Jõhvi Vallavolikogu — Jõhvi valla arengukava muutmine 2007–2013 — KO, 169, 2017

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 7 alusel ja lähtudes avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest. § 1. Viia Jõhvi valla arengukavasse 2007 - 2013 järgmised muudatused: (1) Muuta osas «Sissejuhatus» leheküljel 6 ülemise lõike kolmandat lauset ja sõnastada järgmiselt: «Käesolevas arengukavas sisalduv Jõhvi arengustrateegia aastani 2025 on vaid üks võimalik tulevik, mille saatus on selle elluviijate kätes.» (2) Muuta osas «Jõhvi arengu suundumused ja mõjurid» 1) leheküljel 9 punkti 1.1.2 esimest alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Kindlaks regionaaltrendiks on suuremate linnade edukam kohanemine uue majanduskeskkonnaga.» 2) leheküljel 10 punkti 1.2 ja sõnastada järgmiselt: «1.2. Olulisemad muutused Jõhvi linnas ja vallas 2003- 2007» 3) leheküljel 11 punkti 1.2.1 Regionaalkeskus teist alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Võeti vastu otsused Viru vangla, justiitshoone ning kontserdimaja ehitamiseks, mille teeninduspiirkonnaks on samuti 1/4 Eestit. Jõhvi-Ahtmes paikneb nüüdseks ka samas staatuses keskhaigla. Valmis uus Jõhvi Kontserdimaja koos Kultuuri- ja Huvikeskusega.» 4) leheküljel 11 punkti 1.2.1 Regionaalkeskus kolmandat alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Jõhvi on valitud paljude eraõiguslike struktuuride regionaalkontrorite asupaigaks ning see tendents on jätkuv.» 5) leheküljel 11 punkti 1.2.2 Juhtimine esimest alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Ühinesid Jõhvi linn ja vald, endise vallavalitsuse asupaigas Tammiku alevikus on võimalik vallavalitsusele avaldusi esitada ja informatsiooni saada Tammiku haruraamatukogus.» 6) leheküljel 11 punkti 1.2.3 Rahvastik alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Jõhvi valla rahvaarv on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud, mis tuleneb eelkõige negatiivsest loomulikust iibest[1], märgatava vähenemise valla elanike registris tingis ka praegu Soomes elevate-töötavate inimeste registreerimine Soome Vabariiki 2007. aastal. Viimastel aastatel on valla elanike kahanemist mõnevõrra kompenseerinud positiivne rändesaldo. Samuti on kergele tõusutrendile pööranud sündimus.» 7) leheküljel 11 punkti 1.2.4 Ettevõtlus kuuendat alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Vallas ning selle lähikonnas lisandusid või täienesid mitmed turismitooted – arenes Toila-Ontika Merekuurort, Jõhvi Kindluskiriku Muuseum, Kohtla Kaevanduspark-muuseum, varem Järve linnaosas paiknenud Põlevkivimuuseum koliti Kukrusele, avati Valaste joa kohvik jt. 8) leheküljel 11 punkti 1.2.5 Haridus- ja noorsootöö kuuendat alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Kohtla-Järve Polütehnikumi, Jõhvi Ametikooli ja Kohtla- Järve Kutsekooli baasil moodustati uus õppeasutus – Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. Teoreetiliste ja valdava osa erialade praktiline õpe on koondatud Jõhvi, nn raskete erialade (metallitöötlus jms) õpperuumid on siiani säilitatud Kohtla-Järve õppekorpuses. Arutlusel on uue praktilise õppe korpuse rajamine kutsehariduskeskuse naabrusesse Jõhvi Tööstuspargi territooriumile.» 9) leheküljel 11 punkti 1.2.5 Haridus- ja noorsootöö seitsmendat alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Endise koolinoorte maja baasil moodustati Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus, millele ehitati uued ruumid koos Jõhvi Kontserdimajaga. Keskus korraldab huvitegevust nii lastele, noortele kui täiskasvanutele.» 10) leheküljel 11 punkti 1.2.5 Haridus- ja noorsootöö kaheksandat alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Jõhvi muusikakool kolis uutesse ruumidesse, mis ehitati koos Jõhvi Kontserdimajaga.» 