Riigikogu — Tulumaksuseadus [terviktekst] — RT I, 1996, 9, 171

Muudatusi tähistab joon vasakul veerisel, muudetud osa järel nurksulgudes on viide muutvale seadusele (vastuvõtmise kuupäev). Terviktekst avaldatakse 22.11.1995 seaduse § 20 alusel. I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Maksu objekt Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud käesoleva seadusega lubatud mahaarvamised. § 2. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) ettevõtlus – isiku iseseisev majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmise, müümise, teenuse osutamise, vara rentimise või võõrandamisega või muu tegevusega, kaasa arvatud loominguline ja teaduslik tegevus; 2) ettevõte – eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik, välismaa äriühingu filiaal Eesti tuluallika tulude osas, samuti kohaliku omavalitsusüksuse asutus majandustegevusest saadud tulude osas, mis ei ole arvestatud valla- või linnaeelarve tuluna; [22.11.1995] 3) osanik – isik, kes osaleb oma varaga ettevõtte osa- või aktsiakapitalis ning kellel on selle alusel õigus osale ettevõtte kasumist; [22.11.1995] 4) dividendid – ettevõtte poolt osanikule tehtav väljamakse rahas või üleantav vara, mida makstakse või antakse üle seoses tema osalusega ettevõttes, välja arvatud ettevõtte likvideerimise puhul makstavad likvideerimisjaotised; 5) maksustatav tulu – käesolevas seaduses sätestatud tulu, millest on tehtud käesoleva seadusega lubatud mahaarvamised; 6) kasu või kahju – maksumaksja poolt võõrandatud vara müügihinna või selle vara vastu vahetatud vara turuhinna ja võõrandatud vara korrigeeritud maksumuse vahe; 7) vara korrigeeritud maksumus – vara soetamismaksumus, mida on vähendatud käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras arvutatud amortisatsiooni ning suurendatud käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud kulutuste võrra; 8) vara soetamismaksumus – vara omandamiseks tehtud kulutused, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud; omavalmistatud vara puhul – vara tootmiseks tehtud kulutuste summa; 9) resident – füüsiline isik, kelle alaline elukoht on Eestis või kes viibib Eestis maksustamisperioodi jooksul 183 päeva või rohkem või Eesti riigi avalikus teenistuses olev isik, kes on lähetatud välismaale, või Eesti seaduste alusel asutatud või moodustatud ettevõte; 10) litsentsitasu (royalty) – tasu õiguse eest kasutada kirjanduslike, kunsti- või teadustööde (sealhulgas kinofilmide ja raadio- või telesaadete salvestiste) autoriõigusi, patente, kaubamärke, disaine või mudeleid, plaane, salajasi valemeid või protsesse või tasu nende kasutamise eest või tasu õiguse eest kasutada tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast sisseseadet või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutavat informatsiooni (oskusteavet) või tasu nende kasutamise eest; 11) maksumaksjaga seotud isik – juriidiline isik, kellele kuulub üle 10% äriühingu osakutest, aktsiatest või häältest; füüsiline isik, kellele kuulub üle 10% äriühingu osakutest või aktsiatest või häältest või kes on äriühingu nõukogu või juhatuse liige, prokurist, audiitor või nende abikaasa, samuti nende otse- või külgjoones sugulane või hõimlane ning ettevõtte või füüsilisest isikust ettevõtja töötaja. [22.11.1995] § 3. Maksumaksja (1) Maksumaksja on füüsiline isik või ettevõte, nii resident kui ka mitteresident, kelle tulu kuulub käesoleva seaduse alusel maksustamisele. (2) Resident maksab tulumaksu tema poolt Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulult. (3) Mitteresident maksab tulumaksu käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud Eestis asuvatest tuluallikatest saadud tulult. § 4. Täis- ja usaldusühingute maksustamine (1) Täis- ja usaldusühingute tulu maksustatakse samalaadselt ettevõtte tuluga, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul. (2) Kui täisühingu liikmeteks on ainult residentidest füüsilised isikud ja liikmete arv ei ole suurem kui kümme, arvutatakse selle tulu käesolevas seaduses lubatud mahaarvamisi arvestades ühingu tuluna ning maksustatakse ühingu osanike tuluna. § 5. Isikud, kelle tulu ei maksustata tulumaksuga (1) Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida saavad: 1) Eestis oma ametikohustuste täitmise eest välisriikide diplomaatilised esindajad, konsulaaresinduste liikmed, erimissioonide esindajad ja diplomaatiliste delegatsioonide liikmed, rahvusvaheliste ja valitsustevaheliste organisatsioonide ning koostööprogrammide esinduste liikmed, samuti nende juures töötavad isikud, kes ei ole Eesti kodanikud ega alalised elanikud. Ülalnimetatud isikud, välja arvatud koostööprogrammide esinduste liikmed, peavad olema registreeritud Välisministeeriumis; 