Riigikogu — Riigilõivuseadus [terviktekst] — RT I, 1995, 36, 465

[15.02.1995] Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg (teine samal päeval vastu võetud seadus lisatähisega «A»), avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.09.1993 (RT I 1993, 66, 935) 28.10.1993 9.02.1994 (RT I 1994, 14, 247) 1.04.1994 1.06.1994 (RT I 1994, 46, 773) 9.07.1994 15.06.1994 (RT I 1994, 49, 805) 7.07.1994 15.06.1994A (RT I 1994, 50, 845) 21.07.1994 11.10.1994 (RT I 1994, 72, 1262) 1.11.1994 12.10.1994 (RT I 1994, 74, 1324) 8.11.1994 9.11.1994 (RT I 1994, 86/87, 1488) 1.01.1995 23.11.1994 (RT I 1994, 91, 1529) 30.12.1994 14.12.1994 (RT I 1994, 94, 1609) 29.12.1994 25.01.1995 (RT I 1995, 14, 169) 20.02.1995 9.02.1995 (RT I 1995, 21, 324) 1.05.1995 15.02.1995 (RT I 1995, 22, 328) 1.04.1995 15.02.1995A (RT I 1995, 26–28, 355) 1.09.1995 22.02.1995 (RT I 1995, 30, 380) 31.03.1995 Muudetud osa järel nurksulgudes on viide akti(de)le (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Tähistamata on lisad 1 ja 2, mis tervikuna lisati 9.02.1994 seadusega. Tervikteksti avaldamise ajal veel jõustumata muudatuste juures on vastav märkus. Terviktekst on koostatud Riigi Teataja toimetuses vastavalt 15.02.1995 seaduse (RT I 1995, 22, 328) §-le 13 ja kooskõlastatud Justiitsministeeriumiga. I. ÜLDSÄTTED § 1. (1) Riigilõivu maksavad kehtestatud maksumäärade järgi juriidilised ja üksikisikud juriidiliste toimingute tegemiselt ja dokumentide väljastamiselt. [9.02.1994; 15.02.1995] (2) Riigilõiv laekub riigieelarvesse, välja arvatud notariaadiseaduse § 60 alusel valla- või linnasekretäri poolt kuni 1995. aasta 1. novembrini dokumentide ärakirjade ja väljavõtete õigsuse, dokumentidel allkirjade ehtsuse ning volikirjade tõestamise eest võetav riigilõiv, mis laekub valla- või linnaeelarvesse. [9.02.1994] § 2. Riigilõivu võetakse: 1) kohtusse esitatavatelt hagiavaldustelt, avaldustelt ja kaebustelt ning kohtu poolt väljastatavatelt dokumendi ärakirjadelt; 2) [kehtetu – 29.09.1993] 3) valla- või linnasekretäri poolt dokumentide ärakirjade ja väljavõtete õigsuse, dokumentidel allkirjade ehtsuse ning volikirjade tõestamiselt; [9.02.1994] 4) perekonnaseisuaktide koostamiselt ja perekonnaseisuaktide kohta antavailt kordustunnistustelt ning uute tunnistuste väljastamiselt seoses perekonnaseisuakti kannete parandamise ja muutmisega; [15.02.1995] 5) sissesõiduviisadelt, elamis- ja töölubade väljastamiselt ja pikendamiselt; [9.02.1994] 6) [kehtetu – 9.02.1994] Punkti 7 kehtiv sõnastus 7) ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni registreerimiselt ja ümberregistreerimiselt; ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni põhikirja, põhimääruse või asutamis-, rendi- või tegutsemislepingu muutmisest tulenevate muudatuste tegemiselt ettevõtteregistris; [15.06.1994; 15.02.1995] Punkti 7 sõnastus alates 1.09.1995 7) äriregistrisse kande tegemiselt ja ärakirja tõestamiselt äriregistri poolt; [15.02.1995A] 8) kauba sisseveo- ja väljaveo- ning riikliku tegevuslitsentsi taotluse esitamiselt; 9) tegevusloa või registreerimistunnistuse väljastamiselt; 10) jahitunnistuse väljastamiselt; 11) kinnistusametites sooritatavatelt kinnistamistoimingutelt ja ärakirjade tõestamiselt; 12) Patendiameti toimingutelt ja tööstusomandi kaitse dokumentide jõushoidmise eest; 13) laevaregistri toimingutelt; [9.02.1994] 14) Lennuameti toimingutelt; [9.02.1994; 15.02.1995] 15) välisesindustes sooritatavatelt notariaal- ja muudelt toimingutelt; 16) passi- ja kodakondsuse asjades sooritatavatelt toimingutelt; [9.02.1994] 17) Sordiinspektsiooni toimingutelt; [15.06.1994] 17') maakatastri väljavõtete eest; [12.10.1994] 18) muudelt käesoleva seaduse lisas 1 sätestatud toimingutelt. [9.02.1994; 15.06.1994] § 3. (1) Riigilõivu võetakse käesoleva seaduse lisades 1 ja 2 sätestatud määrade järgi. Vabariigi Valitsusel on õigus korrigeerida käesoleva seadusega kehtestatud lõivumäärasid diferentseeritult kuni 50% ulatuses. (2) Välisesindustes sooritatavatelt toimingutelt tasutakse riigilõivu esinduse asukohamaa valuutas või muus rahandusministri poolt määratud valuutas. (3) Välisesindustes sooritatavatelt toimingutelt tasutava riigilõivu määrad välisvaluutas sätestab rahandusminister käesoleva seaduse alusel valuutavahetuskurssidest lähtuvalt. [9.02.1994] § 4. (1) Kohtute menetluses olevates asjades on riigilõivu maksmisest vabastatud: 1) hagejad – palga nõudmise ja tööle ennistamise ning töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmise hagides; 2) hagejad – alimendihagides; 3) hagejad – kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagides; [15.06.1994] 4) riigi sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalhooldusasutused – kahjutekitajalt kannatanule väljamakstud toetus- ja pensionisummade regressihagides, sotsiaalhooldusasutused ka ebaõigesti väljamakstud toetuste ja pensionide sissenõudmise hagides; [15.06.1994; 15.02.1995] 5) hagejad – kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise hagides; 6) pooled – ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja ebaseadusliku halduskaristuse rakendamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlustes; 7) juriidilised ja üksikisikud – nendele kriminaal- ja alimendiasjadega seotud dokumentide väljastamise eest; 8) pooled – (massi)repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise vaidlustes; 9) politsei – võlgnikult tema tagaotsimiskulude sissenõudmise asjades; 10) üksikisikud – kaebuste eest valimiskomisjonide otsuste peale; 11) riigi täitevvõimuorganid ja kohaliku omavalitsuse täitevorganid, ühiskondlikud organisatsioonid ning üksikisikud, kes on seadusega sätestatud juhtudel pöördunud avaldusega kohtusse teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks; 12) juriidilised ja üksikisikud – kohtumääruse alusel täielikult või osaliselt, lähtudes nende maksevõimest; [15.06.1994] 13) [kehtetu – 15.02.1995] 14) hagejad – riigimetsast saadava metsatulu sissenõudmise asjades; 15) hagejad (riiklikud ja munitsipaallooduskaitseasutused) – keskkonna reostamisega, loodusvarade omavolilise või ebaratsionaalse kasutamisega tekitatud kahju hüvitamise asjades, samuti looduskaitse-eeskirjade rikkumise eest määratud trahvide ja alusetult saadud tulu sissenõudmise asjades; [15.02.1995] 16) hageja (Riigi Konkurentsiamet) – hinnadistsipliini rikkumise tagajärjel alusetult saadud tulu ja vastava trahvi sissenõudmise asjades ning kohustusliku ettekirjutuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise asjades; [9.02.1994; 15.06.1994] 17) hagejad (pankrotihaldurid) – vara tagasivõitmise asjades Eesti Vabariigi pankrotiseaduse §-de 43–50 alusel; [9.02.1994; 15.06.1994] 18) hagejad riigireservi varadega seonduvatelt hagidelt. [23.11.1994] (2) [kehtetu – 29.09.1993] (3) Notariaaltoimingute puhul, mida notariaadiseaduse § 60 alusel kuni 1995. aasta 1. novembrini teostavad valla- või linnasekretärid, on riigilõivu tasumisest vabastatud üksikisikud riiklike toetuste ja pensionide saamiseks ning eestkoste, hoolduse ja lapsendamise asjades vajalike dokumentide väljastamise ja ärakirjade õigsuse tõestamise eest. [9.02.1994] (4) [kehtetu – 15.06.1994] (5) Perekonnaseisuasutuste pädevusse kuuluvates asjades on riigilõivu maksmisest vabastatud: 1) üksikisikud – sünni- ja surmaakti koostamise eest, samuti nende aktide alusel esmaste tunnistuste väljastamise eest; tunnistuste väljastamise eest sünniaktide muutmisel seoses lapsendamisega ning põlvnemisandmete muutumisega, samuti seoses perekonnaseisuametniku poolt perekonnaseisuakti koostamisel tehtud vigadega; 2) üksikisikud – kordustunnistuse eest õigusvastaselt represseeritud sugulase surma ja selle põhjuste kohta. [15.02.1995] (6) Kinnistusametis teostatavate kinnistamistoimingute eest võetavast riigilõivust on vabastatud: 1) riiklik maakatastripidaja, kui tagastatud maa, asendusmaa või enne 1993. aasta 1. detsembrit erastatud või välisriigi omandisse antud maa kinnistamine toimub tema poolt esitatud andmete alusel; 2) valitsusasutus, kes esitab avalduse riigile kuuluva kinnisasja kinnistusraamatusse kandmiseks; [9.02.1994] 3) valla- või linnavalitsus, kui tagastatud maa või asendusmaa kinnistamine toimub tema poolt esitatud avalduse alusel; 4) kohus, valitsusasutus, kohalik omavalitsusorgan, notar, vannutatud maamõõtja nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks kinnistusraamatu ärakirjade tõestamise korral; [14.12.1994] 5) isik, kes esitab avalduse ümberkruntimise tulemusena toimunud muudatuste kandmiseks kinnistusraamatusse; [25.01.1995] 6) Riigi Muinsuskaitseamet avalduse esitamisel kinnismälestise kasutamise kitsenduse leevenduse kinnistusraamatusse kandmisel; 7) looduskaitseorgan kinnisomandi kitsenduse kinnistusraamatusse kandmisel. [15.02.1995] (7) Kinnistamisel on lõivuvabad järgmised kinnistamistoimingud: 1) omandist loobumine; 2) alusetu sissekande kustutamine; 3) kohtuotsuse alusel tehtav sissekanne, välja arvatud kohtuotsuse alusel tehtav kanne omaniku kohta. [9.02.1994] 4) kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirja alusel tehtavate seadusjärgsete kitsenduste ja kohustuste lõpetamise või muutmise kandmine kinnistusraamatusse; [1.06.1994] 5) ümberkruntimiskava alusel tehtav sissekanne; [25.01.1995] 6) kinnisasja sundvõõrandamisel omandi üleminek riigile. [22.02.1995] (8) Tolli pädevusse kuuluvates asjades ei maksustata riigilõivuga: 1) vastavalt 1961. aasta 18. aprilli Viini konventsioonile välisriikide diplomaatilistele esindustele ametlikuks kasutamiseks ettenähtud kauba tollivormistust; 2) vastavalt 1963. aasta 24. aprilli Viini konventsioonile välisriikide konsulaaresindustele ametlikuks kasutamiseks ettenähtud kauba tollivormistust; 3) vastavalt 1975. aasta 14. märtsi Viini konventsioonile rahvusvahelistele organisatsioonidele, nende juures asuvatele välisriikide esindustele ametlikuks kasutamiseks ettenähtud kauba tollivormistust; 4) tagastamatu majandusabi korras saadud ja saadetud kauba tollivormistust. Tagastamatuks majandusabiks loetakse ka tagastamatu majandusabina saadud raha eest ostetud kaupu, kui kaupade ostmine majandusabina saadud raha eest on ostja poolt dokumentaalselt tõestatud; 5) raamatukogude fondidesse saadetavate trükiste ja infokandjate tollivormistust; 6) Eesti Punase Risti nimele saadetud humanitaarabi tollivormistust. [15.02.1995] Lõiked 9 ja 10 jõustuvad 1.09.1995 (9) Ettevõtja kandmisel äriregistrisse ei võeta riigilõivu ettevõtjalt, kes on enne 1995. aasta 1. septembrit registreeritud ettevõtteregistris, kui kandeavaldus on esitatud enne 1996. aasta 1. septembrit. (10) Ettevõtja asukoha äriregistrisse filiaali asutamise või lõpetamise kohta tehtud kanne on lõivuvaba. [15.02.1995A] §-d 5–6 [kehtetud – 9.02.1994] II. RIIGILÕIVU MAKSMINE JA TAGASTAMINE § 7. Riigilõivu makstakse enne avalduse esitamist, lõivuga maksustatava toimingu sooritamist või dokumendi väljastamisel. Toimingutes, kus üks pool on lõivust vabastatud, maksab kogu lõivu teine pool. § 8. Makstud riigilõiv kuulub täielikult või osaliselt tagastamisele: 1) kui lõiv on makstud ettenähtust suuremas summas; 2) kui kohus keeldub avalduse või kaebuse vastuvõtmisest ja tagastab selle; kui Kinnistusamet jätab avalduse rahuldamata; kui valla- või linnasekretär keeldub toimingu tegemisest; kui välisesindus keeldub notariaaltoimingu tegemisest; kui perekonnaseisuasutus keeldub perekonnaseisuakti koostamisest või teiste lõivuga maksustatavate toimingute tegemisest; [15.02.1995] 3) kui asja menetlus lõpetatakse või hagi jäetakse läbi vaatamata, kuna asi ei kuulu läbivaatamisele kohtus; kui