Lasva Vallavolikogu — Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni vastuvõtmine — KO, 169, 2018

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lg 1 p 7 ja «Haldusmenetluse seaduse» § 64 lg 1 alusel. LASVA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2006–2016 I SISSEJUHATUS Arengukava eesmärk Lasva valla arengukava on Lasva valla tegevuse aluseks. Arengukavas määratakse ära valla lühi- ja pikaajalised eesmärgid ja esitatakse tegevusplaan nende eesmärkide saavutamiseks. Arengukava koostamine on demokraatlik, avalik protsess. Arengukava on kokkulepe, mille koostamisel osalevad võimalikult paljud kogukonna liikmed kas isiklikult või nende esindajate kaudu. Lasva valla arengukava aastateks 2006-2016 ning visioon on kohalikku elu suunav töövahend, mis väljendab valla elanike, huvigruppide ja organisatsioonide soovi, tahet ja võimalusi kujundada oma tulevikku meie vallas. Lepitakse kokku, milline peab olema kodukant tulevikus, milliseid võimalusi saab kasutada eesmärgi saavutamiseks, kuidas on kõige tulemuslikum kasutada piiratud ressursse. Lasva valla arengukava eesmärk on valla kui omavalitsusüksuse ja tema varade säilitamise ja funktsioonide edasiarendamine vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja tema parandustest tulenevatest põhimõtetest, mis reguleerivad riigi ja omavalitsuse kohustusi vallaelanike ees. Need põhimõtted Lasva vallas on järgmised: kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises ja seda just osalusdemokraatia ja kolmanda sektori kaasamise kaudu; vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse avalikkus; avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. Lasva valla arendustegevuse ülesanne on soodsa elukeskkonna loomine kultuuri ja hariduse kättesaadavuse kaudu, tehnilise infrastruktuuri korrastamise kaudu eelduste loomine majanduse arenguks, samas silmas pidades säästlikku loodusressursside kasutamise Arengukava on aluseks: Valla eelarve koostamisele. Investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast. Laenude võtmisele Planeeringute koostamisel ja läbiviimisel Arengukavas on põhitähelepanu pööratud kohaliku identiteedi tugevdamisele, tugevate külgede ja võimaluste ärakasutamisele, et aidata kaasa parema tuleviku ühisele realiseerimisele. Arengukava on ka vahend suhtlemiseks ja läbirääkimisteks koostööpartneritega väljaspool omavalitsust. Ajalooline taust Praegune Lasva valla territoorium on põhiliselt välja kujunenud Eesti Vabariigi vanemal perioodil eksisteerinud Lasva valla ja Pindi valla liitumisel. 1934. a andmetel kuulus Lasva vald, mille pindala oli 36 km2, 975 elanikku, 181 talundit 3695 ha maaga Vastseliina kihelkonda. Pindi vald, mille pindala oli 61 km2 1169 elanikku, 192 talundit 4285 ha maaga kuulus Rõuge kihelkonda, mis asus keset Vastseliina kihelkonda. Peale nimetatud valdade on praeguse Lasva valla territooriumil veel endiste Timo valla, Erastvere valla, Võru valla, Aleksandri valla ja Leevi valla maad. Seoses Lepassaare sovhoosi tükeldamise ja reorganiseerimisega 1976. a eraldati Lasva külanõukogu piiridest Loosi ja Tabina küla ja arvati Vastseliina külanõukogu piiridesse ja on praegu Vastseliina valla koosseisus. Praegune Lasva valla piir peaks jääma samaks ka planeeritava haldusreformi käigus, samas oleme avatud koostöö- ja ühinemisküsimustes läbirääkimisteks naabervaldadega. Visioon- Lasva vald aastal 2016 Koduvallas on arenemisvõimeline ja sõbralik elukeskkond. Põhieesmärgid: Elamumajanduse arengu intensiivistamine Avalike teenuste kättesaadavuse parandamine (s.h. hajaasustusega piirkondades) Ettevõtluse arengu soodustamine ja toetamine Külakogukondade tugevdamine (külavanemate aktiviseerimine, ühise „meie tunde» tekitamine) Noorsootöö eesmärgipärane korraldamine (noortejuhi leidmine, mitmekesisema huvihariduse pakkumine (s.h. hajaasustusega piirkondades) Valla loodusressursi otstarbekas kasutamine (miljööväärtuslike alade kaitsmine, olemasoleva keskkonna parem propageerimine) II ASUKOHT Asend ja territoorium Lasva vald paikneb Võru maakonna kirdeosas suhteliselt lähedal Võru linnale. Valda läbivad Võru–Obinitsa, Pindi - Verijärve ja Võru–Räpina maantee ning Valga–Piusa raudtee. Valla piirinaabriteks on Võru vald, Vastseliina vald ja Põlvamaa Laheda, Orava ning Veriora vald. Loodus on valla piires vahelduv ning seega on piirkond sobiv nii põllumajanduse kui turismiga tegelemiseks. Sooküla – Kütioru piirkonnale on iseloomulik tugevasti liigestatud reljeef ning kogu valla ulatuses on levinud vahelduv pinnakate. Arvesse võttes reljeefsuse omapära, võib valda vaadelda Eesti maketina. See annab suurepärase võimaluse õpperadade kujundamiseks ning selle turuniðði väljakujundamiseks on alustatud juba eeltöid. III DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON Tabel 1 Elanike arvud on esitatud 31. detsembri seisuga jooksva aasta suhtes Aasta Elanike arv 1992 1936 1993 1924 1994 1934 1995 1935 1996 1925 1997 1966 1998 1925 1999 1912 2000 1899 2001 1866 2002 1853 2003 1857 2004 1829 2005 1829 2006 1807 2007 1810 seisuga 01.09.2007 Lasva valla 37-st külast suuremad on Kääpa küla 318 elanikuga, Lasva küla 317 elanikuga, Otsa 141 elanikuga. Valla pindala on 172 km2. Rahvastiku tihedus 10,9 in/km2 Valla rahvastiku püsimajäämiseks tuleb säilitada ja juurde meelitada eelkõige aktiivseid tööealisi elanikke ning noori peresid, pakkudes neile töö- ja elamisvõimalusi ning vaba aja veetmise ja enesearendamise võimalusi. Külad Elanikke külades seisuga 10.02.2006 01.09.2007 Pindal km2 in/km2 KOV täpsusega 1 1 Andsumäe 7 7 3.2 2.2 Hellekunnu 14 17 4,3 4,0 Husari 15 15 2,3 6,5 Kaku 6 6 3,7 1,6 Kannu 33 33 4,4 7,5 Kõrgessaare 30 28 7,6 3,7 Kääpa 318 309 11,2 27,6 Kühmamäe 46 52 3,3 15,8 Lasva 317 321 8,7 36,9 Lauga 9 9 1,1 8,2 Lehemetsa 19 25 5,8 4,3 Listaku 36 29 6,3 4,6 Madala 40 39 9,2 4,2 Mõrgi 20 21 7,1 2,9 Mäessaare 7 7 1,7 4,1 Noodasküla 22 25 5,3 4,7 Nõnova 31 31 4,1 7,6 Oleski 20 19 4,3 4,4 Otsa 141 150 8,8 17,0 Paidra 47 43 6,0 7,2 Peraküla 34 27 1,7 15,9 Pikakannu 18 15 3,8 3,9 Pikasilla 24 20 1,9 10,5 Pille 68 68 4,8 14,2 Pindi 65 64 15,2 4,2 Puusepa 88 85 5,5 15,4 Pässä 85 81 2,4 33,8 Rusima 11 10 1,3 7,7 Saaremaa 6 6 1,4 4,3 Sooküla 53 51 2,2 23,2 Tammsaare 23 26 1,2 21,7 Tiri 12 12 4,8 2,5 Tohkri 12 12 3,1 3,9 Tsolgo 76 88 6,2 14,2 Tüütsmäe 16 17 1,4 12,1 Villa 20 18 1,2 15,0 Voki-Tamme 29 23 5,4 4,3 vald 1819 1810 171,9 10,53 Lasva valla üldpindala on 17 218 ha, sh haritavat maad 7006 ha, looduslikku rohumaad 1382 ha ja metsamaad 6535 ha, vee all 230 ha, hoonete all 24 ha. IV LOODUSLIKUD RESSURSID Maareform 31.12.2005 seisuga oli riigi maakatastrisse registreeritud 1673 katastriüksust pindalaga 14302.4 ha ( 83,1% ). 