Valga Linnavolikogu — Valga linna 2007–2013 arengukava — KO, 158, 1873

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7 ning § 37 lõike 1 ja lõike 6 alusel Valga Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Valga linna arengukava aastateks 2007-2013 vastavalt lisale. 2. Esitada Valga linna arengukava 2007-2013 Valga maavanemale ja Siseministeeriumile ning avalikustada see Valga linna kodulehel aadressil www.valgalv.ee. 3. Tunnistada kehtetuks Valga Linnavolikogu 27.11.2003 määrus nr 17 «Valga linna arengukava 2003-2008». 4. Määrus jõustub 01. oktoobril 2007.a Volikogu esimees Feliks RÕIVASSEPP Valga Linnavolikogu 21. septembri 2007. a määruse nr 7 lisa 1. SISSEJUHATUS Turumajanduse põhimõtete rakendumine, Eesti integreerumine globaalsesse tööjaotusse ja Euroopa struktuurifondide võimalused on toonud kaasa vajaduse ulatuslikeks ümberkorraldusteks arengukavandamise protsessi paindlikuks juhtimiseks. Kuigi euroopaliku planeerimiskultuuri omaksvõtmine on pikaajaline protsess, on Eesti sellel teel saavutanud olulist edu. Seadusandlusega on loodud eeldused selliseks keskkonnaks, mis arvestaks võimalikult paljude ühiskonna liikmete huvisid. Arengukava peab kinnitama selle paikapidavust praktikas. Linna tuleviku kavandamisel on oluline pidada silmas järgmisi põhimõtteid: Esiteks, linna arengu- ja konkurentsivõimes kasvab üha enam säästva arengu põhimõtete rakendamise tähtsus, mille elluviimisega seonduv puudutab iga linnakodanikku. Sellest lähtuvalt tuleb kõigile linlastele tagada võimalus kaitsta oma huvisid ning võimalusel leida kõiki isikuid rahuldav arengutee. Teiseks, linna eri eluvaldkondade arengu käsitlus eeldab sünteetilist ja interdistsiplinaarset teemade läbitöötamist, nende olemuse selgitamist ajateljel minevik-olevik-tulevik. Siinkohal tuleb rõhutada analüüsi andmekvaliteeti ja prognostilise osa tunnetuslikku tähendust. Omades reaalset visiooni tulevikust ja teadmisi selle saavutamist määravatest arengusuundadest, tekib võimalus konkreetsete sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonda puudutavate poliitikate kujundamiseks. Seejuures tuleb lisaks linna sisekeskkonna arenguloogika tundmisele teada väliskeskkonnas toimuvaid suundumusi ja neid konkreetsete sammude kavandamisel arvestada. Valgamaa ja Eesti võimalikke arengutrende ning tuleviku ruumistruktuuri kajastavatele materjalidele lisaks on kasulik omada ülevaadet Läänemere regiooni võimalikust tulevikust tervikuna. Kolmandaks, planeerimisprotsessis osalejate strateegilise mõtlemise, partnerluse ja avatud koostöö korraldamise teadmiste ja oskuste edendamine. Arvestades asjaolu, et arengukava ei ole mitte ainult seadusandlik akt, vaid eelkõige ühiskondlik kokkulepe, mille väärtus ilmneb selle realiseerimise käigus saavutatud tulemustest, omab planeerimisprotsessis tähtsa koha koolitus ja usaldusliku vahekorra tekitamine planeerimistegevusse haaratud huvigruppide vahel. See on kavandatu elluviimise oluline eeldus. Koos arutledes, õppides ja soovitud tegevust planeerides saavutatakse see väärtuslik, mille teostamine läheb korda paljudele ja mille nimel ollakse nõus oma energiat panustama. Teha õigeid asju, õigel ajal ja õiges järjekorras — selles peitub edu. Neljandaks, linnaelu areng eeldab sihipärast ressursside kasutamist. Arengukava realiseerimisel on oluline lisaks linnaeelarve rahale kaasata Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid. See omakorda tähendab tegevuste prioritiseerimist ja projektide kvaliteetset ettevalmistamist, mis sageli hõlmab ka ulatusliku institutsionaalse koostöö. Koostöökultuuri areng, projektijuhtimise oskused ja linnaeelarves kaasfinantseeringute planeerimine peavad olema suunatud rahavoogude oskuslikule juhtimisele, milleta ei ole võimalik saavutada arengukava koostises oleva tegevuskava realiseerimist. 2. PÕHIMÕISTED Arengukava – arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukava viiakse ellu programmide, projektide ja eelarve kaudu. Arengumudel – olukorra analüüsile põhinev, arengu visioonist ja eesmärkidest ja ülesannetest lähtuv üldine terviklahend. Arengunäitajad - sotsiaalmajanduslikud näitajad, mille kaudu mõõdetakse linnaelu eri valdkondade arengu muutumist. Arengustrateegia – linnas kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks visioonist lähtuv üldine teostustee, mis arvestab linna tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Säästev areng - areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Tegevuskava - konkreetsete ülesannete loend, mida on vaja eesmärkide saavutamiseks täita. Visioon - linna soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada. 3. VALGA OLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGU EELDUSED 3.1. GEOGRAAFILINE ASEND Valga linn paikneb Eesti Vabariigi lõunaosas, Eesti ja Läti piiril, täites samanimelise maakonna halduskeskuse funktsioone. Valga on lehvikut meenutava kujuga edelast kirdesse avanev linn, mille joonise määravad linna keskmesse koonduvad liiklusjooned. Läänest ja lõunast piiritleb linna Eesti-Läti riigipiir. Alates 1920. aastast on Valga kaksiklinn, millest Valga linna piiridesse jääb 16,54 km2 ja Läti Valka piiridesse 14,2 km2, elanikke 2007. aasta alguses vastavalt 14 568 ja 6301. Põhjas on Valga naabriks Tõlliste vald ja idas Karula vald. Lisaks eelnimetatud valdadele kuuluvad Valga lähitagamaa hulka Taheva vald, Sangaste vald, Valka linn ja osa Valka rajoonist, kus kokku elab ca 40 000 elanikku. Valgamaa koos naabermaakondade Tartu, Põlva, Võru ja Viljandiga annab elanike arvuks ligikaudu 300 000 inimest. Valgast ca 100 km raadiuses elab ligi 500 000 inimest, mis on märkimisväärne turupotentsiaal. Valga asub maanteede ja raudteede sõlmpunktis. Linna läbib Narva-Valga-Riia maantee (Via Hanseatica). Linnast lähtuvad Valga-Uulu (Pärnu) ja Valga-Võru maanteed. Valgat läbib Tallinn-Tartu-Riia raudtee, mis Tapa kaudu ühendab linna Tallinn-Narva-Peterburi magistraaliga. Linnast suundub raudtee Petseri kaudu Pihkvasse. Valgast maanteed mööda on Tartusse 89, Pärnusse 144, Tallinna 245, Riiga 175 ja Pihkvasse 170 kilomeetrit. Lähimad sadamad asuvad Pärnus, Riias ja Tallinnas. Lähim lennuväli on Tartus ning rahvusvahelisi regulaarreise võimaldavad lennujaamad Tallinnas ja Riias. 