Sillamäe Linnavolikogu — Sillamäe linna arengukava — KO, 162, 1948

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõike 7 alusel. § 1. Muuta Sillamäe Linnavolikogu 14. novembri 2006 määrusega nr 42 «Sillamäe linna arengukava» vastu võetud Sillamäe linna arengukava ja võtta vastu Sillamäe linna arengukava uues redaktsioonis (lisatud). Volikogu esimees Jelena KORŠUNOVA Vastu võetud Sillamäe Linnavolikogu 25. 09. 2007 määrusega nr 65 SILLAMÄE LINNA ARENGUKAVA 2007-2017 EESSÕNA Sillamäe – värskete meretuulte linn. Enne Eesti taasiseseisvumist valdavalt ühel sõjatehasel püsinud monofunktsionaalne ja suletud linn omab täna mitmekesist majandusstruktuuri ja etendab olulist rolli nii maakondlikus kui rahvusvahelises koostöös. Sillamäe kasutab oskuslikult oma arengupotentsiaali, Eesti liberaalset majanduspoliitikat ja asukohaeeliseid paiknemisel Euroopa Liidu ja Venemaa piiri läheduses. Linna viimaste aastate areng on olnud väga kiire ja dünaamiline. Oluliselt on kasvanud linna tehtud investeeringute maht, suurenenud elanike tulu ja paranenud sillamäelaste toimetulek. Linnapilt on muutunud heakorrastatuks ja linlastele on omasemaks saanud tema unikaalne arhitektuur ning kaunis loodus oma mereranna, jõe ja parkidega. Hoomatav linnamastaap ja inimesesõbralik linnaruumi korraldus on teinud Sillamäest kodulinna ja külastusobjekti, mida hoida ja mille tuleviku eest kindlalt hoolt kanda. Ja nagu mereäärsele linnale kohane, on Sillamäele ehitatud oma sadam. Paljuski on seda kõike toetanud Sillamäe paiknemine transiidi tuiksoonel Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni piiril. Peame oluliseks jätkuvat poliitilist stabiilsust, ettevõtlusaktiivsust ja siinsete elanike mõistlikke otsuseid ning linnavõimu koostööd kõigi huvirühmadega. Sillamäest on kujunenud tegus mitmekultuuriline keskus, mille töid on tuldud kaema kaugemaltki. Linn peab olema heaks elukeskkonnaks elanikele, samuti ka rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ärikeskkonnaks. Senine linna kiire areng innustab ja teeb rõõmu. Euroopa ja Eesti oludes on suund kohaliku omavalitsuse pädevuse ja seeläbi ka vastutuse suurendamisele kohaliku elu edendamisel. Üha rohkem küsimusi ja otsustusruumi antakse kohalikule tasemele. Muutustega toimetulemiseks vajame aga tulevikku suunatud tegevust, mis põhineb poliitilisel konsensusel. Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava koostamine on kokkuleppemenetlus, mille tulemusel valmiv dokument peab arvestama terviklikult erinevate eluvaldkondade vajadusi, üha laienevaid võimalusi koostööks ja tegevuste rahastamiseks. Tähtis on jälgida üldisi arenguid ning tagada oma linna jätkusuutlik ja tasakaalustatud areng. Vastavalt kehtivale seadusandlusele, riiklikele arengukavadele ja regionaalprogrammidele ning Euroopa Liidu struktuurifondide ja nende projektide ettevalmistusfondide vahendite kasutamise taotluste ettevalmistamise ja esitamise korrale on käesolev arengukava linnaeelarve koostamise lähtekohaks ja linna arengule kaasaaitavate projektide esitamise aluseks. Sillamäe arengu strateegiliseks ja erinevate eluvaldkondade terviklikuks kavandamiseks kinnitas linnavolikogu esimese linna arengukava 2001. aastal. Seda arengukava on igal aastal üle vaadatud ja täiendatud. Käesolev arengukava on varasema edasiarendus. Analüüsitakse linna arengusuundumusi, esitatakse selle põhjal järeldused, selgitatakse välja linna arenguvõimalused ja -riskid, püstitatakse linna arengu visioon ning selle saavutamiseks vajalikud eesmärgid ja tegevused perioodiks 2007-2017. Arengukava väljatöötamisel kasutati Konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia metoodikat. Arengukava sisaldab 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengualase konverentsi AGENDA-21 säästva arengu põhimõtteid. Arengukavas on toodud ära tegevuskava aastateks 2007-2010, mis on suunatud püstitatud eesmärkide saavutamisele. Sõltuvalt rahalistest võimalustest täpsustatakse tegevuskava iga-aastaselt, sest meetmete elluviimine sõltub paljuski eelarve täitmisest ja lisavahendite kaasamise edust (laenud, koostöö- ja abiprogrammid). Arengukavas on visioon sotsiaalselt ja majanduslikult elujõulise ning looduskeskkonnaga tasakaalus oleva linnakeskkonna loomiseks. Linnavalitsuse ja linnavolikogu otsused, toimingud ja tegevus nii üksikküsimuste kui valdkondlike ülesannete lahendamisel peavad lähtuma kooskõlast linna üldise strateegilise arenguplaaniga. Seejuures mitmed strateegilise olemusega toimingud töötatakse välja ja teostatakse koostöös naaberomavalitsustega, Ida-Viru maavalitsusega, ministeeriumitega ja teiste riigiasutustega. Kõik need tegevused peavad lähtuma sillamäelaste huvidest ja seepärast ootame elanike, ettevõtete ja mittetulundussektori aktiivset kaasalöömist käesoleva arengukava elluviimisel. Osapoolte huvide arvestamine ja kõigi kaasatus on arengukava rakendamise edu oluline eeldus. Seda linna kui terviku jätkusuutlikku arengut arvestades kui ka üksikküsimuste lahendamisel parimal viisil. Täname kõiki arengukava koostamises osalenuid. Edu meie ühises töös parema Sillamäe nimel! Lugupidamisega, Jelena Koršunova Ain Kiviorg Sillamäe Linnavolikogu esimees Sillamäe linnapea 1. MÕISTED Arengukava – arengustrateegiast lähtuv omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja elluviimise võimalusi kavandav õiguslik dokument. Eesti Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele tuginedes peab kohaliku omavalitsuse arengukava sisaldama omavalitsuse majandusliku, sotsiaalse, loodus ja kultuurilise keskkonna analüüsi, mis tasakaalustatult arvestab arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele ning omavalitsusüksuse eelarve koostamisele. Arengukava ajaline ulatus on vähemalt kolm eelseisvat eelarveaastat, kui sellega ei kaasne pikemaajalisi rahalisi kohustusi. Volikogu vaatab arengukava läbi hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. Arengumudel – olemasoleva olukorra analüüsil põhinev ning arenguvisioonist ja eesmärkide saavutamisest lähtuv üldine terviklahend. Arengustrateegia – omavalitsuses kokku lepitud eesmärkide saavutamise üldine teostustee, mis arvestab omavalitsuse tugevaid ja nõrku külgi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. Arengustrateegia teostamine lähtub üldjuhul visioonist. Arengunäitajad – näitajad, mille alusel saab iseloomustada omavalitsuse sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku edenemist ning loodus- ja tehiskeskkonna seisundit, selle muutumist. Huvigrupid (asjalised) – üksikisikud või institutsioonid, kelle poolt kavandatav tegevus avaldab otsest või kaudset mõju arengule linnas. Linnastu (linnaline aglomeratsioon) – teineteisega igapäevaselt seotud linnaliste asustusalade ja puhvertsoonide territoriaalne kogum. Rahvastiku ja ettevõtluse koondumine ja nende lähestikku paiknemisest tulenev eelis võimaldab efektiivset infrastruktuuri ja teenuste ühiskasutust ning soodustab kapitali, kaupade ja tööjõu liikumist ja kättesaadavust. Nn aglomeratsioonihädad, nagu keskkonna saastumine, maa hinna kasv jms, käivitavad detsentraliseerivad protsessid, mille tagajärjel elamine, tööstus, töökohad paigutuvad keskusest väljapoole, tuues kaasa aglomeratsiooni laienemise. Säästev areng – areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. SWOT-analüüs – meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade (strengths «tugevused», weaknesses «nõrkused», opportunities «võimalused», threats «ohud») algustähtedest. Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida linnal on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tegevus – tegevuse kirjeldamisel on määratletud teostamise aeg, maksumus, finantseerimise allikas või allikad ja vastutaja. Tööstusala – infrastruktuuriga varustatud maa-ala, kuhu ettevõtted koonduvad logistiliste, tööjaotuslike, maksunduslike või muude eeliste tõttu. Visioon – tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada ning mille nimel tehakse (kohaliku omavalitsuse poolt) jõupingutusi. 2. SILLAMÄE LINNA SEISUNDI JA ARENGUSUUNDUMUSTE ÜLEVAADE 2.1. OLULISEMAD ARENGUTRENDID SILLAMÄEL AASTATEL 2000-2006 Tulevikku suunatud arendustegevuse kujundamisel on tähtis teada seda, kus ollakse ja kuidas on sinna jõutud – teiste sõnadega millised on olnud valitsevad arengutrendid ja millises punktis oma arengutes ollakse. Järgnev käsitlus haarab olulisemaid arenguid, mis iseloomustavad Sillamäel toimunud muutusi 21. sajandi algul. 2.1.1. Rahvastiku arvu vähenemine ja elanikkonna vananemine Sillamäe elanike arv on rahvastikuregistri andmetel 23. aprilli 2007. a. seisuga 16 284. Võrreldes varasemate aastatega on elanike arv märkimisväärselt vähenenud. Nii oli alles 2003.a. alguses Sillamäel elanikke 17 593, mis on üle tuhande inimese enam kui täna. Siiski võib viimastel aastatel täheldada märke elanike arvu stabiliseerumisest linnas. Vähenenud on noorte väljaränne ning sündide arv on muutunud stabiilseks - 2003. ja 2004. aastal sündis linnas 122 last, 2005. aastal 124 last ja 2006. aastal 135 last. Sillamäe linna elanike soolis-vanuselist struktuuri iseloomustab väga ebaühtlane vanuskoostis. Kõige arvukamad on 45-54 ja 15-24 aastaste vanuserühmad (Joonis 1). Ühelt võib olukorda hinnata soodsaks, kuna parimas tööeas elanikerühm ning noorte vanusrühm, mille liikmed on just tööjõuturule sisenemas, on teistest suhteliselt arvukamad. Linna tuleviku seisukohalt on oluline, et need noored ei lahkuks linnast jäädavalt, vaid isegi kui õpingud viivad neid teistes regioonides asuvatesse kõrgkoolidesse, nad sooviksid linna naasta. Ettevõtluse arengu ja tööhõivepoliitika kõrval saab oma panuse anda sellesse ka noortele peredele suunatud sotsiaalteenuste ja -toetuste areng. Teisalt jääb Sillamäe linnas sarnaselt kogu Eestile praegu kõige nooremates vanusrühmades paiknevate vanuskohortide (0-4, 5-9, 10-14) arvukus väga oluliselt alla eelnenud rahvastikukohordi arvukusele, mis muuhulgas toob endaga kaasa vajaduse eelolevatel aastatel kiiresti korrastada linna koolivõrk.