hageja pole kinni pidanud vaidluse eelneva lahendamise korrast vastava kategooria asjades või kui hagi on esitanud teovõimetu isik; [29.09.1993] 4) kui hagiavaldus või apellatsioonkaebus tagastati pärast selle käiguta jätmist; [15.06.1994] 5) kui kohtu otsus tühistatakse ettenähtud korras, ent kostjalt on lõiv juba sisse nõutud; [29.09.1993] 6) kui asja läbivaatamise käigus täpsustatakse hagihinda, millelt on makstud lõiv, ning hagihind väheneb; 7) kui rahuldatakse hagi vara väljajätmise kohta vara arestimise aktist; 8) kui lõivu maksnud isik loobub toimingu sooritamisest või dokumendi saamisest enne vastavasse asutusse pöördumist; 9) kui abielulahutusakti ei koostata abikaasade leppimise tõttu; 10) kui abielulahutuse hagist menetluse käigus loobutakse; kui kohus tunnistab perekonnaseisuaktid, pärimistunnistused või muud dokumendid kehtetuks; [15.02.1995] 11) kui keeldutakse kodakondsusest lahkumise avaldust rahuldamast või välismaalase elamis- või tööluba väljastamast; [15.06.1994] 12) [kehtetu – 29.09.1993] 13) teistel juhtudel, mille määrab kindlaks Eesti Vabariigi Valitsus. § 81. Hagihinna suurenemisel kohtuasja lahendamise käigus tuleb tasuda täiendav riigilõiv. [15.06.1994] III. VASTUTUS JA KONTROLL § 9. Riigilõivu võtvate asutuste juhid vastutavad lõivu õige võtmise ning selle õigeaegse ja täieliku ülekandmise eest riigieelarvesse või valla- või linnaeelarvesse. Lõivu võtvaid asutusi kontrollivad neist kõrgemalseisvad organid ja Eesti Vabariigi Riiklik Maksuamet. [9.02.1994] § 10. Käesolev seadus jõustub alates 1991. aasta 1. jaanuarist. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde Toimingud ja dokumendid, millelt võetakse riigilõivu, ning riigilõivumäärad 1. Kohtusse esitatavatelt hagiavaldustelt, avaldustelt ja kaebustelt ning kohtu poolt väljastatavatelt dokumendi ärakirjadelt: 1) hagiavalduse esitamise eest hagihinna puhul – 10 000 krooni või vähem 6% hagihinnast, kuid mitte alla 10 krooni – 10 001 kuni 50 000 krooni 600 krooni + 4% summast, mis ületab 10 000 krooni – üle 50 000 krooni 2200 krooni + 3% summast, mis ületab 50 000 krooni [15.06.1994] 2) abielulahutuse hagi avalduse esitamise eest 40 krooni [15.06.1994] 3) hagiavalduse esitamise eest abielu lahutamiseks isikust, kes on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, samuti isikust, kellele on mõistetud vabadusekaotus tähtajaga kolm aastat või enam 10 krooni 4) abielulahutusega seotud vara jagamise avalduse esitamise eest 1000 krooni [15.06.1994] 5) mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva) hagi avalduse esitamise eest, sealhulgas hagiavalduse esitamise eest üürilepingu lõpetamiseks või muutmiseks, pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamiseks, vara arestist vabastamiseks 40 krooni [15.06.1994] 6) hagiavalduse esitamise eest lepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise vaidluses 100 krooni 7) avalduse (kaebuse) esitamise eest erimenetluse asjades 40 krooni [15.06.1994] 8) kaebuse esitamise eest riigivalitsemisorgani või ametiisiku õigusvastase tegevuse peale 10 krooni 9) kaebuse esitamise eest maksuhalduri või muu riigiasutuse tegevuse peale maksusummade või maksete määramisel, maksude või maksete sissenõudmisel, sanktsioonide rakendamisel 3% vaidlustatavast summast, kuid mitte vähem kui 10 krooni 10) võlgniku, tema surma korral pärija või pärandvara hoidja pankrotiavalduse esitamise eest 50 krooni 11) võlausaldaja pankrotiavalduse esitamise eest 1000 krooni [15.06.1994] 12) muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamise eest 25 krooni 13) apellatsioonkaebuse esitamise eest kohtuotsuse peale tasutakse riigilõivu samas ulatuses kui avalduse esialgsel esitamisel esimese astme kohtule. Varalises vaidluses tasutakse lõivu käesoleva punkti alapunktis 1 toodud määra järgi apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast lähtudes 14) kohtuotsuse või -määruse korduvärakirja väljastamise eest 2 krooni iga lehekülje eest [15.06.1994] 15) hagiavalduse esitamise eest Patendiameti otsuse vaidlustamiseks 2000 krooni 16) hagiavalduse esitamise eest patendiõiguste, kasuliku mudeli õiguste ja kaubamärgiõiguste vaidlustamiseks 2500 krooni 17) hagiavalduse esitamise eest Sordiinspektsiooni otsuse vaidlustamiseks 1500 krooni 18) hagiavalduse esitamise eest sordikaitsega seotud vaidlustes 1000 krooni 19) hagiavalduse esitamise eest au teotamisega (au ja väärikuse kaitsega) seotud varalise ja moraalse kahju hüvitamise vaidlustes hagihinna järgi vastavalt käesoleva punkti alapunktile 1 [15.06.1994] 2. Perekonnaseisuaktide koostamiselt ja perekonnaseisuaktide koostamise kohta antavailt kordustunnistustelt ning uute tunnistuste väljastamiselt seoses perekonnaseisuakti kannete parandamise ja muutmisega: 1) abieluakti koostamise eest 50 krooni 2) abielulahutusakti koostamise eest 100 krooni – sama välisesinduses 1000 krooni 3) abielulahutusakti koostamise eest ühe abikaasa avaldusel, kui teine abikaasa on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks 25 krooni – sama välisesinduses 250 krooni 4) nimemuutmisakti koostamise eest 300 krooni – sama välisesinduses 3000 krooni 5) uue tunnistuse väljastamise eest seoses perekonnaseisuakti kannete parandamise ja muutmisega 25 krooni – sama välisesinduses 250 krooni 6) perekonnaseisuakti koostamise kohta kordustunnistuse väljastamise eest 50 krooni – sama välisesinduses 500 krooni 7) Eesti kodaniku välismaal sõlmitud abielu kohta tõendi väljastamise eest välisesinduses 560 krooni 8) arhiivitõendi väljastamise eest 15 krooni – sama välisesinduses 150 krooni [15.02.1995] 3. Laevaregistri toimingutelt: 1) liikurlaevade registreerimise eest koos liputunnistuse ja omandiõiguse alalise tunnistuse väljastamisega ning ilma laevapereta välislaevade prahtimise registreerimise eest 