3.2. RIIGIPIIR Valga eripäraks on linna kaheks jaotav Eesti-Läti piir. Linnas asub Valga piirivalvepiirkond. Valvatava piirilõigu pikkus on 30 km. Sellest 5,5 km on Valga linna territooriumil. Valgas on piiripunktid jalakäijatele ja sõiduautodega piiriületajatele ning maantee piiri-tollipunkt ja raudtee piiri-tollipunkt. Imporditava kauba kontrolli teostavad Valgas veterinaarteenistuse-, füto-, sanitaar- ja taimegarantiini kontrollikeskused. Schengeni lepinguga liitumisel eeldatavalt 2008. aastal on siin oodata olulisi ümberkorraldusi. 3.3. AJALOOLINE ARENG Valga tekkis Vana-Liivimaa ühe tähtsama kauba- ja sõjatee äärde, mis ühendas Riiat Tartu kaudu Tallinna ja Narvaga. Veeteed mööda pääses Tartust hõlpsasti Pihkvasse ja sealt Novgorodi. Valga arengu seisukohalt oli oluline ka asjaolu, et ta paiknes orduaegse Vana-Liivimaa loomulikus keskkohas. Siin peeti maa- ja linnapäevi, teisi olulisi nõupidamisi. Iseäralik on see, et Valga ise nendest osa võtta ei saanud, sest tal puudusid vajalikud linnaõigused. Ka polnud Valgas kaitserajatisi võimaliku vaenlase vastu, mille ehitamist ei soosinud avatud maastik. Siiski on Valga korduvate hävingute kiuste just soodsa asukoha tõttu jälle taastatud. 1584. aastal sai Valga Poola valitsuse koloniseerimispoliitika toel linnaõigused, olles sellega Eesti vanemate linnade hulgas viimane. Kui aga arvestada asula vanust selle esmamainimise järgi 1286. aastal Riia linna võlaraamatus, ületab Valga 700 aasta vanusepiiri. 1783. aastal sai Valga maakonnalinnaks, sest senistest Võnnu ja Riia maakonna osadest moodustati kreis. Linna rajati valitsusasutused, laienes ametnikkond. Kuigi 1796. aasta reformide tulemusena magistraadid taastati, jäi Valga maakond püsima. 1849.a. toodi Valmierast (Wolmarist) Valka Liivimaa rüütelkonnale alluv köstrite ja kihelkonnakooliõpetajate seminar, mille tulemusel suurenes Valga tähtsus piirkonna haridus- ja kultuurikeskusena. Valgas töötas seminar kuni 1890. aastani. Olulise tõuke linna arengule andis 1889. aastal avatud raudtee. 1896-1902 lisandus veel kitsarööpmeline raudtee, mille tulemusena tekkis Valgal ühendus Tallinna, Pärnu, Mõisaküla, Viljandi, Paide ja Aluksnega. Liiklusolude paranedes linnamajandus aktiviseerus ja elanikkond kasvas. 1897. aasta alguseks oli Valga elanike arv 10 896 elanikku, mis oli Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu järel 5. kohal Eestis. Märkimisväärsematest tööstusettevõtetest paiknesid siin raudteetöökojad ja linaketrusvabrik. Linnas töötas 11 kooli ja Valgat tunti hariduskeskusena. 1902. aastal asutati eesti selts « Säde». Valga kireva rahvastikukoostise eestistumise pöördepunktiks sai linnavalitsuse üleminek eestlaste kätte 1902. aastal. Eesti ajaloo esimeseks eestlasest linnapeaks valiti J. Märtson, kelle ametiaeg oli aastatel 1902-1917. Aastad 1917-1918 olid Valgale keerulised ajad. Nõukogude okupatsiooni perioodil asus Valgas ka Läti nõukogude valitsus. 1919. aasta 01. veebruaril Valga vabastati. Eesti ja Läti piiritüli lahendav rahvusvaheline komisjon jaotas linna kaheks 1. juulil 1920. Valgamaa moodustamisega (6.09.1920) sai Valga maakonnakeskuseks. 1920-30ndate aastate suuremateks tööstusettevõteteks linnas olid Valga õlle- ja liköörivabrik, Schein & Bradovski villatööstus, M. Grossi saekoda, elektrijaam, tapamaja ja riiklikud raudtee tehased. 1930. aastal tegutses Valgas 48 erinevat tööstusettevõtet ja 344 kaubanduslikku ettevõtet. 1931. aastal lõi Valga geograafilise paiknemisega seotud arengueeldusse tagasilöögi Tartu-Petseri raudtee väljaehitamine, mille tulemusena linnas raudteega seotud tööstus hakkas oluliselt vähenema. Ulatuslikud purustused linna raudteesõlmele tekitati II maailmasõjas. Kannatada sai ka Valga kesklinn. Nõukogude okupatsiooni algusega 1944-ndal aastal riigipiiri tähtsus Valga-Valka vahel kaotati. Taastati raudteeliiklussõlm. Lisaks suurele kauba- ja reisijaamale asusid Nõukogude perioodil Valgas ka Baltimaade ainus külmvagunite depoo ja Tapa veduridepoo Valga tsehh. Raudteega seotud tegevusalad andsid 1980-ndate aastate lõpus tööd enam kui 2500 inimesele. Lisaks transpordisõlme arengule kujunes Valga-Valkast Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti mastaabis arvestatav tööstuskeskus. Peamisteks tööstusharudeks olid toiduainetetööstus, kergetööstus, puidu- ja mööblitööstus. Valga Teraviljakombinaat oli regioonis tuntud jõusöödaga varustaja. Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal lakkas olemast Valga koht endises Nõukogude Liidu majanduskompleksi tööjaotuses. Piirireþiimi kehtestamine Eesti ja Läti vahel katkestas kahe linna ühtse sotsiaal-majandusliku planeerimise ja Valgast sai Eesti piirilinn kõigi uute väljakutsete ja võimalustega. 