31.09.2007 seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 1733 katastriüksust pindalaga 14826,83 ha ( 86,1% ) Tabel 3 Registreeritud maa jaotub: 31.12.2005 01.09.2007 Tagastatav maa 7478 ha 7591,51 Ostueesõigusega erastatav 2904 ha 4174,24 Vaba põllumajandusmaa erastamine 814 ha Sh 622,9 Vaba metsamaa erastamine 175 ha Sh 170,7 Riigimaa 2792 ha 3050,89 Munitsipaalmaa 3,7 ha 10,19 Munitsipaalmaad (hektarites): Pikakannu Põhikool 3,5 Vallamaja 0,212 Biotiigi Pille küla 0,8 Tiikide Kääpa 3,6 Biotiigi Pässä 1,57 Kuivati Sooküla 0,51 Lumise garaaž 0,0996 Uue Kimalase korteriomand 3432/1368 mo 1,3688 Kuusiku lasteaia majandusharu 1352/5416 mo 1,2352 Kastani Otsa korteriomand 430/3429 mo 0,4754 Maade tagastamine- erastamine on planeeritud lõpetada 2006 aastal. Paremad põllumaad asuvad Kääpa ja Lasva piirkonnas, kus põllud on tasased ja moodustavad suuremaid massiive. Võrreldes varasemaga on nüüdseks kasutusele võetud ka väiksemad maatükid. Maavarad Maavaradest leidub valla territooriumil liiva, kruusa, savi ja turvast. Olulist tähtsust on seni omandanud turba, liiva ja kruusa kaevandamine. Vaieldamatuks ressursiks on põhjavesi. Valla territooriumil on 27 puurkaevu. Valla territooriumil asuvad järgmised maardlad: KARJAMÄE maardla asub Lasva valla lõunaosas, Haanja Looduspargis asuval eramaal. Maardla materjal koosneb keskmiselt 69,7% ulatuses liivafraktsioonist, 20,4% ulatuses kruusast ning 9,9% ulatuses savi- ja tolmuosakestest. Maardla 5,3 hektari suurusel alal on pealpool põhjavee taset aktiivne tarbevaru 366 tuh. m3 ja selle all aktiivne reservvaru 114 tuh. m3. KAKU maardla asub Lasva valla kaguosas, Võrust 9 km ida pool. Maardla liivakivi koosneb 82–95% ulatuses kvartsiteradest. Päevakivi on 1–4%, raske fraktsiooni mineraale 0,08–0,9%. Kaku liivamaardla tehnoloogiline liiv on kõlbulik värvilise klaasi valmistamiseks ja kasutamiseks vormiliivana. Liivamaardla tarbevaru 8,7 hektari suurusel alal 584 tuhat m3, reservvaru 996 tuhat m3. Täiendavalt on taotletud Kaku karjääri kõrvale uue liivakarjääri avamist. TILSIPALO maardla asub Lasva valla lääneosas, Kääpa asulast 2,5 km põhja poole. Liiv ei sisalda orgaanilisi lisandeid. Peensusmooduli põhjal tuleb liiv lugeda peenteraliseks, mida sobib kasutada ehitusliivana, betoonisegudes ja teekatete rajamiseks. Liiva aktiivne reservvaru 43,9 ha suurusel alal on 9131 tuhat m3, sealhulgas allpool veetaset 4214 tuhat m3. PINDI turbaraba asub Lasva valla kirdeosas, mille suurus on 176,9 ha turbavaruga 190 tuhat tonni. V KULTUUR Lasva vallas on keskne rahvamaja asukohaga Lasval. Tsolgo rahvamaja on antud 2013 aastani rendile MTÜ Tsolgo Arendusühingule. Viimane on kultuuritöö eestvedajaks Tsolgo kandis. Suveperioodi üritused toimuvad Kütioru Tsõõriplatsil, Kääpa laululaval, Lasva kõlakojas ja Palo mäel, Tsolgo vabaõhulaval. Kontsertpaigana on kasutust leidnud ka Pindi kirik. Toimuvad pikaajalise traditsiooniga üritused. Neid viivad läbi valla toetusel seltsid, seltsingud ja Lasva rahvamaja. Alates 1999.a. toimuvad valla laulu -ja tantsupidu Kääpa laululaval, Rahvapidu Kütiorus, Lasva Järvepidu Lasva järve ääres, Palo Turniir Lasva parkmetsas. Hilisema üritusena on liitunud Lasva järve Tulemuusika , Tsolgo Külateatrite päev ja Tsolgo Pikkjärve veepidu. Üritustest korraldatakse rahvamajas perepäevi, näitusi, kodukandipäevi, eakate ühisüritusi kevadel ja jõulude ajal, noortediskosid ja rahvakalendri tähtpäevadega seonduvaid üritusi. Vallas tegutseb 3 raamatukogu ja üks raamatukogu laenutuspunkt. Nii Kääpa kui ka Pikakannu koolides on oma raamatukogu. Kõikides raamatukogudes on loodud interneti püsiühendused. Kokku on lugejaid 660 ja teavikuid ca 35 000. Lasva Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 322, mis moodustab 17,6% valla elanikkonnast. 1999. a 10. detsembrist on avatud Avalik Internetipunkt kolme arvutiga, mille kasutusvõimalus ühtib raamatukogu lahtiolekuaegadega. Kääpa Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 225, mis moodustab 12,3% valla elanikkonnast. Raamatukogu asub Kääpa Sotsiaalkeskuses, maja esimesel korrusel. Samas on ka avatud Avalik Internetipunkt kahe arvutiga, mille kasutamisvõimalus ühtib raamatukogu lahtiolekuaegadega. Tsolgo Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 142, mis moodustab 7,7% valla elanikkonnast. Raamatukogu asub Tsolgo külas algkooli ruumides. Samas on ka avatud Avalik Internetipunkt kahe arvutiga, mille kasutamisvõimalus ühtib raamatukogu lahtiolekuaegadega. Tabel 4 Kultuur Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Lasva raamatukogu ruum soojustamata, mööbel vana ja lagunenud Maja välisfassaad soojustatud mööbel vahetatud Vähene huvi kultuuriürituste ning ühise tegevuse vastu, omaalgatuste puudumine Lasva vallas on aktiivsed kultuuri- ja sporditöö eestvedajad Lasva valla noortele on valminud oma Huvikeskus Puudub valla infovoldik Valla kohta koostatud infovoldikud ja muud valda tutvustavad materjalid Regulaarselt on täiendatud ja välja antud valla esitusmaterjale Lasva rahvamaja ruumid osaliselt remontimata, sisustus ja aparatuur vajab uuendamist Sisustatud kaasaegse sisutuse ja aparatuuriga Lasva rahvamaja kõik ruumid renoveeritud Lasva vabaõhuväljak kaasajastamata Vabaõhuväljak ja parkmets kaasajastatud, laiendatud ning heakorrastatud Lasva Käsitööseltsi ja Lasva tervisespordi Seltsi ruumid kütteperioodil külmad Lasva rahvamaja keskküttesüsteemi on ühendatud nn seltsimaja Vallas on välja arendamata piirkondade turismiobjektide infrastruktuur ja puhkeotstarbelised rajatised Puhkeala parkla ja järve rannas ujumissillad ehitatud ning rannapiirkond laiendatud; pumbamaja kunstihooneks ümber ehitatud, välikäimlad ehitatud; matka ja suusarajad riigimetsa rajatud; infomajakene ehitatud; infopunkt loodud. Kurepallo rajatud suusarada on valgustatud, valla erinevatesse piirkondadesse on täiendavalt rajatud turismi arengut soodustav infrastruktuur ning puhkeotstarbelised rajatised Tsolgo rahvamaja ja koolimaja renoveerimata Tsolgo rahvamaja ja koolimaja renoveeritud Tsolgo muuseumi omandiküsimus lahendamata Omandiküsimus lahendatud Muuseumivara eksponeerimiseks vajalikud ruumid leitud ja renoveeritud Lasva raamatukogu Otsa laenutuspunkti väike pind ja amortiseerunud inventar. Lasva raamatukogu Otsa laenutuspunkti pinda on laiendatud kõrvalasuva korteri baasil ja inventar on uuendatud Kütioru Tsõõriplatsil parkimise korraldamine Tsõõriplatsile on rajatud parkla Kütioru Tsõõriplatsi taastamine lõpetamata Tsõõriplatsi taastamine lõpetatud Kääpa parkmets korrastamata Kääpa parkmets rajatud Sooküla piirkonnas puuduvad kooskäimise ruumid Ruumid on olemas kooskäimiseks Ruumid on renoveeritud Välised spordiplatsid (-väljakud) puuduvad või on halvas olukorras Olemasolevad välised spordiplatsid on renoveeritud Külakeskustesse on rajatud täiendavad sportimise ja vabaajaveetmise platsid Kääpal puuduvad kultuuritegevuse läbiviimiseks vajalikud ruumid Kääpa kooli aula on kohandatud ka piirkonna kultuuriürituste läbiviimiseks Puudub ajalootalletamise süsteemsus Raamatukogudes toimub kantide ajaloo kogumine ja talletamine Turismiobjektid on viidastamata Kõik turismiobjektid on varustatud infotahvlitega Puudulik kultuuriturism Areneb kultuuriturism (viidamajandus korrastatud sh. külasildid) Pindi kirik on halvas ehituslikus korras (varisemisohtlik), Kirikuhoonel puudub küttesüsteem, tuletõrje- ning vargaalarmid surnuaed koos uue osaga väljakujundamata Teostatud uus surnuaia planeering ja heakorrastustööd, alustatud on Pindi kiriku renoveerimist Pindi kirik on remonditud ja kujundatud sealhulgas riikliku piirkondliku tähtsusega kontsertpaigaks Liiklus ja terviseedendamise seisukohalt puudulikud võimalused jalgrattaga sõitmiseks I etapp Võru – Kääpa jalgrattatee valminud Jalgrattarada kulgeb Otsa- Lasva- Kääpa- Võru: kokku 18 kilomeetrit Korruselamiste väljanägemine halb, suured küttekaod Vald nõustab korterelamute elanikke ühistute loomisel Valla korrusmajades toimunud (korteriühistud) renoveerimistööd välisfassaadide ja katuste osas. Külavanemate vähene aktiivsus, vähene omaalgatus Toimuvad