Sõmeru Vallavolikogu — Sõmeru valla arengukava aastateks 2006–2012 uues redaktsioonis vastuvõtmine — KO, 172, 2067

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7, § 22 lg 1 punkti 7 ja § 37 alusel § 1 Võtta vastu Sõmeru valla arengukava aastateks 2006 - 2012 uues redaktsioonis vastavalt lisale. § 2. Sõmeru valla arengukava aastateks 2006 - 2012 esitada maavanemale ja Siseministeeriumile. § 3. Avalikustada Sõmeru valla arengukava aastateks 2006 - 2012 valla veebilehel www.someru.ee. § 4. Määrus jõustub 30. septembril 2007. a. Volikogu esimees Vahur LIIVAK Vastu võetud: Sõmeru vallavolikogu 31.01.2006 määrusega nr 7 Vastu võetud uues redaktsioonis Sõmeru Vallavolikogu 25.09.2007 määrusega nr 55

SÕMERU VALD Valla arengukava 2006-2012 2006 Saateks Käesolev Sõmeru valla arengukava koostamine on algatatud 25.01.2005 Sõmeru Vallavolikogu otsusega nr 158. Samaaegselt arengukavaga alustati ka valla üldplaneeringu muutmisega (vallavolikogu otsus nr 159 25.01.2005.a.). Arengukava on vajalik vallale, et olla teadlik olemasolevast olukorrast ning reaalsetest võimalustest ja vajadustest. Arengukava sisaldab ühelt poolt ülevaadet praegusest valla olukorrast, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes paika pikemaajalised arengu suunad ja eelistused ning edasise tegevuskava. See väldib juhuslikkust ja võimaldab piiratud ressursside efektiivsemat kasutamist. Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2006-2012 ning paneb Sõmeru valla arengu jaoks paika visiooni ning sellest lähtuvad eesmärgid ja tegevuskava. Arengukava koostamisel on lähtutud 2005.a veebruaris ja märtsis toimunud rühmatöödest ning 2005.a veebruaris läbi viidud küsitlusest (Lisa 1). Taustamaterjalina on kasutatud Sõmeru, Rägavere, Kunda ja Viru-Nigula halduspiirkonna integratsioonistrateegiat ja Sõmeru valla arengukava 2002-2005.a. Olulisemad probleemid ja võimalikud lahendused selgusid küsitluste tulemuste ja töörühmade arutelude baasil ning on aluseks ka tegevuskavale. Sõmeru vald on linnalähedane vald, mida iseloomustavad suhteliselt aktiivne ettevõtluse areng ja elanikkonna juurdekasv. Selle põhjusteks on eelkõige logistiliselt hea asukoht, teedevõrk ja linnalähedane elukeskkond. Sõmeru vald on koht, kuhu inimesed tahavad tulla elama. Sõmeru valla elanikud soovivad, et siin on arenenud ja kaasaegse infrastruktuuriga elukeskkond, kus oleksid tagatud vajalikud teenused, oleks võimalik saada head haridust ning oleksid võimalused huvitegevuseks ja sisukaks vaba aja veetmiseks. Tähtis on, et inimesed tunneksid ennast siin turvaliselt. See esitab väljakutse vallavolikogule ja –valitsusele, kes peavad tagama avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi, elukeskkonna kvaliteedi jätkuva paranemise ning peavad samaaegselt hoolitsema valla tasakaalustatud arengu eest. Suureneb vajadus teostada arendustegevust nii, et säiliks ka väärtuslik looduskeskkond, areng toimuks arvestades olemasolevate elanike ootuste ja vajadustega, säiliks elukeskkond ka järeltulevatele põlvedele. Kuna arengukava lahutamatuks osaks on kohalike elanike kaasamine, siis nii on toimitud ka käesoleva arengukava koostamisel. Võimalikult laia elanikkonna kaasamiseks otsustati arengukava ettevalmistavas etapis läbi viia elanike küsitlus. Vallaelanike arvamuse väljaselgitamiseks koostati 28-st küsimusest koosnev küsimustik, mida levitati aktiivsete inimeste kaasabil kõikides külades ning millele oli võimalik vastata ka läbi interneti. Viimast varianti küsimustikule vastamisel kasutas ca 20% vastanutest. Kokku saadi tagasi 78 küsitluslehte paberil ja 24 elektrooniliselt. Selline vastamisaktiivsus on arengukava koostajate arvates piisavalt representatiivne ning annab küllalt objektiivse pildi valla elanike vajadustest, kriitilistest märkustest ja ettepanekutest. Küsimustiku tulemusi esitleti ka arengukava koostamise protsessis osalenud teemagruppidele ja töörühmadele. Küsimustiku kokkuvõtted on esitatud käesoleva arengukava lisana. Arengukava projekt pandi avalikule arutelule 20. juunil 2005.a Sõmeru vallavalitsuses ning korrigeeriti vastavalt tehtud ettepanekutele. Kuna elame kiirete muutuste ajastul, siis ei saa ükski arengukava kunagi päris valmis ja hakkab vananema juba tema koostamise hetkest. Arengu kavandamine on protsess ning ka arengukava arendatakse ja täiustatakse seetõttu pidevalt, järgides muutusi meie ümber. Sõmeru vallavalitsuse ja volikogu poolt vaadatakse arengukava igaaastaselt üle ning viiakse sisse parandused vastavalt muutunud situatsioonidele. Arengukava koostamise juures tuleb tänada kõiki aktiivseid elanikke, poliitikuid, vallavalitsuse liikmeid, valla allasutuste juhte ja teisi ettevõtlikke inimesi, kes osalesid aktiivselt küsimustikele vastates või töörühmade tegevuses. Arengukava koostamisse olid kaasatud ka eksperdid, kes nõustasid ja aitasid küsimustiku koostamisel, tulemuste analüüsimisel, rühmatööde juhtimisel ning arengukava teksti koostamisel. Suur tänu kõigile, kes jõu ja nõuga aitasid kaasa antud töö valmimisel. Käesolev Sõmeru valla arengukava on kinnitatud Sõmeru Vallavolikogu 31.01.2006 istungil määrusega nr 7. Lugupidamisega Peep Vassiljev Sõmeru vallavanem 1. Arengukavas kasutatavad mõisted Visioon – tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. Arengueesmärk – visioonist lähtuvad eesmärgid, mida soovitakse teatud ajaks saavutada, mis on määratletavad, mõõdetavad ja reaalselt elluviidavad. Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tegevuse kirjeldamisel on määratletud teostamise aeg, maksumus, finantseerimise allikas või allikad ja vastutaja Huvigrupid (asjalised) – üksikisikud või institutsioonid, kelle poolt kavandatavad tegevused avaldavad otsest või kaudset mõju või keda läbiviidavad tegevused mõjutavad. SWOT-analüüs– meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms analüüsiks. Tuleneb inglise keelest sõnade strengths ‘tugevused’, weaknesses ‘nõrkused’, opportunities ‘võimalused’, threats ‘ohud’ algustähtedest. 2. Sõmeru valla üldiseloomustus Sõmeru vald on Eesti kontekstis suhteliselt hästi arenenud kohalik omavalitsus Rakvere ja Kunda linnade mõjupiirkonnas. Vald on toimimiseks piisava infrastruktuuriga ning areneva majandustegevusega tugev tööstuspiirkond, kus on säilinud toimiv põllu- ja metsamajandus ning rikas kultuuripärand. Vaatamata suhteliselt väikesele elanike arvule on hea asukoht ja tööjõu olemasolu meelitanud ettevõtjaid investeerima nii tootmisesse, kui teenindusse. Järjest suureneb huvi investeerimiseks elamumajandusse. Heal järjel on vallas kultuuri- ja noorsootöö ning elanikele pakutakse heal tasemel teenuseid. Ülevaatlikke statistilisi andmeid kõikide valdkondade kohta omavalitsuste lõikes annab värske Lääne-Viru Maakonna Aastaraamat 2004. Vaatamata üldisele heale olukorrale on siiski probleeme, mis vajavad lahendamist. Samad probleemid tulevad selgelt esile ka Sõmeru valla elanike seas läbi viidud küsimustikust. 2.1 Asukoht Sõmeru vald asub Lääne-Virumaa kirdeosas Tallinn-Narva maantee ääres Rakvere linna vahetus naabruses. Sõmeru valda ümbritsevad Rakvere linn ning Vinni, Rägavere, Viru-Nigula, Haljala ja Rakvere vallad. Vallakeskusest Sõmerult on Rakvere kesklinna ligikaudu 5 km. Valla territoorium on pindalalt 167,2 km 2. Kaugused maanteed mööda suuremate keskusteni: Tallinn (98 km), Tartu (132 km), Narva (114 km), Jõhvi ( 55 km), Tapa (.32 km). Vallal on hea raudteeühendus Tallinnaga ja Narvaga. Lähimad sadamad on Kunda (24 km) ja Tallinn (98 km). 2.2. Rahvastik ja asustus Rahvaarvult kuulub Sõmeru vald Eesti keskmise suurusega valdade hulka. Sõmeru vallas elas 2005.a. jaanuari seisuga 3773 elanikku. Viimase 15 aasta jooksul on valla rahvaarv jäänud suhteliselt samaks. Sõmeru vallas elas 1. jaanuari seisuga: 1991. aastal 4032 inimest, 2001. aastal 3884 inimest, 2005. aastal 3773 inimest[1]. Valla 3773-st elanikust on lapsi vanuses 0-18a 24% (899), tööealisi 61% (2295) ja pensionäre 15% (579). 61% elanikest on eestlased ja ülejäänud muudest rahvustest. 2004. aasta iibe saldo oli positiivne, 43 sündi ja 35 surma. Sõmeru valla puhul on tegemist noore ja elujõulise elanikkonnaga. Elanike hulgas on riskigrupi inimeste osakaal väga väike. Erivajadustega raske ja sügava puudega inimesi on vallas 64, Tööhõiveametis on end töötuna arvele võtnud 64 inimest (töötusprotsent 1,7%). 2004. aasta jooksul on Sõmeru valda saabunud (224) ja sealt lahkunud (221) elanike arv praktiliselt võrdne, mis on väga positiivne näitaja ning annab märku sellest, et Sõmeru on igati hinnatud elupaik. Sõmeru valda tullakse elama peamiselt Rakvere linnast (ca 1/3), Ida-Virumaa omavalitsustest, Lääne-Virumaa teistest omavalitsustest ning vähesel määral mujalt Eestist. Sõmerult lahkutakse peamiselt Rakvere linna (üle kolmandiku), teistesse Lääne-Viru omavalitsustesse ja Tallinnasse ning alles seejärel mujale Eestisse (Lääne- ja Lõuna-Eestisse). Ida-Virumaale asuvad elama vaid mõned üksikud. Seega toimub Sõmeru valla elanike rände puhul peamiselt vahetus linna ja oma lähipiirkondadega. Märkida võib ka läänesuunalist liikumist (tullakse Ida-Virumaalt ja minnakse edasi Tallinnasse). Sõmeru valla asustuse moodustavad Sõmeru alevik ja 30 küla. Sõmeru alevik on ka suurima elanike arvuga elupiirkond, kus elab 1326 elanikku. Pigem alevikule iseloomulikku asustusega on ka Näpi (365), Uhtna (367), Ubja (299), Vaeküla (224), Roodevälja (166), Ussimäe (164) ja Kohala (154), kus elab koos Sõmeruga ligikaudu 80% valla elanikest. Ülejäänud 20% valla elanikest elab 23-s ülejäänud külas. Tabel 1. Elanike jaotus külade kaupa 20.01.2005.a. Aluvere 28 Rägavere 52 Andja 23 Sooaluse 16 Aresi 46 Sõmeru alevik 1326 Jäätma 5 Sämi 73 Kaarli 48 Sämi-Tagaküla 15 Katela 25 Toomla 10 Katku 13 Ubja 299 Kohala 154 Uhtna 367 Kohala-Eesküla 39 Ussimäe 164 Koovälja 69 Vaeküla 224 Muru 40 Varudi-Altküla 5 Nurme 11 Varudi-Vanaküla 48 Näpi 365 Võhma 10 Papiaru 27 Elukoht valla täpsusega 20 Rahkla 34 Raudlepa 32 KOKKU 3773 Raudvere 18 Roodevälja 166 Paljude praeguse Sõmeru valla territooriumil asuvate külade ajalugu ulatub muinasaega, mida tänapäeval meenutavad kivikalmed, muinasasula kohad ja kultusekivid. Tegemist on väga ammu asustatud piirkonnaga, millel on rikkalik kultuuripärand (põlluharimine, mõisaarhitektuur, seltsielu ja kultuuritegevus, hariduselu, tuntud inimeste pärinemine ja nende tegevus, arheoloogilised ja loodusmälestised). Ajaloolistele traditsioonidele tugineb ka praegune aktiivne kultuuritegevus Sõmeru vallas. Külade elu ja areng oli kuni Eesti Vabariigi alguseni seotud peamiselt siinsete mõisatega. Sõmeru valla piiridesse jääva ala haldusjaotus on aegade jooksul (alates eelmise sajandi keskpaigast) mitmeid kordi muutunud (täpsem ülevaade “Sõmeru-Rägavere valla ühisarengukava 2001-2005”). Valla staatuse sai Sõmeru 9. aprillil 1992.a. esialgse nimega Kaarli, mis sama aasta mais muudeti Sõmeruks. Sõmeru valla asustust on mõjutanud peale II Maailmasõda siia rajatud ettevõtted. Kohe peale sõda moodustati palju väikesi kolhoose, kuid pidevate ühinemiste tulemusena jäid lõpuks alles mõned suured. Endisaegsed kolhooside osakonnakeskused on ka praegusel ajal suuremateks vallakeskusteks, näiteks Uhtna, Ubja, Vaeküla ja Roodevälja, kus siiani tegeldakse peamiselt põllumajandusliku tootmisega. Ubja on ka traditsiooniline põlevkivi kaevandamise piirkond. Sõmeru aleviku kujundamist on mõjutanud 1954.a Sõmeru mõisa rajatud Sõmeru Masina-traktorijaam, millest arenes välja Põllumajandustehnika Ühistu ja hilisem osaühing. Näpi külla rajati 1960-ndate aastate alguses Rakvere KEK, kes ehitas välja ka kõik elumajad ja teenindusvõrgu. Eelpoolnimetatud piirkonnad on elanike jaoks kohalikeks tõmbekeskusteks, kus on olemas töökohad (tugevad ettevõtted), elamud ja võrreldes muu valla territooriumiga arenenum teenindussfäär. Linnalähedase piirkonnana tuleb Sõmeru vallas jälgida ka seda, et Sõmerul elavad inimesed, kes käivad tööl Rakveres või mujal, kannaksid end Sõmeru elanikeregistrisse. Kuna elukoha registreerimist mõjutavad sageli elanikele riigi või kohalike omavalitsuste poolt pakutavad teenused ja nende kvaliteet, võivad inimesed elukoha määratlemisel lähtuda sellest, kus tal on vajalik mingit teenust tarbida (haridus, laste võimalus osaleda huviringides, jms.). Üldjoontes on inimesed oma elukeskkonnaga Sõmeru vallas rahul. Seda näitasid nii läbi viidud küsitlus (¾ vastanutest), kui ka rühmatööde tulemused. Küsimustikule kirjalikult vastanutest olid 17 Sõmerult, 5 Näpilt, 6 Roodeväljalt, 19 Uhtnast, 6 Kohalast, 9 Ubjalt, 4 Vaekülast, 8 Ussimäelt, 3 määratlemata. Interneti teel vastanutes olid 11 Sõmerult, 2 Roodeväljalt, 10 Uhtnast, 1 Kohalast. Inimeste hinnangutes nähakse Sõmerut hinnatud elukeskkonnana eelkõige selle tõttu, et siin on olemas töökohad, tegemist on tugeva potentsiaaliga ettevõtluspiirkonnaga ja on olemas sobivad paigad elamiseks ja võimalused vaba aega sisustada. 3. Sõmeru valla arengueelduste kokkuvõte Tulevase arengu kavandamisel peame lähtuma järgnevatest põhiteguritest: o Arengut võimaldavad ja soodustavad ressursid, millele tugineb arengueesmärkide elluviimine o Lahendamist vajavad ja arengut pidurdavad probleemid, mis takistavad ressursside efektiivset kasutamist o Reaalsed võimalused olukorda muuta, konkreetsed eesmärgid soovitud tulevikuni jõudmiseks. o Soovitud tulevik ehk visioon Sõmeru vald on üldjoontes hästi arenenud infrastruktuuriga, areneva majandusega, rikkaliku kultuuripärandiga tugev tööstus ja ettevõtluspiirkond, kus on ka hästi arenev põllu- ja metsamajandus. Siinse piirkonna üldiseks eripäraks on tihe asustus (mitmed alevikusarnased külad), palju ettevõtteid, välisinvestorite suur osakaal, maavarade olemasolu, sadama lähedus, loodusressursside mitmekülgsus (mets, põllumaa, põlevkivi) ning puhkemajanduse arenguks sobivad loodusressursid, mis sobivad sportimiseks ja puhkamiseks. Sõmeru vallal on soodne asend maanteede ristmes (Tallinn-Narva- Pärnu). Vallas on arenenud sotsiaalsfäär, hea põhikoolivõrk ja aktiivne noorsootöö. Kuid vaatamata sellele on ka kitsaskohti või arengut pidurdavad tegurid, olemasolev infrastruktuur või teenused ei vasta inimeste uuenenud ootustele ja vajadustele, osa ressursse pole seni piisavalt kasutust leidnud. Esmajärjekorras vajaksid parandamist veel heakord, internetiühenduse parandamine ja teenused elanikkonnale. Probleemideks on ka kõnniteede vähesus ja jalgrattateede puudumine ning ettevõtluse arenguga seotud võimalikud keskkonnariskid. Elamud ja ettevõtlus (tootmishooned, laudad) paiknevad läbisegi, puudu on olnud ettevaatavast üldplaneeringust. Järk-järgult tuleb tootmine suunata väljapoole elamupiirkondi. Sõmeru valla arengu kavandamist alustati piirkonna strateegiliste tugevuste ja ressursside määratlemisega. Sõmeru valla peamised ressursid, millele toetub Sõmeru valla areng on järgmised: o Tugev majandus o Noor ja teotahteline elanikkond o Logistiliselt hea asukoht o Hea elukeskkond o Heal tasemel teenused o Aktiivne isetegevus o Viljakate põllumaade olemasolu o Toetav ja tugev vallavalitsus 3.1. SWOT analüüs Rühmatöö käigus määratleti järgmised tegurid: Tugevused: Positiivsed sisemised tegurid olevikus Nõrkused: Negatiivsed sisemised tegurid olevikus Võimalused: Positiivsed välised tegurid tulevikus Ohud: Negatiivsed välised tegurid tulevikus TUGEVUSED o Palju noortekeskuseid, tähelepanu noortele - hea noortetöö o Vallal laenukoormus puudub o Linnalähedus, geograafiliselt soodne asend o Hea bussiliiklus o Tugev ettevõtlus (arenenud, töökohad) o Hea logistiline asukoht o Kunda sadama lähedus o Tasemel põllumajandus o Mitme tõmbekeskuse olemasolu (Sõmeru, Uhtna, Roodevälja, Näpi, Ubja ) o Suhteliselt noor elanikkond (võrreldes teiste valdadega) o Elu suhteliselt turvaline o Korralik sotsiaalne infrastruktuur (koolid, lasteaiad, meditsiin) o Maavarade olemasolu o Professionaalne juhtimine vallas NÕRKUSED o Sõmeru alevikukesksus, vähe tähelepanu ääremaadel o Turvalisuse vähesus kuritegevus tõttu o Maapiirkondade nõrk infrastruktuur, kehvad külateed ja küte o Vabade munitsipaalmaade puudumine o Linnalähedastes kogumites puudub kogukonnatunne ja seltsielu o Vallas puudub kutseõpe o Maavarade kaevandamise suur osakaal, keskkonnareostuse oht o Õhtutundidel (LP) puudub ühiskondlik transport (linnaga ja piirkondadel omavahel) o Külades puuduvad kooskäimiskohad, eeldused kogukondade tekkeks o Regiooniti väga erinev huvi kultuuritegevuse vastu (nt. Näpi huvitub linnas toimuvast) o Kasutamata ja lagunenud hooned o Asotsiaalsus külades (ei suuda leida tööd, tööharjumuste puudus, mandumine) o Kvalifitseeritud tööjõu puudus o Määratlemata suhted linnaga, kokkulepete puudumine elanikele teenuste osutamisel o Eakate inimeste suhtlemisvõimalused on piiratud o Liiklusohutus ei ole tagatud (puuduvad kõnniteed ja ülekäigukohad) o Huvihariduse tarbimine linnas o Puuduvad jalgrattateed o Roodevälja külas vee-ja kanalisatsiooni teenus mitterahuldav o Info vähesus, valla leht asjalikum ja rohkem kättesaadav o Vähene koostöö linna ja naabervaldadega o Tänavavalgustuse puudumine VÕIMALUSED o Elukeskkonna arendamine, elamuehitus (nii korrusmajad, kui eramud), Rakvere elupiirkond o Turismi arendamine, loodusrikkused o Ettevõtluse areng o Rohkelt vaba aja veetmise võimalusi o Integratsioon linnaga (parandada suhteid) o Põllumajanduse jätkuv areng o Aktiivne elamuehitus soodustab elanike juurdevoolu o Areneva Kunda linna mõju (töötajad kolivad Sõmeru valda) o Transpordivõrgustiku areng (jalgratta- ja kergliiklusteede ehitus) o Kutseõppeklasside loomine tänaste koolide baasil o Kooskäimiskohtade loomine (spordisaalid, päevakeskused) o Hoolekande ja avahoolduse parem korraldamine o Infotehnoloogia arendamine (traadita internet jms) o Linnalähedane elutsoon, mugav liikuda o Tootmisparkide loomise võimalused, laiendamine o Maavarade kaevandamise võimalus o Noorte perede jäämine koduvalda o Valla territooriumile meelitada suuremaid kaubanduskeskusi, soodustada kaubanduse arengut o Ujumiskohtade rajamine looduses o Rakvere linna ringtee väljaehitamine o Turismiobjektide kaardistamine OHUD Läbimõtlemata haldusreform (osa alasid liidetakse Rakvere linnaga) Fosforiidi kaevandamine Maapiirkonna ääremaaks muutumine Uhtna põhikooli muutumine algkooliks Noored lahkuvad linnadesse, elanikkonna vananemine külades Elamuehituse mittesoodustamine (seadusandlus, vabade maade puudus, tehingud riigimaaga) Maade riigiomandis olek (vabade maade puudus) takistab elamuehitust Tööstus ja elupiirkondade segunemine (korraliku planeerimise puudumine) Ökoloogilise tasakaalu rikkumine seoses uute kavandustega (Ubja põlevkivi, Lääne-Toolse) Kuritegevuse levik ja kasv, eelkõige seoses narkomaaniaga Vanemad panevad oma lapsed linnakooli (vallas puudub keskkool), valla koolide sulgemine Väljatöötatud arengukava ei hakata ellu viima, arengukava ei rakendata Peale ajurünnakut andsid töögruppides osalejad igale tegurile (va ohud) hinnangu, kui olulise kaaluga see võrreldes teistega on.