Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-52-07 Riigikohtu halduskolleegiumi 6. novembri 2007. a kohtuotsus AS Esfil Tehno kaebuses Sillamäe Linnavalitsuse 12. jaanuari 2006. a korralduse nr 13-k ja Maa-ameti 14. detsembri 2005. a ettekirjutuse nr 6.2-2/13292 tühistamiseks — RT III, 39, 311

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-52-07 Otsuse kuupäev 6. november 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi AS Esfil Tehno kaebus Sillamäe Linnavalitsuse 12. jaanuari 2006. a korralduse nr 13-k ja Maa-ameti 14. detsembri 2005. a ettekirjutuse nr 6.2-2/13292 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2007. a otsus haldusasjas nr 3-06-341 Menetluse alus Riigikohtus AS Esfil Tehno kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada AS Esfil Tehno kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2007. a ja Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2006. a otsused haldusasjas nr 3-06-341 osas, millega mõisteti AS-lt Esfil Tehno Maa-ameti kasuks välja menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud Maa-ameti enda kanda. 3. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. Sillamäe Linnavalitsus andis 3. novembril 2005 korralduse nr 545-k, milles nõustus Sillamäe linnas Tolstoi tn 7f, 7g ja 7h asuvate ehitiste ja nende teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamisega AS-le Esfil Tehno. 14. detsembril 2005 tegi Maa-amet MRS § 38 lg 2 p-le 3 tuginedes Sillamäe Linnavalitsusele ettekirjutuse nr 6.2-2/13292 tunnistada eelmainitud Sillamäe Linnavalitsuse 3. novembri 2005. a korraldus nr 545-k kehtetuks. Sillamäe Linnavalitsuse 12. jaanuari 2006. a korraldusega nr 13-k tunnistati Sillamäe Linnavalitsuse 3. novembri 2005. a korraldus nr 545-k kehtetuks. 2. AS Esfil Tehno esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Sillamäe Linnavalitsuse 12. jaanuari 2006. a korralduse nr 13-k ja Maa-Ameti 14. detsembri 2005. a ettekirjutuse nr 6.2-2/13292 tühistamiseks. 3. Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2006. a otsusega jäeti AS Esfil Tehno kaebus rahuldamata. Kohus mõistis menetluskuludena AS-lt Esfil Tehno Maa-ameti kasuks välja 7344 krooni. 4. AS Esfil Tehno esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 5. Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2007. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Tartu Halduskohtu otsus tühistati osaliselt ning tehti tühistatud osas uus otsus, millega rahuldati AS Esfil Tehno kaebus osaliselt ning tühistati Sillamäe Linnavalitsuse 12. jaanuari 2006. a korraldus nr 13-k ja mõisteti Sillamäe Linnavalitsuselt AS Esfil Tehno kasuks välja esimeses kohtuastmes kantud menetluskulud 5900 krooni ja teises astmes kantud menetluskulud 5940 krooni. AS Esfil Tehno kaebus Maa-ameti ettekirjutuse tühistamiseks jäeti rahuldamata ning mõisteti AS-lt Esfil Tehno Maa-ameti kasuks välja viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 5928 krooni. Esimeses kohtuastmes Maa-ameti kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust ringkonnakohus ei muutnud. Ringkonnakohus leidis, et Sillamäe Linnavalitsuse 12. jaanuari 2006. a korraldus on motiveerimata, samuti oli teostamata kaalutlusõigus haldusakti kehtetuks tunnistamisel ning korraldus kuulub seetõttu tühistamisele. Maa-ameti 14. detsembri 2005. a ettekirjutuse osas kaebus rahuldamisele ei kuulu, kuna see ei olnud adresseeritud kaebuse esitajale, vaid Sillamäe Linnavalitsusele kui maa erastamismenetluses eeltoimingute tegijale ja Maa-ameti ettekirjutusest ei tulenenud kaebuse esitaja õigustele või kohustustele mingeid tagajärgi. Seega ei rikkunud see ettekirjutus AS Esfil Tehno subjektiivseid õigusi. Menetlusosaliste põhjendused 6. AS Esfil Tehno esitas kassatsioonkaebuse, milles palutakse tühistada osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 27. märtsi 2007. a otsus osas, millega mõisteti AS-ilt Esfil Tehno välja Maa-ameti menetluskulud ja jäeti jõusse Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2006. a otsus AS-lt Esfil Tehno Maa-ameti kasuks väljamõistetud menetluskulude osas. Halduskohtumenetluses vastustaja esindajana osalenud Toomas Kutti näol on tegemist Maa-ameti töötajaga, kes töötab Maa-ameti ruumides, kasutab Maa-ameti telefoni ning saab palka, mille pealt Maa-amet maksab sotsiaalmaksu ja peab kinni tulumaksu. T. Kutti ei ole advokaat ja ei ole registreerinud ennast füüsilisest isikust ettevõtjana. Seega ei saanud kohtud käsitada T. Kuttit lepingulise esindajana. Olukord, kus Maa-ameti töötaja esindab haldusorganit lepingu alusel, on vastuolus Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrusega nr 326 kinnitatud «Kohtus riigi lepingulise esindamise korraga» (edaspidi Kord). Kassaatorile teadaolevalt ei ole T. Kuttit kantud justiitsministri kinnitatud riigile õigusabi osutajate nimekirja. 