Rakvere Linnavolikogu — Rakvere linna arengukava aastateks 2007–2019 — KO, 175, 2115

Aluseks võttes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg.1 p.7 ja § 37 sätestatu Rakvere linnavolikogu o t s u s t a b: § 1. Kehtestada Rakvere linna arengukava aastateks 2007-2019 muudatused (arengukava lisatud). § 2. Määrus jõustub 1. novembril 2007.a. Volikogu esimees Mihkel JUHKAMI Kehtestatud: Rakvere linnavolikogu 24. jaanuari 2007.a.määrusega nr. 3 Muudetud: Rakvere linnavolikogu 24. oktoobri 2007.a.määrusega nr.38 RAKVERE LINNA ARENGUKAVA AASTATEKS 2007-2019 1. ÜLDANDMED, RAHVASTIK Rakvere on Eestimaa üks vanemaid linnu - esmamainimine 1226.a., linnaõigused alates 1302. aastast. Linn asub Põhja-Eestis Tallinna-Narva-Peterburi maanteest lõunas (kaugus Eesti Vabariigi pealinnast Tallinnast on 98 km ja Peterburist 274 km) ning on Lääne-Viru maakonna administratiivne, majanduslik ja kultuuriline keskus. Linna pindala on 10,64 km². Rakvere linn taotleb oma piiride korrigeerimist, pidades otstarbekamaks linna infrastruktuuriga seotud piirkondade kuulumist linna haldusterritooriumi koosseisu. Rahvastik 01. jaanuari 2007.a. seisuga on Rakvere linna rahvaarv 17 098, nendest mehi 7620 (45%) ja naisi 9478 (55 %). Tööealine elanikkond (16-64 a.) moodustab elanike arvust 63,35 %, alaealised (alla 16 a. vanad) 17,72 % ning pensioniealised (65 a. ja üle selle) 16,92 % Demograafilised näitajad Rakvere linnas aastatel 1996-2007 Allikas: Rahvastikuregister Aasta 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Rahvaarv 01.jaanuaril 18096 17654 17529 17386 17682 17600 17605 17457 17374 17098 Sünnid 179 156 189 160 156 171 153 146 177 Sünnid 1000 elaniku kohta 10,1 8,9 10,9 9,1 8,8 9,7 8,7 8,4 10,19 Surmad 248 252 255 213 243 228 209 229 193 Surmad 1000 elaniku kohta 14,0 14,4 14,7 12,5 13,7 12,9 11,9 13,12 11,11 Loomulik iive -69 -96 -66 -53 -87 -57 -56 -83 -16 2. RAHANDUSSTRATEEGIA 2.1 Laenukohustused Riiklikult on lubatud laenude üldmahuks 60% eelarvest, millest on maha lahutatud riiklikud sihtotstarbelised eraldised. Jooksva aasta finantskohustiste riigi poolt kehtestatud piirmääraks on 20% eelarve üldmahust. Olemasolev laenupoliitika peab tagama Rakvere linna stabiilse arengu. 2007. aasta seisuga on Rakvere linnal laenukohustusi 54,28 miljoni krooni ulatuses, millele lisandub ASi Rakvere Vesi laen, mis reaalselt kajastub nii linna tuludes kui ka kuludes. 2007. aasta lõpuks on linna laenukohustusi 50,98 miljonit krooni. Linna 2007. aasta eelarve mahuks on 249,37 miljonit krooni, mis teeb laenu suhteks eelarvesse, millest on lahutatud laen ja sihtotstarbelised eraldised on 25,4%. Laenukoormus hakkab järgnevatel aastatel vähenema,kuna linn ei näe hetkel ette uute kohustuste võtmist. 2008 aastal on prognoositav koormus 20,4%, 2009 aastal 14,7%. Pikimad laenukohustused on Rakvere linnal 10 aastat, aastani 2017. Lähtuvalt sellest on valitud ka koostatud laenukohustuste ülevaate periood. 2.2 Eelarvestrateegia aastateks 2008 – 2011 Eelarvestrateegia eesmärk on prognoosida rahanduslikust aspektist Rakvere linna tulevikku, koostatava eelarve ning sellele järgneva kolme aasta perspektiivis. See peaks tagama linna finantsvõimekuse ning looma eeldused läbimõeldud ning kaalutletud otsusteks, mille mõju eelarvele ilmneb järgmistel aastatel. Samuti annab eelarvestrateegia visiooni linnaarengust tegevusalade lõikes. Eelarve strateegia võtab prognoosides aluseks täna kehtivad rahastamist puudutavad otsused või juba tehtud, kuid veel mitte jõustunud otsused. Tulenevalt tehtavatest muudatustest on vajalik tulevikus korrigeerida eelarvestrateegiat. TULUD Eelarve tulude prognoosimisel võtame eelduseks 2008. aasta Rakvere linna eelarve proportsioonides esitatu ning aastateks 2009 – 2011 Riigi eelarvestrateegia 2008 – 2011 (edaspidi RES) Tulumaksu laekumisel võtame aluseks eelduse, et Rakvere linna laekumine kasvab proportsionaalselt kohalike omavalitsuste keskmise tulumaksu laekumise prognoosiga (RES, lk 68 ). Sellest tulenevalt näeme, et kasv 2009 – 2011 jääb vahemikku 10 – 11% sõltuvalt aastast. Lähtearvuks on 2007. aasta prognoositav laekumine. Maamaksu ning riigilõivude puhul ei prognoosi olulist suurenemist, mistõttu on lähtutud 2007. aasta eelarvest. Varadelt saadavat tulu, peale vee erikasutuse järgmise aasta eelarvetesse ei planeerita. Vara müügist saadav tulu kajastub ülemineva jäägi all järgmise aasta tuludes. Vee erikasutustasu märkimisväärset kasvu ei ole tänases situatsioonis põhjust ette näha. Haridusasutuste majandustegevusest laekuvas tulus näeme minimaalset tõusu. Eeldatavasti kohamaks küll tõuseb, kuid teiselt poolt vähendab tulusid õpilaste vähenemine järgnevatel aastatel. Teistes majandustegevuste laekumistes muutusi ei prognoosi. Kulude katteks suunatud jääk on eelmise aasta tulude ülelaekumine, mis peaks järgnevatel aastatel jääma 10 miljoni krooni kanti aastas. See koosneb nii maksutulude võimalikust paremast laekumisest, varade müügist, kui ka riigi eraldiste suurenemisest. Tasandusfondi raames laekuvas rahas eeldame tõusu hariduskulude katteks suunatud vahendite osas. Seda ennekõike õpetajate palgakasvu katmiseks. Prognoosis on mõnevõrra langenud riigi osakaal kogu Rakvere linna hariduskulude rahastamisel. Kui 2008. aastal on see 44,4 %, siis 2009. aastal 42,2%, 2010. aastal 43,2% ja 2011. aastal 42,8%. Seda hoonete ülalpidamiskulude kasvu ja lasteaia pedagoogide palgakulude kiiremast kasvust võrreldes riigi eraldatud vahenditekasvuga. Viimaste katmine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Hariduskulude katteks suunatud vahendite prognoosimisel oleme lähtunud 2007. aastal kehtivatest põhimõtetest. Sihtotstarbelistest eraldistest põhivarade soetamiseks näeme Spordikeskuse jätkuvat finantseerimist 3 miljoni krooniga aastas kuni aastani 2008 ja 2 miljoni krooniga 2009. aastal, lähtuvalt kokkulepetest Kultuuriministeeriumiga. 2010 ja 2011 aastal annab toetuse kadumine eelarves tunda. See on ka üks põhjus, miks 2010 aastal linna investeerimisvõimekus võib kannatada. Sõiduteedele eraldavate rahade prognoosimisel oleme konservatiivselt võtnud aluseks 2007. aasta toetused. Nende võimaliku suurenemise korral suureneb kulu poolel investeeringute maht. Hetkel ei näe Rakvere linn ette pikaajalise pangalaenu võtmist järgnevatel aastatel, mistõttu on ka 2008. aasta eelarve tulud väiksemad 2007. aasta tuludest. Järgnevatel aastatel katavad teised tululiigid pikaajalise pangalaenu vahe ning eelarve ületab 2007. aasta eelarvet. KULUD Kulude poolel on eraldi käsitletud investeeringuid, mis on vastavalt ka eraldi välja toodud, illustreerimaks linna finantsvõimekust järgnevatel aastatel. Linna investeerimisvõimekus säilib vaadeldaval perioodil ning on võimeline tagama kaasfinantseeringut võimalike projektipõhiste finantseerimiste tarvis. Eelarve kulude muutus tegevusalade lõikes lähtub koostamise hetkeks Rakvere linnas vastuvõetud otsustest ning nende mõjust järgnevatele aastatele. Lisaks sellele on eeldatud järgmiseid muutusi. Personali kulude kasvus oleme lähtunud võimalikust alampalga tõusust, kuna aastast 2002 on Rakvere linna töötajate palk viimasega seotud. Eeldame alampalga tõusu aastaks 2008 11%, 2009. aastaks ja 2010. aastaks 9% ja 2011. aastaks 10%. Alampalga määr selgub tööandjate ja töövõtjate esindajate üleriigilisest kokkuleppest, mille tulemust ei ole võimalik täpselt prognoosida. Peame reaalseks, et järgmistel aastatel kasvab alampalk mõnevõrra kiiremini kui üleriiklik keskmine reaalpalk. Riik prognoosib keskmise reaalpalga kasvu järgmiselt 2009. aastal 6,8%, 2010. aastal 7,1% ja 2011. aastal 7,3% (RES, lk 59) Majandamiskuludes oleme ettenäinud järgmist kasvu, 2009 aasal 10%, 2010 aastal 9% ja 2011 aastal 8%. Eeldatavasti kulude kasv pidurdub järgnevatel aastatel, kuid mitte oluliselt. Üheltpoolt loob selleks eelduse personalikulude kasvu aeglustumine ja ostetava tooraine hinna jõudmine maailmaturu hinna tasemele. Teiselt poolt ei luba liig suurt kasvu aeglustamist prognoosida keskkonna reeglite karmistumine, arvestatav taastuvenergia suurenemine energia kogutoodangus riigis ja Rakvere linnas lähitulevikus teostuva veemajandusprojekti omafinantseerimise katmise vajadus. Erinevate linna eelarvest eraldavate toetuste (sh sotsiaaltoetuste) puhul näeme ette tõusu ca 7 – 8% igal järgneval aastal. Investeeringute kogumaht jääb järgnevatel aastatel 20 miljoni krooni kanti ühes aastas, jäädes 18,6 ja 21 miljoni krooni vahele. Eelarve kogumahu suurenemise kontekstis tähendab, see jooksevkulude osakaalu kasvu eelarves, mille tingib personali ja majanduskulude võrdlemisi kiire kasv. 3. PLANEERIMIS- JA EHITUSALANE TEGEVUS 3.1. Olukorra kirjeldus Lähiaastate peamine ülesanne on uue Rakvere linna üldplaneeringu koostamine. Senini on Rakvere linna planeerimisalase tegevuse aluseks RPI-s “Eesti Projekt” valminud generaalplaani korrektuurprojekt (kinnitatud 24.10.1990). Uue üldplaneeringu koostamise tingib muutunud ühiskondlik situatsioon. Tänapäeva Rakveres tuleb planeerimistegevuses lähtuda eelkõige säästva arengu põhimõtetest ning keskenduda linna ruumilise keskkonna kvaliteedi parandamisele. Vabariigi Valitsus on 09. märtsil 2006.a. kinnitanud määrusega nr 67 Rakvere vanalinna muinsuskaitsealapõhimääruse, piiri ja kaitsevööndi piiri. Rakvere linna haldusterritooriumil kehtivad arengukava Lisas 1 välja toodud planeeringud. 3.2. Eesmärgid · Tasakaalustatud ja mitmekesine linna areng · Linnakeskkonna turvalisem planeerimine · Arendada välja linna atraktiivsed piirkonnad – Kesklinn, Vallimägi ja Vanalinn · Määratleda potentsiaalsed elamuarenduspiirkonnad ja tegeleda nende tervikarendamisega · Määratleda potentsiaalsed tööstuspiirkonnad arendamaks ettevõtlust ja suurendamaks tööhõivet · Tõsta inimeste teadlikkust planeeringutest · Lihtsustada protsessi ettevõtjatele ja linnakodanikele planeeringutega kokkupuutumisel · Muuta linna liiklusskeem lihtsamaks, selgemaks ning jalakäija- ja jalgratturisõbralikumaks 3.