(vt. Lisa 2). Üksikasjalikumalt on piirkonna arengu eelduseks olevaid ressursse ning arengut takistavaid kitsaskohti ja probleeme kirjeldatud alateemade juues pt.5. 3.2. Valla koht Lääne-Viru maakonnas ja Eestis Sõmeru vald on maakonnakeskuse külje all ning nii ettevõtluse, teeninduse, kui tööhõive osas väga tihedalt läbi põimunud Rakvere linnaga, olles osalt linna tagamaa. Valla keskusest Sõmerult on maakonnakeskusesse 5 kilomeetrit. Enamikule valla elanikele on Rakveres pakutavad teenused hästi kättesaadavad, välja arvatud ehk kaugemad külad, kus on harvem bussiliiklus ja need inimesed, kel puudub oma transport. Rakverega ollakse sageli seotud ka lastaiateenuse ja hariduse tarbimises. Paljud vanemad, kes käivad Rakveres tööl, panevad sinna lasteaeda või kooli ka oma lapsed. Mõningal määral jälle tuuakse lapsed Sõmeru lasteaeda ja Sõmeru põhikooli. Ka vallaelanike poolsed ootused vallavalitsusele koostööks Rakvere linnaga on kõrged. Lääne-Virumaa ja Rakvere piirkond on Eesti tööstusliku põhjaregiooni keskuseks, kuid avalikku teenust pakkuvad asutused, millel varem olid esindused igas maakonnakeskuses, on koondumas Rakverest Tallinna või Jõhvi. Kui riigiasutuste või erinevate rakendusüksuste (projektide) poolt viiakse läbi näiteks infopäevi või koolitusi, korraldatakse neid enamasti “neljas Eesti nurgas”: Tallinn, Tartu, Jõhvi, Pärnu. Seega tuleb arvestada, et Rakvere puhul on juba tegemist mitte üleriigilise tähtsusega maakonnakeskusega ja paljudel juhtudel tuleb Sõmeru inimestel asjaajamiseks sõita teise maakonda. Sel juhul on kindel tõmbekeskus Tallinn, mida soodustab õnneks ka väga hea ühendus. 3.3. Väliskeskkonna arengusuundumised Tugevustele tugineb piirkonna areng, kuid arvesse tuleb võtta ka väliseid arengut mõjutavaid tegureid. Pidevalt kasvab inimeste mobiilsus ja tänu internetiühendusele saame kursis olla sündmustega üle kogu maailma. Eesti on suurte rahvusvaheliste organisatsioonide liige ning asub ühes kiiremini arenevas regioonis maailmas. Kuigivõrd avaldavad need tegurid mõju ka meie igapäevaelule, mida peaksime arvestama oma tegevusplaane kavandades ja ellu viies. Nimetame siinkohal mõned olulisemad: · Eesti on Euroopa Liidu täieõiguslik liige. · Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguga kaasnevad muutused inimeste elulaadis. Turule tulevad võimalused, uued tooted ja teenused. · Muutused ettevõtluses, uute majandusharude tugevnemine (turism, mahepõllumajandus) ja muutused inimeste tarbimises. Majanduse arenedes toimub inimeste sissetulekute suurenemine, vaba aja mahu kasv ning tarbimisstruktuuri ja hoiakute muutumine ajas suhteliselt kiiresti. · Keskkonnakaitse ja säästva majanduse osatähtsuse kasv, rakendatakse järjest karmimaid keskkonnanõuded, mille täitmine on küllaltki kulukas. · Kuidas toimub kutsehariduse ja kutseõppe üldine areng Eestis, oskustööjõu olemasolu ja selle kvaliteet. Poliitilised suundumused Eestis (sh maaelu arengu toetamine, haldusreform, maksusüsteemide muutused ja muud ettevõtlust mõjutavad poliitilised otsused). Hoiakud ja arengud naaberomavalitsustes. Rahvusvaheline koostöö, teiste Euroopa Liidu riikide huvi Eestisse investeerida ja uute elanike võimalik juurdevool, uued avanevad turud. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas on sageli peamiseks eduteguriks õige ajal muutusteks valmis olla ja nendega kiiresti kohaneda. Võimet kohaneda kiiresti majandustingimuste muutustega nimetatakse ka elujõulisuseks. Elujõulisuselt (indeks, mis arvutatakse 8 näitaja alusel) on Sõmeru vald maakonnas kolmandal kohal Rakvere ja Haljala järel olles 49. kogu Eestis. 4. Visioon ehk tulevikupilt ja üldised arengueesmärgid Visioon ehk tulevikupilt on see, millisena inimesed oma elukeskkonda soovivad näha. Visioon peab olema emotsionaalselt atraktiivne ja stimuleeriv ettevaade, kuid sealjuures reaalne ja tegelikkuses realiseeritav. Visioon aastaks 2012 Arengueesmärgid selleni jõudmiseks. Sõmeru vald moodustab Rakvere linnaga ühtses koostöös toimiva terviku. Ussimäe, Roodevälja ja Papiaru küla lapsed võetakse vastu linna üldharidus- ja huvikoolidesse ning lasteaedadesse Koostöökokkulepped on konkreetselt sõnastatud ja vormistatud lepingutena Sõmeru vallas on arenenud ja tugev ettevõtlus, loodud on uued ettevõtted ja uued töökohad. Valla territooriumil tegutseb kaasaegset tehnoloogiat kasutavaid ettevõtteid. Toimivad tootmisalad ja tööstuspargid (Näpi, Roodevälja) Rajatud on Rakvere ringtee Põllumajandusmaad on jätkuvalt kasutuses, sh mahepõllunduseks Ettevõtjatele on tagatud vajalik keskkond läbi planeeringute Toimub ettevõtluse arenguks vajalik koostöö naaberomavalitsustega Arenema on hakanud turismiettevõtlus Väikeettevõtjatele on tagatud nõustamisteenused ettevõtluse alustamiseks, arendamiseks, koostööks ja täiendavate rahaliste vahendite taotlemiseks. Rakendatakse säästva arengu põhimõtteid Olemas on kaasaegne ja inimeste vajadusi rahuldav infrastruktuur. Maapiirkondades on korrastatud külateede võrgustik ja turvaliseks liikumiseks on loodud kergteede võrk. Probleemsetes piirkondades on uuendatud joogivee trassid ja kanalisatsioon. Valla tiheasustusaladel on toimiv vee- ja kanalisatsioonisüsteem Tiheasustusaladel on välja ehitatud keskkonnasäästlikud ja majanduslikult efektiivsed küttesüsteemid Laiendatud on gaasitrasside võrgustikku ning maagaas on kasutusel energiaallikana Tehtud on vajalikud eeltööd, et varustada planeeritavad uued ühepereelamute piirkonnad vajalike põhiinfrastruktuuridega Tiheasustusalade peatänavad on valgustatud Kõigile valla elanikele on tagatud internetiühenduse võimalus Elamumajandus on kaasaegsel tasemel. Vanad korterelamud on renoveeritud ja ehitatud on juurde uusi Valda on ehitatud uued ühepereelamud Majadeni on viidud kvaliteetsel tasemel kommunikatsioonid. Toimub tihe koostööd Rakvere linnaga Noortel peredel on soodustingimused elamukruntide saamiseks. Viiakse regulaarselt läbi ühiseid heakorrapäevi Toimib inimeste vajadusi rahuldav teenindussüsteem. Külades on toimiv kaubandus- ja teenindusvõrk Ühistransport vastab elanike vajadustele nii marsruutide kui ajagraafiku osas Olemas on kaasaegne hooldeasutus ja toimiv sotsiaalhoolekandesüsteem Vallas on olemas sotsiaalkorterid koos tugiisiku teenusega, tõusnud on abivajajate toimetulekuoskused. Olemas on toimiv avahooldus ja koduõendus Osad vallavalitsuse poolt pakutavad teenused on üle antud mittetulundusühingutele Valla haridusasutustes pakutav haridus on kvaliteetne ja kaasaegsel infotehnoloogilisel tasemel. Lapsevanemad eelistavad panna lapsi oma valla haridusasutustesse Kõik koolid, lasteaiad ja raamatukogud on kaasaegselt sisustatud Põhikooli haridust antakse samades kohtades, tõusnud on Sõmeru valla koolide üldhariduse kvaliteet. Kodulähedases koolis on võimalik omandada võimetekohane haridus: põhikoolid pakuvad elanikkonnale integreeritud hariduse võimalust – koolides töötavad õpetajad, koolipsühholoogid, logopeedid ning sotsiaaltöötajad nõustavad ka erivajadustega lapsi ja nende vanemaid. Töötavad tasandusklassid. Koolides ja lasteaedades töötavad head spetsialistid, toimib pidev täiendõppesüsteem Koolides on e-õpe. Koolides töötab erialase kõrgharidusega kvalifitseeritud kaader, kes on suuteline andma hea hariduse kõigile valla territooriumil elavatele lastele. Organiseeritud on õpilaste huvihariduse omandamine ja vaba aja sisustamine Valla põhikoolides toimib tõhus ja asjatundlik kutsenõustamise süsteem spetsialistide poolt. On leitud võimalus anda kutseharidust piirkonna noortele, kelle koolitee on mingil põhjusel jäänud pooleli. Välja on kujunenud vajadusi rahuldav noortekeskuste võrk, kus noortel on võimalik veeta vaba aega, tegeleda huvitava harrastusega, kohtuda eakaaslastega ning kus töötavad asjatundlikud, aktiivsed ja haritud noorsootöötajad, kes vajadusel oskavad ja tahavad nõustada noori inimesi. Üle kogu valla on mitmekülgsed võimalused osa saada kultuurist ja spordist, toimub aktiivne seltsitegevus. Sõmerul on valmis uus multifunktsionaalne keskusehoone, kus on ruumid klubile, raamatukogule, päevakeskusele, samuti vallavolikogule ja -valitsusele Tagatud on noorte ja laste vabaaja ning huvitegevus, väiksematele lastele on rajatud mänguväljakud Kõik noortetoad, klubid ja päevakeskused on kaasaegselt sisustatud ning leiavad aktiivselt kasutamist Kõik inimesed pääsevad ühiskondliku transpordi või bussiga valla üritustele ja huviringidesse Piirkonna arendamisel säilitatakse traditsioone, kultuuripärandit ja rahvuslikku identiteeti. Toimub aktiivne välissuhtlus, koostöö arendamine, kogemuste ja kultuurivahetus sõprusvaldadega Tegutseb kohalik muuseum Sõmeru valla elanikud löövad aktiivselt kaasa valla elus, esitavad ettepanekuid ja arvamusi valla elu puudutavate otsuste vastuvõtmisel Asutatud on külaseltsid, mis aktiivselt tegutsevad oma kodukoha arendamisel Suuremates külades tegutsevad seltsimajad, mis on ürituste ja kooskäimiskohaks, toimuvad kultuuri- ja muud ühisüritused Tiheasustuspiirkondades toimib naabrivalve Kõikidesse tegevustesse kaasatakse noori Toimib aktiivne ühistegevus talgu- ja heakorratöödel Tagatud on võimalused aktiivseks spordiks, on olemas spordiplatsid ja spordisaalid ning tervisespordirajad Huvialaringide ning treeningutundide valik on sedavõrd mitmekesine, et iga laps ja noor leiab endale meelepärase tegevuse vaba aja sisukaks veetmiseks. Valla territooriumil tegutsevad kaks raamatukogu pakuvad lisaks lugemisvõimalusele ka turismi infopunkti, avaliku interneti ja muud informatsioonialast teenust ning laenutavad raamatuid ka kaugemates äärekülades. Klubitööks, taidlus- ja huvialaringide tegevuseks on loodud normaalsed tingimused ja kaasaegne materiaalne baas – klubid ja kultuuritoad on “magnetiks” elanikkonna erinevatele rühmadele huvialaringide, peo- ja puhkeõhtute jms. poolest, kaasates aktiivselt noori. Säilinud on tugevad rahvakultuuri traditsioonid (sh. osavõtt vabariiklikest, maakondlikest ja piirkondlikest laulu- ja tantsupidudest ning folkloorifestivalidest ja rahvakunstiülevaatustest). Toimivad aktiivsed kultuurisuhted naaber- ja sõprusvaldadega. Rahvaspordi harrastamine on kasvanud välja üksikute mittetulundusühingute – spordiklubide koordineeritud tegevuseks, milledesse kuuluvad erinevate spordialadega tegelevad inimesed. Toimub aktiivne sporditegevus nii harrastajate kui ka tipptasemel. Välja on kujunenud hästitoimiv noortekeskuste võrk, mis on koondunud ühise MTÜ alla, kus iga noor leiab tegevust vastavalt oma huvile, igale noorele on pakutud võimalust enese arendamiseks läbi koolituste, loengute ja muu ühistegevuse, kus noortel on võimalik veeta vaba aega ja kuhu iga noor meelsasti tahab tulla ning kus töötavad asjatundlikud, aktiivsed ja haritud noorsootöötajad, kes vajadusel oskavad ja tahavad nõustada noori inimesi. Arenema on hakanud puhkemajandus ja turism. Valla territooriumil on mitmekülgsed võimalused aktiivseks puhkuseks, tegutsevad kämpingud ja söögikohad, puhkekohad Tegutsevad loodusturismi alaseid teenuseid pakkuvad ettevõtted Kohalikud vaatamisväärsused on leidnud laiemat tuntust. 5. Ressursid, probleemid, vajadused ja konkreetsed eesmärgid Alljärgnevalt ongi välja toodud peamiste teemade kaupa Sõmeru valla ressursid ja probleemid, millest lähtutakse tuleviku kavandamisel ning vajadused ja lahendused olukorra muutmiseks. 5.1. Arenemisvõimeline majandus Olukord Ettevõtlus Sõmeru valla üheks tugevuseks on hästi arenenud ettevõtlus. Traditsioonidega tegevusalad on põllumajandus, ehitus, metallide töötlemine ja puidutööstus. Ettevõtluse arenguks on soodsad tingimused tänu heale logistilisele asukohale ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolule. Sõmeru valla iseloomulikuks tunnusjooneks on suur tööstuse kontsentratsioon eelkõige Sõmeru-Näpi ja Roodevälja piirkonnas. Endisest Sõmeru Masinatraktorijaamast on arenenud välja praegune OÜ Rakvere Põllumajandustehnika. Näpi külla rajati 1960-ndate aastate alguses Rakvere KEK ja 1970-ndate alguses koondusid sinna ETKVL kaubalaod ning töötas linnasetehas. Tänaseks on Näpile tekkinud arvukalt uusi arenevaid ettevõtteid ja sinna on koondunud enamus valla tööstusest. Piirkonda kavandatava Aluvere tööstuspargi rajamiseks on eraldatud 31 ha Sõmeru valla munitsipaalmaad. Sõmeru vallal on ettevõtluse edasise arengu seisukohalt kõige enam potentsiaali tootmise, teeninduse ja ka puhkemajanduse arenguks. Väljaspool Sõmeru-Näpi piirkonda tegutsevad ettevõtjad tegelevad peamiselt kas metsanduse, põllumajanduse või teenindusega. Kunagiste kolhoosikeskuste mõjupiirkonnas Uhtnas ja Ubjas ning Vaekülas ja Roodeväljal tegeldakse traditsiooniliselt enam põllumajandusliku tootmisega. Tuntumad firmad on AS Rakvere Lihakombinaat, AS Aeroc, AS Stora Enso Timber, Helter AS, OÜ Rakvere Põllumajandustehnika, AS Raktoom, OÜ TM-Kinnisvara, AS Multi Marger, AS Ferrel, AS E-Betoonelement. Hoogustuma hakkab ettevõtlus Uhtna külas, kus tegevust on alustanud AS KoPar Baltik, OÜ Edimex Trade, OÜ Fekpump. Valla ettevõtted ekspordivad oma tooteid Skandinaavia maadesse, Balti riikidesse, Madalmaadesse, Inglismaale, Prantsusmaale, Itaaliasse, Venemaale ja vähemal määral veel paljudesse erinevatesse riikidesse. Tähtsamad ekspordiartiklid on puit, turvas, metallitooted, lihatooted, ehitusmaterjal ja õmblustooted. Perspektiivsed tegevusalad on turism ja teenindav ettevõtlus. Sõmeru valla ettevõtjad tegutsevad peamiselt järgmistes valdkondades[2]: o Toiduainete tootmine o Ehitusmaterjalide tootmine o Metallitööd o Ehitus o Metsa ülestöötamine o Puidu töötlemine, sh. mööbli tootmine o Põllumajandus o Turbatootmine o Kaupade jae- ja hulgimüük o Seadmete ja masinate hooldus, müük ja rent o Transportteenused ja kütuse müük o Kinnisvarahaldus o Elanikele suunatud teenused Sõmeru valla tööealistest (2295) töötavad oma vallas ligikaudu pooled, kuid enamus Sõmeru valla ettevõtete ja asutuste töötajatest tuleb siia tööle mujalt (ligi 2000). Valla ettevõtluse kohta viidi läbi uuring 2003. aasta lõpus. Valla territooriumil tegutses 27 aktsiaseltsi[3], kus oli 1794 töökohta, neist naistele 765 ja meestele 1029. Sõmeru valla elanikke töötas aktsiaseltsides 243 ja väljaspool valla territooriumi elavaid inimesi 1551. Valla territooriumil asus 63 osaühingut. Osaühingute poolt oli loodud 583 töökohta. Naistele 165 ja meestele 418. Valla elanikke töötas osaühingutes 337, väljastpoolt valda 246. Maksuameti andmetel tegutses vallas 214 füüsilisest isikust ettevõtjat. Riiklikest asutustest asus valla territooriumil Riigimetsa Majandamise Keskuse Kirde regioon, Sõmeru ja Uhtna postkontor ja Vaeküla kool. Riiklikes asutustes töötas 93 inimest, neist 70 naist ja 23 meest; valla elanikke oli neist 44 ja väljastpoolt valda 49. Vallavalitsuses ja tema allasutustes töötas 134 inimest, neist 118 naist ja 16 meest, valla elanikke oli neist 104 ja väljastpoolt valda 30.

Aktsiaseltsid, mis annavad 68% töökohtadest (1794), elab 86 % (1551) seal töötavatest inimestest väljapool Sõmeru valda. Osaühingud annavad 22 % töökohtade arvust, millest ainult 42 % inimesi elab väljapool Sõmeru valda. Vallavalitsus ja riigiasutused annavad 9% töökohtadest, kus töötavatest inimestest 40% tuleb väljastpoolt valda.

Ettevõtluse koondumine ühte piirkonda on ka probleemiks, sest Sõmerust–Rakverest kaugemates piirkondades Ubjas, Vaekülas, Uhtnas ja Kohalas on töökohtadest puudus. Vaatamata sellele, et vallas on palju tootmisettevõtteid, on vallas vähe teenidus- ja turismivaldkonnaga tegelevat ettevõtlust. Vallal oleks vajalik omada ülevaadet pendelrändest ja seda mõjutavatest teguritest ning tööpakkumise ja nõudluse vahekorrast. Sõmeru vallas töötab inimesi, kes oleksid huvitatud elama asumisest Sõmeru valda. Mis on selle eelduseks? Vajalik on tööpakkumise ja nõudluse alane ülevaade. Tuleb välja selgitada, miks vallas elavad töötud ei leia valla ettevõtetes tööd. Teisalt on vajalik teada, milliseid töötajaid ettevõtted vajavad. Tuleks organiseerida vastavat väljaõpet ja suunata koolitust. Registreeritud töötuse tase on 1,7%, kuid tegelikkuses on see mõnevõrra suurem, sest paljud mitte töötavad inimesed ei võta ennast töötuna arvele ja elatuvad juhutöödest. Kui soovitakse, et piirkond areneks, on vaja ettevõtjate huvi, kvalifitseeritud tööjõudu ja baasinfrastruktuuri ning vaba ettevõtlusmaa olemasolu. Ettevõtluse arengut soodustavad tegevused: · luua eeldused kvalifitseeritud tööjõu olemasoluks o Soodustada elamuehitust o Korraldada kutse- ja ümberõpet koos Tööhõiveameti ja kutseõppeasutustega · Luua tingimused töökohtade loomiseks o Parandada infrastruktuuri o Tagada üldine heakord ja turvalisus o Puhke- ja turismimajanduse arendamine · Tunda põhimõtteid, mille alusel inimesed valivad endale elukohti ja luua selleks vastavad eeldused · Tunda ettevõtjate motiive ja tagada olemasolevas kohas seni puuduv infrastruktuud ja parandada ettevõtluse tegevuseeldusi o Parandada ühendusteid o Parandada tööjõu kättesaadavust ja oskustaset o Rajada kaasaegsed telekommunikatsioonid o Tagada keskkonna üldine heakord, turvalisus ja maine o Luua poliitiline stabiilsus o Luua mingi spetsiifiline omanäoline konkurentsieelis võrreldes teiste samasuguste kohtadega o Jätkata kutse- ja ümberõppe korraldamist koos Tööhõiveameti ja kutseõppeasutustega, sh vallavalitsuse poolt koos ettevõtjatega korraldatud koolitusprogrammid täiskasvanutele, ettevõtete vajaduste väljaselgitamine ja vastav koostöö kutseõppeasutustega. o Kutseõppe aluste andmine põhikoolides (mitte niivõrd konkreetsete ametioskuste õpetamine, vaid üldiste tööharjumuste ja üldoskustekujundamine ning ettevõtluseks vajalike baasoskuste andmine). o Puhkemajanduse ja turismimajanduse alase ettevõtluse arendamiseks: · Ajaloopärandi säilitamine, reklaam, materjalide kogumine kohalikele muuseumidele, kultuuriürituste läbiviimine · Potentsiaalsete turismiobjektide registreerimine ja analüüs, toitlustus- majutus jm turismiteenuseid pakkuvate ettevõtete analüüs. Turismistrateegia ja marsruutide koostamine. Konkreetsed eesmärgid · Tõhustada koostööd maakonna arenduskeskusega ja maavalitsuse arendusosakonnaga, sh ühiselt: o täiendada tööjõu ja töötute andmebaasi, sh koostada kvalifikatsiooni ja täiendõppe vajaduste register o koostada tööealise elanikkonna hariduse ja kvalifikatsiooni statistiline analüüs. o selgitada välja tööjõu liikumise suunad. · Teha aktiivselt koostööd maakonna tööhõiveametiga · Planeerida alad elamuehitusele ja ettevõtlusele. · Palgata valda arendus- ja ettevõtlusspetsialist. 5.2. Hea sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur Tehniline infrastruktuur 5.2.1. Vesivarustus ja kanalisatsioon Olukord Vaatamata sellele, et Sõmeru vallas on olemas suhteliselt heal tasemel tehniline infrastruktuur on olemasolevad trassid juba amortiseerunud, nii et pikemas perspektiivis nad enam vastu ei pea ja osades piirkondades need üldse puuduvad. Ligi 40% vastanutest ei ole praegu rahul vesivarustuse ja kanalisatsiooniga, eriti Roodeväljal, Vaekülas, Uhtnas ja Kohalas. Vajadus on rajada baaskommunikatsioonid ka uuselamuehituse jaoks. Kogu veevarustus ja kanalisatsioon peavad olema viidud vastavusse EL poolt kehtestatud nõuetega. Aastaks 2011 peab igas üle 50 elanikuga asulas olema tagatud ühtne veevarustus. Näpi Praegune Näpi piirkonna veevõrgu pikkus on ligikaudu 2 km. Torustike vanus enamasti 30-35 aastat. Torustike olukord on halb, terastorustikud on korrodeerunud, malmtorustike osas esineb purunemisi, tarbija kraanivees on ülemäära rauda. Näpi puurkaev, millest varustatakse veega Näpi küla elanikke, avab kahte veekihti: ordoviitsiumi ja ordoviitsium-kambriumi horisonti, mis allub Pandivere piirkonnas kergelt reostusele. Sireli, Kressi ja Iirise tänavate piirkonnas on paigaldatud olemasolev veetrass soojustrassi künadesse 0, 4-0,7 m sügavusele, mis külmub talvekuudel. Momendil on lülitatakse talvel töösse soojustrass ning toimub ressursside kulutamine maapinna kütmisele, et tagada ühisveevärgi vesi selle piirkonna 135-le elanikule. Teostatud on uuringud, olemas on uue veetrassi projekt. Vajalik on ehitada sinna elamutepiirkonda uus veetorustik. Sõmeru Vajalik on suunata Sõmeru reovesi Rakvere puhastile, vähendades sellega kohalikke reoveepuhasti kulusid, seejärel kaob vajadus uue reoveepuhasti ehitamiseks või olemasoleva teistkordseks rekonstrueerimiseks. Samuti on vajalik sadeveetrassi korrastamine ja täiendav rajamine Sõmeru asulas. Vaeküla Vaekülas on kaks reostusallikat. Vaeküla Koolil puuduvad puhastusseadmed. Kooli peamajast läheb kanalisatsioon settekaevudesse ja sealt edasi Vaeküla ojja, mis läheb edasi Kunda jõkke. Kooli abihoonetest voolab kanalisatsioon otse Vaeküla ojja. Ubja Vee- ja kanalisatsioonitorustike olukord halb. Reoveepumpla vajab renoveerimist, reoveepuhasti töötab madala efektiivsusega. Paljudes Ubja küla elamutes on šahtkaevud ja omal ajal ehitatud kanalisatsioonikogumiskaevud. Uhtna Ühisveevärgis on kaks puurkaevu-mõlemad tuleb renoveerida ning keskuse pumbamajja paigaldada veetöötlusseadmed. Torustikud on kolmkümmend ja rohkem aastat vanad. Reoveepumpla vananenud, biopuhasti töötab madala efektiivsusega, kanalisatsioonitorustike olukord halb. Kohala Kogu olemasolev veevõrk tuleb välja vahetada. Elanike veega varustamiseks tuleb ehitada uus puurkaev- pumbamaja kuna momendil olev puurkaev – pumbamaja kuulub OÜ–le Kohala SF ning loomade jootmise ajal esineb suuri survete kõikumisi. Kohala kaks reoveepuhastit töötavad ebaefektiivselt. Kanalisatsioonivõrk on mitterahuldavas seisukorras ja vajab laiendamist Kohala külasse, kus väliskanalisatsioonitrass momendil puudub. Roodevälja Roodevälja küla 168 elanikust 60 % saavad vett kohaliku karjalauda puurkaevust. Ülejäänud on ühendatud AS Rakvere Vesi linnavõrguga. Kuna puurkaev kuulub ordoviitsiumi veekompleksi siis puurkaevu vee kvaliteet ei ole pikemas perspektiivis tagatud. Otstarbekas on suurema osa Roodevälja küla veetarbijaist ühendada Rakvere linna veevõrguga. Kanalisatsiooni reoveed kogutakse kogumiskaevudesse, puudub ühiskanalisatsioon. Et selles piirkonnas reostusallikaid vähendada tuleks ehitada välja ühiskanalisatsioon ja juhtida reoveed Rakvere linna puhastisse. Hajakülad Talupidajatele ja üksikmajapidajatele (hajaasustuses) soovitab vald väikepuhastusseadmete kasutamist. Sõmeru vallal on olemas kõigile suuremate külade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava “Rakvere linna lähiümbruse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2001-2012” – kooskõlastatud Sõmeru Vallavolikogu poolt 13.03.2001.a. Selles arengukavas on käsitletud Sõmeru alevikku, Näpi asulat, Ussimäe küla ja minimaalselt Roodevälja küla. Sõmeru vald on esitanud omapoosed muudatusettepanekud Rakvere linna lähiümbruse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavasse (ÜVK) aastateks 2001-2012 – kinnitatud Sõmeru Vallavolikogu poolt 30.11.2004.a. ÜVK arengukavast on praegu väljas Ubja küla, Uhtna küla, Kohala küla ja Vaeküla küla. Vee kvaliteedi tagamise ja keskkonnanõuete täitmise eesmärgil ning arvestades keskkonnaalastele investeeringuprojektidele esitatavaid nõudmisi (eeltööde kvaliteet ja projektide mahud) on otstarbekas ka need külad liita Rakvere linna lähiümbruse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava koosseisu. Siis saaks teostada kõikides külades aastatel 2007-2008 ISPA Lääne-Viru veemajandusprojekti raames kavandatud vee-ja kanalisatsioonitrasside ja rajatiste investeeringud. Selle saavutamiseks on vajalikud läbirääkimised erinevate osapoolte (Rakvere linn, Sõmeru vald, AS Rakvere Vesi) vahel ja vastavate kokkulepete saavutamine. Praegu toimub Lääne-Viru veemajandusprojekti eelprojekti koostamine, kuhu on haaratud Sõmeru alevik, Näpi küla, Roodevälja küla, Uhtna küla, Kohala küla, Ubja küla ja Vaeküla küla (koostaja AS Eesti Veevärk Konsultatsioon). Kuna Sõmeru vald on üks kolmest AS Rakvere Vesi omanikest, on otstarbekas, et pärast OÜ Nauriga lepingu lõppemist määrataks Vaeküla, Uhtna, Kohala ja Ubja küladesse uueks vee-ettevõtjaks AS Rakvere Vesi. Leping OÜ Nauriga lõpeb 30.aprill 2007.a.. Konkreetsed eesmärgid Ubja, Uhtna, Kohala ja Vaeküla külad liita Rakvere linna lähiümbruse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava koosseisu. Ehitada välja Sõmeru alevikus, Näpi, Roodevälja, Ubja, Uhtna, Vaeküla ja Kohala külades Lääne-Viru veemajandusprojektis kavandatud vee-ja kanalisatsioonitrassid ning rajatised. Laiendada Ussimäe küla vee- ja kanalisatsioonitorustikke ja ehitada uus kanalisatsiooni ülepumpla. Sõmeru valla Sõmeru aleviku, Näpi, Vaeküla, Ubja, Uhtna, Kohala ja Roodevälja ja Ussimäe külade investeeringu vajadused: Sõmeru alevik Veetrasside ehitamine – 3,46 km Kanalisatsioonitrasside ehitamine – 2,84 km Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine – 1,09 km Kanalisatsiooni ülepumplate ehitamine – 2 tk Mõõdukaevu paigaldamine – 1 tk II – astme veepumpla ehitamine – 1 tk Näpi küla Veetrasside ehitamine – 3,23 km Kanalisatsioonitrasside ehitamine – 2,72 km Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine – 0,15 km Kanalisatsiooni ülepumpla rekonstrueerimine – 1 tk Roodevälja küla Veetrasside ehitamine – 2,0 km Kanalisatsioonitrasside ehitamine – 1,5 km Uhtna küla Puurkaevu ja pumpla rekonstrueerimine – 2 tk Veepuhastusseadmete paigaldamine – 1 kompl Veetrasside ehitamine – 2,3 km Kanalisatsioonitrasside ehitamine – 2,75 km Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine – 0,27 km Kanalisatsiooni ülepumpla rekonstrueerimine – 1 tk Kanalisatsiooni puhastusseadmete rekonstrueerimine – 1 tk Kohala küla Uue puurkaev-pumbamaja ehitamine – 1 tk Veepuhastusseadmete paigaldamine – 1 kompl Veetrasside ehitamine – 2,09 km Kanalisatsioonitrasside ehitamine – 2,40 km Kanalisatsiooni puhastusseadmete rekonstrueerimine – 1 tk Ubja küla Puuraugu tamponeerimine – 1 tk Veetrasside ehitamine – 3,05 km Kanalisatsioonitrasside ehitamine – 3,75 km Kanalisatsiooni ülepumpla ehitamine – 1 tk Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine – 0,77 km Kanalisatsiooni puhastusseadmete rekonstrueerimine – 1 tk Vaeküla küla Puurkaevu ja pumpla rekonstrueerimine – 1 tk Veepuhastusseadmete paigaldamine – 1 kompl Veetrasside ehitamine – 0,62 km Kanalisatsioonitrasside ehitamine – 0,96 km Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine – 0,50 km Kanalisatsiooni ülepumpla ehitamine – 2 tk Kanalisatsiooni puhastusseadmete rekonstrueerimine – 1 tk Ussimäe küla Veetorustike ehitamine – 2,2 km Kanalisatsioonitorustike ehitamine – 2,4 km Reoveepumpla ehitamine – 1 tk 5.2.2. Telekommunikatsioonid Olukord Valla territooriumi katavad EMT, Elisa ja Tele2 mobiilsidemastid. Seisuga 11.05.2005 on Elioni andmetel interneti püsiühenduse kasutajate arv Sõmeru vallas kokku 113. Kahjuks puuduvad andmed selles osas, kui palju on nende hulgas individuaalkliente, ettevõtteid või korteriühistuid. Lisaks sellele kasutavad paljud sissehelistamisteenust. Tänapäeva ühiskonnas on väga vajalik interneti olemasolu. Internetiühendust peab vajalikuks parandada iga kolmas küsimustikule vastanutest. Internetiühendus on ka seetõttu oluline, et valla kodulehekülg on üheks allikaks, kust inimesed saavad infot Sõmeru vallas toimuva kohta. Täna on meie linnalähedaste asumite elanikel (Ussimäel, osaliselt ka Näpi külas) võimalus kasutada ka linna Wi-Fi võrku. Suurem osa vajab internetiühenduseks siiski telefoniliine. Mitmed korterelamud on teinud oma lahendused erinevate Elioni poolt pakutavate ADSL pakettide põhjal. Elioni DSL tugijaamad on olemas Näpil, Roodeväljal, Sõmerul, Ubjas, Uhtnas, Vaekülas, Ussimäel. Hajali paiknevates külades on probleem telefoniliinide puudumises, mille osaliselt kompenseerib raadiotelefonide saamise võimalus, kuid sissehelistamisega internetiühendus on aeglane ja kallis. Meie nägemuse kohaselt võiks lähemas tulevikus olla juhtmevaba püsiühendus kõigis valla suuremates piirkondades (Sõmeru-Näpi, Uhtna-Kohala, Ubja, Vaeküla), kuna lauaarvutid hakkavad asenduma sülearvutitega ja traadita internet muutub aina populaarsemaks, sest annab võimaluse maal telefoniliinideta internetiühenduse loomiseks. Siinkohal loodame, et Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse Külatee projekt (riik eraldas selleks 10 miljonit krooni) Eesti katmiseks traadita andmesidevõrguga (kiirusega > 512 Kbit/s) käivitub plaanipäraselt ja ka Sõmeru valla territoorium saab sellega kaetud. Huvi on suur, inimesed helistavad ja küsivad, kas vald saaks korraldada juhtmevaba internetiühenduse loomise. Konkreetsed eesmärgid Interneti andmeside arendamine ja laiendamine kogu valla territooriumil Minna üle kaasaegsetele terminalisüsteemidele vallas ja valla allasutustes Valla kodulehe arendus ja uuendamine, sisuhaldussüsteemi väljatöötamine 5.2.3. Soojamajandus Olukord Soojamajandusega tegeleb alates 2003.a. sügisest Sõmeru alevikus ja Uhtnas AS Fortum Termest kellele kuuluvad soojustrassid ja katlamajad Sõmeru alevikus, Aluveres ja Uhtnas. Uhtnas praegu kasutusel olev kaugküte on väga kallis – üle 900 kr/mWh. Vaja on leida kastusel olevale kergekütteõlile alternatiivne küte (nt gaas, puiduhake), et vähendada oluliselt kütte hinda. Paljudesse korruselamutesse on omavoliliselt paigaldatud hoonete projektis mitte ette nähtud küttekehad (kaminahjud, bullerjanid jms.) ning suitsugaasid on juhitud ventilatsioonilõõridesse. Valda läbivad nii kõrgsurve kui kesksurve gaasitrassid, mis loovad head eeldused selle energialiigi kasutuselevõtuks kütmisel. Põhikütusena kasutavad seda mitmed suured ettevõtted, sh. Sõmeru katlamaja ning Rakvere lihakombinaat. Vald eelistab gaasi ja kohalike kütuste kasutamist, samas ei kehtestata kitsendusi muudele kütteallikatele. Vajalik on gaasitorude väljaehitamine majade ja tööstustarbijateni. Esmajärjekorras on vajalik on gaasitrassi rajamine Kohala ja Uhtna piirkonda. Konkreetsed eesmärgid Vallavalitsus koostöös soojatootjaga koordineerib trasside renoveerimist. Vallavalitsus aitab kaasa korterelamute küttelahenduste väljatöötamisele Uhtnas, Ubjas ja Vaekülas. küttekolded tuleb viia vastavusse tuletõrje eeskirjadega. Vallavalitsus soodustab gaasitrasside rajamist ja lokaalkatlamajade ehitamist. Uhtnas tuleb leida praegu kasutusel olevale kergekütteõlile alternatiivne küte (nt gaas, puiduhake). Korteriühistutel kkorrastada ja kaasajastada soojussõlmed. Soojakadude vähendamiseks ja esteetilise ilme parandamiseks likvideerida Sõmeru alevikus olemasolevad õhutrassid ja asendada need maa-aluste trassidega. 5.2.4. Teed, tänavad ja transport Olukord Üldandmed Sõmeru vallavolikogu on kinnitanud vallas olevate teede nimekirja, mille järgi on kokku 230,9 km teid. Nendest Tänavad 14,3 km Metsateed 5,4 km Kohalikud teed 111,9 km Määratlemata teed 16,4 km Erateed 82,9 km Koostamisel on üleriigiline teede register. Teede andmed vajavad täpsustamist. Inventariseerimise käigus on jäänud osa teid nimekirjast välja ning nimekirjast puuduvad parklad. Maareformi käigus on üldkasutatavate teede teeosad mõõdetud eramaa sisse ja sellega on osa teest muutunud erateeks. Erateede omanike ja valla vahel on vajalik sõlmida üldkasutatava tee leping. Lahendamist vajab omandiküsimus ka määratlemata teede osas. Teede ja tänavate seisukord Valla hooldada on 14 km mustkattega ja 105 km kruuskattega teid. Kruusateedelt on aja jooksul ära kantud pealmine greideriga töödeldav kiht. Seetõttu on raskendatud tagada kruusateedel hea sõidetavus. Osadel kruuskattega teedel on vajalik teepervede mahalükkamine ja korraliku profiili andmine. Teede hooldamist takistavad teekaitsevööndis kasvavad puud ja võsa. Probleeme on kaugemate külade ühendusteede olukorraga. Paremat juurdepääsu vajab Näpi-Roodevälja-Aluvere tööstusala. Planeeritava Rakvere ringtee põhjapoolse osa rajamine annab parema ligipääsu ning avab võimalused ühenduseks Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja Rakvere-Haljala tee vahel. Olemas on AS Teede Tehnokeskuse poolt teostatud tasuvusuuring ringtee rajamiseks. Uusi teid on vaja rajada uutesse elamurajoonidesse ja Sõmeru Põllu ning Jõe tänava tööstuspiirkonda. Teede puhul on probleemideks ka omandiküsimused, sest osa teedest on eraomandis. Selle tagajärjel on teed tükeldatud erinevatele omanikele kuuluvateks osadeks. Läbipääsude tagamiseks ja teede rekontrueerimiseks tuleks vajaduse korral hakata erateid vallale mõõtma, sundvõõrandama või sõlmida kasutuslepingud. Teekaitsevöönditele tuleb reeglid kehtestada ja teostada nende üle järelevalvet – kuidas ja kui kaugel on võsa jne. Teemaade väljaostmiseks vallal seni vahendid puudunud. Osad teed on inventariseerimata, eriti tiheasustuskohtades, seal tuleb lisada teedregistrist veel väljas olevad teed. Teede- ja tänavate üldise korrashoiuga ei ole rahul osa valla elanikest. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata kaugemaid külasid keskustega ühendavatele teedele. Korrastada tuleb külateede võrgustik ja luua ääremaadele hea ühendus keskusega (transport, internet). Remontimist ja rekonstrueerimist vajavad 95 truupi ja 5 silda. Eriti oluline on teede olukord ja bussiühendus nendes piirkondades, kus kohapeal kaubandus ja teenused puuduvad. Sõmeru vallal tuleb koostada teede ja tänavate rekonstrueerimise ning korrashoiu kava, mille alusel esitatakse taotlus tööde teostamiseks riigiteedel ning taotlus toetuse saamiseks vallateede ja tänavate renoveerimiseks vastavalt Teeseadusele. Valla tagamaad on keskustega ühendatud teedevõrguga, kus peamise osa moodustavad riigiteed. Vajalik on praegused alevikutüüpi asulad, mis praegu on veel külad, nimetada ümber alevikeks. Enam kui 300 elanikuga asula on alevik ja seal on tänavad, mille hoolduseks eraldab riik suurema koefitsiendiga raha. Kergliiklusteed Täielikult on rajamata kergliiklusteed. Maanteeametile on esitatud soov rajada riigimaanteede äärde kergliiklustee suunal Uhtna-Kohala-Sõmeru-Rakvere. Strateegiliselt tähtis on selle ühendamine Sõmeru kooliga. Sõmeru viadukti ülekäigurajal on vajalik tagada sealne liiklusohutus, sest tänavavalgustus vähene ja liiklus intensiivne. Ühistransport Ühistranspordi osas ei ole inimesed rahul sellega, et bussid ei sõida sobivatel kellaaegadel, kohati puuduvad bussiootepaviljonid. Õpilastransport peaks rohkem arvestama laste huviringides osalemisega. Konkreetsed eesmärgid Rajada Rakvere linna ümbersõidu põhjapoolne osa koos kergliiklusteedega. Ehitada kergliiklusteed Uhtna-Kohala-Sõmeru-Rakvere suundadel. Renoveerida liiklusohtlikud sillad ja truubid. Muuta teed tolmuvabaks Uhtna, Ubja, Kohala, Vaeküla, Ussimäe, Roodevälja ja Näpi külade tihedalt asustatud aladel ja Sõmeru alevikus. Ehitada juurdepääsuteed uutele tootmisaladele ja elamupiirkondadele. Korrastada tööstusalade teed Näpil, Uhtnas ja Sõmerul. Teostada regulaarselt kruusateedele pealevedu. Inventariseerida registrist puuduvad teed. Sõlmida erateede omanikega lepingud tee võtmiseks üldkasutatavate teede nimekirja. Täiendada teekaitsevööndi eeskirju. 5. Ressursid, probleemid, vajadused ja konkreetsed eesmärgid Sotsiaalne infrastruktuur Vallas on korralik sotsiaalne infrastruktuur (koolid, lasteaiad, meditsiin) ning üldiselt on valla elanikud omavalitsuse poolt pakutavate teenustega rahul. Eriti rahul ollakse haridusega 68%, noortekeskustega 51%, päevakeskustega 42%, huviharidusega 41% ja lasteaiaga 66% vastanutest. Kuid mõningaid teenuseid käiakse tarbimas Rakvere linnas, eriarstiabi 55%, kool 23%, teenindus 23% (millest üks peamisi on juuksur), kaubandus 21% ja lasteaed 9% vastanutest. 5.2.5. Haridus Olukord Sõmeru vallas asub kaks põhikooli: Uhtna Põhikool ja Sõmeru Põhikool. Kuni 1999. aastani tegutses ka Vaeküla Algkool. Sõmeru Põhikool Sõmeru kool asub soodsas paigas Näpi ja Sõmeru vahel. Koolis õpib 2005/2006 õppeaastal 230 õpilast ja seal töötab 23 õpetajat, kellest enamus on kõrgharidusega. Sõmeru kool on maakonna suurim põhikool, kus on välja kujunenud pikaajalised traditsioonid ja head sportimisvõimalused, olemas on staadion, võimla ja jõusaal. Koolil on ainekabinetid, tasemel arvutiklass, hubaselt sisustatud infotuba, videoklass, raamatukogu ja aula. Klassiruumid on praeguse laste arvu jaoks parajad, planeeritud 25 ja 30 õpilasele, kuid laste arvu suurenedes jäävad väikeseks. Sõmeru Põhikoolis on neli aastat töötanud tasandusklassid. Need klassid on väiksema õpilaste arvuga ja seal saavad õppida eritähelepanu vajavad õpilased. Klassi edasine jätkumine sõltub konkreetsest vajadusest ja laste üldarvust algklassides. Teisalt on selliste klasside olemaolu olnud ka probleemiks, sest viis alla kooli üldist mainet ja vanemad ei soovinud oma lapsi sageli sinna kooli panna, kus töötasid tasandusklassid. Koolis töötab rida huvialaringe. Sõmeru Põhikool täidab osaliselt ka piirkonna kultuurikeskuse osa. Seal tegutsevad mõned täiskasvanute huviringid. Koolimajas käis pikka aega koos ka Näpi-Sõmeru külaklubi. Kooli aulas on võimalus korraldada seminare, vastuvõtte ja kontserte, samuti väiksemaid teatrietendusi. Koolielu korraldamisel lööb aktiivselt kaasa õpilasomavalitsus (ÕOV). ÕOV töö tõhustamiseks organiseeriti 2004. aastal ÕOV koolitus, kus osalesid ka teised maakonna põhikoolid. Sõmeru koolis töötab lisaks kooli hoolekogule veel ka lastevanemate ümarlaud, mis on andnud häid tulemusi õpetajate ja lastevanemate vahelises koostöös. Sõmeru kool osaleb rahvusvahelistes koostööprojektides kultuuritraditsioonide ja kooliarenduse vallas (Comenius, Põhjamaade Ministrite Nõukogu). 2005. aastal renoveeriti põhjalikult Sõmeru koolihoonet, vahetati aknad ja välisuksed, ventilatsioon ja küttesüsteem ning remonditi fassaad. Põhjalik remont on ära tehtud kooli tualettruumides. Hubase koolikeskkonna saavutamiseks tuleb kogu majas teha sanitaarremont ja vahetada mööblit. Uhtna Põhikool Uhtna Põhikool asub Uhtna küla keskel. Koolil on hea koostöö Sõmeru lasteaia Pääsusilm Uhtna rühmadega ja Uhtna raamatukoguga, mis asuvad koolimaja vahetus läheduses. 2005/2006. õppeaastal õpib koolis 116 õpilast ja töötab 15 õpetajat, neist 14 kõrgharidusega. Alates 2002/2003. õppeaastast töötab koolis üks liitklass, kus rakendatakse põhiainete õpetamist klassiti lahus. Uhtna Põhikoolil on ainekabinetid, arvutiklass ja võimla. Kõrvalhoones asuvad tööõpetuse ruumid. Koolil on oma söökla ja väga heas korras kooliaed ning korralik staadion. Koolil puudub aula. Uuendamist vajab kooli mööbel ja täiendamist-uuendamist kooli arvutipark ning õppevahendid ja spordiinventar. Arvestades vajadust kasutada õppe-kasvatustöös mitmesuguseid tehnilisi vahendeid, tuleks sisustada meediaklass.. Uhtna Põhikool on aktiivselt toimiv ka külakeskusena. Koolis on tugevad sporditraditsioonid, mis tuli välja ka elanike küsitlusest, sest just Uhtnas tunti kõige suuremat vajadust sportimisvõimaluste parendamise järele. Uhtna Põhikoolis on väga tugeval järjel kultuuritraditsioonid ja aktiivselt uuritakse paikkonna kultuurilugu. Lähtuvalt ka Uhtna piirkonna külade arengukavast on igal juhul Uhtnas vaja säilitada põhikool. Õpitegevuse paremaks korraldamiseks on vajalik kaasajastada arvutibaasi ja varustada kool uute õppevahenditega. Koolil on kooliaed, nn roheline õpikeskkond, kus saaks läbi viia välitunde ja töökasvatust. Koolis töötavad erinevad huviala- ja spordiringid. Kõrgel tasemel on rahvatantsurühmade ja laulukoori tegevus, Uhtna Põhikooli suusatajad on saavutanud kõrgeid kohti vabariiklikel võistlustel. Sõmeru valla koolide tugevused · Hariduselu pikad traditsioonid Uhtna ja Sõmeru-Aluvere piirkonnas. · Sõmeru kooli hea asukoht – eraldatus elamurajoonist ja ümbritsev loodus võimaldavad lastel end kooliümbruses turvaliselt tunda. · Uhtna kooliümbruse aed-park võimaldab õpilastel viibida tunnivälisel ajal looduse keskel. · Mõlemas põhikoolis on välja kujunenud pikaajalised spordi- ja isetegevusetraditsioonid – osa võetakse maakondlikest ja vabariiklikest spordivõistlustest ning laulupidudest ning isetegevus ülevaatustest. · Koolides on lastel võimalik tunniväliselt tegelda erinevates huvialaringides, mida juhendavad oma ala spetsialistid. · Koolides on võimalik tegeleda kooliteatriga ning võetakse osa ülevallalisest õpilasteatripäevast Sõmeru klubis ja maakondlikest teatripäevadest. · Sõmeru Põhikoolis on heal tasemel arvutiklass. · Koolid suudavad tagada võimalikult turvalise õpikeskkonna. · Vallas on välja töötamisel parimate õpetajate ja edukate õpilaste premeerimise süsteem. · Hoolekogude kooli toetav tegevus. · Osalemine kohalikes ja rahvusvahelistes projektides. Muudetud on sotsiaaltöö- ja haridusspetsialisti ametijuhendeid, et tõhustada tööd probleemsete laste ja nende peredega, luua tihedam side kooli ja kodu vahel ning tagada koolikohustuse täitmist ja ennetada sotsiaalseid probleeme, mis tekiksid lapse kõrvalejäämisega koolist. Probleemid Valla koolidele on probleemiks koolipiirkondade linnalähedus, sest osad vanemad eelistavad linnakoole. Selleks on mitmeid põhjuseid: · elukohale on teise omavalitsusüksuse kool lähemal – Ussimäe, Roodevälja, Papiaru, Andja ja Katela küladele on lähemal Rakvere ja Kunda linna koolid. · Rakvere Vene Gümnaasiumis õpivad valdavalt venekeelsetest peredest lapsed · vanemad töötavad Rakveres ja võtavad lapse endaga kaasa linn kooli · eriklassides õppimise võimalus Rakvere Gümnaasiumis ja Rakvere Reaalgümnaasiumis Selleks, et vanemad tahaksid panna lapsi oma valla koolidesse, on vaja pidevalt uuendada ja kaasajastada koolikeskkonda. Rõhku tuleb panna hariduse kvaliteedi tõstmisele, et kooli lõpetanud õpilane oleks läbilöögivõimeline gümnaasiumisse või kutsekooli astumisel. Laste arvu vähenemine mitmesugustel põhjustel on tinginud selle, et Uhtna Põhikoolis on see liginenud piirile, kus võidakse kool reorganiseerida 6-klassiliseks. Küla säilimise huvides on Uhtnas igal juhul vaja säilitada põhikool. Sõmeru kooli võimla vajab põhjalikku remonti, võimla majandamine vajab parandamist. Remonti vajab kooli köök koos kodundusklassiga. Uhtna koolis vajavad remonti tualettruumid. Probleemid on osade klasside valgustusega. Koolis puudub lavaga kooliaula, aktused ja peod toimuvad võimlas. Koolimaja katus vajab uuendamist, maja soojustamist. Kooli koridorid ja fuajee vajavad kiiremas korras renoveerimist. Lahendamist vajab olukord keldrikorrusel (garderoobid, jõusaal, videoruum). Seoses õpetajate suhteliselt kõrge vanusega on tekkimas vajadus elamispinna järele lähikonnas. Uute õpetajate leidmisel on määrava tähtsusega õpetajatele võimaldatav palk ning töö- ja elukeskkond. Muud haridusasutused Vallas paikneb riigi omanduses ja korraldamisel olev Vaeküla Kool, mis pakub Virumaa hariduslike erivajadustega lastele soodsaid õppimistingimusi ja arenguks sobivat elukeskkonda. Seal õpivad õpiraskustega lapsed, kellele pedagoogilis-meditsiiniline nõustamiskomisjon on andnud soovituse õppida lihtsustatud õppekava alusel. Kooli lõpetanutel on võimalus edasi õppida kutsekoolides. Koolil on kavas uue söökla ja töökodade hoone rajamine. Vald tasub kohamaksu Rakvere Õhtukeskkoolis õppivate laste eest. Vallal on kohustus tasuda kohamaks kõigi õpilaste eest, kes teistes munitsipaalkoolides õpivad. Konkreetsed eesmärgid Võimalikult heal tasemel ja konkurentsivõimelise põhihariduse andmine õpilastele. Sõmeru Põhikooli ja Uhtna Põhikooli materiaalse baasi kaasajastamine. Õpilaste vaba aja sisustamine ja kutsenõustamise organiseerituse tagamine. Õpiabi tagamine erivajadustega lastele. Erikallakuga klasside loomine. Koolide vaheliste sõprussuhete ja koolide arendusprojektides osalemise soodustamine. Õpetajate täiendkoolituse ja enesetäiendamise toetamine. Uute spetsialistide - õpetajate kindlustamine elamispinnaga. Sõmeru Põhikooli spordisaali ja staadioni rekonstrueerimine. Uhtna Põhikooli staadioni rekonstrueerimine. Tublisid õpilaste ja õpetajate tunnustamine. 5.2.6 Lasteaed ja mänguväljakud Olukord Vallas on üks lasteaed - Sõmeru lasteaed Pääsusilm, mis asub kahes majas Sõmerul (97 last) ja Uhtnas (44 last[4]). Praegu töötab seal vastavalt 5 (sh 1 sõimerühm) ja 2 rühma. Lasteaia Sõmeru hoones tegutseb Sõmeru raamatukogu, võttes enda alla ühe rühmaboksi. Vastavalt laste sündivuse kasvule on tekkinud vajadus täiendavate lasteaiakohtade järgi ning on tekkinud vajadus võtta raamatukoguruumid taas lasteaia rühmana kasutusele. Lasteaias töötab 20 pedagoogi ja 15 teenindavat töötajat. Lasteaiaõpetajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele, on valdavalt pika staaži ning suurte kogemustega. Viimastel aastatel on lisandunud mitu noort õpetajat, mitmed on läinud omandama kõrgharidust. Lasteaial on hea koostöö lapsevanematega ja lasteaia juures töötab lastevanemate hoolekogu. Vallas töötab kõrge kvalifikatsiooniga haridusspetsialist. Lasteaial on head sidemed koolidega ja kohalike raamatukogudega. Sõmeru lasteaed Pääsusilm Sõmeru Lasteaed teenindab Sõmeru, Aluvere, Kaarli, Koovälja, Näpi, Katku, Raudlepa, Raudvere, Ubja, Nurme, Papiaru, Roodevälja, Rägavere, Ussimäe, Andja, Katela, Toomla ja Vaeküla elanikke. Vabade kohtade olemasolul võetakse lapsi kokkuleppe alusel ka teistest omavalitsustest. Uhtna maja teenindab Aresi, Jäätma, Kohala-Eesküla, Kohala, Sooaluse, Uhtna, Muru, Võhma, Rahkla, Sämi, Sämi-Tagaküla, Varudi-Altküla, Andja, Katela ja Varudi-Vanaküla elanikke. Laste sündivus selles piirkonnas on viimastel aastatel vähenenud. Sõmeru lasteaia Uhtna maja majad asub looduslikult kaunis kohas. Uhtna lasteaia hoonet ümbritseb suur õunaaed ja avarad mänguplatsid, lähedal on Uhtna mõisapark ja Kunda jõgi. Sõmeru lasteaia mänguväljak asub vanas mõisapargis, kus lastel on piisavalt võimalusi mitmekülgseks liikumiseks. Mõlema maja õpetajad on rajanud looduse õpperajad. Uhtna majas on tehtud sanitaarremonti II rühma pesuruumis. 2005.a. suvel remonditi I rühma WC ja pesuruumid. Soetatud on uus mööbel lastele ja õppevahendite tarbeks. Mänguväljakud Käsil on lasteaedade juurde kuuluvate mänguväljakute laiendamine ja renoveerimine. 2004. a rajatud Sõmeru lasteaia mänguväljak on avatud kasutamiseks kõigile Sõmeru lastele. Ehitamist ootab II etapp, mille käigus on plaanis ehitada liiklusväljak. Uhtna külakeskuses kõlakoja platsil valmis 2005. aasta sügisel uus mänguväljak kogu piirkonna lastele. Vajalik on uuendada lasteaia territooriumil olevaid mänguvahendeid. Konkreetsed eesmärgid · Luua võimalused laste igakülgseks arenguks ning tervikliku maailmapildi kujunemiseks. · Luua võimalused lasteaia Sõmeru maja kõikide ruumide sihtotstarbeliseks kasutamiseks. · Laste eluks ettevalmistamine, sotsiaalse valmisoleku kasvatamine · Laste individuaalsuse toetamine ja kooliks ettevalmistamine · Toetada ja nõustada lapsevanemaid alushariduse andmisel · Tagada haritud ja lapsesõbraliku kaadri olemasolu lasteaedades (personali koolitamine) · Hea Alguse metoodika põhimõtete rakendamine õppe-kasvatustöös · Tagada mugavad, kaasaegse sisustusega ruumid lastele alushariduse andmiseks · Tegelda väikelaste ja nende emadega klubitöö vormis, võimaldada osalemist beebikoolis · Tagada mänguväljakute olemasolu lasteaedade juures ning võimaldada seda kasutada ka lasteaias mittekäivatel lastel 5.2.7. Elukondlikud teenused Olukord Puudu on elukondlikest teenustest väiksemates keskustes. Need on elanikele kättesaadavad Sõmerul, kuid mujal pole neid piisavalt. Elukondlike teenuste väljaarendamise järgi puudub vajadus Ussimäel, sest elanikud tarbivad kõiki teenuseid Rakveres, kuna need on elanikele kõige lähemal. Valla ülejäänud suuremates asustatud punktides on vaja luua võimalused elukondlike teenuste väljaarendamiseks – kauplused, post, perearst, jms. Teeninduse väljaarendamise seisukohast on praegu kõige suuremad ootused iluteenustele, sealjuures juuksuriteenus ja saun. Tervisekaitsenõuetele vastavaid avalikke ühissaunasid üle kogu valla ei ole võimalik siiski käivitada. Teiste teenuste arendamise suhtes on ootused väiksemad, inimesed arvavad, et jääksid neid tarbima Rakveres. Teeninduse arendamisel on vajalik suunata esmatähelepanu nendele piirkondadele, kus valmisolek teenuste tarbimisele on suurem: Kohalas ja Uhtnas ning Roodeväljal ja Vaekülas. Üheks võimaluseks oleks planeerida küladesse teenusmajad, kuhu ettevõtjad saaksid oma teenuseid pakkuma tulla. Kõigepealt on vaja selgitada välja konkreetne vajadus selliste teenusmajade järgi ning nende majanduslik rentaablus. Samuti tuleks need planeerida uutesse elupiirkondadesse ja üldplaneeringus näha selleks ette ühiskondlike hoonete alune maa. Konkreetsed eesmärgid Selgitada välja, milliste elukondlike teenuste järele on vajadus ja kas on otstarbekas rajada suuremates asulates teenusmajad. 5.2.8. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Olukord Uhtna hooldekodu avati 1997.aastal. Hooldekodus on tänase seisuga 24 kohta, kuid piirkonna vajadused hooldekodu kohtade osas on suuremad. Uhtna hooldekodu baasilt on võimalik välja arendada erinevaid teenuseid, mis toetavad piirkonna elanike igapäevaeluga toimetulekut – avahooldus, pesumaja ja sauna kasutamise võimalus, koduteenused, toitlustamine, vanurite päevahoid. Praegu on vallas olemas üks päevakeskus Ubjas ja teine on kavas avada uues Sõmeru multifunktsionaalses keskusehoones. Sobivate ruumide puudumise tõttu ei ole päevakeskust ka Vaekülas ja Uhtnas. Endine Vaeküla algkooli maja (mõisa viinaköök), mis kuulub riigile, oleks vaja munitsipaliseerida, see toimiks siis nii päevakeskuse kui noortetoa ja seltsimajana. Sõmerul on olemas korralik tervisekeskus, kus töötab perearst, hambaarst, apteek ja on taastusravi võimalused. Perearsti vastuvõtt on üks kord nädalas ka Ubjas ja Uhtnas. Rakveres tarbitakse peamiselt eriarstiteenuseid. Konkreetsed eesmärgid · Sotsiaalvaldkonnas on vajalik välja töötada ja rakendada kompleksne avahooldusteenuste süsteem. · Vajalik on välja ehitada sotsiaalmaja (avahooldus, korterid noortele ja /või vajadusel ka toimetulekuraskustes peredele) ning selle baasil osutada ka tugiisiku teenust (pere, puudega isik, laps, jne). · Rajada kaasaegsetele nõuetele vastav päevakeskus uude multifunktsionaalsesse keskusehoonesse Sõmerul. · Rajada päevakeskused Vaekülasse ja Uhtnasse. Munitsipaliseerida endine Vaeküla algkooli maja (mõisa viinaköök). · Olemasolevate päevakeskuste baasilt arendada välja toimetulekuõppe korraldamine probleemsetele peredele. · Toimetulekuõppe korraldamisel kaasata Rakvere Tööhõiveamet ja piirkonna kutseõppeasutused. · Tagada elanikkonnale esmaetapi arstiabi ja ravikindlustusega hõlmamata isikute arstiabi korraldamine. · Tagada tervisekontroll lasteaedades, koolides ja hooldekodudes. · Ennetada nakkushaiguste levikut ja viia läbi profülaktilisi tegevusi (teavitamine, vaktsineerimine jms). 