Siseminister — Politseiameti põhimäärus — RTL, 78, 1361

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Politseiameti staatus (1) Politseiamet (edaspidi amet) on Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millel on politsei juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. (2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. (3) Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium. § 2. Ameti aruandekohustuslikkus Amet on aruandekohustuslik Siseministeeriumi ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. § 3. Ameti eelarve, pangaarve, pitsat ja sümboolika (1) Ametil on oma eelarve ja arvelduskontod e-riigikassas Riigikassa kontsernikonto koosseisus. Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. (2) Ametil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõna «Politseiamet». Ametil on oma üld- ja kirjaplank. (3) Ametil võivad olla muud kehtestatud korras registreeritud sümbolid. § 4. Ameti asukoht Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn. Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress nimetatakse ära struktuuriüksuse põhimääruses. 2. peatükk AMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED § 5. Ameti tegevusvaldkond Ameti tegevusvaldkond on politsei juhtimine ja arendamine. § 6. Ameti ülesanded Ameti ülesanded on: 1) juhib ja arendab politsei tegevust; 2) analüüsib õiguskorda riigis, töötab välja politsei arengu- ja tegevuskavad ning teostab nende täitmise järelevalvet; 3) analüüsib, suunab ja kontrollib ameti halduses asuvate politseiasutuste (edaspidi allasutused) tegevust ning korraldab nendevahelist koostööd; 4) valmistab ette ja teeb ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks või muutmiseks, annab arvamusi politsei tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta; 5) arendab koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste organisatsioonidega, avalikkusega ning välisriikide asjakohaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 6) muude ülesannete täitmine, mis on pandud ametile seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning siseministri määruse ja käskkirjaga. 3. peatükk AMETI JUHTIMINE § 7. Ameti juht Ametit juhib politseipeadirektor. § 8. Politseipeadirektor (1) Politseipeadirektor: 1) juhib ameti tööd ja korraldab politseipeadirektori asetäitjate, ameti struktuuriüksuste juhtide ning nõunike kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) koordineerib, suunab ja kontrollib kommunikatsiooniosakonna, politseikontrolli osakonna, rahandusosakonna, siseauditi osakonna ja teabeturbe osakonna tööd; 3) esindab ametit ning annab üld- ja erivolitusi ameti esindamiseks (sealhulgas avalik-õiguslike haldustoimingute sooritamiseks ja esindamiseks kohtumenetluses ning tsiviilõiguslikes suhetes); 4) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru siseministrile; 5) teostab teenistuslikku järelevalvet või annab selleks ülesande vastavalt käesoleva määruse 6. peatükile; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti ametnikud ning sõlmib, muudab ja lõpetab ameti abiteenistujatega töölepinguid; 7) kinnitab ameti sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja ja muud sisemist töökorraldust käsitlevad regulatsioonid, struktuuriüksuste põhimäärused, teenistujate ametijuhendid ja ametipalgad vastavuses kehtivate õigusaktidega; 8) moodustab nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi ning määrab nende ülesanded ja töökorra; 9) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist kooskõlas «Riigivaraseadusega»; 10) esitab siseministrile ettepanekud ameti ja allasutuste tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 11) esitab siseministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 12) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. (2) Politseipeadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või siseministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju. (3) Politseipeadirektori äraolekul asendab teda politseipeadirektori asetäitja halduse alal, viimase puudumisel politseipeadirektori asetäitja politseitöö alal ning viimaste puudumisel aga muu politseiametnik. Politseipeadirektori lühiajalisel, mitte üle kahe nädala äraolekul, vormistatakse politseipeadirektori asendamine politseipeadirektori käskkirjaga, millest informeeritakse viivitamatult siseministrit ja Siseministeeriumi kantslerit. Käskkirja koopia edastatakse viivitamatult Siseministeeriumile. Politseipeadirektori asendamine muudel juhtudel vormistatakse siseministri käskkirjaga. § 9. Politseipeadirektori