Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord

Määrusega reguleeritakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest (edaspidi finantsmehhanismid) tagastamatu abina antavate rahaliste vahendite (edaspidi välisabi) taotlemist, kasutamist ja kasutamise järelevalvet ning kasutamise tulemuslikkuse seiret ja hindamist.

Käesoleva määruse tähenduses

1) abikõlblik kulu on kulu, mis on tehtud kooskõlas memorandumiga, elluviimislepinguga, toetuslepinguga ja õigusaktides ning asjakohastes juhendmaterjalides sätestatud nõuetega;

1¹) auditeeriv asutus on riigiasutus, kes täidab käesoleva määruse §-s 31 nimetatud ülesandeid. Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium;

2) eelisvaldkond on riiklikul tasandil kokkulepitud prioriteetne valdkond, mille raames on võimalik esitada välisabi taotlusi;

3) vastutav ministeerium on “Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi rakendamist käsitlevate vastastikuse mõistmise memorandumite ratifitseerimise seaduse” § 2 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt põhivaldkondade kaupa finantsmehhanismidest välisabi kasutamist korraldama nimetatud asutus, kes teostab seiret ja järelvalvet oma põhivaldkonna raames kasutatava välisabi üle;

4) elluviimisleping on riikliku kontaktasutuse, vastutava ministeeriumi ja välisabi saaja vahel või vahendusasutuse ja välisabisaaja vahel sõlmitud leping välisabi kasutamiseks;

4¹) elluviimisplaan on välisabi andjate poolt kehtestatud vormil esitatud projekti või toetusskeemi detailne tegevuskava koos eelarvega. Elluviimisplaan kinnitatakse toetuslepingu lisana;

5) finantsmehhanismid on Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) laienemisel loodud fondid, millest rahastatakse eelisvaldkondade investeeringu- ja arendusprojekte, et kaasa aidata majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele EMP-s;

6) finantsmehhanismide juhtkomisjon (edaspidi juhtkomisjon) on komisjon, kes teostab järelevalvet finantsmehhanismide elluviimise üle;

7) Finantsmehhanismide Kantselei (edaspidi FMK) on välisabi andjate juures tegutsev organ, kes vastutab finantsmehhanismide igapäevase tegevuse korraldamise eest ja tegutseb välisabi andjate poolse kontaktasutusena;

8) hindamine on riikliku kontaktasutuse sõltumatu eksperthinnangu andmine välisabi taotlemise ja kasutamise tulemuslikkuse kohta;

9) kontrollijälg on välisabi kasutamise korraldamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendavad dokumendid;

10) kuludokument on välisabi saaja poolt tehtud majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab «Raamatupidamise seaduse» §-s 7 nimetatud algdokumendi nõuetele, ning palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (palgaleht);

11) makseasutus on riigiasutus, kes täidab käesoleva määruse §-s 4 nimetatud ülesandeid. Makseasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium;

12) omafinantseering on välisabi saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti ning riigieelarvelised vahendid omafinantseerimiskohustuse täitmiseks. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult välisabi saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtavad abikõlblikud kulud;

13) projekt on välisabi taotluses sisalduv ühtsete eesmärkidega ning ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum, mille rahastamiseks välisabi taotletakse;

14) projekti ja toetusskeemi abikõlblikkuse periood on toetuslepingus või elluviimislepingus sätestatud periood, mille jooksul saab teha projekti või toetusskeemi raames abikõlblikke kulusid. Projekti ja toetusskeemi abikõlblikkuse periood ei tohi ületada finantsmehhanismide abikõlblikkuse perioodi;

15) põhivaldkond on eelisvaldkonda täpsustav valdkond. Ühel eelisvaldkonnal võib olla mitu põhivaldkonda;

16) riiklik kontaktasutus on asutus, kes täidab välisabi taotlemise, kasutamise, seire, järelevalve ja hindamise korraldaja ülesandeid ning vastutab välisabi eesmärgipärase kasutamise eest välisabi andja ees. Riikliku kontaktasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium;

17)

18) tasumist tõendav dokument on panga väljavõte, maksekorraldus, kassa väljamineku order või e-riigikassa infosüsteemi (edaspidi e-riigikassa) konto väljavõtte koopia. Palgakulude tasumisel ühe koondsummana kogu asutuse lõikes käsitatakse tasumist tõendava dokumendina väljavõtet välisabi saaja raamatupidamise programmist, millel on vahendusasutuse või vastutava ministeeriumi nõudmisel toodud projektiga seotud isikute töötasude ja maksude ülekannete kuupäevad ning vastavad summad;

19) toetusleping on välisabi andja ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud leping välisabi saamiseks;

20) toetusskeem on kindlaksmääratud tingimustega ühtsete eesmärkide ja sihtgrupiga mehhanism väikesemahuliste projektide rahastamiseks;

21) toetusskeemi taotlus on toetusskeemi vahendusasutuse poolt koostatud ja riiklikule kontaktasutusele esitatud kirjalik avaldus toetusskeemi rahastamiseks;

22) vahendusasutus on toetusskeemi elluviimise eest vastutav Eestis registreeritud juriidiline isik;

23) vastastikuse mõistmise memorandumid (edaspidi memorandumid) on välisabi andjate ja Eesti Vabariigi vahelised kirjalikud kokkulepped finantsmehhanismide kasutamise põhimõtete kohta;

24) välisabi andjad on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik ja Liechtensteini Vürstiriik;