Joonis 1. Sillamäe linna rahavastiku soolis-vanuseline struktuur 2006. a. Üldisem tendents on suunatud rahvastiku vananemisele. Täna moodustab elanike rühm 65 ja enam aastat 19,8% elanikkonnast, kusjuures nendest mehi on vaid 32,3%. Selline asjaolu viitab meeste suurele tervisekaole võrreldes naistega ning vajadusele panustada elanikkonna tervise väärtustamisele. Praegu arvukaima 45-54 aastaste rahvastikurühma jõudmine 10 aasta pärast pensioniikka tähendab, et valmistuda tuleb vanuritele suunatud sotsiaalteenuste nõudluse oluliseks kasvuks. 2.1.2. Eesti kodanike arvu kasv Linna elanikkonnast omab Eesti kodakondsust 5177 (31,7%), Vene Föderatsiooni kodakondsust 5929 (36,4%) ja ülejäänud pole oma kuuluvust määratlenud. Seega on Sillamäe elanikkond riikliku identiteedi alusel jaotunud kolme enam-vähem ühesuurusesse rühma. Positiivne on, et Eesti kodanike arv näitab kasvutrendi. Enese kodakondsust mittemääranute väga suur osakaal elanikkonnas tähendab, et selles suunas on oluline jätkata tööd, soovitavalt eesti kodanikkonna laiendamise suunas. 2.1.3. Linna elukeskkonna kvaliteedi parenemine Linna tänavate kogupikkus on 33,4 km. Tänavate üldine seisund on tänu mahukatele investeeringutele rahuldav. Linna põhitänavad on remonditud. Samas on halvas seisus kõrvaltänavad, arendamist vajab tööstusala teedevõrk ja kaasajastamist linna liiklusskeem. Ka tänavavalgustuse viimine kaasaja tasemele nõuab olulisi investeeringuid. Seoses sadama arenguga on ette näha uute tänavate ehitamise vajadust. Jätkuva autostumise tulemusena on teravnenud parkimise probleem linnas. Ajavahemikul 2002-2006 on linlaste omanduses olevate autode arv kasvanud ligikaudu kolm korda, 1312-lt 3649-le. Suurenenud on ka veoautode ja busside arv ning väikelaevade arv. Seoses liikluse intensiivistumisega tuleb lahendada parkimisprobleemid, linnatänavate ristumised Tallinn-Narva maanteega, samuti raudtee ja maantee ristumiskoht. AS Teede Tehnokeskuse 2006. aasta liiklusloenduse tulemuste järgi oli Tallinn-Narva maanteel Sillamäel keskmine aastane ööpäevane liiklussagedus 4570 sõidukit, nendest 74% sõidu- ja pakiautod, 17% kerge- ja raskeveokid ning 9% autobussid ja autorongid. Võrreldes 2005. aastaga kasvas keskmine liiklussagedus 2006. aastal ligikaudu 10,8%. Sillamäe linnas teenindab elanikke üks linnabussiliin. Linna läbivad mööda Tallinna maanteed ka maakondlikud ja rahvusvahelised bussiliinid. Linna ühistranspordi liini teedevõrgu pikkus Sillamäel on 6 kilomeetrit. Talveperioodil (oktoober-aprill) tehakse 979 reisi kuus ja suvel (mai-september) 804 reisi kuus. Linn doteerib linnaelanike teatud gruppide ühistranspordi kasutamist ja suvehooajal bussiliiklust linna ja aiandusühistu «Sillamäe Sputnik» vahel ning linna ja Sirgala ja Viivikonna vahel. Osaliselt kaetakse linna bussijaama ekspluatatsioonikulusid. Ühistransport täidab hetkel elanike vajadused. Seoses reisiliiklusega on ette näha marsruutide ümbervaatamine. Ühistranspordi kasutajate arvus suurt muutust ei prognoosita. Turistide arvu kasvuga on tekkinud vajadus korraldada ühistransport selliselt, et see arvestaks ka turistide huve. Linna elamud on tagatud soojavarustusega ning linnas on moodustatud kaugkütte piirkond. Põhiliseks soojusenergia tootjaks on AS Sillamäe SEJ, umbes 14% elamufondist on käesoleval ajal üle viidud alternatiivküttele (gaas, elekter). Linnavalitsus peab lubatavaks ja toetab «rohelise energia» kasutamist ning kombineeritud energiatootmist AS Sillamäe SEJ. Soojamajanduse ökonoomsemaks muutmiseks on vajalik teha olulises mahus investeeringuid. Kõik elamud on ühendatud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga, kuid ühisveevärgi ja ühiskanalisatsioonivõrkude ja süsteemi teiste rajatiste renoveerimiseks on vaja jätkuvalt eraldada märkimisväärses mahus vahendeid. Sillamäel toimib Eestis ainulaadse ilma konteineriteta olmejäätmete kogumise süsteem, mis omab harjumispärase jäätmekogumissüsteemi ees rida eeliseid: puhtus, vedeleva prügi puudumine, majanduslik kasu. Lähiajal on plaanis jäätmete põletamine ja kompostimine eesmärgiga vähendada jäätmete hoiustamise kulusid ja suurendada nende taaskasutust. Suurt keskkonnaohtu kujutanud radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimine on lõppenud. Selle ohutuks muutmine on siiani Eesti suurim keskkonnaprojekt, milles osalesid kõik Läänemere ümbruse riigid (va Vene Föderatsioon). Projekt tagas nimetatud keskkonnariskide likvideerimise. Põhja-Eestile omane radooniprobleem ei ole Sillamäel eriti aktuaalne, sest juba ehitatud hoonete puhul on radooniprobleemiga arvestatud. Viimastel aastatel on suuremat tähendust saanud linna arhitektuuriline ilme, seda nii linnavõimude, elanike kui turistide seas. Väärtustatakse Sillamäe unikaalset ja terviklikku arhitektuuriansamblit ning rohelust. Sillamäe nn. stalinistlik osa on miljööväärtuslik, mis pakub huvi turistidele ja arhitektuuri-spetsialistidele. EAS rahastamisel on teostatud projekt turismi arengu võimaluste uurimiseks. Elamufondi erastamise tulemusena on tekkinud maja- ja korteriomanikud ning loodud on korterühistud. Asjaolu, et linn on läinud kaunimaks, on taganud elanikele ka paremad elamistingimused. Samuti on ilus linnapilt lisaargumendiks uute spetsialistide elamaasumisele linna, soodustanud linna külastavate turistide arvukuse kasvu ja andnud tõuke teenindussektori laiendamisele. Pargid ja puiesteed, jõe kallas ja mererand vajavad jätkuvalt korrastamist, et Sillamäe saab kanda heakorrastatud ja rohelise linna nime. Toetamist vajab elamute korrashoid, seda eriti miljööväärtuslikul hoonestusalal. 2.1.4. Tööstusala arendamine ja uute töökohtade lisandumine Ettevõtlusaktiivsus Sillamäe linnas on 23 ettevõtet 1000 elaniku kohta. Kuigi ettevõtlusaktiivsus on jätkuvalt madalam Eesti keskmisest, on see iseloomulik kogu regioonile ning tuleneb osaliselt tõsiasjast, et Ida-Virumaale on koondunud rohkem suurettevõtteid. Linnaelanikele suurimad tööandjad on AS Eesti Põlevkivi, AS Sillamäe Sadam, AS Silmet, AS Silport Kinnisvara, AS Ökosil, AS Sillamäe SEJ, AS Polyform, AS Norwes Metall. Viimastel aastatel on Sillamäe tööstusalale lisandunud mitmeid uusi suuri ettevõtteid - AS Sillamäe Sadam, Oil Terminal (naftatooted), TankChem (vedelkeemia), Sillgas (vedelgaasid), Silsteve (üldkaubad). Soodsama rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomiseks vajab tööstusala infrastruktuur jätkuvat arendamist. Linna majanduselu arendamine toimub avaliku-, era- ja mittetulundussektori koostöös. Sillamäe linn koos tööstusettevõtetega asutas ettevõtluse toetamiseks mittetulundusühingu Sillamäe Vabatsooni Arendus. Mittetulundusühingu eesmärkideks on vabamajandustsooni arendamine, alustavate ettevõtjate nõustamine ja rendipindadega toetamine. Äriinkubaatoris tegutseb ligikaudu 20 ettevõtet. 2007. aasta aprilli seisuga on Sillamäel äriregistri andmetel 376 ettevõtjat, sh 34 aktsiaseltsi, 256 osaühingut, 11 täisühingut, 1 tulundusühistu, 1 usaldusühing ja 73 füüsilisest isikust ettevõtjat. Seoses elanike elatustaseme üldise tõusuga, sadama avamisega rahvusvaheliseks reisiliikluseks ja tööstusettevõtete tegevuse laienemisega on elavnenud teenindussfäär, mille tähendus suureneb ka tulevikus kindlasti. Majandustegevuse registri andmetel osutab Sillamäel teenuseid 306 ettevõtjat, sh 122 jaekaubanduses, 57 hulgikaubanduses, 19 toitlustuses, 16 ehituses, 21 projekteerimises, 105 teeninduses. Teenindussfääri arenguks on vaja investeeringud infrastruktuuri: rannaala kasutuselevõtt teenindus- ja puhkealana, kesklinna äri- ja teeninduskeskuse hoonestamine ning Tallinna maantee äärse teenindusala väljaehitamine. Tähelepanu tuleb pöörata ka teeninduse kvaliteedi tagamisele. 2.1.5. Linna merevärava - sadama ehitamine Sillamäe Sadama esimene etapp valmis 2005. aastal. Esimese etapi käigus ehitati 2 naftatoodete kaid, 1 vedelkeemia kai, 1 ro-ro ramp ja 3 üldkaubakaid. Valmis on ehitatud naftatoodete terminaal, reisiterminaal, valmimisel on keemiatoodete terminaal. 2006. aasta maist on avatud regulaarne reisiliiklus Sillamäe-Kotka (Soome). Sadama eelisteks on tema lähedus Venemaale ja paiknemine Euroopa Liidu õigusruumis, samuti suur süvis, aastaringne navigatsioonivõimalus, hea raudtee- ja maanteeühendus ning vabatsooni kasutamisest tulenevad tootmissisendi eelised. Reisisadam on andnud tõuke turismi ja sellega kaasneva teenindussektori arenguks kogu Virumaal. Reisijate arv Sillamäe-Kotka liinil on iga kuuga suurenenud. Sadama teenuseid kasutavate tootmis- ja teenindusettevõtete areng tagab omakorda neid ettevõtteid teenindava ettevõtluse arengu, mis omakorda stimuleerib tarbimist ja uute töökohtade teket kohapeal. Eelkõige tähendab see linna ja regiooni jaoks töökohtade valiku suurenemist, vajadust uute spetsialistide ning teenindajate järele ning töötajate sissetulekute kasvu. Sadama areng on toonud ja toob edaspidi veelgi enam endaga kaasa muutusi linnapildis. Surve vabade (hoonestamata) maade hoonestamiseks kasvab. Üheks olulisemaks arengutsooniks peaks kujunema sadamaala ja elamurajoonide vaheline ala, milleks on vaja sinna rajada aga kaasaegne infrastruktuur. Sadama ja elamualade arenguga paralleelselt tuleks tagada linnakeskuse ranna-ala kasutamine puhkealana suurendades selle atraktiivsust ning miljööväärtust. Sadama tegevusega kaasnevad linnale ka erinevad riskid: keskkonnariskid (näidatud keskkonnamõjude hinnangutes), riskid inimestele ja varale ning sotsiaalsed riskid (eelkõige seoses reisisadamaga). Oluline on sihipärane tegevus riskide maandamiseks: monitooringusüsteemide loomine, analüüside arvestamine otsuste tegemisel, elanike teavitamine ja valmisolek ohuolukordadeks. Tagada tuleb veoste käitlemisega kaasnev ohutus nii sadamas, raudteel kui maanteel. 2.1.6. Kinnisvaraarenduse intensiivistumine ja linnaruumi ammendumine ekstensiivseks arenguks Riigi maakatastris on Sillamäe linnas 25.04.2007.a seisuga registreeritud 969 katastriüksust pindalaga 733,7 ha, mis moodustab 69,6% omavalitsusüksuse maafondist. Registreeritud maast 3,8% ehk 27,7 ha on munitsipaalmaa, 8,0% ehk 58,5 ha on riigimaa ning ülejäänud on tagastatud või erastatud maa. Sihtotstarbe järgi jaguneb registreeritud maa järgmiselt: elamumaa 89,6 ha, ärimaa 33 ha, tootmismaa 523,7 ha, sotsiaalmaa 36,8 ha, transpordimaa 17,7 ha, jäätmehoidla maa 71,0 ha, riigikaitsemaa 0,5 ha ja määratlemata sihtotstarbega maa 37,8 ha. Seega võib järeldada, et kolmandiku maa osas ei ole omandireform lõppenud. Katastrisse on kantud praktiliselt kogu tööstusala, samas aga toimuvad kruntide piiride ja ehitusõiguse täpsustamised seoses tööstusala arendamisega. Planeeringuid koostatakse aasta aastalt rohkem, surve vabade maade hoonestamiseks on kasvanud. Detailplaneeringuid on kehtestatud 85. Praktiliselt on kogu linna territoorium täis ehitatud või on ehitusõigus detailplaneeringutega määratud. Viimase 3 aasta jooksul on kinnisvara hinnad tõusnud 2,5-3,0 korda. Eriti suur on nõudlus korteritele. Sillamäe hoonete kasulik pind on ligikaudu 1 100 000 m2. Eluruumide kasuliku pinna suurus ühe elaniku kohta on ligikaudu 27,2 m2, lisaks aiamajad 10 000 m2. Munitsipaalelamufondi suurus on 9 196 m2. Arvutused näitavad, et linnas on võimalik ehitada ligi 100 individuaalelamut, samuti saab laiendada ehitustegevust aiandusühistu «Sillamäe Sputnik» alal. Seoses kinnisvaraarenduse survega tuleb ka edaspidi pöörata suurt tähelepanu linna miljööväärtuse säilitamisele, seda nii uute hoonete püstitamisel kui olemasolevate renoveerimisel. Lähiaastatel ehitatavad suuremad objektid on seotud tööstusrajooni infrastruktuuriga, elamurajoonis on ette näha linna keskosa hoonestamine (äri- ja teeninduskeskuse ehitus), rannaalale puhke- ja teenindusala ehitus ning Tallinna maantee äärde jäävate ärihoonete ehitus. Üldkasutatavate hoonete puhul on lähiaastate suuremaks projektiks uue raamatukogu-huvikeskuse ehitus, samuti kultuurikeskuse ja spordikompleksi renoveerimise jätkamine. Üldkasutatavate hoonete puhul on vaja läbi viia energiasäästualased tegevused. Viimastel aastatel tegeleb linn aktiivselt üld- ja valdkondlike arengustrateegiate, programmide ja planeeringute koostamisega. Tänaseks on peale Sillamäe arengukava ja üldplaneeringu kehtestatud veel linna jäätmekava, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava, spordirajatiste arengukava ja veel 14 asutuse arengukava. 