7. Maa-ameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastuses märgitakse, et T. Kutti ei ole Maa-ameti töötaja. Maa-ameti peadirektor on T. Kuttiga sõlminud 29. detsembril 2005 õigusabilepingu tähtajaga 3 aastat. Korra § 4 lg 2 sätestab, et kaalukal põhjusel võib riigi lepinguliseks esindajaks valida isiku, keda ei ole riigile õigusabi osutajate nimekirja kantud. Kuna justiitsminister kehtestas 2003. aasta lõpus, et riigile 2004. aastal õigusabi osutamise avalikul konkursil saavad osaleda üksnes advokaadibürood, otsustas Maa-ameti peadirektor riigi esindamisel kohtus kasutada Korra § 4 lõikes 2 sätestatud erinormi. Kaalukateks põhjusteks, miks valiti lepinguliseks esindajaks T. Kutti, on professionaalsus ja riigi kohtus esindamise pikaajaline kogemus, mis tagavad riigi huvide kaitsmise parimal võimalikul moel, lisaks on T. Kutti poolt pakutav teenus 3–4 korda odavam advokaadibüroode poolt pakutavast. Maa-ameti ametnike osalemise korral kohtumenetluses pidanuks Maa-amet tegema kulutusi – maksma ametnikele kohtuasja menetlemiseks kulunud aja eest töötasu, lähetuses viibitud päevade eest lähetuskulusid, tasuma transpordikulud jne. 8. Sillamäe Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele teatatakse, et ollakse nõus Tartu Ringkonnakohtu menetluskulude jaotusega. Kolleegiumi seisukoht 9. Kassatsiooniastmes käib vaidlus selle üle, kas AS-lt Esfil Tehno menetluskulude väljamõistmine Maa-ameti kasuks oli põhjendatud. 10. Riigikohtu halduskolleegium on 19. juuni 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-07 leidnud, et selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Põhimõtteliselt sama seisukohta on kolleegium väljendanud korduvalt ka varem (vt nt 10. mai 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-11-01; 5. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-05; 14. mai 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-07). Oma 5. oktoobri 2005. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-48-05 märkis kolleegium, et haldusorganil ei ole halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, ent sellisel juhul tuleb arvestada, et hoolimata kaebuse rahuldamata jätmisest ei pruugi kohus kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulusid välja mõista. Seega võib haldusorgan välist õigusabi küll kasutada, ent peab arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral. 11. Maa-amet osales haldusasja menetluses seetõttu, et vaidlustati tema 14. detsembri 2005. a ettekirjutust. Maa-amet tegi ettekirjutusega MRS § 38 lg 2 p 3 alusel Sillamäe Linnavalitsusele kohustusliku ettekirjutuse tunnistada kehtetuks Sillamäe Linnavalitsuse 3. novembri 2005. a korraldus nr 545-k «Maa ostueesõigusega erastamise kohta seisukoha andmine» ning paluti Maa-ametit kirjalikult informeerida kõigist Tolstoi 7F, 7G ja 7H maaüksustega seoses vastuvõetud otsustest. Kolleegium leiab, et see haldusasi ei väljunud Maa-ameti igapäevase põhitegevuse raamidest. Vaidlustatud haldusakt oli antud Maa-ameti poolt tema ühe funktsiooni – maareformialase järelevalve – täitmisel. Kohtumenetluses käis vaidlus selle haldusakti õiguspärasuse üle ning AS Esfil Tehno kaebeõiguse üle selle haldusakti suhtes. Seetõttu ei olnud Maa-ameti kasuks menetluskulude väljamõistmine põhjendatud. 12. Kuna Maa-amet oleks pidanud enda esindamisega käesolevas kohtumenetluses ise toime tulema, tuleb AS Esfil Tehno kassatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohtu otsus tühistatakse osas, millega mõisteti AS-lt Esfil Tehno Maa-ameti kasuks välja viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud ning osas, millega jäeti halduskohtu otsus AS-lt Esfil-Tehno Maa-ameti kasuks menetluskulude väljamõistmise osas tühistamata. Tartu Halduskohtu otsus tühistatakse osas, millega mõisteti AS-lt Esfil Tehno Maa-ameti kasuks välja menetluskulud. 13. Kolleegium peab täiendavalt vajalikuks märkida järgmist. Vastuses kassatsioonkaebusele on Maa-amet märkinud, et Maa-ameti peadirektor on T. Kuttiga sõlminud Korra § 4 lg 2 alusel 29. detsembril 2005 õigusabilepingu kolmeks aastaks. Korra § 4 reguleerib riigi lepingulise esindaja valimist. Selle paragrahvi esimene lõige sätestab, milline haldusorgan otsustab kohtuvaidluse keerukusest lähtudes riigi lepingulise esindaja kasutamise ja valib riigile õigusabi osutajate nimekirjast lepingulise esindaja. Sõnad «kohtuvaidluse keerukusest lähtudes» viitavad sellele, et selline valik peab olema ühekordne ning lähtuma konkreetsest kohtuvaidlusest. Korra § 4 lg 2, millele tugineb Maa-amet, sätestab, et kaalukal põhjusel võib riigi lepinguliseks esindajaks valida isiku, keda ei ole riigile õigusabi osutajate nimekirja kantud. Kolleegiumi hinnangul saab seda sätet koostoimes § 4 lg-ga 1 tõlgendada vaid selliselt, et kaalukas põhjus muu isiku esindajaks valimisele peab olema ühekordne ning konkreetses kohtuvaidluses tõusetunud vajadustest lähtuv. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN