Narva Linnavolikogu — Narva arengustrateegia 2020 kinnitamine — KO, 162, 1940

Juhindudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2 ja Narva linna arengudokumentide menetlemise korra (Narva Linnavolikogu määrus 28.09.2006.a nr 42) § 5 p 3, Linnavolikogu m ä ä r a b: 1. Kinnitada «Narva arengustrateegia 2020» vastavalt lisale. 2. Narva Linnavalitsusel arvestada Narva arengustrateegia 2020 järgnevate aastate eelarvestrateegiate, arengukavade (üldiste, valdkondlike, funktsionaalsete) ning muude arengut määratlevate dokumentide koostamisel. 3. Määrus jõustub seadusega sätestatud korras. Volikogu aseesimees Mihhail STALNUHHIN Kinnitatud Narva Linnavolikogu 16.08.2007 määrusega nr 31 NARVA ARENGUSTRATEEGIA 2020 NARVA 2007 SISSEJUHATUS Narva Arengustrateegia 2020 on dokument, mis planeerib Narva linna tulevikku pikaajalises perspektiivis, määrab kindlaks pikaajalised prioriteetsed eesmärgid ja tegevussuunad. Narva Arengustrateegia 2020 ülesandeks on Narva linna omavalitsuse tegevussuundade määratlemine tema funktsioonide efektiivsemaks kasutamiseks kohaliku elu juhtimisel. Käesoleva dokumendi alusel koostatakse linna arengukavad ning realiseeritakse arenguvisiooni saavutamiseks püstitatud strateegilised eesmärgid. Arengustrateegia peab kaasa aitama linnavalitsuse struktuuride töö koordineerimisele, tagama tegevuse järjepidevuse ning olemasolevate inim- ja materiaalsete ressursside efektiivsema kasutamise. LINNA ARENGUVISIOON 2020 Narva linnas luuakse Ida-Virumaa parimad elu-, töö- ja õpitingimused, sest 2020. aastaks: • Kaasaegne infrastruktuur tagab narvalastele ja linna külalistele taskukohase, turvalise ja mugava elukeskkonna ning loob soodsad võimalused ettevõtluse arenguks ja selle konkurentsivõime tõstmiseks. • Narvast on Läänemere piirkonna riikide linnade hulgas saanud dünaamiliselt arenev, multikultuurne, hubane ja turvaline linn. • Mitmekülgne ja efektiivne sotsiaalkaitse süsteem, elu kultuuri-, spordi- ja tervisevaldkonna ning noorsootöö korraldus võimaldavad linnaelanike vajaduste maksimaalset rahuldamist. • Linnas toimib üldhariduskoolide, koolieelsete lasteasutuste ja huvialakoolide konkurentsivõimeline süsteem, mis toetub õpetamise kõrgele tasemele ja kaasaegsele materiaal-tehnilisele baasile. • Narva elanikkonna tööhõive ja keskmine palk on Ida-Virumaa keskmisest kõrgem. SWOT-ANALÜÜS Tugevad küljed › soodne geopoliitiline asend EL-i ja Venemaa vahelisel piiril; › rikkalik ajaloopärand; › kuurortlinna Narva-Jõesuu lähedus, veekogude – mere, jõe ja veehoidla – olemasolu; › tootmis- ja tehnilise infrastruktuuri ja selle arengupotentsiaali olemasolu; › kultuuri- ja sporditraditsioonide olemasolu; › koostöö Euroopa Liidu riikidega: ühisprojektid, kontaktid; › tihedad kultuurisidemed Venemaaga ja vene keele valdamine; › kõigi haridussüsteemi astmete olemasolu; › mitmekülgse tervishoiusüsteemi olemasolu; › väljakujunenud sotsiaalhooldussüsteemi olemasolu; › multikultuurne keskkond; › põhiressursside – vee, elektri- ja soojusenergia – suhteliselt madal hind; › kolmanda sektori jaoks koostöö- ja toetusmehhanismide olemasolu Narvas (Narva linna Mittetulundusühingute Ümarlaud ja ülelinnalised toetusfondid); › laste- ja noortesõbraliku linna staatus. Nõrgad küljed › linnale kunstlikult loodud negatiivne maine; › elanikkonna arvuline vähenemine; › Eesti keskmisest kõrgem töötuse tase; › riigikeele puudulik valdamine; › ebasoodne ökoloogiline olukord; › linna arenguks vajalike omavalitsuse omandis olevate kruntide vähesus; › laevasõidu piiratud võimalused jõe ülem- ja alamjooksul; › Eesti keskmisest madalam ettevõtlusaktiivsuse tase; › kvalifitseeritud tööjõu nappus. Võimalused › ettevõtluse arendamine, sh kõrgtehnoloogiate ja transiidi valdkonnas, sotsiaalselt