5.3. Aktiivne kultuuritegevus ja seltsielu 5.3.1. Raamatukogud Olukord Sõmeru vallas asub 2 raamatukogu – Sõmerul ja Uhtnas. Neis kummaski töötab täiskohaga raamatukogu juhataja. Samuti on olemas kooliraamatukogu Sõmeru Põhikoolil. Kuni uue multifunktsionaalse keskusehoone valmimiseni Sõmerul on Sõmeru raamatukogu oma senises asukohas. Peale raamatukogu kolimist jäävad vabanevad ruumid lasteaia kasutusse. Uhtna Raamatukogu tegutseb Sõmeru lastaia Uhtna hoones ja on populaarne külakeskus kohalikule rahvale. Raamatukogus on esindatud järgmised väärtuslikud kodu-uurimuslikud kroonikad: Uhtna puhkpill (1876 – 1999), Uhtna rahvatants (1956 – 1996), Raamatukogu kroonika (1956 – 2005), Uhtna mõisa ajalooline õiend. Säilitatakse õpilaste uurimustöid kohalikust kultuuriloost ja külade ajaloost ning Uhtna kolhoosi laualehti. Uhtnas on raamatukogu hoone olukord rahuldav, kuid pidevalt on vaja teostada ruumide sanitaarremonti. Vananenud ja vähene on arvutipark. Viimastel aastatel on lugejate, külastuste ja laenutuste arv pidevalt kasvanud. Lapsed ja õpilased vajavad raamatukogu järjest rohkem kui kirjandus- ja teatmekeskust. Raamatukogud on heal tasemel varustatud teatme-, ilukirjanduse ja perioodika väljaannetega ning töötavad avalikud internetipunktid (AIP). Konkreetsed eesmärgid · Rajada modernsed ja tänapäeva infotehnoloogiale sobilikud raamatukogu ruumid uues multifunktsionaalses keskusehoones Sõmerul valla elanikkonnale kvaliteetsete teenuste osutamiseks. · Kujundada raamatukogudest kaasaegne infokeskus, kus on saadaval vajalik teatmekirjandus. · Luua raamatukogude juurde turismi infopunktid. · Varustada raamatukogud vajaliku paljundustehnikaga. · Kaasajastada Uhtna raamatukogu (ruumid ja mööbel). · Kasutusele võtta elektrooniline laenutamine. · Jätkata kirjandusteemaliste ürituste korraldamist lastele ja täiskasvanutele. 5.3.2. Klubid ja kultuuritegevus Olukord Sõmeru vallas asub kaks klubi – Sõmerul ja Ubjas, rahvamaja Kaarlis ning kultuurituba Uhtnas. Näpil ja Vaekülas tegutsevad külaklubid. Hooned on valla omanduses ning valla finantseerimisel. Osaliselt osalustasude arvel tegutsevad taidlus- ja huvialaringid ning toimuvad peoõhtud. Klubilist tegevust Sõmeru vallas kureerib valla kultuurispetsialist. Väikese lisatasu ja osalise tööajaga töötavad kaks inimest, üks Uhtna kultuuritoas, teine Kaarli Rahvamaja juhatajana. Lisaks töötas 2004/2005. hooajal Sõmeru valla erinevates klubides 20 lepingulist ringijuhti. Vallas tegutses 2004/2005. hooajal 25 huvialaringi ja isetegevuskollektiivi kokku 267 osalejaga, lisaks veel koolides tegutsevad huvialaringid ja spordiringid. Sõmeru valla tugevusteks on pikad kultuuritraditsioonid külades ja pikkade traditsioonidega taidluskollektiivide olemasolu ja tegutsemine (Uhtna puhkpill, rahvatantsurühmad Uhtnas ja Sõmerul, Kaarli klubi tantsuõhtud) ning tugev rahvatantsukoolituse tase Uhtna Põhikoolis. 2002-2005 arengukavas oli ette nähtud ehitada Sõmerule multifunktsionaalne keskusehoone, kus paikneksid ruumid raamatukogule, klubile, päevakeskusele ja vallavalitsusele. Sama eesmärk on seatud arengukavas aastateks 2006-2012. 2004. aasta suvel kuulutas vallavalitsus Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Arhitektide Liidu toetusel välja konkursi Sõmeru keskusehoone arhitektuurse ideekavandi leidmiseks. Novembris selgus võitja: noored arhitektid Ralf Lõoke ja Maarja Kask, kelle poolt on tänaseks valminud hoone eskiisprojekt, töös on ehitusprojekt. Sõmeru klubi Klubi asub valla keskuses Sõmeru alevikus, teenindades ka Näpi piirkonda. Sõmeru klubi töötab pidevalt, tegutsevad ringid ja toimuvad kultuuriüritused. Sõmeru klubi ruumides on loodud noortekeskus. 2005.a. renoveeriti ja võeti pärast pikka vaheaega kasutusele Sõmeru klubi võimla. Praegune Sõmeru klubi asub endise Rakvere EPT toomishoone ühes osas ja on sobimatu klubiliseks tegevuseks, kuna akustika on kehv, puuduvad abiruumid jms. Olemasolevad klubiruumid leiavad tulevikus rakendust noortekeskuse tegevuse laiendamisel. Uhtna kultuurituba Uhtna kultuurituba asub vanade ja väga tugevate kultuuritraditsioonidega Uhtna külas. Uhtna klubi kasutuses oli aastaid heas korras oleva saali ja lavaga Uhtna mõisahoone, mis aga tagastati õigusjärgsele omanikule. Klubi oli sunnitud koondama pärast seda oma tegevuse Uhtna lasteaia ruumides asuvasse kultuurituppa. Sealsed ruumid ei vasta aga tegelikele vajadustele. Kultuurituba kasutatakse ringide prooviruumina ja väiksemateks koosviibimisteks, peod ja kontserdid toimuvad Uhtna koolimaja võimlas. Kuna seal puudub lava, siis kontserdid ja etendused toimuvad ümberkaudsetes külades (Kohala mõisa saal, Ubja klubi). Uhtnas tegutsevad 135-aastane pasunakoor, 50-aastane naisrahvatantsurühm, naisansambel ning mitmesugused muud huvialaringid. 2005. aasta kevadel valmis Uhtna küla peoplatsi kõlakoda, platsi väljaehitamine jätkub. Kaarli rahvamaja Kaarli rahvamaja on vana puitehitis, mis valmis Kaarli tuletõrjeseltsi eestvedamisel ühiskondlikus korras 80 aastat tagasi. Tänapäeval toimuvad Kaarli klubis kord kuus temaatilised peoõhtud, kus käib koos juba kümnete aastate jooksul kindlaks kujunenud seltskond. Huvialaringe Kaarli klubis ei tegutse. Hoone vajab korralikku remonti eelkõige tualettruumides ja köögiplokis, kuid see ei tohiks muuta maja üldist stiili. Klubi eessaali oleks tulevikus võimalik kasutada igapäevase vaba aja veetmise ja sotsiaalse suhtlemise kohana, mis on orienteeritud Kaarli, Raudlepa ja ümberkaudse piirkonna teiste külade elanikele. Ubja klubi Ubja klubihoones, mis on ehitatud kaevanduse klubina eelmise sajandi esimesel poolel, on korraliku põranda ja lavaga saal, kuid maja ise on vaatamata stiilsele väljanägemisele tugevalt amortiseerunud ning tegevust seal praktiliselt ei toimu. Ubja küla vaba aja tegeluste kohaks on erinevatele vanusegruppidele küla keskel paiknevad noortekeskus ja päevakeskus. Huvialaringide tegevus sai hoo sisse Ubja päevakeskuse valmimise järel, sest seal on olemas ajakohased ruumid, mida lisaks sotsiaalkeskuse funktsioonidele kasutatakse ka kohaliku kultuuritegevuse vajadusteks. Näpi–Sõmeru külaklubi Huvitav nähtus Sõmeru valla kultuurielus on Näpi ja Sõmeru külaklubi tegevus. See toimib iseseisvalt sisuliselt mittetulundusliku organisatsioonina, kuigi ta ei ole selleks registreeritud. Klubi on tulnud kokku mõlema küla aktiivsete inimeste eestvedamisel, kes on huvitatud oma elu huvitavamaks muutmisest ühiskondlikus korras. Külaklubi eestvedamisel on toimunud külaspordipäevad, regulaarselt toimuvad ümbruskonna taidlusgruppide osavõtul peoõhtud, tegutseb kapell ning viiakse läbi külaklubi jututubasid. Igas kuus toimub mitu ettevõtmist. Sõmeru vald toetab külaklubi tegevust ja klubi käib koos Sõmeru Põhikooli ruumes sealse muusikaõpetaja eestvedamisel. Piirkondlikud kultuuriüritused Sõmeru valla päevad toimuvad igal aastal maikuu viimasel nädalavahetusel. Vallapäevad kulmineeruvad Sõmeru Summeriga, mis leiab aset igal aastal erinevates külades. Igal aastal toimuvad klubide taidlejate ühiskontserdid ja ühised peoõhtud, et tutvuda teiste loomingu ning oskustega ja tutvustada omaenda saavutusi. Sõmeru vald korraldab juba kuuendat aastat Lääne-Virumaa Laste Lillepidu. Sõmeru, Rägavere ja Viru-Nigula koolid peavad ühiselt kevadisi laste laulupidusid. Traditsiooniks on saanud rahvusvahelise laste joonistusvõistluse „Saagem tuttavaks…” korraldamine, mis toimub juba 5. aastat ning kust võtavad osa Sõmeru valla sõprus- ja naabervaldade koolide õpilased. Parimatest laste töödest on üllitatud pildikomplekt ja kalendrid. Kultuurialased sõprussidemed Käivitunud on kultuurikontaktid Norra Stor-Elvdali kommuuniga. On toimunud kaks suurt kultuurikollektiivide vastastikust külaskäiku ning kontsertesinemised. Taastamist vajavad kultuurialased suhted Nurmo vallaga Soomest ja Oforsi kommuuniga Rootsist. Juba viies aasta tuleb korraldamisele laste rahvusvaheline joonistusvõistlus sarjast “Saagem tuttavaks”, millest võtavad osa Hollandi s’Gravenzande, Stor-Elvdali, Nurmo ja Sõmeru valla ning naabervaldade koolide õpilased. Konkreetsed eesmärgid · Rajada Sõmerule uus kaasaegsetele tingimustele vastav multifunktsionaalne keskusehoone koos sisustuse ning haljastus- ja heakorratöödega, kus on loodud kaasaegne ja inimsõbralik keskkond kultuuri, haridust, sotsiaalset suhtlemist toetavatele teenustele. · Säilitada ja edasi arendada rahvakultuuri traditsioone. · Pakkuda vallaelanikele võimalusi vaba aja veetmiseks ja enesetäiendamiseks: regulaarsed peoõhtud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, avalikud üritused, huvialaringide tegevus. · Soodustada ja toetada igati kultuuri edendamisega tegeleva kolmanda sektori tekkimist (seltsingud, seltsid, MTÜ-d). · Huvi kultuuri- ja seltsitegevuse järgi tuntakse eelkõige Vaekülas, Ubjas, Kohalas ja Uhtnas. Sobiva kooskäimiskoha järgi tuntakse puudust Vaekülas ja Uhtnas. Eesmärk on leida sobiv kooskäimise koht. · Uhtna koolile juurdeehitusena aula ehitamine, mis rahuldaks ka klubitöö vajadusi Uhtna külas. · Ubja piirkonna külamuuseumi rajamine. · Sõmeru tiigi kalda väljaehitamine puhkekohaks ja suveüritusteks. · Renoveerida Kaarli rahvamaja. · Võimaldada taidlejatele kultuurivahetus ja edasiseks tegevuseks motiveerivad esinemisvõimalused suurüritustel. · Ringijuhtide täiendkoolitus. · Harjutamis- ehk proovivõimaluste laiendamine kõikide kohalike hariduse ja kultuuri valdkonnas olemasolevate ruumide integreeritud ärakasutamise kaudu. 5.3.3. Seltsitegevus ja kodanikealgatuse toetamine Olukord Sõmeru vallas on registreeritud 50 mittetulundusühingud (MTÜ), kuid enamus neist on korteriühistud, ning samatüübilised aiandus- ja garaažiühistud. Vallas on üheksa muud mittetulundusühingut, kes tegelevad jahinduse, spordi, vanade autode restaureerimise ja muuga (Sõmeru maaparandusühistu, Taevakanalite Esinduste Liit). Asutatud on MTÜ Vahva Vaeküla ja MTÜ Sõmeru Start). Kindlasti on kohalikul omavalitsusel vaja tegutseda selle nimel, et seltsitegevust ja MTÜ-de asutamist toetada. MTÜd on üks väljund kohaliku elu suunamisel ja elu huvitavamaks tegemisel, eriti kaugemates maapiirkondades. Ühingute kaudu on võimalik tuua piirkonda lisaressursse, muuta inimesi aktiivsemaks ja süvendada kogukonnatunnet. Kolmanda sektori rolli on otstarbekas suurendada eelkõige sotsiaalsektoris, ettevõtjate ühishuvide esindamisel (näiteks reklaamil), kohaliku kultuurielu rikastamisel, keskkonnakaitsel ja heakorra tagamisel ning maaelu ja turvalisuse arendamisel. Suurem on seeläbi ka inimeste enda kaasatus oma kogukonna arengusse. Sõmeru valla inimesed on ühisüritustest ja ühistest ettevõtmistest väga huvitatud. Huvipakkuvamad on jaanipäev, kultuuriüritused, koristustalgud, osalemine ühises naabrivalves, arengukava koostamine, noorteüritused, kauni kodu konkurss ja sportmängud. Nimetatud tegevustes kaasalööjaid oleks veelgi rohkem, kui leiduks eestvedajaid. Tuleb üles leida sädeinimesed! Headeks näideteks on Uhtna ja Vaeküla, kust tuli ka algatus piirkondliku arengukava koostamiseks. Vald omalt poolt saab aidata mittetulundusühinguid nende asutamisel, asutamisdokumentide ettevalmistamine, vormistamine ja registreerimisega seotud toimingud. Konkreetsed eesmärgid · Vajalik on initsieerida ja toetada kodanikualgatust: o koostada MTÜ-de register, mida jääb haldama kohalik omavalitsus o edendada külaliikumist läbi MTÜ-de toetamise o käivitada naabrivalve tegevus tiheasustusega aladel o anda MTÜ-dele tegevustoetust (sõidu, telefoni jms. kulud) ning toetada MTÜ-sid projektidele lisaraha leidmisel ja omaosaluse katmisel. · Täpsemalt on vaja välja töötada külavanema statuut. · Luua külades kooskäimisvõimalused nii noortele, kui vanadele. 5.4. Mitmekülgsed võimalused huvitegevuseks ja vaba aja sisustamiseks 5.4.1. Huviringid Sõmeru vallas on olemas mitmesugused võimalused vaba aja veetmiseks ja huvitegevuseks.Lisaks tunnivälisele huvialaringi- ning treeningtegevusele põhikoolides ning Sõmeru klubis on võimalik aega veeta päevakeskustes ning noortekeskustes. Vaba aja sisukama veetmise eesmärgil on korda tehtud või rajatud rida spordi- ja mänguväljakuid, mida ka aktiivselt kasutatakse. Olukord Sõmerul, Uhtnas ja Sõmeru koolis töötavate huvialaringid valik on mitmekesine. Sõmeru vallas elab mitmeid inimesi, kes on võimelised pakkuma huvialaringides põnevaid oskusi ja teadmisi nii muusika, tehnika kui rahvakunsti valdkonnas. Olemas on piisaval hulgal huvilisi, nii et järk-järgult käivituvad ringid ka äärekülades. Töötavad mitmesugused huvialaringid: Sõmerul: näitering, lilleseade, rahvatants, aeroobika, seltskonnatants, laul, lauatennis, beebikool. Uhtnas: näitering, rahvatants, muusikaringid ja -ansamblid, jooga, flamencotants. Sõmeru koolis: pallimängud (rahvastepall, korvpall, käsipall), kergejõustik, rahvatants, lauatennis, mudilaskoor, kunstiring, lauluansamblid, klaveriõpe. Ubjas: laulu- ja mänguring ning käsitööring lastele, tervisevõimlemine nooremale ja vanemale eale. Vaekülas on olemas kooli jõusaali ja võimla kasutamise võimalus, loomisel on lauluringid ja näitering. Sõmeru valla lastel on võimalus õppida Rakvere linna erinevates huvikoolides: Tantsu-ja kunstikool Athena, Kaurikool, Esteetika ja Tantsukool, Rakvere Muusikakool, muusikakool Rajaots, samuti Kunda Muusikakoolis. . Huvihariduse andmiseks oleks vaja jooksvalt läbi viia küsitlusi, mis lapsi huvitab, sest huvid kogu aeg muutuvad. Asemele tulevad uued asjad, mis muutuvad populaarseks. Huvijuhtidele on vaja arendusvõimalusi ja ette näha palgatõus, et tagada head ringijuhid. Noortekeskustel ja klubidel tuleb tõhustada omavahelist koostööd, et tegevused ei kattuks. Laste huvitegevuse arendamiseks on vajalik, et ringid oleksid lastele tasuta ning tagada ka peale huviringide lõppemist laste tasuta ühistransport koolist koju. Uue Sõmeru keskusehoone juurde on vajalik rajada laste mänguväljak. Suur vajadus on mänguväljaku järele ka Sõmeru põhikooli juures. Konkreetsed eesmärgid Valla konkreetsed ülesanded huvihariduse ja –tegevuse valdkonnas on järgmised: · Laiemate huvitegevuse võimaluste loomine Vaeküla ja Ubja piirkonna lastele, kes elukoha tõttu jäävad kooli ühistegevusest kõrvale, rajades sinna spordiplatse ja käivitades ringide töö vastavalt elanikkonna nõudlusele. · Leida vahendid ringijuhtide koolitamise toetamiseks. · Käivitada uusi huviringe vastavalt uuenenud ootustele. · Toetada jätkuvalt valla õpilaste muusika-, tantsu ja kunstiõpinguid. · Koostöö mitmesuguste huviharidust pakkuvate seltside ja MTÜ-dega. 5.4.2. Noorsootöö Olukord Peamine noorsootöö toimub läbi avatud noortekeskuste tegevuse. Sõmeru vallas on välja kujunenud omanäolised avatud noortekeskused. Noorsootöö pidevast edenemisest annab märku avatud noortekeskuste suurenenud külastatavus, koostöö naaberomavalitsuste noortekeskuste ja noortetubadega ning projektikirjutamise oskuse edenemine, samuti projektijuhi töölevõtmine Sõmeru klubisse, kelle peamiseks ülesandeks ongi kirjutada noorsootööd puudutavaid projekte, neid juhtida ning nõustada noortejuhte projektide kirjutamisel ning aruannete koostamisel. Viimaste aastatega on paranenud ka avatud noortekeskuste tingimused. Valla viies avatud noortekeskuses (Sõmeru, Vaeküla, Roodevälja, Uhtna ja Ubja) töötavad juhendajatena erialase kõrg- või lõpetamisel kõrgharidusega spetsialistid, haritud, asjatundlikud ja vastutusvõimelised noorsootöö juhid. Interneti püsiühendus on olemas kõigis avatud noortekeskustes. Avatud noortekeskuste materiaalne baas vajab täiendamist. Tellitud on noortele sobivad pressiväljaanded avatud noortekeskustesse. Sõmeru noortekeskuse kasutuses on Sõmeru klubi spordisaal kus pakutakse laiemaid võimalusi kogu valla noortele sportimiseks. Sõmeru valla avatud noortekeskuste tegevust on positiivselt kajastatud meedias ning on toodud eeskujuks teistele omavalitsustele. Vallal on ka oma noorsootöö arengukava, mis on läbi töötanud valla noortekeskuste juhatajatega. Lisaks on olemas eraldi arengukavad ka noortekeskustele. Suvisel perioodil peavad tegutsema noorte töö- ja puhkelaagrid, samuti laagrid kasvatusraskustega noortele aastaringselt. Vabanev Sõmeru klubi saal tuleb avatud noortekeskuse käsutusse. Vaeküla avatud noortekeskuse ruumid asuvad endise Vinni NST Vaeküla osakonna amortiseerunud kontorihoones. Ubjas on avatud noortekeskuse jaoks renoveeritud kaks ruumi kuid hoone tervikuna vajab kapitaalremonti. MTÜ Sõmeru Start on võimalik taotleda tegevustoetust ka avatud noortekeskustele. Konkreetsed eesmärgid · Tagada noortekeskustele nende vajadustele vastavad ruumid. · Noortele nii üldhariva kui ka lõõgastava vabaaja veetmise võimaluste pakkumine, noorte omaalgatuse soovi toetamine, et vähendada kuritegevust ja narkomaania ohtu piirkonna noorte hulgas. · Pakkuda huviharidust lastele tasuta · Varustada avatud noortekeskused tegevustpakkuva inventariga. · Soodustada noorsootöötajate täiendkoolitust. · Võimaldada projektikirjutamise ja juhtimiskoolitustel osaleda noortel endil. · Viia läbi ühiseid meeskonnatöö koolitusi ja projekte. · Teha koostööd maakonna noorsootööspetsialistiga, Eesti ANK-ga, ühendusega Euroopa Noored. · Leida võimalused suhtlemiseks sõprusvaldadega välismaal (Norra Stor-Elvdali kommuun, Soome Nurmo vald jt). · Leida võimalused noorte suviseks tööks. · Aktiveerida noori osalema kõikvõimalikel konkurssidel, võistlustel jne., suurendades sellega nende läbilöögivõimet tulevikus. · Kaasata noori kultuuritegevuse arendamisse põlevkivi kaevandamise ajalugu käsitleva Ubja külamuuseumi rajamisel. 