Legislator Case Law & Legislation
12870182 EE

Lihula Vallavolikogu — Sotsiaalteenuste osutamise kord Lihula valla eelarvest — KO, 161, 1928

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Lihula Vallavolikogu — Sotsiaalteenuste osutamise kord Lihula valla eelarvest — KO, 161, 1928

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 5, paragrahvi 30 lõike 1 punktid 2 ja 3, paragrahvi 31 lõike 2, sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 8 punkti 2, paragrahvi 23 punkti 1, paragrahvi 42 lõiked 3 ja 4 ning paragrahvi 121 alusel. 1.peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Sotsiaalteenuste osutamise kord sätestab Lihula valla eelarvest finantseeritavate sotsiaalteenuste loetelu, osutamise tingimused ja osutamise korra. (2) Sotsiaalteenuseid osutatakse käesoleva korra alusel isikule, kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja kes vajab toimetulemiseks kõrvalabi. § 2. Mõisted (1) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) toimetulek on isiku või leibkonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla; 2) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; 3) soodustusega sotsiaalteenus on teenus, mida klient saab vallapoolse toetuse tõttu odavamalt teenuse tegelikust hinnast; 4) koduteenused on isikule lepingu alusel kodustes tingimustes osutatavad teenused, millega toetatakse isiku toimetulekut tema harjumuspärases keskkonnas; 5) eluasemeteenus on sotsiaalkorteri üürimise teenus; 6) hooldamine hoolekandeasutuses on ööpäevaringne hooldamine, mille käigus antakse isikutele nende eale ja seisundile vastav abi, sealhulgas ravimine, põetamine, rehabilitatsioon, kasvatamine ja arendamine; 7) sotsiaalnõustamine on isikule teabe andmine tema sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks; 8) igapäevaelu toetamine on teenus, mida osutatakse päevakeskuse poolt psüühilise erivajadustega isikule, juhendamise ning vaba aja sisustamise eesmärgiga arendada teenuse saaja oskusi igapäevaeluga toimetulemiseks; 9) hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu; 10) lapsehoiuteenus on lapse seadusliku esindaja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. § 3. Sotsiaalteenuse taotleja (1) Sotsiaalteenuse taotlejaks võib olla isik, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Lihula vald ja kellel puuduvad seadusjärgsed töövõimelises eas ülalpidajad või kui antud ülalpidamiskohustusega isikud ei suuda mõjuvatel põhjusel seadusega pandud kohustusi täita. (2) Lihula Vallavalitsus võib otsustada erandkorras teenuse osutamise isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei ole Lihula vald, kuid kes abi vajamise ajal asub Lihula vallas. (3) Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus. Rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral osutatakse isikule sotsiaalteenuseid rehabilitatsiooniplaanist lähtuvalt. § 4. Sotsiaalteenuste osutamise korraldamine (1) Sotsiaalteenuseid võib isikule osutada kohaliku omavalitsuse hoolekandetöötaja, maavalitsuse hallatav asutus, mittetulundusühing, sihtasutus või juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja. (2) Sotsiaalteenuste osas, mida ei osutata vallavalitsuse hoolekandetöötaja ega maavalitsuse hallatavate asutuste poolt, korraldatakse teenuste osutajate leidmiseks seadusandlusest lähtuvalt avalik konkurss. Teenuse osutajatele esitatavad nõuded teenuse sisu ja hinna osas määratakse kindlaks konkursitingimustega. Konkursi võitnud teenuse osutaja ja vallavalitsuse vahel sõlmitakse sotsiaalteenuse osutamiseks leping. (3) Sotsiaalteenuse osutamise aluseks isikule on sotsiaalteenust vajava isiku ja sotsiaalteenuse osutaja vaheline kahepoolne leping. Tulenevalt asjaoludest võib olla lepingus kolmandaks osapooleks teenust saava isiku seadusjärgsed ülalpidajad, konkreetselt teenust osutav töötaja või muu teenust osutav spetsialist. (4) Lepingus sätestatakse isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, samuti teenuse eest tasumisega seotud asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras. (5) Erandkorras võib vallavalitsuse korralduse alusel osutada isikule talle hädavajalikku sotsiaalteenust ka ilma isiku ja sotsiaalteenuse osutaja vahel lepingut sõlmimata. 