25) välisabi kasutamise järelevalve on vastutava ministeeriumi ja vahendusasutuse pidev tegevus, mille käigus kontrollitakse projektide elluviimise eesmärgipärasust ja vastavust õigusaktidele;

26) välisabi kasutamise seire on vastutava ministeeriumi ja riikliku kontaktasutuse pidev tegevus, mille käigus jälgitakse välisabi kasutamise tulemuslikkust;

27) välisabi saaja on välisabi kasutav asutus või Eestis registreeritud juriidiline isik;

28) välisabi taotleja on välisabi taotlev asutus või Eestis registreeritud juriidiline isik;

29) välisabi taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid välisabi saamiseks. Taotluse vormi kehtestavad välisabi andjad või vahendusasutus toetusskeemi raames;

30) väljamakse taotlus on vormikohane avaldus, mis esitatakse vastutavale ministeeriumile ja makseasutusele välisabi väljamakse tegemiseks projektile. Välisabi saaja peab vastutavale ministeeriumile esitatavale väljamakse taotlusele lisama kuludokumentide koopiad, kuludokumentide tasumist tõendavad dokumendid ja vastutava ministeeriumi nõudel muud kulude abikõlblikkust tõendavad dokumendid. Vastutav ministeerium peab makseasutusele esitatavale väljamakse taotlusele lisama tasutud kuludokumentide nimekirja. Väljamakse taotluse vormid töötavad välja vastutav ministeerium ja makseasutus.

Riiklik kontaktasutus täidab järgmisi ülesandeid

1) korraldab välisabiga seotud informatsiooni kogumist ning selle vahendamist välisabi andjatele ja taotlejatele, sealhulgas avalikustab välisabi andmise võimalused ja tingimused, taotlemise korra ja muud vajalikud koondandmed ning tagab informatsiooni avalikustamise rahastatud projektide ja nende mõju kohta;

2) nõustab välisabi andjaid, teavitades neid Eesti Vabariigi välisabi vajadustest ja prioriteetidest välisabi kasutamisel;

3) lepib välisabi andjatega kokku välisabi kasutamise eesmärkides ja nende saavutamiseks vajalikes abinõudes ning välisabi taotlemise ja kasutamise protseduurides;

4) kuulutab välja eelis- ja põhivaldkonna raames rahastatavate projektide taotlusvooru;

5) tagab välisabi ja omafinantseeringu kooskõlastatud ja õiguspärase kasutamise;

6) hindab eelis- ja põhivaldkondade raames välisabi taotluste otstarbekust ja projektide tehnilist teostatavust, vajadusel võrreldes neid muudest vahenditest teostatud projektidega ning nende elluviimisel saavutatud tulemustega;

7) edastab välisabi taotluse toetusskeemi elluviimiseks FMK-le hindamiseks ja rahastamisotsuse tegemiseks;

8)

9) korraldab välisabi kasutamise seiret ja hindamist;

10) sõlmib välisabi andjatega iga eelis- ja põhivaldkonna raames rahastatava projekti ja toetusskeemi kohta toetuslepingu;

11) sõlmib iga projekti rahastamiseks eelis- ja põhivaldkonna raames välisabi saajaga elluviimislepingu, välja arvatud juhul, kui välisabi saajaks on riigiasutus;

12) korraldab aruandluse esitamist FMK-le;

13) tagab projekti ja toetusskeemi elluviimise kontrolljälje olemasolu;

14) välisabi kasutamisel rikkumiste avastamisel võtab viivitamatult kasutusele abinõud rikkumiste likvideerimiseks ning teavitab rikkumistest viivitamatult FMK-d;

15) täidab muid käesolevas määruses ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 “Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” (edaspidi tagasimaksete määrus) sätestatud ülesandeid. 2013-03-26 15:40:00 Veaparandus - § 3 punkti 15 parandusmärge: Parandatud täheviga sõnas " tagasimaksete". Alus Riigi Teataja seadus § 10 lõige 4.

Vastavalt välisabi andja seatud tingimustele auditeeriv asutus vajadusel auditeerib välisabi kasutamist vastutavate ministeeriumide, vahendusutuste, riikliku kontaktasutuse, makseasutuse ja välisabi saaja juures, et hinnata välisabi kasutamise sihipärasust ja vastavust õigusaktides, toetuslepingus ja elluviimislepingus sätestatud tingimustele.

Makseasutus täidab järgmisi ülesandeid

1) tagab välisabi nõuetekohase finantsjuhtimise, sealhulgas kontrollib väljamaksete sihipärasust, korrektsust ja õigustatust, koostab vastavaid juhendmaterjale, korraldab aruandlust ning täidab muid käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Makseasutus kinnitab välisabi andjale finantsmehhanismide raames tehtud kulud;

2) kontrollib vastutavate ministeeriumide, vahendusasutuste ning välisabi saajate esitatud finantsaruannete aluseks olevaid dokumente ning teostab nende juures kohapealseid kontrolle.