3.4. RAHVASTIK 3.4.1. Rahvaarv, sooline- ja vanuskoosseis 1. jaanuari 2007 seisuga elas Valgas linnavalitsuse linnavara- ja registrite ameti andmetel 14 568 inimest, mis moodustab riigi elanikkonnast ligikaudu 1,1 protsenti ja Valga maakonna elanike arvust ligikaudu 41 protsenti. Rahvastiku tihedus Valgas on 880.8 inimest 1 km2 kohta. Valga linna elanike arv oli kõige suurem 1970-ndate aastate lõpul, kui linlasi oli ligikaudu 18 500. Eesti taasiseseisvumisest alates on linna elanike arv pidevalt langenud: 1991.a. 18 089 elanikku, 1995.a. 16 377, 2000.a. 15 432 ja 2004 a. 14 996 Linna ja tema tagamaa demograafiline potentsiaal on ammendunud, mistõttu elanike arvu kasvutendents tulevikus on vähetõenäone. Valga elanikeregistri andmetel oli 2007.a. 1. jaanuaril Valga elanikkonnas mehi 6554 (45%) ja naisi 8014 (55%). Naiste ülekaal on märkimisväärne nagu kogu Eestis ja selle üheks põhjuseks on naiste pikem eluiga. Tööealistest nooremad (kuni 15-aastased) moodustavad rahvastikust 14, 2 % (2071 last). Elanikke vanuses 65 aastat ja enam oli 2007. aasta 1. jaanuril 2895 (19,8%). Seoses sündimuse järsu langusega, mis on iseloomulik Eestile tervikuna, on 1990. aastatel laste absoluutarv ja osakaal elanikkonnas pidevalt vähenenud. Võrdluseks võib tuua, et 1989.a. rahvaloenduse andmetel oli linnas 3864 last (21,8%). Elanikke vanuses 65 aastat ja enam oli 2676 (18%). Vanurite osakaal elanikkonnas on tõusnud. 3.4.2. Elanikkonna rahvuseline struktuur Valga rahvuslik koosseis on olnud läbi ajaloo väga kirju. Tänase rahvastikukoostise kujunemisel oli oluline osa 1920. aastal toimunud piiri sisseseadmisel Eesti Läti vahel. Endise Liivimaa jagamisel kahe riigi vahel võeti aluseks rahvastiku etniline territoorium. Teise Maailmasõja järgne sisseränne linna tulenes nõukogudeaegsest rahvastikupoliitikast. Mitte-eestlaste osakaalu oluline tõus Valgas seondus eelkõige raudteekompleksi arendamise ja okupatsioonivägede paiknemisega linnas. Ehkki järk-järgult mitte-eestlaste sisseränne vähenes, jätkus mittepõlisrahvastiku osatähtsuse tõus kuni Eesti taasiseseisvumiseni, mil see asendus vähenemisega. 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel moodustasid linlastest eestlased 58,2%, venelased 25,4%, ukrainlased 2,8%, lätlased 2,2% ja muud rahvused 11,4%. 3.4.3. Rahvastikuprognoos Tõenäoline on elanike arvu languse peatumine 2013. aastaks ja selle püsimine edaspidi stabiilsena. Linna elanike arvu kasv osutub võimalikuks eelkõige rände tulemusena. Arvestades rände loomuliku tagamaa demograafilise kasvupotentsiaali ammendatust ja vähesust ning Tõrva ja Otepää kui kohalike keskuste kasvavat konkurentsi, on Valga elanike arvu kasvutrend vähetõenäoline. Tingituna 1990-ndatel aastatel alanud sündimuse järsust langusest kahaneb eelkooliealiste ja kooliealiste laste arv. Prognoosi kohaselt on vastavalt eelnevate aastate keskmise rahvaarvu vähenemise määrale aastal 2013 Valga linnas elanikke ligikaudu 13 400. Elanike väljarände jätkumise korral linna demograafilise arengu negatiivsed protsessid süvenevad veelgi, kuna migratsioonikõvera kohaselt on lahkujateks just parimas sünnitamis- ja tööeas noored. Oluliseks ülesandeks on demograafilise tasakaalu säilitamine linnas. 3.5. ELUKESKKOND 3.5.1. Looduskeskkond Valga linn asub Sakala, Otepää ja Karula kõrgustikke eraldava Valga nõo piires. Suhteliselt madal reljeef, jääpaisjärve kulutus- ja kuhjetasandikud. Valga linna ümbruse reljeef on üldiselt tasane. Võru maantee kulgeb piki Läti piiri kagusse madalal (10 m) seljandikul. Viimase absoluutne kõrgus on 75 m ringis. Põhjapoole, Mõniste ja Võru raudteeharu piirkonnas on täiesti tasane ala absoluutsete kõrgustega umbes 65 m. Läbi linna kulgeb kirde-edela suunaline 200–300 m laiune Pedeli jõe ürgorg. Oru lamm asetseb 40–45 m absoluutsel kõrgusel. Üldiselt reljeefi absoluutkõrgus muutub 75 m-lt Võru tn piirkonnast kuni 44–41m abs kõrguseni ürgoru lammidel. Valga nõgu kujunes välja ilmselt jää-aja eelsel perioodil ja jälgib oma kujult laias laastus vanemat reljeefi absoluutkõrgustega tavaliselt 20 ja 40 m vahel, eraldades aluspõhjalisi Sakala ja Ugandi platoosid aga ka Kesk-Koiva madalikku. Samas pole aluspõhja reljeefi väiksemat järku elemendid tänapäevases pinnamoes kuigivõrd jälgitavad. Aluspõhja on lõikunud sälkorgude süsteem, mille minimaalsed absoluutväärtused ulatuvad 40 ja 60 m-ni. Aluspõhja ja tänapäeva pinnamoest johtuvalt on pinnakatte paksus linna territooriumil küllaltki muutlik, olles maa reljeefi tasastel aladel keskmiselt 20-40 m, seejuures mitte kusagil alla 10 m, orgudes aga >100 m. 3.5.2. Õhukeskkonna seisund Valga linna õhuseisundi uuringud (Valga linnaõhu seire 01.02-11.02.2002) näitavad, et seoses piiripunktiga on Viljandi tänava piirkonna õhusaaste suurenenud, kuid kesklinnas raudtee koormuse vähenemisega paranenud. Välisõhu saasteload on väljastatud Valga linnas järgmistele ettevõtetele: Eraküte AS, Eesti Raudtee AS, Eesti Statoil AS, Hydro Texaco Eesti AS, Alexela Oil AS, Saare Olerex AS, Sangar Valga Vabrik AS, AS Valga Depoo, Valga Lihatööstus AS, Valga Auto AS, Valga piirivalvepiirkond, Valga Teed OÜ, Valga Gomab Mööbel AS, Valga Lihatööstus AS. 3.5.3. Veekeskkonna seisund Joogivee kvaliteet vastab kehtivatele tervisekaitsenõuetele. Reoveetöötlusjaama rajamine on vähendanud Pedeli jõe reostuskoormust ja ühtlasi on vähenenud ka Väikse Emajõe eutrofeerumine. Tänu keskkonnakaitse meetmetele on Valga linna läbivate ojade ja pinnaveekogude ja ka põhjavee kvaliteet paranenud. Valgamaa Keskkonnateenistuse poolt on väljastatud 6 vee-erikasutusluba (Valga Auto AS, Valga Lihatööstus AS, Valga Internaatkool, Valga Gomab Mööbel AS, Valga Teed OÜ, Valga Linnavalitsus). 3.5.4. Kliima Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 1961-1990 aastate andmete põhjal on Valga linnas: Sademete hulk 711 mm Keskmine õhutemp 5,1 ºC Öökülmavaba periood 133 päeva Temperatuuri tõus üle +5 ºC 21.apr Temperatuuri tõus üle +10 ºC 11.mai Lumikatte paksus ja kestvus Püsiva lumikatte teke 15.dets Püsiva lumikatte sulamine 30.märts 3.5.5. Maakasutus Linna 1654,2 hektarit maad jaguneb sihtotstarbelt elamumaaks (eramud, korterelamud, talud jne) 463,2 ha (28%), munitsipaalmaaks 595,44 ha (36%), transpordimaaks (teed ja tänavad) 115,78 ha (7%) ning tootmis- ja ärimaaks 99,25 ha (6%). Lisaks veel veekogude all olevaks maaks, riigikaitsemaaks ja maatulundusmaaks. 