Kõrgessaare Vallavolikogu — Kõrgessaare ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007–2019 kinnitamine — KO, 183, 2194

Määrus kehtestatakse Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniseaduse seaduse paragrahvi 4 ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 6 ning paragrahv 22 lõige 1 punkti 37 alusel I ÜLDOSA Käesolev ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava on koostatud Kõrgessaare Vallavalitsuse poolt. Töös on antud ülevaade olemasolevatest vee- ja kanalisatsioonisüsteemidest ning kirjeldatud nende seisukorda. Põhjalikumalt on käsitletud Kõrgessaare aleviku ja Lauka küla vee- ja kanalisatsioonisüsteeme. Kavandatud on vajalikud tegevused ja projektid ühisvee ja -kanalisatsioonimajanduse arendamiseks. Arendamise kava on koostatud 12 aastase perioodi kohta. II VALLA ÜLDISELOOMUSTUS § 1. Asukoht Kõrgessaare vald paikneb Hiiumaa põhja- ja lääneosas ja piirneb meritsi Eesti Vabariigi merepiiriga, maismaal Pühalepa, Käina ja Emmaste vallaga. Rannajoone pikkus moodustab poole valla piirist. Valla pindala on 379,5 km2, mis moodustab 38% Hiiu maakonna territooriumist. Valla keskus on Kõrgessaare alevik, mille kaugus maakonna keskusest on 18 km. Kehtiva haldusjaotuse järgi asub valla territooriumil 59 asustusüksust ( 58 küla ja 1 alevik). Suuremad asulad on Kõrgessaare alevik ja Lauka küla. Valla asulate vaheline keskmine kaugus on 4 km. § 2.Looduslikud tingimused Üheks piirkonna omapäraks on hästi säilinud looduskeskkond. 76 % valla territooriumist katab mets. Suuri põllumassiive esineb vähe. Valla territooriumil on 8 looduskaitseala kogupindalaga 8992 ha ja palju üksikuid kaitstavaid objekte. NATURA 2000 alade suurus valla territooriumil on 1856,5 ha. Kliimat iseloomustab Eesti keskmisest jahedam suvi ja soojem talv. Veebruari keskmine õhutemperatuur on –3 kuni –5 ºC, juuli +16 kuni +18 ºC. Aasta keskmine temperatuur on +5 kuni +6 ºC. Valdavad on läänekaarte tuuled. Tuule keskmine kiirus on 5- 6m/s, rannikualadel enam. Maksimum õhutemperatuur võib esineda +30 ºC, miinimum –30 ºC. Suurimaks tuulekiiruseks on olnud 34 m/s. Aasta keskmine sademete hulk on 600 –700 mm. § 3. Maapinna reljeef Vald paikneb Läänesaarte madalikul. Erandiks on Kõpu poolsaarel asuv kõrgustik, kus üksikud kõrgused merepinnast ulatuvad kuni 70 meetrini. Maastikku ilmestavad kivirohked moreenid ja paetasandikud. Geoloogiliselt paikneb vald ülem – ordoviitsiumi ladestikul. Valla lõunaosas paikneb Pihla raba, kus kaevandatakse turvast. § 4 .Pinnavesi Valla territoorium jääb Hiiumaa lääneossa. Valla territooriumile jäävad jõed ja ojad on lühikesed ja väikese valgalaga. Suuremad on Pihlaoja ja Armioja. Väiksemad on Kidaste, Jõeranna, Paope, Vanajõgi ja Poama ojad. Allikalise täitega on Armioja ja Pihlaoja. Suurim kraav on Jaanigu peakraav. Suurim järv on Tihu-Suurjärv (85 ha). Suurematest järvedest on veel rannikulähedased laisid. Enamik neist paiknevad Kõrgessaare ja Malvaste vahelisel alal. Veekogude andmed on ära toodud lisades 1- 3. § 5 .Põhjavesi Põhiliseks põhjaveekogumiks on silur–ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogum ja ordoviitsium-kambriumi põhjaveekogum. Põhjaveetaseme absoluutkõrgus ulatub kuni 15 meetrini. Põhjavee taseme langus toimub ranniku suunas. Väljavool toimub Läänemerre. Valla territooriumile jääb Kurisu- Pihla karstiala. Põhjaveeliselt nõrgalt kaitstud alad asuvad Kõrgessaare ja Lauka ümbruses ning Kõpu poolsaare tipus. Põhjavee keemilise koostise probleemiks on liigne rauasisaldus põhjavees ( 0,2- 1,0 mg/ l), mis ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele. III VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK ISELOOMUSTUS § 6. Elanike arv Kõrgessaare vallas on rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.02.2007 1386 elanikku, tegelik elanike arv hooajaliselt kõigub. Asustustihedus on keskmiselt 3,65 inimest/km2. Umbes pool elanikkonnast (49%) on koondunud Kõrgessaare alevikku ja Lauka külla. Arvestatud kehtestatud detailplaneeringuid ja suvilate püstitamist võib arvata, et elanike arv ei vähene ning hinnanguline arv võib käesoleva arendamise kava perioodil kasvada 100 inimese võrra. Tabel 1 Kõrgessaare valla elanike arv seisuga 01.02.2007 kokku 1386 Asulad Elanike arv rahvastikuregistri järgi Kõrgessaare alevik 505 Lauka küla 179 Otste küla 29 Napi küla 13 Jõeranna küla 33 Isabella küla 42 Kurisu küla 24 Heigi küla 15 Metsaküla küla 4 Hüti küla 1 Kiivera küla 4 Leigri küla 2 Heiste küla 15 Lilbi küla 8 Mudaste küla 7 Mangu küla 6 Malvaste küla 2 Meelste küla 6 Kodeste küla 11 Kauste küla - Tahkuna küla 4 Kidaste küla 18 Kanapeeksi küla 10 Risti küla 6 Koidma küla 8 Rootsi küla 21 Pihla küla 14 Reigi küla 46 Ogandi küla 1 Sigala küla 3 Jõesuu küla 4 Laasi küla 5 Tammistu küla 3 Nõmme küla 3 Mardihansu küla 1 Viitasoo küla - Viita küla 4 Villamaa küla 20 Puski küla 3 Kopa küla 17 Luidja küla 41 Poama küla 11 Palli küla - Paope küla 53 Suureranna küla 22 Heistesoo küla 1 Kiduspe küla 22 Ülendi küla 5 Kõpu küla 48 Ojaküla küla 17 Mägipe küla 15 Suurepsi küla 7 Hirmuste küla 10 Kalana küla 26 Kaleste küla 10 Tiharu küla 1 Vilima küla - Lehtma küla - Sülluste küla - § 7. Ettevõtlus Peamised tegevusalad vallas on metsamajandus, puidutööstus, kaubandus ja teenindus. 