(1) Vastutav ministeerium täidab oma eelis- või põhivaldkonna raames järgmisi ülesandeid

1) võimalusel võtab oma esindajate kaudu osa projektide hindamisprotsessist;

2) kontrollib ja kooskõlastab välisabi saaja või vahendusasutuse poolt esitatud aruandeid ning edastab need riiklikule kontaktasutusele vastavalt käesoleva määruse §-des 181 ja 182 sätestatule;

2¹) kooskõlastab välisabi saaja esitatud projekti elluviimisplaani või vahendusasutuse esitatud toetusskeemi elluviimisplaani muudatused;

3) kontrollib omafinantseeringu olemasolu ja kulude abikõlblikkust, vormistab välisabi väljamaksmiseks vajalikud dokumendid ja esitab need makseasutusele vastavalt käesoleva määruse §-des 15 ja 16 sätestatule;

4) koostab eelis- või põhivaldkonna aastaaruande ning esitab selle riiklikule kontaktasutusele vastavalt käesoleva määruse §-s 183 sätestatule;

5) teostab seiret välisabi kasutamise üle;

6) teostab järelevalvet projektide või toetusskeemi elluviimise üle;

7) teavitab riiklikku kontaktasutust esimesel võimalusel välisabi kasutamise rikkumisest ja rikkumise kahtlusest tagasimaksete määruses sätestatud korras;

8) koostöös välisabi saajaga teavitab avalikkust elluviidavatest projektidest;

8¹) auditeerib vajadusel välisabi kasutamist välisabi saaja juures, et hinnata välisabi kasutamise sihipärasust, tulemuslikkust ja vastavust õigusaktides ja elluviimislepingus sätestatud tingimustele;

9) võimaldab välisabi andja, riikliku kontaktasutuse, auditeeriva asutuse või makseasutuse volitatud isikutel kontrolli, auditi või järelevalve teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida vastutava asutuse välisabi kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil ning kontrollida välisabi kasutamisega seotud dokumente;

10) tagab koostöö välisabi andjate või riikliku kontaktasutusega välisabi kasutamise sihipärasuse ja tulemuslikkuse hindamisel;

11) täidab muid käesolevas määruses ja tagatismaksete määruses sätestatud ülesandeid.

(2) Toetusskeemi elluviimise eest vastutav ministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanded delegeerida vahendusasutusele, sõlmides selleks vastava lepingu.

Toetusskeemi vahendusasutus täidab toetusskeemi raames järgmisi ülesandeid

1) tagab toetusskeemi elluviimise vastavalt toetuslepingule, käesolevale määrusele ning teistele õigusaktidele ja toetusskeemi elluviimiseks sõlmitud lepingule;

2) kuulutab toetusskeemi raames välja projektide taotlusvoorud või taotluste vastuvõtmise alustamise, peatamise ja lõpetamise;

3) korraldab taotluste vastuvõtmise ja menetlemise, tagades kõikide välisabi taotlejate võrdse kohtlemise;

4) lähtudes memorandumitest korraldab laekunud taotluste õiglase hindamise vastavalt hindamiskriteeriumidele, jälgides välisabi taotluste otstarbekust, eeldatavat mõju ja projektide tehnilist teostatavust;

5) sõlmib välisabi saajaga elluviimislepingu;

6) koostab välisabi taotluse toetusskeemi elluviimiseks;

7) korraldab toetusskeemi elluviimisega seotud informatsiooni kogumist ning selle vahendamist riiklikule kontaktasutusele ja taotlejatele, sealhulgas avalikustab toetusskeemi elluviimise võimalused ja tingimused, taotlemise korra ja muud vajalikud koondandmed ning tagab informatsiooni avalikustamise toetusskeemi raames rahastatud projektidest ja nende mõjust;

7¹) kooskõlastab välisabi saaja esitatud projekti muudatused;

8) koostab toetusskeemi vahe-, aasta- ja lõpparuanded ning esitab need vastutavale ministeeriumile vastavalt käesoleva määruse §-s 182 sätestatule;

9) tagab toetusskeemi raames väljamakstava välisabi ja vastava omafinantseeringu õiguspärase kasutamise;

10) auditeerib vajadusel välisabi kasutamist välisabi saaja juures, et hinnata välisabi kasutamise sihipärasust, tulemuslikkust ja vastavust õigusaktides ja elluviimislepingus sätestatud tingimustele;

11) võimaldab välisabi andja, riikliku kontaktasutuse, makseasutuse, auditeeriva asutuse või vastutava ministeeriumi volitatud isikutel kontrolli, auditi või järelevalve teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida vahendusasutuse välisabi kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil;

12) teostab järelevalvet toetusskeemist rahastatavate projektide elluviimise üle;

13) kooskõlastab toetusskeemi elluviimisplaani muudatused vastutava ministeeriumiga ja riikliku kontaktasutusega;

14) teavitab riiklikku kontaktasutust ja vastutavat ministeeriumi esimesel võimalusel välisabi kasutamise rikkumisest ja rikkumise kahtlusest tagasimaksete määruses sätestatud korras;

15) täidab muid käesolevas määruses ja tagasimaksete määruses sätestatud ülesandeid.

(1) Välisabi taotletakse eelis- ja põhivaldkonna raames projektile või toetusskeemile selle eesmärkide saavutamiseks.

(2) Välisabi taotlemine toimub kooskõlas memorandumis ja käesolevas määruses sätestatuga.

(3) Riiklik kontaktasutus avalikustab taotlusvooru tingimused oma veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilises päevalehes hiljemalt samal päeval taotlusvooru väljakuulutamisega.

(4) Välisabi taotlusi võib esitada 90 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamisest arvates.

(5) Välisabi taotleja esitab riiklikule kontaktasutusele vormikohase välisabi taotluse.

(1) Toetusskeemist välisabi taotlemise ja rakendamise korra ning välisabi taotlemise hindamiskriteeriumid töötab välja toetusskeemi vahendusasutus.