1999. aastal moodustati Valga linna territooriumile Võru-Petseri ja Valga-Tartu raudteede vahelisele alale kaubanduse vabatsoon üldpinnaga 83 ha. 3.5.6. Puhke- ja haljasalad. Kaitsealad ja kaitsealused objektid Valga linna territooriumil asuvad pargid ja haljasalad moodustavad 46,5 ha. • Pedeli virgestusala 311 486 m2 2 (31,1 ha) • Linnapark 68 511 m2 (6,9 ha) • Räni park 31 264 m2 (3,1 ha) • Peebu park 31 110 m2 2 (3,1 ha) • Säde park 11 204 m2 (1,1 ha) • Kungla tänava mänguväljakud 12 523 m2 (1,2 ha) Valga linnas asuvad järgmised kaitsealad ja kaitsealused objektid: • Valga linnatuumiku muinsuskaitseala - Vabariigi Valitsuse määrus nr 15, 23.01.2006 • erinevad ajaloomälestised (kokku 11 objekti) – Vabariigi Valitsuse määrus nr.16, 12.08.1999; • erinevad arhitektuurimälestised (kokku 33 objekti) – Vabariigi Valitsuse määrus nr.16,12.08.1999 • Pedeli jõgi ja paisjärv, Piirioja; • Säde park (2 ha); • Valga linnapark ja puiesteed (8 ha) Kungla ja Kuperjanovi tänavate vahel; • Valga Veterinaarravila park (2 ha) Tartu maantee ääres; • Amuuri korgipuu allee Pargi tänavas (100 m); • Tammed Kase tn. 2 õuel; • Tambre parkmets (436 ha). 3.5.7. Eluase ja elamismiljöö 2007. aasta seisuga on Ehitisregistrisse kantud 8612 hoonet, sealhulgas 1867 elamut ja 269 korterelamut (5104 korterit). Ajavahemikus 2003 - 2006 anti Ehitisregistri andmetel Valga linnas välja 184 ehitusluba. Sama perioodi jooksul anti Valga linnas välja 102 ehitiste kasutusluba. Linnakujundusliku ehituskontseptsiooni aluseks on linna elamuehituse järkjärguline ümberpaigutamine rekonstrueeritavatesse vanadesse linnaosadesse. Linna miljööväärtuse säilitamiseks on Valgas moodustatud kesklinna muinsuskaitseala koos kaitsevööndiga, mis Eesti väikelinnades on üsna erandlik. Linnatuumiku kaitseala hõlmab Keskväljaku ning sealt hargnevad Riia, Kesk ja Sepa tänavate, aga ka J.Kuperjanovi, Raja, Puiestee, Sõpruse, Aia, Vabaduse, Köie, Laia, Kungla ja Turu tänavatega külgneva hoonestuse koos selle piirkonna kvartalisiseste majadega. 3.6. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR 3.6.1. Haridus Valga esimene eestikeelne kool avati 1880. aastal. Selles neljaklassilises koolis töötasid õpetajatena eesti kultuuriloost tuntud kirjandusloolane M. Kampmaa, õpikute autor H. Einer ja kirjanik P. Grünfeldt. 2007 aasta 1. jaanuari seisuga oli Valgas 787 eelkooliealist last, kellest 602 käisid erinevates koolieelsetes lasteasutustes. Valga linna üldhariduskoolides koolides õpib kokku 1988 õpilast. Koolikohustuslikke(7-17.a.) lapsi oli 1584, neist 1489 omandab põhiharidust Valga linnas. Valga linna haridusasutuste võrk on korrastatud ja käesoleval hetkel pakub alusharidust neli lasteaeda ( üks neist vene õppekeelega), põhi -ja gümnaasiumiharidust on võimalik omandada Valga Põhikoolis, Valga Vene Gümnaasiumis ja Valga Gümnaasiumis. Neil, kel koolitee on mingil põhjusel katkenud, on võimalus õpinguid jätkata Valga Kaugõppegümnaasiumis. Valga Gümnaasiumis on 884 õpilast, Valga Põhikoolis 441 õpilast, Valga Vene Gümnaasiumis 553 õpilast, kaugõppevormis omandab haridust 110 õpilast. Huviharidust on võimalik omandada Valga Muusikakoolis, kus õpib 238 õpilast. Õpilastel on võimalus osaleda huvi -ja spordiringides ning veeta vaba aega Avatud Noortekeskuses. 3.6.2. Kultuur Raamatukogu. Valga Keskraamatukogu asutati 1865. aastal Valga linna magistraadi otsusega. Laenutada saab raamatuid, õppeotstarbelisi videofilme, muusikasalvestisi ning kasutada on bibliograafilised andmebaasid. 1997. aastal ehitati välja arvutivõrk. Valgas on kaasaegne Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, muuseum. Sportimisvõimalusi toetavad spordiklubid ja –ühendused. Olulise tähtsusega Valga spordielu kujundamisel on 1998. aastal valminud Valga Keskstaadion ning 2006 a. valminud Valga Spordihall. Lisaks erinevatele virgestusvõimalustele, mida pakuvad spordiklubid, spordibaasid ja linna puhkealad, tegutsevad Valgas mitmed noorteühendused ja -organisatsioonid ning erinevad huvialaühendused. Tegutsevad kogudused. 3.6.3. Meditsiiniline teenindamine, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Meditsiini- ja tervishoiuasutustest asub Valgas AS Valga Haigla ning tegutsevad ka ettevõtjatena hambaarstid, perearstid, massöörid, psühholoogid, günekoloog jt. AS Valga Haigla on moodustatud järjepidevuse alusel endisest riigile kuuluvast Valgamaa Keskhaiglast, mis hõlmas maakonna tervishoiuvõrgu. Haigla osutab II astme statsionaarset abi, polikliinilist eriarstiabi, üldarstiabi, stomatoloogilist arstiabi ja kiirabi teenust. Sotsiaalhoolekannet teostab ja koordineerib linnavalitsuse sotsiaalabiamet. Sotsiaalhoolekande arendamisel tehakse koostööd erinevaid sotsiaalhoolekande sihtgruppe esindavate mittetulundusühendustega (Valga Linna Pensionäride Liit koos vene pensionäride grupiga, Valgamaa Puuetega Inimeste Koda, mis on katuseorganisatsiooniks erinevatele puuetega inimeste ühendustele, Punane Rist, EELK Valga koguduse diakooniamaja). Samuti toimib sotsiaalhoolekande korraldamisel koostöö politseitöötajate, meditsiinivaldkonna esindajate, koolide, lasteaedade ning erinevate riigiasutuste ja teiste kohalike omavalitsustega. Sotsiaalteenuseid osutab linnavalitsus ise või ostab teenuseid mittetulundusühendustelt. Linn osutab ise abivajavatele puudega inimestele ja eakatele koduteenuseid linnavalitsuse hooldustöötajate