2007 aasta septembrikuu seisuga on registreeritud 43 ettevõtet või füüsilisest isikust ettevõtjat. Tootmisettevõtete arvu kasvu ei prognoosita. § 8 .Tööhõive 01.10.2007 a. oli Kõrgessaare vallas 870 tööealist elanikku (19-64.a). Mittetöötavaid (täisealisi) elanikke oli Tööturuameti andmetel 28 inimest ehk 3,2 % elanikkonnast. IV OLEMASOLEV ÜHISVEEVÄRK § 9 .Kõrgessaare aleviku ühisveevarustus (1) Kõrgessaare aleviku vee-ettevõtted Kõrgessaare aleviku ühisveevärki haldab Kõrgessaare Vallavalitsus. Vallal on alevikus 2 puurkaevu, millest üks on kasutuses ja varustab põhilise osa asula elanikkonnast joogiveega. Puurkaev katastrinumbriga 13288 ei ole kasutusel. Oma veevärk oli endisel kalatööstusel. Hiiu Kalatööstuse pankrotistumise tulemusena on puurkaevude valdaja 2007 aasta septembri seisuga AS Rubla. AS Rubla omab asulas 3 puurkaevu. Neilt saab vee 10 eluruumi (20 inimest). Puurkaevud on veel Kõrgessaare sadamas (omanik Best Holding OÜ) ja asula äärealadel asuvatel üksikelamutel. Viimased on enamuses reostatud kunagise põlevkiviõli reostuse tõttu. Veevõrgud on omavahel ühendamata. Tabel 2 Kõrgessaare aleviku vee- ettevõtted ja tarbijad Vee- ettevõte Mida omab Tarbijad Kõrgessaare Vallavalitsus Puurkaev nr 5325; 5880 Veetorustikud ca 3500m Kanalisatsiooni torustikud ca 3700 m Survetorustikud 750 m Sadevee kanalisatsioon 750 m Reovee ülempumpla Reoveepuhasti 12056 ie 16 kortermaja (181 korterit) 20 üksikelamut, kokku u 460 inimest, lasteaed, Vaba Aja Keskus, Raamatukogu, 2 kauplust, restoran, , postkontor, baar, tuletõrje depoo AS Rubla Puurkaev (3 tk) Veetorustikud omatarbeks Kanalisatsioonitorustikud omatarbeks u 700 m. Endine kalatööstus, 1 kortermaja (4 korterit), 6 üksikelamut, tuletõrje depoo (kustutusvee võtt) Best Holding OÜ Puurkaev Sadama territooriumil olev vee- ja kanalisatsiooni torustik, reovee ülepumpla Omatarve (2) Ühisveevarustusega ala ulatus Asulas on ühisveevarustuse teenuse tarbijaks 460 elanikku, mis moodustab u 92 % kogu asula elanikkonnast. Kõige enam on tarbijaid Sadama tee, Näkmani tee ja Tööstuse tee piirkonnas, kus valdavalt on kortermajad. Ühisveevarustus puudub täies ulatuses Nõmmega teel, kuhu paekihtide maapinnaläheda asetuse tõttu on veetorustikke raskem rajada. Asula veehaarde kirjelduses on arvestatud nn. Viskoosa asulaga kuna osa Kõrgessaare aleviku üksikelamuid (13 üksikelamut Kõpu tee, Käina tee ja Tööstuse tee lõpus) jäävad puurkaevust liiga kaugele (neil on lokaalne veevarustus (enamuses puurkaevud)). Tabelis 3 on antud ülevaade ühisveevärgi haaratusest elumajatüüpide kaupa, mida haldab Kõrgessaare Vallavalitsus. Tabel 3 Ühisveevarustusega elumajade ja majapidamiste arv Kõrgessaare alevikus Tüüp elumaju /majapidamisi Ühisveevarustusega elumaju / majapidamisi Üksikelamud kokku 30/30 15/15 Sh. Ninametsa tee 39396 7/ 7 Põllu tee 39143 1/ 1 Tööstuse tee 16/16 39269 Kortermajad kokku 17 / 185 16 / 181 Sh Näkmani tee 5/ 72 5/ 72 Pargi tee 1 / 15 1/ 15 Sadama tee 6 / 52 6/ 52 Tööstuse tee 5/ 46 4/ 42 (3) Veehaarded Kogu aleviku ühisveevarustus baseerub põhjaveel ja vett võetakse puurkaevudest. Alevikus on 2 tegutsevat ühisveevõrku. Põhiveevõrgus töötab üks puurkaev katastri nr 13305. Puurkaev katastri nr 13291 (passi nr 5880) seisab kasutuseta, kuigi võimalik ühtsesse võrku lülitada. Endise tööstuse veevõrgus on 3 puurkaevu. Puurkaev katastri nr 13202 momendil ei tööta. Puurkaev katastri nr 13306 ( passi nr 8738) asub tööstushoonete territooriumil ja vajadusel kasutusel tuletõrje veevõtu kohana (paakauto täitmine), vesi on joogiveeks kõlbmatu. Tabel 4 Kõrgessaare aleviku ühisveevarustuse puurkaevud Katastri nr Passi nr Vee Sügavus m Rajamise aasta staatus Asukoht Omanik 13305 5325 0- C 130 1983 aktiivne Sadama tee Kõrgessaare vald 13291 5880 0- C 130 1988 Seisev Tööstuse tee Kõrgessaare vald 13302 4122 0- C 50 1975 aktiivne Tööstuse tee Rubla AS 13288 1589 0- C 126,5 1966 Seisev Tööstuse tee Rubla AS 13306 8738 0- S 27,8 1955 Vajadusel Endise tehase territooriumil Rubla AS 13289 1664 0- C 60 1966 Vajadusel Sadama tee Best Holding OÜ Vee- erikasutuslubasid omab Kõrgessaare Vallavalitsus ja endise kalatööstuse veevõrk. Viimane on seoses omaniku vahetusega ümbervormistamisel. Info puurkaevude tootlikkusest annab tabel 5 Tabel 5 Ühisveevarustuse puurkaevude võimsused Katastri nr Tootlikus 3M/h Vee-erikasutusega puurkaevude võimsused m3 Tegelik tootmine 2006 a 2006 2007 2008 2009 13305 13,5 36000 370000 38000 40000 22320 13291 7,5 - 13302 20,5 Andmed puuduvad 13288 18 - 13306 18 - 13285 28 - (4) Vee kvaliteet Asula ühisveevarustuses kasutatakse joogivee saamiseks ainult põhjavett. Üldjoontes vastab joogivesi kvaliteedinõuetele. Probleemiks on torustike seisukord. Asula veetorud on põhiosas rajatud 1970-1980 aastatel, need on enamuses metallist ning tekitavad sekundaarset reostust. Sadama tee, Ninametsa tee ja osaliselt