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 3.3.1. Lasteaed Triin rekonstrueerimine 2007-2013 LE, projektid 3.3.2. Lasteaed Kungla rekonstrueerimine 2007-2013 LE, projektid 3.3.3. Üldplaneeringu koostamine 2007 -2008 LE 3.3.4. Soolikaoja tervisespordi rada 2007-2010 LE, projektid 3.3.5. Soolikaoja avamise võimaluste uurimine Pidev LE, projektid 3.3.6. Vallimäega seotud infrastruktuuri välja arendamine. Territooriumi haljastuse korrastamine ja rekonstrueerimine Vallimäe kontseptsiooni alusel 2007-2013 LE, projektid 3.3.7. Mõisavälja elamurajooni ja Lennuki tn sõjaväelinnaosa väljaarendamine vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele 2007-2010 LE, projektid 3.3.8. Rakvere Reaalgümnaasiumi rekonstrueerimine 2007 - 2010 LE, projektid 3.3.9. Rakvere Reaalgümnaasiumi spordisaali laiendus 2007 - 2010 LE, projektid 3.3.10. Rakvere Gümnaasiumi rekonstrueerimine 2007-2010 LE, projektid 3.3.11. Algkooli rekonstrueerimine 2007-2010 LE, projektid 3.3.12. Vene Gümnaasiumi rekonstrueerimine 2007-2010 LE, projektid 3.3.13. Sotsiaalmaja rekonstrueerimine (fassaadi renoveerimine) 2007-2010 LE, projektid 3.3.14. Muusikakooli rekonstrueerimine 2007-2013 LE, projektid 3.3.15. Rakvere Linnavalitsuse (Tallinna 5) elektrisüsteemide ja kesküttesüsteemi renoveerimine 2007-2010 LE, projektid 3.3.16. Koerte varjupaik (ventilatsiooni väljaehitamine toiduainete hoiuruumis, põrandakanalisatsiooni väljaehitamine) 2007-2008 LE, projektid, 3.3.17. Rakvere Põhikooli rekonstrueerimine 2007-2009 LE, projektid 3.3.18. Õhtukeskkool (jooksev remont) Pidev LE, projektid, riik 3.3.19. Lasteaedade mänguväljakute uuendamine Pidev LE, projektid 3.3.20. Rakvere Spordikeskuse juurdeehitus (raskejõustiku ja võitluskunstide saal) 2008-2013 LE, projektid 3.3.21. Spordikeskuse harjutusväljaku ja tuletõrjespordi staadioni arendus 2007-2010 Riik, LE 3.3.22. Rakvere linna ujula rajamine, ujumisteenuse ostmine 01.01.2008 - 31.12.2022 Era, LE 3.3.23. Kolme tenniseväljakuga kilehalli ehitamine 2013 LE 3.3.24. Terviseradade (s.h. Kõrgemäe suusakompleksi) arendamine koostöös teiste omavalitsustega 2007-2011 Riik, LE, Era, projektid 3.3.25. Spordikeskuse seiklusraja rajamine 2007- 2013 LE, Era, projektid 3.3.26. Rulaväljaku rekonstrueerimine 2008-2013 Riik, LE 3.3.27. Hallatavate spordibaaside korrashoid Pidev LE 3.3.28. Rakvere –Tammiku turismialase infrastruktuuri väljaarendus 2007-2009 LE, projektid 3.3.29. Jalgrattateed (EUROVELO) parklate ehitus 2007-2019 LE, projektid 3.3.30. Rahu tn. 17 võimla põrandakonstruktsioonide väljavahetamine ja parkla rekonstrueerimine 2007- 2009 LE, projektid 3.3.31. Palermo ja Kõrgemäe terviseradade hooldus ja arendamine Pidev LE, Era, projektid 3.3.32. SA Rakvere Teatrimaja hoonete (Rakvere Rahvamaja) remondi toetamine 2007-2014 LE, projektid 3.3.33. SA Rakvere Teatrimaja poolt endise tõllakuuri kohale kino ehitamise toetamine 2008-2018 Riik, LE, projektid 3.3.34. Pauluse kiriku projekteerimine ja ehitamine kontserdisaaliks 2007-2013 LE, projektid 3.3.35. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu juurdeehituse projekteerimine 2007-2012 LE 3.3.36. Kaasaegse galerii projekteerimine ja ehitamine 2009-2014 LE 3.3.37. SA Rakvere Teatrimaja bilansis oleva Rakvere Seltsimaja projekteerimise ja ehitamise toetamine 2007-2014 Riik, LE, projektid 3.3.38. ekstreemspordi välipargi ja sisehalli projekteerimine 2008-2009 LE, projektid 4. KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG 4.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linn asub Pandivere aluspõhjalise jäälahkmekõrgustiku põhjanõlval, mis linna kohal on liigestatum ja järsem absoluutkõrgusega 74-80 m. Vallimäe piirkonnas on aluspõhja kivimitesse lõikunud põhja-lõunasuunaline üle 20 m sügavune ürgorg, mis on täitunud jääsulavete liivade ja kruusadega. Tänapäeval tähistab ürgorgu positiivne pinnavorm - Rakvere Vallimägi absoluutkõrgusega 105,7 m. Pinnakatteks on linna piires valdavalt viimase jäätumise ajal moodustunud hall või kollakashall liivsavi- ning saviliivmoreen. Moreen on rähkne ning koosneb valdavalt kohalikest aluspõhjakivimitest. Pinnakatte paksus Vallimäel on kuni 50, mujal 1–7 m. Rakvere linn paikneb Adavere - Pandivere nitraaditundlikul alal. Linna lõunaosas asub suurvee ajal veega täituv Jupri oja karstiorg, mis kulgeb üle Tartu tänava ja hiljem paralleelselt Vabaduse tänavaga. Maasika tänava pikenduse kohal väljub Jupri oja Soolikaoja nime all maapinnale ning suundub läbi linna Vallimäe idanõlval põhja suunas. Soolikaoja, mis saab lisavett Vee, Pika ja C.R. Jakobsoni tänava ning Tallinna ja Jaama tänava vahele jäävatest allikatest on Silla ja Jaama puiestee vahelisel alal suunatud maa-alusesse torusse. Linna põhjaosas ühineb Soolikaojaga Vallimäe läänenõlvalt allikatoitelisena suubuv Maidla oja, mille karstiorg on nähtav Fr. R. Kreutzwaldi ja Oja tänava piirkonnas. Rakvere linna arengukava vastab Säästva arengu seaduses sätestatud looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alustele. 4.2. Eesmärgid · Edendada keskkonnateadlikkust ja keskkonnateadlikku tarbimist · Tagada puhas elu- ja looduskeskkond. · Arendada rahvusvahelist koostööd säästva arengu küsimustes · Laiendada säästva arengu põhimõtete rakendamist kõikidesse valdkondadesse 4.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 4.3.1. Loodushoidliku tegevuse soodustamine koostöös Rakvere haridusasutuste ja noortekeskusega Pidev LE 4.3.2. Säästva arengu põhimõtete tutvustamine linnakodanikele, nende kaasamine tegevusse Pidev LE, projektid 4.3.3. Osalemine Interreg III A Programmi 3+3 projektis Ühine Keskkond 2005-2007 pilootprojektiga “Rakvere Soolikaoja” 2007 LE, projektid 4.3.4. Teiste kohalike omavalitsuste ja välispartneritega ühiste keskkonnaprojektide väljatöötamine ja arendamine. Pidev LE, projektid 5. TURVALISUS JA KRIMINAALPREVENTSIOON 5.1. Olukorra kirjeldus 2005. aastal pandi Lääne-Virumaa Politseiprefektuuri andmetel Rakvere linnas toime 693 kuritegu, Lääne-Virumaa Päästeteenistusel oli 2005. aastal 283 väljakutset. Rakvere linnas registreeriti 2005. aastal 32,3 % kogu maakonnas toimepandud isikuvastastest kuritegudest, mis andis võrreldes eelmise aastaga kasvu 5 %. Samuti on kasvanud avaliku rahu vastaste kuritegude osakaal – kui 2004. aastal moodustasid antud liiki kuriteod 36,5 % maakonnas registreeritutest, siis 2005. aastal oli antud näitaja 40,9 %. Narkokuritegude osakaal on vähenenud 26,2 % Rakvere linnas registreeritud tänavakuritegevus moodustab 41 % maakonna tänavakuritegudest (211 tänavakuritegu). Rakvere Linnavalitsus on moodustanud turvalisuse ja kriminaalpreventsiooni komisjoni. Linna on paigaldatud 3 turvakaamerat. Üheksal kuul aastas aitavad kesklinna turvalisust suurendada jalgrattapatrullid. 5.2. Eesmärgid · Selgitada kriminaalpreventsiooni üldised põhimõtted omavalitsuse tasandil · Tõhustada üldsuse kaasamist kuritegude ennetamisse ning omandi kaitset · Suurendada turvalisust tänavatel ja avalikes kohtades · Vähendada noorte õiguserikkumisi ja kuritegusid, hoida ära korduvkuritegusid · Ohvriabi kättesaadavuse parandamine 5.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 5.3.1. Turvakaamerate paigutamine Rakvere linna 2007 LE 5.3.2. Turvalisuse ja kriminaalpreventsiooni strateegia “Turvaline Rakvere” täiendamine Pidev LE, projektid 5.3.3. Koostöökokkuleppe sõlmimine suurema turvalisuse tagamiseks ja omandi tõhusamaks kaitseks turvalisuse valdkonnas tegutsevate riigi ja erastruktuuridega 2008-2009 LE 5.3.4. Teavitada Rakvere linna elanike Rakvere linna kuritegevuse hetkeseisust, kuritegevust soodustavatest asjaoludest ja nende vältimise võimalustest(so. üldsuse tõhusam kaasamine) Pidev LE, projektid 5.3.5. Algatada linnas kõrge kuritegevusastmega piirkondades kampaaniaid vähendamaks varavastaste kuritegude toimepanemise võimalusi (so. üldsuse tõhusam kaitse) Pidev LE, projektid 5.3.6. Teavitada üldsust meediakanalite kaudu kuritegevust soodustavatest asjaoludest ja kõrge kuritegevusega avalikest kohtadest, viidates seejuures toimepandud kuritegudele. Õiguskaitseasutuste ja kohaliku omavalitsusega koostöös rakendada nimetatud piirkondades kuritegevust ennetavaid meetmeid Pidev LE, koostööpartnerid, projektid 5.3.7. Rakvere linna noortele suvel töömalevate korraldamine Pidev LE, projektid 5.3.8. Vanglast vabanenud isikutele rehabilitatsiooniprogrammi väljatöötamine nende resotsialiseerimiseks ühiskonda 2008 LE, Riik 5.3.9. Ohvriabi koolituse jätkamine, koolitatud tugiisikutega ohvriabi töö jätkamine Rakvere linnas Pidev Riik, projektid 5.3.10. Jalgrattapatrullide tegevuse finantseerimine Pidev LE 5.3.11. Linna haridusasutuste siseterritooriumil turvalisuse tagamise meetmete rakendamine (sh uute kaasaegsete piirdeaedade väljaehitamine) Pidev LE, projektid 5.3.12. Naabrivalve piirkondade moodustamine Pidev LE, eraisikud 6. HALJAS- JA PUHKEALAD 6.1. Olukorra kirjeldus Linna omanduses oleva metsamaa pindala on 141,4 hektarit millest hoiumetsad, kus metsa kasutamise peamisteks viisideks ja eesmärgiks on loodusobjektide hoidmine, moodustavad 21,8 ha ja kaitsemetsad, kus metsa kasutamise peamisteks viisideks ja eesmärgiks on keskkonnaseisundi kaitse, 119,6 ha. Hoiumetsade kategooriasse kuulub Rakvere tammiku maastikukaitseala (Rakvere tammik-parkmets), mille kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitas Vabariigi Valitsus 21.detsembril 1999.a. Kaitsemetsade kategooriasse kuuluvad Palermo mets, Seminari mets, Lepiku mets ja Piira mets. Rakvere linna metsamajanduskava aastateks 2001-2010 on koostatud 2001.aastal OÜ Eesti Metsakorralduskeskuse poolt. Üldkasutatavaid hooldusaluseid haljaspindasid on Rakvere linnas kokku 45,3 hektarit. Sellest viimase viie aasta jooksul on rajatud 9,1 ha, rekonstrueeritud 0,5 ha ja hooldusele viidud 13,54 ha. Hooldusaluseid teeääri on linnas 18 km. Rakvere linna haldusterritooriumil asuvad Linnakalmistu, Pauluse kalmistu ja Lilleoru tn. vallavaeste matmispaik kogupindalaga 14 ha. 6.2. Eesmärgid · Välja arendada linnaelanikele esteetilist väärtust pakkuv elu-ja puhkekeskkond · Hoida korras ja kaitsta metsade looduskooslust sh tammikut · Rajada ning säilitada linna haljaspindu ja kõrghaljastust · Pakkuda haljas- ja puhkealadel rohkem aktiivse tegevuse võimalusi · Efektiivselt hallata ja arendada linna kalmistuid 6.