(2) Toetusskeemi raames esitab välisabi taotleja toetusskeemi vahendusasutusele vormikohase välisabi taotluse.

Välisabi taotlejal on õigus

1) saada finantsmehhanismide elluviimise tingimuste kohta informatsiooni;

2) osaleda taotlusvoorudes piiramatu arvu taotlustega;

3) välisabi taotluse mitterahuldamise korral saada taotlusvooru läbiviinud institutsioonilt põhjendatud tagasisidet.

(1) Riiklik kontaktasutus korraldab taotluse tingimustele vastavaks tunnistamise ja hindamise, kontrollides

1) projekti eesmärkide kokkulangevust riiklike arengukavade ja poliitikatega;

2) projekti vastavust välisabi andmise tingimustele;

3) projekti vastavust abikõlblikkuse nõuetele;

4) projekti tehnilise teostatavuse põhjendatust ja otstarbekust;

5) projekti vastavust eelisvaldkonna prioriteetidele ja suundadele;

6) välisabi taotlejapoolse omafinantseeringu olemasolu;

7) võimaliku ristfinantseerimise olemasolu teistest finantseerimisallikatest.

(2) Riiklik kontaktasutus ei hinda välisabi andmise tingimustele või abikõlblikkuse nõuetele mittevastavat taotlust ning teavitab sellest välisabi taotlejat ja juhtkomisjoni.

(3) Riiklik kontaktasutus esitab FMK-le teadmiseks nimekirja välisabi andmise tingimustele või abikõlblikkuse nõuetele mittevastavate taotluste kohta.

(4) Riiklik kontaktasutus hindab välisabi andmise tingimustele ja abikõlblikkuse nõuetele vastavaid taotlusi vastavalt välisabi andja poolt ja juhtkomisjoni poolt heakskiidetud hindamiskriteeriumidele.

(5) Riiklik kontaktasutus koostab hindamise tulemusena taotluste pingerea eelisvaldkondade lõikes, kus välisabi määramisel eelistatakse kõige enam punkte saanud taotlusi.

(6) Riiklik kontaktasutus edastab taotluste hindamise tulemused heakskiitmiseks juhtkomisjonile.

(7) Riiklik kontaktasutus esitab juhtkomisjoni poolt heakskiidetud taotlused FMK-le rahastamisotsuse tegemiseks.

(1) Vahendusasutus korraldab taotluse tingimustele vastavaks tunnistamise ja hindamise.

(2) Vahendusasutus ei hinda toetusskeemi raames välisabi andmise tingimustele või abikõlblikkuse nõuetele mittevastavat taotlust ning teavitab sellest välisabi taotlejat, vajadusel või viimaste nõudmisel vastutavat ministeeriumi ja riiklikku kontaktasutust.

(3) Toetusskeemi raames välisabi andmise otsuse teeb toetusskeemi vahendusasutuse või vastutava ministeeriumi poolt kokkukutsutud, selleks volitust omav organ või selleks volitatud isik.

(1) Kui määruse alusel taotletav välisabi on riigiabi “Konkurentsiseaduse”§ 30 lõike 1 tähenduses, järgitakse abi andmisel tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes (ELT L 302, 1.11.2006, lk 29–40) või Euroopa Komisjoni dokumendis “Ühenduse suunisedkeskkonnakaitsele antava riigiabi kohta” (ELT C 037, 3.02.2001, lk 3–15) või “Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013” (ELT C 54, 4.03.2006, lk 13–44).

(2) Kui määruse alusel taotletav välisabi on vähese tähtsusega abi “Konkurentsiseaduse”§ 33 lõike 1 tähenduses, järgitakse abi andmisel tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT 379, 28.12.2006, lk 5–10).

(3) Regionaalabi, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi, keskkonnakaitsele antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist korraldab riiklik kontaktasutus vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud Euroopa Komisjoni õigusaktides sätestatud tingimustele.

(4) Regionaalabi, keskkonnakaitsele antava abi ja vähese tähtsusega abi kumuleerimise vastavuse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigusaktides toodud nõuetele tagab riiklik kontaktasutus järgmiselt

1) toetuslepingu ja elluviimislepingu väljatöötamisel küsitakse informatsiooni teistelt riigiabi andvatelt asutustelt (Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus jne);

2) välisabi taotleja on kohustatud teatama riiklikule kontaktasutusele kogu varem saadud riigiabist ja vähese tähtsusega abist.

(5) Enne toetuslepingu ja elluviimislepingu sõlmimist kontrollib riiklik kontaktasutus taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud õigusaktides toodud nõuetele ja informeerib välisabi taotlejat projekti vastavusest nimetatud nõuetele.

(1) Välisabi saaja on kohustatud

1) kasutama välisabi eesmärgipäraselt, kooskõlas elluviimislepingu, õigusaktide ja välisabi andja kehtestatud juhenditega;

2) vajadusel viima läbi riigihanke ”Riigihangete seaduses” sätestatud korras;

3) tagama projekti elluviimiseks nõutud omafinantseeringu;

4) kaasama täiendavad vahendid projekti elluviimiseks, kui eelarve projekti elluviimise käigus suureneb;

5) võimaldama välisabi andja, riikliku kontaktasutuse, makseasutuse, vastutava ministeeriumi, auditeeriva asutuse või vahendusasutuse volitatud isikutel kontrolli, auditi või järelevalve teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida välisabi saaja ja projektis osalevate isikute välisabi kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil ning kontrollida välisabi kasutamisega seotud dokumente;

6) vastavalt välisabi andja poolt kehtestatud nõuetele informeerima avalikkust välisabi andja osalusest projektis;

7) esitama vastutavale ministeeriumile või vahendusasutusele projekti vahearuande, aastaaruande ja lõpparuande vastavalt käesoleva määruse §-s 18¹ sätestatule. Toetusskeemist rahastatava projekti puhul esitama vahendusasutuse nõudel viimasele projekti vahe- ja lõpparuanded;

8) säilitama välisabi saanud objekti sihtotstarbelisena vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist välisabi andjate poolt, kui elluviimislepingus ei ole sätestatud teisiti;

9) kooskõlastama projekti elluviimisplaani muudatused vastutava ministeeriumi või vahendusasutusega;

10) eristama selgelt oma raamatupidamises ja tagama, et projektis osalev isik eristaks oma raamatupidamises, välisabi kasutamisega seotud kulud muudest kuludest ning kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest.

(2) Kui välisabi saajaks on riigiasutus, siis välisabi kasutamiseks elluviimislepingut ei sõlmita. Riigiasutusest välisabi saaja kohustub välisabi kasutama vastavalt toetuslepingus, käesolevas määruses ja tagasimaksete määruses sätestatud tingimustele.

Välisabi saajal on õigus

1) sõlmida FMK rahastamisotsuse korral elluviimisleping riikliku kontaktasutuse ja vastutava ministeeriumiga projekti elluviimiseks;

2) sõlmida toetusskeemi korral elluviimisleping toetusskeemi vahendusasutusega;

3) elluviimislepingu ja käesoleva määruse tingimuste täitmisel saada välisabi.

(1) Kõik projekti või toetusskeemi elluviimisplaani muudatused peab kooskõlastama vastutava ministeeriumiga ja esitama riiklikule kontaktasutusele.

(2) Riiklik kontaktasutus esitab projekti või toetusskeemi elluviimisplaani muudatused kinnitamiseks välisabi andjatele. Muudatused jõustuvad pärast välisabi andjate kirjalikku kinnitust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhud.

(3) Elluviimisplaani muudatusi ei pea välisabi andjatele kinnitamiseks esitama, kui need ei mõjuta projekti või toetusskeemi põhieesmärki või tulemust ning nende finantsmõju piirdub alljärgnevaga

1) muudetakse vahearuannete esitamise perioode;

2) eelarveridade summasid muudetakse omavahel nii, et iga eelarverea summa ei muutu projekti või toetusskeemi elluviimise aja jooksul kokku rohkem kui 15%;

3) tegevuste maksumusi muudetakse omavahel nii, et iga tegevuse maksumus ei muutu projekti või toetusskeemi elluviimise aja jooksul kokku rohkem kui 15%.

(4) Muudatused, mille tulemusena suurenevad elluviimisplaanis toodud halduskulud, peab alati esitama heakskiitmiseks välisabi andjatele, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel kajastab ja põhjendab välisabi saaja projekti või toetusskeemi elluviimisplaani muudatusi projekti või toetusskeemi vahearuandes.

(6) Kui välisabi saaja või toetusskeemi vahendusasutus muudab projekti või toetusskeemi vahearuannete esitamise perioodi, esitab ta vastavalt muudetud elluviimisplaani hiljemalt 70 kalendripäeva enne projekti või toetusskeemi esialgse aruandeperioodi lõppu riiklikule kontaktasutusele. Riiklik kontaktasutus edastab muudetud elluviimisplaani 10 päeva jooksul selle saamisest arvates välisabi andjatele.

(7) Kui välisabi andjad nõuavad muudetud projekti või toetusskeemi elluviimisplaani esitamist, esitab välisabi saaja või toetusskeemi vahendusasutus selle hiljemalt 20 kalendripäeva pärast vastava taotluse saamisest riiklikule kontaktasutusele. Riiklik kontaktasutus edastab muudetud elluviimisplaani 10 päeva jooksul selle saamisest arvates välisabi andjatele.

(1) Riiklik kontaktasutus peab arvestust välisabi, välisabi taotluste ja välisabi saajate üle.

(2) Riiklik kontaktasutus, makseasutus, vastutavad ministeeriumid ja vahendusasutused säilitavad välisabi andmisega seotud dokumentatsiooni vähemalt seitse aastat projekti lõpparuande kinnitamisest arvates, kui toetuslepingus või elluviimislepingus ei ole sätestatud teisiti.

(3) Välisabi saaja tagab välisabi taotlemist ja projekti elluviimist puudutava dokumentatsiooni säilitamise ja kättesaadavuse riiklikule kontaktasutusele, makseasutusele, vastutavale ministeeriumile, vahendusasutusele ja välisabi andjale või tema volitatud esindajatele seitsme aasta vältel projekti lõpparuande kinnitamisest arvates, kui toetuslepingus või elluviimislepingus ei ole sätestatud teisiti.

(1) Väljamakseid projekti välisabi saajale tehakse üldjuhul välisabi saaja poolt vastutavale ministeeriumile esitatud väljamakse taotluses näidatud perioodi jooksul tasutud kuludokumentide alusel, mille põhjal vastutav ministeerium koostab väljamakse taotluse makseasutusele. Välisabi saaja võib valida jooksvate väljamakse taotluste esitamise asemel projekti rahastamise vahearuannete alusel. Sellisel juhul lisatakse vastutavale ministeeriumile esitatavale vahearuandele nõutud kuludokumentide koopiad, kuludokumentide tasumist tõendavad dokumendid ja tasutud kuludokumentide nimekiri ning makseasutus kannab vahendid välisabi saajale pärast vahendite laekumist välisabi andjatelt.

