Eesti Panga President — Tagatisfondi poolt tagatavate hoiuste aruande ja Tagatisfondi kvartaliosamakse aruande kehtestamine — RTL, 76, 1316

(õ) 11.11.2008 11:30 Määrus kehtestatakse «Tagatisfondi seaduse» § 92 lõike 2 punkti 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile ning aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord. § 2. Määruse kohaldamine Käesoleva määrusega kehtestatud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja need krediidiasutuse filiaalid, mille asukohamaa hoiuste tagamise skeemi kohaselt tagatakse hoiused Tagatisfondi seadusega sätestatud määradest väiksemas ulatuses (edaspidi krediidiasutus). 2. peatükk ARUANDED, NENDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ESITAMINE § 3. Aruanded Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded: 1) «Tagatisfondi poolt tagatavate hoiuste aruanne» koodiga 236 (lisa 1); 2) «Tagatisfondi kvartaliosamakse aruanne» koodiga 237 (lisa 2). § 4. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad (1) Paragrahvis 3 nimetatud aruannete aruandeperioodiks on kvartal. (2) Paragrahvis 3 nimetatud aruanded esitatakse kümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu. § 5. Aruannete esitamine (1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat». (2) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded. (3) Aruandevaldkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne. 3. peatükk ANDMEVAHETUSE TURVAMINE § 6. Andmevahetuse korraldamine (1) Aruandekohustuslase juhtorgan määrab aruandluskohustuse täitmise eest vastutava aruandekohustuslase esindaja (edaspidi vastutav esindaja), kelle ülesandeks on tagada aruandekohustuslase võtmepaari ja aruannete esitamisel vahetatud andmete käideldavus. (2) Aruandekohustuslane esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt viiendal päeval lõikes 1 nimetatud aruandekohustuslase juhtorgani otsuse tegemisest kinnitatud koopiad aruandekohustuslase juhtorgani otsusest vastutava esindaja määramise kohta koos koopiaga vastutava esindaja isikut tõendavast dokumendist või selle dokumendi kannetega lehekülgedest. (3) Vastutava esindaja muutumisel või vastutava esindaja andmete muutumisel teavitab aruandekohustuslane Finantsinspektsiooni muudatustest viie pangapäeva jooksul muudatuste toimumisest või nendest teada saamisest ning esitab lõikes 2 nimetatud dokumendid. (4) Vastutav esindaja tekitab aruandekohustuslase aruannete esitamiseks vajaliku §-s 7 nimetatud võtmepaari (edaspidi võtmepaar), organiseerib selle kasutamise aruandekohustuslase aruandeid edastava töötaja (edaspidi volitatud töötaja) poolt ja edastab avaliku võtme Finantsinspektsioonile. (5) Aruandekohustuslase edastatud avaliku võtme hoidmiseks ja §-s 8 sätestatud ülesannete täitmiseks määrab Finantsinspektsioon oma töötaja (edaspidi võtmehaldur). (6) Aruandekohustuslase võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Finantsinspektsioonile avaldada ainult volitatud töötaja või vastutav esindaja. (7) Aruandekohustuslane allkirjastab elektrooniliselt edastatavad andmed isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Finantsinspektsioonile. (8) Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele. § 7. Võtmepaar (1) Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest digitaalallkirja seaduse § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega. (2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti. (3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma aruandekohuslase kood, sõna «aruandlus», volitatud töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev. (4) Võtmepaare tuleb muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. (5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus. § 8. Võtmete vahetus (1) Esimesel võtmete vahetamisel aruandekohustuslase vastutav esindaja ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed. (2) Edaspidisel korralisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, allkirjastades need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades vastaspoole avalikku võtit. (3) Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus, volitatud töötaja isikuandmed ning sõrmejäljed ja võtmete vahetuse läbiviinud isikute andmed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja. (4) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teatatakse juhtunust viivituseta vastaspoolele ning tekitatakse uued võtmepaarid ja avalikud võtmed vahetatakse aruandekohustuslase vastutava esindaja ja võtmehalduri kohtumisel. (5) Kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada. § 9. Isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel (1) Finantsinspektsioon tuvastab aruande esitaja isikusamasuse igakordselt. (2) Aruannete esitaja isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel toimub avaliku võtme ja sõrmejälje alusel. (3) Finantsinspektsioon registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel: 1) volitatud töötaja nime; 2) volitatud töötaja sõrmejälje; 3) aruandekohustuslase nime; 4) aruande esitamise aja; 5) aruande koodi. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 10. Määruse kehtetuks tunnistamine Eesti Panga presidendi 18. juuni 2002. a määrus nr 8 «Krediidiasutuste aruanded Tagatisfondi tagatavate hoiuste ja Tagatisfondi kvartaliosamaksete kohta» (RTL 2002, 69, 1087; 2004, 69, 1140) tunnistatakse kehtetuks. § 11. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a. President Andres LIPSTOK Eesti Panga presidendi 1. oktoobri 2007. a määruse nr 11 «Tagatisfondi poolt tagatavate hoiuste aruande ja Tagatisfondi kvartaliosamakse aruande kehtestamine» lisa 1 TAGATISFONDI POOLT TAGATAVATE HOIUSTE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruanne hõlmab kõiki krediidiasutuse poolt kaasatud hoiuste ja hoiustega seotud vahekontode aruandeperioodi lõpu jääke. Hoius on aruande mõistes hoiustaja arvelduslepingust tulenev nõue kontopidajaks oleva krediidiasutuse vastu, hoiustaja arveldus- või laenulepingust tulenev nõue laenusaajaks oleva krediidiasutuse vastu või krediidiasutuse poolt välja antud mittevõõrandatav hoiusesertifikaat. Hoiusega seotud vahekonto on aruande mõistes summa, mille ülekandmiseks hoiustaja või muu selleks õigustatud isik on oma arvel andnud vastava maksekäsundi, kuid mida krediidiasutus ei ole aruandeperioodi viimase pangapäeva lõpu seisuga täitnud. 2. Üldnõuded andmete summeerimisele Ühe reana tuleb näidata nende hoiuste ja hoiustega seotud vahekontode jäägid, mille identifikaatorid langevad kokku. 3. Aruanderea struktuur 1) hoius, 2) klient, 3) hoiuste suuruse vahemik, 4) hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus, 5) hoiuste arv, 6) USD-s nomineeritud hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus, 7) USD-s nomineeritud hoiuste arv, 8) juriidilisest isikust kliendi suurus, 9) kvartaliosamakse arvutamise aluseks olevate hoiuste jääk. 1) Hoiuse liigi identifikaatorid Hoius 1 Hoiustega seotud vahekontod 2 2) Kliendi identifikaatorid Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing 14 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Määramata 11 Identifikaatori 14 «Konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing» all näidatakse ainult aruande valdkonda ja aruandva krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud. Identifikaator 8 «Muu äriühing» ei hõlma identifikaatori 14 all näidatud äriühinguid. Identifikaatorit 11 «Määramata» kasutatakse ainult hoiustega seotud vahekontode puhul, kui klient ei ole identifitseeritav. 3) Hoiuse suuruse vahemiku identifikaatorid kuni 9 1 10 – 40 000 2 40 001 – 70 000 3 70 001 – 100 000 4 100 001 – 150 000 5 150 001 – 200 000 6 200 001 – 313 000 7 Üle 313 000 8 Määramata 9 Vahemikud on antud Eesti kroonides. Identifikaatorit 9 «Määramata» kasutatakse ainult hoiustega seotud vahekontode puhul, kui vahekontodel näidatud summade suuruste vahemikud ei ole identifitseeritavad. 4) Hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus Hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus on aruandereal näidatud klientide hoiuste või hoiustega seotud vahekontode jääk lepingulises väärtuses ilma tekkepõhise intressita Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas nomineeritud hoiuste jääk arvutatakse ümber Eesti kroonidesse aruandeperioodi lõpul kehtiva Eesti Panga päevakursi alusel. 5) Hoiuste arv Siin näidatakse aruandereal esitatud hoiuste jääkide summas sisalduvate hoiuste arv. Juhul kui ühe kliendi poolt on avatud mitu sama- või eriliigilist hoiust, käsitletakse neid ühe hoiusena. Hoiust, mille jääk aruandeperioodi lõpu seisuga on 0 või ümardub nulliks, hoiuste arvu hulka ei arvata. Hoiustega seotud vahekontosid ei arvata hoiuste arvu hulka ja nende puhul tuleb märkida hoiuste arvuks 0 (null). 6) USD-s nomineeritud hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus Siin näidatakse aruanderea neljandas veerus sisalduv USD hoiuste või USD hoiustega seotud vahekontode jääk lepingulises väärtuses ilma tekkepõhise intressita Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. USD-s nomineeritud hoiuste jääk arvutatakse ümber Eesti kroonidesse aruandeperioodi lõpul kehtiva Eesti Panga päevakursi alusel. Kui aruanderea neljandas veerus ei sisaldu USD hoiuste või USD hoiustega seotud vahekontode jääki, märgitakse USD-s nomineeritud hoiuste jäägiks 0 (null). 7) USD-s nomineeritud hoiuste arv Siin näidatakse aruanderea viiendas veerus sisalduv ja kuuendas veerus esitatud USD-s nomineeritud hoiuste jääkide summas sisalduvate hoiuste arv. Juhul kui ühe kliendi poolt on avatud USD-s mitu sama- või eriliigilist hoiust, käsitletakse neid ühe hoiusena. Hoiust, mille jääk aruandeperioodi lõpu seisuga on 0 või ümardub nulliks, hoiuste arvu hulka ei arvata. USD-s nomineeritud hoiustega seotud vahekontosid ei arvata hoiuste arvu hulka ja nende puhul tuleb märkida hoiuste arvuks 0 (null). Käesoleva identifikaatori väärtuseks märgitakse 0 (null) ka siis, kui aruanderea neljandas veerus ei sisaldu USD-s nomineeritud hoiuseid. 8) Juriidilisest isikust kliendi suuruse identifikaatorid Juriidilisest isikust suurklient 1 Muu klient 2 Juriidilisest isikust suurkliendiks on juriidiline isik vastavalt «Tagatisfondi seaduse» § 30 lõikele 5. Kui juriidilisest isikust kliendi suuruse hindamisel kasutatavaid näitajaid ei ole võimalik määratleda, näidatakse ta identifikaatori 2 «Muu klient» all. 9) Kvartaliosamakse arvutamise aluseks olevate hoiuste jääk Siin näidatakse hoiuste tagamise osafondi tehtava kvartaliosamakse arvutamise aluseks olevate hoiuste ja hoiusega seotud vahekontode jääk lepingulises väärtuses ilma tekkepõhise intressita Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Nimetatud hoiuste hulka kuuluvad kõigi riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingute, muude äriühingute, mittetulundusühingute, eraisikute ja määramata klientide hoiused ning hoiustega seotud vahekontod, v.a juriidilistest isikutest suurklientide hoiused ja vahekontod. Kui klient kuulub krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi või on juriidilisest isikust suurklient, siis märgitakse käesoleva välja väärtuseks 0 (null). Eesti Panga presidendi 1. oktoobri 2007. a määruse nr 11 «Tagatisfondi poolt tagatavate hoiuste aruande ja Tagatisfondi kvartaliosamakse aruande kehtestamine» lisa 2 TAGATISFONDI KVARTALIOSAMAKSE ARUANNE 1. Aruande valdkond Tagatisfondi poolt tagatavate hoiuste aruande põhjal arvutatud kvartaliosamakse. 2. Aruanderea struktuur 1) osamakse määr 2) kvartaliosamakse 1) Osamakse määr Tagatisfondi nõukogu poolt kinnitatud osamakse määr esitatuna formaadis määr jagatud sajaga (m/100). 2) Kvartaliosamakse Kvartaliosamakse arvutatakse Tagatisfondi poolt tagatavate hoiuste aruande alusel ja esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Õiend Parandatud kirjaviga määruse metaandmete pealkirjas.