asetäitja (1) Ameti koosseisus on kaks politseipeadirektori asetäitjat. (2) Politseipeadirektori asetäitja halduse alal: 1) juhib osakonna juhtide kaudu väliskoostöö osakonna, teenistusosakonna, infosüsteemide osakonna ja logistikaosakonna tööd; 2) teeb ettepanekuid talle alluvate teenistujate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse; 3) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid politsei eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 4) esindab ametit politseipeadirektorilt saadud volituste piires või volitab oma volituste piires ameti teenistujaid esindama ametit; 5) valvab talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise üle; 6) täidab muid politseipeadirektori poolt antud ülesandeid. (3) Politseipeadirektori asetäitja politseitöö alal: 1) juhib osakonna juhtide kaudu kriminaalosakonna, liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna ning analüüsi- ja planeerimisosakonna tööd; 2) teeb ettepanekuid talle alluvate teenistujate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse; 3) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid politsei eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 4) esindab ametit politseipeadirektorilt saadud volituste piires või volitab oma volituste piires ameti teenistujaid esindama ametit; 5) valvab talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise üle; 6) täidab muid politseipeadirektori poolt antud ülesandeid. (4) Politseipeadirektori asetäitjate tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse politseipeadirektori käskkirjaga kinnitatud ametijuhendiga. 4. peatükk AMETI STRUKTUUR, STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED JA STRUKTUURIÜKSUSTE JUHTIMINE § 10. Ameti struktuur Ameti struktuuriüksused on: 1) analüüsi- ja planeerimisosakond; 2) infosüsteemide osakond; 3) kommunikatsiooniosakond; 4) kriminaalosakond; 5) liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakond; 6) logistikaosakond; 7) politseikontrolli osakond; 8) rahandusosakond; 9) siseauditi osakond; 10) teabeturbe osakond; 11) teenistusosakond; 12) väliskoostöö osakond. § 11. Osakonna struktuur ja pädevus (1) Ameti osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused. (2) Osakond annab oma pädevuse piires arvamusi ametile esitatud õigusaktide eelnõude kohta, töötab välja oma valdkonda kuuluvate õigusaktide eelnõud, korraldab lepingute väljatöötamist ja sõlmimist ja jälgib lepingutega võetud kohustuste täitmist. (3) Osakonna struktuur ja põhiülesannete täitmisega kaasnevad ülesanded määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimäärusega. § 12. Analüüsi- ja planeerimisosakond Analüüsi- ja planeerimisosakonna põhiülesanded on: 1) politsei tegevuse ja õiguskorra analüüsimine ning ettepanekute tegemine politsei eesmärkide seadmiseks; 2) ülepolitseiliste või olulise tähtsusega arendustegevuste haldamine; 3) politsei põhitegevuse meetmete väljatöötamise korraldamine ja nende rakendamise analüüsimine; 4) politsei arengu- ja tegevuskavade ning arendusprojektide väljatöötamise korraldamine ja nende rakendamise analüüsimine; 5) politsei infosüsteemide arendamise koordineerimine; 6) politsei kvaliteedisüsteemide ja -standardite väljatöötamine ja juurutamine; 7) strateegiliste kuritegevus- ja haldusriskide hindamine; 8) politsei analüüsi- ja planeerimisalase, sealhulgas aruandluse ja statistika alase tegevuse suunamine, nõustamine ja kontrollimine. § 13. Infosüsteemide osakond Infosüsteemide osakonna põhiülesanded on: 1) politsei infotehnoloogia ja sidesüsteemide arendamine ja korraldamine ning nende hoolduse ja remondi tagamine; 2) politsei registrite ja muude andmekogude pidamiseks infotehnoloogilise toe tagamine. § 14. Kommunikatsiooniosakond Kommunikatsiooniosakonna põhiülesanded on: 1) avalikkuse informeerimine ameti ja allasutuste tegevusest; 2) ameti allasutuste suhtekorralduse tegevuse suunamine; 3) politsei maine kujundmaine ja suhtekommunikatsiooni projektide juhtimine. § 15. Kriminaalosakond Kriminaalosakonna põhiülesanded on: 1) politsei kriminaalvaldkonna tegevuse suunamine, korraldamine ja kontrollimine; 2) kriminaalasjade menetlemise ja jälitustegevuse analüüsimine; 3) jälitustegevuse auditeerimine ja kriminaalmenetluse kontrollimine; 4) kriminaalasjade kohtupraktika üldistamine tulenevalt politseitöö vajadustest ja eesmärkidest. § 16. Liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakond Liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna põhiülesanded on: 1) politsei korrakaitsevaldkonna tegevuse