Tööstuse tee majade torustik on vahetatud 1998 a ja 2003 a. Lisas 7 on toodud ära Kõrgessaare aleviku ühisveevärgi puurkaevu katastri nr 13305 kvaliteedi näitajad. Lisas 8 Lauka küla ühisveevärgi puurkaevu katastri nr 13275 kvaliteedi näitajad Teiste puurkaevude vee kvaliteedinäitajate kohta andmed puuduvad. (5) Olemasolev veetarbimine Kõrgessaare alevikus on põhilised vee tarbijad elanikkond ja teenindavad asutused. Suurem tarbija oli ka kalatööstus, mis on käesolevaks ajaks likvideeritud. Puurkaevud katastri nr 13305,13302 ja 13288 on varustatud veearvestitega. Valla ühisveevärgi veetarbimine on toodud tabelis 6. Endise kalatehase ja Kõrgessaare sadama puurkaevude veetarbimise kohta puudub vallal informatsioon. Tabel 6 Kõrgessaare aleviku veetootmine 2005 ja 2006 a Näitaja Ühik 2005 2006 Põhjavee võtt m3/h 32420 22320 Olme m3/h 30000 19000 Põllumajandus m3/h 1200 3200 Kokku m3/h 31200 22200 Kadu m3/h 1220 120 Tabel 7 Veeteenuse hinnad Teenuse liik Elanikud Ettevõtted Joogivesi 6,50 7,00 Kanalisatsioon 10,50 11,50 • hindadele lisandub käibemaks 18%. (6) Aleviku ühisveevärgi kirjeldus 1) Puurkaev- pumbamajad 1.1 Puurkaev katastri nr 13305 (pass nr 5325) Puurkaev asub Sadama teel omaette kinnistul ja varustab joogiveega elanikkonda ja asutusi. Puurkaevu kaitsetsoon on 50 meetrit. Pumbamaja üldine seisukord on rahuldav. Hoone vajab seest viimistlemist. Pumplasisene torustik, seadmed, elektri-ja automaatikaseadmed paigaldati 2000 a. Samuti renoveeriti hoone väljast. Piirdeaed vajab renoveerimist. Pumbajaam on üheastmeline, rõhku reguleeritakse sagedusmuunduriga. Võrku antakse vett rõhuga 3,8 bar. Pumba võimsus on 2,2 kW, tõstekõrgus 25 m, suurim tootlikus 2,6 l/ s. Tuletõrjeveevõtu võimalus puudub. Varugeneraator puudub. Eraldi anuma kaudu eraldatakse põhjaveest liigne õhk. Pumbajaama on paigaldatud veearvesti. 1.2 Puurkaev katastri nr 13202 (pass nr 4122) Puurkaev asub Tööstuse teel omaette kinnistul, mille omanik on seisuga 01.09.2007.a AS Rubla. Puurkaev varustas kalatööstust joogiveega. Puurkaevu kaitsetsoon on 50 meetrit. Pumbamaja üldine seisukord on ebarahuldav. Renoveerimist vajab nii hoone kui torustikud ning elektri- ja automaatikaseadmed ja piirdeaed. Pumbajaam on üheastmeline, rõhku reguleeritakse endise kalatööstuse ruumides paikneva hüdrofooriga. Edasi suunati vesi veetöötlusesse. Pumba võimsus on 5,5 kW, tõstekõrgus 25 m, suurim tootlikkus 6 l/ s. Tuletõrjeveevõtu võimalus puudub. Varugeneraator puudub. Pumbajaama on paigaldatud veearvesti. 1.3 Puurkaev katastri nr 13288 (pass nr 1589) Puurkaev asub samal kinnistul puurkaevuga 13202. Puurkaev varustas kalatööstust joogiveega. Omanik on seisuga 01.09.2007.a AS Rubla. Puurkaev varustab senini 10 majapidamist, mis asuvad Tööstuse tee ja Nõmmega tee ääres ning mis ei ole ühendatud valla ühisveevärgiga. Puurkaevu kaitsetsoon on 50 meetrit. Pumbamaja üldine seisukord on ebarahuldav. Hoone vajab renoveerimist. Samuti torustikud ja elektri- ja automaatikaseadmed. Ajutiselt on valla kuludel paigaldatud pumbajaama pump ja hüdrofoor, et varustada 10 majapidamist joogiveega. Pumbajaam on üheastmeline. Praegu reguleeritakse pumbajaamas asuva hüdrofooriga mahuga 0,3m3. Ajutiselt on paigaldatud pump, mille võimsus on 1,6 kW, tõstekõrgus 15 m ja suurim tootlikus 2,0 l/ s. Tuletõrjeveevõtu võimalus puudub. Varugeneraator puudub. Pumbajaama on paigaldatud veearvesti. 1.4 Puurkaev katastri nr 13291 (pass nr 5880) Puurkaev asub Tööstuse teel omaette kinnistul, mille omanik on Kõrgessaare vald. 1986.- ndate lõpus ja 1990 a. alguses varustas kala- ja lihatööstust ning Tööstuse tee äärseid üksikelamuid veega. Praegu seisab kasutamata. Kaitsetsoon 50 meetrit. Projekti järgi oli mõeldud II astme pumbajaamaks. Tootlikus 7,5 m3 / h. Madala tootlikkuse ja vee hägususe tõttu ei vasta joogivee nõuetele. Perspektiivis tamponeeritav kaev. 1.5 Puurkaev katastri nr 13306 (pass nr 8738) Puurkaev asub endise kalatööstuse territooriumil, mille omanik on seisuga 01.09.2007.a AS Rubla. Vee füüsikalis- keemilise koostise poolest joogiveeks kõlbmatu. Sanitaartsoon puudub. Kasutatakse tuletõrjeveevõtuks, paakautode täitmisel. Pumbajaama seisund ebarahuldav. Rõhku reguleeritakse hüdrofooriga. Perspektiivselt tamponeeritav. 1.6 Puurkaev katastri nr 13289 (pass nr 1664) Puurkaev asub Kõrgessaare sadama territooriumil. Omanik on seisuga 01.09.2007.a OÜ Best Holding. Varustab veega sadamat. Puurkaevu kasutamine on minimaalne, kuna sadamas erilist tegevust ei toimu. Kaitsetsoon puudub. Pumbajaam on üheastmeline. Pumbajaama seisund on ebarahuldav. Vee füüsikalis- keemilise koostise poolest on joogiveeks kõlbmatu. Pumba kohta andmed puuduvad. Rõhk reguleeritakse hüdrofooriga. 2) Veetorustikud 2.1 Asula ühisveevõrk Kõrgessaare alevikus on kaks puurkaevu, millest kasutuses üks. Torustike kogupikkus on u. 3500 meetrit. Valdavas enamuses on põhitorustik malmist, ühendused hoonetega terasest. Torude läbimõõt on 50- 100 mm. Sadama tee ja osaliselt Ninametsa tee põhitorustik on plasttorudest. Võrk ei ole ringistatud. Rõhku veevõrgus reguleeritakse pumbajaamas asuva sagedusmuunduriga. Suvekuudel ei tagata torustikus vajalikku rõhku. Enamus veetorudest on 20- 25 aastat vanad. Torude täpset seisukorda ei ole uuritud. Aastas esineb 3- 4 leket. 