Anija Vallavolikogu — Anija valla arengukava korrigeerimine — KO, 159, 1878

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7, haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja § 70 lg 1 alusel ning seoses arengukava arengustrateegia ja tegevuskava muudatustega, Anija Vallavolikogu m ä ä r a b : 1. Kinnitada Anija valla arengukava arengustrateegia ja tegevuskava aastateks 2007-2013 (lisatud). 2. Määruse kohta võib 30 päeva jooksul määruse teada saamisest esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 3. Määrus jõustub 30.09.2007.a. Volikogu esimees Jaanus KALEV Kinnitatud Anija Vallavolikogu 27.09.2007 määrusega nr 66 ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2007 - 2013 SISSEJUHATUS Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele (KOKS § 37 lg 1). Käesolev Anija valla arengukava aastateks 2007 - 2013 sätestab valla pikema aja arengusuunad ja prioriteedid, sisaldades endas erinevate huvigruppide koostöös sõnastatud visiooni, strateegilisi eesmärke ning strateegiat nende eesmärkide saavutamiseks kuni aastani 2013. Arengukava lahutamatu osa on « Anija vallavalitsuse tegevuskava aastani 2010», mis sätestab tegevused arengustrateegia elluviimiseks aastatel 2007-2010. Tegevuskava sisaldab tegevuste rahastamisvajaduste jagunemist aastate lõikes. Seega tuleb valla tegevuskavas esitatud tegevusi käsitleda tegevusvajadustena, mis on vajalik arengustrateegia realiseerimiseks, kuid mille konkreetne elluviimise aeg ja rahastamise katteallikad sõltuvad avanevatest võimalustest ning iga järgeva aasta konkreetsed elluviidavad tegevused täpsustatakse ja määratletakse koos iga-aastase valla eelarve koostamisega. Arengukava on aluseks Anija valla muutumisel arenenud ning vallaelanikele igakülgselt turvaliseks vallaks. I ANIJA VALLA ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS 1. VÄLISKESKKONNA MÕJUTEGURID Oma arengu kavandamisel tuleb Anija vallal arvestada välikeskkonnast tulenevate mõjuteguritega, mis järgneva 6 aasta jooksul võivad kujundada siinset elu. Neist kolm põhilist on: - elanike ja ettevõtluse väljavool Tallinnast - Eesti Euroopa Liidus - struktuurfondid ja seadlusandlus - Euroopalike väärtushinnangute juurutamine ühiskonnas Anija valla rahvaarvu on keeruline prognoosida asjaolu tõttu, et sisseränne toimub paikadesse, kus elu- ja liikumistingimused on paremad, kus suudetakse luua uusi atraktiivseid elamualasid. Kaasajal täheldatav sisseränne on seotud eelkõige suvilapiirkondade või Kehra linna korrusmajadega, samuti uute elamupiirkondade arendamisega. Toimumas on tootmisettevõtete ümberpaiknemine Tallinnast linna lähiümbrusesse, kui logistiliselt sobivamatesse paikadesse. Tööstuse arenguks on vallas olemas soodsad tingimused Kehras (raudtee, tööstuse arenguks vaba maa, muud kommunikatsioonid). Edasist arengut ja eriti uute tööstusettevõtete Kehrasse tulekut pärsib hetkel kõige enam vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu nappus kohapeal. Lähtuvalt Maastrichti lepingus (01.11.1992) püstitatud ülesandest, saavutada ühtlane majanduslik ja sotsiaalne arengutase kogu Euroopas, on Eesti jaoks Euroopa Liidu liikmena avatud struktuurfondid: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Põllumajanduse Nõuande- ja Tagatisfond (EAGGF), Ühtekuuluvusfond. Lisaks jäävad lähiaastateks avatuks veel ka liitumisläbirääkimise perioodil funktsioneerinud eelstruktuurfondid – ISPA, PHARE JA SAPARD. Teatud määral vajab ühtlustamist Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadusandlus, mis võib muuta nõudeid ja norme kõikvõimalikes eluvaldkondades. Euroopa Liidu liikme staatus loob eeldused ka inimeste väärtushinnangute muutumisel «euroopalikumaks». See tähendab elu- ja looduskeskkonna kvaliteedi ja puhtuse ning sotsiaalse tasakaalustatuse väärtustamist. Üha rohkem järgitakse oma tegevustes säästliku arengu printsiipi. KOKKUVÕTTEKS. Valla arengusihtide seadmisel tuleks arvestada globaalses mastaabis toimuvaga. Kuivõrd neid arengutrende on väiksel Eestil sisuliselt võimatu muuta, siis tuleb kasutada kohanevat strateegiat, püüdes globaalseid arenguprotsesse võimaluse piires teadvustada ja vältida vallas arengusuundi, mis võiksid tuua tulevikus kaasa negatiivseid tagajärgi. 2. ANIJA VALLA SWOT-ANALÜÜS JA ARENGUEELDUSED HETKEOLUKORRA TUGEVAD KÜLJED Nr Teguri nimetus Võimalik positiivne mõju 1 Soodne asend ja head ühendusvõimalused Tallinnaga Kehras (raudtee, ühendusteed) Elanike töövõimaluste avardumine, uute asukate sisseränne 2 Soodsad tingimused tööstuse arenguks Kehras (raudtee jms) Uute tööstusettevõtete tulek, elanike töövõimaluste laienemine 3 Heade eeldustega põllumajanduspiirkond Põllumajandusettevõtluse areng, töövõimaluste avardumine maapiirkonnas, maapiirkondade asustuse säilimine 4 Looduslik potentsiaal (metsad, Kõrvemaa maastik, veekogud) Vaba aja veetmise ja puhketeenuste areng, turismi areng, teenindusettevõtluse areng 5 Piisavalt maad elamuehituseks Uute elanike sisseränne, valla tulubaasi kasv 6 Turvaline elukeskkond (kuritegevust vähe) 7 Külakeskuste arengu hoogustumine Elanike väljarände vähenemine, maksujõuliste asukate jäämine valda, valla elanikonna suurenemine HETKEOLUKORRA NÕRGAD KÜLJED Nr Teguri nimetus Võimalik negatiivne mõju 1 Vähe vaba aja veetmise võimalusi (puudub kino, noorte vaba aja veetmise võimalusi vähe, Tallinna võimalused piisavalt kaugel, külades vähe vabaõhuürituste korraldamise kohti jt) Vald ei ole elu- ja reisi sihtkohana atraktiivne, kaubanduse ja teeninduse areng on pärsitud, mõjuriks noorte piirkonnast lahkumiseks, suurendab noorsooprobleeme 2 Kommunikatsioonivõrgud ja infrastruktuur vananenud (vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, küttevõrgud, tänavad jt) Elukeskkonna kvaliteet langeb, perspektiivselt suur koormus vallaeelarvele, seoses sellega teiste eluvaldkondade alafinantseeritus 3 Hariduskeskkond vähe atraktiivne Noored lahkuvad teistesse koolidesse, noored pered lahkuvad piirkonnast, uued võimalikud asukad jäävad tulemata 4 Puuduvad arvestatavad turismiatraktsioonid Turistide hulk ei suurene, töövõimalused ei parane 5 Ääremaade külade ühistranspordiprobleemid ja teenuste halb kättesaadavus (liikumisvõimalused valla keskuse ja külade vahel välja arendamata) Ääremaade külade elanikkond väheneb, uued, maksujõulised asukad jäävad saabumata, valla elanikkond väheneb 6 Kehra tselluloosi- ja paberi vabrikust lähtuvad negatiivsed keskkonnamõjud (miljöö, spetsiifiline lõhn) Pidurdab uuselamuehituse arengut, võimalikud maksujõulised uusasukad valivad elukohaks teise piirkonna, osa elanikke rändab välja, valla elanikkond väheneb 7 Vabriku kõrval asuva töölisasula maine Kinnisvarahinnad suhteliselt madalad, vaesema toimetulekuraskustega elanikkonna sisseränne Tallinnast, sotsiaalsete probleemide ja sotsiaalhooldekulude suurenemine VÄLISKESKKONNA VÕIMALUSED Nr Teguri nimetus Võimaldab 1 Euroopa Liidu struktuuriabi Eestile Võimaldab parandada investeeringutoetuste abil kohaliku infrastruktuuri (teed, tänavad, kommunikatsioonid, hooned jm) kvaliteeti 2 Inimeste mobiilsuse suurenemine, väärtushinnangute muutumine (säästev areng, looduslik mitmekesisus, keskkonnapuhtus, pendelränne jms) Võimaldab pakkuda vallas elukohta uutele linnastunud aladelt väljarändavatele elanikele, pakkuda puhke ja vaba aja veetmisteenuseid looduses jm VÄLISKESKKONNA OHUD Nr Teguri nimetus Ohustab 1 Elanikkonna vananemine Sotsiaalsfääri kulude kasv, tööjõu ja maksumaksjate arvu vähenemine, omavalitsuse tulubaasi vähenemine, maksukoormuse kasv 2 Globaalse majanduskeskkonna halvenemine (terrorism, sõda jms) Välisinvesteeringute vähenemine, investorite ja tööstustootmise lahkumine, tööpuuduse järsk kasv, sotsiaalabi järsk suurenemine, valla tulubaasi kahanemine 3 Valla territooriumi «kõrvalejäämine» nö Tallinna otsese tagamaa suurenemise «II lainest» Eluasemeehituse madal areng, investeeringute sissevoolu vähesus, töövõimaluste vähesus, valla tulubaasi vähenemine 4 Riigi regionaalpoliitika jätkuv olukord Valla tulubaasi nõrkus, omavahenditest madala investeerimisvõime jätkumine ARENGUEELDUSTE KOKKUVÕTE Anija valla olulisemateks tugevusteks on suhteliselt soodne asend liiklusmagistraalide ja Tallinna linnastu suhtes, mis peaks andma head eeldused nii investeeringute sissevooluks ja ettevõtluse arenguks, kui ka uue, maksujõulise elanikkonna, sisserändeks. Tugevatest külgedest soodustab seda ka hea looduslik potentsiaal (suured metsamassiivid, veekogud, Kõrvemaa maastik), mis on eelduseks turismi arengule ning ka heade põllumajandustingimuste (maa) olemasolu, mis on heaks eelduseks maamajanduse arengul. Siiski ei ole valla nimetatud tugevad küljed seni tinginud ei ettevõtluse ega elamuehituse märgatavat arengut. Probleeme (nõrku külgi), mis seda pärsivad, on palju ja need on suhteliselt kaalukad. Peamiseks probleemiks piirkonnale on Kehra linna kui keskuse vähene areng nii piirkonna teeninduskeskusena kui elukeskkonnana. Vähe on võimlusi vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks. Puudub piisavalt toitlustus- ja majutusettevõtteid ning arvestatavad turismiatraktsioonid, samuti vallasisene transport külade ning valla keskuse vahel. Uuendamist vajavad enamik kommunikatsioone ja ühiskondlikke hooneid. Vähetähtsad ei ole ka Kehra tselluloositehasest lähtuvad negatiivsed mõjud (intensiivne ja ebameeldiv lõhn) ja Kehra kui tehase töölisasula maine. Valla maapiirkondade arengut pärsivad nii nõrgalt arenenud külakeskused kui ka teede halb olukord ja kommunikatsioonide halb kvaliteet või puudumine. Eesti omavalitsustel ja sh ka Anija vallal on võimalused EL struktuuriabi toel parandada infrastruktuuri kvaliteeti ja elavadada kohalikku arengut. See eeldab eelarvevahendite otstarbekat kasutamist. Oluline on suunata kõik võimalused kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi parandamisele, et muuta vald atraktiivsemaks elu- ja ettevõtluskohana, mis omakorda tooks juurde nii uusi elanikke väljaspoolt, kui ka väldiks praeguse elanikkonna väljarännet ja tasakaalustaks rahvastiku madalast iibest tulenevaid ohte. Eesti elanikkonna ja eriti Tallinna linnastu elanikkonna elatustaseme tõus soodustab üha enam linnastunud aladelt väljarännet ja Anija vald konkureerib uute asukate osas kõigi teiste Harjumaa ja Eesti omavalitsustega. Oluline on aidata igati kaasa Kehrasse või selle lähialadele uute, olulist tööhõivet pakkuvate tootmisetevõtete loomisele, vähendamaks riske, mis seonduvad piirkonna suurima tööandja - Kehra tselluloosi- ja paberivabriku võimaliku seiskumisega. II VALLA ARENGUMUDEL 1. ARENGUPÕHIMÕTTED Anija valla arengumudel põhineb valla arengueelduste (sisemiste tugevuste ja väliste võimaluste) realiseerimisel, arvestades alljärgnevaid põhimõtteid: Jätkusuutlikkus – valla elujõu ja elanike elukvaliteedi areng toetab piirkonna põhiliste väärtuste- loodusliku keskkonna, kultuuripärandi ja traditsioonide säilimist ja säästlikku arengut; Koostöö – avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistööst tuleneva sünergia genereerimine valla ühtse identiteedi võimendamisel ja valla tasakaalustatud ning efektiivse arengu tagamisel; Innovaatilisus – uute ideede ja lahenduste väljatöötamise, kasutuselevõtu ning levitamise toetamine, mis on suunatud valla konkurentsivõime kasvule ja elanike elukvaliteedi parandamisele; infrastruktuuri arendamine asumite vahetusse lähedusse tootmise arendamiseks ja partnerluspõhimõtete alusel Euroopa struktuurfondide (PPP) abiga kasvulava loomine uute tehnoloogiliste ja kõrgekvaliteedilise tööjõu väljaarendamiseks; Demokraatia – kõigile elanikele ja rahvusrühmadele võimaluste tagamine valla elus aktiivselt osalemiseks ning positiivsete muutuste esilekutsumiseks. 2. VALLA ARENGU ÜLDEESMÄRK JA STRATEEGILISE ARENGU VÕTMEVALDKONNAD Anija valla arengu üldeesmärgiks on: VALLA ELANIKE KÕRGE ELUKVALITEET Elanike elukvaliteet väljendub jätkusuutlikus majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurilises arengus, puhtas elukeskkonnas, tagatud sotsiaalses turvalisuses, heas tervises, inimeste kindlustundes homse suhtes. Üldeesmärgi saavutamise tuvastamiseks võib rakendada mitmesuguseid elanike elukvaliteeti iseloomustavaid indikaatoreid, nagu inimeste sissetulekute muutus, töötuse tase, elanike eluiga, sündivus, rändesuunad, elanike rahulolu (küsitlus) jpt ning nende muutust võrreldes naaberomavalitsuste, maakonna ja Eesti keskmiste näitajatega. Anija vallavalitsuse arendustegevuse peamiseks ülesandeks, mis on käsitletav ka omavalitsuse missioonina, on: VALLA ELANIKE HEAOLU PARANDAMINE JA VALLA MAJANDUSLIKU ELUJÕU NING KONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE Valla majanduslik elujõud ja konkurentsivõime ning selle läbi ka valla elanike heaolu kasvu üheks olulisemaks eelduseks on tööealise ja töövõimelise elanikkonna osakaalu suurenemine omavalitsuse territooriumil. Jätkuvalt madala sündivuse taustal on maapiirkonna kohaliku omavalitsuse ees seisvaks ülesandeks tagada kohalike elanike jäämine piirkonda ning luua atraktiivsed tingimused tööealise ja töövõimelise elanikkonna sisserändeks peamiselt linnastunud aladelt (peamiselt Tallinn ja tema lähiümbrus). Nimetatud ülesannete täitmisel on oluline edu saavutada alljärgnevates strateegilistes tegevussuundades (võtmevaldkondades), mis on: - Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamine - Kohaliku arengupotentsiaali tugevndamine (töövõimaluste mitmekesistamine, uute töökohtade loomine, maa- ja puhkemajanduse parandamine) - Kohaliku kogukonna arendamine 3. VALLA ARENGUVISIOON AASTAKS 2013 Anija vald on kvaliteetse elukeskkonnaga, soodsa ettevõtluskliimaga ja majanduslikult mitmekesine, atraktiivsete puhke- ja turismivõimalustega, elujõulise kogukonnaga, jätkusuutlikult arenev omavalitsus, kus paikneb Ida-Harju tõmbekeskus Kehra. Vallas on välja arendatud kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur. Kultuuriliselt aktiivses seltsitegevusega kogukonnas on elanikele tagatud kvaliteetne haridus, mitmekülgsed rakendusvõimalused ja sotsiaalne turvatunne. Finantseerimisvajaduste koondtabel Tabel B (lk 26) 4. ARENGUSTRATEEGIA Käesolev peatükk sätestab konkreetsed arengusuunad (võtmevaldkonnad) ja meetmed (alaeesmärgid ja ülesanded) Anija valla strateegiliste arengusuundade (võtmevaldkondade) lõikes, mis on vajalikud valla arengu üldeesmärgi (p 2) ja arenguvisiooni (p 3) realiseerimiseks (Joonis 1 lk 23). VÕTMEVALDKOND I: Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamine Inimeste elu- ja tööpaiga valikul on põhiliseks teguriks piirkonna majandusliku ja sotsiaalse infrastruktuuri olukord, ümbritseva keskkonna puhtus ja üldine miljöö ning kohaliku arengu jätkusuutlikkus. Antud võtmevaldkonna sihiks on Anija valla elukeskkonna ja avalike teenuste kvaliteedi parandamine ning omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine. Atraktiivse elukeskkonna loomiseks Anija vallas on vajalik kvaliteetsete ja atraktiivsete haridusvõimaluste väljaarendamine, mitmekesiste kultuuri ja spordi (aktiivse vaba aja veetmise) võimaluste väljaarendamine, kvaliteetsete sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste väljaarendamine, kaasaegse tehnilise infrastruktuuri (teed-tänavad, ühisveevärk- ja kanalisatsioon, elektrivarustus, kommunikatsioonivõimalused, ühistransport) väljaarendamine. Samuti on vajalik valla üldise miljööväärtuse parandamine ja elukeskkonna turvalisuse tagamine. Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamiseks ja haldamiseks on vajalik valla efektiivse ja eduka juhtimissüsteemi väljaarendamine. EESMÄRGID JA MEETMED AASTANI 2013 E 1.1: Kvaliteetsed ja atraktiivsed haridusvõimalused Lasteaiateenus ja alusharidus Strateegilised arengusuunad Koolieelsete lasteasutuste missiooniks on laste kasvatamine, õpetamine ning kooliks ettevalmistamine. Lasteaed on oma tegevusega toeks lastevanematele oma professionaalse nõuga. Koolieelsete lasteasutuste arengu prioriteetideks on varase keelekümbluse rakendamine koos alushaiduse omandamiseks. Selleks: - uuendatakse koolieelsete lasteasutuste materiaal-tehniline baas - liigutakse lasteaiaõpetaja ja kooliõpetaja palgasüsteemi võrdsustamise suunas - arendatakse välja haridustöötajate motivatsioonisüsteem - soodustatakse lasteaiateenuse kättesaadavust omavalitsuse äärealade elanikkonnale - suurendatakse lasteaedade hoolekogude rolli lasteaedade juhtimises ja arendamises - võimaldatakse lasteaiateenust erivajadustega lastele Omavalitsus toetab lasteaedade arengukavade koostamist ja elluviimist. Ülesanded (meetmed) : Ü 1.1.1 Lasteasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine Ü 1.1.2 Laste arenguvõimaluste mitmekesistamine Ü 1.1.3 Pedagoogide motiveerituse parandamine Üldharidus Strateegilised arengusuunad Üldhariduse missiooniks on toetada muutuvas maailmas toimetuleva väärika isiksuse kujunemist. Üldhariduse arengu prioriteetideks on kaasaja nõuetele vastavate õpitingimuste loomine koolides, koolide jätkusuutlikkuse tagamine ja keelekümbluse aktiivne rakendamise Kehra Gümnaasiumi vene õppekeele osas. Selleks: - uuendatakse koolide õpikeskkond kaasaja nõuetele vastavaks, mis muudab Anija valla haridusvõimalused atraktiivsemaks ja aitab kaasa koolide jätkusuutlikkusele - luuakse pedagoogide arendus-, motivatsiooni-, adapteerimis- ja palgasüsteem (personalipoliitika), mis aitab kaasa koolide jätkusuutlikkuse tagamisele, vajaliku personali, pedagoogide kvalifikatsiooni ja õppetöö kvaliteedi olemsolule - jätkatakse hilise keelekümbluse edasiarendamist ja luuakse varase keelekümbluse võimalused Kehra Gümnaasiumis, mis tagab riikliku hariduspoliitika elluviimise, et õpilased oleksid konkurentsivõimelised jätkamaks võimetekohast haridusteed gümnaasiumis või kutsekoolis ja kõrgkoolis - luuakse õpilastele kohustusliku põhihariduse omandamiseks vajalikud tugisüsteemide võimalused, et toetada õpilasi võimetekohase hariduse omandamisel - täiustatakse õpilastransporti, et Anija valla ja teiste piirnevate valdade õpilased eelistaksid olemasolevate Anija koolide haridusteenust - rajatakse lasteaed-algkool Anija külla koos Eesti riigiga - säilitatakse Kehra Gümnaasiumi venekeelne osa Omavalitsus toetab koolide arengukavade koostamist ja elluviimist. Ülesanded (meetmed): Ü 1.1.1 Haridusasutuste õpikeskkonna uuendamine, jätkusuutlikkuse ja atraktiivsuse tagamine Ü 1.1.2 Pedagoogide arendus-, motivatsiooni-, adapteerimis- ja palgasüsteemi väljatöötamine Ü 1.1.3. Keelekümbluse arendamine Kehra Gümnaasiumis Ü 1.1.4 Õppekasvatustöö tugisüsteemide mitmekesistamine Ü 1.1.5 Õpilastranspordi täiustamine Ü 1.1.6 Anija lasteaed-algkooli rajamine Ü 1.1.7 Haridusasutuste võrgu optimeerimine Huviharidus Strateegilised arengusuunad Valla üheks prioriteediks on huvialaharidusvõimaluste mitmekesistamine (sh mitteeestlastele). Selleks: - toetatakse Kehra Kunstidekooli arengut - toetatakse koolide, Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskuse ning rahvamajade juures tegutsevate huvialaringide tegevust Kehra Kunstidekooli arengu prioriteediks on kaasaegse eelprofessionaalse muusika- ja kunstialase alghariduseteenuse väljaarendamine, pakkudes teenust ka väljapoole Anija valda. Lisaks on kooli tegevuse prioriteetideks aktiivne osalemine piirkonna kultuurielu organiseerimisel ja eri rahvusrühmade integreerimisel eesti ühiskonda. Suurendatakse teenuste mahtu täiskasvanutele. Ülesanded (meetmed): Ü 1.1.1 Haridusasutuste õpikeskkonna uuendamine, jätkusuutlikkuse ja atraktiivsuse tagamine Ü 1.1.2 Pedagoogide arendus-, motivatsiooni-, adapteerimis- ja palgasüsteemi väljatöötamine Ü 1.1.3 Kunsti- ja muusikaalase hariduse edasiarendamine E 1.2: Vallaelanike vajadusi rahuldavad mitmekesised ja kvaliteetsed kultuuri- ja spordi (aktiivse vaba aja veetmise) võimalused Kultuur Strateegilised arengusuunad Kultuurivaldkonna arengu prioriteetideks on professionaalse ja rahvakultuuri elujõu ning vallaelanikele mitmekesiste kultuurivõimaluste kättesaadavuse tagamine. Selleks: - renoveeritakse ja laiendatakse Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskust - arendatakse külarahvamajad Alavere ja Voose külades multifunktisonaalseteks kultuuri- ja külaelukeskusteks - säilitatakse Anija külas kohaliku kultuuri- ja külaelukeskuse (sh raamatukogu) funktsioonid Anija mõisa baasil - arendatakse raamatukogud välja multifunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks - toetatakse valla rahvakultuuri valdkonnas tegutsevate kollektiivide ja MTÜ-de tegevust Olemasolevate kultuuriasutuste areng Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskuse arenguprioriteediks on ülevallaliste ja teiste suurürituste korraldamine. Kavandatakse kultuurikeskuse hoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine. Alavere Rahvamaja arenguprioriteediks on rahvamaja polüfunktsionaalseks külaelukeskuseks väljaarenemine. Suurendatakse noortele suunatud tegevust (kohalik noortekeskus). Arendatakse välja päevakeskuse funktsioonid. Vajalik on rahvamaja hoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine. Voose Rahvamaja arenguprioriteediks on rahvamaja polüfunktsionaalseks külaelukeskuseks väljaarenemine. Vajalik on rahvamaja renoveerimine, veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamine, avaliku internetipunkti ja teabetoa loomine. Alavere Külaraamatukogu arenguprioriteetideks on külaraamatukogu lülitumine ülevabariigilisse ühtsesse interneti baasil tegutsevasse rahvaraamatukogude süsteemi, üleminek automatiseeritud laenutussüsteemile ja avaliku internetipunkti edasiarendamine. Anija Külaraamatukogu arenguprioriteediks on jätkata külaraamatukogu tegevust ning areneda see välja polüfunktsionaalseks info- ja teabekeskuseks. Jätkatakse väljasõite Lilli piirkonda raamatute laenutamiseks. Kehra Linnaraamatukogu arenguprioriteediks on kvaliteetse töökeskkonna väljaarendamine. Selleks on vajalik raamatukoguhoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine. Lisaks on vajalik lasteosakonna tegevuse laiendamine ja avaliku internetipunkti edasiarendamine. Ülesanded (meetmed): Ü 1.2.1 Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskuse tegevuse arendamine ja hoone renoveerimine Ü 1.2.2 Vabaajakeskuse hoone rajamine Ü 1.2.3 Külarahvamajade arendamine polüfunktsionaalseteks külaelukeskusteks Ü 1.2.4 Raamatukogude arendamine polüfunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks Ü 1.2.5 Kultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate MTÜ-de tegevuse toetamine Ü 1.2.6 Vabaõhuürituste korraldamiseks tingimuste loomine Ü 1.2.7 Vetla puhkekompleksi taotlemine munitsipaalomandisse Sport ja muud vaba aja aktiivse veetmise võimalused Strateegilised arengusuunad Spordivaldkonna arenguprioriteediks on sportimisvõimaluste ja muude vaba aja aktiivse veetmise võimaluste laiendamine vallaelanikele. Selleks: - toetatakse valla spordiorganisatsioonide ja sportlaste tegevust - korrastatakse olemasolevad spordirajatised - toetatakse spordiväljakute rajamist lasteasutuste juures, elurajoonides ja külakeskustes - arendatakse tervise- ja rahvasporti ning organiseeritakse tervise- ja rahvaspordiüritusi - arendatakse välja supluskohad - rajatakse tervise- ja matkaradu - rekonstrueeritakse staadion vallasiseses linnas Kehra - ehitatakse ujula vallasisesesse linna Kehra Ülesanded (meetmed): Ü 1.2.8 Spordiinfrastruktuuri arendamine Ü 1.2.9 Rahvaspordi arendamine Ü 1.2.10 Puhkealade ja aktiivse puhkuse võimaluste arendamine Ü 1.2.11 Kehra ujula rajamine E 1.3: Kvaliteetsed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused Strateegilised arengusuunad Valla sotsiaalhoolekande ülesandeks on toimetulekuraskustega ja riskirühmadesse kuuluvate vallaelanike toimetuleku tagamine ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine ning võrdsete võimaluste loomine puuetega inimestele. Selleks arendatakse välja kaasaegsed sotsiaalhoolekandeteenused ning asutustevõrgustik. Sotsiaalhoolekande sihtrühmadeks on lapsed, lastega pered, toimetulekuraskustega täiskasvanud (sh töötud) ja puuetega inimesed. Teenuste areng Lastekaitsealases töös on prioriteediks ennetava tegevuse arendamine, mis väldiks laste toimetulekuraskuste tekkimist. Rakendatakse meetmeid, mis tagavad lastele vajaliku hoolitsuse, võimetekohase hariduse ja võimaluse tegeleda huvialadega. Vanemliku hoolitsuseta lastele võimaldatakse võimalikult perelähedasi kasvutingimusi, kujundades välja kasuperede võrgustiku. Lastekaitsealasesse töösse kaasatakse olemasolevaid kolmanda sektori organisatsioone, soodustades samuti uute tekkimist ja arengut. Kohalikes keskustes (Kehra ja esmatasandi keskused - Anija, Alavere, Voose, Lilli) luuakse noortele alternatiivsed või täiendavad tingimused vaba aja sisustamiseks mitmekesises vormis (noorte- ja päevakeskused, noorteühingud, -klubid, lastelaagrid). Arendatakse preventatiivset tööd riskiperedega (toimetulekuõpetus), et vältida lastega perede langemist toimetulekuraskustesse. Toetatakse toimetulekuraskustega noorte iseseisva elu alustamist. Eakate hoolekandealases töös on prioriteediks inimväärsete tingimuste tagamine eakatele ning eakate aktiivse eluhoiaku säilitamine. Kohalikes keskustes luuakse tingimused eakatele omavaheliseks suhtlemiseks, aktiivseks ajaveetmiseks ning huvitegevuseks. Arendatakse eakatele suunatud avahooldus- ja tugiteenuseid. Toimetulekuraskustega täiskasvanute hoolekandes on prioriteediks pikaajaliste töötute marginaliseerumise vältimine ning toimetuleku soodustamine. Selleks toetatakse toimetulekuraskustega vallaelanikele toimetuleku õpetamist, samuti kutsealast nõustamist. Koostöös tööhõiveametiga luuakse kohalik aktiviseerimiskeskus (seaduse järgi tööhõiveametite funktsioon – luua maakonnas aktiviseerimiskeskusi), kus pakutakse tööalast nõustamist (ka karjäärinõustamist noortele) ning psühholoogilist nõustamist. Puuetega isikute hoolekandes on ülesandeks võrdsete võimaluste loomine puuetega isikutele toimetulekuks, õppimiseks, töötamiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Valla sotsiaalhoolekandeteenuste toimimiseks tagatakse sotsiaaltransport. Kaasatakse kolmanda sektori organisatsioone või ühinguid valla sotsiaalhoolekandeteenuste arendamisse ja osutamisse. Asutuste areng Päevakeskused Arendatakse välja tugev ja toimiv päevakeskus vallasiseses linnas Kehra Kehra Sotsiaalkeskus. Jätkatakse senise päevakeskuse ja beebikooli tegevust ning arendada välja noorte kutsenõustamine. Täiendavalt arendatakse päevakeskuste funktsioonid välja Alaveres ja Voosel, kohaliku rahvamaja baasil. Perspektiivis on vajalik leida sobivad võimalused päevakeskuse väljaarendamiseks Anijal. Noortekeskus Perspektiivis arendatakse välja noortekeskus. Hooldekodu Pikemas perspektiivis (2013) rajatakse Anija valla eakate hooldekodu. Lähemas perspektiivis (kuni 2009) ostetakse hooldekodu teenust väljapoolt valda ning renoveeritakse sotsiaalkorterid aadressil Kose mnt 10. Sotsiaaleluruumid Arendatakse välja valla vajadustele vastavad sotsiaaleluruumid. Ülesanded (meetmed): Ü 1.3.1 Sotsiaalkeskuse ja noorsootöö väljaarendamine Ü 1.3.2 Sotsiaalseid probleeme ennetava tegevuse arendamine Ü 1.3.3 Erivajadustega elanikerühmade avahooldus ja tugiteenuste arendamine Ü 1.3.4 Sotsiaaleluruumide väljaarendamine Ü 1.3.5 Eakate hooldekodu rajamine Ü 1.3.6 Pikaajaliste töötute aktiviseerimiskeskuse väljaarendamine Ü 1.3.7 Sotsiaaltranspordi loomine Ü 1.3.8 Tavanditeenuse väljaarendamine Ü 1.3.9 Koostöö arendamine mittetulundussektoriga sotsiaalteenuste osutamisel Ü 1.3.10 Terviseedenduse arendamine ja edendusprojektide kaasfinantseerimine Ü 1.3.11 Tervisekeskuse arendamine E 1.4: Valla kõrge miljööväärtus, heakorrastatud elukeskkond Strateegilised arengusuunad Valla kui elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on oluline avalikus kasutuses ja miljööväärtuslike alade (haljasalad, pargid, puhkealade, väärtuslikud maastikuelemendid, looduse üksikobjektid jt) ja veekogude kuierilise tähtsuskategooria objektide kaitsmine, korrastamine ja püsiva heakorra tagamine. Samuti on oluline valla tehiskeskkonna (hooned, ehitised jms) heakorrastatuse tagamine. Tõhustatakse valla heakorraeeskirjade täitmist. Ülesanded (meetmed): Ü 1.4.1 Veekogude kaldaalade korrastamine ja miljööväärtuse suurendamine ning järelvalve korraldamisele kaasaaitamine Ü 1.4.2 Parkide ja haljasalade korrastamine ning rajamine Ü 1.4.3 Külade miljööväärtuse tõstmine (ajalooliste objektide korrastamine ja korrastamise soodustamine) Ü 1.4.4 Teede- ja metsaäärsete korrastamine Ü 1.4.5 Keskkonnaohtlike objektide likvideerimise nõudmine E 1.5: Nõuetele vastava jäätmekäitluse tagamine Strateegilised arengusuunad Vallavalitsuse kohustuseks on oma haldusterritooriumil jäätmealase tegevuse juhtimine ning olmejäätmete ning tootmisjääkide kogumise, sorteerimise, veo ja töötlemise korraldamine. Jätkatakse prügikogumisteenuse tellimist erafirmadelt. Vallavalitsuse täiendav tegevus on suunatud prügikäitluse laienemiseks kõigile saasteallikatele valla territooriumil, olemasoleva jäätmereostuse likvideerimisele ning prügisorteerimise väljaarendamisele. Ülesanded (meetmed): Ü 1.5.1 Prügikäitluse arendamine E 1.6: Kvaliteetne, aastaringselt läbitav ning optimaalne teede ja tänavate võrgustik Strateegilised arengusuunad Valla kui elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on vajalik tagada head ühendusteed ümberkaudsete suuremate keskustega ning ühendusteed valla eri osade ja keskuse (Kehra) vahel. Selleks jätkatakse kohalike teede regulaarset hooldust ning teede ja tänavate järkjärgulist renoveerimist ja remonti ning sildade ja truupide ehitust ning renoveerimist vastavalt valla teehoiukavale. Kehra linna osas on prioriteetideks tänavakatete kvaliteedi parendamine ja kergeliiklusteede rajamist ning ohutu ühenduse väljaarendamine linnaosade vahel üle raudtee. Lisaks arendatakse välja Kehra linna ning valla esmatasandi keskuste tänavavalgustus. Ülesanded (meetmed): Ü 1.6.1 Teede ning tänavate ehitus, remont ja rekonstrueerimine Ü 1.6.2 Tänavavalgustuse väljaarendamine Ü 1.6.3 Kehra raudteeülepääsu rajamine koostöös riigiga Ü 1.6.4 Erateede kuuluvuse ja hooldamise määratlemine E 1.7: Kvaliteetsed ja kaasaja keskkonnakaitsenõuetele vastavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenused Strateegilised arengusuunad Prioriteetseteks arengusuundadeks on olemasolevate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimine, et viia joogiveekvaliteet ja reoveepuhastus kehtivatele nõuetele vastavaks ning uute ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine teenustega seni katmata tiheasustusaladel. Kehra linna, Ülejõe küla ja Lehtmetsa küla osas jätkatakse olemasoleva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava järgsete investeeringute ettevalmistamist ja rakendamist. Alavere, Anija, Voose ja Lilli külade puhul koostatakse vastav projektlahendus. Ülesanded (meetmed): Ü 1.7.1 Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniteenuste väljaarendamine E 1.8: Kaasaegsed ja kvaliteetsed kaugkütteteenused Strateegilised arengusuunad Arenguprioriteetideks on valla olemasolevate kaugküttevõrkude renoveerimine ja kütteseadmete optimeerimine (küttekulude vähendamiseks). Kehra linna ja Lehtmetsa küla osas on vajalik küttetorustike renoveerimine ja Lehtmetsa katlamaja moderniseerimine. Alavere küla osas on prioriteediks kaugkütteteenuse mahu taastamine ja laiendamine. Ülesanded (meetmed): Ü 1.8.1 Kehra kaugküttevõrgu väljaarendamine Ü 1.8.2 Alavere kaugküttevõrgu laiendamine E 1.9: Arenenud elamumajandus Strateegilised arengusuunad Optimeeritakse ja korrastatakse munitsipaalelamufond. Soodustatakse ja toetatakse korterelamutes korteriühistute teket ja kortermajade haldamise väljaarenemist. Soodustatakse rida- ja ühepereelamute ehitamist Ülesanded (meetmed): Ü 1.9.1 Munitsipaalelamufondi korrastamine Ü 1.9.2 Korteriühistute tekke soodustamine Ü 1.9.3 Rida- ja ühepereelamute ehitamise soodustamine Ü 1.9.4 Kehra linna väljaarendamine detailplaneeringu alusel E 1.10: Valla kõigis osades on tagatud elektrivarustus Ülesanded (meetmed): Ü 1.10.1 Kehra linna energeetika arengukava elluviimine Ü 1.10.2 Hajaalade elektrifitseerimise probleemi lahendamisele kaasaaitamine E 1.11: Valla kõigis osades kättesaadavad kaasaegsed kommunikatsiooniteenused Ülesanded (meetmed): Ü 1.11.1 Internetiühenduse kättesaadavuse tagamine kogu valla elanikkonnale E 1.12: Valla kõigi piirkondade huve arvestav ühistranspordikorraldus Ülesanded (meetmed): Ü 1.12.1 Optimaalse ühistranspordikorralduse väljaarendamine Ü 1.12.2 Bussipeatuste väljaarendamine ja bussipeatuste rekonstrueerimine koostöös riigi maanteeametiga Ü 1.12.3 Vallasiseste tugiliinide väljaarendamine E 1.13: Tagatud turvalisus valla territooriumil Ülesanded (meetmed): Ü 1.13.1 Valla tuletõrjesüsteemide ja veevõtukohtade korrastamine Ü 1.13.2 Naabrivalve ja korrakaitse arendamine Ü 1.13.3 Valla munitsipaalpolitsei kontseptsiooni väljatöötamine E 1.14: Efektiivne ja edukas valla juhtimine Ülesanded (meetmed): Ü 1.14.1 Valla haldushoone väljaarendamine Ü 1.14.2 Valla haldussuutlikuse ja juhtimiskvaliteedi arendamine Ü 1.14.3 Koostöö arendamine era- ja kolmanda sektoriga Ü 1.14.4 Munitsipaalvara haldamise arendamine Ü 1.14.5 Eestisisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine VÕTMEVALDKOND II: Kohaliku arengupotentsiaali tugevdamine Arendustegevuse sihiks antud valdkonnas on Anija valla kohaliku ressursipotentsiaali ja arengueelduste (asend, olemasolev infrastruktuur, loodus- ja muinsusväärtused jm) kasutuselevõtmine valla konkurentsivõime tugevdamiseks, mis, lisaks kohaliku omavalitsuse avalike teenuste kvaliteedi tõstmisele, suurendaks piirkonna atraktiivsust ja konkurentsivõimet elu- ja ettevõtluskohana. Eekõige on see seotud ettevõtluse arenguks soodsate tingimuste loomisega, mis elavdaks majandust Anija valla keskuses – Kehras, kui ka valla teistes piirkondades.Selleks: - suurendatakse Kehra atraktiivsust investeerimiskohana - arendatakse Kehra kui keskuse teenindusfunktsioone - toetatakse maamajanduse arengut ja alternatiivste ettevõtlusharude väljakujunemist valla teistes piirkondades - mitmekesistatakse ja arendatakse Anija valla turismi- ja puhkevõimalusi - soodustatakse vallas üldplaneeringuga määratud aladel elamuehitust infrastruktuuri arendamisega valla kaasabil - taotletakse valla arenguks vajaliku maa andmist munitsipaalomandisse EESMÄRGID JA MEETMED AASTANI 2013: E 2.1: Soodne ettevõtluskeskkond, Kehra kui Ida-Harjumaa majandus-, teenindus- ja tõmbekeskus Kehra atraktiivsuse tõstmine investeerimiskohana ja Kehra keskus- ning teenindusfunktsioonide arendamiseks: - arendatakse välja ettevõtlusalad - parandatakse Kehra kättesaadavust/ligipääsetavust ümberkaudsetest piirkondadest - arendatakse välja Kehra linnakeskus - mitmekesistatakse Kehra teenindus- ja kaubandusvõimalusi Ülesanded (meetmed): Ü 2.1.1 Töötatakse välja Anija valla tööstustehnopargi rajamise kontseptsioon Ü 2.1.2 Kehra ligipääsetavuse parandamine Ü 2.1.3 Linnakeskuse väljaarendamine Ü 2.1.4 Teeninduse ja kaubanduse mitmekesistamine E 2.2: Mitmekesine ja keskkonnasäästlik maamajandus Ülesanded (meetmed): Ü 2.2.1 Alternatiivsete tootmisharude arengu soodustamine E 2.3: Mitmekesised ja atraktiivsed puhke- ja turismivõimalused, väärtustatud looduskeskkond ning kultuuri- ja ajaloopärand Ülesanded (meetmed): Ü 2.3.1 Loodus- ja kultuuriväärtuste korrastamine ja tähistamine Ü 2.3.2 Puhkealade väljaarendamine Ü 2.3.3 Matkaradade rajamine Ü 2.3.4 Aktiivse puhkuse teenuste arendamine Ü 2.3.5 Looduskaitsemeetmete rakendamine, rohelise võrgustiku väljaarendamine Ü 2.3.6 Mittepõllumajandusliku väikeettevõtluse toetamine Ü 2.3.7 Puhkemajandusliku koostöö arendamine Ü 2.3.8 Anija mõisakompleksi arendamine ja pargi piirdemüüri restaureerimine Ü 2.3.9 Informatsiooni ettevalmistamine, trükised, levitamine E 2.4: Anija valla sihipärane mainekujundus Ülesanded (meetmed): Ü 2.4.1 Valla reklaamimine ja maine kujundamine E 2.5: Atraktiivsed elamupiirkonnad Ülesanded (meetmed): Ü 2.5.1 Uute elamupiirkondade väljaarendamine üldplaneeringu alusel VÕTMEVALDKOND III: Kohaliku kogukonna arendamine Antud valdkonna sihiks on Anija valla inimpotentsiaali tugevdamine, ühtse kogukonna ning kohaliku identiteedi kujundamine ning esmatasandi keskustevõrgustiku väljakujundamine. Selleks on vajalik: - elanikkonna ühistegevuse arendamine, suurendades vallaelanike osalust ja vastutust kohalike probleemide lahendamisel ning eluolu arendamisel - külade üldkasutatavate rajatiste ja külakeskuste väljaarendamine - külakeskuste teenindusvõimaluste arendamine - elanike huvi- ja täiendharidusvõimaluste arendamine - erinevate rahvusrühmade integratsiooni soodustamine ja rahvusvähemuste ühiskondlikku ellu kaasatuse suurendamine EESMÄRGID JA MEETMED AASTANI 2013 E 3.1: Arenenud külaliikumine Ülesanded (meetmed): Ü 3.1.1 Külade elanike ühistegevuse ja külakeskuste arendamine E 3.2: Mitmekesised ja kättesaadavad täiskasvanu täiend- ja huviharidusevõimalused Ülesanded (meetmed): Ü 3.2.1 Täiskasvanute täiend - ja huvihariduse arendamine E 3.3: Erinevate rahvusrühmade integreeritus kohalikku kogukonda Ülesanded (meetmed): Ü 3.3.1 Erinevate rahvusrühmade integratsiooni soodustamine III ANIJA VALLAVALITSUSE TEGEVUSKAVA AASTANI 2010 1. Tegevuskava koostamine ja täiendamine Käesolev peatükk käsitleb valla arengumudelis püstitatud eesmärkide ja ülesannete täitmiseks vajalikke konkreetseid tegevusprojekte, mis on vajalik teostada aastatel 2007-2010. Tegevuskava täiendatakse ja täpsustatakse vajadusel iga-aastaselt enne 1. oktoobrit (KOKS § 37 lg 7). Tegevuskava viiakse ellu vallavalitsuse juhtimisel ning selle elluviimise rahastamiseks kasutatakse valla eelarvet, riiklike toetusi, riiklikest abiprogrammidest (RAK 2007-2013), era- ja mittetulundussektori investeeringutest, rahvusvahelistest koostöö- ja abiprogrammidest saadavaid vahendeid. 2. Anija vallavalitsuse omavahenditest finantseerimisvõime prognoos aastani 2010 Valla tegevuskava elluviimise finantseerimisels on oluliseima tähtsusega valla eelarve ja eelarves arenguprojektide elluviimiseks võimalike vabade vahendite hulk. Eelarve tulude maht 2007.a on eeldatavasti 65 578 500.- krooni, millest maksude osakaal on 39 505 000.- krooni, millest omakorda füüsilise isiku tulumaks 35 825 000.- krooni. Võrreldes 2006.a valla tuludega on 2007.a planeeritud tulud 2006.a tuludest ca 4,3% suuremad. Samas on 2006. eelarveaasta vaba jääk eeldatavalt vähemalt 4 100 000.- krooni, olles sealjuures võrreldes 2005 a. vaba jäägiga suurem 4 000 000.- krooni. Valla 2007.a tulude protsentuaalset jaotust iseloomustab (Joonis 2 lk 24). Valla 2007.a eelarve kulude maht koos inveteeringutega on eeldatavalt 65 449 000.- krooni. Võrreldes 2006.a kinnitatud eelarvega on 2007.a eelavesse planeeritud kulude maht ca 16% suurem. Üldised valitsemiskulud moodustavad koos reservfondi ja võla teenindamiseta eelarve kuludest 14,91%. Kulude jaotust protsentuaalselt 2007.a eelarves iseloomustab (Joonis 3 lk 24). Valla eelarvekuludes moodustavad tegevuskulud 86,2% (56 466 000.- krooni), millest 54,9% on personalikulud (35 924 000.- krooni) ja 31,3% on majandamiskulud (20 541 000.- krooni), eraldised moodustavad 5,1% (3 340 000.- krooni), investeeringud 6,4% (4 237 000.- krooni) ning muud kulud 2,1% (1 406 000.- krooni). Tegevuskava investeeringute katteallikatena saab käsitleda omavalitsuste omavahendeid (vallaeelarve vahendid või valla poolt võetav laen), riigieelarvest eraldatavaid investeeringutoetusi ning riiklikest ja rahvusvahelistest fondidest saadavaid finantseeringuid (eeldavad kõik enamasti kaasfinantseerimist vallaeelarvest). Omavalitsuse investeerimisvõimalusi laenuvõtmise arvelt piirab « Valla- ja linnaeelarve seadus» eesmärgiga vältida valdade maksejõuetust. Seaduse alusel võib eelarveaastal tagasimakstav laenusumma koos intressidega olla maksimaalselt 20% eelarvekuludest (ei kehti riigigarantiiga laenudele). Lisaks ei tohi kõigi tagasimakstavate laenude kogusumma ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetulusid. Anija vallal on 01.01.2007 seisuga laenukohustusi 13 885 000.- krooni, mis on ca 20,8% 2007.a. eelarve kuludest. 2007. aasta laenude tagasimakse summa koos intressiga on 4 650 000.- krooni, moodustades 2007 a. puhastatud eelarvest 9,8%. Tulude prognoos Eelarve prognoosi perioodiks 2007-2010 (vt joonis 2 lk 24) suuremaid muudatusi omatulude laekumistes valla tulubaasis ette ei nähta. Arvestades üldist majanduskasvu, on arvestatud valla omatulude keskmiseks kasvuks perioodis 5% aastas, mis peaks olema enam-vähem võrdne ka tarbijahinnaindeksi muutuse ja valdade põhitegevusalade kulude kasvuga. Omatulud moodustavad eelarvetuludest üle poole (72,1%). Tähtsamad omatulude katteallikad on üksikisiku tulumaks ja maamaks. Sellised omatulude allikad, nagu vara müük, on erakorralise iseloomuga ja selle suurenemist pole otstarbekas ette prognoosida. Teistest tululiikidest on olulise tähtsusega veel eraldised riigieelarvest ja laekumised ministeeriumite eelarvetest, moodustades 27,9% tuludest. Edaspidi riigi toetused mittesihtotstarbeliste toetuste osas eeldatavalt ei suurene, vaid jäävad samale tasemele või pigem vähenevad. Sihtotstarbeliste toetuste osas suurenevad toetused võrdeliselt kuludega ja need toetused ei ole siiski ainult jooksvate kulude katmiseks, sisaldades ka eraldisi investeeringuteks. Kulude prognoos Kulude prognoosil on valitsuskuludes 2009.a. ette näha kulude langust, kuna valitsus koondatakse ühte hoonesse. Teistes kululiikides on oodata kulude suurenemist. Keskmiseks inflatsioonist tingitud kulude kasvuks võib ette näha 5% aastas, tööjõukuludes 5% aastas. Kulude osas mis olid seotud riigieelarveliste eraldistega (koolitoetused) toimub suurenemine võrdeliselt tuludega. Investeeringud Vajalike investeeringute maht tegevuskava järgi ületab võimalike investeeringute määra mitmekordselt. Seda seetõttu, et Eestis kehtivate toetusprogrammide ja riiklike investeeringutoetuste väljakujunenud praktika tõttu (pidevad muutused ja lühiajalised etteteatamistähtajad) on eelarveväliste toetuste planeerimine mitme aasta peale ette väga keeruline. Seega on tegevuskava koostatud peamiselt silmas pidades vajadusi, mille konkreetne elluviimine ja tegevuste valik täpsustatakse iga-aastaselt, sõltuvalt saadaolevatest investeeringutoetustest ja omavalitsuse haldussuutlikkusest projektide ettevalmistamisel. Arvestades riigieelarvest seatud piiranguid võib siiski prognoosida tegevuskava investeeringute elluviimise katteallikana edasise laenukoormuse kasvu perioodis 2007-2010, mis sõltub siiski vallavolikogu poliitilistest otsustustest. Valla omafinantseerimisvõime aastani 2010 Valla omafinantseerimisevõime väljaselgitamisel kasutati valla viimase kolme eelarveaasta eelarveid, võõrvahendite osakaalu seisuga 31.12.2006.a. ning olemasolevate laenude tagasimaksete osakaalu eelarvest ning valla investeerimisplaane aastal 2007. Kasutades 25% omafinantseerimist (prognoositav enamiku riigieelarvest või muudest avaliku sektori fondidest (ka rahvusvahelised) finantseeringute puhul on ligikaudne investeerimismaht aastas umbes 4-5 miljonit krooni, arvestades 2007. aasta eelarve eeldatavale tulude laekumise prognoosi ja vaba jäägi suurust. Investeeringute mahu suurendamiseks 2007. aasta kehtiva tulude prognoosi ja kulude taseme juures saaks valla laenukoormust suurendada perioodil 2007-2010 kuni 30 miljonini, jõudes aastaks 2010 ligi 30 miljoni kroonini. Laenude tagasimaksmisel arvestakse tagasimakse perioodiks kuni 10 aastat, ehk igal aastal makstakse tagasi 1\10 laenudest. Laenuintressiks on keskmiselt 4-5% laenujäägilt aastas. Valla investeerimisvõime suurendamiseks ilma uute laenudeta peaks oluliselt suurenema kas üksikisiku tulumaksu laekumine või tuleks vähendada valla püsikulusid (Tabel A lk 25). IV JOONISED JA TABELID Joonis 1: Valla arengumudeli skeem

Joonis 2 : Anja valla 2007.a eelarve tuluallikate jaotus 28,0% 0,3% 60,2% 2,7% 1,5% 7,3% Riigilt Maksud Tulu vee erikasutuselt Varade müük Kaupade ja teenuste müük Muud tulud

Joonis 3 : Anija valla 2007.a eelarve kulude jaotus 54,9% 2,1% 6,5% 5,1% 31,4% Personalikulud Majandamiskulud Eraldised Reservfond, intressid Investeeringud

Tabel A: Anija valla omavahenditest finantseerimisvõime prognoos 2007-2010 (tulud tabelis esitatud tuhandetes kroonides) Nimetus 2007 2008 2009 2010 TULUD KOKKU 75578,5 79180,2 90714,2 98514,9 Tulud (va sihtotstarbelised toetused) 47314,5 49680,2 52164,2 54772,4 Sihtotstarbelised toetused (ivesteeringud, koolitoetus sh. koolitoit) 18264,0 18500,0 19550,0 18742,5 sh Spordihoone laenus tasumiseks 3000,0 1500,0 1700,0 Tulud muudest fondidest - ei planeerita enne heakskiidu saamist eelarvesse 10000,0 11000,0 19000,0 25000,0 KULUD KOKKU 75449,8 80299,1 96078,2 113654,9 Kulud (va varade soetamine ja renoveerimine) 61212,6 64273,2 67486,9 70861,2 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine - omafinatseerimine 4237,2 5025,9 9591,3 17793,7 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine - välisfinatseering 10000,0 11000,0 19000,0 25000,0 FINANTSEERIMISTEHINGUD -4228,7 118,9 3764,0 1404,0 Finantsvarade suurenemine Finantsvarade vähenemine Kohustuste vähenemine -4228,7 -4881,1 -5236,0 -3960,0 Kohustuste suurenemine 5000,0 9000,0 18000,0 FINATSEERIMISTEHINGUD Finantsvarasid seisuga 01.01 4100,0 1000,0 1600,0 1100,0 Vabad rahalised vahendid 4000,0 900,0 1500,0 1000,0 Kassatagavara 100,0 100,0 100,0 100,0 Finantsvarasid seisuga 31.12 1000,0 1600,0 1100,0 2100,0 Vabad rahalised vahendid 900,0 1500,0 1000,0 2000,0 Kassatagavara 100,0 100,0 100,0 100,0 FINANTSKOHUSTUSED Finantskohustusi seisuga 01.01 13885,7 965,7 9875,9 12739,9 Finantskohustusi seisuga 31.12 9657,0 9875,9 12739,9 26779,9 INVESTEERINGUTE MAHT 14237,2 16025,9 28591,3 42793,7 Maksimaalne võimalik investeeringute maht omavahenditest 4237,2 5025,9 9591,3 17793,7 Investeeringud muudest fondidest 10000,0 11000,0 19000,0 25000,0 Tabel B ELUVALDKONDADE TEGEVUSKAVADE FINANTSEERIMISVAJADUSTE KOONDTABEL VALDKONNAD Investeeringuvajadus kokku (esialgne) Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 2011-2013 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF 1 HARIDUS 47938 2091 2338 4790 8795 475 5725 4164 5410 8650 1600 2 KULTUUR, SPORT JA VABA AEG 94685 1415 4950 4420 5755 8905 28280 8320 21200 4940 6500 3 SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID 13925 695 140 820 1380 720 1130 620 1120 3440 3860 4 HEAKORD, HALJASTUS, JÄÄTMEMAJANDUS 2410 330 210 285 345 1220 20 5 TEED, TÄNAVAD 25920 2110 850 4160 1550 3600 1750 2700 1100 3100 5000 6 VEEVÄRK KANALISATSIOON 31902 (+246781)* 150 680 2247 4250 2200 8500 500 13375 7 ENERGEETIKA, KOMMUNIKATSIOONID 5370 170 240 960 500 1500 500 1500 8 ELAMUMAJANDUS 15900 100 200 200 900 3000 11500 9 ÜHISTRANSPORT 3200 400 2400 400 10 TURVALISUS 3740 665 875 700 750 750 11 TURISM 675 15 45 30 270 45 270 12 JUHTIMINE 15950 650 2600 2200 1700 8800 2007 2008 2009 2010 2011-2013 261615 (+246781)* 8391 9003 20992 23245 26190 48375 20154 30330 46475 28460 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF (+ 246781)* Kajastab vallasisese linna Kehra, Lehtmetsa ja Ülejõe külade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaarendamise kulutusi V TEGEVUSKAVA TABELID Tegevuskava tabelites kasutatavate lühendite selgitused E- valla visioonist ja arengumudelist tulenev eesmärk. Ü- ülesanne, mis tuleb lahendada eesmärgi saavutamiseks. Tähistab enamasti kitsamat tegevusvaldkonda või tegevuste kompleksi, mis näitab arengu vajadust, kuid ei määratle konkreetselt teostatavaid tegevusi. VF- vallaeelarve välised finantseerimisallikad. Tegevused on jaotatud eri tabelistesse omavalitsuse eluvaldkondade kaupa, vastavalt arengumudelis toodud ülesannetele. Iga ülesande puhul on viidatud arengumudeli eesmärgile, mille realiseerimisele antud ülesande raames tegevuste kavandamine ja elluviimine kaasa aitab. Tegevuste osas on tabelites määratletud tegevuse üldmaksumus (kui on vallaeelarvest eraldi rahastatav), teostamise aeg, rahastamise kava lähiaastatel, eeldatavad eelarvevälised rahastamisallikad ja tegevuse elluviimise eest vastutav üksus. Tegevustabelites estatud prioriteetsus: 3 - kõrgema prioriteetsuse astmega; 2 - keskmise prioriteetsuse astmega; 1 - madalama prioriteesuse astmega. Tegevuskava tabel: Haridus (E 1.1) Eesmärk Prioriteet Jrk. nr Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Haridusasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine Ü 1.1.1 Kehra linnalasteaed «Lastetare» 3 1 Õpi-mängu ja töökeskkonna parandamine x x x x 2 2 Jalgratahoidla rajamine 20 20 3 3 Lasteaia renoveerimisprojekt 150 150 4 Hoone hädavajalikud renoveerimistööd, sh 3 Fassaadi remont 200 100 100 3 Hoone sokli ja sillutisriba renoveerimine 50 50 3 Toitlustusruumide renoveerimine 600 400 200 2 Küttesüsteemi ja soojussõlme rekonstrueerimine 1000 250 750 2 Akende - vahetus 130 60 50 20 1 Elektrisüsteemide ja ventilatsiooni rekonstrueerimine 700 36 20 294 350 1 I korruse põrandate vahetus (koridor, rühmaruumides) 400 200 200 1 Katuslae soojustamine 400 100 300 2 Kanalisatsiooni- ja vesivarustuse jaotussüsteemide rekonstrueerimine 300 150 150 3 Rühmaruumide remont 1900 50 200 200 150 200 500 600 KOKKU: 5850 546 640 200 820 1300 994 1350 Ü 1.1.1 Lasteaed «Lepatriinu» 5 Lasteaia hoone renoveerimine, sh 3 Köögi ventilatsioon 500 100 400 Küttesüsteemide rekonstrueerimine x 2 Rühmaruumide ja üldruumide kapitaalremont 1720 210 650 210 650 1 Hoone välisfassaad 3 Välisrõdude uuendamine x x 6 Õueala korrastamine, sh: 1 Vundamendi niiskustõke ja drenaaz 250 250 1 Õueala teekatete vahetus 600 75 225 75 225 1 Õueala piirdeaed ja väravad 90 90 2 Mänguväljakute ja spordirajatiste uuendamine 160 40 120 2 Infotehnoloogia(võrgu ehitamine) 160 80 80 2 Köögiseadmed 300 100 100 100 KOKKU: 3780 775 1395 555 875 180 Ü 1.1.1 Alavere lasteaed «Mõmmila» 7 Lasteaia hoone renoveerimimine, sh 3 Sõime- ja noorema aiarühma ruumide kapitaalremont 1000 250 250 250 250 2 Vanema rühma ruumide remont 500 250 250 1 Köögi renoveerimine 800 200 600 3 Katuse vahetus 1000 200 800 2 Akende vahetus 300 100 200 1 8 Õueala piirdeaed ja varjualused 100 40 60 9 Tuletõrje signalisatsioon 100 100 KOKKU: 3800 550 1050 250 250 550 1050 40 60 Ü 1.1.1 Kehra Gümnaasium 10 Suure maja renoveerimistööd, sh: 3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine 2000 500 1500 3 Ventilatsiooni väljaehitamine 4000 500 2000 500 1000 2 Maja renoveerimine 5000 500 500 1000 1000 1000 1000 3 Tuletõkkeuste paigaldamine trepikoridoridesse (ettekirjutus) 800 800 3 Tööõpetuse-kunstiklassi väljaehitamine 2700 700 2000 11 Väikese maja renoveerimistööd, sh: 2 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine 1000 500 500 2 Ventilatsiooni väljaehitamine 2000 400 1600 1 Maja renoveerimine 2400 1000 1400 Ü 1.1.3 3 13 Keelekümbluse arendamine