suunamine, korraldamine ja kontrollimine, sealhulgas riikliku järelevalve teostamise, ennetustegevuse ning ohvriabiga seonduvas osas; 2) liiklusjärelevalve teostamise ning liiklusohutusalastes ja liikluskasvatusalastes üritustes osalemise suunamine, korraldamine ja kontrollimine; 3) väärtegude menetlemise analüüsimine; 4) politsei kriisireguleerimisalase tegevuse koordineerimine ja korraldamine; 5) korrakaitse valdkonna operatiivinfo kogumine ja analüüsimine; 6) kohtupraktika üldistamine väärteoasjades ja haldusasjades, tulenevalt korrakaitse valdkonna vajadustest ja eesmärkidest. § 17. Logistikaosakond Logistikaosakonna põhiülesanded on: 1) ameti ja selle allasutuste vallata antud riigivara haldamise ja majandamise korraldamine ning kontrollimine, riigivara üle arvestuse pidamine; 2) riigihangete korraldamine, ameti varustamine tööks vajalike materjalidega, ameti ja allasutuste varustamine transpordi, vormirõivastuse, relvastuse, erivahendite ja trükistega. § 18. Politseikontrolli osakond Politseikontrolli osakonna põhiülesanded on: 1) ameti ja allasutuste teenistujate süütegude, sealhulgas distsiplinaarsüütegude tõkestamine ja avastamine ning õigusaktides ettenähtud juhtudel kriminaal-, väärteo-, distsiplinaar- ja jälitusmenetluse teostamine ning allasutuste sellealase tegevuse suunamine ja koordineerimine; 2) arvestuse pidamine politsei teenistujate üle, keda on karistatud kuriteo, väärteo või distsiplinaarsüüteo eest ning karistuspraktika analüüs ning allasutuste sellealase tegevuse suunamine ja koordineerimine. § 19. Rahandusosakond Rahandusosakonna põhiülesanded on: 1) politsei finantsmajandustegevuse analüüsimine, planeerimine ja suunamine; 2) ameti ja allasutuste eelarvete koostamine ja nende täitmise jälgimine; 3) ameti raamatupidamise korraldamine ja allasutuste raamatupidamiste juhendamine ja kontrollimine. § 20. Siseauditi osakond Siseauditi osakonna põhiülesanded on: 1) siseauditite läbiviimine ametis ja allasutustes; 2) ameti ja allasutuste sisekontrollialase tegevuse analüüsimine, suunamine, koordineerimine ja kontrollimine ning ettepanekute tegemine sisekontrollisüsteemide toimimise tõhustamiseks. § 21. Teabeturbe osakond Teabeturbe osakonna põhiülesanded on: 1) riigisaladuse kaitse tagamise korraldamine ja allasutuste riigisaladuse kaitse alase tegevuse suunamine ja koordineerimine; 2) andmekaitse korraldamine, infosüsteemide turvapoliitika arendamine, rakendamise tagamine ning järelvalve; 3) teenistusliku järelevalve teostamine osakonna pädevuse piires. § 22. Teenistusosakond Teenistusosakonna põhiülesanded on: 1) politsei personalitöö, täienduskoolituse ja eriväljaõppe korraldamine, tööohutuse ja turvataktika meetmete väljatöötamine, allasutuste tegevuse suunamine, koordineerimine ja kontrollimine nimetatud küsimustes; 2) koostöös Sisekaitseakadeemiaga politseilise kutse- ja rakendusliku kõrghariduse arendamine, politseiasutustes politseikadettide õppetöö koordineerimine, pädevuseksamite korraldamine ja õppeprotsessi kvaliteedi hindamine; 3) ameti asjaajamise korraldamine ning allasutuste tegevuse suunamine, koordineerimine ja kontrollimine nimetatud küsimustes; 4) ameti arhiivi, politseimuuseumi ja raamatukogu töö korraldamine; 5) karistusregistri pidamine ning päringutele ja teabenõuetele vastamine; 6) ameti ja allasutuste nõustamine juriidilistes küsimustes, ameti esindamine kohtutes ja riigi varaliste nõuete sissenõudmise korraldamine. § 23. Väliskoostöö osakond Väliskoostöö osakonna põhiülesanded on: 1) politsei välissuhtluse korraldamine ja koordineerimine; 2) koostöö korraldamine ja koordineerimine välisriikide ja nende esindustega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega; 3) politsei teenistujate rahvusvahelistel missioonidel ja välislähetustel osalemise korraldamine ja koordineerimine; 4) väliskoostöö ja välisabiprogrammide ettevalmistamise koordineerimine ning täitmise kontrollimine; 5) väliskoolitusalase koostöö ning välisvahetusprogrammides osalemise suunamine ja korraldamine. § 24. Ameti struktuuriüksuste ja nende allüksuste juhtimine (1) Ameti struktuuriüksuseid ja nende allüksuseid (edaspidi üksused) juhivad järgmised ametiisikud: 1) ameti osakonda juhib osakonna põhimääruses nimetatud ametiisik; 2) osakonna koosseisu kuuluvat talitust juhib talituse juhataja, talituse juhataja ametikoha puudumisel aga muu osakonna põhimääruses nimetatud või politseipeadirektori käskkirjaga määratud ametiisik. (2) Iga üksuse juht peab tagama struktuuriüksuse põhimäärusega tema poolt juhitavale üksusele kinnitatud funktsioonide