2.1.7. Teenuste turu mitmekesistumine ja osutatavate teenuste kvaliteedi tõus Kuigi kaubanduse ja äriteenuste areng on Sillamäel veidi tagasihoidlikum kui teistes Eesti suurtes linnades, on viimastel aastatel linna ehitatud mitu suurt uut kaubanduskeskust. Mitmete kõrgema taseme kauba- ja teenusterühmade puhul peavad linnaelanikud aga jätkuvalt kasutama regiooni teiste suuremate keskuste – eelkõige Narvas ja Jõhvis – paremaid võimalusi. Kommunaalteenuste kulude muutus absoluutarvus on olnud väike, hinnad on madalal tasemel ja seetõttu pole olnud ka suuremaid investeeringuid trassidesse, seadmetesse ega energiasäästlikuma tehnika kasutamisse. Erandina võib tuua eraomandis oleva soojuselektrijaama, mis võimaldab soojuse ja elektri koostootmist ning on võimalik kasutada erinevaid kütteid (põlevkivi, gaas). Kommunaalteenuste kvaliteedis pole muutusi paremuse poole olnud. Kommunaalteenuste tarbimine on üldkokkuvõttes vähenenud (va elekter), mida võib seletada teenuste täpsema mõõtmisega. AS Sillamäe Veevärk andmetel tarbisid elanikud 2006. aastal 709 649 m3 vett. Kokku oli vee tarbimine 792 415 m3. Tarbimismahud on püsinud stabiilsena. AS Narva Elektrivõrk andmetel tarbisid elanikud 2006. aastal elektrit 13830 MWh ja asutused ligikaudu 70100 MWh. Elektritarbimine näitab kasvutrendi. Elektri tarbimise kasv iseloomustab elatustaseme tõusu. Jäätmearuandluse järgi tekkis Sillamäe linnas 2003.a. 105 513 tonni jäätmeid, millest 101 157 tonni ettevõtetes ja 4357 tonni kodumajapidamistes. Olmejäätmed moodustasid 4814 tonni (4,6%). Haridusteenuse osutamisel pole suuri muutusi olnud. Praegu töötab Sillamäel 5 lasteaeda (neist üks eestikeelse õppekeelega), 4 kooli (neist üks eesti õppekeelega), muusikakool, Laste Loomingu Keskus ULEI, Sillamäe Kutsekool, erakõrgkool – Majanduse ja Juhtimise Instituut ECOMEN MTÜ. Linn on avatud ka teistele kõrgkoolidele tegevuse arendamiseks. Haridusasutuste hoonete amortisatsioon on üldiselt suur ja need vajavad remonti. Et õpilaste arv langeb kuni aastani 2008 (esimesse klassi minevate õpilaste prognoos: 2006 - 150 õpilast, 2007- 150, 2008 - 125; 10. klassi minevate õpilaste prognoos: 2006 - 120 õpilast, 2007 - 100, 2008 - 100 ja 2009 - 80), kasvab perede soov õpetada lapsi eestikeelses koolis, seega vajab linna koolivõrk korrastamist. Lasteaiarühmade ja klassikomplektide optimaalseks paigutuseks linna eri osade lasteaedades ja koolides tuleb jälgida laste arvu (ka lähituleviku prognoosi), majanduslikku põhjendatust ja arvestada lastevanemate huve. Arvestades õpilaskontingendi kasvu Eesti Põhikoolis, on lähitulevikus otstarbekas reorganiseerida kool gümnaasiumiks. Kaaluda tuleks ka on vene õppekeelega gümnaasiumiklasside sulgemist linna ühes koolis. Oluline on tagada eestikeelsele õppele üleminek venekeelsete koolide gümnaasiumiastmes. Sillamäe Kutsekoolis on ligikaudu 1000 õpilast. Õpetatavad erialad on: metallitöötlemine, ehitus, laomajandus, kokandus, teenindamine ja muud. Seoses sadama ja piirkonna arenguga on vajalik muuta kooli õppekavasid, arendada täiskasvanute täiend- ja ümberõpet, õpetada logistika erialasid. Kuna linna majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks ja juurde on tulnud palju uusi ettevõtteid, tuleb suuremat tähelepanu pöörata Sillamäe Kutsekooli arendamisele ja koostööle ettevõtjatega, seda nii tööjõu ettevalmistamisel kui täiskasvanute ümberõppel, samuti haridusasutuste ja tööandjate vahelisele koostööle töötajate ettevalmistamisel. Samas tuleb teha jõupingutusi ka teiste kutse- või kõrgkoolide (Mereakadeemia) toomiseks linna. Sotsiaalhoolekannet iseloomustab teenuste mitmekesisus. Toetuste maksmisi võib hinnata stabiilseks. 2005. aasta teenuste osutamise muutus on tingitud peaasjalikult hooldajatoetuse maksmise üleandmisest kohaliku omavalitsuse üksuste pädevusse. Sotsiaalhoolekande kulud olid 2005. aastal ligikaudu 7,2 milj krooni, mis moodustas 5,5% linnaeelarve kuludest. Linnaeelarvest makstavate toetusjuhtude arv 2005. aastal oli 10176. Toimetulekutoetust saab keskmiselt 444 perekonda. Sotsiaalteenusena annab linn kasutada eluruume. Mitmeid sotsiaalsfääri teenuseid osutab linn läbi mittetulundusühingute. Seda praktikat tuleb jätkata läbi linnaeelarveliste tegevustoetuste ja sellekohaste lepingute. Linna sotsiaalhoolekande korraldamisega tegelevad üksused (volikogu komisjon, linnavalitsuse osakond, Hoolekandeasutus Sügis, Laste Hoolekande Asutus Lootus, SA Sillamäe Haigla, erahaiglad, erihooldekodu, mittetulundusühingud) on jäänud põhimõtteliselt samaks. 2006. aastal oli Sillamäel pensioni saajaid 5392, nendest vanadus- ja rahvapensioni saajaid 4358 inimest. Töövõimetuspensioni saajaid oli 811 ja toitjakaotuspensioni saajaid 223. Peretoetust sai 2100 pere, nendest 1461 peres oli 1 laps, 2 last 563 ja 3 last 69 peres. 4 või rohkem last oli 7 peres, kes said lastetoetust. Suured ümberkorraldused on toimunud tervishoiu valdkonnas, kus on tekkinud haiglaid uute juriidiliste isikutena. Tervishoiureformi tulemusel vähenes eriarstiabi teenuste kättesaadavus, kuid eriarstiabi kättesaadavus on viimase aasta jooksul paranenud. Arstiabi tagatakse vastavaid riiklikke litsentse omavate raviasutuste, pere- ja eraarstide poolt. Eriarstiabi kättesaadavus kohapeal on tagasihoidlik. Linnas puudub traumapunkt erakorralise abi andmiseks. Sillamäel Hooldusraviks kohandatud linnale kuuluvad SA Sillamäe Haigla ruumid on alarakendatud, kuna haigekassa on andnud vahendid teistele juriidilistele isikutele. 2005. aastal alustas tegevust SA Sillamäe Narkorehabilitatsiooni Keskus. Linn kuulub maakonna kiirabi ühendatud struktuuri ja on sihtasutuse Ida-Virumaa Kiirabi üks asutajaliikmetest. Tervishoiukulud linnaeelarvest moodustavad erinevatel aastatel 0,8-1,9%. Linnaarsti rahvatervise seaduse mõttes Sillamäel ei ole. Sillamäel on nn sotsiaalarst, kes tegeleb ravikindlustuseta isikute raviga. Elanike hulgas on põhjustanud suurt rahulolematust riigiasutuste sulgemine Sillamäel. Likvideeritud on Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindus, pensioniameti esindus, perekonnaseisuosakond ja kohus. Seni on suudetud säilitada Tööturuameti kohalik esindus. Seega osa avalikest teenustest osutatakse linna elanikele Jõhvis või Narvas. 2.1.8. Elanike majandusliku aktiivsuse tõus ja töötuse vähenemine Linnas on kasvanud elanike majanduslik aktiivsus ning töötuse määr on oluliselt kahanenud. Pidevalt on langenud töötute arv. 2003. aastal oli Sillamäe linnas seisuga 31. detsember töötuid 1445, 2006. aastal 1318, mis oli 7,9% elanikkonnast, Töötutest 308 on pikaajalised töötud. Töötute hulgas on 16-24 aastaseid 74 (13,3%), vanemaid kui 55aastaseid oli 82. Töötute hulgas on suur inimeste osakaal, kes ei valda eesti keelt – 431 töötut. Töötutest 65,1% omavad keskharidust, 22,1% kutsekõrgharidust, kõrgharidust või teaduskraadi,12,8% on alghariduse ja põhiharidusega töötuid. Võttes arvesse, et on ette näha Sillamäe Vabatsooni uute ettevõtete tulekut ja ettevõtlusaktiivsuse mõningast üldist tõusu, tuleb suuremat tähelepanu pöörata spetsialistide ettevalmistusele ja ümberõppele kohapeal. Seoses majanduskasvuga on oodata ka tööalase pendelrände intensiivsuse tõusu ning tööjõuvahetuse aktiivsemaks muutumist naaberomavalitsusüksustega. 2.1.9. Turistide arvukuse kasv Suuresti tänu reisisadama ehitusele ja omapärasele linnaarhitektuurile on Sillamäest saanud arvestatav külastusobjekt Eestis. 2006. aastal koostas Sillamäe linnavalitsus Sillamäe turismistrateegia (tootearenduskava «Sillamäe Süda»). Selle koostamiseks läbiviidud uurimuse järgi on peamised sihtgrupid siseturistid ning külalised Soomest, Venemaalt, Rootsist ja Saksamaalt. Lähtudes sihtgruppide eelistustest ja Sillamäe turismiressursist, keskendub linn ajaloo- ja kultuuriturismile (sotsialismiperioodi kultuuripärand, tänapäevased kultuurisündmused ja traditsiooniline elulaad) ning linnaturismile (majutus ja toitlustus, meelelahutus, kaubandus, ööelu). Sillamäe turismikeskuses peab edukaks konkureerimiseks olema välja arendatud üksteist toetavate teenuste ja objektide kompleks, mis tugineksid valitud fookusele ning kannaks endast ühtset stiili ja lähenemist. Samuti on oluline ettevõtjate ja elanikkonna kaasamine turismitoote arendamise protsessi ning eriti turismiteenust pakkuvate ettevõtjate teavitamine teenuste osutamisel vajalikust stiilist. 2.1.10. Kuritegevuse riskid Statistika näitab rikkumiste, sh ka esimese astme kuritegude arvu stabiilsust. 2006. aastal sooritati Sillamäel 40,6 kuritegu 1000 elaniku kohta. Suurenenud on tänavakuritegevus (2004. aastal 151 rikkumist, 2005. aastal 167 rikkumist, 2006. aastal 231 rikkumist). Suurenenud on tervisevastased süüteod (2005.aastal 32 juhtumit, 2006.aastal 68 juhtumit), ja isikuvastased süüteod (2005.aastal 43 juhtumit, 2006.aastal 71 juhtumit). Alaealiste kuritegevus on vähenenud (2004. aastal 99 kuritegu, 2005. aastal 94 kuritegu, 2006. aastal 65 kuritegu). Kuigi kuritegude avastamise protsent on vähenenud, on raskete kuritegude avastamise protsent kõrge. Elanikkonna turvalisuse ja õiguskorra tagamist raskendavad politseinike vähesusest tingitud suurenev töökoormus ja pinge, kapitalistlikku majandusmudelisse mikrotasandil siseprogrammeeritud ebastabiilsus, konkurents tööjõuturul ja sellest tulenev tööpuudus, küllalt levinud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, elanike vähene huvitatus ja aktiivsus, hooletu suhtumine oma vara kaitsmisse ning noorte vähene vanemlik järelevalve ja vaba aja organiseerimise vähesus. 2.1.11. Aktiivne kultuurielu ja vaba aja sisustamine Sillamäe linna iseloomustab kultuurielu mitmekesisus ja aktiivsus. Linna paljurahvuseline elanikkond, asukoht Euroopa Liidu ja Vene Föderatsioonil piiril, samuti Põhja- ja Kesk-Euroopa piiril, tekitavad kokkupuutepunkti erinevate kultuuride vahel. Tingimustes, kus linna arengus tuleb lahendada küsimus Sillamäe linna integreerumisest Eesti ja Euroopa Liiduga ja laiendada turismi kandepinda regioonis, on oluline kultuurisidemete lõimumine ja loometegevuse toetamine. Linna kultuuriasutused loovad selleks head eeldused. Kultuuriseltsid on väga aktiivsed, välja on kujunenud iga-aastased traditsioonilised kultuurisündmused. Kultuurikeskuse renoveerimine on toimunud etappidena ja linna vahenditega. Ehitatud on uus katus, vahetatud soojus- ja elektrisüsteem ning uksed ja aknad. 2006 a. lõpetati ventilatsioonitööd ja korrastati fassaad. Vajalik oleks kino taastamine Sillamäel, milleks tuleks leida vahendeid ka avaliku sektori eelarvetest. Sillamäe keskraamatukogu tegutseb jätkuvalt kolmes eri kohas, tööks mittesobivates kohandatud ruumides. 2008. aastaks on kavandatud koolihoone vabanemine, millesse on võimalik üle viia keskraamatukogu, laste loomingukeskuse kunstikool, kultuurikeskuse ringitöö ja harjutusruumid. Linna kultuuriasutuste (muuseum, kultuurikeskus ja huvialakoolid) tegevuses on oluliseks väljakutseks omatulude tõstmine, külastuste ja liikmelisuse kasv. Oluline on jätkata kultuuriseltside tegevuse toetamist. Linna omanäolisuse säilitamiseks ja eksponeerimiseks on vajalik muuseumi arendamine (niðiks nõukogude periood). Sillamäe on pööranud suurt tähelepanu spordi arendamisele. Tervise-, harrastus- ja tippspordi treeningute läbiviimise tagab linna spordikompleks. Linna spordikompleksis tegutsevad tervisegrupid igas vanuses ja erinevate huvidega inimestele, sealhulgas terviseprobleemidega inimestele. Spordikompleksi kasutavad treeningute ja ürituste läbiviimiseks linna spordiklubid. Kehakultuuri ja spordikulud on küll protsentuaalselt linnaeelarvest vähenenud (2002 - 7,5%, 2004 - 5,2%), kuid jätkunud on spordihoonete ja -rajatiste renoveerimine. Spordikompleksi kuuluv ujula on renoveeritud. Spordihoones, kus asuvad spordisaalid ja kergejõustikuhall, jätkub hoone etapiline kaasajastamine. 2006. a. soojustati hoone energiasäästu meetmete abil (aknad, uksed, laed). Hasartmängumaksust saadud rahalise toetusega toimus skatepargi rajamine. Lisaks kohalikule sporditegevusele on tänu baaside komplekssusele ja võõrastemaja olemasolule võimalik vastu võtta treeningrühmi ka mujalt. 2.1.12. Koostöö laienemine kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil, infovahetuse paranemine ja kodanikuühiskonna areng Sillamäe linna areng sõltub paljuski riiklikest ja regionaalsetest arengukavadest ning konkreetsetest projektidest, milles Sillamäe linn osaleb. Koostööpartneriteks on eelkõige Ida-Viru Maavalitsus ja ministeeriumid, koostöö aluseks Eesti Vabariigi kehtivad riiklikud ja regionaalarengukavad. Üldisi arusaamu sammudest tööhõive parandamiseks ja töötuse vähendamiseks kajastab Ida-Virumaa piirkondlik tööhõivelepe. Sillamäe linna koostöö on olnud suunatud eeskätt tööstuspargi, inkubaatori, turismiettevõtluse ja ettevõtluse tugistruktuuride arendamisele. Linn on osalenud partnerina ka rahvusvahelistes koostööprojektides. Koostatud on Toila-Sillamäe-Vaivara mereäärse ala teemaplaneering. Valminud on prügimajanduse strateegia viie kohaliku omavalitsusüksuse ühistööna, osaletakse aktiivselt Via-Hanseatica turismiprojektis. FinEst Business Networks raames koostati ühine turunduskava Ida-Virumaa tööstusaladele. Linn teeb väga aktiivset koostööd Ida-Viru Ettevõtluskeskusega, MTÜga Narva Ettevõtluse Arendusühing ja MTÜga Sillamäe Vabatsooni Arendus, milles tegutseb ka Sillamäe Äriinkubaator. Sillamäel on mitu sõpruslinna. Kõige tihedam koostöö on Nokia (Soome) ja Brovarõ linnaga (Ukraina). On toimunud mitu visiiti Sillamäe lasteaedade töötajatele ning sotsiaal- ja kultuuritöötajatele. Brovarõ linnaga on toimunud koostöö kultuuri ja ettevõtluse arendamise valdkonnas. Aktiviseerunud on koostöö Kotka linna ja Hamina regiooniga. See koostöö puudutab enamasti tööstusala ja sadama arendamist. Linn on panustanud elanike informeerituse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele. Internetiseerimise areng on võimaldanud parema juurdepääsu avalikele teenustele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise laiendamine on suurendanud linna avatust ja marketingivõimalusi. Kodanikuühiskonna arengus edasiliikumist iseloomustab vabatahtlike ühenduste loomine. Seisuga 13. aprill 2007 on Sillamäel registreeritud 183 mittetulundusühingut (sh 95 garaaþi-, korteri- ja aiandusühistut, 9 kirikut ja kogudust ning 21 spordiklubi) ja 6 sihtasutust (sh 4 haiglat), mis teeb mittetulunduslikuks aktiivsuseks 11,6 ühendust 1000 elaniku kohta. Sillamäe elanikud on kohaliku elu korraldamisel aktiivsed, mida iseloomustab ka Eesti keskmisest veidi kõrgem valimistel osalemise protsent. 2.1.13. Linna juhtimisstruktuuri ajakohastamine Linna juhtimine on olnud poliitiliselt stabiilne. Sillamäe tähtsus ja võimekus regiooni arengu kavandamises ja elluviimises on kasvanud. Regionaalne koostöö teiste kohalike omavalitsuste üksustega on muutunud olulisemaks ja selle kinnituseks on mitmetes ühisprojektides osalemine. Viimastel aastatel on linna võimuorganid rohkem tähelepanu pööranud arendustegevusele. Seoses rahastamisvõimaluste mitmekesistumise ja teenuste osutamise täiustamise vajadustega võib linna juhtimises ette näha ümberkorraldusi. Eelkõige ollakse huvitatud teatud teenuste tellimisest mittetulundusühingutelt ja mõningate linnavara haldamise funktsioonide üleandmisest sihtasutustele. 2.2. SILLAMÄE SWOT- ANALÜÜS Sillamäe arengueelduste hinnangu koondpildi pakub linna SWOT analüüs, milles avatakse linna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. 2.2.1. Linna tugevused • Linna soodne transpordigeograafiline asend, EL piiri lähedus ja sadam Soome lahes • Tööstusliku tootmise traditsioon ja oskusteave • Ettevõtlike inimeste olemasolu, tugevad ettevõtted ja toetav tugistruktuur • Avatud tööturg, teiste linnade (Narva, Jõhvi) lähedus • Linna infrastruktuuri suhteliselt hea seisund • Tahe korrastada haridussüsteem, pingutused kutseõppe ja keeleõppe parandamiseks • Vaba maa tööstuspiirkonnas • Mitmekesine kultuurielu • Tingimused sportimiseks ja valdkonna ühtne juhtimine • Soodne elukeskkond (ökoloogiliselt puhas, heakorrastatud, inimsõbralik linnamastaap) • Komplekselt lahendatud elamise, õppimise, vaba aja ja töövõimalused • Miljööväärtuslik linna keskosa ja heakord • Atraktiivsed investeerimisvõimalused ranna-ala ja jõeääre arendamiseks • Aktiivne sotsiaaltöö ja riskigruppide kaetus teenustega • Noorte aktiivsus • Kohaliku võimu soosiv toetus sporditegevusele, spordiobjektide koondamine ühtse juhtimise alla ja suhteliselt lai valik viljeletavaid spordialasid • Head väljakutsed haritud juhtidele ja spetsialistidele • Vene keelt valdavate inimeste suur osakaal suhtluseks Vene Föderatsiooniga 2.2.2. Linna nõrkused • Rahvastiku vananemine ja suur pensionäride osakaal • Struktuurne tööpuudus • Elanike vähene eesti keele oskus, ainult vene keelt rääkivate inimeste suur osakaal • Kvalifitseeritud spetsialistide ja juhtide puudus • Teeninduse kvaliteedi suhteliselt madal tase, eriarstiabi vähene kättesaadavus • Negatiivsed stereotüübid, linna mitteobjektiivne kuvand Eesti üldsuse silmis • Kohalike ettevõtlike inimeste vähesus, väikeettevõtete tagasihoidlik osakaal • Õpetajate vähene eesti keele oskus • Vähe ettevalmistatud maid individuaalelamu ehituse ja teenindussektori arenguks • Nõukogude perioodil ehitatud hoonete ja tehnovõrkude tehnilised puudujäägid • Riigiasutuste lahkumine, teenuste kaugenemine • Kultuuri- ja spordiehitised ei vasta kaasaegsetele nõutele • Suhteliselt madalad palgad võrreldes Eesti keskmisega 2.2.3. Väliskeskkonna võimalused • Huvi uute tööstusinvesteeringute tegemiseks ja logistilistesse lahendustesse panustamiseks • Head väljakutsed haritud juhtidele ja spetsialistidele • Narva, Narva-Jõesuu, Jõhvi, Vaivara ja Toila valdade, Kotka piirkonna omavalitsuste soov arendada turismi ja logistika alast koostöövõrku • Külaliste kasvav huvi Sillamäe ajaloo, arhitektuuri ja kultuurilise eripära vastu, nõudluse kasv isikuteenuste osutamiseks • Uute tehnoloogiate arendamine tööstuses • Vene keelt valdavate inimeste kasutamine äritegevuseks Venemaaga • EL struktuurifondide rahastamisvõimaluste kasutamine • Teiste kohalike omavalitsuste huvi koostööks infrastruktuuri arendamisel (teed, ühisveevärk- ja -kanalisatsioon, jäätmemajandus, turismimarsruudid) • Merega seotud harrastuste populaarsuse kasv, mereturismi laienemine, jahisadama ja puhkemajanduse edendamine • Suurenev huvi töötada Sillamäel, tööturu rahvusvahelistumine • Uued elu- ja puhkekohad linnas tulenevalt linna ja sadamaala arengust • Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalused 2.2.4. Ohud väliskeskkonnast • Tallinn ja välismaa tõmbavad linnast tööjõu, eriti noori • Surve kiireks tootmissisendite hinnatõusuks, energiahinna kasv • Transiidi- ja turismivoogude peatumine, Narva piiriületuskoha läbilaske piiratus • Välispoliitika muutumine, suhete jahenemine Vene Föderatsiooniga • Majandusolude halvenemine, ettevõtete majanduslangus ja sotsiaalprobleemide võimendumine • Merereostus, ökoloogilise olukorra halvenemine • Naaberomavalitsuste vähene huvi koostöö vastu, ebapiisav regionaalne haldussuutlikkus • Turistide kiire sissevooluga kaasnevad sotsiaalprobleemid (kuritegevus jt) • Suurenev liiklusintensiivsus, koormus linnatänavatele ja liiklusohutuse halvenemine 2.3. OLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Sillamäe positsioon Ida-Virumaal ja Eestis tervikuna on tugevnev. Eelkõige on selle põhjuseks viimaste aastate hoogne majandusareng, sadama ehitamine ja avatud tööturg. Sillamäe soodne asukoht Euroopa Liidu idapiiril, vaba tootmismaa koos hästi toimiva ettevõtlust toetava tugistruktuuriga, linnavõimu soosiv suhtumine ettevõtlikkusse ja jõupingutused linna elukeskkonna parandamiseks, tihenevad koostöö- ja majandussidemed ning investeeringud inimkapitali arengusse loovad eeldused linna konkurentsivõime kasvuks. Linna arengu olulisteks märksõnadeks on sidususe suurenemine Eesti teiste piirkondadega ning rahvusvahelistumine majanduses. Eesti kodakondsust omavate inimeste arvu kasv, riigikeele oskuste omandamine, teenuste kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning turismi sihtkoha maine suurendamine ja selleks infrastruktuuri arendamine lubavad Sillamäel osaleda paremini piirkondlikus koostöös ja suurendada paindlikkust konkurentsis teiste piirkondadega. Linnavõimul tuleb koostöös haridusasutustega teha jõupingutusi õpikeskkonna märgatavaks uuendamiseks, pedagoogilise kaardi tugevdamise ja haridusteenuse efektiivsuse tõstmise suunas, et reageerida ühiskonnas toimuvatele muudatustele. Jätkuvalt tuleb investeerida mereäärse puhkeala arendamisse, linna heakorda ja miljööväärtusse. Olulisel kohal arendustöös peavad olema investeeringud teedesse ja tänavatesse, mis arvestavad lisanduvate transiidivoogudega ja Tallinn-Narva liikluskoormuse kasvuga. Linna tasakaalustatud ja keskkonnasõbralik areng eeldab tulevikku suunatud avaliku-, era- ja mittetulundussektori koostööd, mille üheks osaks on koordineeritult projektide esitamine Euroopa Liidu tugifondidest ja riigieelarvest toetuste saamiseks. 3. SILLAMÄE LINNA VISIOON 2017 Sillamäe on Ida-Viru merevärav ja arengumootor, multikultuurne, mitmekesise majandusega sotsiaalselt turvaline kiiresti arenev loodust säästev tuntud linn Eestis ja Põhja-Euroopas, kus on unikaalne miljööväärtuslik elukeskkond, Euroopa tasemel konkurentsivõimelised tingimused ettevõtluseks ja soodsad võimalused elanikele eneseteostuseks ning väärikaks eluks. 4. SILLAMÄE LINNA ARENGU STRATEEGILISED EESMÄRGID Lähtudes Sillamäe linna visioonist aastaks 2017 ning võttes arvesse linna arengueeldusi, juhindutakse linna arendustegevuses aastatel 2007–2017 järgmiste strateegiliste arengueesmärkide täitmise vajadusest: • Sillamäel on hinnatud õpi- ja elukeskkond, mis toetab linna elanike isiksuse arengut ja suurendab nende elukvaliteeti; • Sillamäe linn on Ida-Viru logistiline keskus; • Linna arengut toetab kaasaegne ja keskkonnasõbralik tehniline infrastruktuur; • Linna säilinud arhitektuuripärand ja uusehitiste kvaliteet tagavad linnamiljöö omapära ning kõrge miljööväärtuse; • Linnas on välja kujunenud rahvusvaheliselt atraktiivne ettevõtluskeskkond; • Linnas tegutsevate ettevõtete, asutuste ja majapidamiste looduskasutus on jätkusuutlik, elanike tervist ja looduskeskkonda säästev; • Linna elanikele on tagatud kvaliteetsed ja mitmekesised avalikud teenused; • Sillamäe on Läänemere regioonis tuntud turismisihtkoht; • Kohaliku omavalitsuse tegevus linna arengu huvides on jätkusuutlik ning põhineb avaliku, era- ja mittetulundussektori partnerlusel. Nende strateegiliste eesmärkide suunas liikumisel on edu saavutamiseks kõige otstarbekam ennast efektiivselt Ida-Virumaa teiste linnade ja asulate seas positsioneerida, tuginedes seejuures oma arengueeldustele – soodsale logistilisele asendile, õppimisvõimelisele inimkapitalile, mitmekülgsele kõrgtehnoloogilisele ja keskkonnasõbralikule ettevõtlusele, mainekale ja miljööväärtuslikule linna elukeskkonnale ning multikultuursele ühistegevusele. 5. SILLAMÄE LINNA ARENDUSTEGEVUSE VALDKONNAD Sillamäe linna konkreetsete arendustegevuste kavandamisel ja elluviimisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse tegutsemisala valdkondlikust jaotusest. 