2) mittetulundusühingud ja -liidud ning sihtasutused sisseastumis- ja liikmemaksudena; 21) mittetulundusühingud ja -liidud ning sihtasutused, kes on Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras kantud vastavasse nimekirja, ning riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse kultuuri-, spordi-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused annetustena. Eelnimetatud nimekirja kantakse mittetulundusühingud ja -liidud ning sihtasutused, kelle tegevuse eesmärgiks on teaduse, kultuuri, hariduse, spordi, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, loodushoiu, koguduste ja usuühingute toetamine; [22.11.1995] 3) invaliidide ühingute tootmisettevõtted. Vastavate tootmisettevõtete nimekirja kinnitab sotsiaalminister. [15.03.1994] (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 nimetatud organisatsioon saab tulu ettevõtlusest, kuulub see käesolevas seaduses sätestatud korras maksustamisele. [22.11.1995] § 6. Maksustamisperiood (1) Tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Ettevõtte puhul, mille majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, on maksustamisperioodiks majandusaasta. Ettevõte võib oma majandusaastat muuta üksnes rahandusministri poolt kehtestatud korras. (2) Kalendriaasta esimesel poolel registreeritud ettevõtte esimeseks maksustamisperioodiks loetakse ajavahemik registreerimisest kuni jooksva kalendriaasta lõpuni, kalendriaasta teisel poolel registreeritud ettevõtte esimeseks maksustamisperioodiks loetakse ajavahemik registreerimisest kuni järgmise kalendriaasta lõpuni. § 7. Maksumäär (1) Tulumaksumäär on 26% maksustatavast tulust. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud maksumäära ei rakendata käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud juhul ja füüsilistele isikutele makstavate intresside maksustamisel. (3) Tulumaksumäär residendist krediidiasutuste poolt füüsilistele isikutele makstavatelt intressidelt on 10%. [22.11.1995] § 8. Tulumaksu laekumine (1) Käesoleva seadusega kehtestatud tulumaks laekub riigieelarvesse. (2) Residendist füüsilise isiku tulumaksust kantakse riigi eraldisena 56% maksumaksja poolt maksu kinnipidajale deklareeritud elukohajärgse omavalitsuse eelarvesse. [13.12.1995] (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud kord kehtib residendist füüsilise isiku tulumaksu kohta, mis on laekunud maksuameti kohaliku talituse arvele alates 1996. aasta 1. jaanuarist, sõltumata sellest, millise perioodi eest ülekantud tulumaks on arvestatud. [22.11.1995] § 9. Residendi tulu (1) Residendist maksumaksja tulu käesoleva seaduse tähenduses on kogu tema poolt maksustamisperioodil kõigist tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: 1) palk, preemiad ja muud tasud; 2) ettevõtlusest saadud tulu; 3) kasu vara, väärtpaberite ja õiguste võõrandamisest; [22.11.1995] 4) intressid; 5) autoritasud, tulu patendi, autoriõigusega kaitstud teose, kaubamärgi, tarkvara ja muu informatsiooni või oskusteabe müügist või muul viisil võõrandamisest; 6) pensionid ja stipendiumid, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhtudel; 7) saadud elatis. [22.11.1995] (2) Residendist maksumaksja tulu hulka ei kuulu: 1) vastuvõetud pärandvara; 2) füüsiliste isikute ja käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 21 nimetatud mittetulundusühingute ja -liitude ning sihtasutuste poolt füüsilistelt isikutelt, käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 21 nimetatud mittetulundusühingutelt ja -liitudelt ning sihtasutustelt ja rahandusministri poolt määratud tingimustel ka välisriikide organisatsioonidelt vastuvõetud kingitused; [22.11.1995] 3) kindlustuslepingute alusel saadud kindlustushüvitised ja muud väljamaksed ning käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud tingimustel kahjukindlustuse varakindlustuslepingute alusel saadud kindlustushüvitised; [22.11.1995] 4) tööõnnetuste puhul töötajatele makstud hüvitised rahandusministri poolt kehtestatud piirmäärades; 5) käesoleva seaduse § 33 järgi maksustatavad erisoodustused; 6) käesoleva seaduse § 32 järgi maksustatavad dividendid; 7) tulu füüsilise isiku isiklikus tarbimises oleva vallasvara müügist; 8) kasu residendist füüsilise isiku korteri või elamu, kui ta kasutas seda alalise või peamise elukohana, ja selle juurde kuuluvate kõrvalhoonete, samuti suvila või aiamaja müügist, mis on olnud tema omandis üle kahe aasta või läinud tema omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või eluruumi ostueesõigusega erastamise teel või kui nimetatud tehinguid ei toimu maksustamisperioodi jooksul rohkem kui üks; 9) seaduses sätestatud või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toetused; 10) töölähetusega seotud kulude kompensatsioon ja hüvitised isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise eest ning väljamaksed muude, seaduse alusel kompenseeritavate sõidu- ja majutamiskulude katteks ning seadusega ettenähtud päevarahadeks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja piirmäärades; [22.11.1995] 11) seaduse alusel maksuvabadeks esinduskuludeks väljamakstud summad; 12) loteriide võidud; [15.06.1994] 13) riiklikud pensionid ja stipendiumid; 14) käesoleva lõike punktis 13 nimetamata pensionid ja stipendiumid, samuti riiklikud ja rahvusvahelised kultuuri- ja teadusalased preemiad ja auhinnad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras; [4.05.1995] 15) omandireformi käigus tagastatud vara; 16) korraldusloa alusel loterii korraldamisest saadud tulu, mida kasutatakse heategevuslikul eesmärgil Eesti kultuuri, spordi, teaduse, hariduse, meditsiini, sotsiaalhoolduse või keskkonnakaitse täiendavaks finantseerimiseks; [15.06.1994] 17) sundvõõranditasu ja hüvitis sundvõõrandamisel; [22.02.1995] 18) füüsilisest isikust maksumaksja omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste realiseerimisest 1995. aastal saadud, rahandusministri poolt kehtestatud korras tõestatud maksustatav tulu kuni 35 000 krooni ulatuses, kusjuures töötlemiseks ei loeta nende saaduste puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ja pakendamist; [4.05.1995; 22.11.1995] 19) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud tema eelnimetatud kaardile kantud tööaastate ülekandmise eest või omandireformi õigustatud subjektiks olev isik saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse või rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel väljaantud erastamisväärtpaberite arvestusliku väärtuse müügist; 20) tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist; 21) omandireformi käigus tagastatud maa esmamüügist saadud tulu; 22) raamatupidamise seaduses (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355) sätestatud korras sidus- ja tütarettevõtetesse tehtud pikaajaliste finantsinvesteeringute kapitaliosaluse meetodil ümberhindamisest tekkinud tulu. [22.11.1995] § 10. Mitteresidendi tulu Eestis asuvatest tuluallikatest Mitteresidendi tulu Eestis asuvatest tuluallikatest on: 1) kasu Eestis asuva vara võõrandamisest, välja arvatud sundvõõrandamisel; [22.02.1995] 2) Eestis registreeritud ettevõtete poolt makstavad dividendid; 3) tulu Eestis asuva vara rendile andmisest; 4) tulu ettevõtlusest Eestis; 5) tulu töölepingu või tööettevõtulepingu alusel töötamisest Eestis; 6) Eesti riigi ja residentide poolt makstavad intressid; 7) tulu laenudelt, mis on tagatud Eestis asuva kinnisvaraga; 8) autoritasud, tulu patendi, autoriõigusega kaitstud teose, kaubamärgi, tarkvara, informatsiooni ning oskusteabe müügist või muul viisil võõrandamisest ning kasutada andmisest Eestis. [27.06.1994] § 11. Maksuvaba tulu Residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu maksustamisperioodil on 6000 krooni. [22.11.1995] § 12. Mahaarvamised tulust (1) Elatise maksja poolt maksustamisperioodil makstud elatis arvatakse maha tema tulust. (2) Residendist füüsilise isiku poolt residendist krediidi- ja/või finantseerimisasutusele maksustamisperioodil tasutud oma eluasemena kasutatava ehitise ja korteri soetamiseks võetud laenude ja/või kapitalirendi intressid arvatakse maha tema maksustamisperioodi maksustatavast tulust. (3) Residendist füüsilisel isikul on õigus arvata oma tulust maha koolituskulud Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ja korras. [22.11.1995] II peatükk ETTEVÕTLUSE TULUST LUBATUD MAHAARVAMISED § 13. Ettevõtluse kulud (1) Maksumaksja tulust arvatakse rahandusministri poolt kehtestatud korras maha tema poolt maksustamisperioodil tehtud tema ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused, kaasa arvatud kulutused töötajate täiend- ja ümberõppeks, ning vara võõrandamisest saadud kahju, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras arvestatav kahju. (2) Kuludest, mis ainult osaliselt on seotud maksumaksja ettevõtlusega, on maksumaksjal õigus tulust maha arvata ainult see osa, mis on maksumaksja ettevõtlusega seotud otseselt. § 14. Ettevõtlusega otseselt mitteseotud kulud Ettevõtlusega otseselt mitteseotud kuludeks loetakse kulutusi meelelahutuseks, puhkuseks ja nendega seotud vahendite kasutamiseks ning muid kulutusi, mis ei ole otseses seoses maksumaksja ettevõtlusega. § 15. Ettevõtlusega otseselt mitteseotud kulude mahaarvamine Maksumaksjal on lubatud rahandusministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras oma ettevõtluse tuludest maha arvata ettevõtlusega otseselt mitteseotud dokumentaalselt tõestatud kulusid maksustamisperioodil üldsummas kuni 2% tulust, millest on tehtud