Riigikogu — Käibemaksuseadus [terviktekst] — RT I, 1995, 44, 672

Muudetud osa järel nurksulgudes on viide akti(de)le (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Tervikteksti avaldamise ajal veel jõustumata muudatuste juures on vastav märkus. Terviktekst on koostatud Riigi Teataja toimetuses vastavalt 22.02.1995 seaduse §-le 3 ja kooskõlastatud Justiitsministeeriumiga. I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Maksu objekt Käibemaksuga maksustatakse käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud maksustatav käive. Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. § 2. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) ettevõtlus – isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus toimub kauba või teenuse tasuline või tasuta võõrandamine (edaspidi müük). Töötamine töölepingu alusel ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste toimingute teostamine riigi ja omavalitsuse funktsioonide täitmiseks ei ole ettevõtlus; [22.02.1995] 2) kaubad – vallasasjad, loomad, puisteained, vedelikud, gaasid, elektri- ja soojusenergia. Kinnisasjad, ehitised kui vallasasjad, raha ja väärtpaberid ei ole kaubad. [14.12.1994] 3) teenused – kõik käesoleva paragrahvi punktis 2 hõlmamata, ettevõtluse korras müüdavad hüved; 4) müüja – isik, kes võõrandab kaupu või osutab teenuseid; 5) isik – füüsiline ja juriidiline isik; 6) import – import vabaks ringluseks tolliseaduse (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129; 1994, 30, 466; 1995, 20, 297) mõistes ning renditud kauba import, sõltumata selle suhtes rakendatud tolliprotseduurist; [22.02.1995] 7) eksport – kauba eksport tolliseaduse mõistes ning teenuse eksport rahandusministri poolt määratud juhtudel. § 3. Käive (1) Käive käesoleva seaduse tähenduses on: [22.02.1995] 1) kaupade või teenuste müük ja vahetamine ning nende võõrandamine renditingimustel; 2) kaupade või teenuste tasuta võõrandamine; 3) kaupade ja teenuste tarbimine maksukohustuslase enda poolt rahandusministri määratud juhtudel; [22.02.1995] 4) asjade üürile või rendile andmine. (2) Käibeks ei loeta mitterahalisi sissemakseid eraõigusliku juriidilise isiku osa- või aktsiakapitali, kaupade omandiõiguse üleminekut tollilaos ja käesoleva seaduse § 26 1. ja 2. lõikes sätestatut. [22.02.1995] § 4. Maksustatav käive (1) Maksustatav käive käesoleva seaduse tähenduses on Eestis asuvate kaupade ja Eestis osutatud teenuste käive ning kaupade import, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud maksuvaba käive. (2) Maksustatavalt käibelt maksavad käibemaksu maksukohustuslased käesolevas seaduses sätestatud korras. (3) Impordilt maksavad käibemaksu maksukohustuslased ja kõik teised Eestisse kaupu importivad isikud tollieeskirjadega impordimaksude tasumiseks sätestatud korras. § 5. Maksuvaba käive (1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste teenuste ja kaupade käivet, välja arvatud nende eksport, ning kaupade importi rahandusministri poolt määratud ulatuses ja korras: [9.12.1993; 9.06.1994; 22.02.1995] 1) alusharidus-, põhiharidus-, keskharidus- ja kõrgharidus- ning täiendus- ja vabahariduskoolitus; 2) riikliku postiside teenused; 3) meditsiinitarbed ja ravikindlustuse meditsiiniteenused; [9.12.1993] 4) matusetarbed ja -teenused; 5) krediidi- ja finantseerimisasutuste poolt osutatavad teenused ning kindlustusteenused; [22.02.1995] 6) hasartmängude korraldamine; 7) loteriipiletid; 8) eluruumide üürileandmine ja teenuste osutamine eluruumi omanikule hoolduslepingu alusel; [22.02.1995] 9) ravimid, ravi- ja meditsiinidiagnostikavahendid; [9.12.1993] 10) ohtlike jäätmete käitlemine; 11) korduvkasutuses olev pakend; 12) kohalikule omavalitsusele kuuluva üldkasutatava sauna teenused. [22.02.1995] (2) Kauba import füüsilise isiku poolt on käibemaksuvaba rahandusministri kehtestatud väärtuseliste ja koguseliste piirnormide ulatuses. (3) Diplomaadi staatust omavate isikute, välisriigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ning valitsustevaheliste koostööprogrammide esinduste poolt, nende ametlike funktsioonide täitmiseks vajalike kaupade importi ei maksustata tingimusel, et välisriigi valitsus tagab samad õigused Eesti vastavatele isikutele ja asutustele. (4) Eestis registreeritud mittetulundusühingute ja -liitude ning muude mittetulundusorganisatsioonide ja eelarveliste riigi- ja munitsipaalasutuste poolt tagastamatu välisabina saadud kaupade, samuti tagastamatu välisabina ja riiklike välislaenudena saadud raha eest ostetud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga rahandusministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras. [22.02.1995] (5) Vabariigi Valitsusel on lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule õigus kehtestada kaupade ja muu vara mittetulundusliku otstarbega impordi käibemaksuvabastusi. [9.06.1994] II peatükk MAKSUKOHUSTUSLASTE REGISTREERIMINE JA NENDE KOHUSTUSED § 6. Maksukohustuslane (1) Maksukohustuslane on isik, kellel ettevõtluse tulemusel tekib maksustatav käive. (2)–(3) [Kehtetud – 22.02.1995] § 7. Maksukohustuslase registreerimine (1) Maksukohustuslane, kelle maksustatav käive, välja arvatud import, ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, on kohustatud 10 kalendripäeva jooksul, arvates nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise päevast, esitama Maksuametile avalduse enda registreerimiseks maksukohustuslasena (edaspidi registreerimine). Maksuamet registreerib maksukohustuslase käesolevas lõikes nimetatud maksustatava käibe tekkimise kuule järgneva kalendrikuu esimesest päevast. Maksukohustuslase, kes esitab avalduse käesolevas lõikes ettenähtud tähtajaks, kuid käesolevas lõikes nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise päevale järgneval kalendrikuul, registreerib Maksuamet avalduse esitamise kuu esimesest päevast. (2) Maksukohustuslase, kes pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimist ei ole esitanud avaldust enda registreerimiseks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtajaks, registreerib Maksuamet maksustatava käibe tekkimise kuule järgneva kalendrikuu esimesest päevast. (3) Maksukohustuslase taotlusel registreerib Maksuamet maksukohustuslase, kelle maksustatav käive, välja arvatud import, ei ületa kalendriaastal käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud määra, taotluse esitamise kuule järgneva kalendrikuu esimesest päevast. (4) Maksukohustuslase taotlusel võib Maksuamet registreerida maksukohustuslase varasemast kuupäevast, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes. (5) Isik loetakse registreeritud maksukohustuslaseks Maksuameti otsuses tähendatud päevast, mil tema suhtes laienevad registreeritud maksukohustuslase õigused ja kohustused. [22.02.1995] § 8. Mitme ettevõtte registreerimine ühe maksukohustuslasena Maksuametil on õigus registreerida rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tingimustel ühe maksukohustuslasena ettevõtted, kui nende puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: [9.12.1993] 1) nad kuuluvad osaliselt või täielikult ühele isikule; 2) neil on ühine juhtimine. § 9. Maksuameti kohustus maksukohustuslase registreerimisel Maksuamet on kohustatud registreerimisel selgitama maksukohustuslasele tema kohustusi käibemaksu maksmisel. § 10. Registreeritud maksukohustuslase kohustused Registreeritud maksukohustuslane on kohustatud: [22.02.1995] 1) võtma enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud määra järgi; 2) arvutama käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras tasumisele kuuluva käibemaksu summa; 3) esitama Maksuametile rahandusministri poolt kehtestatud vormis käibedeklaratsiooni; 4) tasuma käibedeklaratsiooni esitamise tähtajaks käibemaksu; 5) väljastama ning säilitama arveid käesoleva seaduse §-des 24 ja 25 sätestatud tingimustel ja korras. § 11. Maksukohustuslase registrist kustutamine (1) Isik, kes on olnud Maksuametis registreeritud vähemalt kaks aastat, kuid kelle maksustatav käive viimasel kalendriaastal, välja arvatud import, ei