5.1. TÖÖHÕIVE JA ETTEVÕTLUS Eesmärgid: • Kõrge tööviljakusega, konkurentsivõimelised ja hästi tasustatud töökohti pakkuvad ettevõtted • Tugev ettevõtluse tugistruktuur ja toetav tehniline infrastruktuur • Paindlik tööturg ja tööturu osapoolte motiveeritud koostöö. Peamised tegevusvajadused: 1. Koolitada tööjõudu vastavalt linna ja regiooni majandusarengu vajadustele. Transiidi- ja logistika areng ning ettevõtete väärtusahelate arendamine rahvusvahelistumise tingimustes toovad kaasa väga olulised muutused piirkondlikus tööhõive struktuuris. Seoses sellega on vajalik teha uuringud ja sellest lähtuvad ümberkorraldused haridussüsteemis, mis aitaksid valmistada ette kohalikku õpikeskkonda paindlikult reageerima tööturul toimuvale. Selleks on vaja teha koostööd ettevõtjatega, riiklike, regionaalsete ja kohalike õppeasutustega, (sh Sillamäe majanduse ja juhtimise instituudi – ECOMEN, Sillamäe Kutsekooli), Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tööturuameti ja äriühingutega, et selgitada välja perspektiivsed erialad noorte ja täiskasvanute kutseettevalmistamisel, aga samuti viia läbi täiskasvanute täiend- ja ümberõpet. Pidada oluliseks õppeasutustes turumajanduslike elementide õpetamist, koolides äri-ideede konkursside korraldamist ja linna ettevõtetega tutvumist. Lisaks luua võimalusi uute haridusasutuste (näiteks Mereakadeemia) tulekuks linna. Samuti algatada ja toetada tööhõive parandamisele ja majandustegevuse aktiviseerimisele suunatud projekte. 2. Arendada ettevõtluse tugistruktuure. Ettevõtluse tugistruktuuride areng loob paremad eeldused uusettevõtluse ja investeeringute meelitamiseks Sillamäele. Ettevõtlusinkubaatori suunatus alustavatele ettevõtjatele ning tugiteenused juba toimivale ettevõtlusele loovad eeldused töökohtade jätkusuutlikuks toimimiseks. Jätkata tuleks inkubatsioonikeskuse ja MTÜ Sillamäe Vabatsoon toetamist, laiendada inkubatsiooniteenuseid Sillamäe vabatsoonis ning kujundada seal välja tehnopark. Otstarbekas on toetada Sillamäe ettevõtjate turu-uuringuid ja toote-alast arendustööd, seda nii kodumaisest kui rahvusvahelisest nõudlusest tulenevalt. 3. Aidata kaasa tehnilise infrastruktuuri arengule tootmispiirkonnas. Arendada Sillamäe kaubasadama ja rannaala tööstusinfrastruktuuri. Optimeerida tööstusala infrastruktuuri lähtudes pakutavate teenuste maksumuse minimiseerimise ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna loomise seisukohast, arvestades Euroopa ja maailma turutingimusi. Toetada tööstusliku kinnisvara arendamist uute loodavate ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks. Seoses transiitvedude kasvuga Tallinn-Peterburi maanteel ja raudteel tuleb lahendada Tallinna maantee ja raudtee ristumisega seonduv liikluskorraldus. 4. Aktiivselt pakkuda potentsiaalsetele investoritele ettevõtluseks vaba maad vastavalt linna üldplaneeringus ettenähtud maakasutusplaanile. Vajalik on parandada omavalitsuse haldussuutlikkust planeeringute, keskkonnamõjude hindamise menetlemisel. 5. Realiseerida linna turismiarengu strateegia Linna tuleviku seisukohalt on oluline saavutada Sillamäe linna lülitamine Eesti turismimarsruutidesse. Rajada reisi-, jahi- ja paadisadamate tarvis infrastruktuur. Avada linnale parem väljapääs merele, mille tarvis toetada rannaala puhkemajanduslike funktsioonide arendamist, arvestades rohealade säilimist ja looduskasutuse säästvat majandamist. Sillamäe rannaala tuleb korrastada ning teenindus- ja puhkealad välja arendada. Arendada elamusturismi, turismi (sh nõukogude ajaloo eksponeerimine, pakkudes ajastule iseloomulikku miljööd, tooteid ja tegevusi) ja spordi valdkondades. Tootearendust peab toetama linna tutvustavate materjalide, voldikute jm. väljaandmine. Keskne koht kultuuri- ja linnaturismile keskendumisel on Sillamäe kesklinna hoonete ja tänavapildi säilitamine ning nende tegevuste toetamine, vastavalt tootearenduskavale «Sillamäe Süda» tuleb renoveerida Sillamäe Kultuurikeskus ja arendada seal temaatilise muuseumi tegevust, samuti tuleb renoveerida keskväljaku arhitektuuriansambel, sealhulgas keskväljak ja Mere puiestee. 6. Toetada uute töökohtade loomist. Algatada ja toetada uute töökohtade loomisele suunatud uuringute teostamist ja projektide elluviimist. Toetada puuetega inimestele töökohtade loomise projekti. 7. Tähtsustada ettevõtluskultuuri ja -haridust läbi õppetoetuste ja stipendiumide ettevõtjate poolt ning parimate Sillamäe ettevõtete tunnustamise. 5.2. MAAKASUTUS JA LINNAPLANEERIMINE Eesmärgid: • Korrastunud ja linna arengut toetavad maaomandi suhted. • Elamu- ja tööstuskinnisvara ning teede ja tehniliste infrastruktuuride arendamine toimub vastavalt linna üldplaneeringule. • Üldplaneeringu, detailplaneeringute ning linna ehitusmäärusele tugineva ehitus- ja renoveerimistegevuse järelvalvega tagatakse miljööväärtuslike piirkondade hoonete ja muude miljööelementide säilimine ja kvaliteetne renoveerimine. Peamised tegevusvajadused: 1. Lahendada maareformi küsimused ja munitsipaliseerida vabad maad. Linn munitsipaliseerib maatükid, mida ta vajab avalikest huvidest ja linna arengukava elluviimisest lähtuvalt. Linna munitsipaalmaa müügi asemel tuleb eelistada maa andmist pikaajalisele rendile. Linna kinnisvara võõrandamine on lubatud vaid ehitusõiguse olemasolul. 2. Koostada linna digitaalkaart (elektrooniline kohtteabesüsteem keskkonnakaitse ja sotsiaalmajandusliku infoga) linnaruumi analüüsimiseks ja planeerimiseks. 3. Mereäärsed alad tuleb ette näha puhke- ja kultuuriliseks sihtotstarbeks ning muuta need linna ökoloogiliseks tsooniks. Mereranna ja Sõtke jõe äärse ala planeerimisel on vaja silmas pidada pargi rajamist ja supelranna heakorrastamist, rannarajatiste ning rannakohviku ehitamist. Pikemas arenguperspektiivis tuleb planeerida jahisadamate ja -kaide, jahtklubi, paadisadamate ja veespordiobjektide ehitamist, rahvapidustuste ja massiürituste läbiviimiseks sobiva paiga rajamist alustades selleks maapealsete kommunikatsioonide rekonstrueerimist ja väheväärtuslike ehitiste lammutamist. Mereäärsete alade planeerimine, heakorrastusprojektid ja hoonestuse projekteerimine tuleb reeglina teostada konkursside alusel, kaasates hindamisse selle eriala spetsialiste. 4. Säilitada ajalooliselt väljakujunenud linna ilme. Vajalik on parandada linna üldist heakorda ja lahendada nn. vanalinna küsimused terviklikult. Selleks koostada miljööväärtuslike alade teemaplaneering ja linna rohevõrgustiku teemaplaneering. Linna rohevõrgustikus olulisi muutusi ei tohiks planeerida. Ka linna elamukvartalite hoonestusstruktuur säilitatakse kui miljööväärtuslik. Üldplaneeringu ja selle teemaplaneeringute alusel koostada detailplaneeringud ja heakorrastusprojektid kesklinna ja selle kontakttsoonide arendamiseks. Lisaks eraomanike ehitus- ja remonditegevust suunavate planeeringute ja ehitusjärelevalve kvaliteedi tõstmisele on vaja vanalinna korrastamiseks ja kultuurikeskusesse sotsialismimuuseumi rajamiseks kaasata vahendeid linnaeelarvest ning taotleda ka linnaeelarvevälist raha 5. Tootmisalade planeerimisel tuleb silmas pidada ühise infrastruktuuri loomise vajadust, olemasolevate ettevõtete ümberstruktureerimise ja uute ettevõtete rajamise vajadusi. Koostada sadama ja sellega piirneva maa-ala ning rannaala detailplaneering, samuti detailplaneering tööstusrajooni uute ettevõtete rajamiseks, sh haarates maatükke väljaspool vabatsooni piire. 6. Luua detailplaneeringute näol tingimused elamualade väljaarendamiseks vastavalt üldplaneeringule. Lisaks miljööväärtuslike alade teemaplaneeringule tuleb seoses liikluse intensiivistumise ja autode arvu hüppelise kasvuga enne linna üldplaneeringu uuendamist koostada transpordi teemaplaneering. Koostada detailplaneeringud elamuehituse alustamiseks Sõtke jõe piirkonnas, aiandusühistu « Sputnik» muutmiseks elamurajooniks. Linna idaosa hoonestada vastavat planeeringutele madalakorruseliste hoonete ja eramutega. Detailplaneeringute koostamisel tuleb reeglina lähtuda põhimõttest, et planeeringu koostaja või koostamise tellija on linnavalitsus, kes planeeringu ise koostab või valib sobiva spetsialisti, kusjuures planeeringu koostamisest huvitatud isik kannab planeeringu koostamisega seotud kulud. 5.3. TRANSPORDIÜHENDUSED, TEHNILISED INFRASTRUKTUURID JA KOMMUNAALMAJANDUS Eesmärgid: • Linna hea kättesaadavus ja mitmeliigiline transpordiühendus teiste regioonidega. • Ohutu ja sujuv linnaliiklus ning mugav ühistranspordisüsteem. • Majandustegevuse muutuste ja elamuarendusega kaasas käiv tehnilise infrastruktuuri areng. • Linnaelanikele ja linnas tegutsevatele ettevõtjatele on tagatud kommunaalteenuste hea kättesaadavus, varustuskindlus, kvaliteet ja ökonoomsus. Peamised tegevusvajadused: 1. Linna soodsa asendi ärakasutamiseks on tähtis ehitada välja kaubavoogude liikumisteed. Veoste mahu kasv sadamasse hakkab takistama liiklust Tallinna maanteel. Vajalik on ehitada kahetasandiline ristmik Tallinna maantee ja tööstusrajooni suunduva raudtee ristumiskohas ning maantee ja tööstusrajooni tee ristumiskohas. Riigil on tarvilik kavandada vastavad vahendid käesoleval finantseerimisperioodil. 2. Tihendada ja laiendada linna tänavatevõrku. Sillamäe linna põhitänavad väljuvad kõik Tallinna maanteele. Vajalik on ehitada nn. kogumistee, et vähendada maanteega ristumiste arvu ja sellega liiklusintensiivsuse tihenedes ohtu. Nimetatud abinõud võimaldavad kasutusele võtta maantee ja mikrorajooni vahelise ala äri- ja tootmistegevuse arendamiseks. Tööstusrajoonis tuleks ehitada uus teedevõrk ning turismi ja muu teenindussfääri arendamiseks ühendada omavahel sadam ja elamurajoon. Tänavatevõrgu täiustamiseks ja liikluse paremaks korraldamiseks tuleb koostada transpordi teemaplaneering. 3. Rekonstrueerida linna teid ja tänavaid. Rekonstrueerimist nõuavad Sillamäe sadamasse viivad avalikud teed (Tolstoi tänav, Sõtke tänav), Kooli tänav, Mere puiestee ja linna keskväljak, Majakovski, Ranna, Kesk ja Ak. Pavlovi tänava ristmik, linna trepistikud (sh linna pargist Kalda tänavale uue trepi rajamine), Gagarini tänaval jalakäijate tee, Pavlovi tn kõnnitee rajamine klindi juures) jmt. Ülekäiguradade ohutumaks muutmisel tuleb viia läbi tegevusi liikluskiiruse piiramiseks ülekäiguradade lähedal, samuti ülekäigukohtade paremaks märgistamiseks ja valgustamiseks. 4. Luua paremaid võimalusi kergliikluse arenguks, projekteerida ja ehitada jalgrattateid. 5. Arendada Sillamäe sadama infrastruktuuri. Peale sadama teise järgu valmimist on vajalik projekteerida paadi- ja jahisadam, et Sillamäest kujundada täisvääruslik merelinn. 6. Parandada teede märgistust ja viidamajandust. Paigaldada täiendavalt liiklusmärke, turismiobjektide, ettevõtete, linnaasutuste juurde juhatavaid viitasid. Liikluse ohutumaks muutmiseks tuleb jalakäijate ülekäigud muuta hästi nähtavaks. 7. Jätkata ühistranspordi toetamist kohaliku eelarve vahenditest, bussijaama ekspluatatsioonikulude osalist katmist ning linnaelanike teatud gruppide ühistranspordi kasutamise doteerimist. Vajalik on ühistranspordisüsteemi täiustamine eesmärgiga vähendada autostumist ja autostumisega kaasnevaid kahjulikke mõjusid – selleks tuleb täiustada nii infrastruktuuri (bussipeatused, bussiootepaviljonid jmt) kui esitada kõrgendatud nõudeid vedajale (bussid ei tohi olla vanemad kui 7 aastat, busside varustatus peab tagama kõikide elanikegruppide teenindamise jmt). 8. Linna küttesüsteemid, puhastusseadmed ning ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassid vajavad rekonstrueerimist. Realiseerida linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni renoveerimine peab tagama vee kvaliteedi, lekete likvideerimise ja kulude vähenemise, samuti mere saastuse vähenemise. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteedi ja hinna kujundamiseks säilitab linn kontrolli osaluse vee-ettevõttes. Lähiaastatel on vaja realiseerida munitsipaalhoonete energiasäästuprojektid. 