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 6.3.1. Olemasolevate mänguväljakute töökorras hoidmine ja nende uute elementidega täiendamine Pidev LE, projektid 6.3.2. Kalmistute teenindustaseme tõstmine ja esteetilise ilme parandamine, kalmistute andmehaldussüsteemide täiustamine ja andmehalduse korraldamine Pidev LE, projektid, Era 6.3.3. Hooldamata ning kasutamislepinguta hauaplatside uutele kasutajatele eraldamine. Uute matmisalade väljaselgitamine ja arendamine Pidev LE, projektid, Era 6.3.4. Vabaduse tänava pargi rekonstrueerimine 2007 –2009 LE, projektid 6.3.5. Soolikaoja terviseraja väljaehitamine 2007- 2011 LE, projektid 6.3.6. Roosipargi rajamine Kirikuparki 2007 – 2009 LE, projektid 6.3.7. Kalmistute internetipõhise andmekogu loomine ja sidumine digitaalsete kalmistute kaartidega 2007 - 2010 LE, projektid, Era 6.3.8. Puiesteede rajamine linna sissesõitudele 2007 - 2012 LE, projektid 6.3.9. Pauluse ja Tõrma kalmistu vahelise ala planeerimine ja arendamine kalmistute laiendamise eesmärgil 2007-2015 LE, Rakvere vald, projektid 6.3.10. Rakvere linnakalmistu kabelite remont 2007-2009 LE, projektid 7. JÄÄTMEKÄITLUS 7.1. Olukorra kirjeldus Jäätmekäitlus Rakvere linnas toimub jäätmeseaduse alusel. 7.2. Eesmärgid · Viia vastavusse kehtiva jäätmeseadusega linna jäätmekäitlussüsteem · Tõsta elanike teadlikkust jäätmete käitlemise alal ja suurendada jäätmetekitajate vastutust jäätmete käitlemisel · Vähendada jäätmeteket, suurendada biolagunevate jäätmete kompostimist ja suurendada jäätmete taaskasutust · Tagada keskkonna puhtus ja ressursside säästlik kasutamine 7.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 7.3.1. Väikesemõõduliste ohtlike jäätmete (patareide) kogumissüsteemi korrastamine linnas Pidev LE 7.3.2. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine infolehtede, infopäevade, seminaride ja meedia abil. Pidev LE, projektid, KKM 7.3.3. Jäätmekäitluse kontrolli tõhustamine vastavalt kehtivale seadusandlusele Pidev LE, KKM 7.3.4. Rakvere linna jäätmekava kinnitamine 2007-2008 LE 7.3.5. Rakvere linna uue jäätmehoolduseeskirja kinnitamine 2007-2008 LE 7.3.6. Osalemine maakondliku jäätmekeskuse rajamisel 2007-2008 KIK, LE, projektid 7.3.7. Ussimäe prügila sulgemiseks ettevalmistamine ja sulgemine 2007-2009 7.3.8. Korduvkasutusega jäätmete kogumise soodustamine (s.h. korduvkasutatavate jäätmete kogumise korraldamine, jäätmekeskuste arendamine) Pidev LE, projektid, KIK 8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 8.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linna ühisveevärgis kasutatakse kambrium- vendi veeladestu vett , mis on reostuse eest suhteliselt hästi kaitstud 70-90 meetri paksuse sinisavi kihiga. Keskkonnaministeeriumi määrusega 17.03.1997.a. nr.33 on Rakvere linna ja selle lähiümbruse tarbeks kinnitatud põhjaveevaru kambrium- vendi põhjaveekompleksist 10 160 m³/ööp. Kinnitatud veevaru on piisav, et kindlustada elanikkonna ja tööstustarbijate veevajadust kuni aastani 2020. Ühisveevärgi vesi vastab kõigi näitajate osas kehtestatud kvaliteedinõuetele, kvaliteedinäitajate üle teostatakse vee-ettevõtja poolt perioodilist kontrolli. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusega kaetus Rakvere linna haldusterritooriumil on ebapiisav. Liitumisvõimalust mitteomavad üksikmajapidamised kasutavad põhiliselt ordoviitsiumi ja kvaternaari põhjaveekihil baseeruvate lokaalsete puurkaevude vett, reovee äravedu toimub paakautodega. Toitumisala geoloogilise ehituse tõttu on eelnimetatud veekihid suhteliselt nõrgalt kaitstud, mistõttu esineb periooditi vee kvaliteedi halvenemist ning vesi on joogiveena kasutamiseks kõlbmatu. Tagamaks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse olemasolu vähemalt 95%- le linna elanikkonnast ning võttes aluseks “Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava” planeerib Rakvere linn rajada uusi veetorustikke ca 30 km ja kanalisatsioonitorustikke ca 26 km. 8.2. Eesmärgid Tagada ühisveevärgi ja- kanalisatsiooniteenus võimalikult paljudele elanikele Kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest. 8.3 Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 8.3.1. Olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimine 2007- 2012 AS Rakvere Vesi, projektid, ühtekuuluvusfond 8.3.2. Uute vee- ja kanalisatsiooni-trasside rajamine 2007 -2012 AS Rakvere Vesi, projektid, ühtekuuluvusfond Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengusuunad ja tegevuskavad on kirjeldatud valdkondlikus arengukavas: Rakvere linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2007-2018 9. TEED, ÜHISTRANSPORT JA TÄNAVAVALGUSTUS 9.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linnas on kokku 85,3 km teid ja tänavaid, nendest kruuskattega 19,3 km (01.08.2007seisuga), asfaltkattega 64,1 km (sh ajavahemikul 2006-2007 on rajatud tolmuvabasid katteid 2,6km) ja munakivisillutisega 1,6 km (täpsustatud mõõtmise tulemus). Katteta ehk pinnasteid on 0,3 km. Rakvere linnas on teostatud teede, tänavate, parklate ja nendel asuvate sildade ning truupide inventariseerimine ja tänavavalgustuse kaardistamine. Rakvere linnas on valgustatud tänavaid kokku 74,4 km, nendest on varustatud õhuliinidega 66,4 km ja kaabelliinidega 12,1 km. Valgustuspunkte on 2165 tk, välisvalgustusvõrgu juhtkilpe on 32 tk, tarbitav võimsus tänavavalgustuseks on ~ 435 kWh. 9.2. Eesmärgid Tagada sõidukõlbulik teedevõrk ja toimiv transpordivõrgustik, pidades prioriteetseks ühistransporti Arendada linna teid ja tänavaid vastavalt linna liiklusskeemile Kõvakattega teedele üleminek aastaks 2012 Tänavavalgustuse tagamine tervel linna territooriumil, sh koolide ja lasteaedade ümbruse parem valgustatus Säästlik energiakasutus, valgustuskulude vähendamine 9.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 9.3.1. C. R. Jakobsoni tänava läbimurde ehitus Tallinna tänavalt Kalda tänavani 2007 - 2010 LE, projektid 9.3.2. Jalgrattateede ehitamine Rakvere linna Pidev LE, projektid 9.3.3. Kesklinnast väljuvate jalgrattateede projekteerimine 2008 - 2013 LE, projektid 9.3.4. Linnaliini busside peatuskohtade korrastamine ja remont Pidev LE 9.3.5. Teede ja tänavate tolmuvabaks muutmine Pidev LE, projektid 9.3.6. Teede ja tänavate arendusplaani väljatöötamine ja elluviimine Pidev LE 9.3.7. Välisvalgustusvõrkude renoveerimine Pidev LE, projektid 9.3.8. Uute valgusliinide ehitamine “Linnuriigi” linnaosas ja väiksematel kõrvaltänavatel, seni valgustamata piirkondades. Olemasolevate jalgrattateede valgustamine. 2007 – 2013 LE, projektid 9.3.9. Suure võimsusega elavhõbevalgustite välja vahetamine väiksema võimsusega naatrium- või metallhalogeniid-valgustite vastu Pidev LE, projektid 9.3.10. Uute parklate ehitamine kesklinnas (keskväljak, Tallinna tn., Vallikraavi tn., Kungla tn, Lembitu tn, Lai tn (Seltsimaja kõrvale), Parkali parkla rekonstrueerimine, Vallikraavi tänava piirkondade parklate arendamine, Rakvere Gümnaasiumi piirkonnas parkimiskohtade arendamine, Vabaduse tänava alguses parklapiirkonna arendamine jne) Pidev LE, projektid, Era 9.3.11. Mõisavälja ja Maidla tänavate ehitus 2007 - 2008 LE, projektid 9.3.12. Analüüsida ülekäiguradade paiknemist, otstarbekust, korrasolekut ja valgustust Rakvere linnas 2007 LE, projektid 9.3.13. Kõnniteede remontimine Pidev LE, projektid 9.3.13. Jalgrataste parkla ehitamine Pidev LE, projektid 9.3.14. Suure koormusega ristmike arendamine ja väljaehitamine (Niine-Tuleviku, Laada- Ferdinand Gustav Adoffi, Tallinna-C.R. Jakobsoni Võidu- Tallinna jne) 1. Jaama pst. - Võidu 2. Võidu - Tallinna 3. Laada - F.G.Adoffi 4. Rägavere tee - Karja 5. Vabaduse - Karja 6. Tartu - Lilleoru 7. Tallinna - C.R.Jakobsoni 8. Põhja tn. (ristumine Rakvere-Haljala maanteega) 9. Narva - Niine 10. Keskväljak (C.R.Jakobsoni - Parkali - F.G.Adoffi - Kastani pst.) 2007-2010 LE, projektid 9.3.15. Teostada parkimiskorralduse analüüs ja töötada välja ettepanekud selle parandamiseks sh. tasulise parkimise võimalus. Liikluse arengukava tellimine (sh. ühistransport) ja teostamine Pidev LE 9.3. 16. Moonaküla silmusrambi ehitustööd 2008 - 2013 LE, projektid 9.3.17. Pika tänava valgustuse, tänavasillutise, kõnniteede rekonstrueerimine (sh Posti, Silla, Kooli, Parkali tänavad) 2008-2019 LE, projektid 9.3.18. Ohuprobleemide likvideerimine ühetasandilistel raudteeülesõitudel – projekteerimine ja perspektiivse ehituse planeerimine 2007-2013 LE, projektid 10. INFOTEHNOLOOGIA 10.1. Olukorra kirjeldus Rakvere Linnavalitsuses on 43 arvutit, neist 39 on töökohad. Enamus arvutitest on kaasaegsel tasemel Kõik töökohad kasutavad operatsioonisüsteemi Windows XP või Windows 2000. Kolmandik Rakvere Linnavalitsuse arvutitest kasutab vabavara kontoripaketti Open Office ülejäänud kasutavad kontoripaketti MS Office Kõigil, kellel on vajadus saada riiklikest registritest infot, saavad oma arvutist ID kaardiga vastavasse registrisse siseneda Kõikide töökohtade arvutid saavad vastu võtta digiallkirjadega dokumente. Ise dokumente digitaalselt allkirjastada saab neis arvutites, kus on ID kaardilugeja paigaldatud Internetis on olemas linna koduleht, mida linnaametnikud saavad ise täiendada Rakvere Linnavalitsusel on olemas tsentraalne rämpsposti filter Kõigile Rakvere Linnavalitsuse allasutsustele on võimaldatud ligipääs linnavalitsuse serverile Linnavalitsuses on kasutuses alljärgnev tarkvara: Dokumendihaldustarkvara „Postipoiss” Sotsiaalosakond - Sotsiaalinfosüsteem „SIS” Registriosakond – „Valdi”, Rahvastikuregister Haridusosakond – lasteaiaavalduste registreerimise ja jälgimise tarkvara Huvihariduses – huviringide registreerimise ja haldamise tarkvara Arengu –ja planeerimisosakond – planeeringute menetlemiseks „MicroStation” Personali haldamise tarkvara „Persona” Raamatupidamine – raamatupidamistarkvara „Pmen” 10.2. Eesmärgid Uuendada ametnike arvutibaasi Suurendada Wifi tasuta leviala Luua infosüsteem õigusaktide menetlemiseks, linnavalitsuse ja volikogu istungite läbiviimiseks ning nende (õigusaktide, linnavalitsuse istungite protokollide ja volikogu istungite protokollide) kajastamiseks kodulehel Linnavalitsuse allasutuste ühendamine ühtsesse arvutivõrku. Leida võimalus GIS süsteemide sidumiseks linna kodulehega 10.