11) leheküljel 11 punkti 1.2.5 Haridus- ja noorsootöö üheksandat alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Jõhvis töötavad kahe erakõrgkooli filiaalid tudengite koguarvuga ca 200. Audentese Ülikool suleb Jõhvi filiaali 2007. aasta lõpuks ning olemasolevad õppegrupid jätkavad tööd Tallinnas.» 12) leheküljel 12 punkti 1.2.7 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid esimest alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Toimetulekutoetust saavate perede hulk näitab aastast 2001 mõningast vähenemist[2]. Pikaajaliste töötute hulk on stabiliseerunud. Pikaajalise töötuse probleemi leevendamiseks on Euroopa Liidu abirahasid kasutades valminud aktiviseerimiskeskuse ruumid (Sotsiaalmaja ja Hooldekeskuse hoonetes), käivitatud on jätkuprojekt Euroopa Sotsiaalfondist toetusel («Ida-Virumaa Keskregiooni rehabilitatsiooniteenuste võrgustiku loomine vähese konkurentsivõimega inimestele»), mille abil toimub aktiviseerimiskeskuse sisuline töö. 13) leheküljel 12 punkti 1.2.9 Avalik ruum ja heakord esimest alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Suleti Kotinuka prügila. Koostöös naaberomavalitsustega ehitati välja ning võeti kasutusse Uikala prügila, mis vastab kaasaegsetele prügilatele esitatavatele nõuetele. Jõhvi on AS Uikala prügila aktsionär. Rajatud Uikala prügila 1. ladestamisala on täitumas, hetkel valmistatakse ette 2. ladestamisala ehitamist. 14) leheküljel 12 punkti 1.2.9 Avalik ruum ja heakord lisada kolmandaks alalõiguks: • «Rakendati korraldatud jäätmevedu, st. kohustuslik olmeprügi veoteenus eramajadele.» 15) leheküljel 12 punkti 1.2.10 Teed ja transport teist alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Jõhvi liiklussõlme renoveerimise töö (koos viaduktiga) on hetkel eelprojekti koostamise staadiumis.» 16) leheküljel 12 punkti 1.2.10 Teed ja transport lisada neljandaks alalõikeks järgmine sõnastus: • «Käivitunud on Jõhvi-Uikala tee rekonstrueerimine.» 17) leheküljel 12 punkti 1.2.10 Teed ja transport lisada viiendaks alalõikeks järgmine sõnastus: • «Käivitatud on Jõhvi lennuvälja taastamine, moodustamisel on lennuvälja arendamiseks loodav sihtasutus.» 18) leheküljel 12 punkti 1.2.10 Teed ja transport senine viies alapunkt lugeda kuuendaks alapunktiks. (3) Muuta osas «Arengueeldused» 1) leheküljel 18 punkti 2.10 Ettevõtlus – Arengut takistavad piirangud lisada üheksandaks alalõikeks järgmine sõnastus: «Jõhvi turul puudub hetkel püsiasupaik» 2) leheküljel 19 punkti 2.12 Haridus ja noorsootöö – Arengut toetavad ressursid – teist alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Heatasemelise ja mitmekesise huvihariduse võimaluste olemasolu (kunstikool, muusikakool, spordikool, kultuuri- ja huvikeskus). Noortele pakutavad huvitegevuse võimalused on mitmekesised.» 3) leheküljel 19 punkti 2.12 Haridus ja noorsootöö – Arengut toetavad ressursid – kuuendat alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Ida-Virumaa tööstustraditsioonid võimaldavad hõlpsalt reaalainete õpetamise näitlikustamist – koostöövõimalused gümnaasiumidele ja kutsehariduskeskusele.» 4) leheküljel 19 punkti 2.12 Haridus ja noorsootöö – Arengut takistavad piirangud kaheksandat alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Osade haridusasutuste arengukavad on uuendamata ning ei vasta nõuetele» 5) leheküljel 19 punkti 2.12 Haridus ja noorsootöö – Arengut takistavad piirangud üheksandat alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Uuendamata on valla hariduse ja noorsootöö valdkondlikud arengudokumendid.» 