tihedusgrupp Puude arv (tk/ha) 9–15 harvik hõre keskmise tihedusega tihe kuni 310 311–630 631–1130 üle 1130 16–23 harvik hõre keskmise tihedusega tihe kuni 190 191–400 401–680 üle 680 24–32 harvik hõre keskmise tihedusega tihe kuni 90 91–250 251–430 üle 430 üle 32 harvik hõre keskmise tihedusega tihe kuni 50 51–140 141–260 üle 260

Puudeks loetakse puittaimed, mille tüve läbimõõt kännu kõrguselt mõõdetuna on üle 8 cm.

(1) Maapinnal ja poolenisti maa sees asuvate kivide maht määratakse järgmiselt

1) hajusalt esinevate kivide maht määratakse kivide loendamise ja mõõtmise teel. Määratakse 12–30 cm suuruste ning üle 30 cm suuruste kivide maht;

2) künnikihis asuvate kivide mahu määramiseks korrutatakse punktis 1 nimetatud loendamisel saadud maht koefitsiendiga 1,6.

(2) Uudiskünni järgne kivide koristamise maht (m³ hektari kohta) määratakse lähtudes lõike 1 alusel määratud mahtudest.

(1) Kännuvalli laialiajamise maht määratakse 10 m3 täpsusega.

(2) Maapinna tasandamise maht (m³ hektari kohta) määratakse 10 m3 täpsusega.

(1) Hüdrotehnilise uurimistöö tegemisel uuritakse veekogu ja sellel asuva rajatise tehnilist seisukorda.

(2) Eesvoolu uuritakse kavandatava rekonstrueerimise või uuendatava lõigu ulatuses, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud pikema lõigu uurimist.

(1) Eesvool trasseeritakse §-s 6 toodud nõuete kohaselt.

(2) Piketaaži märkimisel koostakse trassi skeem, kuhu märgitakse ajutised reeperid, ehitised kraavil, ristuvad elektri- ja sideliinid ning teed, samuti eesvoolu voolusuund.

(3) Piketid nivelleeritakse § 7 lõigetes 3 ja 4 toodud nõuete kohaselt.

(4) Ajutine reeper asetatakse eesvoolu algusesse ja lõppu ning eesvoolul olevate suuremate ehitiste juurde.

(5) Uurimisel looditakse

1) piketid;

2) veeseis;

3) suurvee jäljed puudel ja põõsastel;

4) suubuvate kraavide põhja ja veeseisu kõrgused;

5) drenaažisuudmete põhjakõrgused;

6) ristuvate rajatiste iseloomulikud kõrguspunktid;

7) ristuva tee telje kõrgus.

(6) Eesvoolul mõõdistatakse, tehakse kindlaks või kirjeldatakse

1) voolusängi ristlõike murdepunktid iseloomulikes profiilides;

2) voolusängi püsivus;

3) rohttaimestikuga täitumine ja sette tüsedus;

4) kopratammide ja teiste voolutõkete asukohad;

5) drenaažisuudme seisund ja läbimõõt;

6) puittaimestikust, kividest ja kopratammidest tingitud paisutus;

7) puittaimestik.

(7) Pinnast sondeeritakse piketi juures, kus mõõdistatakse ristprofiil.

(8) Eesvoolu veeseisu kirjeldamiseks märgitakse trassi skeemile veeseisu mõõtmise kuupäev.

(1) Veejuhtmel asuv rajatis on truup, truupregulaator, paisregulaator, sild ja muu rajatis.

(2) Truubi kirjeldamiseks märgitakse kaardile truubi tingmärgi juurde truubi pikkus meetrites ja murruna lugejas sidekriipsuga truubi välja- ja sissevoolu põhja kõrgusarv ning nimetajas sidekriipsuga truubi diameeter ja tee teljekõrgusarv truubi kohal.

(3) Silla kirjeldamiseks märgitakse kaardile silla tingmärgi juurde murruna lugejas sidekriipsuga silla pikkus 0,1 m ja laius 0,01 m täpsusega ning nimetajas sidekriipsuga sõidutee telje kõrgusarv ja andmete olemasolu korral silla kandevõime.

(4) Paisregulaatori kirjeldamiseks märgitakse kaardile ülevoolu harja kõrgus ning veeseisud ülemises ja alumises bjefis.

(5) Selles paragrahvis nimetatud rajatistel määratakse nende tehniline seisund.