koolitused (rahastamisvõimalused jms.) ja toetussüsteem külavanematele Külaliikumine hoogustunud Puudub kohalik infojagamise punkt Töötab I-punkt Kääpal ja Lasval, Otsal, Lasval ja Tsolgos raamatukogude baasil Vähesed võimalused süsteemse teabe jagamiseks vallakodanikele Koostatud infovoldikud, pidevalt arendatakse edasi teabejagamise süsteemi Ajalehes avaldatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse otsuseid ja määrusi Kääpa vana koolimaja väikese kasutusega ja ehituslikult halb olukord Koolimaja kasutusvaldkond laienenud, teostatud hädavajalikud remondid Koolimaja kapitaalselt remonditud ja pidevas kasutuses Seltsitegevus: Lasva vallas on registreeritud 10 mittetulundusühingut ja 8 seltsingut: Tabel 5 Mittetulundusühingud ja seltsingud Nimetus Alates aastast Põhitegevus Tehtust MTÜ Kääpa M klubi 1997 Kääpa piirkonna külaelu edendamine ja ühisürituste korraldamine Külapäev, jaanitulu, Kääpa kõlakoja ja tantsupõranda remont MTÜ Lasva Käsitööselts 1995 Täiskasvanu koolitus kodukultuuri ja ilumeele arendamine Portselanimaal, Jõulumaa, lastelaagrid MTÜ Lasva Tervisespordi Selts 1999 Lasva valla elanikele tervisespordiürituste korraldamine Sõpruskohtumised sõprusvalla Vaala vallaga Soomest. Spordiüritused vallasiseselt, osavõtud maakonna ja vabariigi tasandil. Uute spordirajatiste ehitamine. 2005 tervisespordirada metsas MTÜ Betenhofi Selts 2000 Pindi küla ajaloo uurimine, kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu kiirendamine MTÜ Ühing Pikakannu kooli areng 2000 Pikakannu Kooli säilitamine Ühised üritused, Infotuba MTÜ Tsolgo Arendusühing 2003 Piirkonnas soodsa elu- ja töökeskkonna loomine Arengukava; Ühisüritused, huvitegevus Tsolgo rahvamaja ja Tsolgo koolimaja renoveerimine Pässä Külaselts 2003 Kohaliku(küla) elu korraldamine ja edendamine Arengukava 2003-2008, iga- aastased külapäevad, uue pargi rajamine, bussipaviljoni ehitamine Kütioru Puhkepiirkonna Selts 28.09. 2005 Lasva valda Kütiorgu puhke ja spordipiirkonna kujundamine Piirkonna heakorra talgud MTÜ Nõnova Perelastekodu Vanemlike hoolitsuseta lastele kodu rajamine Maja nullkorruse ja I korruse osaline ehitus MTÜ Kütioru Avatud Ateljee Maakunsti ja maaturismi arendamine Kütiorus Maakunstirajale kunstiobjektide rajamine, kunstifestivali korraldamine S E L T S I N G U D Lasva külaseltsing 2002 Lasva küla kui vallakeskuse kauniks muutmine, turismi edendamine, kodukandipäevade korraldamine Arengukava Kodukandipäevade korraldamine, Lasva jõuluvalguse ürituse korraldamine Kütioru Tsõõriplatsi seltsing 2002 Kütioru Tsõõriplatsi ajaloolise väärtuse säilitamine ja taastamine Tantsupõrand, kaitsetara, WC, pinkide ehitus, rahvalikud üritused Pindi Külaseltsing 2003 Küla arendamine, vaba aja veetmine 2004. laulupeo tule vastuvõtt Lasva naisrühma seltsing 2003 Tutvustada ja arendada rahvakultuuri vallas ja maakonnas Talvised tantsulaagrid ja uued rahvuslikus stiilis rahvariided Kannu külaseltsing 2003 Ühiste ürituste korraldamine ja kõigist külaelanikest hoolimine Jaanipeod Tsolgo Pikkjärve seltsing Ühisürituste korraldamine, Pikkjärve kaitse Pikkjärv veepidu, Pikkjärve ralli Seltsing «Paidra ja Pindi loodushoid» 2004 Pindi Kärnjärve, Paidra järve ja Võhandu keskjooksu ning selle ümbruse loodushoid ja kaitse Ühised heakorratalgud VI HARIDUS Lasva vallas toimub laste kasvatamine ja hariduse andmine ühes lasteaias ja kahes põhikoolis. Lisaks ostab vald sisse lasteaiateenust, haridus ja- huviharidusteenust Võru linnalt ja teistelt OV-delt. Lasva lasteaaia kolm rühma töötavad kolmes eri külades asuvates hoonetes - Lasva kortermajas, Kääpa sotsiaalkeskuse majas ja Kääpa koolimajas. Lasteaiarühmad töötavad liitrühmadena Uue lasteaia ehituseks planeeritud maal, asukohaga Lasva küla Pargi maaüksus, on teostatud detailplaneering 2,8840 ha suurusel alal. Lasva vallas on kaks põhikooli - Kääpa ja Pikakannu. Pikakannul on haridust antud alates 1870, praeguses hoones alates 1939 aastast. Samas majas on õpilaste toitlustamiseks söökla. Maja üldine seisukord hea. ( 1999 vahetatud katus, 2004 vahetatud aknad). Koolis õpib 01.09.2007. a. seisuga 47 last, nendest Lasva valla elanike registris 36 last. Kääpa Põhikool töötab 2002 aastal valminud uues koolihoones ja renoveeritud (1939.a koolimajaks ehitatud maja) kompleksis. Koolihoones asub ka spordisaal. Kääpa Põhikoolis õpib 01.09.2007.a. seisuga 136 last, nendest Lasva valla elanike registris 117 last. Tabel 6 Haridusasutuste probleemid ja eesmärgid Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Pikakannu kooli pedagoogilise kaadri riigieelarvest eraldatav palgafond ei rahulda vajadusi Vallaeelarvest täiendavate vahendite suunamine palgafondi täiustamiseks. Valmib hariduse arengukava Hariduselu juhtimise aluseks on hariduse arengukava. Lasva lasteaia ruumid ei rahulda valla vajadusi Lasva küla Pargi lasteaed ehitatud Kääpa külas on kaasaegne ja lastesõbralik lasteaed, Laste õpetamine liitklassides Hariduskorralduslikud muudatused läbi viidud ning tagatud on hea õpetamise kvaliteet Tagatud on kvaliteetse hariduse andmine kõigile lastele, rakendatud on vajalikud tugisüsteemid laste õpetamisel ja kasvatamisel Kääpa kooliaula ei täida oma funktsiooni Kooliaula renoveeritud ja samas kasutatakse teda kultuuriürituste läbiviimise paigana kogukonnas Koolide materiaalne baas vana ja vajab täiendamist Koolide materiaalne baas täiendatud ja uuendatud Infotehnoloogiavahendid vananenud ja mittetäielikud Koolide infotehnoloogiline park uuendatud ja kaasajastatud VII TERVISHOID Tervishoiualast tööd vallas koordineerib sotsiaalosakond koos perearstiga. Esimese etapi arstiabi korraldab Lasva perearst. Erialase teise etapi arstiabi saamiseks suunab perearst haige erialaarstide konsultatsioonidele. Perearsti praksises asub ka apteek. Ravikindlustusega hõlmamata inimeste esmast arstiabi korraldab vastavalt lepingule perearst. Erialaarstide juurde suunab perearst kooskõlastades otsuse sotsiaalosakonnaga, kes väljastab garantiikirja. Tabel 7 Tervishoiuga seotud probleemid ja eesmärgid Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Elanikkonna vähene haigusteadlikkus ja ebapiisav huvi tervislike eluviiside vastu Inimesi on informeeritud ja teadvustatud terviseriskidest ja tervist mõjuvatest teguritest raamatukogudes avatakse tervisenurgad; perearst koostöös terviseõpetuse õpetajate ning maakonna tervisetoaga koostavad soovitusliku loengute nimekirja; korraldada ettevõtjate infopäev, mille raames viiakse läbi töötajate tervisekontroll Inimeste tervisenäitajad on paranenud Terviseedenduslik liikumine on vähe arenenud Koostöös perearsti ja seltsidega on arendatud terviseliikumist Eelarves ette näha toetussummad piirkondlike rahvaspordiga tegelemist võimaldavate rajatiste ja vahendite loomiseks ja muretsemiseks Puudub koordineeritud ja süsteemne spordi- ja terviseedenduse valdkonna asjaajamine Spordijuhi tööle rakendamine, kelle ülesandeks on valda esindavate võistkondade väljaviimine erinevate tasandite võistlustele, vallasiseste võistluste ja tervisespordiürituste korraldamine Toimib süsteemne terviseedenduse- ja sporditöö juhtimine, mille kaudu on tagatud inimeste elukvaliteedi tõus Puuduvad sobilikud ruumid perearstikeskusel, ning -võimalused füsioteraapia protseduuride teostamiseks Rajatud perearstikeskus füsioteraapiaprotseduuride teostamise võimalustega Toimib kõigi võimalustega süsteemne inimeste tervise eest