500 krooni + 1 kroon iga kogumahutavuse ühiku eest, kuid mitte üle 50 000 krooni 2) liikurlaeva laevaraamatusse registreerimise eest 500 krooni 3) teisaldatava laeva registreerimise eest 50% liikurlaeva registreerimise lõivumäärast 4) tunnistuse dublikaadi, uue liputunnistuse, omandiõiguse tunnistuse või laevapileti väljastamise eest seoses nendes muudatuste tegemisega, Eesti lipu all sõitmiseks väljastatava ajutise tõendi (liputunnistuse) eest (iga tunnistuse või tõendi eest) 300 krooni 5) ajutise liputunnistuse väljastamise eest välisesinduses 980 krooni 6) laeva nime reserveerimise eest laeva registris 300 krooni 7) laeva nime reserveerimise eest laevaraamatus 50 krooni 8) omandiõiguse ajutise tunnistuse väljastamise eest 100 krooni 9) laevaregistri dokumendist ärakirja tegemise eest, laeva laevaregistrist või laevaraamatust kustutamise tunnistuse väljastamise eest 30 krooni 10) laevadokumendi kehtivuse pikendamise eest välisesinduses 560 krooni 11) pandilepingu registreerimise eest 100%* 12) registerpandi järjekoha muutmise eest 75%* 13) märke sissekandmise eest 25%* 14) kannete muutmise või kustutamise eest 25%* [15.02.1995] 4. Lennuameti toimingutelt: 1) õhusõiduki registreerimise eest 500 krooni + 20 krooni õhusõiduki maksimaalse lubatud stardimassi iga tonni kohta [15.02.1995] 2) muudatuse tegemise eest registreerimistunnistuses, kui see ei ole seotud õhusõiduki kontrollimisega 50 krooni iga sissekande eest 3) õhusõiduki registreerimise eest omaniku soovile vastava registreerimistunnusega 2000 krooni 4) õhusõiduki lennukõlblikkustunnistuse väljastamise eest 125 krooni 5) esmase lennundustunnistuse väljastamise eest kommertslennutegevuse jaoks 500 krooni 6) esmase lennundustunnistuse väljastamise eest muu lennutegevuse jaoks 250 krooni 7) lennundustunnistuse uuendamise või muudatuse tegemise eest lennundustunnistuses 100 krooni 8) regulaarse lennuliini loa väljastamise eest – siseliini puhul 1000 krooni – rahvusvahelise liini puhul 50 000 krooni [15.02.1995] 9) kompetentsusdeklaratsiooni väljastamise eest 250 krooni 5. Patendiameti toimingutelt: 1) kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise eest kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2200 krooni 2) kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise eest kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 700 krooni 3) kaubamärgi kehtivuse pikendamise nõude esitamise eest 2400 krooni 4) kaubamärgi kehtivuse pikendamise nõude esitamise tähtaja pikendamise eest 500 krooni 5) kollektiivkaubamärgi registreerimise taotluse esitamise eest kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 3000 krooni 6) kollektiivkaubamärgi registreerimise taotluse esitamise eest kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 700 krooni 7) kollektiivkaubamärgi kehtivuse pikendamise nõude esitamise eest 3300 krooni 8) kollektiivkaubamärgi kehtivuse pikendamise nõude esitamise tähtaja pikendamise eest 500 krooni 9) kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi kandmise eest riiklikusse kauba- ja teenindusmärkide registrisse 500 krooni 10) apellatsioonikomisjonile vaidlusavalduse esitamise eest 1900 krooni 11) dokumentide või muude materjalide esitamise tähtaja pikendamise eest 500 krooni 12) kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi üleandmise, litsentsilepingu või õiguste ülemineku muude juhtude kohta tehtava kande eest riiklikusse kauba- ja teenindusmärkide registrisse vastavalt Eesti Vabariigi kaubamärgiseaduse §-dele 21–23 500 krooni 13) patendivoliniku registreerimise ja patendivoliniku tunnistuse väljastamise eest 100 krooni 14) tööstusomandi riiklikust registrist kirjaliku teabe väljastamise eest 100 krooni 15) prioriteedidokumendi väljastamise eest 200 krooni 16) tööstusomandi kaitsega seonduva muu dokumendi väljastamise eest 50 krooni 17) tööstusomandi kaitse dokumendi dublikaadi väljastamise eest 200 krooni 18) kasuliku mudeli registreerimistaotluse esitamise eest kasuliku mudeli seaduse § 18 4. lõike järgi 1600 krooni 19) kasuliku mudeli registreerimistaotluse menetluse jätkamise eest kasuliku mudeli seaduse § 22 1. lõike järgi 400 krooni 20) kasuliku mudeli registreerimistaotluse menetluse taastamise eest kasuliku mudeli seaduse § 26 2. lõike järgi 400 krooni 21) kasuliku mudeli tunnistuse kehtivusaja esimese pikendamise eest kasuliku mudeli seaduse § 34 2. lõike järgi 2400 krooni 22) kasuliku mudeli tunnistuse kehtivusaja teise pikendamise eest kasuliku mudeli seaduse § 34 2. lõike järgi 3600 krooni 23) kasuliku mudeli tunnistuse kehtivusaja pikendamise eest pärast tasumistähtpäeva möödumist kasuliku mudeli seaduse § 39 2. lõike järgi alapunktis 21 või 22 toodud riigilõivumäär + 10% 24) kasuliku mudeli tunnistusse muudatuste tegemise eest kasuliku mudeli seaduse § 36 1. lõike järgi 500 krooni 25) kasuliku mudeli registreerimistaotluse üleandmise eest kasuliku mudeli seaduse § 41 2. lõike järgi 500 krooni 26) kasuliku mudeli tunnistuse üleandmise kohta tehtava kande eest riiklikusse kasulike mudelite registrisse kasuliku mudeli seaduse § 42 2. ja 4. lõike järgi 500 krooni 27) kasuliku mudeli litsentsi või sundlitsentsi kohta tehtava kande eest riiklikusse kasulike mudelite registrisse kasuliku mudeli seaduse § 43 2. lõike või § 44 6. lõike järgi 500 krooni 28) kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse esitamise eest Patendiametile kui vastuvõtvale ametile kasuliku mudeli seaduse § 29 4. lõike järgi 1500 krooni 29) kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlusse võtmise eest kasuliku mudeli seaduse § 30 1., 2. või 10. lõike järgi 1600 krooni 30) kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamise eest kasuliku mudeli seaduse § 30 3. lõike järgi 500 krooni 31) kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse menetluse taastamise eest kasuliku mudeli seaduse § 30 11. lõike järgi 500 krooni 32) patenditaotluse esitamise eest patendiseaduse § 20 4. lõike järgi 3000 krooni 33) üle 10-punktilise patendinõudlusega patenditaotluse esitamise eest patendiseaduse § 20 5. lõike järgi alapunktis 32 toodud lõivumäär + 200 krooni iga punkti eest alates 11. punktist 34) patenditaotluse menetluse jätkamise eest patendiseaduse § 27 1. lõike järgi 500 krooni 35) patenditaotluse menetluse taastamise eest patendiseaduse § 29 2. lõike järgi 500 krooni 36) patenditaotluse parandamise ja täiendamise eest patendiseaduse § 25 5. lõike järgi 1000 krooni 37) leiutise riiklikusse patendiregistrisse kandmise eest patendiseaduse § 35 2. lõike järgi 1000 krooni 38) muudatuste tegemise eest patendis patendiseaduse § 39 1. lõike järgi 1000 krooni 39) patenditaotluse üleandmise eest patendiseaduse § 44 2. lõike järgi 500 krooni 40) patendi üleandmise kohta tehtava kande eest riiklikusse patendiregistrisse patendiseaduse § 45 2. ja 4. lõike järgi 500 krooni 41) patendi litsentsi või sundlitsentsi kohta tehtava kande eest riiklikusse patendiregistrisse patendiseaduse § 46 2. lõike või § 47 6. lõike järgi 500 krooni 42) patenditaotluse ja patendi jõushoidmise eest patendiseaduse § 37 2. lõike järgi: esimene kehtivusaasta teine kehtivusaasta kolmas kehtivusaasta neljas kehtivusaasta viies kehtivusaasta kuues kehtivusaasta seitsmes kehtivusaasta kaheksas kehtivusaasta üheksas kehtivusaasta kümnes kehtivusaasta üheteistkümnes kehtivusaasta kaheteistkümnes kehtivusaasta kolmeteistkümnes kehtivusaasta neljateistkümnes kehtivusaasta viieteistkümnes kehtivusaasta kuueteistkümnes kehtivusaasta seitsmeteistkümnes kehtivusaasta kaheksateistkümnes kehtivusaasta üheksateistkümnes kehtivusaasta kahekümnes kehtivusaasta 300 krooni 300 krooni 800 krooni 1000 krooni 1200 krooni 1500 krooni 1800 krooni 2100 krooni 2400 krooni 2800 krooni 3200 krooni 3800 krooni 4400 krooni 5000 krooni 5600 krooni 6300 krooni 7000 krooni 7700 krooni 8400 krooni 9100 krooni 43) patenditaotluse ja patendi jõushoidmise eest kehtivusaasta riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist patendiseaduse § 42 2. lõike järgi alapunktis 42 toodud kehtivusaasta lõivumäär + 10% 44) rahvusvahelise patenditaotluse esitamise eest Patendiametile kui vastuvõtvale ametile patendiseaduse § 32 4. lõike järgi 1500 krooni 45) rahvusvahelise patenditaotluse menetlusse võtmise eest patendiseaduse § 33 1., 2. või 10. lõike järgi 3000 krooni 46) rahvusvahelise patenditaotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamise eest patendiseaduse § 33 3. lõike järgi 500 krooni 47) rahvusvahelise patenditaotluse menetluse taastamise eest patendiseaduse § 33 11. lõike järgi 500 krooni 48) rahvusvahelist tüüpi otsingu nõude esitamise eest patendiseaduse § 23 2. lõike järgi 200 krooni [15.06.1994] 51. Sordiinspektsiooni toimingutelt: 1) sordi kaitse alla võtmise taotluse eelekspertiisi (sordikaitseseaduse § 12), sordi uudsuse ekspertiisi (sordikaitseseaduse § 13) ja sordi kaitsealuste sortide registrisse kandmise ning kaitsealuse sordi tunnistuse väljastamise (sordikaitseseaduse § 16) eest kokku 500 krooni 2) sordi eristatavuse, ühtlikkuse ja stabiilsuse katsetamise iga aasta eest (sordikaitseseaduse § 14) 500 krooni 3) sordi kaitse all hoidmise iga aasta eest (sordikaitseseaduse § 17 6. lõige): 1.–5. aastal 6.–10. aastal 11.–15. aastal 16.–20. aastal alates 21. aastast 200 krooni 400 krooni 600 krooni 800 krooni 1000 krooni 4) sordi kaitse kehtivusaja pikendamise eest (sordikaitseseaduse § 17 7. lõige) 1000 krooni 5) igakordse muudatuse tegemise eest riiklikusse kaitsealuste sortide registrisse 100 krooni 6) riiklikust kaitsealuste sortide registrist kirjaliku teabe väljastamise eest 50 krooni 7) kaitsealuse sordi tunnistuse dublikaadi väljastamise eest 100 krooni 8) prioriteedidokumendi väljastamise eest 50 krooni 9) muude sordi kaitset tõendavate dokumentide väljastamise eest 25 krooni iga dokumendi eest [15.06.1994] 6. Välisesindustes sooritatavatelt notariaaltoimingutelt: 1) maa, hoone, rajatise, korteri ning mootorsõiduki võõrandamise lepingu tõestamise eest – lastele, abikaasale, vanematele 3% lepingusummast, kuid mitte alla 280 krooni – teistele isikutele 10% lepingusummast, kuid mitte alla 560 krooni 2) muu hindamisele kuuluva vara lepingu tõestamise eest 5% lepingusummast, kuid mitte alla 280 krooni 3) varajaotuslepingu, käenduslepingu või muu hindamisele mittekuuluva lepingu tõestamise eest 280 krooni 4) testamendi tõestamise eest 210 krooni 5) pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest – lastele, abikaasale, vanematele 3% pärandisummast – teise ringi pärijatele 10% pärandisummast – ülejäänud pärijatele 20% pärandisummast 6) abikaasale tunnistuse väljastamise eest omandiõiguse kohta abielu kestel soetatud ühisvara osale 280 krooni 7) volikirja tõestamise eest vara kasutamise ja käsutamise ning krediidioperatsioonide teostamise õiguse kohta – lastele, abikaasale, vanematele 140 krooni – teistele isikutele 280 krooni 8) muu volikirja tõestamise eest 140 krooni 9) avalduse esitamise eest pärandvara hoiuabinõude rakendamiseks 210 krooni 10) avalduse esitamise eest mereprotesti tegemiseks 980 krooni 11) dokumendi ühest keelest teise tehtud tõlke õigsuse tõestamise eest 70 krooni lehekülje eest 12) täitepealdise tegemise eest 5% sissenõutud summast, kuid mitte alla 280 krooni 13) dokumendi ärakirja või sellest tehtud väljavõtte õigsuse tõestamise eest (leheküljelt), dokumendil oleva allkirja ehtsuse tõestamise eest, sealhulgas tõlgi allkirja ehtsuse tõestamise eest (iga dokumendi eest) 30 krooni 14) notariaalselt tõestatud dokumendi dublikaadi väljastamise eest 30 krooni 15) muu notariaaltoimingu sooritamise