2.peatükk SOTSIAALTEENUSED § 5. Koduteenused (1) Vallavalitsuse ametniku või hoolekandetöötaja poolt osutatavad kodus hooldamise teenused on: 1) tugiisikuks olemine (informatsiooni hankimine, toetus psühhosotsiaalsel tasandil); 2) nõustamine asjaajamises; 3) majapidamise eelarve koostamine; 4) pesupesemise korraldamine; 5) arstiabi kutsumine ja vajadusel läbivaatusele minekuks transpordi korraldamine; 6) raamatukogust raamatulaenutuse organiseerimine; 7) sidemete loomine ja säilitamine ühiskondlike organisatsioonide ja liikumistega ning kirikuga; 8) abivahendite (tugiraamid, ratastoolid jms) vahendamine, 9) transporditeenuse korraldamine; 10) kliendile toidu, toiduainete ja ravimite ostmine ning kojutoimetamine; 11) kliendi arvete tasumise korraldamine; 12) lisateenus – abivajaja ja hoolekandetöötaja omavahelisel kokkuleppel osutatav teenus. (2) Kodus hooldamise teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse. (3) Vallavalitsuse korralduse vastuvõtmisest ühe kuu jooksul sõlmitakse avalduse esitanud isiku, hoolekandetöötaja ja vallavalitsuse vahel kolmepoolne kodus hooldamise leping, milles määratakse ära isikule osutatava abi ulatus ja teenuste hulk. Lepingus lepitakse kokku tingimused, poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine. § 6. Hooldamine hoolekandeasutuses (1) Osaliselt vallavalitsuse poolt finantseeritavale üldhooldekodu või tugikodu kohale võib taotluse esitada puudega alaealise vanem, vanur või puudega isik, kes ei ole suuteline ise toime tulema ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. (2) Isikule osutatakse teenust ajutiselt või alaliselt. Alalisele hooldusele võib suunata isiku, kellel puudub ülalpidamiskohustusega isik või kui antud ülalpidamiskohustusega isik ei suuda mõjuvatel põhjusel seadusega pandud kohustusi täita. (3) Üldhooldekodusse või tugikodusse suunamisel sõlmitakse vallavalitsuse, hooldekodu ja hooldusele suunatud isiku vahel kirjalik leping. (4) Üldhooldekodus või tugikodus hooldusel olev isik tasub ise seadusega kehtestatud osa hooldekodu kohamaksumusest. (5) Hooldatava suunamisel alalisele üldhooldekodu või tugikodu kohale, kui hooldataval ei ole ülalpidamiskohustustega isikut ega kedagi teist, kes osaleb hooldatava hoolduskulude katmisel ja hooldataval on kinnisvara, võib vald sõlmida hooldatavaga kirjaliku lepingu ülalpidamiskulude katmiseks olemasoleva vara arvelt. Vald võtab sellisel juhul endale kohustuse hooldada isikut elu lõpuni. § 7. Soodustusega toitlustamise teenus (1) Soodustusega toitlustamise teenust võib taotleda vähekindlustatud pere, suurpere, puudega või haige isik, kellel on raskusi iseseisvalt toidu valmistamisega. (2) Soodustusega toitlustamise teenuse osutamise korraldab sotsiaalametnik vallavalitsuse korralduse alusel. (3) Isik tasub soodustusega toitlustamise teenuse eest vastavalt vallavalitsuse poolt kinnitatud hinnakirjale. § 8. Igapäevaelu toetamise teenus (1) Vallavalitsuse poolt osaliselt finantseeritavat igapäevaelu toetamise teenust osutatakse päevakeskuse kaudu kodus elavatele psüühiliste erivajadustega isikutele nende juhendamise ning vaba aja sisustamise eesmärgil ning nende igapäevaeluga toimetulemise oskuste arendamiseks. (2) Üldjuhul osutatakse teenust päevakeskuse poolt eriarsti suunamiskirja alusel. (3) Erandjuhul osutatakse eriarsti suunamiskirjata isikule sotsiaalametniku ettepanekul igapäevaelu toetamise teenust isiku, päevakeskuse ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingu alusel. § 9. Sotsiaalkorteri üürimise teenus (1) Sotsiaalkorteri üürimine on eluasemeteenuse osutamine isikule või perekonnale, kes erinevatel põhjustel ei oma elamispinda, on jäänud ilma eluasemeta või ei tule toime eluga senisel eluasemepinnal. (2) Sotsiaalkorteri üürile andmise otsustab vallavalitsus isiku kirjaliku avalduse alusel. (3) Sotsiaalkorteri kasutajaga sõlmitakse üürileping kuni üheks aastaks. (4) Sotsiaalkorteri kasutaja tasub üürilepingu alusel kõik korteri kommunaalkulud. § 10. Nõustamisteenused (1) Kõiki nõustamisteenuseid v.a. sotsiaalnõustamine osutatakse rahaliste vahendite olemasolul. Nõustamisteenuse saamiseks esitab isik kirjaliku avalduse vallavalitsusele. Sotsiaalametniku ettepanekul otsustab vallavalitsus nõustamisteenuse osutamise ja isiku omaosaluse suuruse teenuse eest tasumisel. (2) Sotsiaalnõustamise