(1) Kuivendatud maa-ala ülevaatusel (edaspidi maa-ala ülevaatus ) selgitatakse puudulikult kuivendatud maa-ala esialgne piir väliste tunnuste abil määratud pinnase liigniiskuse järgi.

(2) Maa-ala ülevaatus tehakse kevadiste maaharimistööde või sügiseste koristustööde ajal.

(3) Puudulikult kuivendatud maa-ala esialgne piir kantakse drenaažisüsteemi teostusjoonisele ja seda täpsustatakse drenaažisüsteemi omaniku andmete olemasolu korral.

(4) Maa-ala hinnatakse puudulikult kuivendatuks, kui külvieelsel või koristusperioodil on põhjavee tase vähem kui 30–40 cm allpool maapinda või kui esineb pinnavett või kui põhjavesi ulatub maapinnani ajal, kui võrdlusalal on künnikiht liigveest vabanenud.

(5) Maa-ala ülevaatuse käigus märgitakse väliuurimistööde kaardile puudulikult kuivendatud maa-ala täpsustatud piir, eriti märjad alad, suuremad pinnaveeloigud, tegutsevad allikad, põhjavee väljakiildumise alad ja mulla ülemäärasest tihenemisest põhjustatud ülavee esinemise piirkonnad.

(1) Puuduliku kuivenduse põhjus võib olla

1) torustiku lokaalne rike;

2) drenaažitorustiku ummistumine rauaookri või mineraalsettega;

3) drenaaži veevastuvõtuvõime vähenemine;

4) künnialuse kihi tihenemine;

5) viga lähtetingimuste hindamisel süsteemide projekteerimisel.

(2) Uurimine peab andma piisava info puuduliku kuivenduse põhjuse määramiseks.

(3) Uurimise ajal ei tohi veeseis eesvoolus põhjustada paisutust uuritavas drenaažisüsteemis.

(1) Drenaaži toimimisvõime määramiseks rajatakse dreenide kohale ja vahele põhjavee vaatluskaevud.

(2) Drenaaži toimimisvõime uurimisel peab põhjavee tase dreenide vahel olema vähemalt 0,2 m dreenidest kõrgemal ega tohi ulatuda künnikihini.

(3) Drenaaži toimimisvõime, mis tähistatakse tähega R, arvutatakse järgmise valemiga

kus h0 on põhjavee tase vaatluskaevus dreeni kohal, hk on mõlemal pool dreene asuvate vaatluskaevude keskmine põhjavee tase.

(4) Kui drenaaži toimimisvõime R on üle 0,7, loetakse drenaaži toimimisvõime nõuetekohaseks. Kui R on vahemikus 0,7–0,3, loetakse drenaaži toimimisvõime mittenõuetekohaseks ja maa-ala, kus nimetatud drenaaž paikneb, nimetatakse puudulikult kuivendatud maa-alaks. Kui R on alla 0,3, loetakse drenaaži toimimisvõime lõppenuks.

(5) Puudulikult kuivendatud maa-alal selgitatakse drenaaži tõrke põhjused dreenide lahtikaevamise teel. Lahtikaevamiseks valitakse samad dreenid, mille toimimisvõimet on määratud.

(6) Dreenide lahtikaevamise kohad ei tohi paikneda vaatluskaevude reast kaugemal kui 10 meetrit. Vajaduse korral kaevatakse lahti kollektori ja dreeni ühendus. Kaevamisel avatakse vähemalt 1 m pikkune torulõik.

(7) Dreenide lahtikaevamisel määratakse kaeviku täitepinnase lõimis, kattemulla paksus, liiduste kattematerjal ja katmisviis, liidusepilude laius, torude nihkumise ulatus, sette ulatus torus ning torude ja ühendusdetailide vigastused.

(8) Dreeni- või kollektoritorudes ookrisette olemasolu korral määratakse põhjavee rauasisaldus.

(9) Pinnase veeläbilaskvuse täpsustamise vajaduse korral määratakse väliuurimisel pinnase filtratsioonimoodul. Usaldusväärsete andmete saamiseks tehakse ühe uurimispunkti läheduses kolm määramist.

(1) Mulla tihenemist hinnatakse kas mulla mahumassi laboratoorse määramise või mulla kõvaduse välimääramise andmete alusel.