poolt. Eluasemeteenust, see on sotsiaalkorterite ja sotsiaalpindade üürileandmine isikutele, kes pole ise suutelised elamispinda hankima, osutatakse linna allasutuse, Valga Linna Aktiviseerimiskeskuse juures asuvas sotsiaalmajas ja linnas asuvates sotsiaalkorterites. Sotsiaalkorterites tehakse vajadusel kohandusi puudega isikute erivajadusi arvestavaks. Valga Linna Aktiviseerimiskeskuse sotsiaalmajas osutatakse ka varjupaiga teenust (peavarjuta jäänud isikutele ajutise ööbimispaiga, vajadusel toidu-, riide- ja muu abi osutamine). Lastele turvatoa teenust ostetakse MTÜlt Taheva Lastesanatoorium ja Valga Lastekodust Kurepesa. Üldhooldekodu teenust ostetakse MTÜ-lt Valga Hoolekandekeskus, MTÜ-lt Paju Pansionaadid ja MTÜ-lt Hellenurme Mõis. MTÜ Valgamaa Tugikeskus osutab psüühiliste erivajadustega isikutele igapäevaelu toetamise teenust, mida linn finantseerib lisaks riiklikele vahenditele. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Valga koguduse diakooniamajalt ostetakse puuetega isikutele ja eakatele soodushinnaga lõunasöögi teenust. Mõõduka ja raske vaimupuudega ning liitpuudega lastele ostetakse Tartu Maarja Koolilt tugikoduteenust, linnavalitsus korraldab lastele iga nädal transpordi kooli ja tagasi. Sotsiaalabiamet osaleb ka erinevates sotsiaalhoolekande sihtgruppidele suunatud projektide rahastamises: vähekindlustatud laste toitlustamine koolivaheaegadel diakooniamajas, suvelaagrite ja koolivaheaja sisustamise projektides. OÜ-lt Sinilill Grupp ostetakse linna omasteta isikute matuse ja surnuveo teenust. Valga linn soodustab igati mittetulundusühenduste tegevust. Selleks on loodud sotsiaalvaldkonnaga tegelevatele mittetulundusühendustele võimalus saada Valga linnalt raha ühenduste tegevuskulude osaliseks finantseerimiseks, ühenduste poolt algatatud projektide kaasfinantseerimiseks, ühenduste poolt korraldatavate ürituste või üritustel osalemise (teabepäevad, seminarid) osaliseks finantseerimiseks. Sellisel moel finantseeritakse Valga Linna Pensionäride Liidu ja selle alla kuuluva vene pensionäride grupi, Valgamaa Puuetega Inimeste Koja ja selle alla kuuluvate erinevate puuetega inimeste ühenduste tegevust, üritusi ja ollakse nende poolt algatud projektide kaasfinantseerijad. Valga linnas asub 3 hoolekandeasutust. Valga linna ja Valga Haigla AS poolt moodustatud mittetulundusühing Valga Hoolekandekeskus osutab ööpäevaringse hooldamise teenust puuetega inimestele ja eakatele. Valga Hoolekandekeskuselt ostab teenust peamiselt Valga Linnavalitsus, lisaks aga ka mitmed teised kohalikud omavalitsused ja eraisikud. Valga linna allasutus Valga Lastekodu Kurepesa osutab vanemliku hoolitsuseta lastele asenduskoduteenust, mida finantseerib riik. MTÜ Valgamaa Tugikeskus osutab psüühiliste erivajadustega isikutele tugevdatud toetusega ööpäevaringse hooldamise teenust (finantseerib riik), igapäevaelu toetamise teenust (finantseerib riik ja Valga Linnavalitsus) ja toetatud töötamise teenust (finantseerib riik). Lisaks osutab MTÜ Valgamaa Tugikeskus üldhooldekodu teenusena puudega inimestele ja eakatele ööpäevaringse hooldamise teenust (finantseerivad teised omavalitsused ja eraisikud). Valga linnas on loodud materiaalselt vähekindlustatud isikutele lisaks toimetulekutoetusele erinevateks vajadusteks täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise süsteem. Materiaalselt vähekindlustatud peredele kompenseeritakse lastega seonduvaid kulutusi (kooli- ja lasteaialõuna, huvitegevus, lastele riiete, jalanõude ja koolitarvete ost, spordi-, suvelaagritest ja ekskursioonidest osavõtutasu, transpordikulud Valga linna ja väljaspool linna koolidesse sõidukulud), tervisega seonduvaid kulutusi (ravimite ja põetusvahendite ost, abivahendite ost või rent, arstiabi, hambaravi ja muude meditsiiniliste teenustega seotud kulutused, transpordikulud arstiabi, taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuste saamiseks), eluasemega seonduvateks kulutusi (puudega inimestele eluruumi kohandamise kulud, küttepuude ostmise kulud, hädavajalikeks remonttöödega seotud kulud, tekkinud üürivõlgade kompenseerimine). Hooldust vajavatele puudega inimestele on loodud hooldajatoetuste ja puudega inimese toetuste süsteem, samuti kompenseeritakse lisaks riiklikele toetustele puudega inimeste kulutusi puudest tingitud lisakulusid. Lisaks makstakse sissetulekutest sõltumatuid toetusi (sünnitoetus, lisaks kingitakse esmassünnitajale raamat „Lapse tervise entsüklopeedia», esimesse klassi astumise toetus, kolme ja enama kooliskäiva lapse toetus ja pensionäridele maamaksu toetus). 3.7. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 3.7.1. Teed ja tänavad Linna tänavatevõrku liigendavad Pedeli jõgi, kaks raudteeharu (Tartu ja Võru suundadel) ja riigipiir. Valga tänavate üldpikkus on ca 84 km, millest ca 35 km on mustkattega tänavaid. Tänavavalgustusega on varustatud umbes 90% linna tänavatest. 3.7.2. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Valga linna tsentraalne veevarustus on lahendatud AS-le Valga Vesi kuuluvate puurkaevudega, mille vesi juhitakse peale puhastusseadmete läbimist ühisveevärki. Valga linna ühisveevärgi joogivesi vastab Eestis kehtivatele tervisekaitsenõuetele. Lisaks linna reoveepuhastusseadmetele omab heitvee keskkonda juhtimisega reoveepuhastit ka AS Valga Auto. Aastatel 2004-2006 rekonstrueeriti ja ehitati 65 km vee- ja kanalisatsioonitorustikku. Ligikaudu 85% Valga elanikest elab tänavatel, kus on võimalik liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. 3.7.3. Jäätmemajandus Valga linna teenindab peamiselt Valga prügila üldpindalaga 5,5 ha, mis asub linna idaosas Valga linna ja Karula valla piiril. Lisaks olme- ja tööstusjäätmete kogumisele ja ladustamisele tegeletakse ka probleemsete, ohtlike ja suuremõõtmeliste jäätmete, vanapaberi ja –metalli, kompostitavate jäätmete ning pakendite kogumisega. Valga linna prügila suletakse 2009. aasta juuliks ning peale seda viiakse läbi prügila katmistööd kuni aastani 2013. Paralleelselt prügila sulgemisega ehitatakse selle kõrvale välja jäätmete kogumise, sorteerimise ja töötlemise jaam. 3.7.4. Energeetika Valga peamiseks soojatootjaks ja müüjaks on AS Eraküte, soojatootmine toimub ühtses võrgus. 3.7.5. Elektrivõrk Valga elektriga varustamine toimub Eesti Elektrijaamast Tsirguliina 330/110/35/10 kV alajaama kaudu Valga 110/35/20/10 kV alajaama. Tsirguliinast Valga alajaama tuleb kaks 110 kV. Siit läheb üks 110 kV liin Sooru 110/10kV alajaama. Linna territooriumi idaosas kulgevad Tsirguliina-Valmiera kaks 330 kV ja üks 110 kV liin. Nimetatud kõrgepingeliinide kaitsetsoonid seavad piirangud Valga linna ida- ja põhjasuunalisele laienemisele. 3.7.6. Telekommunikatsioonid Valga linna telefoniseerimisel on kasutatud automaat-telefonijaamu (ATJ), raadiotelefonijaamu (näit RAS 1000 süsteem) ja ametkondlikke telefonijaamu. Valga linn on kaetud mobiilside ja WiFi levialaga. 3.7.7. Raudtee Valgas paikneval ühel Eesti suuremal raudteesõlmel on 10 manööverdusteed. Linna läbivad Riia-Tartu ja Valga-Petseri raudteed. Linnas paikneb raudtee kaubajaam koos kaubakontoriga ja reisijate vaksal. Valga kaubajaam on Tartu kaubajaama kõrval teine oluline raudteesõlm, kus toestatakse laadimistöid, rongide komplekteerimist ja sorteerimist. Olulisemateks Valgas laaditavateks kaubaartikliteks on metall ja metallitooted ning metsa- ja saematerjal. Valga raudteejaam, mis täidab raudteevaksali ja autobussijaama funktsioone, kuulub linna munitsipaalomandisse. Raudteejaamas asuvad täiskasvanute koolituskeskus ja erinevad kaubandusettevõtted. 3.8. MAJANDUS Seisuga 08.mai 2007 tegutses Valgas 368 erinevat äriühingut, millest 91,5 moodustasid osaühingud, 7,6% aktsiaseltsid ning 0,9% täis- ja usaldusühingud. Füüsilisest isikust ettevõtjaid oli Valgas registreeritud 72. Ettevõtluse tugistruktuuridest töötab Valgas Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur. 2006. aastal asutasid Valga linn ja SA Valgamaa Arenguagentuur MTÜ Valga Ettevõtlusinkubaator. Ettevõtjate ühendusena tegutseb Valgamaa Äriklubi aastast 1994. 3.8.1.Tööstus Valga linna majanduselus on olulisel kohal tööstus. Vaatamata 1990-ndatel aastatel toimunud majandusreformidele ja majanduse restruktureerimisele on Valgas säilinud suur osa tööstusest. 2007. aastal tegutses linnas 20 erinevat tootmisega tegelevat äriühingut. Peamisteks tegevusvaldkondadeks olid kergetööstus (7 ettevõtet), puidu- ja mööblitööstus (5 ettevõtet), toiduainetetööstus (4 ettevõtet) ja metallitöötlemine (4 ettevõtet). 3.8.2. Kaubandus, teenindus, turism ja pangandus Valgas registreeritud ettevõtete ja eraettevõtjate valdavaks tegevusalaks on kaubandus — eelkõige jaekaubandus. Valgas tegutses 2007. aastal 206 erinevat jaekaubandusettevõtet (sh. 8 tanklat). Valga linna piiriäärsest asukohast tulenevalt on Valgas olulisel kohal tarvitatud autode import ja müük. 2003. aastal tegeles sellega üle 10 ettevõtja. Toitlustust pakub Valgas1 restoran, 9 baari ja 8 kohvikut . 2007. aastal tegutses Valgas 2 pangakontorit – Hansapank AS Valga kontor; AS SEB Eesti Ühispank Valga kontor. Kindlustusfirmadest on Valgas esindatud If Eesti Kindlustus AS Valga büroo, ERGO Kindlustuse AS Valga kontor ja SALVA Kindlustuse AS Valga müügipunkt. Valgas asub 6 majutusasutust – Hotell «Metsis», külalistemaja «Säde», hostel «Tolli hostel» ja 3 kodumajutusega tegelevat ettevõtjat. Majutuskohtade koguarv on 151. Järjest kasvav turistide arv on suurendanud oluliselt huvi ja võimalusi majutuskohtade kvaliteedi ning teenuste taseme parendamise ja valiku suurendamise vastu. 3.9. LINNA JUHTIMINE Valga omavalitsusorganiteks on linnavolikogu kui esinduskogu ja linnavalitsus kui volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Linnavolikogu valitakse vabadel valimistel üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletusel. Volikogu juures töötavad alalised komisjonid, kokku 5. Linnavalitsus kui kollegiaalne täitev- ja korraldav organ viib praktilise tegevusega ellu seadusega linnale pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. 3.10. KOOSTÖÖ JA SÕPRUSSIDEMED Valga linn teeb koostööd nii maavalitsuse kui kõigi omavalitsustega Valgamaal, Kagu-Eesti omavalitsuste ja Valgamaa naabermaakondadega ning Eesti Linnade Liiduga. Välisriikidest sõpruslinnad ja koostööpartnerid on Valka Lätis, Östhammar Rootsis, Orimattila Soomes, Uusikaupunki Soomes, Durbuy Belgias, Kobylnica ja Koscielisko Poolas, Tornio Soomes, Haparanta Rootsis, Hallsberg Rootsis, Lübz Saksamaal, Tierp Rootsis, Oakland USA-s. Valga linn kuulub rahvusvahelisse Kaksiklinnade Assotsiatsiooni (City Twins Assotiation). 