(2) Väljamakse tegemise eelduseks on vahe- või aastaaruannete tähtaegne esitamine välisabi saaja poolt vastutavale ministeeriumile. Puuduste esinemisel vahe- või aastaaruannetes ei ole vastutav ministeerium või makseasutus kohustatud nimetatud puuduste likvideerimiseni aktsepteerima välisabi saaja järgnevaid maksetaotlusi.

(3) Välisabi väljamakseid tehakse projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tekkinud abikõlblike kulude alusel.

(4)

(5) Mitterahaliste sissemaksete kogusumma võib moodustada maksimaalselt 80% omafinantseeringust ja kuni 20% projekti abikõlblike kulude kogumahust.

(6) Ettemakse on väljamakse enne kohustuse tekkimist ja enne kulutuse kandmist välisabi saaja poolt. Ettemakset võib välisabi saajale teha toetuslepingus või elluviimislepingus sätestatud ulatuses vastavalt elluviimislepingus kehtestatud korrale või makseasutuse juhendmaterjalidele.

(7) Lõppmakse, mille suurus on sätestatud toetuslepingus või elluviimislepingus, tehakse välisabi saajale pärast projekti lõpparuande kinnitamist ning vastavate vahendite laekumist välisabi andjalt.

(8) Vastutav ministeerium kontrollib, et kõik väljamaksete aluseks olevad kulud on abikõlblikud ja kooskõlas asjakohaste õigusaktidega ning hanked on korraldatud vastavuses «Riigihangete seadusega».

(9) Vastutav ministeerium kontrollib makseasutusele esitatava väljamakse taotluse andmete õigsust ja väljamakse taotluse aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavust.

(10) Vastutav ministeerium esitab makseasutusele järgmisel kuul vastutava ministeeriumi või vahendusasutuse poolt väljamaksmisele kuuluvate summade kohta prognoosi e-riigikassa kontode ja valuutade lõikes jooksva kalendrikuu kahekümnendaks kuupäevaks.

(11) Kui makseasutus on saanud dokumentaalselt tõendatud informatsiooni riiklikult kontaktasutuselt, vastutavalt ministeeriumilt või on saanud kohapealse kontrolli tulemustest, auditi aruannetest või muudest dokumentidest informatsiooni, et välisabi saaja on rikkunud elluviimislepingus, käesolevas määruses või muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud välisabi kasutamise nõudeid, võib makseasutus peatada välisabi väljamaksed, teavitades sellest viivitamatult riiklikku kontaktasutust, vastutavat ministeeriumi.

(12) Välisabi väljamakseid jätkatakse, kui rikkumised on lõpetatud, puudused kõrvaldatud ja tagajärjed likvideeritud.

(1) Välisabi saaja ei esita projekti väljamakse taotlust vastutavale ministeeriumile sagedamini kui üks kord kuus. Kokkuleppel vastutava ministeeriumiga võib taotluse esitamise sagedust muuta.

(2) Väljamakse taotlus peab sisaldama kõiki väljamakse taotluses näidatud perioodil projekti elluviimiseks reaalselt tehtud ja tõendatud abikõlblikke kulutusi.

(3) Vastutav ministeerium esitab makseasutusele vormikohase väljamakse taotluse ning algatab väljamakse “Riigieelarve seaduse”§ 32 lõike 1 alusel kehtestatud riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjas sätestatud korras (edaspidi algatab väljamakse).

(4) Pärast korrektse väljamakse taotluse ja maksekorralduse või vajaliku selgituse saamist aktsepteerib makseasutus maksekorralduse 10 tööpäeva jooksul.

(5) Kui väljamakse taotluses esineb puudusi, jätab makseasutus väljamakse taotluse aktsepteerimata, lisades e-riigikassas vastavale maksekorraldusele mitteaktsepteerimise põhjuse ning teavitades sellest vastutavat ministeeriumi hiljemalt üks tööpäev enne väljamakse tegemise tähtaega.

(6) Lõikes 5 nimetatud juhul parandab vastutav ministeerium väljamakse taotluses esinevad puudused ja algatab väljamakse uuesti.

(7) Kui makseasutusel on väljamakse taotluse aktsepteerimiseks vajalik kolmanda osapoole arvamus, võib lõikes 4 nimetatud väljamakse tegemise tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamisest teavitatakse vastutavat ministeeriumi vähemalt üks tööpäev enne väljamakse tegemise tähtaega.

(8) Lõikes 7 toodud juhul võib vastutav ministeerium väljamaksete edasiseks menetlemiseks arvata väljamaksmisele kuuluvast välisabi summast maha summa, mille osas esineb täpsustamist vajavaid asjaolusid. Väljamaksmata summade osas esitab vastutav ministeerium uue väljamakse taotluse siis, kui nimetatud asjaolud on selgunud.

(1) Toetusskeemide vahendid kantakse üle vastavalt toetusskeemi toetuslepingus sätestatule.

(2) Toetusskeemi puhul kannab makseasutus välisabi vahendid vahendusasutusele pärast vahendite laekumist välisabi andjatelt.