6) leheküljel 20 punkti 2.14 Sotsiaalhoolekanne – Arengut toetavad ressursid – esimest alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Mitmekesise sotsiaalasutuste võrgu olemasolu (sotsiaalmaja, varjupaik, supiköök, vanurite hooldekeskus). Koostöös mittetulundusühingutega osutatakse supiköögiteenust ning psühho­loogilist abi, sh viimast ka noortele.» 7) leheküljel 20 punkti 2.14 Sotsiaalhoolekanne – Arengut toetavad ressursid – kolmandat alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Vastavalt Eesti Hooldusravivõrgu arengukava 2015 terminoloogiale[3] peaks Jõhvis olema üldhooldekodu (koos dementsete osakonnaga), päevahooldekeskus (koos dementsete osakonnaga) ja päevakeskus, mille väljaarendamiseks sobib olemasolev Sihtasutus Jõhvi Hooldekeskus. Samast keskusest on võimalik teostada ka koduhooldust, mis on kõige hoolivam hooldusvorm.» 8) leheküljel 20 punkti 2.14 Sotsiaalhoolekanne – Arengut takistavad piirangud – arvata kuues alalõige arengukavast välja; 9) leheküljel 21 punkti 2.16 Kultuur ja sport – Arengut toetavad ressursid – üheteistkümnendat alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Nukuteater Lepatriinu on saanud omale statsionaarse teatrisaali kunstikooli ruumidesse.» 10) leheküljel 22 punkti 2.17 Avalik ruum ja heakord – Arengut toetavad ressursid – kolmandat alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «Jõhvi linna iseloomustab rohelisus, välja on kujunenud kõrghaljastus. Olemas on linnapargi haljastus­projekt[4], mis vajab küll lähiajal uuendamist. Koostatud on linnapargi terviklik kontseptsioon koos selle virgestusosa elluviimise teostatavus-tasuvusanalüüsiga» 11) Leheküljel 22 punkti 2.17 Avalik ruum ja heakord – Arengut takistavad piirangud lisada viiendaks alapunktiks järgmine sõnastus: • «Kesklinna linnaruumi edasist arengut pärsib suletud tööstusala paiknemine Mihkli kiriku haljasala vahetus naabruses.» 12) Leheküljel 22 punkti 2.17 Avalik ruum ja heakord – Arengut takistavad piirangud lisada kuuendaks alapunktiks järgmine sõnastus: • «Linna poolitab raudtee, millele pole rajatud piisavalt ja ohutuid ülekäike, samuti puuduvad rongiliikluse müratõkked». 13) leheküljel 23 punkti 2.19 Veevarustus ja kanalisatsioon – Arengut takistavad piirangud – esimest alalõiget ja sõnastada järgmiselt: • «3/4 Jõhvi eramajadest on ilma kanalisatsioonita. Selle tulemusena imbub pinnasesse saasteaineid ja kraavid lõhnavad.» (4) Osas «Tegevusvajaduste kava 2007 – 2013 valdkondade ja strateegiliste arendussuundade alusel» 1) leheküljel 38 (punkti 7.2 Juhtimine), jaotusesse 7.2.1 Arendussuund: Toimekeskkonna arendamine lisada punkt 7.2.2.4 ja sõnastada järgmiselt: «7.2.2.4 Tartu mnt 2 hoone kohta arendusplaani koostamine, kaalumaks võimalust rajada seal ruumid vallavalitsusele, turismiinfokeskusele» 2) leheküljel 39 (punkti 7.3 Haridus ja noorsootöö), jaotuses 7.3.1 Arendussuund: inimressursi tugevdamine, muuta alapunkti 7.3.1.4 ja sõnastada järgmiselt: «7.3.1.4 Koostöös ettevõtete, tööhõiveameti, kutseõppeasutuste ning üldhariduskoolidega kutsenõustamise süsteemi väljaarendamine, mis suudaks kaasata nii noori kui täiskasvanuid» 3) leheküljel 39 (punkti 7.3 Haridus ja noorsootöö), jaotuses 7.3.1 Arendussuund: inimressursi tugevdamine, muuta alapunkti 7.3.1.5 ja sõnastada järgmiselt: «7.3.1.5 Jõhvi Noortekeskuse juures Ida-Virumaa Noorte Info- ja Nõustamiskeskuse baasil loodud maakondlik noorsootöö nõustamiskeskuse ja ressursikeskuse («Varaait» jt programmide toel) edasiarendamine» 4) leheküljel 39 (punkti 7.3 Haridus ja noorsootöö), jaotuses 7.3.1 Arendussuund: inimressursi tugevdamine, muuta alapunkti 7.3.1.6 ja sõnastada järgmiselt: «7.3.1.6 Regulaarse uudiskirjanduse teabepäeva korraldamine õpetajatele» 5) leheküljel 40 (punkti 7.3 Haridus ja noorsootöö), jaotuses 7.3.2 Arendussuund: toimekeskkonna arendamine, muuta alapunkti 7.3.2.9 ja sõnastada järgmiselt: «7.3.2.9 Skatepargi arendamine, võimalik laiendamine.» 