käesoleva seaduse §-des 13, 17 ja 18 sätestatud mahaarvamised. § 16. Kulud, mis ei kuulu mahaarvamisele Maksumaksja tulust ei arvata maha: 1) ettevõtlusega otseselt mitteseotud kulusid ulatuses, mis ületavad käesoleva seaduse §-s 15 toodud määra; 2) kulutusi, mis on tehtud põhivarade soetamiseks või nende parendamiseks, parandamiseks ja täiendamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud ulatuses; 3) käesoleva seadusega kehtestatud maksu; 4) seaduse alusel määratud trahve, maksukorralduse seaduses (RT I 1994, 1, 5; 24, 394; 54, 904; 68, 1169; 1995, 20, 297; 26–28, 355; 58, 1005) ettenähtud intresse ning looduskeskkonnale tekitatud kahju kompensatsioone; 5) tasu, mida maksumaksja on maksnud tegemata jäänud tööde või osutamata jäänud teenuste eest; 6) kahju, mis tekkis seoses vara müügi, vahetamise või tasuta üleandmisega maksumaksjaga seotud isikutele; [22.11.1995] 7) kohalikke makse; 8) kulutusi kingitustele; 9) sidus- ja tütarettevõtetesse tehtud pikaajaliste finantsinvesteeringute kapitaliosaluse meetodil ümberhindamisest tekkinud kulu. [22.11.1995] § 17. Amortisatsioon (1) Maksumaksjal on õigus tulust maha arvata oma ettevõtluses kasutatava põhivara iga-aastane amortisatsioon vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule. (2) Amortisatsiooni arvutamiseks jagatakse põhivara järgmistesse amortisatsioonigruppidesse: 1) I grupp – ettevõtluses kasutatavad hooned, rajatised ja nende struktuurikomponendid; 2) II grupp – ettevõtluses kasutatav muu amortiseeruv põhivara. (3) Amortisatsiooni arvutatakse põhivara korrigeeritud maksumuselt. II amortisatsioonigrupi puhul arvutatakse amortisatsiooni vastavasse gruppi kuuluva põhivara korrigeeritud maksumuse summalt (edaspidi kogum). [22.11.1995] (4) Amortisatsiooni arvutatakse: 1) I grupi põhivaralt – kuni 8% maksustamisperioodil eraldi iga põhivara kohta; 2) II grupi põhivaralt – kuni 40% maksustamisperioodil põhivara kogumi kohta. (5) Tulust mahaarvatav amortisatsioonisumma määratakse maksustamisperioodi lõpul vastavalt käesoleva paragrahvi 4. lõikes toodud määradele, mis fikseeritakse eelseisvaks maksustamisperioodiks selle algul rahandusministri poolt kehtestatud korras. Maksustamisperioodiks fikseeritud amortisatsioonimäärasid ei või muuta. [22.11.1995] (6) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud II amortisatsioonigruppi kuuluva põhivara võõrandamisel vähendatakse kogumit vara müügihinna võrra. Kui selle tulemusena muutub kogumi jääk negatiivseks, loetakse kogumi väärtus võrdseks nulliga ning tulusid suurendatakse summa võrra, mille võrra põhivara müügihind ületab kogumi jääki. Kui maksustamisperioodi lõpul ei ole amortisatsioonigrupis arvel ühtegi põhivara, arvatakse kogumi jääk maha maksustatavast tulust ning loetakse seejärel võrdseks nulliga. (7) Maa maksumuselt ei arvutata amortisatsiooni. [22.11.1995] § 18. Põhivaraga seotud kulud (1) Kulusid, mida maksustamisperioodil on tehtud põhivara parendamiseks, parandamiseks ja täiendamiseks, võib tulust maha arvata 5% ulatuses põhivara või selle kogumi korrigeeritud maksumusest eelmise maksustamisperioodi viimase päeva seisuga. Ülejäänud käesolevas lõikes nimetatud kulutused lisatakse põhivarale või selle kogumile. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõiget rakendatakse I amortisatsioonigruppi kuuluva vara puhul igale põhivarale eraldi, II amortisatsioonigruppi kuuluva vara puhul aga vara kogumile. § 19. Annetused (1) Maksumaksjal on lubatud arvata oma tulust maha käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 21 nimetatud ühingutele, liitudele ja sihtasutustele ning riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse kultuuri-, spordi-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutustele ning kaitsealadele tehtud annetused, mille kogusumma maksustamisperioodil ei ületa 10% maksumaksja tulust, millest on tehtud käesoleva seaduse §-des 13, 17 ja 18 sätestatud mahaarvamised. (2) Käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 21 nimetatud ühingutel, liitudel ja sihtasutustel on lubatud nende omandis olevate kultuurimälestiste või kaitstavate loodusobjektide hooldamiseks ja restaureerimiseks arvata maha kuni 10% oma ettevõtlusest maksustamisperioodil saadud tulust, millest on tehtud käesoleva seaduse §-des 13, 17 ja 18 sätestatud mahaarvamised. [22.11.1995] § 20. Krediidiasutuste eraldised maksuvabasse reservfondi (1) Krediidiasutus võib kahjude katmiseks moodustada maksuvaba reservfondi 5% ulatuses laenuportfellist. Eraldised sellesse fondi on lubatud maha arvata maksustatavast tulust. (2) Laenuportfelli vähenemisel kantakse maksuvaba reservfondi summad, mis ületavad käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud määra, krediidiasutuse tuludesse. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud maksuvaba reservfondi arvel kahjude katmise korra kehtestab Eesti Pank. § 21. Tuludest suuremate kulude edasikandmine (1) Kui käesoleva seaduse §-des 13, 15, 17 ja 18 sätestatud mahaarvamiste summa ületab maksumaksja poolt maksustamisperioodil saadud tulu, võib maksumaksja tulu ületava kulude summa kanda edasi kuni viiele järgnevale maksustamisperioodile. (2) Kui eelnevatest maksustamisperioodidest edasikantud kulude summa on suurem kui aruandeperioodi maksustatav tulu, kustutatakse edasikantud kulud osaliselt ning nende kustutamata osa kantakse järgnevatele maksustamisperioodidele. (3) Kui maksumaksjal tekib käesoleva paragrahvi 1. lõikes kirjeldatud edasikantavaid kulusid rohkem kui ühel maksustamisperioodil, võetakse need kulud arvele aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale. Üle viie aasta vanust kulude summat või selle kustutamata osa järgnevatele maksustamisperioodidele edasi ei kanta. § 22. Vara võõrandamisest saadud kasu ja kahju arvestamine (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras arvestatakse tulumaksuga maksustamisel maksumaksja vara võõrandamisest saadud kasu ja kahju, välja arvatud kasu ja kahju, mis on saadud ettevõtluses kasutatava käibevara, käesoleva seaduse § 9 2. lõike punktides 7 ja 8 nimetatud vara ning käesoleva seaduse § 17 2. lõikes sätestatud I ja II amortisatsioonigruppi kuuluva vara võõrandamisest. (2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 mõistetakse vara all vara, mille võõrandamisest saadud kasu ja kahju käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt maksustamisel arvestatakse. (3) Summa, mille võrra maksustamisperioodil vara võõrandamisest saadud kasu ületab samal perioodil vara võõrandamisest saadud kahju, arvatakse maksustatava tulu hulka. (4) Summat, mille võrra maksustamisperioodil vara võõrandamisest saadud kahju ületab samal perioodil vara võõrandamisest saadud kasu, maksustatavast tulust maha ei arvata. (5) Kui maksustamisperioodil vara võõrandamisest saadud kahju summa on suurem kui maksumaksja poolt sellest saadud kasu, võib kasu ületava kahjusumma kanda edasi järgnevatele maksustamisperioodidele. (6) Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelnevatest maksustamisperioodidest edasikantud kahju summa on suurem kui aruandeperioodil vara võõrandamisest saadud kasu, kustutatakse selline kahju ainult aruandeperioodi kasu ulatuses ning kahju kustutamata jääk kantakse edasi järgnevatele maksustamisperioodidele. III peatükk TULU ARVESTAMINE ETTEVÕTTE LIKVIDEERIMISEL JA REORGANISEERIMISEL § 23. Vara jaotamine ettevõtte osanikele (1) Kui ettevõtte vara jaotatakse tema osanikele, arvestatakse vara väärtuseks selle turuhind. (2) Kui jaotatava vara turuhind erineb vara korrigeeritud maksumusest, käsitatakse seda erinevust ettevõtte kasu või kahjuna. (3) Kui osanikule jaotatava vara turuhind on suurem osaniku osaluse vähenemisest ettevõtte osa- või aktsiakapitalis, käsitatakse vahet makstud dividendidena, millelt ettevõte on kohustatud tasuma tulumaksu käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud korras. [22.11.1995] (4) Kui osanikule jaotatava vara turuhind on väiksem osaniku osaluse vähenemisest ettevõtte osa- või aktsiakapitalis, käsitatakse vahet ettevõtte kasuna ja see arvatakse ettevõtte tulu hulka. [22.11.1995] § 24. Ettevõtte likvideerimine (1) Ettevõtte likvideerimiseks käesoleva seaduse mõistes loetakse ainult ettevõtte täielikku likvideerimist ilma õigusjärglaseta. [27.06.1994] (2) Igasugust ettevõtte osalist likvideerimist, sealhulgas aktsiate osalist tagasiostmist aktsionäridelt, käsitatakse käesoleva seaduse mõistes vara jaotamisena ettevõtte osanikele käesoleva seaduse § 23 tähenduses. (3) Ettevõtte likvideerimisel arvatakse osaniku tuluks summa, mille võrra jaotatava vara väärtus ületab osaniku osaluse ettevõtte osa- või aktsiakapitalis. Summa, mille võrra osaniku osalus ettevõtte osa- või aktsiakapitalis ületab jaotatava vara väärtuse, loetakse osaniku kahjuks, mida käsitatakse samalaadselt käesoleva seaduse § 22 lõigetes 4–6 käsitletud kahjuga vara võõrandamisest. [22.11.1995] (4) Ettevõtte likvideerimisel arvestatakse maksustatava tulu määramisel likvideerimisperioodi jooksul saadavaid tulusid ja kulusid käesolevas seaduses sätestatud korras. § 25. Ettevõtte ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine Vara ümberpaigutamist seoses ettevõtte ühinemise, jagunemise või ümberkujundamisega ei arvestata tuluna rahandusministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras. [15.02.1995] § 251. Tulumaksuvabast perioodist maksustamisele ülemineku erisused Tulumaksuvabast perioodist maksustamisele ülemineku erisused vara arvestamisel