ületanud ega ületa tema arvestuste kohaselt ka jooksval kalendriaastal käesoleva seaduse § 7 1. lõikes toodud määra, võib esitada Maksuametile avalduse enda registrist kustutamiseks. Maksuamet võib maksukohustuslase registrist kustutada pärast tema majandustegevuse kontrollimist. [22.02.1995] (2) Maksuametil on õigus rahandusministri poolt kehtestatud korras pärast majandustegevuse kontrollimist kustutada registrist isik, kelle poolt maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvutatud käibemaks on vähemalt kolme üksteisele järgneva maksustamisperioodi jooksul olnud väiksem tema poolt kaupade ja teenuste soetamisel makstud käibemaksu summast, kui see ei ole tingitud käibemaksu määraga 0% maksustatavast käibest. [22.02.1995] III peatükk MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED § 12. Maksustatav väärtus (1) Maksustatava käibe maksustatavaks väärtuseks loetakse kaupade või teenuste müügihind, millele on lisatud kõik muud kaupade või teenuste saaja poolt kaupade või teenuste müüjale maksmisele kuuluvad summad, välja arvatud käesoleva seadusega kehtestatud maks. (2) Kaupade ja teenuste vahetamisel ja tasuta või osalise tasu eest võõrandamisel loetakse maksustatavaks väärtuseks nende keskmine turuhind, millest on maha arvatud käesoleva seadusega kehtestatud maks. (3) Imporditud kauba maksustatav väärtus on kauba tolliväärtus vastavalt tolliväärtuse seadusele (RT I 1995, 20, 298) koos kõigi impordimaksudega, välja arvatud käesolev maks. (31) Teenuse osutamisel, mis seisneb teistele isikutele kuuluvate kaupade ja teenuste müügi vahendamises, loetakse rahandusministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras teenuse maksustatavaks väärtuseks vahendustasu. [22.02.1995] (4) Kui Maksuamet leiab, et kauba või teenuse deklareeritud maksustatav väärtus on keskmisest turuhinnast väiksem, võib Maksuamet määrata käibe maksustatava väärtuse rahandusministri poolt kehtestatud korras, näidates seejuures ära kasutatud metoodika. § 13. Maksumäär (1) Käibemaksu määr on 18% käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatu. (2) Käibemaksu määr on 0% järgmiste objektide puhul: 1) eksport; 2) Eestis väljaantud ja trükitud ettetellitud ajakirjandusväljaanded; 3) Eestis registreeritud teatrite pääsmed; [9.12.1993] 4) Kultuuri- ja Haridusministeeriumi poolt heakskiidetud põhikooli ja gümnaasiumi õpikud ja töövihikud; 5) kaubad ja teenused, mis on müüdud Eestis registreeritud mittetulundusühingutele ja -liitudele ning muudele mittetulundusorganisatsioonidele ning eelarvelistele riigi- ja munitsipaalasutustele Vabariigi Valitsuse kinnitatud loetelusse kantud organisatsioonide poolt tagastamatu välisabina antud ja riiklike välislaenudena saadud raha eest rahandusministri poolt kehtestatud tingimustel; 6) riikliku kunstikollektiivi kontserdi pääsmed. [22.02.1995] § 14. Kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu tagastamine [9.06.1994] (1) Diplomaadi staatust omavatele isikutele, välisriigi diplomaatilistele ja konsulaaresindustele ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsustevaheliste koostööprogrammide esindustele tagastatakse nende poolt teatud kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaks. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kaupade ja teenuste loetelu ning käibemaksu tagastamise korra kehtestab rahandusminister. (3) Eestis registreeritud mittetulundusühingutele ja -liitudele ning muudele mittetulundusorganisatsioonidele ja eelarvelistele riigi- ja munitsipaalasutustele tagastatakse nendele tagastamatu välisabina antud raha eest kaupade ja teenuste ostmisel Eestis makstud käibemaks rahandusministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras. [9.06.1994] § 15. Käibe toimumise aeg (1) Käibe toimumise ajaks loetakse käesolevas seaduses varaseim hetk alljärgnevaist: 1) kauba lähetamine või ostjale kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest arve väljastamine; 3) kauba või teenuse eest maksmine. (2) [Kehtetu – 22.02.1995] (3) Impordi