Riikliku statistika seadus

Käesolev seadus kehtestab õiguslikud alused riiklike statistiliste vaatluste süsteemseks ja kavakindlaks korraldamiseks.

Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(1) Riiklik statistika on kokkuvõtlik ja üldistatud andmestik, mis saadakse riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel andmete kogumise ja süstemaatilise töötlemise tulemusena.

(2) Riiklik statistika kajastab Eesti majanduse, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja keskkonna seisundit ning selles toimuvaid muutusi.

(3) Riiklik statistika peab vastama erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, tasuvuse, konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetele.

(1) Riiklike statistiliste vaatluste korraldamine hõlmab andmete kogumiseks, kokkuvõtuks, töötlemiseks, avaldamiseks, analüüsiks ja säilitamiseks vajalikku tegevust.

(1¹) Statistikaametis riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel moodustatavad andmestikud ei ole andmekogud andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158) mõistes.

(2) Vabariigi Valitsus kinnitab igaks aastaks riiklike statistiliste vaatluste loetelu koos vaatluste korraldamisel kogutavate ja kasutatavate andmete loeteluga vaatluste korraldajate kaupa, välja arvatud Eesti Panga poolt korraldatavate vaatluste kohta. Enne nimetatud loetelu kinnitamist esitab Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele informatsiooni vaatluste korraldamisel kasutatavate meetodite kohta ning põhjendused delikaatsete isikuandmete kogumise ja kasutamise kohta.

(3) .

(4) Riiklike statistiliste vaatluste korraldamist finantseeritakse riigieelarvest ja muudest seadusega sätestatud allikatest.

(1) Riiklike statistiliste vaatluste korraldajad võivad olla selleks seadusega määratud riigiasutused ja Eesti Pank.

(2) Riiklike statistiliste vaatluste põhikorraldajad on Statistikaamet ja Eesti Panga seaduse § 2 lõikes 8 sätestatud ulatuses Eesti Pank. Riiklike statistiliste vaatluste põhikorraldajatel on õigus otse suhelda kõigi valitsusasutustega statistiliste vaatluste korraldamise küsimustes. Riiklike statistiliste vaatluste põhikorraldajad on statistiliste meetodite valimisel sõltumatud, kuid kooskõlastavad need omavahel.

(3) Riiklike statistiliste vaatluste korraldajad peavad enne andmete kogumise alustamist viima oma andmete kogumise, töötlemise ja avaldamise meetodid vastavusse riiklike ja rahvusvaheliste standardite, klassifikaatorite ning statistiliste meetoditega. riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel kasutatavad klassifikaatorid.

(4) Riigiasutused kooskõlastavad andmete kogumise, töötlemise ja avaldamise meetodid enne riiklike statistiliste vaatluste loetelus ettenähtud vaatluste alustamist Statistikaametiga. Statistikaametiga tuleb kooskõlastada ka kõik nendes meetodites hiljem tehtavad muudatused.

(1) Statistikaametil on õigus kasutada andmete kogumisel ja süstemaatilisel töötlemisel isikukoodi ja teisi füüsilist või juriidilist isikut identifitseerivaid tunnuseid, andmekogudes olevaid, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste ja juriidiliste isikute tegevuse käigus tekkinud või nende kogutud eraelulisi, delikaatseid ja muid isikuandmeid. Nimetatud andmeid võib Statistikaamet kasutada ainult riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel ja juhul, kui nende kasutamine tuleneb käesoleva seaduse § 3 lõike 2 alusel kehtestatud riiklike statistiliste vaatluste loetelust.

(2) Isikukoodi ja teisi füüsilist isikut identifitseerivaid tunnuseid võib Statistikaamet kasutada andmemetoodiliste tööde teostamiseks, andmete täiendamiseks ja nende kvaliteedi kontrollimiseks.

(3)

(4) Riikliku statistilise vaatluse korraldajal on õigus töödelda isikuandmeid riikliku statistika tootmiseks ilma isikuandmete kaitse seaduse (RT I 2003, 26, 158) § 11 lõikes 1 sätestatud andmesubjekti nõusolekuta. Isikuandmete töötlemiseks nimetatud eesmärgil pärast andmesubjekti surma ei ole vaja isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud nõusolekut.

(5) Riikliku statistika vaatluse korraldajal puudub kohustus teavitada andmesubjekti isikuandmete töötlemisest.

(6) Riikliku statistika tootmiseks kogutud isikuandmete vastutav ja volitatud töötleja on riikliku statistilise vaatluse korraldaja.

(1) Riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel kasutatakse eelkõige riiklikesse ja teistesse andmekogudesse kogutud andmeid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning juriidiliste isikute tegevuse käigus tekkinud või nende kogutud andmeid, kui kogutud andmete koosseis ja kvaliteet vastavad vaatluse korraldaja hinnangul riikliku statistilise vaatluse meetodile.

(1¹) Andmekogude vastutavad töötlejad on kohustatud enne andmekogu asutamist Statistikaametiga kooskõlastama andmekogude andmete koosseisu, definitsioonid ja kasutatavad klassifikaatorid ning samuti nendes edaspidi tehtavad muudatused.

(2) Riikliku statistilise vaatluse korraldaja teatab andmeesitajale kogutavate andmete kasutamise eesmärgi, nende töötlemise, edastamise ja avaldamise põhimõtted ning esitamise tähtpäevad. Andmeesitajat teavitatakse ka vastutusest käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõuete rikkumise eest.

(3) Riikliku statistilise vaatluse korraldaja teatab andmeesitajale andmete kogumisest või muudatustest andmete kogumisel kas hiljemalt üks kuu enne vastavate andmete kogumise algust või hiljemalt üks kuu enne andmete esitamise tähtpäeva.

(1) Andmeesitajateks käesoleva seaduse mõttes on Eestis registreeritud juriidilised isikud, välismaa äriühingute filiaalid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, füüsilisest isikust ettevõtjad ning kinnisvara, ehitisi või nende osi omavad või põllumajandusmaad või põllumajandusloomi valdavad või rahvusvahelisi makseid deklareerivad füüsilised isikud.

(2) Andmesubjekt käesoleva seaduse mõttes on isik, kelle andmeid töödeldakse.

(3) Andmesubjektil on õigus üks kord aastas tutvuda riikliku statistilise vaatluse korraldaja poolt tema kohta kogutud andmetega.

(1) Riikliku statistilise vaatluse korraldaja nõudmisel on andmeesitajad kohustatud õigeaegselt esitama andmeid käesoleva seaduse § 3 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud ulatuses. Andmete esitamise eest tasu ei maksta.

(2) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused on riikliku statistilise vaatluse korraldaja nõudmisel kohustatud esitama andmeid, mida nad on kogunud oma tegevuse käigus, välja arvatud andmed, mida neil seadusega on keelatud avaldada.

(3) Andmekogude pidajad on kohustatud riikliku statistilise vaatluse korraldaja nõudmisel esitama käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud andmekogudesse kogutud andmeid.

(4) Füüsiline isik esitab andmeid enda kohta vabatahtlikkuse alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

(5) Juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused on riikliku statistilise vaatluse korraldaja nõudmisel kohustatud teatama, mille kohta nad andmeid koguvad.

(6) Riikliku statistilise vaatluse korraldaja võib erandina vabastada andmeesitaja tema kirjalikul taotlusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusest kas osaliselt või täielikult, kui andmete esitamine on võimatu.

(1) Riikliku statistilise vaatluse korraldaja on kohustatud tagama kogutud andmete kaitse. Riikliku statistilise vaatluse korraldaja kogub ja töötleb isikuandmeid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning peab delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerima Andmekaitse Inspektsioonis vastavalt nimetatud seaduses sätestatule.

(2) Riikliku statistilise vaatlusega kogutud andmeid võib kasutada ainult statistilisel otstarbel.