2.2 Endise kalatööstuse veevõrk Torustike kogupikkus teadmata. Põhitorustikud on valdavas osas malmist. Pumbajaamade tootlikus on vajadusel piisavalt suur. Võrgust saab joogivett 10 majapidamist. (7) Tuletõrjeveevarustus Tuletõrjevett saab võtta asulas olevast tiigist ja endise kalatööstuse territooriumil asuvast pumbajaamast. Sadama tee pumbajaama vähese tootlikkuse tõttu ei saa rajada hüdrorante. Tuletõrjevee varustus asulas on lahendatud ebapiisavalt. (8) Ühisveevarustuse probleemid 1) Ühisveevärgi põhiprobleemid on järgmised. 1.1. puurkaev katastri nr 13305 tootlikkus on väike, mis tõttu suvekuudel ei taga põhikaev nõutavat vabarõhku kliendi liitumispunktis ( III korrus, torustike tupikus); 1.2. torustikud vajavad renoveerimist; 1.3. asula ühisveevärk vajab ühendamist endise kalatehase veevärgiga, mis võimaldaks edaspidi ringtoide välja ehitada; 1.4. tuletõrjeveevarustus on ebapiisavalt lahendatud: 1.5. puudub täpne ülevaade veetorustike seisukorra kohta; 1.6. trasside läbimõõdud ja materjalid ei vasta nõuetele; 1.7. kortermajadel tervikuna puuduvad veearvestid; 1.8. vajadus on veejaotusvõrgu laiendamiseks; 1.9. kortermajade omanikel tuleks vahetada majasisesed torustikud. 2) Ühisveevõrgule esitatavad põhinõuded on järgmised: 2.1. Veevõrku antav vesi peab vastama kliendi liitumispunktis joogivee kvaliteedi näitajatele. Joogivee kvaliteedi esitatud nõuded on kehtestatud sotsiaalministri määrusega nr. 82 31.07.2001 «Joogivee kvaliteedi ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid». 2.2. Tarbijatele peab olema garanteeritud nõutav vabarõhk 3 korruseliste majade puhul on see 24 m . 2.3. Asula tuletõrjevee varustuseks vajalik vee kogus kuni 1000 elanikega asulas on 3- korruseliste hoonete juures vähemalt 10 l/ s 3 tunni jooksul. Hüdrantide vahekaugus korruselamute piirkonnas on vähemalt 200 meetrit. § 10 .Lauka küla ühisveevarustus (1) Lauka küla vee- ettevõte Lauka küla vee- ettevõte on Kõrgessaare Vallavalitsus. Tabel 8 Lauka küla veevarustamissüsteemid Vee- ettevõte Mida omab Kõrgessaare Vallavalitsus Puurkaevud nr 3955, 3264 , veetorustik 3000 m, kanalisatsioonivõrgustik 1800 m. survetrass 560 m , üks reoveepumpla ja üks reoveepuhasti. (2) Ühisveevarustusega ala ulatus Enamik inimesi elab kortermajades. Ühisveevärgiga on ühendatud kõik kortermajad (62 korterit), 7 üksikelamut, Lauka Põhikool, põhikooli söökla, seltsimaja, tankla- kauplus, jahimeestemaja, töökoda ja puidutööstus. Ühisveevärgist vett saavate elanike arv on umbes 180 inimest (90 % küla elanikest). (3) Veehaarded Külas kasutatakse joogiveeallikana põhjavett. Ühisveevärki töötavaid puurkaeve on üks (pass nr 3955). Reservis on puurkaev nr 3264. Ühisveevärgiga ühendatud puurkaevude tootlikus on toodud tabelis 9 Tabel 9 Lauka küla ühisveevarustuse puurkaevud Katastri nr Passi nr Vee Sügavus Rajatise aasta Asukoht Omanik 13275 3955 03nb 22 1974 Napi tee Kõrgessaare vald 3264 03nb 30 1972 Käina tee Kõrgessaare vald Tabel 10 Lauka küla ühisveevarustuse puurkaevude võimsused PK katastri nr Tootlikus m3/h Vee-erikasutusega lubatud veevõtt m3 Tegelik tarbimine 2006 2007 2008 2009 2006 13275 31,0 8000 8200 8500 9000 4880 16,2 Ei ole kasutusel (4) Vee kvaliteet Peamine veeallikas on S- 0 põhjaveekiht. Liigse raua (Fe) sisalduse tõttu ei vasta puurkaevude vesi joogivee nõuetele. Põhjavesi läbib enne võrku andmist raua ärastamise filtreid. Lisana on toodud puurkaevu katastri nr 13275 joogivee kvaliteedi näitajad. (5) Olemasolev veetarbimine Lauka küla veetarbijad on elanikud, kool ja ettevõtted. Puurkaevudest pumbatav vesi mõõdetakse. Tabel 11 Lauka küla veetarbimine 2005 ja 2006 a Näitaja Ühik 2005 2006 Põhjavee võtt m3/a 6900 4880 Olme m3/a 6900 4880 Põllumajandus m3/a - - Kokku m3/a 6900 4880 Kadu m3/a - - Tabel 12 Veeteenuse tariifid Lauka külas Teenuse liik Elanikkond Ettevõtted Joogivesi 6 7 Kanalisatsioon 10,50 11,50 * Tariifidele lisandub käibemaks 18% (6) Lauka küla veevõrgu kirjeldus 1) Puurkaevud, pumbamajad 1.1 Puurkaev katastri nr 13275 (passi nr 3955) Puurkaev asub Napi teel. Varustab joogiveega elanikkonda, asutusi ja ettevõtteid. Puurkaevu kaitsetsoon on 50 m. Pumbamaja üldine seisund on hea ( renoveeriti 2000 a). Pumbamaja on üheastmeline. Rõhku reguleeritakse sagedusmuunduriga. On paigaldatud hüdrofoor. Pumbatav vesi läbib enne võrku andmist rauafiltrid (KEMIC kaksikfilter). Võrku antakse vett survega 3,8 bar. Pumba võimsus on 3,2 kW. Varugeneraator puudub. Pumbajaama on paigaldatud veearvesti. 1.2 Puurkaev ( passi nr 3264) Puurkaev asub Käina tee elamurajooni läheduses. Kaitsetsoon 50 m. Üldine seisund rahuldav. Pumbajaam on üheastmeline. Rõhku reguleeritakse hüdrofooriga. Pumbajaama on paigaldatud veearvesti. Ei ole kasutusel, kuid on võimalik ühendada võrku. 1.3 Lauka Põhikooli puurkaev Puurkaev asub Lauka Põhikooli territooriumil. Seisab kasutamiseta. Peale renoveerimist on võimalik kasutada tuletõrje veevõtu kohana ja kooli staadioni muru kastmiseks. 