ja bilansi esitamisel kehtestab Vabariigi Valitsus. [4.05.1995] IV peatükk MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED § 26. Tulumaksu kinnipidamine (1) Ettevõte, asutus, ettevõtlusega tegelev füüsiline isik või füüsilisest isikust tööandja, kes teeb käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud väljamakseid, on kohustatud nendelt kinni pidama tulumaksu käesoleva paragrahvi 3. lõikes toodud määrade järgi. [22.11.1995] (2) Tulumaks peetakse kinni: 1) residendile põhitöökohas makstavalt palgalt, preemialt ja muudelt tasudelt, arvestades käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud maksuvaba tulu; 2) pensionidelt ja stipendiumidelt, mis ei kuulu käesoleva seaduse § 9 2. lõike punktides 13 ja 14 nimetatute hulka; 3) residendile väljaspool põhitöökohta ja mitteresidendile makstavalt palgalt, preemialt ja muudelt tasudelt; 4) residendile väljamakstavalt elatiselt; 5) mitteresidendile makstavalt tasult Eestis osutatud teenuste eest, kaasa arvatud juhtimis- ja konsultatsiooniteenused; 6) mitteresidendile ja residendist füüsilisele isikule makstavalt litsentsitasult, välja arvatud käesoleva lõike punktis 10 nimetatud renditasu; 7) mitteresidendist kunstnikule või sportlasele tema Eestis toimunud isikliku tegevuse eest makstavalt tasult; 8) mitteresidendile ja residendist füüsilisele isikule residendist krediidiasutuste poolt makstavatelt intressidelt; 9) mitteresidendile ja residendist füüsilisele isikule makstavatelt intressidelt, välja arvatud käesoleva lõike punktis 8 nimetatud intressid; 10) mitteresidendile ja residendist füüsilisele isikule makstavalt renditasult, sealhulgas tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade kasutamise eest tehtud väljamaksetelt. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud väljamaksetelt peetakse tulumaksu kinni järgmiste määrade järgi: 1) punktides 1–4 ja 9 nimetatutelt – 26%; 2) punktides 5–7 nimetatutelt – 15%; 3) punktis 8 nimetatutelt – 10%; 4) punktis 10 nimetatutelt – 5%. (4) Dividendide väljamaksmisel makstakse tulumaksu käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud korras. (5) Füüsiline või juriidiline isik, kes teeb maksumaksjale väljamakseid ja on käesoleva seaduse alusel kohustatud nendelt kinni pidama tulumaksu, on kohustatud kinnipeetud tulumaksu üle kandma maksuameti kohaliku talituse pangakontole väljamakse tegemise kuule järgneva kuu viiendaks kuupäevaks ja esitama samaks tähtajaks vastava maksudeklaratsiooni. [22.11.1995] (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud kinnipidamisi tegev isik on kohustatud andma isikule, kellele tehtavalt väljamakselt tulumaks kinni peeti, vastava tõendi ja edastama kvartali jooksul väljastatud tõendite koopiad kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks oma asukohajärgsele maksuametile. (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud kinnipidamised on mitteresidendist väljamakse saajale Eestis asuvatest tuluallikatest saadud tulu maksustamisel lõplikuks tulumaksuks käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud väljamaksetena saadavate tulude osas. [22.11.1995] § 27. Tuludeklaratsioonid (1) Ettevõte on kohustatud esitama Maksuametile maksustamisperioodi tuludeklaratsiooni koos raamatupidamise aastaaruandega selle esitamise tähtajaks. [22.11.1995] (2) Likvideerimise korral on ettevõte kohustatud esitama tuludeklaratsiooni rahandusministri poolt kehtestatud korras. (3) Tulu saav füüsiline isik, välja arvatud residendist füüsiline isik, kelle tulu maksustamisperioodil ei ületa käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud maksuvaba tulu määra, või isik, kes on sätestatud käesoleva seaduse § 26 7. lõikes või § 34 1. lõikes, on kohustatud esitama elukohajärgsele maksuameti kohalikule talitusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Residentidest abikaasad võivad esitada ühise tuludeklaratsiooni. [22.11.1995] (4) Tuludeklaratsioonide vormid ja täitmise korra kehtestab rahandusminister. § 28. Maksusumma ümberarvutused tuludeklaratsioonis Aasta tuludeklaratsioonis arvatakse maksustamisperioodi tulumaksu kogusummast maha summad, mis sellel perioodil on kinni peetud või makstud käesoleva seaduse §-de 26, 31 ja 32 alusel, ning summad, mis kuuluvad mahaarvamisele käesoleva seaduse § 30 alusel. [22.11.1995] § 29. Aasta tulumaksu lõpliku summa tasumine (1) Tuludeklaratsiooni järgi juurdemaksmisele kuuluva maksusumma on füüsiline isik kohustatud tasuma hiljemalt jooksva aasta 1. juuliks. (2) Ettevõtted tasuvad tuludeklaratsiooni järgi juurdemaksmisele kuuluva maksusumma tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks. (3) Füüsilisest isikust maksumaksja poolt enammakstud maksusummad kuuluvad Maksuameti poolt tagastamisele käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtajal, ettevõtte poolt enammakstud maksusummad tagastatakse tema taotlusel Maksuameti poolt või jäetakse eelseisva maksustamisperioodi maksete katteks. § 30. Välisriigis tasutud tulumaksu arvestamine (1) Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välisriigis, arvestatakse tema poolt tasumisele kuuluva tulumaksu arvutamisel välisriigis tasutud tulumaksu käesolevas paragrahvis sätestatud viisil. (2) Kui välisriigis saadud tulult käesoleva seaduse järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutud tulumaksust, kuulub saadud vahe tulumaksuna tasumisele kehtestatud korras. (3) Kui välisriigis saadud tulult käesoleva seaduse järgi arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, siis välisriigis enammakstud tulumaksu ei kompenseerita. (4) Kui maksumaksja on saanud tulu mitmes välisriigis, arvutatakse tema tulumaks igas riigis saadud tulu kohta eraldi. § 31. Avansilised maksed (1) Ettevõte on kohustatud maksustamisperioodi kestel iga kuu 25. kuupäevaks tasuma avansilisi makseid järgmiselt: 1) kuni 1997. aasta 1. jaanuarini: I ja II kvartalis 1/9 ulatuses eelmise maksustamisperioodi üheksa kuu tuludeklaratsioonis arvutatud tulumaksust, III ja IV kvartalis 1/12 ulatuses eelmise maksustamisperioodi aastatuludeklaratsioonis arvutatud tulumaksust; 2) alates 1997. aasta 1. jaanuarist 1/12 ulatuses eelmisel maksustamisperioodil esitatud tuludeklaratsioonis arvutatud tulumaksust. (2) Esimese maksustamisperioodi kestel ettevõte tulumaksu avansilisi makseid ei maksa. (3) Ettevõte, millel maksustatav tulu, arvestades käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud edasikantavaid kulusid, jooksval maksustamisperioodil puudub, tulumaksu avansilisi makseid ei maksa. (4) Ettevõtlusest tulu saav füüsiline isik on kohustatud maksustamisperioodi kestel tasuma tulumaksu avansiliste maksetena hiljemalt kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks 1/4 ulatuses eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlusest saadud tulult arvestatud tulumaksu summast. (5) Ettevõtte või ettevõtlusest tulu saava füüsilise isiku taotlusel, kelle tulu tema arvestuse järgi on maksustamisperioodil väiksem eelmise maksustamisperioodi tulust, võib Maksuamet lubada avansiliste maksete vähendamist. [22.11.1995] V peatükk MÕNEDEST TULUALLIKATEST SAADAVA TULU MAKSUSTAMISE ERISÄTTED § 32. Dividendide maksustamine (1) Osanikele dividendide väljamaksmisel on ettevõte kohustatud maksma tulumaksu ulatuses, mis vastab 26/74 dividendide summast. (2) Vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvestatud maksusumma on ettevõte kohustatud riigieelarvesse üle kandma hiljemalt dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 25. kuupäevaks ja esitama vastava maksudeklaratsiooni. (3) Ettevõte võib oma tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata maksustamisperioodil dividendidelt vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele tasutud maksusumma. Kui vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele tasutud maksusumma on suurem maksustamisperioodil ettevõtte poolt tasumisele kuuluvast tulumaksust, on ettevõttel õigus nimetatud vahe maha arvata oma järgmiste maksustamisperioodide tulumaksust. (4) Ettevõte, kelle omandis on 5% või rohkem teise ettevõtte aktsia- või osakapitalist, või õigusaktide alusel asutatud investeerimisfond loob dividendiarve, kuhu ta kannab talle kui osanikule teise ettevõtte poolt makstavate dividendide summa. Oma osanikele dividendide maksmisel arvatakse väljamakstavate dividendide summa maha dividendiarvelt. Dividendiarvelt makstud dividendidele ei kehti käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel makstav tulumaks. (5) Maksumaksja, kes saab dividende ettevõttest, ei lisa neid maksudeklaratsioonis oma tulule, kuid deklareerib need seal maksustamisele mittekuuluva tuluna. [22.11.1995] § 33. Erisoodustuste maksustamine (1) Ettevõte või füüsilisest isikust tööandja maksab käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud erisoodustuste hinnalt tulumaksu. (2) Erisoodustuseks on lisaks palgale, preemiatele, rahalistele toetustele ja teistele väljamaksetele makstavad loonustasud ning muud rahaliselt hinnatavad soodustused, sealhulgas: 1) eluaseme kulude täielik või osaline katmine; 2) sõiduvahendi tasuta või soodustushinnaga kasutada andmine; 3) laenu andmine keskmisest intressist madalama intressiga; 4) kauba, vara või teenuste tasuta üleandmine või müük soodustushinnaga; 5) kindlustusmaksete tasumine tööandja poolt, kui see ei ole ette nähtud seadusega; 6) ametialaste lähetuste päevarahade ja majutamiskulude ning isikliku sõiduvahendi kasutamise eest hüvitiste maksmine üle