(3) Riikliku statistilise vaatlusega kogutud andmeid ei tohi kasutada kontrolli, maksustamise ega ühelgi teisel mittestatistilisel otstarbel.

(4)

(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1-3 ei kohaldata andmete suhtes, mis vastavalt seadustele on avalikud.

(6)

(1) Kogutud andmeid võib riikliku statistilise vaatluse korraldaja edastada ja avaldada ainult sellisel kujul, mis välistab andmesubjekti otsese või kaudse identifitseerimise võimaluse. Andmesubjekt on andmete alusel otseselt identifitseeritav, kui andmed sisaldavad kas andmesubjekti nime, aadressi, isiku- või registrikoodi. Andmesubjekt on andmete alusel kaudselt identifitseeritav, kui otsest identifitseerimist võimaldavate tunnuste puudumisel on võimalik andmesubjekti muude andmete alusel tuvastada. Et otsustada, kas andmesubjekt on identifitseeritav, võetakse arvesse kõik võimalused, mida kolmas isik võib põhjendatult kasutada nimetatud andmesubjekti tuvastamiseks.

(2) Andmesubjekti identifitseerimist võimaldavaid andmeid võib riikliku statistilise vaatluse korraldaja erandkorras edastada ja avaldada ainult andmesubjekti kirjalikul nõusolekul. Andmesubjekti identifitseerimist võimaldavaid andmeid võib edastada andmesubjekti nõusolekuta teisele riikliku statistilise vaatluse põhikorraldajale talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Andmeid, mis ei võimalda andmesubjekti otsest identifitseerimist, võib edastada ilma andmesubjekti nõusolekuta Euroopa Liidu Statistikaametile ja Euroopa Keskpangale koos märkusega nende konfidentsiaalsuse kohta.

(3) Töötluses olevaid andmeid ei tohi riikliku statistilise vaatluse korraldaja edastada ega avaldada.

(4)

(5) Andmed loetakse avaldatuks hetkest, millal riikliku statistilise vaatluse korraldaja need üldiseks kasutamiseks kättesaadavaks teeb.

(1) Riiklike statistiliste vaatlustega kogutavate andmete esitamata jätmise või moonutatult esitamise korral on Statistikaametil ja Eesti Pangal õigus teha andmete esitamata jätjale või moonutatud andmete esitajale ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks.

(2) Ettekirjutuses peavad sisalduma

1) ettekirjutuse koostaja nimi ja ametikoht;

2) ettekirjutuse tegemise koht ja kuupäev;

3) ettekirjutuse saaja nimi ja aadress;

4) ettekirjutuse tegemise faktiline põhjendus;

5) selgelt väljendatud nõue ja nõude õiguslik alus;

6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

7) ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatava sunniraha määr;

8) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;

9) ettekirjutuse koostaja allkiri.

(3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Statistikaamet või Eesti Pank kohaldada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seadusessätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 10 000 krooni ja teisel korral 20 000 krooni. Sama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 30 000 krooni.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) Riiklike statistiliste vaatlustega kogutavate andmete esitamata jätmise või moonutatult esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

Riikliku statistilise vaatlusega kogutud töötluses olevate või andmeesitaja identifitseerimist võimaldavate andmete ebaseadusliku edastamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(1) Käesoleva seaduse §-des 111 ja 112 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 111 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Statistikaamet.

(3) Käesoleva seaduse §-s 112 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitseinspektsioon.

–

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) Käesoleva seaduse § 3 lõike 2 nõuetele vastava riiklike statistiliste vaatluste loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus alates 2005. aastast korraldatavate riiklike statistiliste vaatluste kohta. 2004. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu suhtes kohaldatakse varemkehtinud nõudeid.

(2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud 2004. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu alusel korraldatavate riiklike statistiliste vaatluste korraldamisel kogutavad ja kasutatavad andmed määrab kindlaks rahandusminister käesoleva seaduse § 3 lõike 3 alusel kinnitatavate riiklike statistiliste aruannete vormidega käesoleva seaduse põhimõtteid arvestades.