6) leheküljel 40 (punkti 7.3 Haridus ja noorsootöö), jaotuses 7.3.3 Arendussuund: sotsiaalse sidususe suurendamine, arvata alapunkt 7.3.3.3 arengukavast välja ning jätkata numeratsiooni punktist 7.3.3.3; 7) leheküljel 40 (punkti 7.3 Haridus ja noorsootöö), jaotuses 7.3.3 Arendussuund: sotsiaalse sidususe arendamine, muuta alapunkti 7.3.3.4 ja sõnastada järgmiselt: «7.3.3.4 Uute laste mängu- ja spordiväljakute rajamine ning olemasolevate väljakute renoveerimine elamukvartalites ja külakeskustes» 8) leheküljel 41 (punkti 7.5 Sotsiaalhoolekanne), jaotuses 7.5.1 Arendussuund: inimressursi tugevdamine, muuta alapunkti 7.5.1.9 ja sõnastada järgmiselt: «7.5.1.9 Laste ja perede komplekse psühholoogilise nõustamise, kriisiabi ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste süsteemi välja arendamine olemasoleva laste ja perede tugikeskuse (Kooli tn 2) baasil. Ema-lastekaitse projektide (tugikeskused, varjupaigad) elluviimise toetamine» 9) leheküljel 43 (punkti 7.7 Kultuur ja sport), jaotuses 7.7.1 Arendussuund: inimressursi tugevdamine, muuta alapunkti 7.7.2.14 ja sõnastada järgmiselt: «7.7.2.14 Nukuteater Lepatriinu lava tehniline varustamine ning saali ja väikemüügipunkti inventari uuendamine.» 10) leheküljel 45 (punkti 7.8 Avalik ruum ja heakord), jaotusesse 7.8.1 Arendussuund: Toimekeskkonna arendamine lisada punkt 7.8.1.17 ja sõnastada järgmiselt: «7.8.1.17 Edise piirkonna (mõis, vasall-linnuse ase ja kontaktvöönd) arendusprojekt – turismi ja teeninduse planeerimine seoses Tallinn-Narva mnt. Kukruse-Jõhvi lõigu ümberehitustega» 11) leheküljel 45 (punkti 7.8 Avalik ruum ja heakord), jaotusesse 7.8.1 Arendussuund: Toimekeskkonna arendamine lisada punkt 7.8.1.18 ja sõnastada järgmiselt: «7.8.1.18 Tammiku aherainemäe ja lähiümbruse arendusprojekt – puhke- ja rekreatsioonirajatiste ning turismialase kasutuselevõtu uurimistöö koos maakorraldusliku tsoneerimisega» 12) leheküljel 45 (punkti 7.9 Teed ja transport), jaotuses 7.9.1 Arendussuund: toimekeskkonna arendamine, muuta alapunkti 7.9.1.7 ja sõnastada järgmiselt: «7.9.1.7 Jõhvi väikelennukite lennuvälja taastamine – teostatavus-tasuvusanalüüsi ja detailplaneeringu koostamine, rajatiste projekteerimine ja väljaehitamine.» 13) leheküljel 45 (punkti 7.9 Teed ja transport), jaotuses 7.9.1 Arendussuund: toimekeskkonna arendamine, lisada alapunkt 7.9.1.11 järgmises sõnastuses: «7.9.1.11 Turuplatsi ja parkla ühine rajamine kesklinna piirkonda» 14) leheküljel 45 (punkti 7.11 Soojamajandus), jaotuses 7.11.1 Arendussuund: toimekeskkonna arendamine, lisada alapunkt 7.11.1.2 järgmises sõnastuses: «7.11.1.2 Osaleda arendusprotsessides leidmaks Jõhvi ühissoojatarbijale stabiilne ja soodus varustaja. Eelistada võimalusel keskkonnasäästlikke lahendusi, nt kaevandusvete kasutamist maakütte meetodil» 15) leheküljel 46 (punkti 7.13 Ettevõtlus), jaotuses 7.13.2 Arendussuund: Toimekeskkonna arendamine, muuta alapunkti 7.13.2.7 ja sõnastada järgmiselt: «7.13.2.7 Jõhvi Tööstuspargi jätkuv arendamine ja laiendamine (sh inkubaatorteenuse väljaarendamine).» 