9. Luua tingimused linna avamiseks mere suunas. Likvideerida vahetult kaldal olevad ehitised ja rajatised (soojatrass), avada vaated sadamale. Rajada paadi- ja jahisadam ning linn ühendada merepromenaadiga. Vajalik on teede ehitamine ujumisalale juurdepääsuks, merepargi korrastamine ja suveestraadilava ehitamine. 10. Soodustada elamuehitust. Sillamäel on elamuehituseks sobivaid maid vähe. Linna saabuvad spetsialistid soovivad ka väikeelamuid. Linn peab looma tingimusi eramute ehitamiseks (planeeringud ja infrastruktuur). Sobiv maa-ala asub Sõtke jõe ja Tolstoi tänava vahel. Sellel territooriumil asusid nn. soome majad, mis enamuses praeguseks on lagunenud. Osaliselt on säilinud trassid. Linn soovib maad munitsipaliseerida ja leida strateegiline partner ala väljaarendamiseks. Leida muid vabu maid elamuehituseks. 11. Säilitada ja parendada linna elamufondi. Linna eelarve vahenditest tuleb luua fond elamute remonditööde, sh arhitektuuriväärtuslike hoonete renoveerimise toetamiseks, sotsiaalkorterite ja munitsipaalelamufondi ostmiseks ning remondiabi osutamiseks materiaalselt vähekindlustatuile, kulude osaliseks katmiseks avariiolukordade likvideerimisel jm. Toetada korteriühistute asutamist ja tegevust, sh. seminaride, loengute, infopäevade läbiviimist, võimaldada konsultatsioone linnamajanduse küsimustes. 12. Parandada kesklinna ja selle kontakttsooni heakorda, et tuua paremini välja selle miljööväärtus. Vajalik on taastada vana linnaosa arhitektuurilised detailid (tänavavalgustuspostid, prügiurnid, pingid, skulptuurid). Paigaldada teeviidad ja sildid. 13. Panustada korterelamurajoonide õuealade heakorda. Toetada vanade mänguväljakute taastamist ja uute rajamist ning väikevormide paigaldamist elumajade lähedusse. Sobivatesse kohtadesse rajada spetsiaalsed koerte jalutamisplatsid. 14. Arendada linna välisvalgustust. Rekonstrueerida välisvalgustus linna pargis. Vahetada kogu linnas amortiseerunud toed uute vastu ja valgustites elavhõbelambid naatriumlampide vastu. Arendada välisvalgustuse automaatjuhtimise süsteemi. Viia lõpule puhke- ja rahvaspordipaikade valgustuse ehitamine. Linna olulisemate arhitektuurielementide esiletoomiseks ja linna atraktiivsemaks muutmiseks pimedal ajal tuleb lisaks tänavavalgustusele kasutada hoonete ja muude objektide eraldi valgustamist. 5.4. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS Eesmärgid: • Säästva arengu idee pidev järgimine kõigis linnaelu valdkondades. • Looduse iseregulatsiooni tagatus - saastamise piiramine keskkonna talumisvõimest lähtuvalt, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. • Kaasaja nõuetele vastav jäätmekäitlussüsteem. Peamised tegevusvajadused: 1. Propageerida säästva ühiskonnakorralduse ideed ning rakendada seda praktikas. Säästva ühiskonnakorralduse vahenditeks on eri haldustasanditel selliste otsuste vastuvõtmine, mis tagavad ühiskonnas eesmärgistatud ja pikaajalised muutused investeeringutes, ressursikasutuses, inimeste tarbimisharjumustes, uute tehnoloogiate ja sotsiaalsete lahenduste pakkumises. Selleks tuleb kehtestada nii halduslikke, majanduslikke kui ka kommunikatiivsed meetmeid. Koguda regulaarselt keskkonnainfot, koostada linna energiabilanss ja rakendada energia kokkuhoiumeetmeid. Kaasata elanikkond enam linna arengu kavandamisse ja planeerimisse. Tarbimisharjumuste muutmiseks edastada elanikele perioodiliselt säästvat arengut käsitlevat informatsiooni. Luua ergutus- ja tunnustustavad säästvatele majapidamistele ja ettevõtetele. Arendada rahvusvahelist koostööd kõigis valdkondades, eriti keskkonnakaitse osas. 2. Vähendada infrastruktuuri ja hoonete energiakadusid. Sillamäel elamufondi ja tootmisettevõtete kaasajastamine eeldab vananenud tehniliste süsteemide uuendamist. Küttesüsteemide efektiivsus ja soojuse säilitamine vanades hoonetes on väga madal. Linn on sunnitud toetama nende objektide funktsioneerimist, tasudes optimaalsest oluliselt rohkem soojuskulude eest. Sealjuures ei saa linn keelduda nende objektide kasutamisest, aga süsteemide renoveerimine ja nende viimine vastavusse tänapäeva nõuetega nõuavad suuri investeeringuid, mida linn ei suuda teostada oma eelarveliste vahenditega. Energiakadude vähendamine võimaldab paremini majandada, vähendada keskkonnasaastet ja hoida kokku taastumatute ressursside kasutamist. Lisaks energiakadude vähendamisele on oluline soojussüsteemide efektiivistamine ja stabiilsus. 3. Tagada linna hõlmav terviklik rohevõrgustik. Projekteerida ja heakorrastada Langevoja ja Ukuoja jugade territooriumid, valmistada ette matkamarsruudid nii kohalike elanike jaoks kui ka ökoturismi arendamiseks. Rajada Sõtke jõe paisjärvede kaskaadile rekreatsioonikompleks, selleks eelnevalt looduskaitse ja ehitus-tehnilisi abinõusid rakendades. 4. Suurendada linnaelanike looduskaitsealast haritust. Viia läbi looduskaitsepäevi ja kaasata elanikke loodushoiu alastele üritustele. Luua lastele ja noortele mõeldud ökoloogiakeskus, eesmärgiga arendada laste ja noorte ökoloogilist mõtlemist. 5. Osutada kaasabi ja kontrollida tähtsate ökoloogiliste probleemide lahendamist tööstusrajooni territooriumil vastavalt väljatöötatud programmidele ja õigusaktidele, sealhulgas saneerides Sillamäe radioaktiivsete jäätmete ja tuhahoidla vastavalt rahvusvahelise ökoloogiaprojekti etappidele, juurutades tootmisjäätmete eurodirektiividele vastava uue käitlussüsteemi, viies atmosfääriõhu, heitvete ja territooriumide saastetaseme normidega vastavusse. 6. Võtta kasutusele abinõud rannaerosiooni tõkestamiseks, rannariba ja kaitsetsoonides kalda kindlustamiseks ja saneerimiseks. 7. Viia ellu ja kaasajastada linna jäätmekava. Tegevuse peamised eesmärgid on vähendada jäätmete teket ja jäätmekäitluse kulusid, samuti jäätmete taaskasutusse suunamine. Sillamäe prügila on kavandatud sulgeda aastal 2009. Võimalusel tuleb prügilat edasi kasutada, sinna saabunud jäätmed töödelda: põletada ja kompostida. Nende tehnoloogiate juurutamiseks tuleb koostada keskkonnamõjude hinnang ja taotleda jäätmeluba. Kui nimetatud tegevus on olulise keskkonnamõjuga, mida ei ole võimalik mõistlikult neutraliseerida, tuleb koostada linna jäätmejaama ehitamiseks projekt ja see seejärel projekti realiseerida.Täiustada tuleb elanike olmejäätmete kogumis- ja transportimissüsteemi. Teostada projekt «Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumine, vastuvõtt ja utiliseerimine». 5.5. HARIDUS Eesmärgid: • Optimaalne koolieelse hariduse süsteem ning korrastatud koolivõrk; • Kaasaegne õpikeskkond nii konkurentsivõimelise üldhariduse andmiseks kui ka tööoskuste omandamiseks vastavalt õpilase võimetele ja ühiskonna huvidele; • Kvalifitseeritud õpetajaskond, kes suudab täita muutuvate riiklike õppekavade nõudeid; • Elanikele on loodud elukestva õppe võimalused; Peamised tegevusvajadused: 1. Korrastada Sillamäe üldhariduskoolide võrk. Luua Eesti Põhikoolis gümnaasium (vastavalt riigipoolse finantseerimise võimalustele). Kaaluda üldhariduskoolide võrgu optimiseerimist. Koolihoone vabanedes anda sellele uued funktsioonid (Tðkalovi 25 hoone baasil uue raamatukogu-huvikeskuse loomine). 2. Tugevdada kutse- ja kõrgharidusteenust vastavalt linna ettevõtete ja asutuste vajadustele. Toetada Sillamäe Kutsekooli arendamist võimekaks tänapäevase materiaalse ja intellektuaalse potentsiaaliga keskuseks, kus peale noorte kutseõppe toimub ka täiskasvanud elanikkonna ning erivajadustega inimeste kutseõpe, regiooni väikeettevõtete omanike ja tööandjate konsulteerimine. Oluline on jätkata üldhariduskoolide ja kutsekooli koostöös eelkutseõppe arendamist. Koolihoone vajab renoveerimist. Pöörata jätkuvat tähelepanu kõrghariduse edasisele arengule, Majanduse ja Juhtimise Instituudi ECOMEN tulevikule. Arvestades linna arenguperspektiivi, toetatakse kõrgharidust andvate õppeasutuste säilimist ja erialade valiku laiendamist linnas. Luua võimalused merehariduse omandamiseks. Probleemiks on vastava õppebaasi väljaehitamine. Pakkuda õpilastele õppetoetusi või –stipendiume koostöös linna ettevõtjatega. 3. Kujundada välja optimaalne koolieelse hariduse süsteem, mis arvestab sotsiaalseid perspektiive. Toetada ja arendada ühe lasteaia baasil sanatoorsete teenuste osutamist (grupid lastele, kes on sageli haiged jt). Jätkata logopeediliste gruppide tööd linna koolieelsetes asutustes. Arendada lasteaedades linnaelanike soovidel põhinevaid teenuseid (eestikeelsete keelekümblusgruppide avamine venekeelsetes lasteaedades, lühendatud tööajaga grupid, puhkepäevagrupid jne). 4. Kindlustada õpilastele ja pedagoogidele kaasaegsed õppimistingimused. Jätkata etapiviisiliselt haridusasutuste renoveerimist (katused, akende vahetus, õpperuumide ja elektrivarustussüsteemide remont, tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, energiasäästu abinõude rakendamine jt.). Moderniseerida koolide ja koolieelsete lasteasutuste toiduvalmistamisplokid. Kaaluda võimalusi haridusasutuste ühisvarustamiseks valmistoidu ja pooltoodetega. Jätkata koolide ja lasteaedade õpperuumide sisustuse ja tehnika uuendamist. Heakorrastada koolide ja lasteaedade territooriumid, sealhulgas ka kooli- ja õpiõued, spordiväljakud, mänguväljakud ja staadionid. Renoveerida tuleb koolieelsete lasteasutuste basseinid. Koolieelsete lasteasutuste fassaadid tuleb korrastada ja soojustada. Varustada õppeasutused arvutitega, tarkvaraprogrammide ja kvaliteetse internetiühendusega. Suurendada multimeediavahendite kasutust ja interaktiivse töökeskkonna osa õppeprotsessis. 5. Luua võimalused ja motivatsioon pedagoogide täiendõppeks ja sellega parandada õpetamise kvaliteeti. Aidata kaasa riigi- ja võõrkeele õpetajate kvalifikatsiooni tõstmisele. Arendada ja tugevdada sidemeid ning koostööd haridusala töötajate vahel nii Eestis kui välisriikides. Tõsta õpetajate kutsekvalifikatsiooni, laiendades koostööd kõrgkoolidega. 6. Uuendada haridusasutuste õppe-metoodilist baasi, et tagada õppeprotsessi kaasaegsus. Toetada keelekümblusmetoodika rakendamist linna lasteaedades ja koolides. Tagada laste individuaalse eripära arvestamine õppeprotsessis: toetada kõrge intellektuaalse potentsiaaliga õpilaste arengut (õpe Tartu Ülikooli täppisteaduste koolis, olümpiaadidest, projektidest, võistlustest jne osavõtt); jätkata kasvatusraskustega laste klasside tegevust Sillamäe Kutsekoolis; jätkata erivajadustega laste tasandusõppega klassi tegevust Laste Hoolekandeasutuses « Lootus» ning tasandusklasside tegevust Vanalinna Kooli baasil; korraldada erivajadustega inimeste kutseõpet; luua logopeedi koht kooliõpilastele linna ühe kooli baasil; arendada põhihariduseta noorte kutseõpet. 7. Laiendada täiskasvanute ümber- ja täiendõppe võimalusi, mis võimaldab paremini reageerida tööturu nõudlusele, kaasates sellesse ülikoole, õppekeskusi ja firmasid, mittetulundusühinguid ja rahvusvahelisi programme pakkuvaid institutsioone. 8. Toetada eesti keele ja võõrkeelte õpetamisteenuseid osutavate organisatsioonide tööd. 9. Toetada haridusasutuste rahvusvahelist koostööd (õpetajate ja õpilaste vahetused jm). 5.6. HUVIHARIDUS JA NOORSOOTÖÖ Eesmärgid: • Mitmekesised huvihariduse võimalused ja huviharidust omandavate õpilaste osakaalu kasv. • Noorsootöö süsteemne areng tagab noortele võimaluse positiivseks eneseteostuseks, viia ellu oma ideed ja tunnetada eneserealiseerimise perspektiive Sillamäe linnas. • Narkomaania, AIDSi leviku ja kuritegevuse kasv noorte hulgas pidurdub. Peamised tegevusvajadused: 1. Luua lastele soodne elukeskkond ning noortele võimalused omandada haridust, leida tööd ja veeta vaba aega sisukalt. Tegemist on meetmetega, mis hõlmavad investeeringud linna infrastruktuuri, haridus-, kultuuri- ja spordiasutustesse ning haridusasutuste töötajate palkadeks ning koolituseks. Noorte kutse- ja kõrghariduse omandamise ja töö leidmise hõlbustamiseks ning enese teostamise kaasaaitamiseks on oluline säilitada ja arendada linna kutsekooli ja soodustada kõrgkoolide tööd Sillamäel, teavitada noori regiooni õppimis- ja töövõimalustest ning kaasata noori linna tuleviku kujundamise otsustamisse. 2. Laiendada noorte vaba aja veetmise ja huvihariduse võimalusi. Otsida huvihariduse võimaldamiseks uusi töövorme ja avada noortele uusi huviringe ja –klubisid. Toetada avatud noortekeskuste tegevust, korraldada ülelinnalisi noorteüritusi. Arendada ja toetada huviharidusasutuste (Lasteloomingu Keskus, kultuurikeskus, spordiklubid, muusikakool) tegevust. Huvikoolide- ja ringide tegevus on Sillamäel traditsiooniliselt populaarne. 2006. aastal on koostatud uue raamatukogu-huvikeskuse eskiisprojekt eesmärgiga luua kultuuritegevuseks ning vaba aja veetmiseks sobilikke paiku. Rammatukogule ning taidlus- ja huviringidele kaasaegse ja nõuetele vastavate ruumide ja võimaluste loomiseks tuleb 2008. aastal alustada uue raamatukogu-huvikeskuse projekteerimist ja hiljem selle projekti realiseerimist. Korraldada laste töölaagreid ning spordi- ja huvilaagreid vastavalt nõudlusele (arvulise vajaduse kindlaksmääramine, töösuunad, koolide juures olevate laagrite ja projektide alusel korraldatud laagrite dotatsioonisüsteemi korrastamine). Teha koostööd IVOLiga maakonna õpilasmaleva töörühmade organiseerimisel. 3. Soodustada noorte initsiatiivi ja korraldada selleks noorte vaba aja veetmise projektide konkursse. Toetada Noorte Parlamendi tegevust, õpilasomavalitsuste ja üliõpilasnõukogude tegevust. 4. Soodustada linna laste ja noorte paremat lõimimist ühiskonda. Toetada õpilaste ja üliõpilaste linna arenguga seotud uurimuste ja tööde läbiviimist. Noorte paremaks integreerumiseks eesti ühiskonda on vaja luua veelgi tihedamad sidemed üleriigiliste noorteorganisatsioonidega, sõltumatute noorteliikumistega. Euroopa Liidu noorsoo probleemide mõistmiseks luua sidemed rahvusvaheliste noorteorganisatsioonidega ja arendada koostööd naabermaade analoogiliste noorteorganisatsioonidega. Eesti keele paremaks omandamiseks on vaja noortele võimaldada osalemist eesti keele laagris, korraldada ekskursioone Eesti teistesse piirkondadesse, kohtumisõhtuid ja temaatilisi üritusi. Kindlustada materiaalselt vähekindlustatud peredest ja lastekodust pärit lapsed soodustuusikutega Eestis käbiviidavates projektides osalemiseks. 5. Narkomaania, alkoholismi ja AIDSi leviku tõkestamiseks on vaja korraldada neid probleeme käsitlevaid noorteüritusi, teha vajalik info kõigi noorte jaoks kättesaadavateks, kasutades selleks mitmesuguste organisatsioonide ja fondide kogemusi ning abi, levitada temaatilisi infomaterjale (AIDSist, narkootikumide mõjust, linnas abi saamise võimalustest jt). 5.7. KULTUUR Eesmärgid: • Sillamäe on koht, kus kohtuvad erinevad kultuurid, ajaloolised saatused, kombed, traditsioonid, maailmavaated, mille kandjate omavahelised suhted põhinevad üldinimlikel väärtustel, tolerantsusel ja üksteise austusel. • Kohaliku omaalgatuse aktiivsus ja arenenud seltsiliikumine on aluseks tugevale kodanikuühiskonnale. Peamised tegevusvajadused: 1. Toetada isetegevuskollektiivide ja rahvuskultuuriühingute tegevust. Tähtsustada kodukandi kultuuri ja ajaloo uurimist, linna muuseumi ja kunstikogu loomist näitusesaalis. Algatada linna kultuurifondi loomine, mis moodustuks sponsorite, metseenide, organisatsioonide, asutuste ja eraisikute vabatahtlikest annetustest. 2. Arendada olemasolevat kultuuritegevuse infrastruktuuri. Toetada kultuurikeskuse, raamatukogude ja huvikoolide tegevust. Renoveerida kultuurikeskus kui arhitektuurimälestis. Omandada linnamuuseumi kogude tarvis uusi eksponaate, avada nõukogude perioodi kajastav ekspositsioon, laiendada muuseumi ekspositsioonipinda. Laiendada muusikakooli ruume. 2006. aastal on koostatud uue raamatukogu-huvikeskuse eskiisprojekt. Raamatukogule ning taidlus- ja huviringidele kaasaegse ja nõuetele vastavate ruumide ja võimaluste loomiseks tuleb 2008. aastal alustada uue raamatukogu-huvikeskuse projekteerimist ja hiljem selle projekti realiseerimist (vabaneva koolihoone baasil). Selle projekti realiseerimine on võimalik välisabi toel. Oma kultuuri säilitamiseks ja eksponeerimiseks on vaja välja arendada Sillamäe muuseum. Prioriteetseks tegevuseks on Sillamäe kultuuikeskuse hoone renoveerimine ja seal temaatilise muuseumi tegevuse arendamine. Vajalik on ka turistide liikumisteede väljaarendamine (viidastamine, parkimis- ja puhkekohad, vaatekohad ja –platvormid jmt). 3. Luua uusi kultuuritegevuseks sobilikke paiku. Kujundada välja uus kultuurielukeskus (keskraamatukogu ning Lasteloomingu Keskuse Ulei ja Kultuurikeskuse huviringid). Vajalik on tellida ehitusprojekt ja taotleda lisaraha hoone renoveerimiseks kas riigilt ja/või Euroopa struktuurifondidest. Projekteerida ja ehitada ranna-ala väljaarendamise osana vabaõhuestraad. Taasavada linnas kino. 4. Kujundada linna traditsiooniliste festivalide, kontsertide ja kultuurisündmuste kultuurikalender, mille raames korraldatakse linnas iga-aastane jazz-time festival, kesksuvine kunstifestival, linnapidu «Slaavi Pärg» ning Sillamäe romansi-salong. Jätkatakse projekti «7 linna muusika». 5. Süvendada kultuurialast koostööd, osaledes rahvusvahelistes liikumistes, ühingutes, assotsiatsioonides ja projektides ning viies sõpruslinnadega ellu ühiseid projekte. Abistada sidemete tugevdamist kunstikollektiivide vahel nii Eestis kui ka väljaspool. 5.8. SPORT Eesmärgid: • Sporti ja tervist väärtustav elanikkond, laialdane kaasatus terviseliikumisse. • Linna spordibaasid ja tegutsevad spordiseltsid pakuvad elanikele mitmekesiseid võimalusi spordiga tegemiseks. Peamised tegevusvajadused: 1. Toetada sportlike eluviiside propageerimist linnas, tervise- ja harrastusspordi arendamist ja vaba aja veetmise võimaluste laiendamist 29. mail 2007. aastal allkirjastatud «Ühiste kavatsuste protokollist» tulenevatel põhimõtetel. Tervise- ja harrastusspordi arendamine linnas aitab kaasa linnaelanike vaba aja veetmise võimaluste laiendamisele, aitab hoida linnaelanike tervist ja füüsist - kujundada tervet töövõimelist ühiskonda. Linna õppeasutustes tervisespordi arendamisel on esmatähtis äratada õpilastes huvi sportliku tegevuse vastu ning tervete ja aktiivsete eluviiside propageerimine. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja heal tasemel läbi viia koolidevahelisi spartakiaade, noorte tervisepäevi ja spordipidusid, kaasates olümpiavõitjaid ja teisi tuntud sportlasi. 2. Toetada aktiivse spordielu edasiseks arendamiseks olemasolevate spordiklubide tegevust ja soodustada uute teket. Võttes arvesse Sillamäel olemasolevaid spordibaase, vastava kvalifikatsiooniga treenerite olemasolu, küllaldast harrastajate arvu ja sportlikke saavutusi, toetada spordiklubisid alljärgneva eelistusena: 1. kategooria - ujumine, kergejõustik, jalgpall, suusatamine ja korvpall; 2. kategooria - käsipall, judo, poks, male ja iluvõimlemine; 3. kategooria - atleetvõimlemine, tennis, raskejõustik, lauatennis, karate. Täiendavalt toetada silmapaistvaid tulemusi saavutanud Sillamäe sportlasi ja spordiürituste läbiviimist. 3. Teostada spordirajatiste kapitaalremonti ja kaasajastamist. Jätkata spordikompleksi renoveerimist, korrastada õppeasutuste spordiväljakuid ja nende valgustust, rajada linna jalgratta- ja terviseradasid vastavalt linna spordirajatiste arengukavale. Koos Eesti Suusaliidu ja Vaivara vallaga rajada terviserada Sinimäeni. Luua mitmekesisemaid võimalusi vaba aja sportlikuks veetmiseks (sh liuväli). Arvestades olemasolevaid spordirajatisi, personali ja soodsaid looduslikke tingimusi tervisespordi rajatiste loomiseks, taotleda vahendeid Kultuuriministeeriumilt regionaalse tervisekeskuse rajamiseks. 4. Teha igakülgset spordialast koostööd maakondlikul, üleriigilisel ja rahvusvahelisel tasemel. Spordi arengu seisukohalt on tähtis koostöö teiste omavalitsustega ühiste ürituste läbiviimisel. Linn on huvitatud regionaalsete, üleriigiliste ja rahvusvaheliste ürituste läbiviimisest Sillamäe spordibaasides, sest need aitavad kaasa kohaliku spordielu elavdamisele ja Sillamäe linna tutvustamisele. 5.9. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID Eesmärgid: • Sotsiaalteenuste hea kättesaadavus ja abi tõhusus nende vajajatele. • Kvaliteetne ja mitmekülgne tervishoiuteenus. Peamised tegevusvajadused: 1. Luua ennetusele ja rehabilitatsioonile suunatud sotsiaalabisüsteem. Lähtuda põhimõttest, et toetustele tuleb eelistada ennetavaid tegevusi (toimetuleku toetamise asemel ettevõtluse alustamise või töötamise toetamine, võimaluste loomine osalemiseks täiend- ja ümberõppes, osalemiseks tööhõiveprojektides, osaliselt sotsiaaltoetuste vahendite ümbersuunamine spordile, haridusele ja kultuurile). Arendada riskigruppidega tehtavat ennetavat tööd. Osaleda töötute hõiveprogrammides ja teha aktiivset koostööd tööturuameti, koolitajate ja tööandjatega pikaajalise töötuse minimeerimiseks ning. Pöörata tähelepanu tervise propageerimisele. 2. Arendada välja linna sotsiaalhoolekandeasutuste optimaalne süsteem. Jätkata sotsiaalteenuste osutamist sotsiaalhoolekandeasutuses «Sügis» ja laste hoolekandeasutuses «Lootus». Kaasata SA Sillamäe Haigla struktuuriüksused Sillamäe hoolduskeskuse loomisse, mis pakub inimestele komplekset hooldusteenust (hooldusravi-hooldusteenus-hooldekodu). Remontida laste hoolekandeasutust «Lootus». Toetada eakate inimeste päevakeskuse tegevust ja arendada õendushooldust. Toetada sotsiaalsete probleemide lahendamisega tegelevate mittetulundusühingute tegevust. Ühiskondlike ehitiste ehitamisel ja renoveerimisel tagada spetsiaalsed juurdepääsud invaliididele ning lastevankritega inimestele. 3. Panustada pere ja laste kaitsele. Toetada peresid seoses lapse sünniga ja kooli minekuga. Toetada sotsiaalselt vähekaitstud perekondadest pärit laste osalemist suvelaagrites. Toetada lastekodu arendamisega seonduvaid projekte. 4. Toetada pensionäre ja vähekindlustatud linnaelanikke. Jätkuvalt doteerida linna ühistranspordi, samuti saunateenust. Saavutada valmisolek ühekordse rahalise abi osutamiseks kriisiolukorda sattunud linlastele. 5. Jätkuvalt tegeleda narkomaania probleemi ennetuse, ravi ja tagajärgedega. Osaleda narkomaania profülaktikaga tegeleva sihtasutuse töös ja narkorehabilitatsioonikeskuse tegevuses. 6. Soodustada olemasolevate arstiabiteenuste säilitamist linnas. Arendada edasi ambulatoorset meditsiiniabi – ambulatoorse taastusravi, õdede koduhoolduse avamine ja laste päevastatsionaari töö jätkamine. Toetada eriarstiabi osutamist kohapeal. Toetada Sihtasutuse Sillamäe Haigla renoveerimist, sihtasutus reorganiseerida regionaalseks hooldushaiglaks. Säilitada sotsiaalarsti ametikoht linnas ravikindlustuseta linnaelanikele ravi osutamiseks. Maakondliku kiirabi toetamine. Aidata kaasa linnas ööpäevaringse erakorralise abi saamiseks. 5.10. TURVALISUS Eesmärgid: • Vähenenud kuritegevus ja avaliku korra rikkumised. • Keskkonnariskide maandatus ja valmisolek ohuolukordadeks. Peamised tegevusvajadused: 1. Tõhustada üldsuse kaasamist kuritegude ennetamisse ning omandi kaitsmisse. Arendada ja korraldada naabrivalve süsteemi. 2. Tugevdada koostööd korrakaitseorganitega. Vahetada õiguskorraalast informatsiooni Ida Politseiprefektuuriga. 3. Juurutada kriminaalpreventsiooni üldiseid põhimõtteid omavalitsuse tegevusse. Analüüsida kuritegevusega seotud probleeme ja arvestada analüüsi tulemustega planeeringute tegemisel. Analüüsida suuremate massiürituste läbiviimisel turvalisuse ja parkimise jälgimisega seotud küsimusi ning arvestada nendega järgnevate ürituste läbiviimisel. Kaasajastada pidevalt avaliku korra eeskirja. Sõlmida turvafirmadega lepingud linnavara kaitseks. 4. Suurendada turvalisust avalikes kohtades ja tänavatel. Paigaldada linna tänavatele turvakaamerad ja ühendada need ühtsesse videovalve süsteemi. 5. Parandada valmisolekut ohuolukordadega toimetulekuks. Sadam, nafta-, keemia- ja gaasiterminaalid ja ohtlike ainete käitlemine suurendavad oluliselt ohuriske. Turistide arvu märkimisväärne suurenemine ja reisisadama laienemine võivad põhjustavad ka kuritegevuse kasvu. Nimetatud riskide maandamiseks on vaja arendada asjaomaseid struktuure ja varustada need vajaliku tehnikaga. 