2) Veetorustikud Küla veetorustike kogupikkus on u 3000 m. Valdavas enamuses on veetorustikud renoveeritud (2001). Renoveerimata on u 400 m torustikke (s.o trass mis varustab üksikelamuid). Ringvõrk puudub. 3) Tuletõrjeveevarustus Lauka küla tuletõrjeveevarustus põhineb Kõrgessaare kolhoosi ajal rajatud tuletõrje veehoidlatel, mis ei ole ühisveevärgiga ühendatud. Hüdrandid puuduvad. (7) Lauka küla ühisveevarustuse probleemid Lauka küla ühisveevarustuse probleemid on järgmised: 1) Puurkaevu 13275 vesi ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele liigse Fe sisalduse tõttu (filtrile ei ole rakendatud automaatpesu). 2) Puuduvad nõuetekohased tuletõrje veevõtukohad. 3) Trassside madal paigutussügavus (renoveerimata torustikud) 4) Kortermajade omanikel tuleks vahetada majasisesed torustikud § 11. Ülejäänud valla territoorium Kõrgessaare vallale kuuluvad lisaks eelnevale Kõpu tuletorni (asub Kõpu majaka mü, rajatud 2000.a ), Luidja (asub Luidja maja mü) ja Kõrgessaare puurkaev (asub Kõpu tee 6 mü) . Olulise tähtsusega on Lehtma sadama puurkaev (omanik seisuga 01.09.2007.a DAGOmar AS), mis varustab joogiveega sadama territooriumil asuvaid ettevõtteid. Tahkunas Merineitsi Puhkekülal on puurkaev, mis tulevikus hakkab varustama joogiveega 54 üksikelamut (arendaja AS BREIC). Seoses ehitustegevusega võib osutuda vajalikuks täiendavate ühisveevarustusega alade loomine (Kõpu, Mägipe, Kalana, Luidja, Tammistu, Malvaste). V OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOON § 12. Kõrgessaare alevik (1) Reovee kogumisala Alevik ühiskanalisatsiooniga on liitunud u 420 elanikku e. 84 % alevik elanikkonnast. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 16 korterelamut, 7 üksikelamut, asutused ja ettevõtted. Tabel 13 Ühiskanalisatsiooniga majapidamiste arv Tüüp Majade arv Ühiskanalisatsiooniga liitunud Üksikelamud 60 7 Kortermajad 16 (181)* 16 (181) Ridaelamud 1 (4)* - *( ) korterite arv Alevik paikneb põhjaveeliselt nõrgalt kaitstud alal. Tuleb arvestada, et Kõrgessaare alevik tervikuna ei ole tiheasutusala. Alevik on territooriumilt suur, mille äärealadel paikneb hajaasustus. Vastavalt Keskkonnaministri 15.05.2003. a määrusele nr 98 «Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid» on AS Eesti Veevõrk konsultatsioonid poolt valminud reovee kogumisalade määramiseks ettepanekud. Kõrgessaare aleviku ja Lauka küla kohta, kus 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. (2) Vooluhulgad ja reostuskoormus 1) Puhastisse jõudev reovee vooluhulk ja reostuskoormus Kõrgessaare alevikus on reoveepuhasti omanik ja operaator Kõrgessaare Vallavalitsus. Tabel 14 Kõrgessaare reoveepuhastisse jõudvad reovee kogused m3 2003 2004 2005 2006 Olmereovesi 15500 12663 30600 17700 Kalatööstus 35200 26737 11000 4400 Kokku 50700 39400 41600 22100 Tabelist 14 on välja jäetud infiltratsiooni vesi. Alevik isevoolne kanalisatsiooni-torustik on valdavas osas asbesttsementtorudest ja raudbetoonist kontrollkaevudega, mistõttu kõrge pinnasevee taseme ja sademete korral vooluhulgad oluliselt kasvavad. Vanade torude puhul võib infiltratsioonivee koguses arvestada 1 l/ s km kohta. Arvestades, et alevikus on vanu kanalisatsioonitorusid u 1,7 km võib infiltratsioonivee koguseks lugeda ligikaudu 150 m3/d kõrge pinnasevee ja rohkete sademete korral. Analüüsitud on ka puhastisse jõudvat reovett. Entec AS ja Keskkonnauuringute keskuse uuringute alusel on puhastisse jõudnud reovee saastenäitajad järgmised: BHT- 289,5mg/ l KHT- 892,4mg/ l HA- 471,7mg/ l Nüld – 27mg/ l Püld – 9,3mg/ l Puhastisse siseneva reovee keskmiseks reostuskoormuseks oli vaatlusperioodil oli ööpäeva keskmisena BHT7- 73,3 kg/ d HA- 119,4 kg/ d Nüld- 6,8 kg/ d Püld- 2,4 kg/ d KSÜ- 215 kg/ d Kalatööstuse reovee ärajäämisel on puhasti reostuskoormus oluliselt vähenenud. 2) Veehulgad ja reostuskoormused suubla suhtes Puhasti suublaks on Läänemeri. Vee-erikasutusloaga on lubatud heitvett juhtida 110000 m3/a. Tabel 15 Lubatud saasteaine kogused 2005- 2009 a Saasteaine nimetus Lubatud saasteaine sisaldus mg/ l Puhastusaste % BHT 15,0 90 KHT 125,0 75 HA 25,0 80 Püld 1,5 80 Nüld Ei limiteerita - Puhasti valdaja võtab heitveeproovid kord kvartalis, mis on saastetasude arvestuse aluseks. Proove võtab ka Hiiumaa Keskkonnateenistus. Tabel 16 Kõrgessaare reoveepuhasti heitvee näitajad 2006 a Periood BHT7 mg/ l t KHT mg/ l t HA mg/ l t Nüld mg/ l t Püld mg/ l t I KV 5,0 0,043 69,0 0,586 19,0 0,162 28,0 0,238 16,0 0,136 II KV 3,0 0,016 71,0 0,386 10,0 0,053 7,2 0,038 5,0 0,027 III KV 3,0 0,011 22,0 0,084 10,0 0,038 7,2 0,027 9,1 0,035 IV KV 3,0 0,014 34,0 0,153 3,0 0,014 22,0 0,099 5,8 0,026 Aasta keskmine 3,5 49,0 10,5 16,1 9,0 (3) Kanalisatsioonitorustikud Alevikus kanalisatsioonitorustikud jagunevad isevoolseteks ja survetorustikeks. Isevoolse kanalisatsiooni pikkus on u.3700 m survetrassi pikkus 750 m. Isevoolsest kanalisatsioonist on renoveeritud 1100m torustikke ning ehitatud uusi torustikke 810 m, millega on