puhul loetakse käive toimunuks kauba toimetamisel Eesti tolliterritooriumile või selle vabastamisel esialgsest tolliprotseduurist, kui kaup suunatakse tolliseadusega sätestatud korras vabasse ringlusse. (4) Käibe toimumise aja määramise korra kehtestab rahandusminister. [9.12.1993] § 16. Käibe toimumise koht Käibe toimumise koht on Eesti, kui: 1) kaup imporditakse Eestisse, toimetatakse saajale või tehakse talle kättesaadavaks Eestis või eksporditakse Eestist; 2) teenust osutava isiku ettevõtlus toimub Eestis, välja arvatud rahandusministri poolt määratud juhud. § 17. Maksustamisperiood ja käibedeklaratsioon (1) Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. (2) Rahandusminister võib maksukohustuslasele kehtestada kalendrikuust erineva maksustamisperioodi. (3) Käibedeklaratsioon esitatakse maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kui vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele on maksukohustuslasele kehtestatud kalendrikuust erinev maksustamisperiood, määrab käibedeklaratsiooni esitamise tähtaja rahandusminister. § 18. Tasumisele kuuluva maksusumma arvutamine (1) Registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaks on käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud maksumäära järgi maksustamisperioodil maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustamisperioodil: 1) teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks; 2) oma ettevõtluseks imporditud kaupadelt tasutud käibemaks. (2) Maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust ei arvata maha käibemaksu, mida registreeritud maksukohustuslane on maksnud: 1) külaliste vastuvõtuks ning oma töötajate toitlustamiseks ja majutamiseks kasutatud kaupade soetamisel ja teenuste eest tasumisel; 2) ettevõtlusega vahetult mitteseotud sõiduautode soetamisel; 3) oma tarbeks kasutatud mootorikütuse soetamisel. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike rakendamise korra ning selles nimetatud kaupade ja teenuste täpse loetelu kehtestab rahandusminister. [9.12.1993] (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud mahaarvamised on lubatud käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud nõuetele vastava arve või impordi kaubadeklaratsiooni ja kauba importimisel käibemaksu tasumist tõendava dokumendi alusel. [9.12.1993] § 19. Käibemaksu laekumine Käibemaks laekub riigieelarvesse. § 20. Käibemaksu tagastamine maksukohustuslasele (1) Registreeritud maksukohustuslasele, kelle poolt maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks on väiksem tema poolt samal perioodil kaupade ja teenuste soetamisel makstud käibemaksu summast, jäetakse enammakstud käibemaks eelseisva maksustamisperioodi maksu katteks või tagastatakse tema taotlusel 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates rahandusministri poolt kehtestatud korras. [22.02.1995] (2) Seoses maksukohustuslase kontrollimisega Maksuameti poolt või kolmandatele isikutele tehtud ettekirjutusega maksukohustuslase esitatud dokumentide õigsuse kontrollimiseks, on Maksuametil õigus peatada käibemaksu tagastamine maksukohustuslasele kuni kontrollimise lõpetamiseni või kolmandatelt isikutelt informatsiooni saamiseni. [22.02.1995] § 21. Ostmisel makstud käibemaksu osaline mahaarvamine (1) Kui registreeritud maksukohustuslane kasutab teistelt registreeritud maksukohustuslastelt ostetud kaupu ja teenuseid või imporditud kaupu nii maksustamisele kuuluva kui maksuvaba käibe tarvis, on maksustamisperioodi jooksul ostetud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluva käibemaksusumma mahaarvamine piiratud maksuvaba käibe suhtega kogu käibesse. (2) Maksustatava käibe suhe kogu käibesse määratakse isiku eelmiste maksustamisperioodide tegevuse põhjal ja seda korrigeeritakse majandusaasta lõpul. [9.12.1993] (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud arvestuse korra kehtestab rahandusminister. (4) Kui registreeritud maksukohustuslane kannab maha materiaalse põhivara objekti, mille soetamisel makstud