Kehra Keskkoolis x x x x Ü 1.1.4 3 14 Õppekasvatustöö tugisüsteemide mitmekesistamine x x x x KOKKU: 19900 800 2200 6000 2000 2500 2400 4000 Ü 1.1.1 Alavere Põhikool 15 Koolihoone remonttööd, sh: 3 Valgustus 283 168 115 3 WC-de renoveerimine koos ventilatsiooniga 310 155 155 2 16 Keemia, füüsika ja loodus ainekabinetide väljaehitamine 300 100 200 2 17 Köögiseadmete uuendamine 185 5 80 20 80 3 18 Võimla duðiruumide kap.remont 300 300 1 19 Kogu hoone ventilatsiooni vahetus 1000 450 550 KOKKU: 2378 5 248 575 550 450 550 Ü 1.1.1 Kehra Kunstidekool 20 Hoone renoveerimistööd, sh: 3 Katuse vahetus ja katuslae soojustus 700 100 600 2 Akende (koos sillustega) ja siseuste vahetus 380 40 340 1 Keldriruumide remont 2 Klassiruumide, WC, riietusruumide ja personaliruumide remont 400 50 100 100 150 KOKKU: 1480 190 1040 100 150 Ü 1.1.6 Anija lasteaed-algkooli rajamine 3 21 Lasteaed-algkooli kontseptsiooni loomine x 3 22 Detailplaneeringu ja ehitusprojekti koostamine 500 250 250 2 23 Lasteaed-algkooli ehitamine x x x x KOKKU: 500 250 250 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 37688 2091 2338 4790 8795 4375 5725 4164 5410 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Kultuur, sport, vaba aeg (E 1.2) Eesmärk Prioriteet Jrk nr Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF E 1.2.1 Anija Valla Kultuuri- ja Spordikeskuse arendamine 3 1 Kultuurihoone renoveerimisprojekt 100 100 2 Kuluurikeskuse hoone renoveerimine sh 3 Katuse ja varikatuste renoveerimine 700 200 500 3 WC-de renoveerimine 100 100 2 Saali ja lava renoveerimine 100 30 20 50 Osaline juurdeehitus ja lavataguste ruumide ümberehitus 715 300 415 2 Sama, akende ja uste vahetamine 100 30 20 50 1 Fuajee ja garderoobi renoveerimine 100 100 1 Hoone välisfassaadi soojustamine ja renoveerimine 500 250 250 3 Küttesüsteemi ja ventilatsiooni rekonstrueerimine 800 200 600 3 3 Anija mõisakompleksi restaureerimiskontseptsiooni koostamine x x x x 3 Anija mõisahoone restaureerimisprojekti koostamine 2000 200 800 200 800 3 Anija mõisa restaureerimine 18000 3000 6000 3000 6000 3 WC-de renoveerimine 400 200 100 100 KOKKU: 23615 600 500 860 1955 3550 7050 3100 6000 Ü 1.2.2 Vabaajakeskuse hoone rajamine 1 4 Vabaajakeskuse detailplaneeringu koostamine 100 100 1 5 Vabaajakeskuse projekteerimine, ehitamine ja sisustamine KOKKU: 100 100 Ü 1.2.3 Külarahvamajade arendamine polüfunktsionaalseteks külaelukeskusteks Alavere Rahvamaja 6 Rahvamaja renoveerimine ja sisustamine, sh 2 Katuse renoveerimine 1100 100 1000 3 Elektrisüsteemi renoveerimine 600 100 500 3 WC-de ja kanalisatsiooni renoveerimine 270 270 2 Helitehnika 100 50 50 KOKKU: 2120 100 500 320 200 1000 Voose Rahvamaja 7 Voose rahvamaja renoveerimine sh 3 WC ja köögi renoveerimine 525 175 350 3 Imbväljaku rajamine 75 75 3 Välisuste ja akende vahetamine 150 75 75 1 Välisfassaadi renoveerimine 590 90 500 2 Teabe- ja mängutoa renoveerimine, riietusruumi ehitamine 50 50 3 Signalisatsiooni paigaldamine 30 30 3 Elektrisüsteemi renoveerimine 25 25 8 Külaplatsi rajamine sh 2 Lastele mänguväljaku rajamine 140 40 100 1 Välisvalgustuse paigaldamine 80 80 KOKKU: 1665 280 350 280 600 75 80 Ü 1.2.4 Raamatukogude arendamine polüfunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks Lilli raamatulaenutus 3 9 Lilli raamatulaenutuspunkti jaoks sobiva ruumi leidmine x KOKKU: Kehra Linnaraamatukogu 2 10 Raamatukogu ruumide renoveerimisprojekti koostamine (koos lasteaia hoone projektiga) 100 100 11 Raamatukogu hoone renoveerimine, sh 3 Ruumide renoveerimine 550 120 430 KOKKU: 650 100 120 430 Ü 1.2.5 - Kultuuri valdkonnas tegutsevate MTÜ-de tegevuse toetamine 3 12 MTÜ-de tegevuse toetamine x x x x KOKKU: Ü 1.2.6 Vabaõhuürituste korraldamiseks tingimuste loomine 3 13 Kehra vabaõhu-laululava projekti koostamine 40 40 2 14 Vabaõhu-laululava ja tribüüni ehitus 2500 1000 1500 2 15 Külade vabaõhuürituste kohtade väljaehitamise kaasfinantseerimine 300 300 KOKKU: 2840 1040 1500 300 Ü 1.2.7 Spordiinfrastruktuuri arendamine 3 16 Kehra spordikeskuse ehitus 6200 3000 1500 1700 3 17 Spordikeskusesse inventari muretsemine 385 160 100 125 3 18 Kehra spordi- ja puhkeala detailplaneering 200 200 3 19 Kehra spordi- ja puhkeala projekteerimine ning ehitamine 10000 500 1500 8000 3 20 Kehra ujula projekteerimine ja ehitamine 34900 200 600 1100 3000 10000 5000 15000 KOKKU: 51685 435 3600 1800 1500 4650 19700 5000 15000 Ü 1.2.5 Spordi valdkonnas tegutsevate MTÜ-de tegevuse toetamine 21 MTÜ-de tegevuse toetamine x x x x Ü 1.2.8 Rahvaspordi arendamine 2 22 Pallimänguplatside rajamine ja korrastamine x x x x Ü 1.2.9 Puhkealade ja aktiivse puhkuse võimaluste arendamine 2 23 Supluskohtade rajamine x x x x x x x 3 24 Kehra tervisespordi raja arendamine 570 20 200 10 100 40 200 Ü 1.2.10 3 25 RMK-le kuuluva Vetla puhkekompleksi taotlemine munitsipaal- omandisse KOKKU: 570 20 200 10 100 40 200 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 83245 1415 4950 4420 5755 8905 28280 8320 21200 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Sotsiaalhoolekanne, tervishoid (E 1.3) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. Nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 1.3.1 Sotsiaalkeskuse ja noorsootöö väljaarendamine Kehras 3 1 Kreutzwaldi tn 6 I korruse renoveerimine Kehra Sotsiaalkeskuseks 500 - - 100 400 3 2 Õueala väljaehitamine, mänguplats, rularajad 400 20 80 20 80 20 80 20 80 3 3 Alavere noortetoa remont, laiendamine ja õueala välja ehitamine 225 25 50 50 100 1 4 Kehra raudteejaama hoone renoveerimisprojekti koostamine ja renoveerimine (noortekeskuseks) KOKKU: 1125 45 80 170 480 70 80 120 80 Ü 1.3.2 Sotsiaalseid probleeme ennetava tegevuse arendamine 3 5 Õpilaste töömaleva (laagrite) korraldamine x x x x x x x x 3 6 Riskiperede toimetulekuõpetus x x x x x x x x 3 7 Noorte kutsenõustamine x x x x x x x x KOKKU: Ü 1.3.3 Erivajadustega elanikerühmade avahooldus ja tugiteenuste arendamine x x x x x x x x Ü 1.3.4 Sotsiaaleluruumide väljaarendamine 2 8 Sotsiaalkorterite renoveerimine 800 200 x 200 x 200 x 200 x 2 9 Saun-pesuköögi renoveerimine (Lehtmetsa 10) 400 200 200 3 10 Munitsipaalmaja (Kose mnt 10) renoveerimine 3100 300 60 200 800 200 800 200 540 KOKKU: 4300 500 60 600 800 600 800 400 540 Ü 1.3.6 11 Pikaajaliste töötute aktiviseerimiskeskuse väljaarendamine x x x x Ü 1.3.7 12 Sotsiaaltranspordi loomine x x x x Ü 1.3.9 13 Koostöö arendamine mittetulundussektoriga sotsiaalteenuste osutamisel x x x x x x x x Ü 1.3.10 14 Terviseedenduse arendamine ja edendusprojektide kaasfinantseerimine x x x x x x x x Ü 1.3.11 Tervisekeskuse arendamine 3 15 Hoone renoveerimise projekt Kreutzwaldi 7 100 100 Hoone renoveerimine 1100 50 50 100 50 250 100 500 KOKKU: 1200 150 50 100 50 250 100 500 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 6625 695 140 820 1380 720 1130 620 1120 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Heakord, haljastus, jäätmemajandus (E 1.4 ja E 1.5) Eesmärk Prioriteet Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Tegevused Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 1.4.1 Veekogude kaldaalade korrastamine ja miljööväärtuse suurendamine 3 1 Alavere pargitiigi ja teda toitva paisjärve renoveerimine 100 15 85 Ü 1.4.2 Parkide ja haljasalade korrastamine ning rajamine 3 2 Kehra jõeäärsete parkide korrastamine 450 250 100 100 3 3 Jägala jõe põhja puhastamine 240 20 100 20 100 KOKKU: 790 250 135 185 120 100 Ü 1.4.3 Külade miljööväärtuse tõstmine 2 4 Lagunevate tootmishoonete ja rajatiste lammutamine 100 30 50 20 5 Jääkreostuse likvideerimine sh 2 Maa-aluse kütusepaagi likvideerimine (Kehra, Kose mnt 5) 500 75 425 2 Maa-aluse kütusepaagi likvideerimine (Kehra, Metsa tn 3) 700 105 595 KOKKU: 1300 30 50 200 1020 Ü 1.4.4 6 Teede- ja metsaäärsete korrastamine x x X x x x x x Ü 1.4.5 7 Keskkonnaohtlike objektide likvideerimise nõudmine x x x Ü 1.5.1 Prügikäitluse arendamine x 3 8 Olmejäätmete kohtsorteerimise juurutamine (selgitustöö, konteinerite ostmine/rent ja paigaldus) 300 50 25 100 25 100 x x KOKKU: 300 50 25 100 25 100 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 2390 330 210 285 345 1220 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Teed, tänavad (E 1.6) Eesmärk Prioriteet Tegevused Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Maksumus tuh. kr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve Vf Eelarve VF Ü 1.6.1 Teede ning tänavate ehitus, remont ja rekonstrueerimine Teede ehitus ja rekonstrueerimine 3 1 