ühendatud 7 üksikelamut ja 1 kolme korruseline elamu. Renoveerimata torustikud on ehitatud 1980- ndatel aastatel asbesttsementtorudest diameetriga 150- 200 mm. Survetorustik renoveeriti 1997 a. Neis on plasttorud diameetriga 100 mm. Probleeme on torustike, toruliitmike ja kontrollkaevude vettpidavusega. Videouuringuid torustike täpse seisukorra teadasaamiseks ei ole toimunud. Igal aastal toimub torustike survepesu. Isevoolse kanalisatsioonivõrgu laiendamine on raskendatud, kuna paekihtide kõrgus aleviku läänepoolses osas seda ei võimalda. Laiendamine eeldaks täiendavate ülepumplate rajamist. Endise kalatööstuse territooriumil asuv isevoolse kanalisatsiooni torustik kuni liitumispunktini kuulub kinnistu omanikule. (4) Reoveepumpla Aleviku ainuke reoveepumpla kuulub Kõrgessaare vallale ja asub Tööstuse tee 10a kinnistul. Pumplasse suundub kogu aleviku isevoolne kanalisatsioon, kust reovesi suunatakse survetorustiku kaudu reoveepuhastisse. Pumpla renoveeriti 2001 a. Hoone on heas seisundis. Pumplasse on paigaldatud 2 Grundfos horisontaalpumpa. Pumpade võimsus on 21 l/ s ja tõstekõrgus 10,7 m. Normaaltingimustes töötab üks pump. Ekstreemtingimustes lülitub tööle ka teine pump. Pumpla seadmed tuleb välja vahetada arendamise kava perioodil. Reoveepumplat omab seisuga 01.09.2007.a Best Holding AS, mis asub Kõrgessaare sadama territooriumil. Nii pumpla kui puhastisse viis survetorustik on amortiseerunud ja ei tööta. (5) Sadevete torustik Aleviks on sadeveekanalisatsioon ainult vallale kuuluva Kõrgessaare Vaba Aja Keskuse hoone ümber. Torud on asbesttsemendist diameetriga 150 mm, kogupikkusega 750 m ning on suunatud Viinaköögi ees olevasse tiiki. Seega suundub põhiline sadevesi asfalteeritud platsidelt peamiselt isevoolse kanalisatsiooni kaevudesse, mistõttu suureneb reoveepumpla ja puhasti hüdrauliline koormus. Kalatööstuse toimimise ajal suunati autoklaavidest tehnoloogiline vesi Kirikulahte. (6) Reoveepuhasti Kõik aleviku ühiskanalisatsiooni kaudu kogutud reovesi puhastatakse puhastusseadmetes. Uus puhasti valmis 1995a Rootsi kuningriigi välisabina. Puhasti tüüp on aereeritav ringkanal mahtuvusega 2800 m3, mille keskel on setiti mahtuvusega 500m3. Puhastist suunatakse heitvesi kanalisse ja selle kaudu Läänemerre. Liigmuda juhitakse mudatahendisse. Endisel kalatööstusel lokaalsed eelpuhastid puudusid. Reoveepuhasti on projekteeritud bioloogilisele koormusele 747,5 kg BHT7/d , hüdroauline jõudlus 950m3/d. Liivpüünised puuduvad. 2002 ja 2003 a rekonstrueeriti puhasti aeratsioonisüsteem, kuna iga 3 aasta tagant tuli välja vahetada õhutusmembraanid. Aeratsioon asendati reaktoritega Celpox -1273(2tk) milliseid on kergem hooldada. Samas ehitati välja ka ringkanalis nitrifikatsioon- ja denitrifikatsioonitsoon, mille kaudu on võimalik vähendada heitvee Nüld kontsentratsiooni. Sama paigaldati ka Püld vähendamiseks kemikaalide dosaator. Puhasti automaatjuhtimiskeskus uuendati 2003 a. Mudaväljakud on praegu likvideeritud ja 2007.a. ehitatakse välja BIO- VT GmbH ja IPP Consult patendi litsentsi GmbH alusel jääkmuda tahenduspoldrid (3 tk) kogupindalaga 1440 m2. Kanali, mis on ka praktiliselt biotiik, pindala on 2400 m2 Suublasse juhitav vesi on mõõdetav Venturi kanali printsiibil. Puhasti efektiivsemaks kasutamiseks püstitatakse puhasti juurde 2007.a. purgimissõlm võimsusega kuni 100m3 reovett ööpäevas. (7) Ühiskanalisatsiooni probleemid Kõrgessaare aleviku ühiskanalisatsiooni probleemid on järgmised: 1) kuna alevik paikneb põhjaveeliselt nõrgalt kaitstud maa- alal tuleks kõik aleviku keskuses ja selle lähiümbruses asuvate üksikelamute reovesi juhtida ühiskanalisatsioonivõrku. 2) asbesttsementtorustike ja kontrollkaevude seisukord on ebarahuldav ja vajavad renoveerimist. § 13. Lauka küla (1) Reovee kogumisala Küla ühiskanalisatsiooniga on liitunud u 170 elaniku e 90% küla elanikkonnast. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 6 kortermaja (62 korterit), Lauka Põhikool, Põhikooli söökla, seltsimaja ja 4 üksikelamut. Küla paikneb põhjaveeliselt nõrgalt kaitstud alal. (2) Vooluhulgad ja reostuskoormus 1) Puhastile jõudev reoveekulu ja - koormus Lauka küla reoveepuhasti omanik ja operaator on Kõrgessaare Vallavalitsus. Küla reovee reoveehulkade iseloomustamiseks on kasutatud veetarbimise andmeid, kuna olemasolev ühiskanalisatsiooni ala ühtib ühisveevarustuse alaga. Tabel 17 Lauka reoveepuhastisse jõudvad reoveekogused m3 /aastas 2003 2004 2005 2006 Olmereovesi 5,8 5,8 6,7 4,7 Kokku 5,8 5,8 6,7 4,7 Arvutades, et külas on vanu asbesttsementtorudest kanalisatsioonitrasse u 1450 m võib infiltratsiooni toimega lisanduda kõrge pinnasevee taseme ja rohkete sademete korral infiltratsioonivett ligikaudu 120 m3/d. Kuna puhastisse jõudev reovesi on põhiliselt olmereovesi, siis puhastisse saabuva reovee saastenäitajaid ei ole uuritud. 