teenust osutab sotsiaalametnik kõigile tema poole pöördunud isikutele oma ametialase pädevuse piirides. (3) Psühholoogiline nõustamine on isiku või tema pere abistamine eluprobleemide ja konfliktide lahendamiseks, kohanemisvõime parandamiseks ja isiksuse arendamisvõimaluste väljaselgitamiseks. Psühholoogilisel nõustamisel on abistamise viisiks psühholoogi poolt läbiviidav vestlus. (5) Õigusabi-alane nõustamine on isiku või tema pere õigusalane nõustamine. Õigusabi-alase nõustamise teenust võimaldatakse majanduslikult vähekindlustatud isikutele ja peredele. (6) Võlanõustamine on isiku nõustamine juhul, kui isik ei suuda iseseisvalt võlgnevusi hallata. Võlanõustamist võimaldatakse majanduslikult vähekindlustatud isikutele ja peredele. § 11. Hooldamine perekonnas (1) Perekonnas hooldamisele suunatakse orb või vanemliku hoolitsuseta laps sotsiaalametniku ettepanekul seaduses sätestatud korras. (2) Perekonda hooldamisele suunamise otsustab vallavalitsus ja korraldab sotsiaalametnik. Vallavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitakse üheks aastaks kirjalik leping. § 12. Tugiisiku teenus (1) Tugiisiku teenus on abistamine isiku või pere toimetulekuvõime toetamiseks, parendamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks või leevendamiseks. Teenust osutatakse riskiperede lastele, pidevate toimetulekuprobleemidega lastega peredele, puuetega isikutele, pikaajalistele töötutele, kinnipidamiskohtadest vabanenutele, kodututele. Tugiisikuteenus on ajaliselt määratletud, teatud olukordadega kaasnev abi. (2) Tugiisiku teenust saamiseks esitab isik või isiku esindaja vallavalitsusele kirjaliku avalduse. Sobiva tugiisiku olemasolul ja sotsiaalametniku ettepanekul otsustab vallavalitsus tugiisiku teenuse osutamise. (3) Peale vallavalitsuse korralduse vastuvõtmisest sõlmitakse avalduse esitanud isiku, tugiisiku ja vallavalitsuse vahel kolmepoolne leping, milles lepitakse kokku tingimused, poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine. § 13. Lapsehoiuteenus (1) Lapsehoiuteenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtiv tegevusluba. (2) Lapsehoiuteenuse osutamiseks sõlmitakse lapsehoiuteenuse osutaja, lapse seadusliku esindaja või hooldaja ja vallavalitsuse vahel kolmepoolne leping. (3) Lapsehoiuteenuse lepinguid finantseeritakse rahaliste vahendite olemasolu korral täielikult või osaliselt riigieelarvest selleks eraldatud vahenditest või kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest. (4) Riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele on õigus raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks, eeldusel et: 1) raske või sügava puudega lapse hooldusteenuste vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis; 2 )lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega, välja arvatud lapse perekonnas hooldamine; 3) laps ei viibi samal ajal haridusasutuses. (5) Riigi poolt rahastatava lapsehoiuteenuse saamiseks esitab puudega lapse esindaja või hooldaja taotluse koos nõutavate dokumentidega valla sotsiaalametnikule. Teenusele suunamine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega, mille alusel sõlmib vallavalitsus kolmepoolse lepingu riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamiseks lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja tema valitud lapsehoiuteenuse osutajaga. (6) Riigieelarvest lapsehoiuteenuse rahastamiseks eraldatud rahaliste vahendite ülejääki võib vallavalitsus kasutada raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks sotsiaalametniku ettepanekul vallavalitsuse korralduse alusel. 3.peatükk LÕPPSÄTTED § 14. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistada kehtetuks Lihula Vallavolikogu 29. mai 2003.a. määrus nr 12 «Lihula Valla eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise kord» (KO 25.06.2003; 82, 1734) (2) Tunnistada kehtetuks Lihula Vallavolikogu 22. mai 1997.a. määrus nr 14 «Lihula valla sotsiaalkorteri andmise ja kasutamise kord». (3) Tunnistada kehtetuks Lihula Vallavolikogu 22. mai 1997.a. otsus nr 19 «Koduteenuste loetelu kinnitamine». § 15. Jõustumine (1) Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. (2) Määrus jõustub 2007. aasta 01. oktoobrist. Volikogu esimees Rein MERILA

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →