Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruse nr 137 “Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord” muutmine — RT I, 54, 367

Määrus kehtestatakse «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi rakendamist käsitlevate vastastikuse mõistmise memorandumite ratifitseerimise seaduse«§ 2 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määruses nr 137 «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord» (RT I 2006, 28, 217) tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse läbivalt sõna «ministeerium» sõnadega «vastutav ministeerium» vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «elluviimislepinguga» sõnaga «, toetuslepinguga»; 3) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: « 11) auditeeriv asutus on riigiasutus, kes täidab käesoleva määruse §-s 31 nimetatud ülesandeid. Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium;»; 4) paragrahvi 2 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: « 3) vastutav ministeerium on «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi rakendamist käsitlevate vastastikuse mõistmise memorandumite ratifitseerimise seaduse» § 2 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt põhivaldkondade kaupa finantsmehhanismidest välisabi kasutamist korraldama nimetatud asutus, kes teostab seiret ja järelevalvet oma põhivaldkonna raames kasutatava välisabi üle; 4) elluviimisleping on riikliku kontaktasutuse, vastutava ministeeriumi ja välisabi saaja vahel või vahendusasutuse ja välisabi saaja vahel sõlmitud leping välisabi kasutamiseks;»; 5) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: « 41) elluviimisplaan on välisabi andjate poolt kehtestatud vormil esitatud projekti või toetusskeemi detailne tegevuskava koos eelarvega. Elluviimisplaan kinnitatakse toetuslepingu lisana;»; 6) paragrahvi 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: « 8) hindamine on riikliku kontaktasutuse sõltumatu eksperthinnangu andmine välisabi taotlemise ja kasutamise tulemuslikkuse kohta;»; 7) paragrahvi 2 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: « 14) projekti ja toetusskeemi abikõlblikkuse periood on toetuslepingus või elluviimislepingus sätestatud periood, mille jooksul saab teha projekti või toetusskeemi raames abikõlblikke kulusid. Projekti ja toetusskeemi abikõlblikkuse periood ei tohi ületada finantsmehhanismide abikõlblikkuse perioodi;»; 8) paragrahvi 2 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 2 punktides 27 ja 28 asendatakse sõnad «Eestis registreeritud juriidiline isik» sõnadega «asutus või Eestis registreeritud juriidiline isik»; 10) paragrahvi 2 punkti 29 teist lauset täiendatakse sõnadega «või vahendusasutus toetusskeemi raames»; 11) paragrahvi 2 punkt 30 sõnastatakse järgmiselt: « 30) väljamakse taotlus on vormikohane avaldus, mis esitatakse vastutavale ministeeriumile ja makseasutusele välisabi väljamakse tegemiseks projektile. Välisabi saaja peab vastutavale ministeeriumile esitatavale väljamakse taotlusele lisama kuludokumentide koopiad, kuludokumentide tasumist tõendavad dokumendid ja vastutava ministeeriumi nõudel muud kulude abikõlblikkust tõendavad dokumendid. Vastutav ministeerium peab makseasutusele esitatavale väljamakse taotlusele lisama tasutud kuludokumentide nimekirja. Väljamakse taotluste vormid töötavad välja vastutav ministeerium ja makseasutus.»; 12) paragrahvi 3 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 3 punkti 11 täiendatakse sõnadega «, välja arvatud juhul, kui välisabi saajaks on riigiasutus»; 14) paragrahvi 3 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt: « 15) täidab muid käesolevas määruses ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» (edaspidi tagasimaksete määrus) sätestatud ülesandeid.»; 15) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: « § 31. Auditeeriva asutuse ülesanded välisabi taotlemise ja kasutamise korraldamisel Vastavalt välisabi andja seatud tingimustele auditeeriv asutus vajadusel auditeerib välisabi kasutamist vastutavate ministeeriumide, vahendusasutuste, riikliku kontaktasutuse, makseasutuse ja välisabi saaja juures, et hinnata välisabi kasutamise sihipärasust ja vastavust õigusaktides, toetuslepingus ja elluviimislepingus sätestatud tingimustele.»; 16) paragrahvi 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: « 2) kontrollib vastutavate ministeeriumide, vahendusasutuste ning välisabi saajate esitatud finantsaruannete aluseks olevaid dokumente ning teostab nende juures kohapealseid kontrolle.»; 17) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: « 2) kontrollib ja kooskõlastab välisabi saaja või vahendusasutuse poolt esitatud aruandeid ning edastab need riiklikule kontaktasutusele vastavalt käesoleva määruse §-des 181 ja 182 sätestatule;»; 18) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: « 21) kooskõlastab välisabi saaja esitatud projekti elluviimisplaani või vahendusasutuse esitatud toetusskeemi elluviimisplaani muudatused;»; 19) paragrahvi 5 lõike 1 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: « 3) kontrollib omafinantseeringu olemasolu ja kulude abikõlblikkust, vormistab välisabi väljamaksmiseks vajalikud dokumendid ja esitab need makseasutusele vastavalt käesoleva määruse §-des 15 ja 16 sätestatule; 4) koostab eelis- või põhivaldkonna aastaaruande ning esitab selle riiklikule kontaktasutusele vastavalt käesoleva määruse §-s 183 sätestatule;»; 20) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: « 7) teavitab riiklikku kontaktasutust esimesel võimalusel välisabi kasutamise rikkumisest ja rikkumise kahtlusest tagasimaksete määruses sätestatud korras;»; 21) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: « 81) auditeerib vajadusel välisabi kasutamist välisabi saaja juures, et hinnata välisabi kasutamise sihipärasust, tulemuslikkust ja vastavust õigusaktides ja elluviimislepingus sätestatud tingimustele;»; 22) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: « 9) võimaldab välisabi andja, riikliku kontaktasutuse, auditeeriva asutuse või makseasutuse volitatud isikutel kontrolli, auditi või järelevalve teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida vastutava asutuse välisabi kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil ning kontrollida välisabi kasutamisega seotud dokumente;»; 23) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: « 11) täidab muid käesolevas määruses ja tagasimaksete määruses sätestatud ülesandeid.»; 24) paragrahvi 6 punkti 1 täiendatakse sõnadega «ja toetusskeemi elluviimiseks sõlmitud lepingule»; 25) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: « 71) kooskõlastab välisabi saaja esitatud projekti muudatused;»; 26) paragrahvi 6 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: « 8) koostab toetusskeemi vahe-, aasta- ja lõpparuanded ning esitab need vastutavale ministeeriumile vastavalt käesoleva määruse §-s 182 sätestatule;»; 27) paragrahvi 6 punktid 11–15 sõnastatakse järgmiselt: « 11) võimaldab välisabi andja, riikliku kontaktasutuse, makseasutuse, auditeeriva asutuse või vastutava ministeeriumi volitatud isikutel kontrolli, auditi või järelevalve teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida vahendusasutuse välisabi kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil; 12) teostab järelevalvet toetusskeemist rahastatavate projektide elluviimise üle; 13) kooskõlastab toetusskeemi elluviimisplaani muudatused vastutava ministeeriumiga ja riikliku kontaktasutusega; 14) teavitab riiklikku kontaktasutust ja vastutavat ministeeriumi esimesel võimalusel välisabi kasutamise rikkumisest ja rikkumise kahtlusest tagasimaksete määruses sätestatud korras; 15) täidab muid käesolevas määruses ja tagasimaksete määruses sätestatud ülesandeid.»; 28) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Toetusskeemist välisabi taotlemise ja rakendamise korra ning välisabi taotlemise hindamiskriteeriumid töötab välja toetusskeemi vahendusasutus.»; 29) paragrahvi 10 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: « § 10. Välisabi taotluse menetlemine»; 30) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt: « § 11. Toetusskeemi raames esitatud välisabi taotluse menetlemine (1) Vahendusasutus korraldab taotluse tingimustele vastavaks tunnistamise ja hindamise. (2) Vahendusasutus ei hinda toetusskeemi raames välisabi andmise tingimustele või abikõlblikkuse nõuetele mittevastavat taotlust ning teavitab sellest välisabi taotlejat, vajadusel või viimaste nõudmisel vastutavat ministeeriumi ja riiklikku kontaktasutust. (3) Toetusskeemi raames välisabi andmise otsuse teeb toetusskeemi vahendusasutuse või vastutava ministeeriumi poolt kokkukutsutud, selleks volitust omav organ või selleks volitatud isik.»; 31) määrust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses: « § 111. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi (1) Kui määruse alusel taotletav välisabi on riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 30 lõike 1 tähenduses, järgitakse abi andmisel tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes (ELT L 302, 1.11.2006, lk 29–40) või Euroopa Komisjoni dokumendis «Ühenduse suunised keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta» (ELT C 037, 3.02.2001, lk 3–15) või «Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013» (ELT C 54, 4.03.2006, lk 13–44). (2) Kui määruse alusel taotletav välisabi on vähese tähtsusega abi «Konkurentsiseaduse» § 33 lõike 1 tähenduses, järgitakse abi andmisel tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT 379, 28.12.2006, lk 5–10). (3) Regionaalabi, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi, keskkonnakaitsele antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist korraldab riiklik kontaktasutus vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud Euroopa Komisjoni õigusaktides sätestatud tingimustele. (4) Regionaalabi, keskkonnakaitsele antava abi ja vähese tähtsusega abi kumuleerimise vastavuse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigusaktides toodud nõuetele tagab riiklik kontaktasutus järgmiselt: 1) toetuslepingu ja elluviimislepingu väljatöötamisel küsitakse informatsiooni teistelt riigiabi andvatelt asutustelt (Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus jne); 2) välisabi taotleja on kohustatud teatama riiklikule kontaktasutusele kogu varem saadud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. (5) Enne toetuslepingu ja elluviimislepingu sõlmimist kontrollib riiklik kontaktasutus taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud õigusaktides toodud nõuetele ja informeerib välisabi taotlejat projekti vastavusest nimetatud nõuetele.»; 32) paragrahvid 12 ja 13 sõnastatakse järgmiselt: « § 12. Välisabi saaja kohustused välisabi kasutamisel (1) Välisabi saaja on kohustatud: 1) kasutama välisabi eesmärgipäraselt, kooskõlas elluviimislepingu, õigusaktide ja välisabi andja kehtestatud juhenditega; 2) vajadusel viima läbi riigihanke «Riigihangete seaduses» sätestatud korras; 3) tagama projekti elluviimiseks nõutud omafinantseeringu; 4) kaasama täiendavad vahendid projekti elluviimiseks, kui eelarve projekti elluviimise käigus suureneb; 5) võimaldama välisabi andja, riikliku kontaktasutuse, makseasutuse, vastutava ministeeriumi, auditeeriva asutuse või vahendusasutuse volitatud isikutel kontrolli, auditi või järelevalve teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida välisabi saaja ja projektis osalevate isikute välisabi kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil ning kontrollida välisabi kasutamisega seotud dokumente; 6) vastavalt välisabi andja poolt kehtestatud nõuetele informeerima avalikkust välisabi andja osalusest projektis; 7) esitama vastutavale ministeeriumile või vahendusasutusele projekti vahearuande, aastaaruande ja lõpparuande vastavalt käesoleva määruse §-s 181 sätestatule. Toetusskeemist rahastatava projekti puhul esitama vahendusasutuse nõudel viimasele projekti vahe- ja lõpparuanded; 8) säilitama välisabi saanud objekti sihtotstarbelisena vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist välisabi andjate poolt, kui elluviimislepingus ei ole sätestatud teisiti; 9) kooskõlastama projekti elluviimisplaani muudatused vastutava ministeeriumi või vahendusasutusega; 10) eristama selgelt oma raamatupidamises ja tagama, et projektis osalev isik eristaks oma raamatupidamises, välisabi kasutamisega seotud kulud muudest kuludest ning kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. (2) Kui välisabi saajaks on riigiasutus, siis välisabi kasutamiseks elluviimislepingut ei sõlmita. Riigiasutusest välisabi saaja kohustub välisabi kasutama vastavalt toetuslepingus, käesolevas määruses ja tagasimaksete määruses sätestatud tingimustele. § 13. Välisabi saaja õigused Välisabi saajal on õigus: 1) sõlmida FMK rahastamisotsuse korral elluviimisleping riikliku kontaktasutuse ja vastutava ministeeriumiga projekti elluviimiseks; 2) sõlmida toetusskeemi korral elluviimisleping toetusskeemi vahendusasutusega; 3) elluviimislepingu ja käesoleva määruse tingimuste täitmisel saada välisabi.»; 33) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses: « § 131. Elluviimisplaani muutmine (1) Kõik projekti või toetusskeemi elluviimisplaani muudatused peab kooskõlastama vastutava ministeeriumiga ja esitama riiklikule kontaktasutusele. (2) Riiklik kontaktasutus esitab projekti või toetusskeemi elluviimisplaani muudatused kinnitamiseks välisabi andjatele. Muudatused jõustuvad pärast välisabi andjate kirjalikku kinnitust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhud. (3) Elluviimisplaani muudatusi ei pea välisabi andjatele kinnitamiseks esitama, kui need ei mõjuta projekti või toetusskeemi põhieesmärki või tulemust ning nende finantsmõju piirdub alljärgnevaga: 1) muudetakse vahearuannete esitamise perioode; 2) eelarveridade summasid muudetakse omavahel nii, et iga eelarverea summa ei muutu projekti või toetusskeemi elluviimise aja jooksul kokku rohkem kui 15%; 3) tegevuste maksumusi muudetakse omavahel nii, et iga tegevuse maksumus ei muutu projekti või toetusskeemi elluviimise aja jooksul kokku rohkem kui 15%. (4) Muudatused, mille tulemusena suurenevad elluviimisplaanis toodud halduskulud, peab alati esitama heakskiitmiseks välisabi andjatele, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel kajastab ja põhjendab välisabi saaja projekti või toetusskeemi elluviimisplaani muudatusi projekti või toetusskeemi vahearuandes. (6) Kui välisabi saaja või toetusskeemi vahendusasutus muudab projekti või toetusskeemi vahearuannete esitamise perioodi, esitab ta vastavalt muudetud elluviimisplaani hiljemalt 70 kalendripäeva enne projekti või toetusskeemi esialgse aruandeperioodi lõppu riiklikule kontaktasutusele. Riiklik kontaktasutus edastab muudetud elluviimisplaani 10 päeva jooksul selle saamisest arvates välisabi andjatele. (7) Kui välisabi andjad nõuavad muudetud projekti või toetusskeemi elluviimisplaani esitamist, esitab välisabi saaja või toetusskeemi vahendusasutus selle hiljemalt 20 kalendripäeva pärast vastava taotluse saamisest riiklikule kontaktasutusele. Riiklik kontaktasutus edastab muudetud elluviimisplaani 10 päeva jooksul selle saamisest arvates välisabi andjatele.»; 34) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse sõna «elluviimislepingus» sõnadega «toetuslepingus või elluviimislepingus»; 35) paragrahvi 15 pealkirja täiendatakse pärast sõna «üldpõhimõtted» sõnaga «projektile»; 36) paragrahvi 15 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Väljamakseid projekti välisabi saajale tehakse üldjuhul välisabi saaja poolt vastutavale ministeeriumile esitatud väljamakse taotluses näidatud perioodi jooksul tasutud kuludokumentide alusel, mille põhjal vastutav ministeerium koostab väljamakse taotluse makseasutusele. Välisabi saaja võib valida jooksvate väljamakse taotluste esitamise asemel projekti rahastamise vahearuannete alusel. Sellisel juhul lisatakse vastutavale ministeeriumile esitatavale vahearuandele nõutud kuludokumentide koopiad, kuludokumentide tasumist tõendavad dokumendid ja tasutud kuludokumentide nimekiri ning makseasutus kannab vahendid välisabi saajale pärast vahendite laekumist välisabi andjatelt. (2) Väljamakse tegemise eelduseks on vahe- või aastaaruannete tähtaegne esitamine välisabi saaja poolt vastutavale ministeeriumile. Puuduste esinemisel vahe- või aastaaruannetes ei ole vastutav ministeerium või makseasutus kohustatud nimetatud puuduste likvideerimiseni aktsepteerima välisabi saaja järgnevaid maksetaotlusi. (3) Välisabi väljamakseid tehakse projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tekkinud abikõlblike kulude alusel.»; 37) paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 15 lõikes 6 asendatakse sõna «elluviimislepingus» sõnadega «toetuslepingus või elluviimislepingus»; 39) paragrahvi 15 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: « (7) Lõppmakse, mille suurus on sätestatud toetuslepingus või elluviimislepingus, tehakse välisabi saajale pärast projekti lõpparuande kinnitamist ning vastavate vahendite laekumist välisabi andjalt.»; 40) paragrahvi 15 lõigetes 8–11 asendatakse sõnad «ministeerium või vahendusasutus» vastavas käändes sõnadega «vastutav ministeerium» vastavas käändes; 41) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: « (12) Välisabi väljamakseid jätkatakse, kui rikkumised on lõpetatud, puudused kõrvaldatud ja tagajärjed likvideeritud.»; 42) paragrahvi 16 lõiked 1–4 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Välisabi saaja ei esita projekti väljamakse taotlust vastutavale ministeeriumile sagedamini kui üks kord kuus. Kokkuleppel vastutava ministeeriumiga võib taotluse esitamise sagedust muuta. (2) Väljamakse taotlus peab sisaldama kõiki väljamakse taotluses näidatud perioodil projekti elluviimiseks reaalselt tehtud ja tõendatud abikõlblikke kulutusi. (3) Vastutav ministeerium esitab makseasutusele vormikohase väljamakse taotluse ning algatab väljamakse «Riigieelarve seaduse» § 32 lõike 1 alusel kehtestatud riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjas sätestatud korras (edaspidi algatab väljamakse). (4) Pärast korrektse väljamakse taotluse ja maksekorralduse või vajaliku selgituse saamist aktsepteerib makseasutus maksekorralduse 10 tööpäeva jooksul.»; 43) paragrahvi 16 lõigetes 5–8 asendatakse sõnad «ministeerium või vahendusasutus» vastavas käändes sõnadega «vastutav ministeerium» vastavas käändes; 44) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses: « § 161. Vahendite ülekandmine toetusskeemi puhul (1) Toetusskeemide vahendid kantakse üle vastavalt toetusskeemi toetuslepingus sätestatule. (2) Toetusskeemi puhul kannab makseasutus välisabi vahendid vahendusasutusele pärast vahendite laekumist välisabi andjatelt. (3) Toetusskeemi vahendusasutus esitab välisabi vahendite ülekandmiseks vastutavale ministeeriumile vahearuande. (4) Toetusskeemi vahendusasutus kontrollib, et kõik aruande aluseks olevad kulud on abikõlblikud ja kooskõlas asjakohaste õigusaktidega ning hanked on korraldatud vastavuses «Riigihangete seadusega». (5) Toetusskeemist rahastatava projekti mitterahaliste sissemaksete kogusumma võib moodustada maksimaalselt 80% omafinantseeringust ja kuni 20% toetusskeemist rahastatava projekti abikõlblike kulude kogumahust. (6) Kui makseasutus on saanud dokumentaalselt tõendatud informatsiooni riiklikult kontaktasutuselt, vastutavalt ministeeriumilt, vahendusasutuselt, kohapealse kontrolli tulemustest, auditi aruannetest või muudest dokumentidest, et vahendusasutus või toetusskeemist rahastatava projekti välisabi saaja on rikkunud toetusskeemi elluviimiseks sõlmitud halduslepingus või elluviimislepingus, käesolevas määruses või muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud välisabi kasutamise nõudeid, võib makseasutus jätta vahearuanded kinnitamata ja FMK-le edastamata, teavitades sellest viivitamatult riiklikku kontaktasutust, vahendusasutust ja vajadusel välisabi andjaid. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul kinnitab makseasutus vahearuanded ja edastab need FMK-le pärast seda, kui rikkumised on lõpetatud, puudused kõrvaldatud ja rikkumise tagajärjed likvideeritud.»; 45) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt: « § 17. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi objektiks võivad olla vastutavate ministeeriumide, vahendusasutuste, riikliku kontaktasutuse ja makseasutuse struktuuriüksused, süsteemid, protsessid ja tegevused, mis peavad tagama välisabi sihipärase kasutamise.»; 46) määrust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses: « § 171. Projektiaudit (1) Projektiauditi tegemise eesmärgiks on analüüsida ja hinnata: 1) kas projekti tegevused vastavad välisabi andmise tingimustele ja elluviimislepingus toodud eesmärkidele ning kas need on teostatud otstarbekalt ja sihipäraselt; 2) kas deklareeritud kulud vastavad välisabi saaja raamatupidamisaruannetele ja raamatupidamise algdokumentidele; 3) kas välisabi saaja poolt deklareeritud kulud on vastavuses Euroopa Liidu ja siseriiklike õigusaktidega; 4) kas välisabi saajale on välisabi makstud õigeaegselt ja ettenähtud mahus. (2) Projektiauditi objektiks võivad olla kõik välisabi kasutamist korraldavate asutuste ja välisabi saaja kuludokumentide koostamise ja menetlemisega seotud süsteemid, funktsioonid, aruandlus, välisabi ja omafinantseeringuga seotud dokumendid ning muu teave, mis on audiitoritele vajalik hinnangu andmiseks. (3) Auditeeriv asutus teostab projektiauditeid vastavalt auditeerimise tööplaanile, mis koostatakse vastavalt valimi moodustamise metoodikale. (4) Auditeeritavat teavitatakse projektiauditist ette vähemalt kaks nädalat enne auditi algust kirjalikus vormis. (5) Auditist etteteatamise nõude täitmisest võib kõrvale kalduda plaanivälise auditi ja põhjendatud kahtluste korral, kui etteteatamine võib moonutada auditi tulemust.»; 47) paragrahv 18 sõnastatakse järgmiselt: « § 18. Välisabi kasutamise järelevalve ja seire (1) Järelevalvet projektide elluviimise üle teostavad vastutav ministeerium või vahendusasutus projekti vahe-, aasta- ja lõpparuannete põhjal ning teostades välisabi saaja juures kohapealseid kontrolle. (2) Seiret finantsmehhanismide kasutamise üle teostavad riiklik kontaktasutus ja vastutav ministeerium eelisvaldkonna või põhivaldkonna ja finantsmehhanismide aastaaruannete põhjal.»; 48) määrust täiendatakse §-dega 181, 182 ja 183 järgmises sõnastuses: « § 181. Projekti vahe-, aasta- ja lõpparuanded (1) Välisabi saaja esitab vastutavale ministeeriumile välisabi andjate poolt kehtestatud vormidel inglise keeles elektrooniliselt ja paberkandjal allkirjastatuna järgmised aruanded: 1) projekti vahearuande vähemalt kolme kuu kohta; 2) projekti aastaaruande riikliku kontaktasutuse ettenähtud tähtajal; 3) projekti lõpparuande pärast projekti tegevuste lõppemist. (2) Projekti vahearuanne peab sisaldama kõiki sel perioodil projekti elluviimiseks reaalselt tehtud ja tõendatud abikõlblikke kulutusi. Jooksvate väljamakse taotlustega rahastamise puhul peab vahearuanne olema eelnevalt kaetud jooksvate väljamakse taotlustega. Vastutav ministeerium kontrollib projekti vahearuandes projekti elluviimise vastavust elluviimisplaanile, tehtud kulude abikõlblikkust ja autentsust esitatud kuludokumentidega, vajadusel nõuab välisabi saajalt täiendavat infot või aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist ning edastab kooskõlastatud projekti vahearuande vajadusel koos kuludokumentide nimekirjaga riiklikule kontaktasutusele 10 tööpäeva jooksul välisabi saajalt nõuetekohase vahearuande saamisest arvates. Riiklik kontaktasutus kontrollib projekti vahearuandes projekti elluviimise vastavust plaanitule ning edastab vahearuande ja võimalikud lisadokumendid finantsandmete kinnitamiseks makseasutusele viie tööpäeva jooksul nõuetekohase vahearuande saamisest arvates. Makseasutus edastab kontrollitud vahearuande FMK-le viie tööpäeva jooksul nõuetekohase vahearuande saamisest arvates. (3) Vastutav ministeerium edastab kooskõlastatud projekti aastaaruande riiklikule kontaktasutusele 10 tööpäeva jooksul välisabi saajalt aastaaruande saamisest arvates. Riiklik kontaktasutus edastab aastaaruande FMK-le viie tööpäeva jooksul nõuetekohase aastaaruande saamisest arvates. (4) Vastutav ministeerium edastab kooskõlastatud projekti lõpparuande riiklikule kontaktasutusele mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast lõpparuande saamist välisabi saajalt. Riiklik kontaktasutus kontrollib projekti lõpparuande alusel projekti eesmärkide saavutamist, lisab lõpparuandele omapoolse