orienteeritud ettevõtete tekkimine; › investeeringute juurdevoolu suurenemine, sh erinevate fondide projektide kaudu; › töötuse vähendamine Eesti keskmise tasemeni; › uute Narvat läbivate turismimarsruutide arendamine; Riskid ja ohud › Eesti ja Venemaa omavaheliste suhete halvenemine; › tööstusettevõtete sulgemine nende konkurentsivõime langemise tõttu Aasiast pärinevate kaupade mõjul; › alkoholismi, narkomaania ja AIDS-i levik; › ökoloogilise olukorra halvenemine ja tehnogeensete avariiohtude suurenemine; › töövõimeliste inimeste lahkumine linnast ja riigist. STRATEEGILISED EESMÄRGID Visiooni koostisosa: Kaasaegne infrastruktuur tagab narvalastele ja linna külalistele taskukohase, turvalise ja mugava elukeskkonna, loob soodsad võimalused ettevõtluse arenguks ja selle konkurentsivõime tõstmiseks Strateegiline eesmärk 1.1: Tänapäeva nõuetele vastava transpordiinfrastruktuuri loomine - Tegevussuund 1.1.1: ühistranspordi kaasaegse ja mugava infrastruktuuri loomine, mis sisaldab linnasiseseid ja –väliseid (aianduskooperatiividesse) marsruute teevõrgu ja bussipeatuste süsteemse ja eesmärgistatud korrashoiu juures, soodustussüsteemi arendamine ja hoidmine ühistranspordil (vanurite, kooliõpilaste ja teiste soodustusi vajavate elanikkonnagruppide jaoks), elanikkonnale mugavate parkimisplatside võrgu loomise soodustamine. - Strateegiline eesmärk 1.2: Elukeskkonna infrastruktuuri parendamine - Tegevussuund 1.2.1: linna muutmine heakorrastatud ja viibimiseks meeldivaks territooriumiks välisvalgustusprogrammi (tänavate ja kvartalisiseste territooriumide ning üksikobjektide valgustamine) ning haljastusprogrammi (olemasolevate parkide ja haljasalade korrashoid ning uute loomine proportsionaalselt kõigis linnaosades, maastikudisaini võimaluste kasutamine munitsipaalterritooriumidel, korteriühistute toetamine nende püüdmises vääristada oma territooriume) teostamise abil. - Tegevussuund 1.2.2: linna infrastruktuuri abil tervislike eluviiside leviku ja kvaliteetse vaba aja veetmise soodustamine, teostades selleks laste mängu- ja spordiplatside, terviseradade ning spordiobjektide rajamist; võimalusel hasartmängukeskuste tekkevõimaluste piiramine ja olemasolevate arvu eesmärgistatud vähendamine, uute objektide tekkimise soodustamine, kus saab korraldada avalikke üritusi (kontserdi- ja teatrisaalid ning -väljakud). - Tegevussuund 1.2.3: infrastruktuuri järk-järguline parendamine aiandusühistute maa-aladel (sõiduteed, elektri- ja veevarustus, irrigatsioon), mis asuvad linna territooriumil või kohaliku omavalitsuse haldusalluvusel. - Tegevussuund 1.2.4: suurtootmisettevõtete väljaviimise soodustamine ettevalmistatud territooriumidele kesklinnast ja elamurajoonidest. Strateegiline eesmärk 1.3: Linnaelanikele soodsate elutingimuste tagamine - Tegevussuund 1.3.1: tehnilise infrastruktuuri viimine vastavusse kaasaja nõuetele, arendades ja täiustades korteriühistute toetusprogramme, mis on suunatud nii elamufondi tehnovõrkude kui ka majade fassaadide, katuste ja lähialade korrastamisele. - Tegevussuund 1.3.2: avaliku ja elamufondi munitsipaalse infrastruktuuri arendamine, olemasolevate objektide viimine vastavusse kaasaja nõuetele ning munitsipaalelamute ehitamise alustamine. Strateegiline eesmärk 1.4: Turismi arengu tingimuste loomine - Tegevussuund 1.4.1: Euroopaliku taseme turismiinfrastruktuuri loomine linna külaliste jaoks mis sisaldab nii majutus-, toitlustus- ja meelelahutusobjekte kui ka linnasiseseid ja piirkondlikke turismimarsruute. - Tegevussuund 1.4.2: Narva Vanalinna piirkonna arendamine vastavalt Vanalinna Arengukontseptsioonile ja Vanalinna üldplaneeringule. Strateegiline eesmärk 1.5: Ettevõtluse arengu ja selle konkurentsivõime suurendamise soodustamine linna infrastruktuuri abil - Tegevussuund 1.5.1: kaasaegse tootmistehnoloogilise infrastruktuuri loomine linnas, toetudes olemasolevate ja rajatavate tehnoparkide võimalustele ning erilist tähelepanu pöörates ressursside (vee, kanalisatsiooni, soojuse jms) maksumuse hoidmisele võimalikult madalaimal tasemel. Visiooni koostisosa: Narvast on Läänemere piirkonna riikide linnade hulgas saanud dünaamiliselt arenev, multikultuurne, hubane ja turvaline linn Strateegiline eesmärk 2.1: Linna maine parendamine - Tegevussuund 2.1.1: olemasolevate meetmete tõhustamine ning uute väljatöötamine linna positiivse maine kujundamiseks ja informatsiooni efektiivsemaks levitamiseks Narva kohta. - Tegevussuund 2.1.2: avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö toetamine. Visiooni koostisosa: Mitmekülgne ja efektiivne sotsiaalkaitse süsteem, elu kultuuri-, spordi- ja tervisevaldkonna ning noorsootöö korraldus võimaldavad linnaelanike vajaduste maksimaalset rahuldamist. Strateegiline eesmärk 3.1: Efektiivse ja mitmekülgse sotsiaalkaitse süsteemi loomine linnas - Tegevussuund 3.1.1: sotsiaalasutuste materiaal-tehnilise baasi viimine vastavusse kaasaja nõuetele vajavatele isikutele, eeskätt vanuritele ja invaliididele osutatavate teenuste spektri laiendamine. - Tegevussuund 3.1.2: sotsiaalse kaitseta isikute rehabiliteerimise ja sotsialiseerumise tagamine. - Tegevussuund 3.1.3 ennetussuundade väljaarendamine, mille eesmärk on eeskätt alkoholi- ja uimastisõltuvuse ennetamine. - Tegevussuund 3.1.4: tervishoiusüsteemi väljaarendamine selle tehnopargi kaasajastamise soodustamine, teenuste spektri laiendamine ja kvaliteedi tõstmine. Strateegiline eesmärk 3.2: Elu kultuuri-, spordi- ja tervisevaldkonna ning noorsootöö korraldamine linnas. - Tegevussuund 3.2.1: kultuurivaldkonna arendamine selle kõigis ilmutustes. - Tegevussuund 3.2.2: spordi- ja tervisevaldkonna arendamine, olemasolevate spordiobjektide renoveerimine ja uute rajamine, tähelepanu pöörates eeskätt massilistele ja vaatemängulistele spordialadele ning individuaalse sportimise võimaluste arendamisele (suusa- ja jalgrattarajad, terviserajad, spordiplatsid, liuväljad, ujulad ja jalgpalliväljakud). - Tegevussuund 3.2.3: noorsootöö valdkonna arendamine, orienteerudes noorte huvidele spordi- ja kultuurivaldkonnas (skatepargid, LNK-liikumine, Noorte parlament jms). Visiooni koostisosa: Linnas toimib üldhariduskoolide, koolieelsete lasteasutuste ja huvialakoolide konkurentsivõimeline süsteem, mis toetub õpetamise kõrgele kvaliteedile ja kaasaegsele materiaal-tehnilisele baasile. Strateegiline eesmärk 4.1: Üldhariduskoolide, koolieelsete lasteasutuste ja huvialakoolide konkurentsivõimeline süsteemi loomine - Tegevussuund 4.1.1: õpetamise kõrge taseme hoidmine ja arendamine pedagoogide ja haridusvaldkonna töötajate kvalifikatsiooni tõstmise teel. - Tegevussuund 4.1.2: munitsipaalõppeasutuste materiaal-tehnilise baasi viimine vastavusse tänapäeva nõuetele, koolide, lasteaedade, huvialakoolide ning munitsipaalnoortekeskuse remont. - Tegevussuund 4.1.3: noorte aktiivse osalemise soodustamine linna ühiskondlikus elus, munitsipaalnoortekeskuse ja avatud noortekeskuste arendamine. Strateegiline eesmärk 4.2 Elukestva õppe võimaluste loomiseks soodsa keskkonna tagamine. - Tegevussuund 4.2.1: Koostöösüsteemi loomine elukestva õppe võimaluse tagamiseks. - Tegevussuund 4.2.2: Omavalitsuse kohalike struktuuride töötajate kõrge kvalifikatsiooni tagamine. Visiooni koostisosa: Narva elanikkonna tööhõive ja keskmine palk on Ida-Virumaa keskmisest kõrgem Strateegiline eesmärk 5.1: Linnas on loodud kõik tingimused elanikkonna tööhõive tagamiseks - Tegevussuund 5.1.1: tingimuste loomine uute töökohtade tekkimiseks, erilist tähelepanu pöörates kõrgtehnoloogilisele tootmisele.