6. Suurendada liiklusohutust linna tänavatel ja maanteel. Paigaldada täiendavalt liiklusmärke, rekonstrueerida teid ja ristmikke. 7. Vähendada õnnetusjuhtumite riske. Tagada esmased tuleohutusnõuded laste-, tervishoiu- ja ühiskondlikes asutustes. Elanikkonda pidevalt päästealaselt teavitada. 8. Tõsta hädaolukordadeks valmisolekut. Arvestada riskianalüüsi linna planeerimisel. Moodustada kriisireguleerimismeeskond ning koostada linna kriisireguleerimisplaan, millega tagada ka hädaolukorraks vajalikud ressursid. Määratleda hädaolukorra plaani koostamise kohustusega ettevõtted ja asutused. Korraldada hädaolukordade vältimise ja kriisireguleerimisalase koolitust ning selgitustööd. Korraldada koolides ja ühiskondlikes asutustes regulaarselt evakuatsioonitreeninguid. Tellida suvehooajaks turva- ja päästeteenus veekogude randa. 5.11. KOOSTÖÖ JA VÄLISSIDEMED Eesmärgid: • Tulemuslik koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega ja sõpruslinnadega. • Regionaalne areng koostöös teiste omavalitsusüksustega, era- ja kolmanda sektoriga. Peamised tegevusvajadused: 1. Jätkata koostööd Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu ja naaberomavalitsusüksustega oma ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks riigi ja Euroopa tasemel. Koostöös Vaivara valla, Narva, Narva-Jõesuu ja Toila omavalitsustega on vaja lahendada jäätmekäitluse korraldamine, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine, mereäärse ranna-ala korrastamine ja turismi-alaste marsruutide koostamine ning teenuste osutamine, kalmistu rajamine. Koostöös vajavad lahendamist samuti mitmed linnastu sotsiaalmajanduslike arenguga seonduvad küsimused - ühistransport, arstiabi ja korrakaitse. 2. Mittetulundusühingu Sillamäe Vabatsooni Arendus asutajaliikmena jätkata organisatoorset tegevust vabatsooni idee realiseerimisel. 3. Teha avalike teenust parimaks osutamiseks koostööd eraettevõtete ja mittetulundusühingutega. Tellida ka edaspidi mitmeid teenuseid - eriti sotsiaalteenuseid - mittetulundusühingutelt, ühendades nii linnakodanike initsiatiivi linna vajaduste rahuldamisega. 4. Osaleda rahvusvahelises koostöös. Sillamäe linn jätkab oma tegevust Balti Linnade Liidus (UBC). Linn võtab aktiivselt osa keskkonna- ja linnaplaneerimise komisjonide tööst. Üheks prioriteediks rahvusvahelises koostöös on transpordiühenduste areng Läänemere regioonis, samuti Via Hanseatica ja Vene Föderatsiooni suunal. Linna tutvustamiseks ja turundamiseks on kavas korraldada linna tutvustavaid sihtkampaaniad, mis on suunatud konkreetsetele sihtregioonidele ja sihtrühmadele. Sillamäe teadvustamiseks nii Eestis kui rahvusvaheliselt on tähtis välja töötada ja arendada tegevusvaldkond (näiteks keskkonnakaitse) ja linna omapära väljatoov tunnus (arhitektuur, sõjatööstus, nõukogude aja pärand). Tööstusalade ning sadama ja turismi, samuti nende valdkondadega seonduva (näiteks keskkonnakaitse) arendamiseks teeb Sillamäe koostööd Kotka linna ja Hamina regiooniga. 5. Korraldada ettevõtlus- ja elukeskkonda tutvustava teabe levikut. Luua linna ettevõtlusressursside kohta linna investeerimispass. Viia läbi ettevõtlus- ja arenguseminare. Vajalik on Sillamäe tutvustamine ja teabe edastamine erinevate kultuuri-, spordi- ja teiste ürituste kohta, anda välja ja levitada linna tutvustavaid trükiseid, viia läbi kokkusaamisi teiste linnade ettevõtjatega ning ettevõtluse arendamisega tegelevate organisatsioonidega. 6. Muuta avalike teenuste informatsioon linnaelanike tarvis kättesaadavamaks ja vähendada bürokraatiat. Täiustada linna ja linna asutuste interneti kodulehekülgi, parandada infolevi ja linnaametnike klienditeeninduse kvaliteeti. 7. Jätkata koostööd sõpruslinnadega. Sillamäe linn jätkab koostööd sõpruslinnadega nii Eestis kui ka väljaspool: • Nokia (Soome) – koostöö hariduse, tervishoiu, kultuuri, spordi, ökoloogia, sotsiaalsfääri vallas vastavate valdkondade, kunstikollektiivide osavõtt pidustustest, juhtivate spetsialistide delegatsioonide vahetamine. • Havre de Grace (USA Marylandi osariik) – kontaktid toimuvad linnavalitsuste kirjavahetuse ja mõlema linna metodisti kirikute tasemel, planeeritakse sõlmida noortevahelisi kontakte, linnade kunstikollektiivide, ametnike vahetust, ärikontaktide arendamist. • Bützow (Saksamaa) – kutsehariduse, kultuuri, turismi, sotsiaalsfääri ja noorsooliikumise vallas. • Jaroslavli oblasti Nekrassovi munitsipaalringkond (Venemaa) – kaubandus-majanduslik koostöö, kultuurialane koostöö, delegatsioonide vahetamine. • Leningradi oblasti Kingissepa munitsipaalringkond (Venemaa) – ettevõtlusalane koostöö Sillamäe vabatsooni võimalusi arvestades. • Kotka (Soome) – kutsealane koostöö, võimalikud ka teised kostöövormid: logistika, sadamad, turism, teenindus, metalli- ja puidutöötlemine. • Västeros (Rootsi) – koostöö delegatsioonide tasandil koolieelse kasvatusega seonduvates küsimustes ja kogemuste vahetamine. • Kümenlaakso regioon (Soome) – teostatud projekt ettevõtlusega alustajate nõustamiseks ja Sillamäe ümbritseva keskkonna arendamiseks, edasine koostöö sadama ehitamisel ja teenindamisel ja Sillamäe ettevõtluses. • Kärdla – ühiste kultuuriürituste ja näituste korraldamine. • Brovarõ linn (Ukraina Vabariik, Kiievi oblast) – majanduse, kultuuri ja ühiskondliku tegevuse valdkonnad. 6. SILLAMÄE LINNA ARENDAMISE MUDEL Sillamäe linna arendamise mudel kirjeldab arendustegevuse osade omavahelisi seoseid. Linna visiooni (osa 3) ja strateegiliste eesmärkide kujundamine, samuti soodsad valikud Ida-Virumaal positsioneerumiseks (osa 4), lähtuvad Sillamäe linna seisundi ja arengusuundumuste analüüsist (osa 2). Strateegiliste eesmärkide saavutamine toimub läbi peaasjalikult valdkondlikult organiseeritud arendustegevuse (osa 5). Valdkondlikult on struktureeritud ka arengukava tegevuskava (osa 7). Arengukava elluviimine tähendab eelkõige tegevuskavas sisalduvate tegevuste elluviimist, kuid seire haarab lisaks viimasele arengukava laiemalt - ka strateegiliste ja valdkondlike eesmärkide täitmise seire. Arengukava ülevaatamisel ja muutmisel pööratakse tähelepanu kõigile arengukava osadele.

Joonis 2. Sillamäe linna arendamise mudel 7. TEGEVUSKAVA INVESTEERINGUTE, SÜNDMUSTE JA PROJEKTIDE FINANTSEERIMISEKS (lisatud) Käesolev investeeringute, sündmuste ja projektide finantseerimise kava konkretiseerib arengukavas toodud strateegilisi eesmärke ja arengukavas esitatud lahendamist vajavaid väljakutseid. Tegevuskava kuulub igal aastal enne järgneva aasta eelarve kinnitamist korrigeerimisele, täpsustamaks meetmete läbiviimise tähtaegu ja kaasfinantseerimise mahtusid ning vajadusel viiakse sisse muutused. Toodud meetmete üldmaksumused on valdavalt hinnangulised ning nende elluviimise kulud vajavad täpsustamist. 8. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA UUENDAMINE 8.1. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE RAHASTAMINE JA SELLE PÕHIMÕTTED Käesolevas arengukavas ettenähtud investeeringud, üritused ja projektid realiseeritakse läbi linna eelarve või projektipõhiste kaasfinantseeringute. Määratledes kavandatavate programmide ja ürituste iga-aastased prioriteedid, on äärmiselt tähtis siduda need eelarve reaalsete võimalustega. Seetõttu kuulub käesoleva arengukava 7. osas toodud investeeringute ja ürituste ning projektide finantseerimise kava igal aastal täiendamisele ja täpsustamisele enne järgneva aasta eelarve kinnitamist Sillamäe linnavolikogus. Linnaeelarve koostamise strateegia aluseks on 1) arengukavaga püstitatud eesmärgid ja seatud ülesanded, 2) tasakaalustatud eelarve, 3) investeeringute osakaalu suurendamine ja 4) püsikulude osakaalu vähendamine kulude struktuuris. Linnaeelarve peamiseks tuluallikaks on füüsilise isiku tulumaks, mis moodustab 42% tulude üldsummast. Füüsilistelt isikutelt laekunud tulumaksu kasvutempo on viimase kolme aasta jooksul kõikunud 12-15%. Muud laekumised, sh munitsipaalomandis oleva vara müügist saadav tulu, on aga aasta-aastalt kahanenud. Omatulu kasv 2006.a. võrreldes 2005.a. moodustas 15%. Linnaeelarves omab olulist tähtsust riiklik dotatsioon, mis moodustab umbes 15,5% tulude üldsummast. Riigieelarvest linnale eraldatavate sihtotstarbeliste vahendite maht sõltub riiklikest prioriteetidest. Kulude kasv linna eelarves on tingitud eelkõige inflatsioonist, milles peamine komponent on energiakandjate suurenenud hind ja palkade kasv. Linnamajanduse kulutuste osakaal kasvab. Sotsiaalsfääri kulude osatähtsus on vähenev, kuid suurenevad sotsiaalobjektide majandamise kulud. Eeldades, et omavalitsuse tulubaasi kujundavad seadused ei muutu ja jätkub linnaeelarve tulude kasvutempo, suurenevad võimalused ka laenude ja muude rahaliste kohustuste võtmiseks. Arengukava täitmise rahastamiseks linnaeelarvest püstitatakse järgmised ülesanded: 1) arengukavaga püstitatud eesmärkide ja seatud ülesannete järgimiseks: • tuleb esmajärjekorras linnaeelarvest investeerida tegevused arengukava tegevuskava realiseerimiseks. 2) tasakaalustatud eelarve saavutamiseks: • suurendada omatulude osa 50%ni eelarvelistest tuludest; • suurendada munitsipaalasutuste poolt osutatud tasuliste teenuste hinda, arvestades teenuse omahinda ja kättesaadavuse põhimõtet; • linna poolt osutatavate teenuste sidumine teenuse või toetuse saaja elukohaga eesmärgiga tagada rahvastikuregistri andmete õigsus linna elanike arvestuses; • linna osalusega äriühingute töö majanduslik isetasuvus; • eelarve kulude osas arvestada rahalise kulu kokkuhoiuga munitsipaalasutustes (laste arvu • vähenemine viib koosseisude koondamisele, ruumide vabanemisele jne., linna asutustes energiasäästu vahendite rakendamine) ning jaotada need umber linnaeelarve teistesse valdkondadesse; 3) investeeringute osakaalu suurendamiseks: • täiustada finantsplaneerimist, sidudes eelarve võimalused projektitaotlustega riiklikest programmidest ja Euroopa Liidu struktuurifondidest; • moodustada andmebaas igaks eelarveaastaks fondidest saadavate rahaliste vahendite kohta; • viia läbi maade munitsipaliseerimine ja munitsipaalobjektide arendustegevus. (munitsipaalomandis oleva vara müük ja kasutusse andmine); • haridus- ja kultuuriobjektide seisundi parendamiseks ja kaasajastamiseks taotleb linn ka edaspidi vahendeid riiklikest investeerimisprogrammidest ja projektidest. 4) püsikulude osakaalu vähendamiseks kulude struktuuris: • eelistada investeeringuid, millega kaasneb objektide kompleksne väljaehitamine. • hoida linna valitsemiskulud alla 10% eelarvekuludest; • Pidada võimalikuks rahastada koolieelse hariduse andmisel erasektorit, arvestades riikliku pearaha maksumust; • uurida võimalust kujundada ümber mõned munitsipaalasutused iseseisvateks juriidilisteks isikuteks; • võtta kasutusele innovaatilisi tehnoloogiaid energia säästmiseks ja ressursside juhtimiseks; • linna eelarve tegevuskulude kasv ei tohi ületada eelarve kulude üldist ega tulude kasvu.

Sillamäe linna eelarveprognoos on toodud joonisel 3. 8.2. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE SEIRE, TAGASISIDE JA UUENDAMINE Arengukava elluviimise jälgimise tagab Sillamäe Linnavalitsus koos Sillamäe Linnavolikoguga. Arengukava rakendamise kontroll toimub igal aastal ja selle tarvis koostatakse arengukava täitmise aruandlus. Arengukava uuendamisel lähtutakse aktualiseeritud olukorra analüüsist, mille põhjal ajakohastatakse linna lähteseisundi andmestik, valdkondlikud strateegilised eesmärgid ja ülesanded ning tegevuskava. Järgnevatel aastatel on soovitav koostada arengunäitajate süsteem, mille põhjal saab hinnata üldiste ja valdkondlike eesmärkide saavutamist läbi statistiliste näitajate. Arengukava uuendamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja Sillamäe linna põhimääruses sätestatud korras. Arengukava muutmise eelnõu esitab Sillamäe Linnavolikogule Sillamäe Linnavalitsus.