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 10.3.1. Registrite sidumine linna kaardiinfoga pärast registrite koondamist LE 10.3.2. GIS-süsteemile ülemineku tegevuskava väljatöötamine 2007 - 2009 LE 10.3.3. Osavõtt e - maakonna projektist Pidev LE, projektid 10.3.4.Õigusaktide infosüsteemi loomine 2007 –2009 LE 10.3.5.Traadita interneti leviala laiendamine linnas Pidev LE 10.3.6.Linnavalitsuse allasutuste ühendamine ühtsesse võrku 2007 – 2009 LE 10.3.7.GIS süsteemide sidumine linna kodulehega 2007 - 2009 LE, projektid 10.3.8.Tööd hõlbustavate tarkvarade kasutuselevõtmine Pidev LE, projektid 11. ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE 1.1. Olukorra kirjeldus Seisuga 01.01.2007 on Rakveres registreeritud 1242 ettevõtjat 160 FIE-t ja 1082 äriühingut. Neli korda aastas käib Rakvere linnavalitsuses koos ettevõtjate ümarlaud. Alustatud on ettevalmistusi Lennuvälja tööstusala baasil Rakvere Tööstuspargi arendamiseks. Teostatud on keskkonnaalased uuringud ning koostatud tasuvusuuring ja äriplaan. 11.2. Eesmärgid Suurendada tööhõivet Suurendada välisinvesteeringute voolu Rakveresse Tõsta linna ettevõtete konkurentsivõimet Tõsta ettevõtjate Euroopa Liidu alase informeerituse taset (valdkonnad, regulatsioonid, läbirääkimiste protsessid jne) 11.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 11.3.1. Ettevõtlusstrateegia väljatöötamine (sh. piirkonna maine ja tuntuse kujundamine) 2007 - 2009 LE, Era 11.3.2. Ühtse ettevõtluspoliitika kujundamiseks vajalike koostöösidemete algatamine ja väljaarendamine (Lääne-Viru Arenduskeskus, EAS, Tööhõiveamet, kohalikud ette-võtjate organisatsioonid, Kaubandus-Tööstuskoda jne) Pidev LE 11.3.3. Rakvere linna ettevõtlusalade väljaarendamine vastavalt äriplaanile sh tehnilise infrastruktuuri rajamine Pidev LE, projektid, Era 11.3.4. Sõpruslinnadega ettevõtete, organisatsioonide ja asutuste omavahelise koostöö suurendamine ettevõtlusvaldkonnas – ühisprojektide väljatöötamine Pidev LE, sõpruslinnad, Rahvusvahelised projektid 11.3.5. Valdkonna arengule suunatud projektide ettevalmistamine ja elluviimine (nii kohalikul, regionaalsel, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil) Pidev LE, erinevad programmid 11.3.6. Regionaalsete suurürituste, koolituste ja konverentside korraldamine Pidev LE, L-Viru MV, ettevõtted, fondid 11.3.7. Valdkonnasisene ettevõtjate EL struktuurvahendite alane teavitamine Pidev LE, projektid 12. ELAMUMAJANDUS 12.1. Olukorra kirjeldus Elamuehitus Rakvere linnas on elavnenud, töös on mitmeid uusi korterelamute arendusprojekte. Siiski on korterite hinnad ja üürid kõrged, mis tekitab tõsiseid probleeme väiksema sissetulekuga inimestele eluaseme leidmisel. Probleemiks on ka elamute amortiseerumine, omanikel ei jätku vahendeid renoveerimistöödeks. Väga palju tuntakse huvi odavate munitsipaalpindade vastu, mida jätkub vaid vähestele soovijatele. Lahendamist vajab omanikele tagastatud eluruumide üürnike 2007 aasta mai seisuga ca 75 leibkonda) eluaseme küsimus, kuna tagastatud majade omanikud soovivad üürnikest vabaneda või küsivad halvas seisukorras eluruumide eest põhjendamatult kõrget üüri. 2008 aastal on plaanis valmis ehitada 20 korterit omanikele tagastatud eluruumide üürnikele. 12.2. Eesmärgid Luua soodus keskkond eluaseme soetamiseks erinevatele majanduslike võimalustega inimrühmadele Minimaliseerida elamumajandusega seotud riske linnas (kinnisvaraarendus, elamute füüsiline ja moraalne vananemine, vähene vastutustunne) Edendada korteriühistuliikumist Tagada “kolmanda sektori” organisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse koostöös eluasemekorralduse professionaalsus ja järjepidevus 12.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 12.3.1. Linna eluasemestrateegia elluviimine Pidev LE, projektid 12.3.2. Elamuehituseks sobivate alade ja kruntide määratlemine, planeeringute tegemine ja pakkumine Pidev LE 12.3.3. Korteriühistute ja –ühisuste arengu toetamine (sh korteriühistute loomise soodustamine) Pidev LE, EKÜL, Riik 12.3.4. Korterite ehitamine, ostmine omandireformist tulenevalt tekkinud sundüürnike või muul põhjusel elukoha kaotanute eluasemevajaduste lahendamiseks 2008-2013 Riik, LE 12.3.5. Munitsipaaleluruumide passistamine, remondivajaduse määramine Pidev LE 12.3.6. Munitsipaaleluruumide remontimine. Pidev LE 12.3.7. Vanalinnas asuvate hoonete säilimise toetussüsteemi elluviimine (restaureerimistoetus) Pidev LE, Riik, projektid 12.3.8. Linna arengu seisukohast vajalikele spetsialistidele eluaseme soetamise toetussüsteemi väljatöötamine ja elluviimine 2007-2013 LE 12.3.9. Sotsiaalmajade ehituse lõpetamine 2007 LE, Riik, projektid 12.3.10. Ühistulise elamuehituse algatuste toetamine Pidev LE, Riik, projektid 12.3.11. Ühistute ja ühisuste renoveerimisprojektide toetamine, intressitoetuse maksmine ja elamute tehnilise ülevaatuse toetamine pidev LE, projektid, RE 12.3.12. Elamuomanike ja -haldajate koolitamine ning kursuste organiseerimine ja konsultatsioon, kinnisvara korrashoiu vajaduse teadvustamine Pidev LE, kolmas sektor 12.3.13. Heakorrastatud elamute omanike tunnustamine. Pidev LE 12.3.14. Linna jaoks ebaotstarbekate munitsipaaleluruumide võõrandamine (avalikel enampakkumistel) Pidev LE 12.3.15. Eluruumide soetamine majutamaks isikuid, kellele KOV peab seaduse järgi tagama elamispinna Pidev LE 12.3.16. Elusaseme-alaste uuringute, koolitusprojektide läbiviimine Pidev LE, Riik, projektid 13. VÄLISSUHTLUS 13.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linnal on praegu seitse ametlikku sõpruslinna: Senaki linn Gruusias (rahvaarv u 30 000), Lapua linn (15 000) , Nurmo vald (9400) ja Lappeenranta linn (55 000) Soomes, Sigtuna kommuun (32 000) Rootsis, Lütjenburgi linn (6 000) Saksamaal, Panevėžysise linn Leedus (115 000), Cesise linn Lätis (18 000). Planeeritud on koostöökokkulepe Szolnoki linnaga (200 000) Ungaris, Sankt Peterburgi Moskva rajooniga Venemaal (300 000). Erinevaid koostööprojekte ja –koolitusi on teostatud ka koostöös teiste välispartneritega – omavalitsuste või sõpruslinnadega. 13.2. Eesmärgid · Arendada edasi nii riigisiseseid kui rahvusvahelisi sidemeid · Kujundada linna hea maine välissuhtluse alal · Tihendada koostööd sõpruslinnadega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega · Luua baas Eesti Euroopa Liidu liikmeks saamisega kaasnevate võimaluste paremaks ärakasutamiseks (sh EL struktuurifondid) · Koostöö arendamine teiste valdkondade komisjonidega, mittetulundusühingutega, asutustega · Turisminduse edendamine 13.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 13.3.1. Koostöösuhete arendamine sõpruslinnadega Pidev LE, projektid 13.3.2. Sõprussuhete loomine Szolnoki linnaga Ungari Vabariigis 2007-2009 LE, projektid 13.3.3. Koolide välissuhtlemise toetamine, sh õpilas - ja isetegevusrühmade vahetused Pidev LE, projektid 13.3.4. Rakveres tegutsevate erinevate rahvuste kultuuriseltside tegevuse toetamine Pidev LE, projektid 13.3.5. Asutuste ja seltside välissuhteid hõlmava andmebaasi loomine 2007-2009 LE 13.3.6. Ettevalmistustööd Euroopa Liidu Struktuurifondide vahendite taotlemiseks ja taotluste ettevalmistamine. Pidev LE, projektid 13.3.7. Rahvusvaheliste ja üleeestiliste koolituste ja konverentside korraldamine Pidev LE, Riik, Era, projektid 13.3.8. Rahvusvaheliste festivalide (toetamise) jätkamine Pidev LE, Riik, Era, projektid 13.3.9. Konverentside, koolituste ja ürituste korraldamise võimaluste kaardistamine Pidev LE, projektid 13.3.10. Sõprussuhete süvendamine Eesti Mereväe lipulaevaga “Admiral Pitka” Pidev LE 13.3. 11. Kontaktide loomine ja informatsiooni kogumine koostööprojektide võimaluste kohta saatkondades koostöös saatkondadega Pidev LE, projektid 13.3.12. Aidata kaasa Euroopa Maja tegevuse arendamisele Pidev LE, projektid 13.3.13. Euroopa Liidu Struktuurfondidest ja muudest välisabivahenditest välisabi taotlemine Pidev LE, projektid 13.3.14. Kogemustevahetamise korraldamine sõpruslinnadega läbi linna erinevate struktuuride töötajaskonna ja linna asutuste sidemete Pidev LE, projektid 14. TURISM 14.1. Olukorra kirjeldus Rakveres tegutseb 7 majutusettevõtet. Esindatud on hotell, külalistemaja, hostel, külaliskorter ja kodumajutus. Turismiinfo korraldamise eeliseks on maakondliku Turismiinfokeskuse paiknemine Rakveres. 2002. aastal püstitati linna juubelipidustuste raames Vallimäele suur 10 tonni kaaluv Tarva pronksskulptuur. 2003. aastakevadel avas SA Virumaa Muuseumid Rakvere linnuse. Linnuse eeshoovis asub keskaegne käsitööliste õu, loomade aedik ja laste mänguväljak keskaegsete atraktsioonidega. Linnuse siseruumides asuvad: piinakamber, põrgu, veinikelder jpm. Linnuse konvendihoones on väljas mitmeid näituseid. Turismialaselt on prioriteetseteks elluviidavateks tegevusteks linna peamise turismimagneti - Vallimäe kompleksi –Turismialaselt on prioriteetseteks elluviidavateks tegevusteks esiteks linna peamise turismimagneti - Vallimäe kompleksi – turismi toetava tugiinfrastuktuuri väljaarendamine. Selle tulemusena saavutatakse parem ligipääsetavus Vallimäe kompleksile ligipääsuteede ehitamise, viidastamise ja turiste teenindavate parklate väljaehitamise kaudu ning luuakse rajatiste (valgustusega teerajad, tualetid, varjualused) ning haljastustööde kaudu tingimused turismiürituste korraldamiseks. Teiseks prioriteetseks tegevussuunaks on Rakvere linnale 2004 aastal koostatud tunnuslause ja sümboolikakontseptsiooni alusel meenete, trükiste, infomaterjalide ja turiste linnaruumis teenindavate abivahendite (infostendid, viidad) väljatöötamine ning nende paigaldamine turistide kogunemispaikadesse. 