Raudoja-Härmakosu tee tolmuvaba kate 500 100 400 1 2 Ülejõe külateed 250 250 3 3 Alavere küla teed ja platsid 500 100 100 100 200 3 4 Lehtmetsa küla teed ja platsid 650 100 250 300 2 5 Vikipalu tee 200 100 100 1 6 Aavere ring 180 180 3 7 Paenurme tee(külavaheline tee) 300 100 100 100 3 8 Partsaare tee 300 100 100 100 KOKKU: 2880 100 400 1050 950 380 Kehra linna tänavate rekonstrueerimine ja ehitus: 3 9 Kehra keskuse ja tänavate detailplaneering -10000 3 10 Kooli ja Keskuse t korterelamute juurdepääsuteed, parklad 1150 150 250 250 250 250 3 11 Põrgupõhja tänavate tolmuvaba kate 750 250 500 3 12 Vana-asula tänavate tolmuvaba kate 200 200 2 13 Välja tänav (katte remont, kõnnitee rajamine) 200 200 1 14 Kooli tänav 350 350 3 15 Tervisekeskuse juurdepääs ja parkla 500 50 450 2 16 Põhja tänav 1850 100 750 1000 3 17 Kehra keskväljak 4200 400 500 1300 500 1500 3 18 Kooli põik 180 180 1 19 Aiandi tn 250 250 3 20 Sõpruse väljak 200 200 200 3 21 Kreutzwaldi tn 300 150 150 1 22 Anija mnt KOKKU: 10130 1180 450 1900 1550 1700 1750 1600 Sildade ehitus ja rekonstrueerimine 1 23 Vanaõue 1350 250 1100 3 24 Rippsillad 650 350 300 1 25 Ülejõele silla ehitus KOKKU: 2000 350 300 250 1100 Ü 1.6.2 Tänavavalgustuse väljaarendamine 2 26 Anija välisvalgustus 80 80 2 27 Lilli välisvalgustus 120 120 2 28 Lehtmetsa elamukvartali välisvalgustus 110 110 3 29 Alavere välisvalgustus 150 50 100 2 30 Voose välisvalgustus 50 50 2 31 Põrgupõhja linnaosa välisvalgustus 320 200 120 3 32 Põhja tn 200 200 3 33 Kose mnt (Lehtmetsa külas) 450 50 200 200 3 34 Kalda tn 150 50 100 3 35 Kooli ja Keskuse tn 380 380 2 36 Pikva välisvalgustus 50 50 3 37 Kose mnt (Kehra linnas) 150 150 2 38 Kehra, Lehtmetsa ja Ülejõe ühtne tänavavalgustuse süsteem 600 100 200 300 KOKKU: 2810 480 910 950 470 Ü 1.6.3 Kehra raudteeülepääsu rajamine 1 39 Raudteeülepääsu projekt ja ehitamine x 3 40 Jalakäijate silla projekteerimine ja ehitamine x KOKKU: Ü 1.6.4 2 41 Erateede kuuluvuse ja hooldamise määratlemine x x x x 2007 2008 2009 2010 Kokku: 17820 2110 850 4160 1550 3600 1750 2700 1100 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Veevärk, kanalisatsioon (E 1.7) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 1.7.1 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste väljaarendamine 1 Alavere, sh 15000 750 4250 1500 8500 2 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 2 Veevõrgu renoveerimine 2 Kanalisatsiooni renoveerimine 1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine KOKKU: 15000 750 4250 1500 8500 2 Anija, sh 1 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 Veevõrgu renoveerimine 3 Kanalisatsiooni renoveerimine 1122 122 500 500 3 Reoveepuhasti rajamine 1100 1100 KOKKU: 2222 1222 500 500 3 Härmakosu, sh 1 Ühisveevärgi rekonstrueerimine 1 Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine KOKKU: 4 Kehra linn, sh 212556 3 Põhjaveehaarde renoveerimine ja veetöötluse rajamine 2 Ühisveevärgi rekonstrueerimine ja laiendamine 1 Kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine 1 Sadeveekanalisatsioon KOKKU: 212556 5 Lehtmetsa, sh 28850 3 Olemasoleva ühisveevärgi renoveerimine 2 Ühisveevärgi laiendamine ja puurkaev-pumpla rajamine 1 Olemasoleva kanalisatsiooni renoveerimine 1 Uue kanalisatsiooni rajamine KOKKU: 28850 6 Lilli, sh 1 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 Veevõrgu renoveerimine ja laiendamine 1 Kanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine 3 Reoveepuhasti rajamine 830 150 680 KOKKU: 830 150 680 7 Voose,sh 1 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 3 Veevõrgu renoveerimine ja laiendamine 475 275 200 2 Kanalisatsiooni rajamine 2 Reoveepuhasti rajamine KOKKU: 475 275 200 8 Ülejõe, sh 5375 2 Ühisveevärgi rajamine 1 Ühiskanalisatsiooni rajamine KOKKU: 5375 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 265308 150 680 2247 4250 2200 8500 500 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Energeetika, kommunikatsioonid (E 1.8, E 1.10 ja E 1.11) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 JRK. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 1.8.1 Kehra kaugküttevõrgu väljaarendamine 3 1 Kehra kaugküttevõrgu renoveerimine (VELKO OÜ AV) x x x 3 2 Vallamaja ühendamine kaugküttevõrguga 1370 170 240 960 KOKKU: 1370 170 240 960 Ü 1.8.2 Alavere kaugküttevõrgu laiendamine 1 3 Alavere kaugküttevõrgu laiendamine 4000 500 1500 500 1500 KOKKU: 4000 500 1500 500 1500 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 5370 170 240 960 500 1500 500 1500 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Elamumajandus (E 1.9) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 1.9.1 Munitsipaalelamufondi korrastamine 3 1 Elamufondi perspektiivplaani koostamine x 3 2 Elamufondi renoveerimine 800 100 200 200 200 KOKKU: 700 100 200 200 200 Munitsipaalmaja ehitamine sh 1 3 Projekteerimine 700 700 1 4 Ehitamine KOKKU: 700 700 Ü 1.9.2 3 5 Korteriühistute tekke soodustamine x x x x Ü 1.9.3 2 6 Rida- ja ühepereelamute ehitamise soodustamine x x x 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 1400 100 200 200 900 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Ühistransport (E 1.12) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 1.12.1 3 1 Optimaalse ühistranspordikorralduse väljaarendamine x x x x Ü 1.12.2 Bussipeatuste väljaarendamine ja bussipeatuste rekonstrueerimine koostöös riigi maanteeametiga 2 2 Aavere, Lilli ja Kuusemäe bussipeatuste ehitamine 800 400 400 1 3 Kehra bussijaama rajamine 2000 2000 KOKKU: 2800 400 2400 Ü 1.12.3 3 4 Vallasiseste tugiliinide väljaarendamine x x x x 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 2800 400 2400 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Turvalisus (E 1.13) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 1.13.1 Valla tuletõrjesüsteemide ja veevõtukohtade korrastamine 3 1 Alavere tuletõrjehüdrandi uuendamine 25 25 3 2 Kehra tuletõrjehüdrantide uuendamine 215 65 150 3 3 Tuletõrje veevõtukohtade rajamine 350 100 100 150 KOKKU: 590 65 275 100 150 Ü 1.13.2 Naabrivalve ja korrakaitse arendamine 3 4 Korrakaitse toetamine 2400 600 600 600 600 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 2990 665 875 700 750 Eelarv. VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Turism (E 2.3) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. Finantseerimine 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 2.3.1 1 Loodus- ja kultuuriväärtuste korrastamine ja tähistamine x x x x Ü 2.3.2 2 Puhkealade väljaarendamine x x x x x x x Ü 2.3.3 Matkaradade rajamine sh 3 3 Anija looduskaitseala matkarada 25 5 20 KOKKU: 25 5 20 Ü 2.3.4 4 Aktiivse puhkuse teenuste arendamine x x x x x x x x Ü 2.3.5 5 Looduskaitsemeetmete rakendamine, rohelise võrgustiku väljaarendamine x x x x x x x x Ü 2.3.6 Mittepõllumajandusliku väikeettevõtluse toetamine x x x x 3 6 Voose Kõrtsi taastamises osalemine x x x x x KOKKU: x x x x x Ü 2.3.8 Anija mõisakompleksi arendamine 3 7 Anija mõisapargi müüri rekonstrueerimise projekt ja teostus 650 10 25 30 270 45 270 KOKKU: 650 10 25 30 270 45 270 Ü 2.3.9 8 Informatsiooni ettevalmistamine, trükised, levitamine x x x x x x x x 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 675 15 45 30 270 45 270 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Tegevuskava tabel: Juhtimine (E 1.14) Eesmärk Prioriteet Tegevused Maksumus tuh kr. 2007 2008 2009 2010 Jrk. nr Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Ü 1.14.1 Valla haldushoone väljaarendamine 3 1 Infotehnoloogia väljaarendamine (server) 400 100 100 100 100 3 2 Haldushoone väljaehitamise aadressil Kreutzwaldi 6 kontseptsioon 3650 2100 1550 KOKKU: 4050 100 2200 1650 100 Ü 1.14.2 Valla haldussuutlikuse ja juhtimiskvaliteedi arendamine 3 3 Sõiduautode soetamine 350 350 KOKKU: 350 350 Ü 1.14.3 2 4 Koostöö arendamine era- ja kolmanda sektoriga x x x Ü 1.14.4 Munitsipaalvara haldamise arendamine 3 5 Olemasolevate hoonete aluse maa mõõdistamine 300 150 150 3 6 Hoonete aluse maa taotlemine munitsipaalomandisse 150 50 50 50 3 7 Teede ja tänavate aluse maa mõõdistamine 1300 200 500 600 3 8 Teede ja tänavate aluste riigimaade taotlemine munitsipaalomandisse x x x x 1 9 Teede aluste eramaade taotlemine munitsipaalomandisse 1000 1000 KOKKU: 2750 200 400 550 1600 Ü 1.14.5 3 10 Eesti sisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine x x x 2007 2008 2009 2010 KOKKU: 7150 650 2600 2200 1700 Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF Eelarve VF