hoolitsemise programm Piirkondades puuduvad ühiskasutuseks ettenähtud saunad Piirkondlike üldkasutatavate olmetingimuste viimine sanitaarnõuetele vastavaks Vähene terviseliikumine Valla eelarves ette näha toetussummad konkreetsete spordi- ja terviseürituste korraldamiseks Võimaluste laienemine ja Inimeste aktiivsuse suurenemine on suurendanud terviseliikumist VIII SOTSIAALHOOLEKANNE Lasva valla sotsiaalosakonnas töötab osakonna juhataja, sotsiaaltööspetsialist ja täiskasvanute hoolekande spetsialist. Koduhooldusteenuseid osutavad avahooldustöötajad ja lepingulised töötajad. Osakonnale allub Kääpa Sotsiaalkeskus iseseisva hoolekandeasutusena. Lastega seotud probleemide lahendamiseks on moodustatud laste hoolekande komisjon, on hea side koolidega, toimib maakonnasisene sotsiaalvõrgustik. Puuetega inimeste tarbeks on loodud võimalused (ka ratastooliga liikumiseks) Kääpa Sotsiaalkeskuses 01.01.2006 aasta seisuga oli Lasva vallas 1829 elanikku, 01.09.2007 on vallas 1810 elanikku Tabel: Vallaelanike ealine koosseis Vanuserühm Arv Osatähtsuse % 39095 291 16 15-18 115 6 19-64 1106 61 65+ 298 16 1810 Pakutavad sotsiaalteenused: Sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Koduteenused – teenused, mis aitavad abivajajal toime tulla tema kodustes tingimustes. Selleks on võetud tööle avahooldustöötajad. Eluasemeteenus – vallal on 12 sotsiaalkorterit, mida saab välja üürida või anda ajutiseks kasutamiseks isikule või perekonnale, kes ise ei ole suutelised ja võimelised endale või perekonnale eluaset tagama (tuleb tagada elamispind ka vanglast ja lastekodust naasvatele isikutele). Hooldamine perekonnas – isiku hooldamine kirjaliku lepingu alusel sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldamine hoolekandeasutuses – seal viibivatele isikutele tagatakse ööpäevringselt nende eale ja seisundile vastav hooldus. Lasva vallas on olemas Kääpa Sotsiaalkeskus, mis on eakatele ja puuetega isikutele elamiseks ning hooldamiseks loodud asutus. Transporditeenus – kõigil abivajajatel on võimalik soodsatel tingimustel kasutada invabussi või muud valla transporti. Toetatud elamise teenus – tööealistele psüühilise erivajadusega isikutele pakutav majutusteenus koos igapäeva elu toetamisega Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus – pikaajaliste töötute aktiviseerimine ja abistamine nende isikliku vastutuse tõstmiseks enda ja oma pereliikmete toimetuleku eest. Lastehoiuteenus Eraldatavad sotsiaaltoetused: Toimetulekutoetus – vastavalt riigi poolt kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise korrale; Riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused – makstakse toimetulekutoetuste vahendite piisavuse korral ja on põhiliselt ette nähtud paljulapselistele peredele, puuetega inimestele, üksielavatele eakatele jt riskigruppidele ; Hooldajatoetus- vahendid on ette nähtud puuetega inimeste sotsiaalhoolekande kulude katmiseks. Hooldajatoetuseks eraldatud vahendid on Lasva vallas korraldatud koduhooldusteenus st. avahooldus ja makstakse tasu individuaalhoolduse puhul. Kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused – makstakse isiku avalduse alusel tervise ja eluasemega seotud kulude kompenseerimiseks, laste koolitoiduraha, töövihikute ja teiste õppimisega seotud kulude katmiseks ja muudel erakorralistel juhtudel. Samuti antakse toetust sünni ja surma puhul, seoses kooli lõpetamisega, kooliaasta algusega nn aabitsatoetus esimesse klassi astujatele ning asendushooldusel olnud lastele elluastumistoetust. Tabel 8 Sotsiaalprobleemid Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid pikaajalistest töötutest abivajajate suur hulk Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse abil on suurendatud hõivatust Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse abil on suurendatud hõivatust abivajajate vähesed toimetulekuoskused ning abivajaja isiku ja pere vähene vastutus oma toimetuleku eest Preventiivne töö isiku enda vastutuse suurendamisele nii enda kui ka oma perekonnaliikmete toimetuleku ees. Soodustatakse tugi- ja eneseabigruppide teket. Preventiivne töö isiku enda vastutuse suurendamisele nii enda kui ka oma perekonnaliikmete toimetuleku ees. Tuleb soodustada tugi- ja eneseabigruppide teket ebapiisav informatsiooni avalikustamine sotsiaalteenuste ja –toetuste kohta Sotsiaalteenuste alane info avalikustatakse valla ajalehes, valla kodulehel, eraldi infolehtedes ja voldikutena. Vallakodanikud on teadlikud vallas pakutavatest sotsiaalteenustest ja -toetustest ning oma õigustest ja kohustustest Kääpa Sotsiaalkeskuses ei ole piisavalt ruumi voodihaigetele klientidele Sotsiaalkeskuses on tagatud kohad voodihaigetele klientidele Sotsiaalkeskus pakub üldhooldekodu teenuse kõrval ka ajutise päevahoolduse, turvakodu ja pansionaadi teenust Kääpa Sotsiaalkeskus pakub vähe teenuseid majast ja vallast välja On koostatud Kääpa Sotsiaalkeskuse arengukava ja infovoldik teenuste kohta Kääpa Sotsiaalkeskuses pakutakse mitmekülgset sotsiaalvaldkonna teenust kõigile soovijatele Kääpa Sotsiaalkeskuses elavad eakad on passiivsed, mistõttu paljudel on negatiivne ellusuhtumine ja alanenud toimetulekuvõime Tööle on võetud tegevusjuhendaja, eakad on positiivsema ellu-suhtumisega, aktiivsemad ning toimetulevamad Tegevusjuhendaja pakub igapäevaelu toetamise teenust kodudes elavatele psüühikahäiretega inimestele. Kääpa Sotsiaalkeskuses on lõpetamata energiasäästu programm, välisseinte soojustamine Kääpa Sotsiaalkeskuse välisseinad soojustatud. Tualettruumid ja vesivarustus renoveeritud Kääpa sotsiaalkeskuse energiakulud on viidud miinimumini Sotsiaalkorterite seisukord on halb Sotsiaalkorterid on kohandatud ühise eluruumina kasutamiseks ja vastavad sanitaarnõuetele. Üks korter on kohandatud ratastooliga inimese tarbeks. Valminud on ühetoaliste sotsiaalkorteritega sotsiaalmaja Eakate vajadused ei ole kaetud avahoolduse ja sotsiaalkeskuse võimalustega. Kääpa Sotsiaalkeskuse tegevus on avalik. Käivitunud on eakate peres hooldamise e. perevanadekodu teenus. Traditsioonilise perekonna mudeli väärtustamine Peredele korraldatakse ühisüritusi nii kultuuri, spordi kui ka tervise valdkonnas. Lasva valla perekond on tugev, elu põhiväärtusi hindav Puudulikult väljaarendatud ratastooliga liikumise võimalused Lasva vallamajja, rahvamajadesse ja raamatukogudesse on võimalik pääseda ratastooliga Kõigisse Lasva valla avalikesse hoonetesse ja kohtadesse on tagatud juurdepääs ratastooliga, sotsiaalkeskusesse on paigaldatud lift Vähesed võimalused teenuse pakkumise osas erivajadustega inimestele On võimalik pakkuda tugiisiku ja isikliku abistaja teenust Erivajadustega inimestel on võimalik kasutada kõiki vallas pakutavaid sotsiaalteenuseid Puudub võimalus kriisiolukorda sattunud laste ja perede paigutamiseks Pakutakse varjupaiga teenust kriisiolukorda sattunud lastele ja peredele Valla asuvas pereabikeskuses osutatakse komplektset teenust kriisiolukorda sattunud lastele ja peredele Puudub alternatiivne lastehoiu võimalus Pakutakse päevahoiu teenust Kõigil lastel on võimalik vanemate hõivatuse korral viibida turvalises ja arendavas keskkonnas IX INFOTEHNOLOOGIA Internetiühendusega on tänaseks päevaks kaetud enamus tihedamalt asustatud aladest Lasva vallas. On üksikuid piirkondi, kuhu ühendus siiski ei jõua – Otsa, Pindi, Nõnova, Peraküla, kuid tegevus käib jätkuvalt selles suunas, et ka nende piirkondade elanikele saaks