14.2. Eesmärgid Suurendada meie majutusettevõtetes peatuvate turistide arvu Leida võimalused turistideRakveres viibimise pikendamiseks Tutvustada ja reklaamida linna sh. Tarvast ja linnust kui Rakvere sümboleid Kujundada linna positiivne ja ligitõmbav maine Kujundada turistile soodne keskkond Tõhustada koostööd erinevate valdkondadega, millega turismiteenuse pakkumine seotud on (kultuur, haridus, majandus), samuti erinevate asutuste ja organisatsioonide vahel 14.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 14.3.1. Julge ja kaasaegse linna mainekontseptsiooni rakendamine Pidev LE, projektid 14.3.2. Linnuse ja tarvaga seotud projektide jätkamine Pidev LE, projektid 14.3.3. Vallimäe kompleksi väljaarendamine Turismialase tervikpaketi loomine läbi olemasolevate ja rajatavate infrastruktuuriobjektide Vallimäe piirkonnas 2007 - 2010 LE, Era, projektid 14.3.4. Kontserttegevuse korraldamine ja arendamine Vallimäel, keskväljakul ning teistes kontserdipaikades. Pidev LE, Era 14.3.5. Linna logo ja tunnuslause levitamine Pidev LE, projektid 14.3.6. Rakvere linna uue mainekontseptsiooniga trükiste, kaartide, audio-visuaalse materjali ning turiste teenindavate infostendide ja- viitade valmistamine Pidev LE, projektid 14.3.7. Rakvere tutvustamine - kodulehekülje, ajakirjanduse, reisibüroode, sõpruslinnade ja sõpruslaeva kaudu Pidev LE, projektid 14.3.8. Linna esindamine turismimessidel koostöös SA Virumaa Muuseumidega Pidev LE, Riik, projektid, SA Virumaa Muuseumid 14.3.9. Turismiviitade ja –info paigutamine turistide kogunemispaikadesse: keskväljakule, promenaadile, bussijaama, linnusesse Pidev LE, projektid 14.3.10. Viitadele inglisekeelse informatsiooni lisamine Pidev LE 14.3.11. Terviklike turismitoodete väljaarendamine koostöös SA Virumaa Muuseumidega ja Lääne-Viru Maavalitsusega Pidev LE, projektid 14.3.12. Rakvere lisamine rahvusvahelistesse turismimarsruutidesse Pidev LE, projektid 14.3.13. Turismi arengukava ja investeeringute kava välja töötamine Rakvere linna jaoks 2007-2009 LE, projektid 14.3.14. Jätkata Rakvere linnavalitsuses loodud turismikomisjoni tööd turismi arengusuundade määratlemiseks ja selleks vajalike teabematerjalide ettevalmistamist Pidev LE 14.3.15. Vallimäe parklatesse turistidele vajalike kommunikatsioonide ja vahendite muretsemine (näiteks Rakvere kaartidega kätekuivatuspaber, mis asub Tarva sarvede kujulise kaanega varustatud WC-s, kaarditaskud, pudelikonteinerid, prügikonteinerid jne.) 2007-2013 LE, projektid 14.3.16. Vallimäele turiste teenindava tugiinfrastruktuuri väljaarendamine ja turistisõbraliku keskkonna loomine 2007-2013 LE, projektid 14.3.17. Vallimäega piirnevate looduslike ja poollooduslike piirkondade turismialane kasutuselevõtt ja vastavaid tingimusi võimaldava infrastruktuuri väljaehitamine 2007-2010 LE, projektid 15. HARIDUS 15.1. Olukorra kirjeldus Maakonnakeskusena on linnas kujunenud haridusasutuste võrgustik koolieelsetest lasteasutustest kuni kõrgkoolideni, kus ligi 5 500 lapsel ja noorel on võimalus omandada erineval tasemel haridust. Täiskasvanutele on koolitusvõimalusi lisanud erinevad erakoolitusfirmad . Alusharidus omandatakse 3-7 eluaastani põhiliselt koolieelsetes lasteasutustes õpetajate käe all, varasem alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Põhihariduse omandamise võimalus tagatakse linna kõigile koolikohustuslikele lastele. Üldkeskhariduse omandamist võimaldatakse nii oma linna kui mujalt tulnud edukalt põhikooli lõpetanutele Rakvere Gümnaasiumis, Rakvere Reaalgümnaasiumis ja Rakvere Eragümnaasiumis. Rakvere Vene Gümnaasiumis ja Rakvere Õhtukeskkoolis nii kaua , on tagatud optimaalne õpilaste arv klassikompleksides. Kutseharidus – koostöös linnas tegutsevate kutse- ja kõrgkoolidega luuakse võimalused erinevate erialade omandamiseks lähtuvalt ühiskonna ja tööturu vajadustest. Huvialahariduse omandamist võimaldatakse Rakvere Muusikakoolis, Rakvere Spordikoolis, Rakvere linna üldhariduskoolide juures tegutsevates huviringides ning osaliselt finantseerib Rakvere linn erahuvialakoole 15.2. Eesmärgid · Tingimuste tagamine linna elanike erinevatele vajadustele vastava kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks alusharidusest kuni täiskasvanute pidevõppeni, et linn kujuneks tunnustatud hariduskeskuseks maakonnas ja riigis · Linna tingimustele ja võimalustele ning linnaelanike vajadustele vastava tasakaalustatud ja areneva haridussüsteemi ( s.o. õppeasutuste ja nende tööd korraldavate asutuste võrk koos seostega selle süsteemi ja üldsuse vahel) kujundamine. Õppe- ja töökeskkonna kaasajastamine · Süsteemi optimaalsuse tagamine · Kaasaaitamine eesseisvaks eluks ja tööks valmistumisele, kasulikult ja tervislikult vaba aja veetmisele ning õppimis- ja töövõimaluste kohta teabe hankimisele, Teavitamise ja nõustamise süsteemi väljaarendamine, ning narkomaania ja kuritegevuse ennetustöö koordineerimine 15.3. Tegevused Tegevus - alusharidus Teostamise aeg Rahastamine 15.3.1. Kõigile 3-6-aastastele lastele võimaldatakse hoiu ja alushariduse omandamist oma linna lasteaedades Pidev LE , lapsevanem 15.3.2. Erinevate lastehoiu vormidega lasteaedade tekke ja arengu soodustamine. 1 – 3 aastastele lastele 1-2 hoiurühma avamine, võimalusel sõimeteenuse arendamine (minimaalselt 2 pidevalt töötavat rühma) Pidev LE, erasektor, lapsevanem 15.3.3. Kõrgharidusega pedagoogilise personali kujundamine, jätkukoolituse võimaluste taotlemine koostöös TLÜ Rakvere Kolledžiga Pidev LE, Riik, 15.3.4. 6-aastastele lastele kooliks ettevalmistuse tagamine koolide ja lasteaedade juures Pidev LE 15.3.5. Koduste laste vanemate nõustamise korraldamine Pidev LE 15.3.6. Eralasteaedade arengu Pidev LE 15.3.7. Lapsehoiuteenuste erinevate vormide arengu soodustamine ning toetuste eraldamise korra väljatöötamine Pidev LE, projektid, Era Tegevus - koolikohustuse täitmine Teostamise aeg Rahastamine 15.3.8. Õpi- ja kasvatusraskustega ning andekate laste õpetamiseks programmide ellurakendamine linna üldhariduskoolides Pidev LE , lapsevanem, fondid 15.3.9. Koolivõrgu ümberkujundamine erivanuseliste rühmadega koolideks, minnes järkjärgult üle koolides põhikool, progümnaasiumi ja gümnaasiumi astmele erinevates hoonete(osade)s Pidev LE 15.3.10. Kodu ja kooli koostöö tõhustamine. Nõustamis- ja tugiteenuste rakendamine pidev LE 15.3.11. 1000kroonine kinkekaart I klassi õppimaasujatele koolitarvete ostmiseks Pidev LE Tegevus - koolivõrgu väljakujundamine Teostamise aeg Rahastamine 15.3.12. Rakvere Eragümnaasiumi arengu toetamine Pidev LE 15.3.13. Võimaluse loomine põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks täiskasvanutele Pidev LE 15.3.14. Rakvere Lille Kooli arengu toetamine Pidev LE 15.3.15. Kõrgkvalifikatsiooniga pedagoogide (eriti noorte ja meesõpetajate ) koolidesse­ tuleku soodustamine Pidev LE 15.3.16. Rakvere Vene Gümnaasiumi baasil vene keelt kõnelevate õpilaste õppetegevuse korraldamine emakeelse hariduse andmise eesmärkidel Pidev LE 15.3.17. Integratsioonialaste projektide ja tegevuste läbiviimine Pidev LE, projektid 15.3.18. Venekeelsele kogukonnale täiend- ja ümberõppevõimaluste pakkumine tänase Rakvere Vene Gümnaasiumi baasil Pidev LE, projektid 15.3.19. Rakvere Õhtukeskkooli õpikeskkonna arendamine koostöös Lääne-Viru Rakenduskõrgkooliga Pidev LE, projektid 15.3.20. Üleriigilistes ja rahvusvahelistes haridusprogrammides osalemine Pidev LE, projektid 15.3.21. Haridustöötajate ja õpilaste tunnustussüsteemi loomine ja käivitamine 2007-2008 LE 15.3.22. Rakvere linna koolivõrgu korrastamine 2007 + LE, projektid Tegevus – kutseharidus Teostamise aeg Rahastamine 15.3.23. Rakvere Kutsekeskkooli arengu toetamine ja koostöö soodustamine Pidev LE Tegevus - kõrgharidus Teostamise aeg Rahastamine 15.3.24. Kaasaaitamine TLÜ Rakvere Kolledži arengule ja integreerumisele linna haridusellu. Kolledži potentsiaali kasutamine linnas haridus- ja sotsiaalvaldkonnas 2007-2012 LE 15.3.25. Koostöö arendamine kõrgharidust pakkuvate haridusasutustega Pidev LE Tegevus - süsteemi optimaalsuse tagamine Teostamise aeg Rahastamine 15.3.26. Olemasolevate haridusasutuste auditeerimine, töökohtade kaardistamine ja vajadusel ümberkorraldamine Pidev LE 15.3.27. Haridusasutuste varade korrastamine. Munitsipaalvara kaasaegse halduse ja arendamise korraldamine Pidev LE 15.3.28. Säästuprogrammide (normatiivide väljatöötamine ja võrdlemine teiste linnadega) rakendamine haridussüsteemi tõhusamaks toimimiseks Pidev LE 15.3.29. Tervisliku ja turvalise õppekeskkonna loomine ja turvalisuse, ohutuse ja hügieenitingimuste tagamine ning selleks sihtprogrammide rakendamine Pidev LE 15.3.30. Investeeringute süsteemi sidumine haridusasutuste võrgu arenguga tagamaks kõigile võrdsed õppetingimused Pidev LE 15.3.31. Infotehnoloogia ajakohastamine ja uue tarkvara hankimine, osaledes aktiivselt vastavates programmides Pidev LE, THSA jm projektid 15.3.32. Infosüsteemi väljakujundamine (haridusinfo kogumise süsteemi loomine, arvutite rakendamine, arvutivõrgu väljaarendamine ja ühendamine üleriigiliste ja linna-registritega) 2007 LE, EHIS 16. KULTUUR, HUVIALAHARIDUS JA NOORSOOTÖÖ 16.1. Olukorra kirjeldus Olemasolevad kultuuriobjektid: Rakvere Rahvamaja (asub XIX saj. pärit mõisahoones), hoone kuulub SA Rakvere Teatrimaja bilanssi (osaliselt renoveeritud); Rakvere Teater (renoveeritud 2005.a.); kino näitamine toimub Rakvere Teatri väikeses saalis (kinomaja linnas puudub); Lääne-Virumaa Keskraamatukogu (ruumid on jäänud kitsaks kaasaegse raamatukogu vajadustele); Rakvere linnas tegutsevad SA Virumaa Muuseumid halduses Rakvere Linnus (keskaja temaatika), Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum (eksponeerib 18.