eest 140 krooni Märkus. Väljaspool välisesinduse ruume teostatud notariaaltoimingu eest võetakse lõivu kahekordses määras. Punkt 61 jõustub 1.09.1995 61. Äriregistritoimingutelt: 1) füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu, usaldusühingu või tulundusühistu kohta tehtava kande eest 700 krooni 2) osaühingu või aktsiaseltsi ärinime, aadressi, asukoha, tegevusala, osa- või aktsiakapitali kohta tehtava kande eest 0,2% osa- või aktsiakapitalist juhul, kui taotletakse osa- või aktsiakapitali suuruse muutmist, 0,2% taotletavast osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte alla 700 krooni osaühingu korral ja mitte alla 1000 krooni aktsiaseltsi korral 3) osaühingu või aktsiaseltsi kohta muu kande tegemise eest 700 krooni 4) registrikartoteegi või äritoimiku dokumendi ärakirja eest 25 krooni Märkus. Kui taotletakse kande tegemist üheaegselt mitmesse veergu, tuleb riigilõivu tasuda vastavalt kandele, mille tegemise eest on ette nähtud kõrgem määr. [15.02.1995A] 7. Kinnistusameti toimingutelt 1) kinnistusregistriosa avamise eest 100%* 2) uue omaniku (sealhulgas ühiste omanike), välja arvatud käesoleva punkti alapunktides 3 ja 4 nimetatud isikute sissekandmise eest kinnistusregistrisse 100%* 3) sissekantud omaniku alanevate ja ülenevate sugulaste või abikaasa sissekandmise eest uue omanikuna 50%* 4) sissekantud omaniku õdede ja vendade või nende alanevate sugulaste sissekandmise eest uue omanikuna 75%* 5) piiratud asjaõiguse sissekandmise eest 100%* 6) piiratud asjaõiguse sissekandmise eest, kui see toimub samaaegselt käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 nimetatud kannete tegemisega 50%* 7) sissekantud asjaõiguste sisu muutmise eest 50%* 8) märke sissekandmise eest 25%* 9) kinnistu osa liitmise eest teise kinnistuga 50%* 10) kinnistu jagamise või kinnistute ühendamise või kinnistu osa liitmise eest teise kinnisasjaga, ilma et omanik muutuks 25%* 11) piiratud asjaõiguse kustutamise eest 25%* 12) muu sissekande eest 25%* 13) kinnistusregistriosa ärakirja tõestamise eest 25 krooni 14) kinnistustoimiku muu dokumendi või kinnistusregistriosa jao ärakirja tõestamise eest 10 krooni 7'. Maakatastri väljavõtetelt: 1) väljavõtete tegemine maakatastri registrist 30 krooni iga lehekülje eest 2) väljavõtete eest katastriüksuse plaanist ja katastrikaartidest: – formaadi A4 iga lehekülje eest 50 krooni – formaadi A3 iga lehekülje eest 75 krooni – formaadis, mis on suurem kui A3, tuleb tasuda 4 krooni ruutdetsimeetrilt [12.10.1994] 8. Muude toimingute eest: 1) Eesti kodaniku passi väljastamise eest – 17-aastasele ja vanemale Eesti elanikule, välja arvatud pensionär 35 krooni – 17-aastasele ja vanemale Eesti elanikule välisesinduses 980 krooni – välisriigis elavale 17-aastasele ja vanemale isikule 980 krooni – sama välisesinduses 1960 krooni – kaotatud passi asemele 17-aastasele ja vanemale Eesti elanikule, välja arvatud pensionär 70 krooni – sama pensionärile 35 krooni – kaotatud passi asemele 17-aastasele ja vanemale isikule välisesinduses 3920 krooni [15.02.1995] Märkus. Eesti Vabariigi suursaadikul, peakonsulil ja konsulil on õigus vähendada käesolevas alapunktis sätestatud välisesinduses võetavat riigilõivu, lähtudes isiku maksevõimest. [15.06.1994] 2) Eesti kodakondsuse saamise või taastamise sooviavalduse esitamise eest 75 krooni [15.02.1995] 3) Eesti kodakondsusest lahkumise avalduse esitamise eest 50 krooni – sama välisesinduses 2100 krooni 4) elamis- või tööloa taotluse läbivaatamise eest 300 krooni 5) elamis- või tööloa välisesinduses vormistamise ja edastamise eest 2100 krooni 6) elamis- või tööloa väljastamise eest 300 krooni – sama välisesinduses 300 krooni 7) pikendatud elamis- või tööloa väljastamise eest 300 krooni 8) kaotatud elamis- või tööloa asemele uue loa väljastamise eest 600 krooni 9) [välja jäetud – 15.02.1995] Märkus. Eestlased ja nende perekonnaliikmed, kes on saabunud Eestisse endise NSV Liidu vabariikidest, samuti Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit asunud ja jätkuvalt vabariigis viibivad välismaalased, kellel on endise Eesti NSV alaline sissekirjutus, tasuvad käesoleva punkti alapunktides 4–8 sätestatud riigilõivumäärast 10%. Välismaalastest statsionaarsed üliõpilased, magistrandid ja internid, kes ei oma endise Eesti NSV alalist sissekirjutust, tasuvad käesoleva punkti alapunktides 4–8 sätestatud riigilõivumäärast 25%. [15.02.1995] 10) [kehtetu – 15.02.1995] 11) välismaalase passi – väljastamise eest 100 krooni – pikendamise või uuendamise eest 50 krooni Märkus. Käesoleva punkti alapunktis 11 sätestatud lõivu tasumisest on vabastatud pensionärid ja alla 16-aastased isikud. 12) Eesti kodaniku või alalise elaniku poolt välismaalasele viisa taotlemiseks saadetava kutse läbivaatamise eest 20 krooni [15.02.1995] 13) dokumendi legaliseerimise eest 15 krooni – sama välisesinduses 140 krooni 14) elukoha registreerimise eest 10 krooni 15) ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni registreerimise ja ümberregistreerimise eest, välja arvatud mittetulundusühistud ning mittetulundusühingud ja nende liidud 1000 krooni – sama mittetulundusühistu puhul, milles on kuni 20 liiget 200 krooni enam kui 20 liiget 400 krooni – sama mittetulundusühingute ja nende liitude puhul 100 krooni [15.02.1995] 16) välisfirma esinduse avamise loa väljastamise eest 1000 krooni [15.06.1994] 17) ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni põhikirja, põhimääruse või asutamis-, rendi- või tegutsemislepingu muutmisest tulenevate muudatuste tegemise eest registris, välja arvatud mittetulundusühingud ja nende liidud 100 krooni [11.10.1994; 15.02.1995] – sama mittetulundusühingute ja nende liitude puhul 25 krooni [11.10.1994] 18) riikliku tegevuslitsentsi väljastamise ja kehtivusaja pikendamise eest 