4. VALGA LINNA ARENGUEELDUSED, SWOT ANALÜÜS Valga tugevused: o geopoliitiline asend (piirilinn, paiknemine Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti looduskaunite paikade keskmes); o linna tugev majandusbaas ja ettevõtluse arenguperspektiiv (mööblitööstus, toiduainetetööstus, õmblustööstus); o reorganiseeritud ja toimiv haridusasutuste võrk (alus-, põhi-, kesk- ja huviharidus); o kompaktne kaasaegne kultuurinelinurk linnakeskmes (kultuurikeskus, muuseum, raamatukogu, staadion); o uus haigla kaasaegsete tervishoiuteenustega ning arenev sotsiaal- ja tervisekeskus; o maakonnakeskuse funktsioonide täitmise roll, selle tugevnemine; o laialdase haljastusega väikelinna hubasus ja turvalisus; o kaasajastatud keskkonnatehnoloogiarajatised (ühisveevärk ja –kanalisatsioon, jäätmejaam jne); o Pedeli jõe virgestusala; o linnamajanduse järjepidev kaasajastamine; o linna multikultuursus; o majanduse arendamiseks « vabatsoon» ja vaba maa ettevõtluse arendamiseks; o koostöö naaberlinna Valkaga. Valga nõrkused: o noorte lahkumine ja elanikkonna vananemine, elanike arvu ja tööealise elanikkonna vähenemine; o teenuste väike valik; o inseneriteenuste pakkujate ja ehitustööde teostajate vähesus; o ettevõtlike eestvedajate vähesus; o uute ideede elluviimiseks napib ressursse; o turistidele vähe majutus- ja vabaaja veetmise võimalusi; o mittetulundussektori vähene initsiatiiv; o mitte-eestlaste vähene aktiivsus linnaelus; o kvalifitseeritud spetsialistide ja tööliste puudus; o noorte töö- ja karjäärivõimaluste piiratus; o linna mainekujundus tagasihoidlik; o jäätmeveo ja jäätmete sorteerimisega pole liitunud kõik elanikud; Valga ohud: o Reformide tõttu linnas vabaneva tööjõu rakendamise probleemid (piirivalve, tollitöötajad) ja linna riikliku tähtsuse langus; o reaaltulude vähenemine, arengutaseme riigisisene ebaühtluse suurenemine; o teised piirkonnad pakuvad haritud inimestele paremaid eneseteostuse võimalusi; o rongiliikluse vähenemine, transpordimagistraalidest ja kaubavoogudest kõrvalejäämine; o kuritegevuse kasv piirireþiimi nõrgenemisel; o tööpuuduse kasv linnas ja Kagu-Eestis tervikuna; o põhjavee varude vähenemine ning salvkaevude vee reostumine; o riikliku regionaalpoliitilise abi vähesus linna stabiilse arengu tarvis; o investeeringute mahu vähesus. Valga võimalused: o Euroopa Liidu liikmeksolemisel regionaalse ja rahvusvahelise majandus-, keskkonna- ja kultuurialase koostöö laienemine ning investeeringute lisandumine, Valga-Valka kaksiklinna koostöö kasv linna läbiv piiriületus maantee ja raudtee vahendusel; o turismi osatähtsuse tõus (sh. Via Hanseatica) Lõuna-Eestis loob soodsaid võimalusi linna ettevõtluse (näit. majutus-, toitlustus-, konverentsi-, spa-teenused) arenguks, kasutuseta kinnisvara ja vaba maa käibesse võtmiseks; o maantee ja raudteetransiidi keskuse kujundamine, vabatsooni arendamine, logistikakeskuse võimaluste rakendamine tootmissektori arendamiseks, kaupade komplekteerimise ja toodetele lisandväärtuse andmise arendamine; o uute elanike lisandumine, teotahtelistele ja haritud noortele eneseteostuse võimaluste pakkumine; o kutsehariduskeskuse arendamine; o infotehnoloogia rakendamise suurendamine linnajuhtimises ja linnaelu korraldamisel; o elanike ja investorite põhjalik informeerimine, s.h. venekeelne; o Läti Ülikooli rahvusvahelise õppekeskuse arendamisele kaasaaitamine ja rakenduskõrghariduse omandamiseks võimaluste loomine. 5. VALGA LINNA TULEVIKUPILT 2013 VALGA on: • meeldiv elupaik – inimese ja perekeskne, heakorrastatud, roheline, turvaline, tervisliku elukeskkonnaga Lõuna-Eesti linn; • mitmekülgset ja konkurentsivõimelist haridust võimaldav ning väärtustav linn; • investeerijatele atraktiivne kaasaegse infrastruktuuriga tööstus- ja logistikakeskus, ettevõtlikkust toetav Eesti piirilinn; • turismi soosiv, mitmekülgseid sportimis-, meelelahutus- ja puhkusvõimalusi ning tervishoiuteenuseid pakkuv linn; • koostööks avatud, erinevaid rahvusi ja kultuure siduv, ajaloolist omanäolisust säilitav piirilinn – Valgamaa pealinn ja Valga-Valka kaksiklinn. 6. VALGA LINNA ARENGUMUDEL 6.1. ALUS Valga linna arengumudeli aluseks on logistika-, transpordi-, tööstus- ja turismipotentsiaali suurendamine ning linna majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmine, mis toimub nii Eesti kui ka välisinvestorite aktiivse kaasamise teel. Uute investeeringute tarvis on vaja linna erinevate institutsioonide strateegilist koostööd. Kõrvuti Valga Linnavolikogu ja Linnavalitsusega peavad ühise eesmärgi nimel oma jõud ühendama Valga Maavalitsus, asjast huvitatud ettevõtjad ja mittetulundusühingud, naaberomavalitsused (sh. Valka linn) ja Kagu-Eesti maakonnad. Ettevõtluse laiendamiseks vajalike kohalike arengueelduste loomine ei saa olla omaette eesmärgiks. Linnaelu tasakaalustatud areng lähtub linna jätkusuutlikkusest. Jätkuv tähelepanu elukeskkonna väärtustamisele ja noortele tulevikuperspektiivi loomisele on linnaelu keskmes. Selle tarvis on vaja koondada jõud kvaliteetse hariduse kättesaadavusele ja aktiivse vabaaja veetmise võimalustele. Seega tuleb suurendada avalike teenuste kvaliteeti ja linnavõimude haldussuutlikkust. Võttes arvesse, et aastateks 2007-2013 on planeeritud suurima Euroopa Liidu toetusega periood, tuleb veelgi laiendada projektipõhist lähenemisviisi linnaeelarvele täiendavate ressursside kaasamiseks. 6.2. ARENGUMUDELI KOOSTISOSAD Valga linna arengutempo sõltub Eesti kui terviku käekäigust ja Valga kohast Eestisiseses tööjaotuses. Oluliseks tingimuseks on piiriületava koostöö laabumine Läti Vabariigi ja Venemaaga. Hõivestruktuuri ja uute töökohtade loomise määravad asjaolud, kuivõrd Valga suudab integreeruda maailmamajandusse- suurendada olemasoleva tootmise konkurentsivõimet, saavutada üleminekut teadmistepõhisele majandusele ja liituda kiiresti kasvava transiidi- ja logistikasektoriga. Info-kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise kõrval on kiiresti kasvavaks haruks turism, millest saadav tulu aasta-aastalt kasvab. Lähtudes maakonnakeskuste rolli tugevnemise vajadusest Eesti regionaalarengus on oluline suurendada Valga avatust ja osalemist rahvusvahelises koostöös. Linnaelus võib eeldada teenindussfääri, eriti jaekaubanduse- ja turismiteenuste jätkuvat kasvu. Tööstuse tootlikkuse kasv ja kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine pigem stimuleerib tootmises hõivatute vabastamist kui uue tööjõu värbamist. Tööhõive parandamiseks on