käibemaksu ta on käesoleva seaduse § 18 1. lõike alusel oma maksustatavast käibest maha arvanud, on ta kohustatud selle jääkväärtuselt maksma käibemaksu. [22.02.1995] § 22. Kasutatud kaupade müük ja oksjonimüük (1) Kasutatud kaupade müümisel komisjonimüügi vormis maksab komisjonär käibemaksu komisjonitasult. [22.02.1995] (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut rakendatakse vaid sel puhul, kui kasutatud kaupu ei müüda partiidena ja neid müüakse uutest kaupadest eraldi. (3) Oksjonimüügi käibelt maksab oksjoni korraldaja käibemaksu kaupade vahendamise eest saadavalt tasult. § 23. Enne registreerimist soetatud kaupadelt makstud käibemaksu mahaarvamine (1) Registreeritud maksukohustuslasel, kellel on laos enne tema registreeritud maksukohustuslase õiguste ja kohustuste tekkimise päeva soetatud kaupu, millelt on makstud käibemaksu, on Maksuameti loal õigus oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata nendelt kaupadelt tasutud käibemaksusummad käesoleva seaduse § 24 1. lõikes sätestatud nõuetele vastava arve või impordi kaubadeklaratsiooni alusel. [22.02.1995] (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud summade mahaarvamine toimub Maksuameti poolt määratud perioodi jooksul ning korras. § 24. Arved (1) Välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes sätestatud juhtudel, on registreeritud maksukohustuslane kohustatud seitsme kalendripäeva jooksul pärast kauba müümist või teenuse osutamist esitama ostjale arve, millele on märgitud: 1) müüja nimi, aadress ja registreerimisnumber või isikukood; 2) arve number ja väljastamise kuupäev; 3) ostja nimi ning aadress; 4) kauba või teenuse nimetus, kogus, hind, maksumus ilma käibemaksuta ja maksumus koos käibemaksuga; 5) kauba või teenuse maksustatav väärtus, juhul kui see on erinev käesoleva lõike punktis 4 nimetatud hinnast; 6) käibemaksusumma; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, juhul kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast; 8) kaupa või teenust müüva füüsilise isiku või juriidilise isiku esindaja allkiri. (2) Rahandusministril on õigus kehtestada jaemüügi korral väljastatavatele arvetele lihtsustatud nõuded ning määrata juhtumid, mil registreeritud maksukohustuslase poolt arve esitamine ostjale ei ole kohustuslik. Ostja taotlusel on registreeritud maksukohustuslane alati kohustatud väljastama talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõuetele vastava arve. (3) Regulaarselt osutatavate teenuste ja üleantavate kaupade puhul on registreeritud maksukohustuslasel õigus rahandusministri poolt määratud juhtudel ja korras väljastada ostjale käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõuetele vastav arve üks kord kuus. (4) Arvel või muul dokumendil ei tohi näidata käibemaksu summat isik, kes ei ole registreeritud maksukohustuslane. (5) Registreeritud maksukohustuslane ei tohi kauba või teenuse ostjale esitatavas arves näidata käibemaksu summat: 1) kaupade ja teenuse kohta, mille käivet käesoleva seaduse § 5 kohaselt ei maksustata; 2) tehingute kohta, mis käesoleva seaduse kohaselt ei ole käibemaksu objektiks; 3) müügiobjektide kohta, mis käesoleva seaduse mõistes ei ole kaubad ega teenused; 4) kauba või teenuse kohta, mille puhul käibemaksumäär on 0%. (6) Kui arve või muu dokument, millel on näidatud käibemaksu summa, on väljastatud käesoleva paragrahvi 4. ja 5. lõikes sätestatud tingimuste vastaselt, on dokumendi väljastanud isik kohustatud sellele järgneva kuu 20. kuupäevaks maksma riigieelarvesse tema poolt väljastatud arvel või muul müügidokumendil näidatud käibemaksu summa, olenemata sellest, kas see muul juhul oleks kuulunud maksmisele. [22.02.1995] § 25. Arvete säilitamine ning arvepidamise kord (1) Registreeritud maksukohustuslane on kohustatud säilitama kronoloogilises järjekorras kõigi enda väljastatud arvete koopiad, kõik saadud kaupade või teenuste soetamisel käibemaksu tasumist tõendavad arved ning impordilt käibemaksu tasumist tõendavad kaubadeklaratsioonid seitsme aasta