täitmise ning üksusele eraldatud ressursside sihipärase ja efektiivse kasutamise. Selleks üksuse juht: 1) vastutab tema poolt juhitavale üksusele pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest ning kontrollib temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmist; 2) osaleb arengustrateegiate ja aastaplaanide väljatöötamisel ning juhib üksuse arenguplaanide koostamist; 3) annab alluvatele teenistujatele korraldusi üksuse ülesannete täitmiseks; 4) täidab temale kõrgemalseisva juhi poolt antud korraldused või teatab nende täitmise takistustest ning annab kõrgemalseisvale juhile aru üksuse tegevusest; 5) annab üksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi juhtkonnale ja teistele üksustele; 6) teeb kõrgemalseisvale juhile ettepanekuid üksuse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks, üksuse teenistujate edutamiseks ning üksuse teenistujatele palga, toetuste või distsiplinaarkaristuste määramiseks või ergutuste kohaldamiseks; 7) taotleb üksuse ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise; 8) taotleb üksuse töötajatele täienduskoolitust teenistusülesannete tulemuslikumaks täitmiseks; 9) allkirjastab üksuses koostatud kirjad ja dokumendid, millega ei võeta rahalisi ega muid varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui õigusakt ei sätesta teisiti. (3) Struktuuriüksuste ülesanded, pädevus ja juhtimine ning struktuuriüksuse juhi ning struktuuriüksusse kuuluva talituse juhi pädevus sätestatakse politseipeadirektori käskkirjaga kinnitatud struktuuriüksuse põhimäärusega. § 25. Väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametikohad (1) Ameti struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ametikohad. (2) Väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike tööülesanded, alluvus, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendiga. 5. peatükk KOMISJONID § 26. Komisjon (1) Politseipeadirektor võib ameti tegevusalas moodustada nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone, nõukogusid, töörühmi ja juhtgruppe (edaspidi komisjon). (2) Komisjon moodustatakse politseipeadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, töökord, pädevus ja otsustusõigus, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja komisjoni teenindamise eest vastutav ameti struktuuriüksus. (3) Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid võib komisjoni töösse kaasata nende nõusolekul. (4) Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru politseipeadirektorile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. (5) Komisjonil on õigus pöörduda ameti struktuuriüksuste ja allasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. (6) Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. (7) Siseministri poolt moodustatud komisjoni, mille teenindajaks on määratud Politseiamet, asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse politseipeadirektor. (8) Käesolevas paragrahvis sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele, kui seadusest või selle alusel antud õigusaktist ei tulene teisiti. 6. peatükk TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE § 27. Teenistuslik järelevalve (1) Politseipeadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet ameti ja allasutuste ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle õigusaktidega ning käesoleva põhimäärusega määratud ulatuses ja korras. (2) Politseipeadirektoril on teenistusliku järelevalve teostamisel õigus teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks, peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus või tunnistada akt kehtetuks. (3) Politseipeadirektor tunnistab kehtetuks allasutuste juhtide ja teiste ametiisikute akte ja toiminguid, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse, muu seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või korralduse või politseipeadirektori käskkirjaga. Ebaotstarbekuse motiivil on politseipeadirektoril õigus tunnistada kehtetuks allasutuste juhtide ja ametiisikute akte ja toiminguid vastavalt «Vabariigi Valitsuse seaduse» §-le 100. (4) Politseipeadirektor võib teenistusliku järelevalve korras teha politseipeadirektori asetäitjale, üksuse juhile, politseinõunikule või nõunikule ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 28. Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 15. juuli 2005.a määrus nr 63 «Politseiameti põhimäärus» (RTL 2005, 82, 1201; 2007, 25, 453) tunnistatakse kehtetuks. § 29. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. novembril 2007. a. Minister Jüri PIHL Kantsler Märt KRAFT