arvamuse ning edastab selle finantsandmete kinnitamiseks makseasutusele viie tööpäeva jooksul nõuetekohase lõpparuande saamisest arvates. Makseasutus edastab kontrollitud lõpparuande FMK-le viie tööpäeva jooksul nõuetekohase lõpparuande saamisest arvates. § 182. Toetusskeemi vahe-, aasta- ja lõpparuanded (1) Vahendusasutus esitab vastutavale ministeeriumile välisabi andjate poolt kehtestatud vormidel inglise keeles elektrooniliselt ja paberkandjal allkirjastatuna järgmised aruanded: 1) toetusskeemi vahearuande vähemalt kolme kuu kohta; 2) toetusskeemi aastaaruande riikliku kontaktasutuse ettenähtud tähtajal; 3) toetusskeemi lõpparuande pärast toetusskeemi tegevuste lõppemist. (2) Toetusskeemi vahearuanne peab sisaldama kõiki sel perioodil toetusskeemi elluviimiseks reaalselt tehtud ja tõendatud abikõlblikke kulutusi. Vastutav ministeerium kontrollib toetusskeemi vahearuandes toetusskeemi elluviimise vastavust elluviimisplaanile ja kõikide tehtud kulude abikõlblikkust, vajadusel nõuab vahendusasutuselt täiendavat infot või aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist ning edastab kooskõlastatud toetusskeemi vahearuande riiklikule kontaktasutusele 10 tööpäeva jooksul vahendusasutuselt nõuetekohase vahearuande saamisest arvates. Riiklik kontaktasutus kontrollib toetusskeemi vahearuandes toetusskeemi elluviimise vastavust plaanitule ning edastab selle finantsandmete kinnitamiseks makseasutusele viie tööpäeva jooksul nõuetekohase vahearuande saamisest arvates. Makseasutus edastab kontrollitud vahearuande FMK-le viie tööpäeva jooksul nõuetekohase vahearuande saamisest arvates. (3) Vastutav ministeerium edastab kooskõlastatud toetusskeemi aastaaruande riiklikule kontaktasutusele 10 tööpäeva jooksul vahendusasutuselt aastaaruande saamisest arvates. Riiklik kontaktasutus edastab aastaaruande FMK-le viie tööpäeva jooksul nõuetekohase aastaaruande saamisest arvates. (4) Vastutav ministeerium edastab kooskõlastatud toetusskeemi lõpparuande riiklikule kontaktasutusele mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast lõpparuande saamist vahendusasutuselt. Riiklik kontaktasutus kontrollib toetusskeemi lõpparuande alusel toetusskeemi eesmärkide saavutamist, lisab lõpparuandele omapoolse arvamuse ning edastab selle finantsandmete kinnitamiseks makseasutusele viie tööpäeva jooksul nõuetekohase lõpparuande saamisest arvates. Makseasutus edastab kontrollitud lõpparuande FMK-le viie tööpäeva jooksul nõuetekohase lõpparuande saamisest arvates. § 183. Eelis- või põhivaldkonna aastaaruanded ja aastakoosolek (1) Vastutav ministeerium esitab riiklikule kontaktasutusele eelis- või põhivaldkonna aastaaruande riikliku kontaktasutuse kehtestatud vormil inglise keeles elektrooniliselt ja paberkandjal allkirjastatuna vähemalt kaks kuud enne aastakoosoleku toimumist. (2) Riiklik kontaktasutus koostab finantsmehhanismide aastaaruanded vastutavatelt ministeeriumidelt saadud aastaaruannete alusel mõlema finantsmehhanismi kohta eraldi ning edastab need juhtkomisjonile heakskiitmiseks. (3) Juhtkomisjon kinnitab mõlema finantsmehhanismi aastaaruanded ning vajadusel teeb juhtkomisjon riiklikule kontaktasutusele ettepanekuid välisabi tulemuslikumaks kasutamiseks ja puudujääkide kõrvaldamiseks. (4) Vähemalt üks kuu enne aastakoosoleku toimumist esitab riiklik kontaktasutus juhtkomisjoni poolt kinnitatud mõlema finantsmehhanismi aastaaruanded aastakoosolekust osavõtjatele. (5) Aastakoosoleku eesmärk on teostada seiret kõigi finantsmehhanismide raames elluviidavate projektide ja toetusskeemide üle ning kinnitada riikliku kontaktasutuse poolt koostatud finantsmehhanismide aastaaruanded. (6) Aastakoosolekust võtavad osa riikliku kontaktasutuse, makseasutuse, välisabi andjate ja FMK esindajad.»; 49) paragrahv 19 sõnastatakse järgmiselt: « § 19. Välisabi hindamine (1) Välisabi hindamist võivad läbi viia sõltumatud hindajad nii välisabi taotlemise ja kasutamise ajal kui ka pärast selle lõppu. (2) Välisabi hindamise eest vastutab riiklik kontaktasutus.». Peaminister Andrus ANSIP Rahandusminister Ivari PADAR Riigisekretär Heiki LOOT