jooksul arvates nende väljastamise või saamise päevast. (2) Rahandusminister kehtestab registreeritud maksukohustuslastele igapäevase ning igakuise arvepidamise korra. § 26. Varade võõrandamine omandireformi käigus ja ettevõtluse lõpetamine (1) Riigi- ja munitsipaalvara erastamise käigus kaupade võõrandamist ning riigivara munitsipaalomandisse andmist ei loeta käibeks. (2) Põllumajandusreformi käigus osakute eest kaupade andmist ja teenuste osutamist ei loeta käibeks. [22.02.1995] Lõigetes 3–5 kehtib vasaku veeru sõnastus, parema veeru sõnastus (lõigetes 4 ja 5 sõnade väljajätmine) jõustub 1.09.1995 (3) Registreeritud maksukohustuslase ettevõtluse likvideerimise ja reorganiseerimise, likvideerimise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise, samuti pankrotimenetluse käigus kaupade ja teenuste võõrandamine, kaasa arvatud omanike vahel jaotatud maksustatavad kaubad, maksustatakse käibemaksuga, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud juhud. (4) Kui registreeritud maksukohustuslane on ettevõtluse likvideerimise käigus kogu vara võõrandanud või omanike vahel ära jaotanud, peab ta esitama Maksuametile käibedeklaratsiooni ja tasuma ettenähtud käibemaksu. Pärast maksukohustuste täitmist kustutab Maksuamet maksukohustuslase registrist. (5) Kui isiku ettevõtluse likvideerimise periood kestab üle kolme aasta, on Maksuametil õigus hinnata järelejäänud maksustatavate kaupade väärtus ning registreeritud maksukohustuslane on kohustatud Maksuameti nõudmisel tasuma sellelt käibemaksu. [15.02.1995] IV peatükk LÕPPSÄTTED § 27. Varem sõlmitud lepingute alusel toimuv käive Käesoleva seadusega kehtestatud käibemaksu rakendatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva maksustatava käibe puhul, kui see toimub seaduse jõustumise päeval või pärast seda. § 28. Seaduse rakendamine (1) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse registreerituteks kõik isikud, kes on registreeritud käibemaksukohustuslastena Eesti Vabariigi käibemaksuseaduse (RT 1991, 36, 447; 1992, 34, 440; I 1993, 35, 548) alusel ning: 1) kelle maksustatav käive, välja arvatud import, oli ajavahemikul 1992. aasta 1. detsembrist kuni 1993. aasta 1. detsembrini suurem kui 130 000 krooni; 2) kelle ettevõtlus on kestnud vähem kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud periood, kuid kelle kuu keskmine maksustatav käive, välja arvatud import, oli suurem kui 12 500 krooni. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikutele laienevad käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud kohustused käesoleva seaduse jõustumise päevast. (3) Kõik isikud, kes on registreeritud käibemaksukohustuslastena Eesti Vabariigi käibemaksuseaduse alusel, on kohustatud esitama käibedeklaratsiooni 1993. aasta viimase maksustamisperioodi eest 1994. aasta 20. jaanuariks ja tasuma käibemaksu selles seaduses ettenähtud korras. (4) 1994. aasta 1. juulist kuni 1995. aasta 30. juunini on elanikkonnale, kirikutele ja kogudustele ning riigi- ja kohalikest eelarvetest finantseeritavatele asutustele ja organisatsioonidele müüdava soojusenergia käibemaksu määr 0%. [30.06.1994] (41) Kuni 1995. aasta 30. juunini on elanikkonnale müüdava kütteturba, briketi, kivisöe ja küttepuidu käibemaksu määr 0%. [22.02.1995] (5) Kuni tolliväärtuse seaduse jõustumiseni arvestatakse kauba tolliväärtusena kauba ekspordi- ja imporditehingu väärtus koos pakkimis-, laadimis-, veo- ja kindlustuskuludega kuni Eesti tollipiirini. Kauba importimisel kasutusrendi tingimustel arvestatakse tolliväärtusena rendiperioodil tasumisele kuuluvat rendimaksete üldsummat koos pakkimis-, laadimis-, veo- ja kindlustuskuludega kuni Eesti tollipiirini koos kõigi impordimaksudega, välja arvatud käibemaks. [22.02.1995] (6) Käesoleva seaduse kohta annab selgitusi rahandusminister. § 29. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine Tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi käibemaksuseadus. § 30. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. jaanuarist.