1000 krooni [15.06.1994] 19) riikliku tegevuslitsentsi väljastamise või pikendamise eest relvade või laskemoona müügiks, eradetektiivbüroo avamiseks, ennustusvõistluste ja hasartmängude korraldamiseks 2000 krooni – sama piirituse, alkohoolsete ja piiritusjookide, tubakatoodete ning mootorikütuse ja määrdeainete jaemüügiks – üheks aastaks 1000 krooni – sama piirituse, alkohoolsete ja piiritusjookide ning tubakatoodete tootmiseks, vahendamiseks ja hulgimüügiks ning importkütuse ja -määrdeainete sisseveoks, taasväljaveoks, hulgi- ja jaemüügiks ning ladustamiseks – üheks aastaks 10 000 krooni 20) loa andmise eest tuli- ja gaasirelvade ning laskemoona sisse-, välja- või transiitveoks: – ühe relva kohta Eesti kodanikule 50 krooni – ühe relva kohta välisriigi kodanikule 150 krooni – kuni 10 relvast koosneva partii kohta juriidilisele isikule 1500 krooni – enamast kui 10 relvast koosneva partii kohta juriidilisele isikule 3000 krooni – kuni 1000 padruni kohta 30 krooni – 1001 ja enama padruni puhul 30 krooni iga 1000 padruni ja tuhandega kordset arvu ületava arvu padrunite kohta Märkus. Käesolevas punktis sätestatud lõivu tasumisest on vabastatud spordiorganisatsioonid ja sportlased nendele kuuluvate sportrelvade ning viimaste juurde kuuluva laskemoona sisse- ja väljaveol. [15.02.1995] 21) tuli- ja gaasirelva – registreerimise eest: tulirelv 100 krooni gaasipüstol 30 krooni gaasiballoon (-pihusti) 10 krooni – ümberregistreerimise eest: tulirelv 50 krooni gaasipüstol 15 krooni gaasiballoon (-pihusti) 10 krooni [15.06.1994] 22) jahitunnistuse väljastamise eest 25 krooni 23) autoregistrisse kandmise eest – sõiduauto, veoauto, buss 100 krooni – muu sõiduk 25 krooni 24) välisriigi füüsiliselt ja juriidiliselt isikult autoregistrisse ajutise kandmise eest – sõiduauto, veoauto, buss 500 krooni – muu sõiduk 100 krooni 25) autoregistris muudatuse tegemise eest 10 krooni 26) piiratud õigusega juhiloa, esmase juhiloa, ajutise juhiloa ja juhiloa – väljaandmise eest 50 krooni – dublikaadi väljaandmise eest 10 krooni [15.02.1995] 27) regulaarse bussiliini liiniloa väljastamise eest 50 krooni 28) valla- või linnasekretäri poolt – dokumendi ärakirja, väljavõtte õigsuse tõestamise eest (iga lehekülje eest) 5 krooni – dokumendil allkirjade ehtsuse tõestamise eest 10 krooni – volikirja tõestamise eest 30 krooni 29) füüsilisele või juriidilisele isikule arhiiviteatise väljastamise eest välisesinduses 420 krooni 30) Eesti kodanikule kodakondsuse tõendi väljastamise eest välisesinduses 350 krooni 31) Eestisse tagasipöördumise tunnistuse väljastamise eest välisesinduses 70 krooni 32) füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt nende hagide, nõuete ja muude dokumentide teatavaks tegemise eest välisesinduse kaudu 140 krooni 33) välismaal surnud Eesti kodaniku või Eestis elanud välismaalase surnukeha (kirstu) või urni Eestisse saatmisega seotud dokumendi vormistamise eest välisesinduses 140 krooni [15.02.1995] 34) välismaal surnud Eesti kodaniku või Eestis elanud välismaalase vara välisesinduse poolt hoiulevõtmise ja edasisaatmise eest 350 krooni [15.02.1995] 35) välismaalase ajutise reisidokumendi väljastamise eest – 17-aastastele ja vanematele isikutele, välja arvatud pensionärid 50 krooni – kuni 17-aastastele isikutele ja pensionäridele 25 krooni [15.06.1994] 36) loterii korraldusloa taotlemisel 500 krooni [15.06.1994A] 37) maavara uuringu loa väljastamise eest – üleriigilise tähtsusega maardla 300 krooni – kohaliku tähtsusega maardla 100 krooni 38) maavara kaevandamise loa väljastamise eest – üleriigilise tähtsusega maardla 500 krooni – kohaliku tähtsusega maardla 200 krooni 39) allmaaehitise rajamiseks tehtava geoloogilise uuringu loa väljastamise eest 200 krooni 40) allmaaehitise rajamise loa väljastamise eest 500 krooni [9.11.1994] Alapunktid 41–43 jõustuvad 1.05.1995 41) toidu käitlemise tehniliste normdokumentide (tehnospetsifikaatide) registreerimise ja toidu käitlemise loa väljaandmise eest toiduseaduse § 4 4. lõike ja § 17 3. lõike alusel 1000 krooni 42) toidupartii või käitlejaettevõtte kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavust tõendava sertifikaadi väljaandmise eest toiduseaduse § 15 1. ja 2. lõike alusel § 16 1. ja 2. lõikes nimetatud pädeva järelevalveasutuse ametniku poolt 900 krooni 43) toidukauba kvaliteedi ning ohutuse riikliku järelevalve toimingute eest toiduseaduse § 10 5. lõike alusel: – imporditavate toidukaupade osas 500 krooni – eksporditavate toidukaupade osas 300 krooni [9.02.1995] 44) sõiduki eelregistreerimise eest 25 krooni 45) sõiduki registreerimis- või transiitmärgi väljastamise eest 50 krooni 46) sõiduki registreerimistunnistuse dublikaadi väljastamise eest 50 krooni 47) sõiduõpetamisloa taotlemise eest 50 krooni 48) kauba tollivormistuse eest ühe kaubadeklaratsiooni kohta 200 krooni 49) väärtpaberite avaliku väljalaske registreerimisel registreerimistunnistuse väljastamise eest 0,1% emissiooni mahust (kavatsetava müügihinna järgi), kuid mitte enam kui 50 000 krooni ühelt emissioonilt Märkus. Käesoleva punkti alapunktis 49 sätestatud lõivu tasumisest on vabastatud Vabariigi Valitsus, Eesti Pank ning Hüvitusfondi seaduse (RT I 1993, 35, 544) alusel loodud Hüvitusfond ning Erastamisagentuur erastatavate aktsiate avaliku müügi ettevalmistamise käigus toimuva aktsiate emissiooni registreerimisel temale emissiooni registreerimistunnistuse väljastamise eest. [15.02.1995] * Riigilõivumäär on antud protsentides käesoleva seaduse lisas 2 toodud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest. Lisa 2 riigilõivuseaduse juurde Riigilõivu täismäärad asjaõiguse kinnistamisel ning tehinguväärtuse määramine 1. Riigilõivu täismäärad Riigilõivu täismäärad käesoleva seaduse lisa 1 punkti 7 alapunktides 1–12 sätestatud riigilõivu