Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-67-07 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2007. a kohtuotsus D. B. süüdistusasjas KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3, § 347 lg 1 ja § 348 järgi — RT III, 2007, 41, 322

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-67-07 Otsuse kuupäev 12. november 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi D. B. süüdistusasi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3, § 347 lg 1 ja § 348 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2007. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-11017 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D. B. kaitsja Juho-Enn Aule kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 10. oktoober 2007. a Istungil osalenud isikud vandeadvokaat Juho-Enn Aule ja ringkonnaprokurör Kristel Eliste Resolutsioon 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2007. a otsus D. B. süüdistusasjas KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3, § 347 lg 1 ja § 348 järgi muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Asjaolud ja menetluse käik 1. D. B-le mõisteti Tallinna Linnakohtu 5. jaanuari 2005. a kohtuotsusega 7 kuud vangistust, millest ta vabastati tingimisi katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. 2. Harju Maakohtu 12. veebruari 2007. a lühimenetluses tehtud otsusega tunnistati D. B. süüdi KarS § 347 lg 1 järgi talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Veel tunnistati ta süüdi KarS § 348 ja § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, mille eest mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 alusel mõisteti D. B-le 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Need kuriteod pani D. B. toime 2004. aastal, s.o enne Tallinna Linnakohtu 5. jaanuari 2005. a kohtuotsuse kuulutamist. Sama otsusega tunnistati D. B. süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja teda karistati vangistusega üheks aastaks kuritegude eest, mille ta oli pannud toime 2005. aasta veebruaris, s.o Tallinna Linnakohtu 5. jaanuari 2005. a kohtuotsusega määratud katseajal. Karistusseadustiku § 238 lg 2 alusel mõisteti nende kuritegude eest karistuseks 8 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 5. jaanuari 2005. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu vangistuse võrra ning liitkaristusena mõisteti ärakandmiseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Kohus märkis, et mõistetud karistused kulgevad paralleelselt, kuid ärakandmisele kuulub neist raskeim, s.o 1 aasta ja 8 kuud vangistust. 3. D. B. esitas apellatsiooni, milles ta ei nõustu mõistetud karistusega järgmistel põhjustel. Tallinna Linnakohtu 5. jaanuaril 2005. a kuulutatud kohtuotsus jõustus alles 27. juunil 2005. a ja sellest tulenevalt ei olnud kõnesolevas asjas kohtul õigust mõista KarS § 209 järgi eraldi karistust 2005. a veebruaris toimepandud kuriteoepisoodide eest ja võtta arvesse neid liitkaristuse mõistmisel. Veel juhib D. B. tähelepanu maakohtu otsuses olevale veale ärakandmisele kuuluva karistuse pikkuse osas. D. B. selgitas, et on asunud õiguskuulekale teele ning palub ka seetõttu kergendada karistust. 4. Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2007. a kohtuotsusega rahuldati apellatsioon osaliselt. Ringkonnakohus täpsustas maakohtu otsust ning määras D. B. poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. 4.1. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole rikkunud KarS § 65 lg 2 sätteid ning on moodustanud liitkaristuse õigesti, liites omavahel Tallinna Linnakohtu 5. jaanuari 2005. a kohtuotsusega mõistetud, kuid kandmata karistusele pärast selle otsuse tegemist D. B-le süüksarvatavate tegude eest mõistetud karistused. Ringkonnakohus selgitas seejuures, et KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse moodustamisel ei oma õiguslikku tähendust mitte konkreetse kohtuotsuse jõustumise aeg, vaid selle kuulutamise hetk. 4.2. Kasutades KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud õigust, täpsustas ringkonnakohus maakohtu otsust D. B. olukorda kergendavas suunas ning määras ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Menetlusosaliste selgitused Riigikohtus 5. D. B. kaitsja Juho-Enn Aule esitas kassatsiooni, milles palus Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada D. B-le mõistetud karistuse osas ja kergendada seda. Kassatsioonis korratakse taas apellatsioonis esitatud väiteid KarS § 65 lg 2 sätete ebaõige kohaldamise kohta. Kaitsja palub D. B. karistuse küsimuse otsustamisel Riigikohtus arvestada tema õiguskuulekat elu, tööle asumist ja kahjude osalist heastamist. 6. Riigikohtu istungil toetas kaitsja esitatud kassatsiooni, prokurör palus jätta kassatsiooni rahuldamata, sest ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegiumi seisukoht 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et kassatsioonis sisalduvad väited ei anna alust D. B-le mõistetud karistuse kergendamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses on KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega motiveeritud, miks D. B-le mõistetud karistust ei kergendata ning Riigikohus nõustub nende põhistustega. 8. Samas leiab Riigikohus, et Harju Maakohus on ebaõigesti mõistnud D. B-le liitkaristuse. Riigikohus on oma varasemates otsustes korduvalt selgitanud, et kui osa kuritegusid on toime pandud enne süüdimõistvat kohtuotsust (süütegude hiljem tuvastatud kogum) ja osa kuritegudest on toime pandud pärast süüdimõistvat otsust karistusest tingimise vabastamisel määratud katseajal (kohtuotsuste kogum), tuleb liitkaristuste mõistmisel kohaldada nii KarS § 65 lg 1 kui ka § 65 lg 2 sätteid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendeid kriminaalasjades 3-1-1-112-04 – RT III 2004, 38, 385; 3-1-1-31-06 – RT III 2006, 20, 184). Käsitletavas kriminaalasjas ongi D. B. pannud osa kuritegusid (1. novembrist kuni 30. detsembrini 2004. a) toime enne 5. jaanuari 2005. a kohtuotsust, osa aga pärast selle kohtuotsuse kuulutamist katseajal (1. veebruarist kuni 15. veebruarini 2005. a). 8.1. Vastavalt KarS § 73 lg-le 4 mõistetakse süüdimõistetule, kes paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, liitkaristus KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Seega, arutades 12. veebruaril 2007. a D. B. süüdistusasja, pidi Harju Maakohus mõistma esmalt karistuse 1. veebruarist kuni 15. veebruarini 2005. a KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüksarvatud kuritegude kogumi eest. Mõistes nende kuritegude eest 8 kuud vangistus, pidi maakohus seejärel liitma KarS § 65 lg 2 alusel 5. jaanuari 2005. a kohtuotsusega mõistetud, kuid kandmata karistuse 7 kuud vangistust, saades 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Edasi tuli kohtul mõista karistus 1. novembrist kuni 30. detsembrini 2004. a toimepandud kuritegude kogumi eest ning viimasena moodustada lõplik liitkaristuse KarS § 65 lg 1 alusel, liites 1 aasta ja 3 kuud ning 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Jättes lõpliku liitkaristuse D. B-le mõistmata ja märkides, et mõistetud vangistused kulgevad paralleelselt ning et ärakandmisele kuulub üksnes raskeim karistus, kohaldas Harju Maakohus ebaõigesti kriminaalseadust – KarS § 65 lg-tes 1 ja 2 ning § 73 lg-s 4 sätestatut. Kuna sellise ebaseadusliku otsusega kergendati D. B. olukorda ja nii ringkonnakohus kui ka Riigikohus vaatasid D. B. süüdistusasja läbi kaitsja kaebuse alusel, siis puudus nii ringkonnakohtul ja puudub ka Riigikohtul võimalus Harju Maakohtu otsust selles osas tühistada. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1, jätab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2007. a otsuse D. B. süüdistusasjas muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Jüri ILVEST Lea KIVI Priit PIKAMÄE