5.4.3. Rahvasport Olukord Sõmeru aladel on soodsad looduslikud tingimused mitmesuguste spordialade viljelemiseks (suusatamine, jooks, maastikurattasõit, orienteerumine, mägijalgrattasõit, palli- ja muud võistlusmängud, staadionialad jne.). Viimasel ajal on kasvanud rahva omaalgatus spordiplatside korrastamisel. Sel moel on rajatud Sõmeru võrguplats ja Ubja spordiväljak. Sõmeru vallal on olemas oma logoga sportsärgid, mida kannavad valda esindavad sportlased ning mida on jagatud auhindadena vallasisestel spordivõistlustel. Igal aastal võetakse osa valdadevahelistest suve- ja talimängudest. Spordirajatised Sõmeru valla omanduses on järgmised spordikompleksid: · Sõmeru Põhikooli võimla ja staadion · Uhtna Põhikooli võimla, staadion ja jõusaal · Sõmeru klubi võimla Värske asfaltkatte on saanud korvpalliväljak Sõmerul ja rulaplats Uhtnas. Spordirajatised on olemas ka Vaeküla koolil. Sõmeru Põhikoolil on täismõõtmetega võimla, kus lisaks kehalise kasvatuse tundidele tegutseb 6 spordiringi. Võimlat kasutavad veel 5 – 6 täiskasvanute treeninggruppi (korvpall, jalgpall, võimlemine jt.) ning üksiküritajad. Välja on ehitatud jõusaal. Saali kasutatakse vallasiseste ja ka maakondlike turniiride korraldamisel. Võimla puuduseks on väike kohtade arv pealtvaatajatele, mille tõttu ei ole seal võimalik läbi viia atraktiivseid spordivõistlusi. Tehtud on remont riietus- ja pesuruumides. Kooli kõrval on suur staadion jooksuradade ja kaugushüppekastidega. Staadionil on võimalik mängida jalgpalli ning staadioni kõrval korvpalli. Välistaadion leiab kasutamist ka kohaliku rahva poolt. Kuid nii võimla saal kui staadion vajavad kapitaalremonti. Uhtna Põhikoolis on kehakultuuriga haaratud enamus õpilastest, tegeldakse peamiselt suusatamise, aga ka kergejõustiku ja võimlemisega. Võimlat kasutab veel korvpallimeeskond. Kuna koolil puudub aula, siis peab võimla täitma ka aula ülesandeid, mille tõttu on teda raske sisustada traditsioonilise võimlana. Aktiivset kasutamist on leidnud jõusaal, mis asub koolimaja keldrikorrusel. Kooli kõrval asub staadion, kus lisaks jooksuradadele on rajatud ka saepuruga kaetud tehissuusarada, mis võimaldab õpilastel suusahooaega alustada juba peale esimest kerget lumesadu ja külmetamist. Staadioni kõrval asub staadionimaja, kus on võimalik hoida ka staadioniinventari. Staadion vajab rekonstrueerimist. Uhtna kooli võimla peab olema edaspidi avatud vallarahvale ka koolivälisel ajal. Seni on puudunud vahendid võimla töötajate töötasudeks. Vaeküla koolil on võimla, staadion ja palliplatsid, korrastamist vajavad väliujula ja uisurada. Kuna kooli internaadihooned pakuvad head majutusvõimalust, on Vaeküla hea paik suviste spordilaagrite korraldamiseks. Sõmeru spordisaali renoveerimine on lõppenud, spordisaal on saanud särava, värske näo. Seal on võimalik mängida korvpalli, võrkpalli, lauatennist. Valminud on ka kaasaegsed dushi- ja riietusruumid. Suusarajad ja mänguväljakud Sõmeru alevikus on 7 km pikkune suusarada, mis on osaliselt valgustatud. Uhtnas on 3 kilomeetri pikkune suusarada. Sõmeru suusaraja puhul vajab lahendamist maa omandiküsimus. Käsil on lasteaedade juurde kuuluvate mänguväljakute laiendamine ja renoveerimine. 2004. aastal põhjaliku uuenduse läbi teinud Sõmeru lasteaia mänguväljak on avatud kasutamiseks kõigile. Ehitamist ootab II etapp, mille käigus on plaanis ehitada liiklusväljak. Lapsesõbralik mänguplats Vaekülla rajati 2001. aasta sügisel. Ubjas on lastele mängimispaikadeks juhuslikult paigutatud liivakastid ja kaks spordiplatsi, kaasaegsete võimaluste ja atraktsioonidega mänguväljak esialgu puudub. Uhtna külakeskuses kõlakoja platsil valmis 2005. aasta sügisel uus mänguväljak kogu piirkonna lastele. Vajalik on uuendada lasteaia territooriumil olevaid mänguvahendeid. 2005.a. rajati laste mänguväljak Ussimäe korruselamute juurde. 2006. aastal on kavas rajada mänguväljak Näpi külla. Spordiüritused Populaarsust koguvad Sõmeru valla sisesed korvpalli- ja lauatenniseturniirid, milledest viimastel aastatel on osa võtnud ka naabervaldade sportlased. Erinevate spordiga tegelejate omavahelise koostöö heaks näiteks on Sõmeru Valla Päevadel toimunud tähejooks läbi valla külade. Sõmeru Spordiklubi on üheks nimejooksude sarja korraldajaks Mõedaku Spordibaasis. Kasutades ära rahva märgatava omaalgatuse kasvu spordiplatside korrastamisel, on võimalik ja vajalik hoogustada kohalikku sporditegevust ja luua valla esivõistluste süsteem, viies läbi spordivõistlusi võimalikult erinevatel aladel. Tänaseks toimuvad Sõmeru valla meistrivõistlused koroonas, lauatennises, korvpallis, mälumängus, suusatamises. Spordiklubid Sõmeru vallas tegutseb kaks spordiklubi: · MTÜ Sõmeru Spordiklubi, kus põhiliselt tegeldakse suusatamise ja lauatennisega · MTÜ Sõmeru Start – tegeleb nii kultuuri- kui spordiürituste korraldamisega Kõigi spordiklubide tööd toetab Sõmeru vald vastavalt eelarvelistele võimalustele. Sõmeru Spordiklubi ja Sõmeru Stardi põhikirjad on koostatud selliselt, et tulevikus on võimalik klubide tööga liituda mistahes spordialade viljelejatel. Probleemid · Sõmeru kooli võimlas on väga väike arv kohti pealtvaatajatele · Uhtna võimla ei ole vallarahvale koolivälisel ajal avatud · Ujula ja ujumisvõimaluse puudumine valla territooriumil · Harrastatavate spordialade ühekülgsus, eriti talveperioodil · Spordi edendamise strateegia ja spordiinstruktori puudumine vallas Konkreetsed eesmärgid · Pakkuda elanikele võimalusi vaba aja veetmiseks, tervise tugevdamiseks, stressi maandamiseks ja enesetäiendamiseks. · Noorte puhkeaja- ja spordivõimaluste laiendamine – spordiväljakute korrastamine eelkõige olemasolevate võimaluste baasil (olemasolevate võimaluste aktiivsem kasutamine) ja ka uute rajamine. · Arendada rahvasporti ja korraldada mitmesuguseid rahvaspordiüritusi ja sportlikke avalikke üritusi – pere- ja spordipäevad jms. · Toetada tegutsevate ja juurdetekkivate spordiga seotud mittetulundusühingute tegevust, sh rahva omaalgatust spordiplatside korrastamisel. 5. Ressursid, probleemid, vajadused ja konkreetsed eesmärgid 5.5. Hea potentsiaal elamumajanduse arendamiseks Olukord Eesti taasiseseisvumine ja turumajanduslike põhimõtete rakendamine on toonud kaasa suured muutused valla maakasutuses. Suurimaks probleemiks elamuehituses on sobivate munitsipaalomandis maade puudumine, mistõttu omavalitsusel pole maakasutuse planeerimise ja juhtimise võimalust maaomandi kaudu. Elamuehituse eramaadele ning riigi omandisse jäetud maadele koondunud äriline arenguhuvi on juhuslik ning koormab valla eelarvet kaasnevate kulutustega infrastruktuuri arendamiseks. Maakasutuse otstarbekaks korraldamiseks on vajalik maade vahetamise võimalus, milleks vallal puudub ressurss ning riigil huvi. Kindlasti tuleb detailplaneeringute puhul arvestada looduskeskkonna taluvusest, rohe- ja sotsiaalalade tarvis maa reserveerimise vajadustest tulenevaid piiranguid. Kuid tuleb arvestada ka juba siin elavate inimeste huvide, vajaduste ja ootustega. Tulenevalt iga elanikkonna grupi spetsiifikast on nende huvi ja hoiakud ka mõnevõrra erinevad ja sageli isegi vastandlikud, valla põliselanikud (maaomanikud), kinnisvaraarenduspiirkondade elanikud, kortermajade elanikud jm. Tuleviku kavandamisel tuleb arvestada tasakaalustatult kõigi elanikegruppide huvidega samaaegselt püüdes kujundada sellest üksteist mõistvat ja piirkonda hoidvat kogukonda. Konkreetsed eesmärgid Elamuehitust eelisarendada ja laiendada eelkõige Sõmeru - Näpi. Uhtna, Ubja, Roodevälja, Ussimäe ja Vaeküla piirkondades, kus on kavas arendada väike- ja keskmise suurusega ettevõtlust ja luua uusi tootmisalasid. Elamuehituseks sobivate maade munitsipaliseerimine. Maa-alade detailplaneeringute koostamine. Etapiviisiliselt tuleks elamuehituspiirkondi varustada tehnilise infrastruktuuriga, sh kaasates välisabi programmide vahendeid. Vajalik on kiiresti luua Sõmeru vallale ühtne aadressisüsteem, et kiirabi, päästeteenistus ja kirjakandja jõuaksid õigete kohtadeni. 5.6. Kaunis loodus ja rikas kultuuripärand Olukord Kohalikku valla elukeskkonda iseloomustab kaunis loodus ja rohelus (rabad ja sood, Varudi pühad paigad, allikas, ohvrikivid Kunda jõgi ja loodusrada. Valla territooriumile jäävad mitmed kaitsealad: Sämi-Tagakülas Sämi-Kuristiku sookaitseala, Rahkla allikad, Sämiveski allikad, Kohala park, Uhtna park, Vaeküla park, Kunda jõe keskjooksu karsti ning allikate piirkond – Muru, Sämi, Rahkla külades. Valla territooriumil asub väga mitmeid (kultuurilisi) vaatamisväärsusi. Arhitektuurimälestised: Andja mõisa tuuleveski (1804), sild (19.saj), peahoone ja aida varemed koos piirdemüüridega (18.saj lõpp) Rägavere mõisa peahoone (17.saj) koos kõrvalhoonete (18.-19.saj) ja pargiga; taastatud 1989.aastal, käesoleval ajal eravalduses Sõmeru mõisa vesiveski (19.saj I pool) koos sillaga (1884) Uhtna mõisa peahoone (19.saj I pool), ait, tõllakuur (mõlemad 18.-19.saj vahetus); korrastamisel, eravalduses Vaeküla mõisa peahoone (19.saj I pool); kasutusel Vaeküla Kooli sööklana Lisaks veel valla territooriumi olevad muud mõisakompleksid: Toomlas, kasutusel elumajana, eravalduses; Roodeväljal, kasutusel kontorihoonena; Kohalas, kuni aastani 1986 oli mõisas Kohala kool, praegu on mõisakompleks eravalduses ning kasutusel toitlustus- ja vaba aja veetmise kohana. Probleemina võiks välja tuua turismimajanduse suhteliselt madala taseme. Kohalike elanike endi hinnangul ei ole nende piirkonnas märkimisväärset potentsiaali turismi- ja puhkemajanduses võrreldes teiste piirkondadega oma maakonnas ja Eesti kontekstis tervikuna. Kuid vaatamata sellel tuleks esile tõsta Sõmeru vallas seda, millel see potentsiaal ikkagi on[5]. Siin peab toetuma eelkõige sellistele ressurssidele nagu kultuuripärand, ajalugu, ettevõtlus, soodne asukoht - paiknemine turismitrassil. Pakkuda tuleks puhke- ja vabaaja veetmise võimalus alustuseks kohalikele elanikele oma vallast ja Rakverest ning läbisõitjatele. Sobivale kaugusele jääb ka Tallinn, et pakkuda puhke- ja seminariteenuseid. Praegu puuduvad kohapealsed turismimarsruudid, info pole kompleksselt kättesaadav, turismiobjektid pole eksponeeritud piisavalt ning praktiliselt puuduvad majutust-toitlustust ja vabaajategevust pakkuvad ettevõtted. Turismiettevõtjate osakaal ülajäänud ettevõtluse suhtes on väga väike. Küsimustikus pakuti vastanute poolt välja palju erinevaid vaatamisväärsusi, eriti toodi esile Kohala mõisa, Uhtna mõisa ja parki, Rägaveret ja teisi väiksemaid mõisaid (mõisaid nimetati ühtekokku 40-nel korral), Kreutzwaldiga seotud paiku, Kunda jõge ja loodusrada ning muid looduobjekte, kuid sageli ka hooldatud ja korras kaasaegseid hooneid ja komplekse. Ubjas võiks olla kaevandus- ja külamuuseum, ruumid on olemas, osa materjale võiks saada Rakvere muuseumilt. Sõmeru vanas kuivatis saaks rajada koha ajalugu tutvustava muuseumi. Selleks on aga vaja lahendada omandiküsimused, sest hetkel ei kuulu vallale seal ühtegi maatükki. Põhja-Eesti omavalitsused osalevad Põhja-Eesti Turismiarenduskeskuses. Vald peaks ise aktiivselt koguma andmeid ja turismiarenduskeskusega pidevalt infot vahetama. Vajalik on selgitada, kui palju on potentsiaalseid ettevõtjaid, MTÜ-sid, kes oleksid turismi arengust huvitatud ja vallavalitsuse poolt tuleks siis omakorda nende tegevust suunata ja toetada läbi info, koolituse ja lisarahastusallikate leidmise ja taotlemisel toetamise. Kohalikel omavalitsustel on mitmesugused võimalused välise rahalise abi saamiseks turismitegevuse intensiivistamiseks ja käivitamiseks oma piirkonnas. Arengu kiirendamiseks tuleb ära kasutada turismi arengut toetavaid mitmesuguseid abiprogramme (sh. struktuurifondid). Vajadus on oma valla loodust, kultuuri ja majandust tutvustava raamatu järgi. Jälgida tuleb, et maakondlikes väljaannetes (trükised, infotahvlid, jm) oleks kajatatud ka Sõmeru valla objektid. Potentsiaalsete puhkealade, parkide ja kergteede paiknemine nähakse ette üldplaneeringus. Vajalik oleks kaardistada potentsiaalsed turismiobjektid, nende kasutusele võtt ja eksponeerimine. Vajalik oleks selgitada nende omanike huvitatud sellises tegevuses osaleda. Konkreetsed eesmärgid · Aktiivselt koguda andmeid ja turismiarenduskeskusega pidevalt infot vahetada. · Osaleda Põhja-Eesti Turismiarenduskeskuse tegevuses ja kaasata turismindusest huvitatud isikuid (mõisate omanikud, puhkekeskused jms). · Selgitada välja, kui palju on potentsiaalseid ettevõtjaid, MTÜ-sid, kes oleksid turismi arengust huvitatud. · Toetada ettevõtjate tegevust läbi info, koolituse ja lisarahastusallikate leidmise ja taotlemisel toetamise. · Välja anda oma valla loodust, kultuuri ja majandust tutvustav raamatuid ja muid trükiseid. · Jälgida maakondlikes väljaannetes (trükised, infotahvlid, jm) Sõmeru valla objektide kajastamist. · Näha üldplaneeringus ette potentsiaalsete puhkealade, parkide ja kergteede paiknemine. · Kaardistada potentsiaalsed turismiobjektid, nende kasutusele võtt ja eksponeerimine. · Turismiviitade paigaldamine. · Juurdepääsuteede rajamine. 5.7. Loodust säästev ja kaitsevelukeskkond 5.7.1. Maavarad ja kaevandamine Olukord Ajalooliselt on Sõmeru vallas maavarasid kaevandatud. Ubja on traditsiooniline põlevkivi kaevandamise piirkond. Sämi liivamaardla: asub 19 km Rakverest idas ja 25 km Aserist edelas Kunda jõe paremal kaldal. Maardla on kantud riiklikku maavarade registrisse Eesti Maavarade Komisjoni 03.02.1999.a. protokolli alusel ja maardla kohta on koostatud registrikaart. Maardla külgneb edelas Uhtna-Kiviõli maanteega. Maardla kujutab endast tasast jääjärvelist tasandikku, mille absoluutsed kõrgused kõiguvad 61-63 m piirides. Kasuliku kihi moodustab maardlas valdavalt väga peeneteraline kvarts-päevakiviliiv vähese kruusa ja veeristega. Liiva peensusmoodul on 1,2-1,3 ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,4-1,7%. Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1-5,7 m, kattekihi keskmine paksus on 0,32-0,4 m. Liiv sobib kasutamiseks mördiliivadena ja liivlahjendajana tellisetööstuses. Liiva varu on maavarade registris arvele võetud aktiivse reservvaruna 693 tuh m3. Maardla asub hästi teedega varustatud piirkonnas ja tema ekspluateerimine on küllaltki ökonoomne. Sämi liivamaardla pindalaga 14,47 ha on antud kasutusvaldusse OÜ-le Kohala SF kuni 2026.aastani. Ubja põlevkivi uuringuväli: asub Ubja lähistel, mõlemal pool Rakvere-Kunda raudteed. Kinnitatud põlevkivi varu seisuga 01.01.1995 Ubja plokis aktiivse reservvaruna oli 25 843 tuh tonni. 1998.a. teostas AS Viru Geoloogia täiendavad uuringud põlevkivi kvaliteedi määramiseks. 1999.a. viis Eesti Geoloogiakeskus läbi uued uuringud, mille alusel koostati aruanne ja Eesti Maavarade Komisjon kinnitas Ubja uuringuala pindalal 284,94 ha põlevkivi aktiivseks tarbevaruks 6 542 tuh. tonni. Kaevandamisele kuuluv varu mäeeraldise piires on 3495 tuh.tonni. Kaevandatav pindala 20 aastaks on kokku 155,22 ha, keskmine aastane kaevandamise maht 150 tuh.tonni põlevkivi. Põlevkivi kasutab AS Kunda Nordic Tsement tsemenditootmisel tehnoloogilise kütusena. Lõuna-Aru lubjakivikarjäär: asub Kunda-Rakvere raudtee ääres Kundast 6-8 km kaugusel. Leiukoha lubjakivi on geoloogiliselt uuritud esmajärjekorras tsemendi toorainena kasutamiseks Kunda tsemenditehases koos Kunda leiukoha saviga. Osa lubjakivi on uuritud ehituskillustiku toorainena. Karjäär rajati 1961.a. instituudi Giprotsement projekti alusel. Karjääriprojektiline võimsus oli 2,6 miljon tonni lubjakivi aastas. AS Kunda Nordic Tsement on karjääri omanik alates 1995. aastast. Mäeeraldise suurus on 317,34 ha, millel paikneb14 616 tuh.m3 tsemendilubjakivija 11 295 tuh m3 ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru, mis on kogu ulatuses kaevandatav ja 1475 tuh m3 tsemendilubjakivi ja 2538 tuh m3 ehituslubjakivi passiivset tarbevaru. Maksimaalne aastatoodang on 385 tuh m3 tsemendilubjakivi ja 50 tuh m3 ehituslubjakivi. 2005 a. laekus ressursimaksust valda ligikaudu 2,8 miljonit krooni. Elanike seal läbi viidud küsitluse tulemuste osas jagunesid vastanud enam-vähem pooleks, natuke üle poole arvab, et maavarasid võiks kaevandada, aga piiratud koguses, ülejäänud arvavad, et oleks parem, kui üldse ei kaevandataks. Konkreetsed eesmärgid Jätkuv koostöö raamlepingu alusel AS-ga Kunda Nordic Tsement Ubja piirkonna infrastruktuuri parendamisel. 5.7.2. Jäätmekäitlus Olukord Valdavalt tulenevad keskkonnariskid liiga intensiivsest kaevandamisest või kaevandamisel keskkonnanõuete eiramisest, ohtlike ainete käitlemisega seotud ettevõtlustegevusest, elamuehituse laiendamisest ja olmejäätmete hulgast ja nende käitlemise viisist. Sealjuures on eesmärgiks probleemide ennetamine jäätmete hulga ja nende ohtlikkuse vähendamisega. Puhas elukeskkond on üheks eelduseks atraktiivse elukeskkonna kujunemisele. Seoses Euroopa Liidu uute direktiivide alusel kehtestatud nõuetega ja sellest tulenevate väikeprügilate sulgemisega tuleb lahendada olmejäätmetega tekkivad probleemid. Uus jäätmeseadus, mis jõustus 1. jaanuaril 2005, toob vallale kaasa palju kohustusi. Ühine maakondlik jäätmekava on väljatöötamisel. Vallal on valmis oma jäätmekava (koostaja PIC Eesti AS) ja jäätmehoolduseeskiri, kuid sel aastal veel korraldatud jäätmevedu ei käivitu. Arendustegevus hakkab toimuma vastavalt jäätmekavale, mis saab olema valla arengukava üheks osaks. Käesoleval ajal ei vasta tingimustele ükski valla territooriumil paiknev prügila ja kõik nad kuuluvad sulgemisele. Sõmeru valla ega ka Pandivere kõrgustikul paiknevate naaberomavalitsuste piires ei ole jäätmete ladustamist kohalikesse prügilatesse tänapäevaste keskkonnanõuete kohaselt võimalik korraldada. Lähiajal on seoses keskkonnamaksude rakendamise ja kulupõhise majandamisega jäätmekäitlustasud oluliselt tõusmas. Jäätmete kontrollimatu loodusesse sattumise vältimiseks tuleb hajaasustusega külades kasutusele võtta kogumispunktid piirkondade prügitoojate teenindamiseks, kuid sorteerimist ei ole otstarbekas kohalike kogumispunktide juures rakendada. Maakondliku jäätmekava järgi on Sõmeru valda Ussimäele kavandatud prügi sorteerimisjaam koos komposteerimishoonega. Jäätmete lõppladestus jääb väljapoole Lääne-Viru maakonda. Viimastel aastatel on korraldatud ohtlike jäätmete mobiilne kogumine 2 korda aastas. Konkreetsed eesmärgid Olmesfääris tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks elanikkonnalt ning nende viimiseks käitlusettevõtetesse on otstarbekas kasutada püsivaid kogumiskonteinereid elamispiirkondadele võimalikult lähedal või teostada kogumisreide vähemalt kaks korda aastas. Tiheasustusaladel rajada jäätmemajad. Vajalik on jäätmete hulga vähendamine ja selleks inimeste teadlikkuse tõstmine jäätmete käitlemisel – komposteerimine, jäätmete sorteerimine, ohtlike jäätmete eraldi kogumine. Rangelt tuleb jälgida, et jäätmeid ei veetaks metsa, karjääridesse, tühermaadele. Kõik isetekkelised prügi mahapaneku kohad likvideerida võimalikult kiiresti, et vähendada sinna veetava prügi kogust. 5.7.3. Heakord Olukord Hea elukeskkonna eelduseks pole ainult korras infrastruktuur vaid ka heakorrastatud ümbrus. Kõigis Sõmeru valla territooriumi olevates alevikes ja külades on nii hästi heakorrastatud piirkondi, kui ka neid, kus heakord vajab parandamist. Igal paikkonnal tuleks koostada oma heakorra kava, mida siis vald saaks omakorda aluseks võtta heakorra tagamise ja heakorratööde tegemisel. Üheks probleemiks on Sosnovski karuputke leviku laienemine ka Sõmeru valla aladel, eelkõige Uhtnas, Ubjas ning Selja ja Kunda jõe äärsetel aladel. Putke mürgine mahl tekitab kokkupuutel nahaga rasket põletikku. Sosnovski karuputk levibki sageli voolvete kallastel ja mõne aastaga võib ta oma asurkonda suurendada mitukümmend korda. Konkreetsed eesmärgid · Korrastada olemasolevad heakorraeeskirjad. · Lagunenud majadele ja hoonetele leida omanikud. · Omanikuta hooned munitsipaliseerida ja müüa. · Regulaarselt korraldada heakorrapäevi. · Käivitada vallasisene Kauni Kodu konkurss. Välja töötada heakorra ja haljastuskavad. Teeäärte ja teede lähisalade heakorrastamise programmi käivitamine. Parkide ja puistute rajamise planeerimine. Ubja rajatava kaevanduse rekultiveerimise käigus puhkeala rajamine (kaugemas tulevikus). Parkide ja puistute rajamine. Süstemaatiliselt jälgida Sosnovski karuputke levikut ja tõrjet ning teavitada nii keskkonnaministeeriumi, kui maaomanikke. 5.8. Toetav vallavalitsus Olukord Sõmeru valla aktiiv on seadnud endale eesmärgiks tuleviku kavandamisel arvestada tasakaalustatult kõigi elanikegruppide huvidega ning püüda samaaegselt kujundada sellest üksteist mõistvat ja piirkonda hoidvat kogukonda. Vallavalitsus on kaasanud oma arengu kavandamisse võimalikult paljud huvigrupid, et saavutada kaalutletumad lahendused. Elanikud on rahul vallavalitsusega, nad hindavad, et see on toetav, arvestab inimestega, pöörab suurt tähelepanu lastele ja noortele ning nende tegevuse toetamisele, huvitub elanikkonna käekäigust, avatud suhtlemisele avalikkusega. Ka enamus küsimustikule vastanutest on rahul vallavalitsuse tegevusega, (jah või pigem jah) 65%, rahulolematuid oli 26% vastanutest. Mõnevõrra torkas silma interneti teel vastanute suurem rahulolematus. Kui kirjalikult vastanute seas oli neid 20%, siis interneti teel vastanute seas 52%. Info levikuga vallas on siiski enamus vastanutest rahul. Kõige olulisemaks info allikateks on valla leht Sõmeru Sõnumid, mis paljude puhul on esmaseks infoallikaks, olulisel kohal on ka internet, naabrid ja tuttavad. Väga vähe levib info läbi külavanemate. Konkreetsed eesmärgid Parandada avalike teenuste kättesaadavust – rajada kaasaja nõuetele vastavad tingimused ja võimalused uues multifunktsionaalses keskusehoones Sõmerul. Tugevdada külavanemate rolli külades. Jätkata vallalehe väljaandmist ja muuta see sisukamaks. 5.9. Probleemide kokkuvõte piirkonniti Küsimustiku põhjal selgus, et valla erinevates piirkondades on ka probleemid ja vajadused mõnevõrra erinevad. Roodeväljal on kõige olulisem Rakvere ümbersõidu põhjapoolne osa, vesi- ja kanalisatsioon, seejärel teed ja tänavad, praktiliselt puuduvad ka kohapealsed elukondlikud teenused, kuid puudub ka vajadus, sest neid tarbitakse peamiselt Rakveres. Oluline on inimeste jaoks heakord, laste mänguväljakud, noorte kooskäimiskohad ja sportimisvõimalused. Näpil on probleemiks vesi- ja kanalisatsiooni ka turvalisus ning teede ja tänavate korrashoid. Vajalikud on noortetoad ja sportimisvõimalused, kus lastel ja noortel oleks võimalik vaba aega veeta. Samuti vajaks parandamist tänavavalgustus ja teenuste pakkumine elanikele. Ussimäe piirkonda iseloomustab tihe seotus Rakvere linnaga. Neil puudub vajadus teenuste järgi oma piirkonnas, sest kõik vajalik on olemas Rakveres. Nende põhiliseks probleemiks on teede- ja tänavate korrashoid, vajalik on ka tagada paremad juurdepääsuteed majadele ja parkimisvõimalused. Samuti on olulised tänavavalgustus, turvalisus ning laste sportimis- ja vabaaja veetmise võimalused kohapeal. Vaeküla inimesed ei ole rahul vee ja kanalisatsiooniga, internetiühendusega ja teenuste vähesusega kohapeal. Nende ootuses on külakeskus, kus oleksid mitmed asjad koos (noortekeskus, klubiline tegevus, päevakeskus) ja mis oleks ka seltsielu keskuseks. Vajalikud on mitmesugused elukondlikud teenused. Vaekülas on vajalik toetada ettevõtluse arengut. Ubjas on probleemiks teed ja tänavad, tänavavalgustus, elekter, internet ja heakord. Ubjas korrusmajadel on kütteprobleemid, millele tuleb leida kiire lahendus. Inimesed on huvitatud seltsielust ja külakeskuse olemasolust, kus oleksid mitmed asjad koos (noortekeskus, klubiline tegevus, ringid, päevakeskus) ja mis oleks seltsielu keskuseks, vajalikud on laste mänguväljakud. Vallal on olemas raamleping Kunda Nordic Tsemendiga, mille raames on võimalik katta teatavad infrastruktuuri parandamiseks tehtavad kulutused. Kohala elanike jaoks on probleemideks teede ja tänavate korrashoid ning internetiühendus. Kohapeal puudub kauplus ja vajalikud muud teenused. Vajalik on arendada klubilist tegevus ja seltsielu ning päevakeskust. Vajalikud on sportimisvõimalused ja mänguväljakud. Uhtna piirkonna elanikud ei ole rahul teede- ja tänavate korrashoiuga, vee- ja kanalisatsiooniga ning võrreldes teiste piirkondadega nimetati rohkem probleeme ka elektrivarustuse ja internetiühenduse valdkondades. Uhtna piirkonna inimeste jaoks on võrreldes teistega eriti olulised sportimisvõimalused, noortele suunatud tegevused ja haridus, samuti on oluline arendada klubilist ja kultuurilist tegevus, vabaajaringe ning seltsielu. Praegu puudub Uhtnas seltsimaja. Elanikud väärtustavad turvalist ja heakorrastatud keskkonda. Esile toodud probleemide rohkus tuleneb ka elanike aktiisusest oma elukeskkonna kujundamisele kaasa rääkimisest. Kohapeal on pikad isetegevuse traditsioonid, valminud on piirkonna arengukava (Uhtna koos seitsme ümberkaudse külaga). Sõmeru. Üldiselt on olukord Sõmerul suhteliselt hea, sest paljud teenused on ka kohapeal olemas. Siiski on probleeme teede ja tänavate ning heakorraga, laiendada on vaja mustkattega sõidu-, kõnni- ja jalgrattateid. Kohati on probleeme vee- ja kanalisatsiooni ning internetiühendusega. Inimeste jaoks on oluline, et elukeskkond oleks eelkõige turvaline ja heakorrastatud, oluline on elamuehituse areng. Oluliselt on soov parandada avaliku teenuse pakkumist läbi multifunktsionaalse keskusehoone rajamise, kuhu on ühtekokku koondunud raamatukogu, klubi, avatud päevakeskus kui ka vallavalitsuse ruumid. 6. Arengukava elluviimine ja uuendamine 6.1. Elluviimine Arengukava elluviimise tulemuslikkus sõltub koordineeriva meeskonna motivatsioonist ja oskustest ning tegevuste elluviimiseks eraldatud ja taotletud vahenditest, sh. tulemuslikust koostööst igal tasandil. Arengukava elluviimine sõltub eelkõige vallavalitsuses ja valla allasutustes töötavate inimeste tegevusest arengukava täitmisel. Vajalik on rakendada arengukava elluviimise jälgimiseks selle täitmise ja analüüsi süsteem. Ametnikel peab olema arengukavas kirjapandust terviknägemus, et nad oskaksid oma valdkonnas operatiivtasandil võtta vastu selliseid otsuseid, mis on kooskõlas arengukavas sätestatud üldeesmärkidega. Igas valdkonnas tehtavad otsustused peavad olema sellised, et nad ei takista teiste valdkondade arengut. Juhtimine Kui tegemist on arenemisvõimelise ja heade eeldustega piirkonnaga, siis on arengus edu saavutamiseks vajalik professionaalne juhtimine, ilma milleta ei ole võimalik olemasolevaid ressursse kasutada ja edasi areneda. Sõmeru halduspiirkonna integratsioonistrateegias on hästi märgitud strateegilise juhtimise tegurid, mis on määrava tähtsusega ka kohaliku arengu kujundamisel, et olemasolevate ressurssidega saavutada suurimat võimalikku edu. Strateegilise juhtimise tegurid: o Organisatsiooni keskkonna ja muutustegurite märkamine ja tajumine. On väga oluline Eesti kiiresti areneva ühiskonna tingimustes, kus tuleb pidevalt jälgida muutusi meid ümbritsevas keskkonnas ja vastavalt keskkonna muutustele paindlikult reageerida. o Võime teha pikale ajavahemikule suunatud otsuseid. Arengu kavandamisel on sageli puuduseks see, et asju käsitletakse ajaliselt liiga lühikeses perspektiivis. Aastakümneteks tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse hetkeolukorrast, kus tagajärjeks võib olla see, et 5 aasta pärast võib toona oluline investeering osutuda antud kohal või suurusega ebaotstarbekaks. o Tähtsate asjade eristamine vähemtähtsatest. Sageli juhtub, et igapäeva olmemured sunnivad meid tegelema pideva “tulekustutamisega” ning pikemas perspektiivis omavalitsusele tulu toovate tegevustega ei jää enam aega tegeleda. o Uute lahenduste otsimine. Muutunud keskkonnas on vajalik leida ka uued lahendusteed ja käitumismallid, mis tagavad kindlama ja kiirema edu. Nendest põhimõtetest tuleks lähtuda ka käesolevate arengueesmärkide elluviimisel ja arengukava kaasajastamisel. 6.2. Arengukava uuendamine Valla arengukava elluviimist jälgitakse vähemalt korda aastas ja vastavalt sellele kaasajastatakse seaduses ettenähtud korras. Vaadatakse uuesti üle arvnäitajad. Hinnatakse ressursid ja probleemid, hinnatakse tegevuskavas ettenähtu saavutamist. Vastavalt selleks hetkeks kujunenud olukorrale viiakse sisse muudatused ja koostatakse uus finantsplaan järgnevaks kolmeks aastaks (st. lisanud 1 uus aasta). Arengukava vaadatakse üle kord aastas. Täpsustatakse arvandmeid ja analüüsitakse üle probleemide olukord ja aktuaalsus, vaadataks üle prioriteedid ja kaasajastatakse tegevuskava. Uus versioon kinnitatakse vallavolikogu koosolekul. 6.4 Finantseerimise põhimõtted Arengukava täitmiseks vajalike rahaliste vahenditena nähakse Sõmeru valla vahendeid (sh laen, liising jms), Eesti riigi eelarvest eraldatavad toetused, välisabiprogrammide sihtfinantseeringuid. Arengukava elluviimisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: o Suurendatakse planeerimistegevuseks ette nähtud vahendite osakaalu o Maamaksu ei tõsteta Välisabi taotlemisel Sõmeru vallas lähtutakse järgmistest põhimõtetest: o Tagatakse kord esitatud projektide omapoolne kaasfinantseerimine ka juhul, kui toimuvad muudatused valla juhtorganistes. o Toetatakse omapoolse kaasfinantseerimise osas Sõmeru vallast esitatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste projekte kuni 100%, kui need on kooskõlas valla arengukavaga ja kuni 50% muudel juhtudel. 7. Arengukava avalikustamine ja vastuvõtmine Arengukava võetakse vastu Sõmeru Vallavolikogu määrusega. Peale arengukava vastu võtmist vallavolikogu istungil antakse see välja trükisena ja avaldatakse valla kodulehel. Tegevuskava TEGEVUSKAVA Valdkond Tegevused Juba käivitatud eeltegevused probleemi lahendamiseks, seisuga 2005.a. Teostamise aeg Maksumus (milj.kr) Maksumus (milj. Kr 2006-2008 Finantseerimisallikas Vastutaja ja teostaja (ametikoht) Veevarustus Kokku 45,960 Näpi Näpi veetorustiku ühendamine Rakvere linna süsteemidega ja veevõrgu rekonstrueerimine. Eelprojekti koostamine 2007-2008-a- 9,540 OV;ÜF;AS Rakvere Vesi Sõmeru vald Sõmeru Sõmeru veevõrgu ühendamine Näpi asula veevõrguga ja laiendamine. Eelprojekti koostamine 2007-2008-a- 8,310 OV;ÜF;AS Rakvere Vesi Sõmeru vald Roodevälja Roodevälja veetorustike ühendamine Rakvere linna süsteemidega, uute veetrasside ehitamine. Eelprojekti koostamine 2007-2008-a- 5,440 OV;ÜF;AS Rakvere Vesi Sõmeru vald Uhtna Uhtna veevarustuse süsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine. Eelprojekti koostamine 2007-2008-a- 6,280 OV;ÜF. Sõmeru vald Kohala Kohala veevarustuse süsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine. Eelprojekti koostamine 2007-2008-a- 5,110 OV;ÜF. Sõmeru vald Ubja Ubja veevarustuse süsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine. Eelprojekti koostamine 2007-2008-a- 7,150 OV;ÜF. Sõmeru vald Vaeküla Vaeküla veevarustuse süsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine. Eelprojekti koostamine 2007-2008-a- 1,430 OV;ÜF. Sõmeru vald Ussimäe Ussimäe veetorustike ehitamine. 2008-2013 2,700 OV;AS Rakvere Vesi Sõmeru vald KOKKU: 45,960 Kanalisatsioon Kokku 54,470 Sõmeru Sõmeru kan.torustike rek. ja reovee ärajuhtimine Rakvere linna puhastusseadmetele. Eelprojekti koostamine 2007-2008-a- 9,750 OV;ÜF;AS Rakvere Vesi Sõmeru vald Näpi Näpi reoveepumpla, kanalisatsioonitrasside rek. ja laiendamine. Eelprojekti koostamine 2007-2008-a- 6,050 OV;ÜF;AS Rakvere Vesi Sõmeru vald Roodevälja Roodevälja kanalisatsiooni ühendamine Rakvere linna kollektoriga ja uute kan.trasside ehitamine. Eelprojekti koostamine 2007-2008-a- 3,340 OV;ÜF;AS Rakvere Vesi Sõmeru vald Uhtna Uhtna puhastuseadme, reoveeülepumpla, kan.trasside rek. ja laiendamine. Eelprojekti koostamine 2007-2008-a- 8,240 OV;ÜF Sõmeru vald Kohala Kohala puhastusseadme, kan.trasside rek. ja laiendamine. Eelprojekti koostamine 2007-2008-a- 6,060 OV;ÜF Sõmeru vald Ubja Ubja puhastusseadme, reoveepumpla, kan.trasside rek.ja laiendamine. Eelprojekti koostamine 2007-2008-a- 11,490 OV;ÜF Sõmeru vald Vaeküla Vaeküla puhastuseadme, reoveepumpla, kan.torustike rek.ja uute trasside ehitamine. Eelprojekti koostamine 2007-2008-a- 6,290 OV;ÜF Sõmeru vald Ussimäe Ussimäe kanalisatsioonivõrgu laiendamine, reoveepumpla ehitamine. 2008-2013 3,250 OV;AS Rakvere Vesi Sõmeru vald KOKKU: 54,470 Keskusehoone Kokku 27,600 Ehitus Eskiisprojekt olemas. 2006-2008 22,000 Riigieelarve,EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald raamatukogu 2006-2008 4,700 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald klubi 2006-2009 0,300 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald päevakeskus 2006-2009 0,300 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald vallamaja 2006-2009 0,300 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald sisustus 2 009 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Infrastruktuur, haljastus 2009 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald KOKKU: 27,600 Raamatukogud Kokku 0,126 Sõmeru inventar 2006-2008 0,001 Riigieelarve,EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Uhtna inventar 2006-2008 0,125 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Raamatukogud kokku KOKKU: 0,126 Rahvamajad Kokku 4,500 Uhta kultuurituba Eskiisprojekt olemas. 2006-2008 0,100 Riigieelarve,EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Uhtna Seltsimaja kooli juurdeehitusena 2008-2013 1,700 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Kaarli klubi katus, elekter, sansõlmed Projekt puudub. 2006-2009 0,800 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Sõmeru klubi (noortekeskus, sport) Projekt puudub. 2006-2009 0,600 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Sõmeru tiigiäärse puhkekoha ja suveürituste plats Projekt puudub. 2010-2013 0,700 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Uhtna külamuuseum Projekt puudub. 2010-2013 0,500 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Huviringide vahendid 2006-2013 0,100 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Rahvamajad kokku KOKKU: 4,500 Põhikoolid kokku 18,150 Sõmeru Klassiruumide ja koridoride renoveerimine. Projekt tellimisel 2006-2008 2,550 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Aula renoveerimine. Projekt tellimisel 2006-2009 0,500 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Söökla renoveerimine. Projekt tellimisel 2006-2008 0,350 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Köögi seadmete vahetamine. Projekt tellimisel 2006-2008 0,300 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Õppekorpuse katuse vahetamine. Projekt olemas 2006-2009 0,420 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Kooli inventar 2006-2013 0,200 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Hoone renoveerimine kokku KOKKU: 4,320 Uhtna Klassiruumide ja koridoride renoveerimine. Projekt tellimisel. 2006-2007 1,200 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Sisehoovi sillutise vahetus. Projekt tellimisel. 2006-2008 0,380 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Kõrvalhoone söökla ventilatsioon Projekt olemas. 2006-2009 0,430 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Võimla ventilatsioon Projekt puudub 2006-2008 0,420 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Klassiruumide ventilatsioon Projekt puudub 2006-2008 0,720 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Keskkütte renoveerimine. Projekt puudub 2006-2008 0,410 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Koolihoone soojustamine. Olemas termograafia uuring. 2008-2012 1,200 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Abihoone soojustamine. Projekt puudub 2008-2012 0,520 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Uhtna Põhikooli aula (Külakeskuse) projekteerimine ja ehitamine. Projekt puudub 2008-2012 8,500 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Koolide IT ja osalemine projektides 2008-2012 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Vabaõhuklasside tegevus 2008-2012 0,050 Sõmeru vald Hoone renoveerimine kokku KOKKU: 13,830 Sõmeru vald Lasteaed Pääsusilm kokku 7,060 1.Sõmeru maja Akende vahetus. Projekt olemas. 2006-2007 0,710 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Elektrisüsteemide renoveerimine. Projekt puudub 2008-2009 0,350 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Küttesüsteemi renoveerimine. Projekt puudub 2008-2009 0,310 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Hoone soojustamine. Projekt olemas. 2006-2007 1,300 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Rühmaruumide ja koridoride renoveerimine. Projekt puudub 2006 -2007 0,480 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Köögi renoveerimine. Projekt puudub 2008-2009 0,150 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Köögi seadmete vahetamine. Projekt puudub 2008-2009 0,300 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Rühmaruumide ja koridoride sanitaarremont Projekt puudub 2008-2009 0,450 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Õueala rekonstrueerimine Projekt puudub 2008-2009 0,300 Mänguväljaku rajamine koos kõnniteede ja valgustusega. Projekt olemas. 