loodud võimalus interneti kasutamiseks. Hetkel on internetiühendusega kindlustatud kõik Lasva valla allasutused – raamatukogud, koolid, lasteaiad ja rahvamajad. Kõige halvemas seisus on Lasva Raamatukogu Otsa laenutuspunkt, kus muude tehniliste võimaluste puudumise tõttu tuleb kasutada RDSL ühendust kiirusega 256 kbps. Teistes asutustes jääb internetiühenduse kiirus 1-2Mbps vahemikku. Otsa laenutuspunkt on hetkel ka kõige kehvemini varustatud arvutustehnikaga, mistõttu hetkel seal raamatuid elektrooniliselt ei laenutata. Arvutipark asutustes on viimase viie aasta jooksul peaaegu täielikult välja vahetatud, ent siiski pole me jõudnud välja tasemeni, kus kõikide arvutid oleks enam-vähem võrdsel tasemel. Tabel 9 Probleemid infotehnoloogias ja perspektiivsed lahendused Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid interneti leviala kaardil on veel küllaltki olulistes kohtades valgeid laike Maakondlike projektidega liitumine on võimaldanud interneti leviala suurendamist Areneva WIMAX tehnoloogia kasutuselevõtt on taganud juurdepääsu kõigile klientidele Vallaasutuste arvutipark on vananemas ja nõuab peagi väljavahetamist Arvutipark on osaliselt välja vahetatud On kasutusele võetud arvutite rendisüsteem Vallaasutuste arvutipargi arvutite toide on koos tarbimissüsteemis eraldada teistest tarbijatest Järk- järguliselt on teostatud arvutite toite viimine eraldi tarbimissüsteemidesse Vallaasutuste arvutipargi arvutite toide on eraldatud muust tarbimissüsteemist Puudub süsteemsus ja otstarbekus arvutivõrkude lahendustes Kasutusele võetud arvutiterminalid Kõigile soovijatele pole tagatud interneti kasutuse võimalus kodus Laienenud on interneti püsiühenduse kättesaamise võimalused kodudes Kaardistatud olemasolev olukord ja vajadused Interneti püsiühenduse kasutamise võimalus on tagatud kõigile soovijatele X KESKKONNAHOID JA HEAKORD Jäätmemajandus Valla territooriumil jäätmeid ei ladustata. Lähim prügila asub Räpol. Olmejäätmete kogumise ja transportimisega tegelevad firmad. Ohtlike jäätmete kogumiseks asub Lasval ohtlike jäätmete kogumise konteiner. Alates aastast 2009, kui suletakse Räpo prügila, hakatakse maakonna jäätmeid ladustama Kagu-Eesti Jäätmekeskuse prügilasse. HEAKORD Heakorrastus on oluline nii meeldiva elukeskkonna tagamiseks, kui üheks eelduseks valla külastatavuse suurendamiseks ja turisminduse arendamiseks. Korraldatavad heakorrakonkursid on innustanud paljusid inimesi korrastama oma kodu ja selle ümbrust. Vallas on mitmeid kauneid kodusid, mis on pälvinud tunnustamist nii maakonna kui ka riigi tasemel. Kahjuks leidub kodusid, mille ümbrused on korratud ja mõne kohta võib öelda isegi räpased. Heakorrastatud suplus- ja suvituskohaks kohandatud Lasva järve kallas on meeldiv ajaviitekoht paljudele inimestele. Lasva küla keskele rajatavast pargist on üle poole korrastatud ja pargipuud istutatud. Pargi serva on suur kiik. Parkmetsa all on väike lõkkeplats koos kõlakojaga ning kaks võrkpalliväljakut ja püstkoda lõkkeasemega. Lasva külas on ohtlike jäätmete vastuvõtu punkt. Toimuvad ohtlike jäätmete kogumise ringid. Suuremates keskustes prügiveo lepingud AS Ragn-Sells. Tabel 10 Heakord Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Kodude, tootmishoonete ja muude avalike kohtade paigad heakorrastamata Lasva vallas on saavutatud oluline paremus heakorrastamise alal Lasva vald on igati heakorrastatud piirkond Veekogud ja nende ümbrused on räämas, võsastunud veekogud on puhtad ja liigirikkad, rajatud ja korras on avalikud supluskohad Veekogud ja nende ümbrused on võsast puhtaks raiutud, puhastatud ja hooldatud Väärtuslike maastike avalikustamise, kasutamise, ja eksponeerimise süsteem puudulik Väärtuslike maastike kasutuses ja hoolduses on saavutatud teadlikkuse tõus, tegevuses on rakendatud süsteemset lähenemist. Väärtuslike maastike kasutus on reguleeritud, vaated on avatud, matkarajad on korras, võrgustatud teeäärte ja metsade risustatus, prügi mahapanek juhuslikes kohtades. Inimeste teadlikkus suurenenud, avalikesse kohtadesse paigaldatud prügikastid elanike vähene keskkonnateadlikkus Korraldatud on koolitusi, seminare jms inimeste teadlikkuse tõstmiseks Inimeste keskkonnateadlikkus on kasvanud Paljudel majapidamistel puuduvad prügiveo lepingud Elanike teadlikkus jäätmemajandusest on kasvanud Koostatud on jäätmevaldajate register, Inimeste teadlikkus on kasvanud ja prügiveoks on sõlmitud lepingud Lasva valla jäätmeveo teenuse osutaja leidmine Jäätmemajandus korraldatud, teenuse pakkuja leitud XI TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Teed Tehnilise infrastruktuuri kvaliteet on oluline vallas kvaliteetse elu tagamiseks. Valla territooriumil on riigimaanteid ca 100 km, sellest 30 km mustkattega ja 70 km kruuskattega. Vallasiseseid teid on määratud 99 km, mis on põhiliselt katteta teed ning vajaksid kõik kapitaalremonti. Tabel 11 Teed Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Suure kasutatavusega Lasva Kuustemäe ja Kääpa koolitee ei kannata transpordikoormust välja ja on tolmutekitaja külarahvale Viiakse läbi projekteerimine, Kääpa koolimaja ja Lasva – Kuustemäe teed on viidud mustkatte alla Vallateed vajavad pidevat hooldust ja remonti Vallateede äärde on tehtud kraavid, võsad on raiutud, käib teede pindamine Vallateede korrashoiuks on välja töötatud süsteemne tegevuskava ja teed on korras Kõvakattega teed on auklikud Tsolgo korruselamuteni ja Kapa tee asfalt on parandatud Juurde on rajatud kõvakattega teid Vallal puudub oma karjäär teetäite võtmiseks Vallas on avatud karjäär täitematerjali võtmiseks Metsa väljaveod lõhuvad valla teid On välja töötatud süsteem , tagamaks teede korrashoiu ja metsa väljaveojärgse remondi Suure liiklustihedusega maanteed, mis läbivad külasid on ohtlikud Maanteede külasid läbivatele lõikudele on üles pandud kiiruspiirangut tähistavad märgid Puudub kergliikluse infrastruktuur (kõnni ja jalgrattateed) koos valgustusega Üldplaneeringuga on planeeritud kergliiklus-infrastruktuur. Maanteeametile on esitatud ettepanekud tööde teostamiseks Kergliikluse infrastruktuur välja ehitatud Veemajandus Kokku on Lasva valla territooriumil 27 puurkaevu. Neist veekasutusloaga puurkaeve, kus tarbimine on üle 5 m3 ööpäevas on 8. Väikeelamutes ja väiketaludes kasutatakse valdavalt salvkaeve. Lasva vallas kasutatakse Kesk-Devoni (D2) veekogumi põhjavett, ülejäänud põhjavee kogumid lasuvad sügavamal ja vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Lasva vallas tarbitav põhjavesi, millest enamuse moodustab Kesk-Devoni põhjaveekogumi vesi, vastab üldiselt kehtivatele normidele. Vee käitleja peab tagama nõuetele vastava vee kvaliteedi ühisveevärgi liitumispunktini kinnistu veevärgiga. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui see ei ole kokku lepitud teisiti. Tabel 12 Veemajandus Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Põhjavees kõrge raua- ja väävlivesiniku sisaldus. Joogivee kõrge rauasisaldus on peamiseks elanikke häirivaks teguriks põhjustades vee kollakat värvust, hägusust, ebameeldivat maitset ning roostekihti sadestumist torustikesse Paigaldatud veepuhastusseadmed olulistesse puurkaevudesse veekvaliteedi tagamiseks Kõik puurkaevud, kus vesi ei vasta kõigile veekvaliteedi normidele, on varustatud veepuhastusseadmetega ja tagatud on nende häireteta töö Olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk on vana ja amortiseerunud Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid normaalse süsteemi toimimiseks rekonstrueeritud Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid on lõplikult rekonstrueeritud Puhastamata või ebapiisavalt puhastatud heitvee juhtimine loodusesse Loodusesse juhitav puhastatud heitvesi vastab üldistele normidele Loodusesse juhitav puhastatud heitvesi vastab kõikidele normidele Inimeste keskkonnateadlikkus on puudulik Nii elanikud kui ka ettevõtjad elavad ja tegutsevad keskkonnsõbralikult ning kehtivate seaduste järgi Nii elanikud kui ka ettevõtjad elavad ja tegutsevad keskkonnsõbralikult ning kehtivate seaduste järgi Erinevatest põhjustest tingituna puudub paljudel elanikel kvaliteetne joogivesi ja tarbevesi Lasva vald osaleb Võru maakonna hajaasustuse veeprogrammis. Elanikele on tagatud joogivee kättesaadavus Elanikele on tagatud kvaliteetse joogivee kättesaadavus Side Eesti Telefonil puudub konkreetne ajaline plaan Lasva vallas asuvate ( Otsa, Kääpa, Tsolgo ja Lasva ATJ tehniliste lahendite väljatöötamiseks. Olemasolevat telefonsidet võib hinnata rahuldavaks. Tabel 13 Side Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Osadel sidepakkujatel, (näiteks TELE2-el ei ole Lasva valda täielikult katvat leviala) Vald on kaetud täies mahus mobiilsidevõrguga Kohalikud kaabelvõrgul sidekeskused on kaasajastatud Interneti levik valla territooriumil ei kata kõigi vajadusi Täiendavate süsteemide ehitusega on kaetud kõigi vajadused Tagatud on kvaliteetse ja kiire internetiside levik Elekter Praegust elektrienergiaga varustamist võib lugeda rahuldavaks. Valla territooriumil on mõned talud, kus puudub elekter Tabel 14 Elekter Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Osal tarbijatel pinge madal või ei ole tagatud soovitud pinge Koostöös Eesti Energiaga välja selgitatud elektrikvaliteedi puuduse all kannatavad tarbijad Likvideeritud puudused elektrikvaliteedi osas Likvideeritud puudused elektrikvaliteedi osas Vallas asuvad elektrita majapidamised Elekter on tagatud igasse majapidamisse Trasside all kasvavad puud, mis ilmastikuolude tõttu tekitavad elektrikatkestusi Trasside alused on puudest puhastatud XII ETTEVÕTTLUS JA INFRASTRUKTUUR Suhteliselt linnalähedane piirkond on soodustanud ettevõtluse arengut Lasva vallas. Rakendust on leidnud enamus tootmishooneid. Samuti areneb tõusvas joones elamuehitus. Tabel 15 Suuremad tööandjad Lasva vallas AS Kapa Puit puidu töötlemine, mööbli valmistamine Lasva Liimpuidu AS puidu töötlemine, mööblidetailide valmistamine OÜ Taivi puidu töötlemine AS Jumek mööbli valmistamine OÜ Kuustemäe loomakasvatus, piimatootmine OÜ Stellarpuu palkhoonete ehitamine PW Detail OÜ pehmemööbli tootmine Jaaniraotu talu palkmajade ehitus Tabel 16 Tegutsevad kauplused Lasva vallas Lasval 2 Kääpa 1 Paidra 1 Tsolgos 1 Sookülas 1 Muud ettevõtted Eesti Post, Lasva Perearstikeskus, apteek. Vallaasutused: Kääpa ja Pikakannu kool, Lasva lasteaed, Kääpa-, Tsolgo- ja Lasva Rahvaraamatukogu, Kääpa Sotsiaalkeskus, Lasva Rahvamaja. Põllumajandus Arvesse võttes Lasva valla reljeefi on piirkonniti sobivad põllumajanduse tegevusvaldkonnad erinevad. Parimad maad põllukultuuride kasvatamiseks asuvad Kääpa, Lasva, Tsolgo ning Otsa piirkonnas kus põllud on tasased ja moodustavad suuri massiive. Kasutusele on võetud enamus haritavast maast, talunike ja maaomanike vahel on sõlmitud rohkelt kokkuleppeid maade kasutamiseks. Looduslike tingimuste poolest on meil võimalik tegelda taimekasvatuse (teravili, raps, kartul, kultuurheinamaa), veise-, sea- ja lambakasvatusega. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata alternatiivpõllumajanduse (marja-, seene-, kala- jne kasvatuse) arendamisele, mahepõllumajandusele ning põllumajandussaaduste töötlemisele. Tabel 16 Probleemid põllumajanduses Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Omavalitsuse, ettevõtjate ja MTÜ- de vaheline koostöö on nõrk Töösse on rakendunud süsteem koostöö tegemise osas Toimib süsteemne koostöö Kvaliteetse tööjõu puudus ja tööjõupuudus üldse Käivitunud on töötute taas tööletoomise koolitused, ümber ja täiendõppesüsteem Hoogustunud elamuehitus on toonud valda rahvast juurde ja süsteemselt töötab ümber- ja täiendkoolituse süsteem Puudulik ettevõtjate tunnustamine Välja on töötatud ettevõtjate tunnustamise süsteem Ettevõtjate tunnustamise süsteem on toimimas ja koostöö valla ja ettevõtjate vahel olemas Puudulik infosüsteem ettevõtlusest valla koduleheküljel Internetis olemas info kõigi Lasva vallas tegutsevate ettevõtet, nende tegevusvaldkondade ja vabade töökohtade kohta Koostöös ettevõtjatega toimib süsteemne info avaldamine koduleheküljel Põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamine Toimub alternatiivse maaettevõtluse ning (mahe) põllumajandusliku tootmise ja töötlemise toetamine (koolitused, info rahastamisvõimalustest) Põllumajandus on tugev majandusharu Valla poolt ei ole rakendatud ettevõtluse arendamise ja toetamise süsteemi Välja on töötatud ettevõtluse arendamise ja toetamise süsteem Juurde on tekkinud uusi ettevõtteid Puuduvad naistele sobivad töökohad Ettevõtluses laiendatud naistele sobivate töökohtade arvu. Vallas on naistööjõu kasutamisele spetsialiseerunud ettevõtteid Turism Omavalitsuse tegevus vallaplaneerimises, kultuuri valdkonnas ning turvalisuse tagamisel mõjutavad ettevõtluses kõige enam turismi. Samas on turism üks kiiremini arenevaid majandusharusid maailmas. Turismi seisukohalt omavad olulist tähtsust alljärgnevad Lasva valla paigad: Tsolgo järvestik Karsna järve ääres 13,5 m kõrgune hiidkadakas, millel ümbermõõtu 1,3 meetrit. Lindude rände ajal on Lauga järvel sageli suuremal hulgal luiki. Lasva, Tsolgo ja Kütioru matkarajad Võru–Räpna ja Tsolgo–Paidra maantee ristumiskohast mõnesaja meetri kaugusel asuv Paidra järv Tõutsimäe Külatähetorn. Torn kõrgusega 18 meetrit, väike muuseumküün (õppeklass), päikesaekellad Haanja kõrgustik Noodasküla kandis Kütiorg ja Noodasjärv. Mööda oru põhja voolab Iskna jõgi, mis ühendab sealseid väikseid paisjärvi, andes jõudu ka seal asuvatele veskitele. Kuigi praegu kasutatakse mugavamat ja kallimat energiaallikat – elektrit, ootab sealne jõgi oma energiaga taas oma aega. Kütioru Avatud Ateljee ja sealses piirkonnas asetsev Maakunstipark, kuhu alates 1999. aastast on rajatud maakunsti rada koos kunstiteoste vabaõhu kollektsiooniga, mida pidevalt täiendavad nii Eesti kui välismaa kunstnikud. Tammetsõõri ohvrikivi ja seitsme 180–300-aasta vanuse tammega ning Ilmamäe ohvriallikaga. Võhandu jõe valgala oma mitmekesisusega. Tabel 18 Turismiga seonduvad probleemid Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Puuduvad tegutsevad turismitalud On alustatud turismitalude võrgustiku loomist Lasva valda Töötavad tegutsevad turismitalud, toimib võrgustik Puuduvad majutus- ja toitlustuskohad On loodud elementaarsed majutus ja toitlustuskohad valda Toimivad turismitalude, majutus ja toitlustusettevõtjate võrgustik Puudulik turismiinfo esitlus (puuduvad infovoldikud, I-punkt. Koostöös maavalitsuse, OVL ja turismiettevõtjatega on paranenud Lasva kohta käiva turismiinfo kättesaadavust Eestis ja väljaspool Eestit. I-punk Lasva külas on väljaehitatud Turismiteema valdkond vähe välja arendatud Mitmekesistatud turismiatraktsioone – korraldada erinevaid (nt atraktiivseid ja ajaloolisi üritusi) Ettevõtjate poolt on laiendatud turismi propageerivaid valdkondi Külalistele