2) Vooluhulgad ja reostuskoormused Puhasti suublaks on Jaanigu peakraav (suubla kood 1632). Vee erikasutusloaga on lubatud heitvett juhtida 10000 m3/a Tabel 18 Lubatud saasteainesisaldused 2006- 2009 Saasteaine nimetus Ühik Sätestatud vee erikasutuse loaga BHT7 Mg/ l 35 HA Mg/ l 35 Nüld Mg/ l Ei limiteerita Püld Mg l Ei limiteerita Puhasti valdaja võtab heitveeproovid kord aastas. Tabel 19 Lauka reoveepuhasti heitvee näitajad 2006 a Periood BHT7 Mg/ l t HA Mg/ l t Mg/ l t Mg/ l t I KV 22,0 0,026 38,0 0,046 39,0 0,047 9,5 0,011 II KV 8,8 0,011 24,0 0,029 3,7 0,004 1,1 0,001 III KV 6,5 0,008 10,0 0,027 4,4 0,005 3,8 0,005 IV KV 3,9 0,004 10,0 0,027 7,9 0,065 10,0 0,026 Aasta keskmine 10,3 20,5 13,8 6,1 (3) Kanalisatsioonitorustikud Küla kanalisatsioonitorustikud jagunevad isevoolseteks ja survetorustikuks. Isevoolse kanalisatsiooni kogupikkus on u 1800 m ja survetorustiku pikkus 560 m. Valdav osa isevoolse kanalisatsioonitorustikest on ehitatud 1970- 80 aastatel asbesttsementtorudest läbimõõduga 150 mm. Isevoolsest kanalisatsioonist on renoveeritud Lauka Põhikooli territooriumil asuvad torustikud (2002a 350m). Survetorustik on ehitatud 1986 a malmtorudest, läbimõõduga 100 mm. Torustike ja kontrollkaevude seisund on üldiselt rahuldav, kui mitte arvestada infiltratsiooni. Videouuringuid torustike täpsema seisukorra hindamiseks ei ole toimunud. Teatud lõikude hooldamiseks on kasutatud survepesu. Lauka Põhikooli söökla juures on olemas rasvapüüdur. Küla territooriumil puudub sadevete kanalisatsioon. (4) Reoveepumpla Reoveepumpla asub kortermajade läheduses ja kuulub vallale. Pumpla on maa-alune ja paikneb raudbetoonist rõngastes diameetriga 3 m. Pumplasse suundub kogu küla isevoolne kanalisatsioon, kust reovesi suunatakse survetorustiku kaudu puhastisse. Pumplasse on paigaldatud üks Grundfos sukelpump. Pumba võimsus on 20 l/ s ja tõstekõrgus 10 m. (5) Reoveepuhasti Kõik küla ühiskanalisatsiooni kaudu kogutud reovesi puhastatakse puhastusseadmes BIO- 50, mis anti ekspluatatsiooni 1986 a. Puhasti jõudlus reostuskoormuse järgi on 18,5 kg BHT , hüdraline jõudlus 50m3/d. Puhastist suunatakse heitvesi biotiikidesse (2 tk) mille pindala on 1870 m2 ning pärast tiike Jaanigu peakraavi. Liigmuda töötlemissüsteemid puuduvad. Aereerimiseks kasutatakse TSURUMI RSA-tüüpi puhurit. Aerotsioonisüsteem rekonstrueeriti 2002 a. Väljuv heitvesi ei ole mõõdetav. Puhurihoone üldine olukord on rahuldav. Puhasti ja biotiigid on ümbritsetud võrktaraga. Puhasti on amortiseerunud, suublasse juhitav heitvesi ei vasta alati nõuetele. Biotiigid vajavad puhastamist. (6) Ühiskanalisatsiooni probleemid Lauka küla ühiskanalisatsiooni probleemid on järgmised: 1) kortermajade isevoolne kanalisatsioonitorustik on amortiseerunud ja vajab renoveerimist; 2) kanalisatsiooni survetorustik vajab rekonstrueerimist: 3) reoveepuhasti on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist (alternatiiv: suunata reovesi survetrassi kaudu Kõrgessaare puhastisse); 4) reoveepumpla vajab renoveerimist; 5) kasutusel mitteolevad (BIO14/21) rajatised vajavad lammutamist kui põhjaveele ohtlikud rajatised; 6) reo- ja heitvee arvestus puudub. § 14. Ülejäänud valla territoorium Lehtma sadamal on oma reoveepuhasti. Puhasti omanik on seisuga 01.09.2007.a AS DAGOmar. Peale kalatööstuse likvideerimist sadama territooriumil töötab puhasti alakoormusega. Puhasti bioloogiline puhastusprotsess on olnud tihti häiritud. Heitvesi suunatakse Läänemerre. Ülejäänud valla territooriumil reoveepuhasteid ei ole. Kanaliseerimine on lokaalne. Põhjaveeliselt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel kasutatakse reovee kanaliseerimiseks kogumismahuteid, keskmiselt kaitstud aladel on lubatud reovee kanaliseerumiseks kasutada septikuid ja immutusväljakuid. Keskkonna kaitstuse tagamiseks võib tekkida vajadus edaspidi täiendavate reoveekogumisalade loomiseks Kalanas, Kõpus, Mägipel, Luidjal, Mangul, Tammistus ja teises suuremates arendustegevuse aladel. VI MUUD ÜHISVEEVÄRGI JA- KANALISATSIOONIGA SEONDUVAD KÜSIMUSED § 15 .Muud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooniga seonduvad küsimused (1) Ühisveevõrk ja – kanalisatsiooni arendatakse vallavolikogu poolt kinnitatud Ühiseveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVKA) alusel. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) kaetaval alal peab ÜVK omanik või valdaja seda arendama nii, et oleks võimalik tagada kõigil sellel alal olevate kinnistute varustamine veega ühisveevärgist ning reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. ÜVKA on kooskõlas Läänesaarte alamvesikonna veemajanduskavaga. Tulenevalt Ühiseveevärgi ja- kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ka ÜVKS) § 7 tuleb ÜVK teenuste osutamiseks määrata ettevõtja. Vallavalitsuse ja vee- ettevõtte ning vee- ettevõtte ja kliendi vahel peavad olema sõlmitud lepingud, mis määratlevad osapoolte õigused, kohustused ja vastutuse. (2) Kohaliku omavalitsuse poolt tuleb teostada järgmised toimingud. 1) Kas moodustada ise (ÜVKS § 7 lg 1) või määrata konkursi alusel vee- ettevõtja (ÜVKS § 7 lg 2, Konkurentsiseadus § 14 lg 2). 2) Kinnitada ÜVK liitumiseeskirjad ning liitumistasu ülempiir. 3) Määrata vee- ettevõtja tegevuspiirkonnad. 4) Määrata volitatud isik, kellel on õigus kontrollida ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele (ÜVKS § 5 lg 3). 