-19. sajandi linnaelaniku kodu interjööri), Rakvere Näitustemaja; Rakvere Kolmainu kirik; Rakvere Jumalaema Sündimise Õigeusus kirik (kirikus asuvad pühak Sergius Florinski säilmed); Vallimäel asub vabaõhulava, mida haldab Rakvere Rahvamaja. Kultuurilise tegevuse kirjeldus: noorte vaba aja ürituste korraldamisega tegeleb Avatud Noortekeskus „Torni“, Rakvere Noorteparlament; muusikaga tegeleb 9 seltsi; kunstielu edendab MTÜ Rakvere Galerii; noorte harrastusteatriga tegeleb 4 ringi; rahvatantsu edendab Tarvanpää Selts, Tedremari; pensionäride ühinguid on 2, vähemusrahvaste seltse 3, lisaks tegutseb linnas erinevaid seltse ja ühinguid. Sündmused: Rakvere linna esindusüritus on linna päevad. Rakvere linna päevad said alguse 2002. aastast, mil tähistati nende pidustustega Rakverele linnaõiguste andmise 700. aastapäeva. Rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandaltoimub paarisnumbriga lõppevatel aastatel juunis-juulis. Jõulueelne rockfestival Green Christmas on jäänud Eesti vanimaks pidevalt tegutsevaks rockfestivaliks ning muutunud rahvusvaheliseks. Iga aasta novembris korraldatakse Jaan Pakumuusikapäevi meenutamaks legendaarse muusikaõpetaja sünniaastapäeva 26. novembril. Toimuvad kammeransamblite konkurss ja noorteorkestrite foorum. Arvo Pärdi juubelit tähistati rahvusvahelise festivaliga 2005. aasta 11.-28. septembril. Edaspidi märgitakse Rakvere aukodaniku sünnipäeva muusikaüritusega igal aastal 11. septembril. Lisaks korraldavad Rakvere linnas sündmusi erinevad seltsid ja korraldajad. Probleemiks Rakvere linnas on püsikino, kaasaegse kontserdisaali ja galerii puudumine ning seltside tegevuseks korralike harjutusruumide, proovisaalide vähesus. Välja on töötatud täpsustatud Rakvere linna kultuuri arengukava projekt aastani 2012, määratledes ära prioriteetsed spordialad ja kultuurisuunad. Huvialaharidus: huvialaharidust võimaldatakse 2 munitsipaalhuvialakoolis - Rakvere Muusikakoolis ja Rakvere Spordikoolis, lisaks annavad huvialaharidust mitmed erahuvialakoolid(5), kellelt linn ostab teenust huvitegevuse mitmekesistamiseks. Huvialaharidust täiendavad munitsipaal-üldhariduskoolide juures tegutsevad huviringid ning linnas tegutsevad erinevad seltsid. Noorsootöö: Rakvere linnas on (01.01.2006.a. seisuga) 4602 noort vanuses 7-26 aastat. Rahvamaja allüksusena tegutseb turuhoones (Laada 14) Rakvere Rahvamaja Avatud Noortekeskus „Torni“. Noortekeskus tegeleb preventiivse tööga, algatab erinevaid noorsoo programme ja projekte, mis suunatud arendavaks tegevuseks ja vaba aja sisustamiseks. Noortekeskus teeb ka rahvusvahelist koostööd erinevate riikidega. Noortekeskuse ruume saavad kasutada ka teised linna noorterühmad, et läbi viia üritusi. Noorsootööga tegelevad linnas ka mitmed huvikoolid ja -seltsid, MTÜ-d. Tegutsevad organisatsioonid: noorkotkad ja kodutütred, Eesti 4H, ELO. Rakvere linnas tegutsevad teabe- ja nõustamiskeskus, sotsiaalabikeskus, karjäärikeskus, kriisituba, noorte nõustamiskabinet, Lastekaitse Ühing. Noorsootööga tegelevad ka koolide huvijuhid. Vastavalt vajadusele käib koos noorsootöötajate ümarlaud. Aktiivselt tegutseb noorte ürituste korraldamisega ja noorte huvide eest seismisega noorteparlament. Noorsootööd edendavad ka koguduste juures tegutsevad noorterühmad. 16.2. Eesmärgid 16.2.1. Kultuur Linna jaoks tähtsate institutsioonide arendamine – teater, kontserdimaja, kino, galerii, rahvamaja, seltsimaja, raamatukogu, spordi- ja veekeskus ning jäähall Luua piisavalt tegevusvõimalusi erinevatele sihtgruppidele Linna kultuurilise mitmekülgsuse säilitamine ja toetamine Kultuuri sisese ja erinevate valdkondade vahelise koostöö tihendamine 16.2.2. Huvialaharidus · Tingimuste tagamine linna noortele erinevatele vajadustele vastava kvaliteetse ja konkurentsivõimelise huvialahariduse omandamiseks · Noorte koolivälise tegevuse ning noorsootöö koordineerimine ja huvialahariduse võimaluste laiendamine · Eesseisvaks eluks ja tööks valmistumisele, kasulikult ja tervislikult vaba aja veetmisele ning õppimis- ja töövõimaluste kohta teabe hankimisele kaasaaitamine, teavitamise ja nõustamise süsteemi väljaarendamine, narkomaania ja kuritegevuse ennetustöö ning kogu tegevuse koordineerimine 16.2.3. Noorsootöö · Rakvere linnas on hästi toimiv noorsootöö võrgustik · Rakvere linn tagab noorsootöö stabiilse baasfinantseerimise · Noorsootöö toimub kaasaegsetes hästivarustatud tingimustes · Rakvere linn aitab kaasa noorte suvise tööhõive suurendamisele · Koostöö kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil toimib hästi · Kõikidel huvilistel on mitmekesised ja kättesaadavad võimalused huvialategevuseks · Rakvere linna avatud noorsootöö struktuuri aluseks on hästi toimiv noortekeskus · Rakvere linnas toimib noorsootöö infovõrgustik, info on võimalikult kättesaadav igale huvilisele · Nooretele suunatud info ja tegevuste kaudu suureneb noorte aktiivne osalus noorsootöös · Rakvere linnas on hästi toimiv noorte esindusorganisatsioon, mis esindab linna noorte huve 16.3. Tegevused Tegevus - kultuur Teostamise aeg Rahastamine 16.3.1. Kultuuri- ja sporditegevuse toetamine vastavalt “Rakvere linna eelarvest kultuuri- ja spordiprogrammide ning –ürituste toetamise korrale” Pidev LE 16.3.2. Kultuuri- ja sporditegevuse toetamine Rakvere linna eelarvest eelarve real “Kultuuri ja spordiüritused, seltsid” vähemalt 1% Rakvere linna eelarveaasta algul vastu võetud Rakvere linna eelarvest (välja arvatud laenud) Pidev LE 16.3.3. Linna eelarvest rahaliste vahendite eraldamine linnale kuuluvate asutuste ning klubide ja seltside tegevuseks vajalike hoonete ning rajatiste majandus- ja kapitalikulude katteks Pidev LE 16.3.4. Kultuuristipendiumide statuudi väljatöötamine ja rakendamine 2007-2008 LE 16.3.5. Spordikeskuse kasutusvalduse tasumine 2007-2019 LE 16.3.6. SA Rakvere Teatrimaja toetamine 2007-2014 Riik + LE 16.3.7. Talispordialadega tegelemiseks tingimuste loomine 2007-2013 LE, projektid 16.3.8. Baltoscandali toetamine Pidev LE, teater, projektid 16.3.9. Koostöö jätkamine Eesti Filharmoonia Kammerkooriga tähistamaks festivaliga Arvo Pärdi 75. sünnipäeva 2007-2010 LE, projektid Tegevus – huvialaharidus Teostamise aeg Rahastamine 16.3.10. Noortele ja lastele tasuta osalemine üldhariduskoolide juures tegutsevates huviringides Pidev LE 16.3.11. Erinevate huvidega noortele võimaluste loomise toetamine juriidiliste ja füüsiliste isikute asutatud koolides ja ringides 2007-2012 LE, lapsevanem 16.3.12.Huvialakoolide toetamine võimaluste mitmekesistamisel sh koolieelikute ja täiskasvanute huvide ning võimete arendamiseks 2007-2012 LE, lapsevanem 16.3.13. Noorte kutsenõustamissüsteemi toetamine ja arendamine 2007-2012 LE, projektid 16.3.14. Kaasaaitamine täiskasvanute koolitusvõimaluste laiendamisele linnas 2007-2012 LE, projektid, kodanik Tegevus – noorsootöö Teostamise aeg Rahastamine 16.3.15. Omaalgatuse korras loodud noortetubade toetamine Pidev LE, projektid 16.3.16. Noorteparlamendi liikmed osalevad linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös Pidev LE 16.3.17. Linn teeb koostööd noortekeskustega, teabe ja nõustamise alaste maakondlike teabepunktidega Pidev LE 16.3.18. Osalemine rahvusvaheliste, riiklike ja kohalike noorsootööprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel narkomaania ja kuritegevuse ennetamiseks Pidev LE, 16.3.19. Võimlate, koolide ja avalike spordiväljakute korrastamine võimaldamaks nende kasutamise laiendamist 2007-2012 LE 16.3.20. Koostöövõrgustiku loomine kriminaal-, narko- ja AIDS-i ennetustegevuseks 2007-20012 LE 16.3.21. Tingimuste loomine ja kaasaaitamine noorte suvise tööhõive süsteemi rajamisele ja korraldamisele 2007-2012 LE, projektid 16.3.22. Noorte omaalgatusprojektide toetamine Pidev LE, projektid 16.3.23. Rakvere Avatud Noortekeskuse arendamine Pidev LE, projektid 16.3.24. Rakvere Sotsiaalabikeskuse laste päevakeskuse tegevuste laiendamine noorsootöö valdkonnas koostöös avatud noortekeskusega Pidev LE, projektid 16.3.25.Rahvusvaheliste noorte kohtumiste maja loomine 2007-2013 Projektid, Era, fondid 17. SOTSIAALHOOLEKANNE 17.1. Olukorra kirjeldus Toimetulekutoetust on 2006. aastal saanud 110 peret kokku 830 462 kr. Neist töötutega peresid 83, lastega peresid 49, pensionäriperesid 4 ja erivajadustega isikutega peresid 2. Vähemkindlustatud peresid toetatakse toimetulekutoetuse ja ühekordsete toetuste maksmisega, hoidmistasust vabastamise ning suvelaagritest osavõtu võimaldamisega. 1-9 klassi õpilastele tagab tasuta koolitoidu riik, puuduva osa katab kohalik omavalitsus. 10-12 klassis õppivatele õpilastele, kes on pärit vähekindlustaud peredest tagab kohalikomavalitsus eriotsuse alusel tasuta koolitoidu. Esimesse klassi minevatele lastele makstakse 1000 krooni ranitsatoetust. Linnaliinide autobussides võimaldatakse tasuta bussisõitu linna haldusterritooriumil elavatele raske ja keskmise puudega inimestele, üle 70 aastastele pensionäridele, Represseeritu tunnistuse omanikele ja 4- ja enamalapseliste perede lastele. samuti võimaldatakse doteeritud hindadega saunapiletid. Kord aastas makstakse represseeritutele toetust 500 krooni. Rakvere linna elanikeregistrisse kantud sünnitajatele makstakse sünnitoetust alates 2007. aastast 4000 kooni. Põhikooliõpilastele makstakse 50 % sõidusoodustust maavanema poolt kehtestatud sooduskuupiletihinnast. Perearstidele makstakse 1000 krooni kuus kulude katteks. Raske ja sügava puudega inimeste hooldajatele makstakse hooldajatoetust. 2006 aastal sai hooldajatoetust 18 sügava puudega inimese ja 44 raske puudega inimese hooldajat, 26 hooldaja eest maksti sotsiaalmaksu. 2002.a. alustas tööd Rakvere Sotsiaalabikeskus - linna sotsiaalhoolekandeasutus, mille põhieesmärgiks on linna elanike toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalse erivajadusega isikute sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kaasaaitamine. Sotsiaalabikeskuse tegevusvaldkondadeks on: Sotsiaalmaja (30 sotsiaalkorterit ja kriisituba), vanurite päevakeskus (aastas üle 400 püsikliendi), koduhooldus teenus (teenust saab 90 eakat ja erivajadusega inimest), psüühilise erivajadusega inimeste päevakeskus (riiklikult finantseeritud 11kohta), toetatud elamine (riiklikult finantseeritud 8 kohta), transporditeenus (väikebussis 12+1 kohta, vajadusel osutab invatakso teenuseid), usaldustelefon (aastas um. 700 kõnet), isikliku abistamise teenus (teenust osutatakse 6 lapsele), uimasti-ja AIDSi ennetustuba. Lisaks ostab sotsiaalabikeskus puuetega inimeste päevakeskuse teenust Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Kojalt ja ohvriabi teenust MTÜ Toots`ilt. 2003.a.sügisel alustas tööd kodutute varjupaik. Alates 2004.a. aprillist ostab Rakvere linn kodutute varjupaiga teenust MTÜ Rakvere Diakooniakeskuselt, kellega on sõlmitud 3-aastane leping. Rakvere Sotsiaalabikeskuses on ruum ka terviseedendusühingule, mille tegevuse raames toimub terviseedendusalane nõustamine, samuti vererõhu, kolesterooli ja veresuhkru mõõtmine. 