(2) Mulla kriitiline tihedus (g/cm3) lõimiste kaupa on

Tiheduse kirjeldus Keskmine liiv Peenliiv Saviliiv Kerge liivsavi Keskmine liivsavi Raske liivsavi Künnikihi all 1,75 1,60 1,70 1,65 1,60 1,55 Võimalik maksimaalne tihedus 2,00 1,80 2,06 2,10 1,90 1,80

(3) Mulla kriitiline kõvadus (kg/cm2) lõimiste kaupa on

Liiv Peenliiv Kerge liivsavi Keskmine liivsavi Raske liivsavi Kriitiline kõvadus (kg/cm2) üle 45 üle 37 üle 32 üle 30 üle 23 Mulla niiskusesisaldus (%), mis vastab niiskusseisundile 0,8 väliveemahutavust 6–8 9–11 11–13 13–15 15–17

(4) Usaldusväärsete andmete saamiseks tehakse uurimispunkti läheduses kolm määramist. Uurimispunktis loetakse muld ülemäära kriitiliselt tihenenuks, kui seda näitavad vähemalt kaks määra mist.

(5) Kriitiliselt tihenenud mulla esinemise piirkond määratakse ülavee esinemise, mullaomaduste muutumise ja mulla tiheduse korduvmääramiste andmete alusel.

(1) Põllumajandusmaal asuva maaparandussüsteemi maa-alal (edaspidi maaparandussüsteemi maa-ala) uuritakse hajureostuse leviku ohtu ja erosiooniohtu merre, järve ja üle 10 km2 suuruse valgalaga vooluveekogusse (edaspidi reostustundlik veekogu), lähtudes lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumitest.

(2) Püsirohumaal asuv maaparandussüsteemi maa-ala on hajureostuse leviku ohu ja erosiooniohu vaba.

(3) Haritaval maal asuval maaparandussüsteemi maa-alal on hajureostuse leviku oht ja erosioonioht vähetõenäoline, kui

1) savi- ja raskel liivsavimullal on maapinna lang kuni 5‰;

2) keskmisel ja kergel liivsavimullal on maapinna lang kuni 10‰;

3) liiv- ja saviliivmullal on maapinna lang kuni 15‰.

(4) Haritaval maal asuv maaparandussüsteemi maa-ala on hajureostuse leviku ohtlik, kui

1) savi- ja raskel liivsavimullal on maapinna lang üle 5‰;

2) keskmisel ja kergel liivsavimullal on maapinna lang üle 10‰;

3) liiv- ja saviliivmullal on maapinna lang üle 15‰;

4) seljakulise maa üldlang on väiksem punktides 1–3 sätestatud langudest, kuid seljakutel ületab maapinna lang punktides 1–3 sätestatud arvväärtuse.

(5) Haritaval maal asuv maaparandussüsteemi maa-ala on erosiooniohtlik, kui

1) savi- ja raskel liivsavimullal on maapinna lang üle 20‰;

2) keskmisel ja kergel liivsavimullal on maapinna lang üle 30‰;

3) liiv- ja saviliivmullal on maapinna lang üle 40‰.

(6) Lõigetes 3–5nimetatud mulla lõimis määratakse maapinnalt arvates kuni 50 sentimeetri sügavuses mullakihis.

(7) Maaparandussüsteemi maa-ala hajureostuse leviku ohtu ja erosiooniohtu uuritakse üle 5 hektari suurusel maaparandussüsteemi osal.

(8) Hajureostuse leviku ohu ja erosiooniohu uurimisel maaparandussüsteemi maa-alal uuritakse ka maaparandussüsteemi või selle osaga vahetult piirnevat hajureostuse leviku ohtlikku ja erosiooniohtlikku ala, kui pinnavee juurdevool ei ole nimetatud alalt kõrvale juhitud kraavi, teetammi või muu rajatise abil.

(1) Drenaaži toimimisvõime uurimistöö tulemused vormistatakse aruandena, mis koosneb maaparandussüsteemi kaardist (edaspidi kaart) ja seletuskirjast.

(2) Kaart on väljavõte maaparandussüsteemi teostusjoonisest.

(3) Kaardile märgitakse

1) puudulikult kuivendatud maa-ala piir;

2) drenaažitorustiku lahtikaevamise kohad;

3) drenaažiarmatuuri rikete asukohad;

4) filtratsioonimooduli määramise korral määramispunktide asukohad.