16) leheküljel 46 (punkti 7.13 Ettevõtlus), jaotusesse 7.13.2 Arendussuund: Toimekeskkonna arendamine lisada punkt 7.13.2.9 ja sõnastada järgmiselt: «7.13.2.9 Uuringu koostamine Jõhvi logistikapotentsiaali väljaselgitamiseks.» (5) Osas «Prioriteetsused» 1) leheküljel 49 punkti 8.2 Valdkondadevaheline prioriteetsus 2007 – 2013, muuta alajaotuse 1. Haridus ja noorsootöö teksti ja sõnastada järgmiselt: «Huvikoolide ja lasteaedade pedagoogilise kaadri palkade ühtlustamine üldhariduskoolide palkadega.Algkoolihoone, spordihalli ja uue lasteaia rajamiseks tuleb suunata alates 2009.a. eelarvest (mil vabaneb seoses varasemate laenukohustuste lõppemisega oluline «laenu tagasimakseressurss»), vähemalt sama summa ulatuses vahendid haridusvaldkonna investeeringute teenistusesse. Uus lasteaed rajatakse Jõhvi linnapargi lõunaserva (mikrorajooni naabrusesse), vastavalt koosta-misel olevale Jõhvi linnapargi detailplaneeringule. Järgmine perspektiivne asukoht lasteaia rajamiseks OÜ Jõhvi Veemajanduse praeguse hoonetekompleksi baasil peale osaühingu kolimist mujale.» 2) leheküljel 49 punkti 8.2 Valdkondadevaheline prioriteetsus 2007 – 2013, muuta alajaotuse 2. Majandus teksti esimest lauset ja sõnastada järgmiselt: «Teed-tänavad - suurematest objektidest nähakse võimalusel ette alates 2008.a. eelarvest Jaama ja Hariduse tänava rekonstrueerimiskulud, mis toimuvad paralleelselt veemajanduse ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisprojektiga.» 3) leheküljel 49 punkti 8.2 Valdkondadevaheline prioriteetsus 2007 – 2013, muuta alajaotuse 3. Kultuur ja sport teksti ja sõnastada järgmiselt: «Kultuuritöötajate palkade tõstmine Eesti keskmisele tasemele. Kirjeldatud eespool ka hariduse ja noorsootöö alajaotuses, on samavõrd oluline kultuuri- ja spordivaldkonnale Jõhvi Gümnaasiumi spordihoone ehitamine. Projekteerimistööd on teostatud. Järgnevate eelarvetega tuleb leida rahastus algatamaks ka Jõhvi staadionikompleksi rajamine (samuti projekt olemas). Mõlema investeeringu puhul peab selguma Kultuuriministeeriumi võimaliku toetuse osa. Nende järel on vajalik ka Jõhvi Keskraamatukogu juurdeehitus (peab selguma Kultuuriministeeriumi võimaliku toetuse osa).» 4) leheküljel 49 punkti 8.2 Valdkondadevaheline prioriteetsus 2007 – 2013, muuta alajaotuse 4. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid teksti esimest lauset ja sõnastada järgmiselt: «Vajalikud on sotsiaalmaja renoveerimine ja päevakeskuse väljaehitamine – garanteeritakse abitaotlusprojektide oma- või kaasfinantseeringu katmine valla eelarvest.» 5) algusega leheküljel 49 muuta punkti 8.3 Valdkonnasisesed tegevusvajaduste prioriteetsused, muuta alajaotuse 8.3.3 Kultuur ja sport prioriteetsuse järjekorda ning sõnastus järgmiselt: «1. Jõhvi Gümnaasiumi spordihalli ehitamine. 2. Jõhvi Seltsimaja loomine ja jätkuv arendamine Jõhvi valla rahvakultuuri keskuseks (Kooli tn 2 baasil). Hoone seisukorra väljaselgitamiseks ekspertiisi tellimine, renoveerimisprojekti koostamine ja hoone renoveerimine. 3. Treenerite töötasude viimine samale tasemele üldhariduskoolide õpetajate töötasudega. 4. Jalgrattateede rajamine Illuka (Pannijärve spordikompleks) ja Toila (mererand) suunal. Linna tänavate korrastamisel märkida jalgratturite rajad. Naaberomavalitsuste ja Maanteeametiga koostöös kergliiklusteede teemaplaneeringu koostamine, sh. planeerida ka vallasisene kergliiklus (Tammiku-Jõhvi, Aiandi-Jõhvi jms.) 5. Jõhvi staadioni ehitamine vastavalt valminud ehitusprojektile. 6. Koolide spordiväljakute renoveerimine. 7. Jõhvi raamatukogu juurdeehitus: väikeste boksidega õppesaali ja muusikasaali eelprojekteerimine ja ehitus, avaliku internetipunkti laiendamine. Tammiku raamatukogu laiendamine (välja arendada nn. infokeskus, sh. avalik internetipunkt). 8. Spordi- ja mänguväljakute rajamine elamukvartalitesse ning külakeskustesse. 9. Valgustatud liuvälja rajamine linna koos uiskude laenutamisega (vald peaks toetama erainitsiatiivi). 10. Linnapargi laululava üldine renoveerimine, sh elektrisüsteemi taastamine.» § 2. Vallavalitsusel tagada muudatuste arengukavasse sisseviimine ning terviktekstina esitamine. § 3. Määrus jõustub 22. oktoobril 2007.a. Volikogu esimees Niina NEGLASON