2004.a. märtsis alustas tööd uimasti- ja AIDSi ennetuskabinet, mis on avatud kahel päeval nädalas. Sotsiaalabikeskuse ruumides Tuleviku 8töötab alates 2003.a. psüühilise erivajadusega inimeste päevakeskus. Tööl on kaks tegevusjuhendajat, riiklikult on finantseeritud 11 inimese nnpearaha, millega kaetakse töötaja töötasu ja osaliselt tööks vajalikud vahendid. Kommunaalkulud Tuleviku tn 8 katab Rakvere Sotsiaalabikeskus linnaeelarveliste vahenditega. Samas majas tegutseb ka psühhiaater, pereterapeut ja korra nädalas on vastuvõtt lastepsühhiaatril. Rakveres on 3 erahooldekodu. Hooldekoduteenust ostab linn 16 hooldekodult. Rakveres on mittetulundusühingud, mis pakuvad lastekodu- ja laste turvakoduteenust, vaimupuudega lastele on kool ja vaimupuudega noortele päevakeskus. Rakveres on jätkuv vajadus sotsiaal- ja munitsipaalkorterite järele, samuti grupikodu järele vaimupuudega noortele. Kuna päevakeskused nii vaimupuudega noortele kui ka psüühiliste erivajadustega inimestele on täis, siis on vajadus nende laiendamiseks. Vaja oleks toetatud töö teenust psüühhiliste erivajadustega inimestele töökodade näol ja tööharjutuste teenust töötutele. Täiendav vajadus on erivajadustega laste lasteaiarühmade järele. Sügava ja raske puudega inimesed vajavad asendushooldaja teenust. Vaja oleks dementsete inimeste päevahoiuteenust, samuti puuetega laste päeva- ja ööhoiuteenust. Vajadus on ka ema ja lapse turvakoduteenuse järele. 17.2. Eesmärgid Pakkuda senisest paindlikumaid ja kliendikesksemaid teenuseid, vajadusel juhtumikorralduse põhimõttel, eelistades ennetavaid teenuseid Tõsta puuetega inimeste elukvaliteeti, toimetulekut ning ühiskonda integreerumist Toetada ning arendada teenuste pakkumist vanuritele ja puuetega inimestele, mis võimaldaks neil võimalikult kaua ja täisväärtuslikumalt oma kodus elada Märgata laste probleeme võimalikult vara ning sekkuda õigeaegselt Arendada välja võrgustik erinevates institutsioonides töötavate lastega tegelevate spetsialistide vahel Tagada elanike sotsiaalne turvalisus inimeste toimetuleku toetamisega eelkõige nõustamise ja sotsiaalteenuste osutamise kaudu 17.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 17.3.1. Sotsiaalabikeskuse töö arendamine ja erinevate teenuste laiendamine Pidev LE, projektid 17.3.2. Laste päevakeskuse väljaarendamine laste tugikeskuseks (SAK) 2007 LE, projektid 17.3.3. Eakate inimeste päevakeskuses pakutavate teenuste nimekirja laiendamine eakate päevahoiu teenusega (SAK) 2007 LE 17.3.4. Koduhoolduse klientidega lepingute sõlmimine Pidev LE 17.3.5. Hoolekandetöötajate koolitamine (SAK) Pidev LE 17.3.6. Isikliku abistaja teenuse pakkumine (SAK) Pidev LE 17.3.7. Koostöö puuetega inimeste organisatsioonidega eelnevates tegevustes (SAK) Pidev LE 17.3.8. Puuetega inimestele erinevaid teenuseid pakkuvate mittetulundusühingute toetamine (SAK) Pidev LE, projektid 17.3.9. Psüühilise erivajadusegainimestele päevakeskuse teenuste pakkumine(SAK) Pidev LE, projektid 17.3.10. Kodutute varjupaiga ja supiköögi teenuste pakkumine Pidev LE 17.3.11. Riikliku sotsiaalregistri pidamine Pidev LE 17.3.12. Vähemkindlustatud perede toetamine toimetulekutoetuse ja ühekordsete toetuste maksmisega, lastele tasuta koolitoidu, hoidmistasust vabastamise ning suvelaagritest osavõtu võimaldamisega Pidev LE, projektid 17.3.13. Tasutabussisõidu võimaldamine linnaliinide autobussides linna haldusterritooriumil elavatele raske ja keskmise puudega inimestele, üle 70 aastastele pensionäridele, Represseeritu Tunnistuse omanikele ja 4- liikmeliste perede lastele ning doteeritud hindadega saunapiletid Pidev LE 17.3.14. Alustada eluruumide kohandamist puuetega inimestele tagamaks vastavalt vajadustele tagamaks nende toimetuleku nende oma kodus (ukseavade laiendamine, käetugede paigaldamine) Alates 2007 LE 17.3.15. Toetatud elamise teenuse pakkumine mahu suurendamine Pidev LE, Riik 17.3.16. Psüühiliste erivajadustega inimeste päevakeskuse ruumide renoveerimine 2008-2010 LE, projektid 17.3.17. Ohvriabi teenuse pakkumine Pidev LE, Riik, projektid 17.3.18. Usaldustelefoni tegevuse jätkamine Pidev LE 17.3.19. Sotsiaalvaldkonna projektide toetamine koostöös mittetulundusühingutega Pidev LE, MTÜ, projektid 17.3.20. Represseeritud isikutel õigus külastada tasuta SA Virumaa Muuseumid Pidev LE, Riik 17.3.21. Sotsiaalabikeskuse teenuste mahu suurendamine ja uute arendamine 2007 - 2009 LE 17.3.22. Sotsiaalvaldkonna töötajate koolitamine võrgustikutöö ja sotsiaalvaldkonna arengu valdkondades Pidev LE, projektid 17.3.23. Isikliku abistaja teenuse pakkumise korra väljatöötamine (SAK) Pidev LE 17.3.24.Koostöö ja sh sotsiaalteenuste ostmine kolmandalt sektorilt Pidev LE 17.3.25. Vähemkindlustatud perede toetamiseks «Täiendavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korra» korrastamine. 2007 - 2009 LE 17.3.26. Kolmanda sektori organisatsioonide sotsiaalvaldkonna projektide toetamine. Pidev LE, MTÜ, projektid 17.3.27. Linna sotsiaalvaldkonna kaardistamine ja arengukava koostamine 2007 – 2008 LE 17.3.28. Õhtusel ajal ja nädalavahetustel ravimite kättesaadavuse parandamine 2008 – 2009 LE, era 17.3.29.Koostöös Virumaa Tööotsijate Ühingu ja Lääne- Virumaa Tööhõiveametiga projektide väljatöötamine pikaajaliste töötute aktiviseerimiseks ja tagasipöördumiseks tööjõuturule(SAK). Pidev LE, projektid 17.3.30. Raske ja sügava puudega inimestele täiendavate teenuste pakkumine, mis tagab koos abiga nende hoolduse Alates 2008 LE 18. TERVIS (sh rahvatervis e avalik tervishoid) 18.1. Olukorra kirjeldus Tervis on olulisim isiklik ja rahvuslik ressurss ja parim võimalik terviseseisund kuulub iga inimese põhiõiguste hulka. Rahva tervise heaks kavandatav täiendab ja toetab teiste elualade arengukavasid nii hariduses, majanduses kui kultuuris. Rahvatervise arengukava ülesanne on elanikkonna kõikidele tasemetele ja sektoritele ette näha tervist säästev ja toetav areng. Esimese etapi üldarstiabi osutavad Rakvere linnas perearstid. Teise etapi eriarstiabi tagamiseks osaleb Rakvere linn AS-s Rakvere Haigla. Terviseedendamisega tegelevad Rakveres projektipõhiselt mitmed mittetulundusühingud, järjepidevamalt Tuleviku tn. 8 asuv nõustamiskoda. Linnaarsti avaliku tervishoiu korraldamiseks Rakvere linnal ei ole. Ambulatoorse teise etapi arstiabi osutavad erialaarstid, kes töötavad haigekassa lepingu alusel. Tervise seisukohalt on oluline ka liikumine, terviseliikumine on põhjalikumalt kajastatud Rakvere linna terviseliikumise strateegias. Lisa nr 4 Tervisenäitajad Peamisteks surmapõhjusteks 2006 aastal Rakvere linnas on ülekaalukalt südame isheemiatõbi, teisel kohal on vähkkasvajad, järgnevad muud südamehaigused, traumad ja mürgistused, vereringe haigused, ajuvereringehaigused, muid haigusi, suitsiide, teadmata surmapõhjuseid ja alkoholismi. 18.2. Eesmärgid Edendada elanikkonna tervist Jätkata tööd Tervislike Linnade Liikumises Osaleda linnaelanike arstiabiga kindlustamisel Tõhustada ennetustegevust narkomaania, kardiovaskulaarsete haiguste, pahaloomuliste kasvajate, traumade ja nakkushaiguste vältimiseks Edendada tervisekasvatust nii noorte kui täiskasvanute hulgas 18.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 18.3.1. Linna õigusaktide läbivaatamine lähtuvalt nende mõjust elanike tervisele Pidev LE 18.3.2. HIV/AIDS- ja narkoennetusetoa tegevuse toetamine koostöös maavalitsuse ja ühisomavalitsusega Pidev LE, projektid, ÜOV 18.3.3. Toetada Eesti Terviseedenduse Ühingu Lääne-Virumaa osakonna tegevust Pidev LE 18.3.4. Terviseedenduslike projektide toetamine. Pidev LE LISA 1. Rakvere linna haldusterritooriumil kehtivad detailplaneeringud Rakvere linna Lilleoru elamurajooni detailplaneerimise korrektuurprojekt (kinnitatud 14.03.1991.a.); Rakvere Moonaküla väiketööstuse rajooni arhitektuurne detailplaan (kinnitatud 26.06.1993.a.); Pagusoo väiketööstuse rajooni arhitektuurne detailplaan (kinnitatud 09.06.1994.a.); Turu platsi, Kastani, Väike ja Jakobsoni t. detailplaneering (kehtestatud 17.10.1996.a.); Lennuvälja linnaosa üldplaneering ja hoonestatud ala detailplaneering (kehtestatud 05.06.1997.a.); Rakvere, Rohuaia t.30 koosolekutemaja krundi detailplaneering (kehtestatud 19.03.1998.a.); Tallinna, Laada, Lai tänavate ja Turu platsiga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.05.1998.a.); Tallinna, Jakobsoni ja Parkali tänavatega ning Vallimäega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.06.1998.a.); Parkali, Pika, Tallinna ja Jakobsoni tänavatega piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 02.12.1999.a.); Seminari t.3 kinnistu detailplaneering (kehtestatud 18.06.1998.a.); Lai, Rohuaia, C.R.Jakobsoni ja Tallinna tänavatega piirneva kvartali detailplaneering (kehtestatud 17.09.1998.a.); Lai, Rohuaia, C.R.Jakobsoni ja tallinna tänavatega piirneva kvartali detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 10.10.2002.a.); Võidu tn., Veski tn., Laada tn. ja Laada ning Võidu tänavate vahelise põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 17.12.1998.a.); Võidu tn., Veski tn., Laada tn. ja Laada ning Võidu tänavate vahelise põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 22.08.2002.a.); Turu platsi ning Laada, Ed.Vilde ja L.Koidula tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 03.06.1999.a.); Turu platsi ning Laada, Ed.Vilde ja L.Koidula tänavatega piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatused L.Koidula t.5 (kinnistu nr.3310) ja Ed.Vilde t.1 (kinnistu nr.16284) osas (kehtestatud 21.09.2000.a.); Turu platsi ning Laada, Ed.Vilde ja L.Koidula tänavatega piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatused L.koidula t.3 kinnistu osas (kehtestatud 19.10.2000.a.); Turu platsi ning Laada, Ed.Vilde ja L.Koidula tänavatega piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 