2007-2009 0,400 EL-struktuurfond,KOV, hasart Sõmeru vald Hoone renoveerimine kokku KOKKU: 4,750 Sõmeru vald Uhtna Maja Akende vahetamine. Termograafia uuring olemas 2007-2009 0,600 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Katuse soojusatamine. Termograafia uuring olemas 2007-2010 0,330 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Keskütte renoveerimine. Termograafia uuring olemas 2007-2011 0,240 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Hoone soojustamine. Termograafia uuring olemas 2007-2012 0,820 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Elekrtisüsteemide renoveerimine. Projekt puudub 2007-2012 0,320 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Hoone renoveerimine kokku KOKKU: 2,310 Sõmeru vald Sotsiaalkorterid Kokku 2,700 Ubjas, valla omandis oleva hoone baasil 2006-2007 0,800 Sõmeru vald Uhtna hooldekodu renoveerimine, keskküte, aknad, ventilatsioon 2006-2007 1,500 Sõmeru vald Avahooldussüsteem 2006-2007 Sõmeru vald Toimetulekuõpe 2006-2007 Sõmeru vald Esmatasandi meditsiin 2006-2013 0,400 Sõmeru vald Kokku KOKKU: 2,700 Sõmeru vald Tänavavalgustus kokku 8,465 Ubja tänavavalgustus Uue välisvalgustuse projekteerimine Projekt valmib 2005 2006-2007 0,250 KOV, struktuurfondid, Kunda Nordic Tsement Sõmeru vald Uue välisvalgustuse väljaehitamine Projekt valmib 2005 2006-2008 0,420 KOV, struktuurfondid, Kunda Nordic Tsement Sõmeru vald Olemasolevate valgustite vahetus ökonoomsemate vastu koos kaablite vahetusega Uuringud on teostamisel 2006-2009 0,125 KOV, struktuurfondid, Kunda Nordic Tsement Sõmeru vald Ubja tänavavalgustus kokku KOKKU: 0,795 Sõmeru vald Sõmeru aleviku tänavavalgustus Olemasolevate valgustite vahetus ökonoomsemate vastu koos kaablite vahetusega Uuringud on teostamisel 2006-2010 1,250 KOV, struktuurfondid Sõmeru vald Välisvalgustuse rajamine uude individuaalelamu rajooni Projekteeritakse 2006 2006-2010 0,350 KOV, struktuurfondid Sõmeru vald Välisvalgustuse rajamine Pikale tänavale Projekteeritakse 2006 2006-2012 0,550 KOV, struktuurfondid Sõmeru vald Välisvalgustuse rajamine Aasa tänavale Projekteeritakse 2007 2007-2012 0,700 KOV, struktuurfondid Sõmeru vald Sõmeru tänavavalgustus kokku KOKKU: 2,850 Sõmeru vald Näpi tänavavalgustus Välisvalgustussüsteemide ülevõtmine vallale Uuringud on teostamisel 0,100 KOV, struktuurfondid Sõmeru vald Olemasolevate valgustite vahetus ökonoomsemate vastu koos kaablite vahetusega Uuringud on teostamisel 0,600 KOV, struktuurfondid Sõmeru vald Näpi tänavavalgustus kokku KOKKU: 0,700 Sõmeru vald Uhtna tänavavalgustus Olemasolevate valgustite vahetus ökonoomsemate vastu koos kaablite vahetusega Uuringud on teostamisel 0,250 KOV, struktuurfondid Sõmeru vald Välisvalgustuse projekteerimine ja rajamine Kitseküla teele Projekt valmib 2007 0,120 KOV, struktuurfondid Sõmeru vald Uhtna tänavavalgustus kokku KOKKU: 0,370 Sõmeru vald Roodevälja tänavavalgustus Rakvere linnale ja OÜ Roodevälja Uustalule kuuluva välisvalgustuse ülevõtmine Sõmeru vallale Uuringud on teostamisel 0,500 KOV, struktuurfondid Sõmeru vald Olemasolevate valgustite vahetus ökonoomsemate vastu koos kaablite vahetusega Uuringud on teostamisel 0,750 KOV, struktuurfondid Sõmeru vald Roodevälja kokku KOKKU: 1,250 Sõmeru vald Vaeküla tänavavalgustus Välisvalgustuse projekteerimine Projekt valmib 2007 0,150 KOV, struktuurfondid Sõmeru vald Välisvalgustuse väljaehitamine Projekt valmib 2007 0,750 KOV, struktuurfondid Sõmeru vald Olemasolevate valgustite vahetus ökonoomsemate vastu koos kaablite vahetusega Uuringud on teostamisel 0,550 KOV, struktuurfondid Sõmeru vald Vaeküla kokku KOKKU: 1,450 Sõmeru vald Ussimäe tänavavalgustus Olemasolevate valgustite vahetus ökonoomsemate vastu koos kaablite vahetusega Uuringud on teostamisel 0,800 KOV, struktuurfondid Sõmeru vald Välisvalgustuse projekteerimine ja rajamine Projekt valmib 2007 0,250 KOV, struktuurfondid Sõmeru vald Ussimäe tänavavalgustus kokku KOKKU: 1,050 Sõmeru vald Spordikompleksid Kokku 2,070 Sõmeru vald Sõmeru Põhikool Võimla remont Projekt tellimisel 1,200 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Staadioni renoveerimine Projekt puudub 0,520 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Hoone renoveerimine kokku KOKKU: 1,720 Sõmeru vald Uhtna Põhikool Staadioni renoveerimine Projekt puudub 0,350 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Hoone renoveerimine kokku KOKKU: 0,350 Sõmeru vald Noorte- ja päevakeskused Kokku 3,000 Sõmeru vald Sõmeru noortekeskus Õppeklassi väljaehitamine Projekt puudub 2006-2008 0,200 KOV, Struktuurfondid Sõmeru vald Ubja noortekeskus Ruumide renoveerimine Projekt puudub 2008-2012 0,300 KOV, Struktuurfondid Sõmeru vald Viinaköögi rekonstreerimine noorte-ja päevakeskuseks Elektrisüsteemide renoveerimine. Projekt puudub 2007-2012 0,500 KOV, Struktuurfondid Sõmeru vald Küttekollete vahetus Projekt puudub 2007-2012 0,080 KOV, Struktuurfondid Sõmeru vald Katuse renoveerimine. Projekt puudub 2007-2012 0,300 KOV, Struktuurfondid Sõmeru vald Akende ja uste vahetus. Projekt puudub 2007-2012 0,150 KOV, Struktuurfondid Sõmeru vald Hoone soojustamine. Projekt puudub 2007-2012 1,470 KOV, Struktuurfondid Sõmeru vald Hoonte renoveerimine kokku KOKKU: 3,000 Sõmeru vald Ümbersõidud, viaduktid, sillad, truubid. Kokku 64,950 Rakvere linna ümbersõit ja viadukt Eeltaotluse koostamine Tellimisel 2006-2007 0,250 KOV Projekteerimine Puudub 2007-2008 1,500 Eesti Vabariik, Struktuurfondid' Ehitamine Puudub 2008-2012 60,000 Eesti Vabariik, Struktuurfondid' Viadukt kokku KOKKU: 61,750 Sõmeru vald Valla teed Valla teedel olevate sildade remont Uuringud teostamisel 2008-2012 2,500 KOV, Struktuurfondid Valla teedel olevate truupide remont Uuringud teostamisel 2006-2012 0,700 KOV, Struktuurfondid Teed kokku KOKKU: 3,200 Sõmeru vald Jalgrattateed ja siseteed Kokku 38,675 Sõmeru - Näpi - Rakvere kergliiklustee Projekteerimine Puudub 2006-2007 0,075 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Ehitamine Puudub 2007-2012 3,000 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Tunneli ehitus Pärnu - Rakvere - Sõmeru tee alla Puudub 2007-2012 0,500 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Tee kokku KOKKU: 3,575 Sõmeru vald Uhtna-Kohala-Sõmeru kergliiklustee Projekteerimine Puudub 2006-2007 0,100 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Ehitamine Puudub 2007-2012 5,000 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Tee kokku KOKKU: 5,100 Sõmeru vald Tiheasustusalade teede rekonstrueerimine Teedeehitus Puudub 2006-2013 30,000 EL-struktuurfond,KOV Sõmeru vald Teed kokku KOKKU: 30,000 Sõmeru vald Matkarajad, õpperajad, puhkealad... Kokku 7,800 Juurdepääsuteed Asfaltteede remont Uuringud tegemisel 2006-2012 1,500 EL-struktuurfond,KOV, erasektor, Kolmas sektor Sõmeru vald Kruusateede remont Uuringud tegemisel 2007-2012 2,000 EL-struktuurfond,KOV, erasektor, Kolmas sektor Sõmeru vald Teed kokku KOKKU: 3,500 Sõmeru vald Matkamarsruutide loomine Rägavere mõisa piirkond Puudub 2007-2012 0,800 EL-struktuurfond,KOV, erasektor, Kolmas sektor Sõmeru vald Kohala - Uhtna piirkond Puudub 2007-2012 1,500 EL-struktuurfond,KOV, erasektor, Kolmas sektor Sõmeru vald Sämi - Rahkla piirkond Puudub 2007-2012 1,000 EL-struktuurfond,KOV, erasektor, Kolmas sektor Sõmeru vald Sõmeru - Kaarli - Vaeküla piirkond Puudub 2007-2012 1,000 EL-struktuurfond,KOV, erasektor, Kolmas sektor Sõmeru vald Marsruudid kokku KOKKU: 4,300 Sõmeru vald Ujumiskohad Kokku 0,550 Sõmeru ujumiskoht Projekteerimine Projekteerimine 2008 2008-2012 0,025 KOV, Struktuurfondid Sõmeru vald Ehitamine Projekt valmib 2008 2008-2012 0,325 KOV, Struktuurfondid Sõmeru vald Sõmeru kokku KOKKU: 0,350 Sõmeru vald Uhtna ujumiskoht Projekteerimine Projekteerimine 2009 2009-2012 0,020 KOV, Struktuurfondid Sõmeru vald Ehitamine Projekt valmib 2009 2009-2012 0,180 KOV, Struktuurfondid Sõmeru vald Uhtna kokku KOKKU: 0,200 Sõmeru vald Jäätmekäitlus Kokku 0,150 Jäätmemajade rajamine Ehitamine Projekt olemas 2006-2010 0,150 KOV, Struktuurfondid Sõmeru vald Majad kokku KOKKU: 0,150 Sõmeru vald Telekommunikatsioon Kokku 1,060 Telekommunikatsioon Interneti andmeside arendamine ja laiendamine kogu valla territooriumil (kättesaadav kõigile tarbijatele) Käivitatud pilootprojekt Lääne-Virumaa interneti lairibaühenduste rajamiseks 2006-2008 0,000 Fondid, Eesti riik, kohalik omavalitsus Sõmeru vald Minna üle kaasaegsetele terminalisüsteemidele vallas ja valla allasutustes, tagab turvalisuse, paindlikkuse, kaugjuhitavuse 2006-2010 0,500 KOV ja abiprogrammid Sõmeru vald Vallavalitsuse töötajate töökohtade (IT) ja töötingimuste parandamine (tervislikumad kuvarid), sh tarkvara Ülevaade olemas 2006-2013 0,400 KOV ja abiprogrammid Sõmeru vald Valla kodulehe arendus ja uuendamine, sisuhaldussüsteemi väljatöötamine 2006 0,020 KOV Sõmeru vald Intraneti arendus 2006-2010 0,040 KOV Sõmeru vald Tarkvara arendus 2006-2013 0,100 KOV Sõmeru vald Telekommunikatsioon kokku KOKKU: 1,060 Sõmeru vald Tegevuskava maht valdkonniti: Maksumus kokku 287,286 Sealhulgas: Vesivarustus kokku 100,430 Teed ja tänavad kokku (sh tänavavalgustus) 115,590 Haridusobjektid kokku (koolid, lasteaiad, spordihooned) 27,280 Vaba aeg kokku (rahvamajad, raamatukogud, turism jms.) 37,076 Sotsiaalvaldkond (sh noorte- ja päevakeskused) 5,700 IT 1,060 Jäätmekäitlus 0,150

Lisa 1. Küsimustik Sõmeru valla elanikule. Küsimused Sõmeru valla elanikule Arengukava roll kohalikus elus 1. Kas Teie olete oma tegevuses kunagi võtnud aluseks valla arengukava? Märkige vajalikud. a) projektitaotluste koostamisel b) investeeringute tegemisel c) elukoha valikul d) ....................................... 2. Miks teie arvates on Sõmeru vallale vaja arengukava? Märkige vajalikud. a) seadus nõuab b) elanikud vajavad c) ettevõtjad vajavad d) vallavalitsus vajab e) polegi vaja f) …………………………. Minu enda aktiivsus ja huvi kaasa rääkida 3. Kuidas hindate enda aktiivsust ja valmisolekut kodukoha arengus kaasa rääkida? Märkige sobivaim. a) olen aktiive b) olen pigem aktiivne c) olen pigem passivne d) olen passiivne Kui peate vajalikuks, siis põhjendage oma hinnangut. …………………………..………………………………………………………………..….………. ……………………………………………………….…………………………..…………………… 4. Kas olete huvitatud kaasa rääkimisest Sõmeru valla arendamise ja arengukava koostamise küsimustes? a) jah b) pigem jah c) pigem ei d) ei 5. Kas olete kursis Sõmeru vallas toimuva ühis- ja seltsitegevusega? a) jah b) pigem jah c) pigem ei d) ei 6. Kas külaelanikele on tagatud piisavad kooskäimise võimalused (näiteks seltsimajad)? a) jah b) pigem jah c) pigem ei d) ei 7. Millised on peamised takistused teie aktiivseks osalemiseks kohalikus ühiskonnaelus? (Tõmmake sobivatele variantidele joon alla ja/või lisage puuduvad). a) eestvedajate puudumine b) liikumisvõimaluste piiratus c) ajanappus d) info puudumine e) julguse puudumine f) muud põhjused ……………………………………………………………………………………………………… Rahulolu elukeskkonnaga 8. Kuidas olete rahul oma praeguse elukeskkonnaga (teenused, heakord, turvalisus jms) Sõmeru vallas? a) väga rahul b) pigem rahul c) pigem mitte rahul d) ei ole rahul 9. Millega te esmajärjekorras rahul ei ole / mis vajaks esmajärjekorras parandamist? ………………………………………………………………………………………………………… 10. Kas olete rahul Sõmeru valla praeguse tehnilise infrastruktuuriga (elekter, telekommunikatsioonid, tänavavalgustus, internetiühendus, teed ja tänavad, vesi ja kanalisatsioon jne)? a) jah b) pigem jah c) pigem ei d) ei 11. Palun märkige milline osa allpool loetletud tehnilisest infrastruktuurist vajaks parandamist: a) elekter b) vesi ja kanalisatsioon c) internetiühendus d) telekommunikatsioonid e) tänavavalgustus f) teed ja tänavad g) ......................................... Pakutavad teenused 12. Kuidas olete rahul Sõmeru vallas pakutavate teenustega? Andke kõigile hinnang 4 palli skaalas (1- rahul, 2- pigem rahul, 3 - pigem ei ole rahul, 4 - ei ole rahul) a) haridus (põhikoolid) ….. e) lasteaed ….. b) noortekeskus …. f) transport ….. c) päevakeskus ….. g) ................................................. d) huviharidus ….. Kui te vastasite 4 (ei ole rahul), siis palun kommenteerige lühidalt: ………………………………………………………………………………………………………… 13. Loetlege palun milliseid teenuseid (näiteks kool, lasteaed, arstiabi, ...) tarbite täna Rakvere linnas? 1) ......................................... 2) ......................................... 3) ......................................... 4) ......................................... 5) ......................................... 14. Nimetage palun, milliseid eelmises punktis loetletud teenuseid tarbiksite parema meelega Sõmeru vallas? 1) ......................................... 2) ......................................... 3) ......................................... 4) ......................................... 5) ......................................... 15. Millised teenused ja vaba aja veetmise võimalused (näiteks noortetoad, sporditegemise võimalus, klubiline tegevus, vabaaja ringid, päevakeskused jms) peaksid kindlasti olema kättesaadavad Sõmeru vallas? Loetlege Teie jaoks olulised. ………………………………………………………………………………………………………… 16.Millistest valla ühistest üritustest olete huvitatud? Jooni alla vajalikud variandid. a) jaanipäev f) koristustalgud b) heategevusüritused g) kauni kodu konkurss c) kultuuriüritused h) sportmängud d) turvalisus (naabrivalve) i) noorteüritused e) valla ja küla arengukava koostmine j) muu: ……………………………………………………. k) minu jaoks ei oma ühisüritused tähtsust Ettevõtluse areng 17. Millist laadi ettevõtluse arenguks on Sõmeru vallal Teie arvates eeldusi ja ressursse (tootmine, teenindus, puhkemajandus, ...)? Püüdke olla võimalikult täpne ning põhjendada oma arvamust. ………………………………………………….….………………………………………………… 18. Milline on teie seisukoht maavarade kaevandamise osas Sõmeru vallas. a) Toetan maavarade kaevandamist b) Maavarasid võiks kaevandada, kuid piiratud koguses c) Oleks parem, kui maavarasid ei kaevandataks d) Olen igasuguse kaevandamise vastu, sest………………………………………………………………………… e) Muu variant ………………………………………………………………………………………………………... Rahulolu vallavalitsuse tegevusega ja teavitus 19. Kas olete rahul vallavalitsuse tegevusega Sõmeru valla arendamisel? b) jah b) pigem jah c) pigem ei d) ei Kui võimalik, siis nimetage millega olete ja millega ei ole rahul: ………………………………………………………………………………………………………… 20. Millistest allikatest saate infot Sõmeru vallas toimuva kohta (nummerdage need palun tähtsuse järjekorras nii, et 1 - «kõige olulisem» jne)? teadetetahvlilt ... vallamajast ... külavanemalt ... valla lehest ... üleriigilisest ajakirjandusest (muud ajalehed, televisioon, raadio) ... internetist (valla koduleheküljelt) ... päevakeskusest ... naabitelt või tuttavatelt ... ……………………………. 21. Kas olete rahul Sõmeru vallas toimuva suhtekorralduse ja infoleviga? a) jah b) pigem jah c) pigem ei d) ei Kui ei, siis palun nimetage, millega Te peamiselt rahul ei ole? …………………………………………………………… Tulevik Sõmeru vallas 22. Nimetage kohalikke vaatamisväärsusi, millel võiks Teie arvates olla suurem tuntus ja mis võiks huvi pakkuda valda külastavatele või siit läbi sõitvatele inimestele? ………………………………………………………………………………………………………… 23. Nimetage, mille poolest Sõmeru vald positiivses mõttes eristub oma naabervaldadest? ………………………………………………………………………………………………………… 24. Nimetage viis märksõna, mis teie jaoks iseloomustavad Sõmeru valda? 1) ............................................ 2) ............................................ 3) ............................................ 4) ............................................ 5) ............................................ 25. Kas Teil on ideid või ettepanekuid Sõmeru valla tunnuslause valikuks? ................................................................................................................................................................ 26. Milliste valdkondade-tegevuste arendamine Sõmeru vallas on Teie jaoks kõige prioriteetsem? Märkige ainult kõige olulisemad: * arendustegevus * kultuuri edendamine * külateed * maine kujundamine * sport ja vaba aja veetmine * loodushoid * puhkemajandus * laste mänguväljakute rajamine * roheliste alade säilimine * seltsielu edendamine * noorteüritused * üldine heakord * ettevõtluse elavdamine * lasteaiateenused * vesi ja kanalisatsioon * ühisüritused * avalik internetipunkt * turvalisus * elamuehituse areng * laste mänguväljakud * teede ja tänavate korrashoid * teenuste areng * haridus * tänavavalgustus muu:…………………………………………………………………………………………………… 27.Kuidas Teie arvates saaksid elanikud ise kaasa aidata Sõmeru valla arengule ? Loetlege võimalusi. ………………………………………………………………………………………………………… Ise olen valmis osalema järgmistes tegevustes: a) Aitaksin kaasa kord kuus / kord kvartalis / kaks korda aastas / kord aastas toimuva ühisürituse korraldamisel b) Aitaksin kaasa koristustalgutel ja heakorrapäevadel c) Tahaksin ise organiseerida valla päeva / spordivõistluse / kultuuriürituse / …………….. c) Tahaksin osaleda koduloo-uuringute koostamisel d) Olen ettevõtja ja sobiva võimaluse korral investeeriksin Sõmeru valda e) Osaleksin külaseltside tegevuses f) Osaleksin vabatahtlikuna sotsiaalvaldkonna tegevustes g) Toetaksin rahaliselt ühiskondlikku tegevust i) Muu variant……………… j) Vastav soov või tahe puudub 28.Kas Teil on veel mingeid omapoolseid ettepanekuid ja kommentaare mida te sooviksite meiega jagada? ………………………………………………………………………………………………………… Vastaja andmed enda kohta (vastusevariantide puhul märkida õige): Vanus: ................ Sugu: mees / naine Olen Sõmeru vallas elanud …….. aastat. Haridus: algharidus / põhiharidus / keskharidus / kesk-eriharidus / kõrgharidus / teaduslik kraad Olen õpilane / käin tööl / olen kodune / olen pensionär Elan talus / eramus / kortermajas Elan järgmises elupiirkonnas: Sõmeru / Näpi / Ussimäe / Uhtna / Kohala / Aluvere / Vaeküla / Ubja / Roodevälja. Vajadusel saab minuga ühendust võtta (vastamine vabatahtlik): ………………………………………… ………………………………………… ………………………………………… ………………………………………… Ankeet palume tagastada Sõmeru Vallavalitsusse. Täname Teid koostöö eest! Lisa 2. Hinnangud SWOT analüüsi teguritele TUGEVUSED

VÕIMALUSED

NÕRKUSED

Lisa 3. Asendiplaan.

___________________________________________________________________ [1] 2005. aasta jaanuari lõpu seisuga. [2] Ei ole olulisuse järjekorras [3] Käesolevas punktis toodud ettevõtluse andmed 2003. aasta sügise seisuga. [4] 2005.a. seisuga. [5] Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”