orienteeritud ürituste vähesus On soodustatud aktiivsete puhkusevõimaluste ja rahvusvaheliselt kandvate kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist. Toimivad aktiivsed puhkusevõimalused ja rahvusvaheliselt kandvad kultuuri- ja spordisündmused Puuduvad võimalused turismihooaja pikendamiseks On leitud võimalusi turismihooaja pikendamiseks – laiendatud õppe-, konverentsi-, spordi-, ajaloo-, pärandi-, kooliturismi jms Võimalused turismihooaja pikendamiseks – laiendatud õppe-, konverentsi-, spordi-, ajaloo-, pärandi-, kooliturismi jms on vallas toimimas Muinsuskaitse Kogu muinsuskaitselise tegevuse üldine eesmärk on säilitada ja parandada Lasva valla ajalooliselt tähtsaid paiku. See on oluline nüanss, et Lasva vald oleks veelgi ligitõmbavam turismiobjekt, puhkekeskus ja samal ajal ka meeldiv elukeskkond. Tabel 18 Muinsuskaitse Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Rahva teadlikkuse puudumine muinsuskaitsealasest tegevusest Tõhustunud on muinsuskaitseliste protsesside süsteemipärane juhtimine ja korraldamine Vana ja tähtsusetu minetamine, nn euroga kaasaminemine On muutunud elanikkonna ja äriringkondade suhtumist vanade hoonete jms hooldamisse ja remonti Lasva valla muinsuskaitselist või ajaloolist väärtust omavad objektid on jäänud tähelepanuta ja hoolduseta Lasva valla muinsuskaitseobjektide restaureerimiseks otsitakse abi rahvusvahelistest programmidest (märksõnadeks on ressursisäästlik, keskkonnasõbralik, regionaalpoliitiline) XIII KORRAKAITSE Loodud on õigus ja -korrakaitse komisjon. Lasva valda teenindavale konstaablile on antud kasutada ametiruum Lasva Rahvamaja majja. Tegevust on alustanud Kaitseliit. XIV LASVA VALLA TEGEVUSKAVA 2006-2016: Tegevuskava hõlmab aastaid 2006 – 2016. Tegevused on rühmitatud valdkondade kaupa. Iga tegevuse järel on tabelis selle teostamise aasta juurde märgitud vajatav investeeringutesumma tuhandetes kroonides. Ristikesega (x) on märgitud summad, mis jäävad alla 100 000 krooni, summad, mis pole täpselt määratletud ja mitterahaline tegevus. Rahastamisallikate osas on riigieelarve nimetuse alla koondatud mitmesugused võimalikud investeeringutoetused. Vallaeelarve alla on arvestatud ka võimalikud laenud. Tegevus 2007 2008 2009 Allikas Planeerimine 1 Valla üldplaneeringu koostamine, KMH 140 Vallaeelarve 2 Valla arengukava ja sektorarengukavade koostamine X x x Vallaeelarve 3 Valla detailplaneeringute koostamine x x x Vallaeelarve erasektor Kultuur, sport, vabaaeg 1 Lasva rahvamaja renoveerimine( saal, elektrisüsteem, lavatehnika) 200 70 elektri osa x Vallaeelarve 2 Lasva Käsitööseltsi ja Tervisespordi Seltsi maja ühendamine Lasva rahvamaja küttesüsteemi x x Vallaeelarve, Fondid, Lasva Käsitööselts 3 Lasva Vabaõhuväljaku rekonstrueerimine x x x Vallaeelarve 4 Lasva keskasula turismi-ja puhkekeskuseks kujundamine, Infopunkti- kunstigalerii väljaehitamine (ranna laiendamine, Kuustemäe-Lasva tee mustkatte alla viimine 1500 jah parkla 3500 Vallaeelarve riigieelarve projektid (EAS) 5 Lasva valla infovoldiku väljaandmine 20 x x Vallaeelarve LEADER programm 6 Valla ajaloolise materjali kogumine raamatukogudes, ja koolides X x x Vallaeelarve 7 Kõlakoja ja lauluväljaku renoveerimine ja Parkmetsa kujundamine Kääpal X x x Vallaeelarve, riigieelarve 8 Kääpa staadioni projekteerimine ja väljaehitamine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 9 Tsolgo koolimaja ja rahvamaja ümbruse haljastuse korrastamine X x x Vallaeelarve, riigieelarve (MTÜ) 10 Tsolgo Rahvamaja renoveerimine 550 x x Vallaeelarve, riigieelarve (MTÜ) 11 Tsolgo koolimaja ahjude remont x x Vallaeelarve 12 Tsolgo koolimaja remonttööd, sh eesmärgiga energiasäästlikkuse tõstmine (seinte soojustamine, akende vahetamine, vundamendi remont) x 100 x Vallaeelarve, Fondid (MTÜ) 13 Kääpa vana koolimaja renoveerimine X x x Vallaeelarve, riigieelarve 14 Kääpa laululava remont X x M- klubi, vallaeelarve 15 Turismiobjektide varustamine infotahvlitega X x x Vallaeelarve, Riigieelarve LEADER programm 16 Kütioru Tsõõriplatsi taastamine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 17 Lasva raamatukogu Otsa laenutuspunkti laiendamine, inventari uuendamine x 60 x Vallaeelarve, riigieelarve 18 Mängu ja spordiväljakute korrastamine ja väljaehitamine X x x Vallaeelarve, riigieelarve 19 Pindi Kiriku remont ja arendus. Kalmistu korrashoid 500 500 x Riigieelarve, koguduse eelarve, vallaeelarve 20 Sooküla külakeskuse hoone rajamine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 21 Jalgrattatee projekteerimine ja ehitamine Võru- Kääpa- Lasva -Otsa ( 18 km) x x x Riigieelarve 22 Noortekeskuste rajamine ja sisustamine (Lasva Otsa Kääpa) x x x Vallaeelarve, riigieelarve 23 Kohaliku algatuse ja mittetulundussektori toetamine Külavanemate institutsiooni tugevdamine x x x Vallaeelarve 24 Valla ajalehe «Lasva sõnumid» arendamine ja välja andmine 12X aastas x x x Vallaeelarve 25 Noorsootöö arengukava koostamine x x x Vallaeelarve 26 Harrastusvõimaluste laiendamine ning kaasajastamine x x x Vallaeelarve 27 Matka-, spordi- ja suusaradade korrastamine ja rajamine, X j x x Vallaeelarve riigieelarve 28 Lastele ja noortele ning teistele huvigruppidele aktiivse puhkuse võimaluste loomine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 29 Kohaliku identiteedi hoidmisele ja kujundamisele suunatud tegevuste toetamine ja laiendamine X x x Vallaeelarve, fondid 30 Rahva ja tervisespordi osakaalu suurendamine X x x Vallaeelarve, riigieelarve 31 Valla avalike supluskohtade väljaarendamine X x x Vallaeelarve, MTÜ-d Sotsiaalhoolekanne 1 Sotsiaalkeskuse ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine 65 x Vallaeelarve 2 Sotsiaalkorterite remont X x x Vallaeelarve, 3 Kaldteede ehitus rahvamajadele ja raamatukogudele X ei x Vallaeelarve 4 Kääpa Sotsiaalkeskuse katuse vahetus, lae soojustamine, vihmaveesüsteemi paigaldus 400 Vallaeelarve ainult läbi projektitoetuse riigieelarve 5 Kääpa Sotsiaalkeskuse välisseinte soojustamine x 600 Vallaeelarve riigieelarve 6 Preventiivne töö perekonna toimetuleku tagamiseks X x x Vallaeelarve, Riigieelarve 7 Töötute ümberõpe, koolitused, seminarid X x x Vallaeelarve, Riigieelarve 8 Sotsiaalkeskuses osutatavate teenuste liikide laiendamine x x x Vallaeelarve, 9 Valda hõlmava avahoolduse võrgustiku laiendamine x x x Vallaeelarve, 10 Pikaajaliste töötute operatiivne rakendamine hädaabitöödel, valla heakorrastamisel ja avahoolduses x x x Vallaeelarve, 11 Kolmanda sektori kaasamine hoolekandes ja terviseprojektide läbiviimine X x x Vallaeelarve, Riigieelarve 12 Nõnova Pereabikeskuse/Perelastekodu välja ehitamine x x x Vallaeelarve, Riigieelarve, MTÜ 13 Osalemine ennetavates projektides X x x Vallaeelarve, Riigieelarve, Fondid 14 Sotsiaalkeskusesse trepitõstuki muretsemine x Vallaeelarve, Riigieelarve, Fondid 15 Sotsiaalkeskusesse tegevusjuhendaja töölerakendamine Vallaeelarve 16 Sotsiaalkeskuse majandamise üleandmine kolmandale sektorile x Valleelarve, Fondid, MTÜ 17 Sanitaarruumide remont X X Vallaeelarve fondid Kommunaalmajandus 1 Riigi maade munitsipaalmaadeks taotlemine. Eramute ehituseks vajalike detailplaneeringute tellimine, kruntidele kommunikatsioonide väljaehitamine x x Vallaeelarve, riigieelarve, omanikud 2 Lasva valla jäätmekava ja jäätmeregistri koostamine x x Vallaeelarve 3 Olmeprügi kogumise korrastamine x x Vallaeelarve 4 Tarbijateadlikkuse tõstmine (infopäevad voldikud) X x x