5) Määrata valla üldplaneeringuga reovee kogumisalad ja veehoiualad. 6) Reguleerida veevarustusi ja reovee ärajuhtivuse teenuse hinda nii, et oleks tagatud tootmiskulude katmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, keskkonnakaitse tingimuste täitmine ja põhjendatud tulukus (ÜVKS §14 ). 7) Tagada müüdava vee ja ärajuhitava reovee arvestus (ÜVKS § 15 ) . VII ÕIGUSLIK ALUS § 16.Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ja arendamine põhineb õigusaktidel. (1) ÜVK toimist ja arengut reguleerivad järgmised õigusaktid: 1) SEADUSED 1.1. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniseadus 1.2. Veeseadus 1.3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 1.4. Säästva arengu seadus 1.5. Looduskaitseseadus 1.6. Planeerimisseadus 1.7. Ehitusseadus 1.8. Keskkonnatasude seadus 1.9. Hinnaseadus 1.10.Konkurentsiseadus 1.11. Jäätmeseadus 1.12. Rahvatervise seadus 2) VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUSED 2.1 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (31.07.2001 m. 2691 ) 2.2. Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded (16.05.2001 m. 171 ) 2.2 Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine (03.04.2001 m. 124 ) 2.4 Vee erikasutuse tasumäärade kehtestamine (07.10.1998 m. 63 ) 3) KESKONNAMINISTRI MÄÄRUSED 3.1. Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta (16.10.2003 määrus nr 75 ) 3.2. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid ( 15.05.2003 määrus nr 48 ) 3.3. Puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise kord (30.01.1997 määrus nr 8 ) 3.4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus (16.12.2005 määrus nr 76) 4) SOTSIAALMINISTRI MÄÄRUSED 4.1. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (31.07.2001 m. 82 ) 4.2. Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise , andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord (21.12.2001 m.152 ) 5) KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUSAKTID 5.1. Kõrgessaare valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (Kõrgessaare Vallavolikogu määrus nr 23 14.07.2000 ) 5.2. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord (Kõrgessaare Vallavolikogu määrus nr 25 13.10.2000 ) 5.3. Veearvestite klientide vee kasutamise normid (Kõrgessaare Vallavolikogu määrus nr 26 13.10.2000 ) 5.4. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinna kehtestamine (Kõrgessaare Vallavalitsuse määrus nr 09 15.09.2005) 5.5. Kõrgessaare valla ehitusmäärus (Kõrgessaare Vallavolikogu määrus nr 13 14.03.2003) 6) MUUD AKTID 6.1. EÜ Nõukogu direktiiv 92/ 271 EMÜ «Vee raamdirektiiv» 6.2.EL joogiveedirektiiv 98/ 83 EÜ 6.3.EL vee raamdirektiiv 2000/ 60/ EÜ 6.4.El reoveesettedirektiiv 86/278 EMÜ VIII MEETMEKAVA § 17. Meetmekava Tabel 20 meetmete ja tegevuste maksumus Aasta Hinnanguline maksumus Tuh.kr 1) Joogivesi 1.1 Kõrgessaare aleviku veehoiuala moodustamise uuringud I 2008 100 1.2 Puurkaev- pumbamajade soetamine (2tk) Kalana küla I 2008 …. 100,0 50,0 1.3 Ringtoite väljaehitamise uurimis- projekteerimistööd I 2009 500 1.4 Puurkaevude- pumbamajade renoveerimine (5 tk) Luidja Kõpu, Kõrgessaare I 2009 2007 500,0 40,0 1.5 Olemasolev veetrasside renoveerimine Kõrgessaare alevikus (1700 m) Lauka külas (500 m) I 2009 1020,0 300,0 1.6 Uute veetrasside rajamine (laiendamine) Kõrgessaare alevik (2500m ) Lauka küla (400m) I 2010 2010 1500,0 240,0 1.7 Lauka joogivee töötlusjama kaasajastamine (Fe ärastus) I 2008 100 1.8 Uue ühisveevärgi rajamise uuringud külades kus on üle 50 elanikku II 2011 200 1.9 Puurkaevude tamponeerimine (2 tk) II 2010 100 1.10 Väikeste asulate veevarustuse korrastamine III 2018 1000 1.11 Põhjavee seire I 2007- 2018 150 2) Põhjaveekaitse 2.1 Olemasolevate isevoolse kanal. trasside renoveerimine Kõrgessaare alevik 1200 m Lauka küla 800 m I 2010 2010 1200,0 800,0 2.2 Isevoolse kanalisatsiooni laiendus Kõrgessaare alevik 2400 m Lauka küla 740 m I 2011 2011 2400,0 740,0 2.3 Kanalisatsiooni survetrasside renoveerimine Kõrgessaare 750 m Lauka 560 m I 2016 2010 750,0 560,0 2.4 Reoveepumplate rekonstrueerimine Lauka küla I 2010 100 2.5 Uute reoveepumplate rajamine Kõrgessaare alevik 3 tk Kalana küla kohtpuhasti (küla + sadam) I 2008-2009 180 2.6 Olemasolevate reoveepuhastite rekonstrueerimine Lauka küla (alternatiiv- survetrass Lauka- Viskoosa) I 2009 1000 2.7 Reovee settekäitluse rekonstrueerimine Kõrgessaare alevik I 2007 4000 2.8 Purgimissõlme rajamine Kõrgessaare alevik I 2007 590 2.9 Kasutusest kõrvaldatud kanalisatsiooni rajatiste lammutamine Kõrgessaare alevik Lauka küla I 2007 2010 1400,0 500,0 2.10 Sademeveesüsteemi renoveerimine Kõrgessaare alevik II 2014 2.11 Hajaasustuse kanalisatsiooni lahenduste uuringud III 2018 3) Tuletõrjeveevarustus 3.1 Täiendavate tuletõrjeveevõtu kohtade rajamine Kõrgessaare alevik(3) Lauka küla(2) I 2009 2010 200,0 150,0 * Maksumus on toodud välja 2007a hindades ilma käibemaksuta § 18. Määruse rakendussätted Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Harri KATTEL