arvutamiseks olenevalt tehinguväärtusest on (kroonides): Tehingu- väärtus kuni... Lõivu täismäär Tehingu- väärtus kuni... Lõivu täismäär Tehingu- väärtus kuni... Lõivu täismäär 500 20 550 000 935 3 800 000 5 810 1 000 35 600 000 1010 3 900 000 5 960 1 500 50 650 000 1085 4 000 000 6 110 2 000 65 700 000 1160 4 100 000 6 260 4 000 80 750 000 1235 4 200 000 6 410 6 000 95 800 000 1310 4 300 000 6 560 8 000 110 850 000 1385 4 400 000 6 710 10 000 125 900 000 1460 4 500 000 6 860 20 000 140 950 000 1535 4 600 000 7 010 30 000 155 1 000 000 1610 4 700 000 7 160 40 000 170 1 100 000 1760 4 800 000 7 310 50 000 185 1 200 000 1910 4 900 000 7 460 60 000 200 1 300 000 2060 5 000 000 7 610 70 000 215 1 400 000 2210 5 200 000 7 910 80 000 230 1 500 000 2360 5 400 000 8 210 90 000 245 1 600 000 2510 5 600 000 8 510 100 000 260 1 700 000 2660 5 800 000 8 810 120 000 290 1 800 000 2810 6 000 000 9 110 140 000 320 1 900 000 2960 6 200 000 9 410 160 000 350 2 000 000 3110 6 400 000 9 710 180 000 380 2 100 000 3260 6 600 000 10 010 200 000 410 2 200 000 3410 6 800 000 10 310 220 000 440 2 300 000 3560 7 000 000 10 610 240 000 470 2 400 000 3710 7 200 000 10 910 260 000 500 2 500 000 3860 7 400 000 11 210 280 000 530 2 600 000 4010 7 600 000 11 510 300 000 560 2 700 000 4160 7 800 000 11 810 320 000 590 2 800 000 4310 8 000 000 12 110 340 000 620 2 900 000 4460 8 200 000 12 410 360 000 650 3 000 000 4610 8 400 000 12 710 380 000 680 3 100 000 4760 8 600 000 13 010 400 000 710 3 200 000 4910 8 800 000 13 310 420 000 740 3 300 000 5060 9 000 000 13 610 440 000 770 3 400 000 5210 9 200 000 13 910 460 000 800 3 500 000 5360 9 400 000 14 210 480 000 830 3 600 000 5510 9 600 000 14 510 500 000 860 3 700 000 5660 9 800 000 14 810 10 000 000 15 000 Üle 10 000 000 – 15 000 + 0,15% tehinguväärtuse summast, mis ületab 10 000 000 krooni 2. Tehinguväärtus Tehinguväärtus määratakse kinnistamise alusdokumendi järgi. Kui tehinguväärtus kinnistamise alusdokumendis ei ole sätestatud, määratakse tehinguväärtus järgmiselt: 1) hoonestamata kinnisasja omandiõiguse kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind; 2) hoonestatud kinnisasja omandiõiguse kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind ja riiklikus hooneregistris määratud hind; 3) kui hoone hind pole riiklikus hooneregistris määratud, loetakse hoone hinnaks 6000 krooni; 4) kui maa maksustamishind ja hoonete hind on kokku väiksem kui kinnisasja koormav hüpoteek, on omandiõiguse kinnistamisel tehinguväärtuseks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi summa; 5) kinnistu jagamisel mitmeks kinnistuks määratakse tehinguväärtus jagatavast kinnisasjast lähtudes käesoleva punkti alapunktide 1–4 järgi; 6) kinnistute ühendamisel määratakse tehinguväärtus ühendatavatest kinnisasjadest lähtudes käesoleva punkti alapunktide 1–4 järgi; 7) kinnistu osa liitmisel teise kinnistuga määratakse tehinguväärtus liidetava osa järgi vastavalt käesoleva punkti alapunktidele 1–4; 8) hoonestamata kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtus 80% koormatava kinnisasja maksustamishinnast; 9) hoonestatud kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtuseks 80% maa maksustamishinnast ja riiklikus hooneregistris määratud hoone hinnast; 10) kui hoonestusõiguse eest makstakse tasu, on tehinguväärtuseks hoonestusõiguse tasu kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest; 11) reaalservituudi tehinguväärtus on 2000 krooni; 12) tähtajalise kasutusvalduse kinnistamisel on tehinguväärtuseks üksikute aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Kasutusvalduse aastaväärtuseks on 4% koormatava kinnisasja maksustamishinnast; 13) tähtajatu kasutusvalduse kinnistamisel on tehinguväärtuseks kasutusvalduse aastaväärtuse kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest: alla 36 aasta – 20-kordne aastaväärtus; 36–50 aastat – 15-kordne aastaväärtus; 51–65 aastat – 10-kordne aastaväärtus; 66–75 aastat – 5-kordne aastaväärtus; 76 aastat ja enam – 3-kordne aastaväärtus; 14) tähtajalise isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule on tehinguväärtuseks üksikute aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Isikliku kasutusõiguse aastaväärtuseks on 4% koormataval kinnisasjal asuva elamu väärtusest hooneregistri andmetel; 15) tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule on tehinguväärtus isikliku kasutusõiguse aastaväärtuse kordne sõltuvalt kasutaja vanusest: alla 36 aasta – 20-kordne aastaväärtus; 36–50 aastat – 15-kordne aastaväärtus; 51–65 aastat – 10-kordne aastaväärtus; 66–75 aastat – 5-kordne aastaväärtus; 76 aastat ja enam – 3-kordne aastaväärtus; 16) isikliku kasutusõiguse seadmisel elamu osale määratakse kasutusõiguse aastaväärtus võrdeliselt selle elamuosa suurusega kogu elamust; 17) muude isiklike kasutusõiguste kinnistamisel on tehinguväärtuseks 1000 krooni; 18) reaalkoormatise kinnistamisel on tehinguväärtuseks reaalkoormatise rahalise väärtuse kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest; 19) reaalkoormatisel, mille rahaline väärtus pole määratud, on tehinguväärtuseks 1000 krooni; 20) ostueesõiguse kinnistamisel on tehinguväärtuseks pool koormatava kinnisasja omandiõiguse kinnistamise tehinguväärtusest; 21) hüpoteegi kinnistamisel on tehinguväärtuseks hüpoteegisumma; 22) hüpoteegi järjekoha muutmise kinnistamisel on tehinguväärtuseks etteastuva hüpoteegi summa; 23) märke kinnistamisel on tehinguväärtuseks selle kinnistamise tehinguväärtus, mille kohta märge käib; 24) kannete muutmisel ja kustutamisel on tehinguväärtuseks vastava õiguse kinnistamise tehinguväärtus; 25) pandilepingu registreerimisel on tehinguväärtuseks pandisumma; 26) registerpandi järjekoha muutmise kinnistamisel on tehinguväärtuseks etteastuva registerpandi summa. [15.02.1995]