21.06.2001.a.); Laada, Tallinna ja Võidu tänavatega ning Võidu ja Laada tänavaid ühendava põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 01.07.1999.a., muudetud 15.03.2001. a, 22.10.2003.a.); Laada, Tallinna ja Võidu tänavatega ning Võidu ja Laada tänavaid ühendava põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 15.03.2001.a.); Laada, Tallinna ja Võidu tänavatega ning Võidu ja Laada tänavaid ühendava põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 11.10.2001.a.); Näituse ja Fr.R.Kreutzwaldi tänavatega, Jaama ja Ilu puiesteedega ning Maidla ojaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 01.07.1999.a.); Kastani t.10a kinnistu detailplaneering (kehtestatud 01.07.1999.a.); Narva t.32b maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.05.2000.a.); C.R.Jakobsoni, Rohuaia, Lai ja Parkali tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 29.06.2000.a.); Kreutzwaldi 5b kinnistu detailplaneering (kehtestatud 29.06.2000.a.); Ed.Vilde, Laada, Tuleviku ja L.Koidula tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 03.08.2000.a.); Seminari t.19 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.08.2000.a.); Tõusu t.9 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.08.2000.a.); Võidu, Jaama ja Näituse tänavatega ning raudteega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.08.2000.a.); Narva t.25 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.09.2000.a.); Kastani, Silla, L.Koidula, Väike-Karja, Karja, Allika ja Vee tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.09.2000.a.); Fr.R.Kreutzwaldi t.3 ja 3a ning Vallikraavi t.2, 4, 4a, 4b, 6, 6a, 6b ja 6c maa-ala detailplaneering (kehtestatud 25.01.2001.a.); Fr.R.Kreutzwaldi tn.3 ja 3a, Vallikraavi tn.2, 4 ja 6 ning Linnuse tn.1, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11 ja 13 maa-ala detailplaneeringu muudatused (kehtestatud 20.12.2001.a.); Kauri tn 2 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 17.05.2001.a.); Laada, Ed.Vilde, Võidu ja Tuleviku tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.06.2001.a.); Parkali t.4 ja 4a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.06.2001.a.); Arkna tee 1a ja 1i ning Nortsu tee 7 / Lennuki t.7 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 13.09.2001.a.); Viru tn.30b maa-ala detailplaneering (kehtestatud 11.10.2001.a.); Arkna tee 1d, 1e, 1f, 1j, 1k ja 1l maaüksuste maa-ala detailplaneering (kehtestatud 11.10.2001.a.); Võidu tn 87 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.11.2001.a.); Võidu tn 97 maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 10.10.2002.a.); L.Koidula tn.15 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.03.2002.a.); Rägavere tee 43b ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.04.2002.a.); Pikk tn.25, Pikk tn.27, Pikk tn.27a, Sauna tn.3 ja Sauna tn.3a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.04.2002.a.); Jaama tn.21, Kauba tn.6 ja Kauba tn.6a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.05.2002.a.); Päikese tn.4 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.05.2002.a.); Tammiku tn.7 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.05.2002.a.); Võidu tn.2c maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.05.2002.a.); Kastani, Silla, C.R.Jakobsoni ja Väike tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.06.2002.a.); Narva tn.40a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.08.2002.a.); Õli tn.7 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 10.10.2002.a.); Narva, Niine, Herne ja Luha tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 10.10.2002.a.); Vabaduse tn.19 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 10.10.2002.a); Fr.R.Kreutzwaldi tn 30 ja 30b ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 20.03.2003.a); Herne, Aasa ning Luha tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 20.03.2003.a); Saueaugu põik 6 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 23.04.2003.a); Arkna tee 1 g maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.06.2003.a); Tartu tn 13 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.06.2003.a); Vaali maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 18.06.2003.a); Jaama pst 6 detailplaneering (kehtestatud 18.06.2003.a); Rakvere keskväljaku detailplaneering (kehtestatud 18.06.2003.a); Saue tn 18 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.06.2003.a); Aia tn 78 krundi ja Tartu tn 55 krundi ning neid ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 19.08.2003.a); Vabaduse tn 12 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.09.2003.a); Pikk tn 8/10 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.09.2003.a); Murru tn 17 ja 19 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.10.2003.a); Võidu tn 48 ja 50 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.10.2003.a); L.Koidula tn 14 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 19.11.2003.a); Pikk tn 17a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 19.11.2003.a); Pikk tn 22 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 25.02.2004.a); Viru tn 18 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 17.03.2004.a); Laada, Veski, Võidu ja Ed. Vilde tänavatega piirneva 18 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.04.2004.a); Fr.R.Kreutzwaldi tn 6 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 19.05.2004.a); Narva tn 32 b maa-ala detailplaneering (kehtestatud 19.05.2004.a); Parkali tn 4 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 15.06.2004.a); Tõusu tn 13 ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 15.06.2004.a); Tallinna, Vabriku ja Tiigi tänavatega ning perspektiivse Kalda tänava pikendusega piirneva maa- ala detailplaneering (kehtestatud 15.06.2004.a); Tallinna tn 25 ning Tööstuse tn 4 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 25.08.2004.a); Lai tn 11, Lai tn 11 a, Lai tn 15, Turu plats 3, Turu plats 5/5a ja Turu plats 7 kinnistute detailplaneering (kehtestatud 17.11.2004.a); Võidu tn 120 kinnistu detailplaneering (kehtestatud 15.12.2004.a); Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tn 26 kinnistu detailplaneering (kehtestatud 15.12.2004.a); Pikk tn 14 ja 14A kinnistu detailplaneering (kehtestatud 15.12.2004.a); Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tn 5 e kinnistu detailplaneering (kehtestatud 15.12.2004.a); Võidu tn 24 a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 26.01.2005.a); Lõuna tn 5 kinnistu detailplaneering (kehtestatud 16.02.2005.a); Turu plats 7 kinnistu detailplaneering (kehtestatud 16.02.2005.a); Lennuki tn endise sõjaväelinnaku maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.02.2005.a); Tööstuse tn 12 kinnistu ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.03.2005.a); Laada tn 20 ja 20a kruntide ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.03.2005.a); Laada tn 22 ja Tuleviku tn 9 ja neid ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 20.04.2005.a); Näituse tn 23 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.05.2005.a); Torupilli tn 3 ja Torupilli tn 4 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 14.06.2005.a); Pikk tn 17 ja Parkali tn 4 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 14.06.2005.a); Võidu tn 30 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 14.06.2005.a); Tiigi tn 3 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.08.2005.a); Saue tn 4, 4a ja 4b maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.08.2005. a); Põhja tn 5 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.09.2005.a); Võidu tn 83 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 12.10.2005.a); Tammiku tn 7 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 12.10.2005.a); Tallinna tn 49 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 11.01.2006.a); Pikk tn 61/61a ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.02.2006.a); Võidu tn 23, Tallinna tn 39, Tallinna tn 41, Tallinna tn 43, Tallinna tn 45 kinnistute detailplaneering (kehtestatud 22.03.2006.a.); Fr.R.Kreutzwaldi tn 1 kinnistu detailplaneering (kehtestatud 22.03.2006.a.); Ed. Vilde tn 14 kinnistu detailplaneering (kehtestatud 22.03.2006.a.); Tartu tn 55 kinnistu detailplaneering.(kehtestatud 24.05.2006.a.); Lõõtspilli tn 2, Vilepilli tn 2 ja Vilepilli tn 6 ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.10.2006.a.); Heina tn 15 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.11.2006.a.); Saue tn 2, Saue tn 2 a, Saue tn 4, Saue tn 4 a ja Võidu tn 54 ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.11.2006.a.); Arkna tee 1 a, Arkna tee 1 i ja Lennuki tn 7 ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 13.12.2006.a.); Tammiku tn 9 ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering(kehtestatud 13.12.2006.a.); Narva tn 25 ja Narva tn 25 c ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 13.12.2006.a.). Tartu tn 56 ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.01.2007) Tormi tn 8 ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.01.2007) Rägavere tee 25 ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.06.2003) Karja tn. 12a ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.02.2007) Võidu tn 87 ja Kungla tn 27 ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.02.2007) Side tn 13 ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.03.2007) Tallinna tn 20 ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 23.05.2007) Lai tn 16/18 ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 23.05.2007) Peoleo tn 2 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.08.2007) Lembitu tn 3 ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.08.2007) Herne tänava krunt nr 720 ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.08.2007) Fr. R. Kreutzwaldi tn 5 ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.08.2007) Laada tn 31 a ja Ferdinand Gustav Adoffi tn 10 ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.08.2007)