Vallaeelarve riigieelarve 5 Külade haljastuse korrastamine ja heakorra arendamine (heakorra programm) X x xx Vallaeelarve erakapital 6 Alternatiivenergia kasutuselevõtmine vallas x x x riigieelarve erakapital 7 Võhandu jõe valgala veemajandusprojektides osalemine X Ühtekuuluvusfond vallaeelarve, riigieelarve 8 Jäätmemajandusalane koostöö, olme ja ohtlike jäätmete regulaarne kogumine ning heakorrapäevade korraldamine X x x Vallaeelarve, 9 Uute ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste ehitamine, ÜVK elluviimine X 4000 Kääpa Fondid, vallaeelarve, riigieelarve 10 Teede, tänavate ja platside ehitus ning rekonstrueerimine 1400 X 1400 Pässä, Kääpa x Vallaeelarve, Riigieelarve 11 Tänavavalgustusvõrgu ehitamine ja rekonstrueerimine X x x Vallaeelarve, 12 Teehoiukava koostamine ja rakendamine, teede ja tänavate ning teerajatiste inventariseerimine, munitsipaliseerimine ja kinnistusse kandmine x x x Vallaeelarve Infotehnoloogia 1 Kodulehekülje arendamine X x x Vallaeelarve 2 Avalike teenuste kättesaadavuse parandamine: informatsiooni koondamine ja avalikustamine X x x Vallaeelarve, 3 Kõigile soovijatele koduse internetipüsiühenduse võimaluste leidmine Olemasoleva olukorra kaardistamine X x x Omanikud, fondid, vallaeelarve 4 Infotehnoloogiliste õppe- ja töövahendite soetamine x x x Vallaeelarve 5 Avalike internetipunktide arendamine x x x Vallaeelarve Ettevõtlus ja turism 1 Puhkealade väljaehitamine ja arendamine X x x Vallaeelarve. Riik, fondid 2 Turismi arengustrateegia koostamine x x Vallaeelarve, Fondid 3 Investeerimisvõimaluste reklaamimine x x x Vallaeelarve 4 Elukondlikku teenindust pakkuva ettevõtluse soodustamine X x x Vallaeelarve 5 Soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine ja tutvustamine x x x Vallaeelarve 6 Valla puhkemajanduse teemaplaneeringu koostamine koostöös naaberomavalitsustega x x x Vallaeelarve 7 Valla vaatamisväärsuste korrastamine, puhkevõimaluste tutvustamine ja reklaamimine x x x Vallaeelarve 8 Pindi kiriku , kirikupargi ning kalmistu turismiobjektidena korrastamine ning tutvustamine x x x Koguduse eelarve, Vallaeelarve Haridus 1 Lasva lasteaia projekteerimine 1200 x Vallaeelarve 2 Lasva lasteaia ehitamine x X 30 000 x Vallaeelarve, riigieelarve 3 Kooli ja kogukonna koostöö tugevdamine x x x Vallaeelarve 4 Haridusalastes vahetusprojektides osalemine X x x Vallaeelarve fondid 5 Õpivõimaluste laiendamine ning tugisüsteemide arendamine X x x Vallaeelarve, riigieelarve 6 Kääpa kooli renoveeritud aula sisustamine X X 120 valgustus Vallaeelarve, riigieelarve 7 Koostöö arendamine valla ettevõtjate ja haridusasutuste vahel x x x Vallaeelarve erakapital 8 Pikakannu kooli kohandamine uutele vajadustele x x x Vallaeelarve, riigieelarve Valla juhtimine 1 Volikogu liikmete, ametnike ja spetsialistide täiendkoolitus x x x Vallaeelarve 2 Piiriülestes koostööprojektides osalemine x x x Vallaeelarve 3 Valla teabevahendite ja sümboolika arendamine X x x Vallaeelarve 4 Valla autasude väljaandmise korra arendamine x x x Vallaeelarve 5 Vallamaja remont, inventari uuendamine, uue vallamaja projekteerimine ja ehitamine x x x Vallaeelarve, fondid XIV. VALLA EELARVE T U L U D 2006 Eelarve 2007 20815 Laenude võtmine 1 300 000 0 30 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 5 487 000 7 200 000 3000 Füüsilise isiku tulumaks 5 014 000 6 600 000 3030 Maamaks 473 000 600 000 32 Kaupade ja teenuste müük 1 544 000 1 800 132 320 Riigilõivud 17 000 28 000 3201 Ehitusloa väljastamise riigilõiv 10 000 25 000 3203 Kasutusloa väljastamise riigilõiv 6 000 2 000 3207 Vallasekretäri toimingutelt riigilõiv 1 000 1 000 322 Kaupade ja teenuste müük 1 437 000 1 667 132 3220 Laekumised haridusasutuste maj.tegevusest 657 000 650 132 Spordisaalikasutus 61 000 50 000 Lasteaia õppemaks 27 000 27 000 Lasteaia kohamaks 22 500 23 000 Koolitusteenused OMV 296 000 330 000 Töövihikud K 42 000 P 5 000 28 000 0 Toitlustamine L 147 360 K 50 900 P 24 240 222 500 214 400 3221 Laekumised kultuuri- ja ürituste maj.tegevusest 25 000 25 000 3224 Laekumised sotsiaalasutuste maj.tegevusest 600 000 784 000 Sotsiaalkeskus 596 000 780 000 Muud tulud vanurid 4 000 4 000 3225 Laekumised elamu-ja komm.maj.tegevusest 155 000 200 000 Üür ja rent 15 000 15 000 Vesi,kanalisatsioon 100 000 139 000 Soojus,küte 20 000 26 000 Prügi,elekter 20 000 20 000 3233 Üüri- ja renditulud 45 000 45 000 Üür ja rent 22 000 22 000 Vesi,kanalisatsioon 2 000 2 000 Soojus,küte 9 000 9 000 Prügi,elekter 12000 12 000 3238 Muu kaupade ja teenuste müük 45 000 30 000 35 Toetused ( peale punkti tehingupartneri koondkood 10 515 105 13 040 089 38 Muud tulud 50 000 54 600 382500 Üleriigilse tähtsusega maardlate kaevandamine 25 000 25 000 382510 Kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamine 10 000 10 000 382540 Laekumine vee erikasutusest 8 000 8 000 3882 Saastetasud 7 000 7 000 8822 Vaba jääk 1 228 553,9 1 630 655,71 9821 Kassatagavara 2081,6,8 Kohustuste vähenemine muudele residentidele -452 000 -441 500 2081,6,9 Kohustuste vähenemine mitteresidentidele -15 400 -15 400 KOKKU 19 657 258,9 23 268 576,71 K U L U D 2006 Eelarve 2007 1111 Valla- ja linnavolikogu 186 000 201 000 1112 Valla- ja linnavalitsus 1 545 400 1 600 600 1114 Reservfond 165 078,9 173 178,75 1330 Muud üldised teenused 7 000 150 000 1600 Muud üldised valitsusektori teenused 98 000 0 1700 Valitsussektori võla teenindamine 118 000 123 500 3600 Muu avalik kord ja julgeolek 14 300 14 300 4210 Maakorraldus 265 500 331 700 4510 Maanteetransport 1 217 000 1 966 300 4740 Üldmajanduslikud arendusprojektid 60 000 275 000 4900 Muu majandus sh.haldus 152 500 202 600 5100 Jäätmekäitlus sh.prügivedu 35 000 23 200 5200 Heitveekäitlus 63 000 241 000 5400 Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse 120 000 76 500 6300 Veevarustus 85 000 105 000 6400 Tänavavalgustus 40 000 40 000 6601 Elamu-ja kommunaalmajanduse haldamine 277 200 311 600 6602 Kalmistud 20 000 25 000 6603 Hulkuvate loomadega seotud tegevus 3 000 5 000 7210 Üldmeditsiiniteenused 9 000 11 000 7600 Muu tervishoid,ravikindlustusteenused 15 000 15 000 8101 Spordikoolid 65 000 80 000 8102 Sporditegevus (va.spordikoolid) 45 000 60 000 8105 Laste muusika- ja kunstikoolid 150 000 200 000 8106 Laste huvialamajad ja keskused 38 100 47 800 8201 Lasva raamatukogu 302 600 342 800 8201 Kääpa raamatukogu 146 200 152 000 8201 Tsolgo raamatukogu 114 000 121 500 8202 Lasva rahvamaja 811 800 734 900 8202 Tsolgo rahvamaja 92 300 398 555 8208 Kultuuriüritused 100 000 160 000 8209 Seltsitegevus 10 000 50 000 8300 Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 8 000 6 000 8600 Muu vaba aeg,kultuur sh.haldamine 133 700 209 300 9110 Eelharidus - lasteaed 1 195 900 2 837 600 9212 Kääpa põhikool 5 528 700 5 138 204 9212 Pikakannu põhikool 2 071 300 2 354 250 9212 Teistele valdadele hariduskulud 600 000 780 000 9600 Õpilasveo eriliinid 366 500 404 084 9601 Muud hariduse abiteenused 23 180 26 704 9800 Muu haridus,sh.hariduse haldus 193 000 216 900 10121 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 593 000 593 000 10200 Eakate sotsiaalhoolekandeasutused 1 246 600 1 309 000 10402 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 315 000 300 000 10701 Riiklik toimetulekutoetus 621 000 437 000 10900 Muu sotsiaalne kaitse,sh.haldus 390 400 417 500 KOKKU 19 657 258,9 23 268 576,71 Määrus jõustub 01.10.2007 Volikogu esimees Heino OJAPERV