(3) Toetusskeemi vahendusasutus esitab välisabi vahendite ülekandmiseks vastutavale ministeeriumile vahearuande.

(4) Toetusskeemi vahendusasutus kontrollib, et kõik aruande aluseks olevad kulud on abikõlblikud ja kooskõlas asjakohaste õigusaktidega ning hanked on korraldatud vastavuses “Riigihangete seadusega”.

(5) Toetusskeemist rahastatava projekti mitterahaliste sissemaksete kogusumma võib moodustada maksimaalselt 80% omafinantseeringust ja kuni 20% toetusskeemist rahastatava projekti abikõlblike kulude kogumahust.

(6) Kui makseasutus on saanud dokumentaalselt tõendatud informatsiooni riiklikult kontaktasutuselt, vastutavalt ministeeriumilt, vahendusasutuselt, kohapealse kontrolli tulemustest, auditi aruannetest või muudest dokumentidest, et vahendusasutus või toetusskeemist rahastatava projekti välisabi saaja on rikkunud toetusskeemi elluviimiseks sõlmitud halduslepingus või elluviimislepingus, käesolevas määruses või muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud välisabi kasutamise nõudeid, võib makseasutus jätta vahearuanded kinnitamata ja FMK-le edastamata, teavitades sellest viivitamatult riiklikku kontaktasutust, vahendusasutust ja vajadusel välisabi andjaid.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul kinnitab makseasutus vahearuanded ja edastab need FMK-le pärast seda, kui rikkumised on lõpetatud, puudused kõrvaldatud ja rikkumise tagajärjed likvideeritud.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi objektiks võivad olla vastutavate ministeeriumide, vahendusasutuste, riikliku kontaktasutuse ja makseasutuse struktuuriüksused, süsteemid, protsessid ja tegevused, mis peavad tagama välisabi sihipärase kasutamise.

(1) Projektiauditi tegemise eesmärgiks on analüüsida ja hinnata

1) kas projekti tegevused vastavad välisabi andmise tingimustele ja elluviimislepingus toodud eesmärkidele ning kas need on teostatud otstarbekalt ja sihipäraselt;

2) kas deklareeritud kulud vastavad välisabi saaja raamatupidamisaruannetele ja raamatupidamise algdokumentidele;

3) kas välisabi saaja poolt deklareeritud kulud on vastavuses Euroopa Liidu ja siseriiklike õigusaktidega;

4) kas välisabi saajale on välisabi makstud õigeaegselt ja ettenähtud mahus.

(2) Projektiauditi objektiks võivad olla kõik välisabi kasutamist korraldavate asutuste ja välisabi saaja kuludokumentide koostamise ja menetlemisega seotud süsteemid, funktsioonid, aruandlus, välisabi ja omafinantseeringuga seotud dokumendid ning muu teave, mis on audiitoritele vajalik hinnangu andmiseks.

(3) Auditeeriv asutus teostab projektiauditeid vastavalt auditeerimise tööplaanile, mis koostatakse vastavalt valimi moodustamise metoodikale.

(4) Auditeeritavat teavitatakse projektiauditist ette vähemalt kaks nädalat enne auditi algust kirjalikus vormis.

(5) Auditist etteteatamise nõude täitmisest võib kõrvale kalduda plaanivälise auditi ja põhjendatud kahtluste korral, kui etteteatamine võib moonutada auditi tulemust.

(1) Järelevalvet projektide elluviimise üle teostavad vastutav ministeerium või vahendusasutus projekti vahe-, aasta- ja lõpparuannete põhjal ning teostades välisabi saaja juures kohapealseid kontrolle.

(2) Seiret finantsmehhanismide kasutamise üle teostavad riiklik kontaktasutus ja vastutav ministeerium eelisvaldkonna või põhivaldkonna ja finantsmehhanismideaastaaruannete põhjal.

(1) Välisabi saaja esitab vastutavale ministeeriumile välisabi andjate poolt kehtestatud vormidel inglise keeles elektrooniliselt ja paberkandjal allkirjastatuna järgmised aruanded

1) projekti vahearuande vähemalt kolme kuu kohta;

2) projekti aastaaruande riikliku kontaktasutuse ettenähtud tähtajal;

3) projekti lõpparuande pärast projekti tegevuste lõppemist.

(2) Projekti vahearuanne peab sisaldama kõiki sel perioodil projekti elluviimiseks reaalselt tehtud ja tõendatud abikõlblikke kulutusi. Jooksvate väljamakse taotlustega rahastamise puhul peab vahearuanne olema eelnevalt kaetud jooksvate väljamakse taotlustega. Vastutav ministeerium kontrollib projekti vahearuandes projekti elluviimise vastavust elluviimisplaanile, tehtud kulude abikõlblikkust ja autentsust esitatud kuludokumentidega, vajadusel nõuab välisabi saajalt täiendavat infot või aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist ning edastab kooskõlastatud projekti vahearuande vajadusel koos kuludokumentide nimekirjaga riiklikule kontaktasutusele 10 tööpäeva jooksul välisabi saajalt nõuetekohase vahearuande saamisest arvates. Riiklik kontaktasutus kontrollib projekti vahearuandes projekti elluviimise vastavust plaanitule ning edastab vahearuande ja võimalikud lisadokumendid finantsandmete kinnitamiseks makseasutusele viie tööpäeva jooksul nõuetekohase vahearuande saamisest arvates. Makseasutus edastab kontrollitud vahearuande FMK-le viie tööpäeva jooksul nõuetekohase vahearuande saamisest arvates.