rahandusministri poolt kehtestatud piirmäärade. (3) Ettevõte või füüsilisest isikust tööandja arvutab maksu kord kuus kõikide tema poolt tehtud erisoodustuste summalt ning deklareerib ja maksab selle rahandusministri poolt kehtestatud korras riigieelarvesse. § 34. Ainult ühest töökohast tulu saava isiku maksustamine (1) Maksumaksja, kes maksustamisperioodil sai tulu ainult ühes töökohas töölepingu alusel töötamisel ning kellele tehtud väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks käesoleva seaduse § 26 2. lõike punkti 1 alusel, ei ole kohustatud esitama tuludeklaratsiooni. (2) Tööandja on kohustatud andma igal aastal hiljemalt 1. veebruariks töötajale tõendi talle eelmisel maksustamisperioodil makstud palga ja muude väljamaksete ning kinnipeetud tulumaksu kohta. Töölepingu lõpetamisel maksustamisperioodi sees antakse töötajale vastav tõend koos lõpparvega. § 35. Kindlustusseltside maksustamine (1) Kindlustusselts maksab kindlustustegevuselt käesoleva seadusega kehtestatud maksuna 4% maksustamisperioodil kindlustusest, v.a. elu-, pensioni-, tervise- ja liikluskindlustus, laekunud kindlustusmaksete (preemiate) summast. (2) Kindlustusselts maksab kindlustustegevuselt käesoleva seadusega kehtestatud maksuna 1% maksustamisperioodil elu-, pensioni- ning tervisekindlustusest laekunud kindlustusmaksete (preemiate) summast. (3) Kindlustusmaksete summa käesoleva seaduse mõistes tähendab kindlustusmaksete kogusummat, millest on maha arvatud Vabariigi Valitsuse poolt määratud Kindlustusinspektsioonile kohustuslikus korras ülekantavad summad ja edasikindlustusel makstavad preemiad. [22.11.1995] § 36. Kasu mittetunnistamine varaga seotud kindlustusjuhtumite ja vara sundvõõrandamise korral (1) Varakindlustusjuhtumite korral, mille puhul kindlustusmaksed on tehtud maksustamata tulust, ning vara sundvõõrandamise korral võib rahandusministri poolt kehtestatud korras ja ulatuses kasu mitte tunnistada juhul, kui hüvitisi kasutatakse hävinud, vigastatud, muul viisil kaotatud või sundvõõrandatud vara asendamiseks sarnase varaga. (2) Juhul kui käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel kasu ei tunnistata, loetakse asendusvara korrigeeritud maksumuseks endise vara korrigeeritud maksumus. VI peatükk LÕPPSÄTTED § 37. Raamatupidamine (1) Maksumaksja raamatupidamine peab selgesti väljendama maksumaksja tulu. Tulude ja kulude ajatamise reeglid kehtestab rahandusminister. (2) Füüsilisest isikust maksumaksja võib oma ettevõtluse raamatupidamises kasutada kassapõhist või tekkepõhist arvestusprintsiipi. Kõik muud maksumaksjad on kohustatud kasutama tekkepõhist arvestusprintsiipi. (3) Maksuameti nõusolekul võib kassapõhist arvestusprintsiipi kasutav füüsilisest isikust maksumaksja minna üle tekkepõhisele arvestusprintsiibile. (4) Kui füüsilisest isikust maksumaksja tulu osutub tekkepõhisele arvestusprintsiibile ülemineku tõttu selle kasutamise esimesel maksustamisperioodil suuremaks, kui see oleks olnud kassapõhise arvestusprintsiibi puhul, käsitatakse arvestusprintsiibi muutmise tõttu tekkinud maksustatava tulu suurenemist nii, nagu oleks 1/3 sellest suurenemisest saadud uue printsiibi kasutamise esimesel maksustamisperioodil ja ülejäänud 2/3 võrdsete osadena kummalgi kahest järgnevast maksustamisperioodist. (5) Tekkepõhist arvestusprintsiipi kasutavate omavahel seotud füüsiliste isikute või ettevõtete vahelisi makseid või kohustusi ei tohi kuludena näidata enne seda maksustamisperioodi, mil seotud isik või ettevõte on need arvanud oma tuludesse või tasunud. § 38. Seaduse rakendamine (1) Käesoleva seaduse rakendamise korra kehtestab rahandusminister. (2) Residendist füüsilistele isikutele krediidiasutuste poolt 1994. aasta eest makstavaid intresse ei maksustata. Käesoleva seaduse § 7 3. lõiget ja § 26 2. lõike punkti 7 rakendatakse intresside osas alates 1995. aasta 1. jaanuarist. (3) Ettevõtetele, kes on saanud tulumaksusoodustusi enne käesoleva seaduse jõustumist, säilitatakse need soodustused kuni nende kehtivusaja lõppemiseni. (4) 1993. aasta tulude kohta esitatakse tuludeklaratsioonid ja makstakse tulumaksu vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud Eesti Vabariigi ettevõtte tulumaksu seadusele ja Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksu seadusele. § 39. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine Kehtetuks tunnistatakse: 1) Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksu seadus (RT 1990, 14, 151; 1991, 15, 209; 36, 445; 1992, 11, 162; 34, 441); 2) Eesti Vabariigi ettevõtte tulumaksu seadus (RT 1991, 36, 446; 1992, 34, 442; 1993, 6, 95); 3) Eesti Vabariigi tegevusloamaksu seadus (RT 1990, 11, 117; 1992, 6, 84). § 40. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. jaanuaril.