(3) Vastutav ministeerium edastab kooskõlastatud projekti aastaaruande riiklikule kontaktasutusele 10 tööpäeva jooksul välisabi saajalt aastaaruande saamisest arvates. Riiklik kontaktasutus edastab aastaaruande FMK-le viie tööpäeva jooksul nõuetekohase aastaaruande saamisest arvates.

(4) Vastutav ministeerium edastab kooskõlastatud projekti lõpparuande riiklikule kontaktasutusele mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast lõpparuande saamist välisabi saajalt. Riiklik kontaktasutus kontrollib projekti lõpparuande alusel projekti eesmärkide saavutamist, lisab lõpparuandele omapoolse arvamuse ning edastab selle finantsandmete kinnitamiseks makseasutusele viie tööpäeva jooksul nõuetekohase lõpparuande saamisest arvates. Makseasutus edastab kontrollitud lõpparuande FMK-le viie tööpäeva jooksul nõuetekohase lõpparuande saamisest arvates.

(1) Vahendusasutus esitab vastutavale ministeeriumile välisabi andjate poolt kehtestatud vormidel inglise keeles elektrooniliselt ja paberkandjal allkirjastatuna järgmised aruanded

1) toetusskeemi vahearuande vähemalt kolme kuu kohta;

2) toetusskeemi aastaaruande riikliku kontaktasutuse ettenähtud tähtajal;

3) toetusskeemi lõpparuande pärast toetusskeemi tegevuste lõppemist.

(2) Toetusskeemi vahearuanne peab sisaldama kõiki sel perioodil toetusskeemi elluviimiseks reaalselt tehtud ja tõendatud abikõlblikke kulutusi. Vastutav ministeerium kontrollib toetusskeemi vahearuandes toetusskeemi elluviimise vastavust elluviimisplaanile ja kõikide tehtud kulude abikõlblikkust, vajadusel nõuab vahendusasutuselt täiendavat infot või aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist ning edastab kooskõlastatud toetusskeemi vahearuande riiklikule kontaktasutusele 10 tööpäeva jooksul vahendusasutuselt nõuetekohase vahearuande saamisest arvates. Riiklik kontaktasutus kontrollib toetusskeemi vahearuandes toetusskeemi elluviimise vastavust plaanitule ning edastab selle finantsandmete kinnitamiseks makseasutusele viie tööpäeva jooksul nõuetekohase vahearuande saamisest arvates. Makseasutus edastab kontrollitud vahearuande FMK-le viie tööpäeva jooksul nõuetekohase vahearuande saamisest arvates.

(3) Vastutav ministeerium edastab kooskõlastatud toetusskeemi aastaaruande riiklikule kontaktasutusele 10 tööpäeva jooksul vahendusasutuselt aastaaruande saamisest arvates. Riiklik kontaktasutus edastab aastaaruande FMK-le viie tööpäeva jooksul nõuetekohase aastaaruande saamisest arvates.

(4) Vastutav ministeerium edastab kooskõlastatud toetusskeemi lõpparuande riiklikule kontaktasutusele mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast lõpparuande saamist vahendusasutuselt. Riiklik kontaktasutus kontrollib toetusskeemi lõpparuande alusel toetusskeemi eesmärkide saavutamist, lisab lõpparuandele omapoolse arvamuse ning edastab selle finantsandmete kinnitamiseks makseasutusele viie tööpäeva jooksul nõuetekohase lõpparuande saamisest arvates. Makseasutus edastab kontrollitud lõpparuande FMK-le viie tööpäeva jooksul nõuetekohase lõpparuande saamisest arvates.

(1) Vastutav ministeerium esitab riiklikule kontaktasutusele eelis- või põhivaldkonna aastaaruande riikliku kontaktasutuse kehtestatud vormil inglise keeles elektrooniliselt ja paberkandjal allkirjastatuna vähemalt kaks kuud enne aastakoosoleku toimumist.

(2) Riiklik kontaktasutus koostab finantsmehhanismide aastaaruanded vastutavatelt ministeeriumidelt saadud aastaaruannete alusel mõlema finantsmehhanismi kohta eraldi ning edastab need juhtkomisjonile heakskiitmiseks.

(3) Juhtkomisjon kinnitab mõlema finantsmehhanismi aastaaruanded ning vajadusel teeb juhtkomisjon riiklikule kontaktasutusele ettepanekuid välisabi tulemuslikumaks kasutamiseks ja puudujääkide kõrvaldamiseks.

(4) Vähemalt üks kuu enne aastakoosoleku toimumist esitab riiklik kontaktasutus juhtkomisjoni poolt kinnitatud mõlema finantsmehhanismi aastaaruanded aastakoosolekust osavõtjatele.

(5) Aastakoosoleku eesmärk on teostada seiret kõigi finantsmehhanismide raames elluviidavate projektide ja toetusskeemide üle ning kinnitada riikliku kontaktasutuse poolt koostatud finantsmehhanismide aastaaruanded.

(6) Aastakoosolekust võtavad osa riikliku kontaktasutuse, makseasutuse, välisabi andjate ja FMK esindajad.

(1) Välisabi hindamist võivad läbi viia sõltumatud hindajad nii välisabi taotlemise ja kasutamise ajal kui ka pärast selle lõppu.

(2) Välisabi hindamise eest vastutab riiklik kontaktasutus.