vajalik uute töökohtade loomine, milleks on vajalik suurendada oskustööjõu tulemuslikku ettevalmistust ja harjumust elukestvaks õppeks. Rahvastikumuutustega kaasneva demograafilise koormuse vähendamise üheks võimaluseks on kohalike haritud noorte tagasipöördumise ja kvalifitseeritud tööjõu sisserände soodustamine. Selleks on vaja panustada senisest enam linna innovatiivse potentsiaali suurendamisse ja Valga tulevikuperspektiivi kindlustamisse. Tööjõumahuka tootmise langust tuleb kompenseerida kohaliku tootmise väärtusahela suurendamise teel, et kasvatada siinse tootmise konkurentsivõimet ning tagada väheneva elanike arvu juures suuremat lisandväärtust andvate ettevõtete areng. Linna äriatraktiivsus hakkab olema enam mõjutatud mitte ühest kohalikust tugevusest, vaid linnaelu eri valdkondade omavahelisest põimumisest. Uutes tingimustes saavad üha olulisemaks linna kooperatsioonisuhted, mis kajastuvad allhanke kontaktide leidmises, kaubavoogude multimodaalsete logistiliste lahenduste pakkumises, turismitoodete ja -pakettide ühises pakkumises, konverentside ja näituste korraldamises, teadus-, õppe- ja arendusorganisatsioonide töö laialdases kasutamises. Valga linna arengu võtmevaldkonnad on järgmised: • multimodaalse transiidi- ja logistikakeskuse väljaarendamine Ahelas tootmine-transport-kaubandus-tarbimine ainult transporditeenuste pakkumisest ja transpordi-geograafilistest eeldustest ei piisa. Potentsiaali realiseerimiseks on vajalik luua tihe koostöö kaupade ja teenuste eksportijate ja importijatega ning kaubavoogude liigutajatega globaalses mastaabis. Olulisel kohal on strateegiliste sidemete sõlmimine sadamate operaatorfirmadega näiteks konteinervedude arendamiseks ja kaubagruppide väljasõelumiseks, millele ollakse huvitatud Valgas lisaväärtuse andmisest. Reisijateveo laiendamiseks on vajalik taastada rahvusvaheline rongiliiklus Tallinn-Riia-Varssavi suunal. Via Hanseatica käivitamine rahvusvahelisel tasandil, Balti riikide ühise turismiruumi kasutuselevõtt. Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ühised turismiprojektid loovad tingimused turistide teenindamise väljaarendamiseks. Raudteed ja maanteed pole otstarbekas vaadelda üksnes teena, vaid kui arengukoridori, mis toob kaasa majandustegevuse hajuvuse keskustest ning loob paremad eeldused inimeste mobiilsuse kasvuks. Tekivad uued võimalused inimeste elu- ja töökoha kombineerimiseks, kaugtöö kasutamiseks. Seeläbi saab Valga tasakaalustada maakonna arengut, vähendades inimeste rännet linna ja aidates kaasa kohapealsete ressursside paremale kasutuselevõtmisele ja seeläbi tööhõive suurendamisele. • linna tootmis- ja ettevõtluspotentsiaali konkurentsivõime edasine kasv Valga industriaalsektorit esindavad mööbli-, toiduainete, kerge- ja metallitööstus, mille toodangusse kuuluvad kaubagrupid, mille konkurentsivõime tagab nende ekspordi. Kohalikul toormel baseeruv töötlev tööstus loob head eeldused koostöö arendamiseks maakonnas tervikuna ja kliendisuhete kujundamiseks regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil. Töökohtade arvu stabiilsus aitab vältida sotsiaalseid pingeid ja vähendab sotsiaaltoetusteks vajaminevaid eraldisi eelarvest. Valga vabatsooni, logistikakeskuse ja Väike-Laatsi tootmispargi arendamiseks on vajalik ettevõtjate investeerimishuvi selgitamine ja ala laialdane tutvustamine rahvusvahelisel tasandil. Tootmise või logistikakeskuse rajamise huvi korral tuleb linnal leida vahendeid piirkonda infrastruktuuri rajamiseks ja detailplaneeringu koostamiseks. Eelisjärjekorras arendatakse Väike-Laatsi tootmisparki ja Valga ettevõtlusinkubaatorit. Oluline on turismimajanduse erinevaid teenuseid (majutus, spa, toitlustus, konverentsid, spordi- ja muud üritused, rekreatsioon, teemapargid jmt.) pakkuvate ettevõtete arendamine. Turismitoodete parema müügi tulemusena saab Valgas laiendada turismi osakaalu, samuti piirkondlike reisipakettidega ja ringreisidega kaasnevate turistide arvu. • elukeskkonna hea kvaliteet ja säästva arengu põhimõtete järgimine kõigil elualadel Linna elukeskkonda tehtud investeeringud on suunatud elanike elamistingimuste parandamisele ja tervisliku keskkonna tagamisele, mis lõppkokkuvõttes väljenduvad elukvaliteedi tõusus. Siia kuuluvad eelkõige juba teostatud ja töös olevad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni projektid, teede, tänavate ja haljasalade korrashoid, Pedeli virgestusala arendamine puhke- ja turismikeskusena, Valga jäätmejaama arendamine ning linnakeskuse renoveerimiskavade realiseerimine. Valga Haigla baasil kaasaegse meditsiiniteeninduse, taastusravi ja põetusteenuste osutamine ning abivajajate toetamine loob linnaelanikele turvalisuse ja abi osutamise kindluse. Investeeringud tervist edendavatesse projektidesse toetavad elanike töövõimet ja aktiivsust, mille positiivne väärtus seisneb ühiskondlikult kasuliku töö hulga suurenemises. Kohaliku identiteedi ja omaalgatuse suurendamine, kohalike kultuuriväärtuste ja traditsioonide ning naabrite lätlaste kaasamine linnaelu edendamisse aitavad kaasa Valga omapära säilimisele ja linna imago suurendamisele. Oluline on valgalaste kodukohatunde suurendamine ja Valga-Valka kui olulise tõmbekeskuse propageerimine. Säästva arengu tagamiseks tuleb rohkem investeerida energiasäästuprojektidesse (lasteaed Kaseke passiivmajaks rekonstrueerimise pilootprojekt, korterelamute säästlik renoveerimine jmt.) ning taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmisesse (biogaasi reaktor, päikesekollektorid jmt.). • harituse väärtustamine ja elukestva õpiühiskonna kujundamine Hariduses tuleb keskenduda selle omandamise mitmekesisuse ja kvaliteetse kättesaadavuse kindlustamisele. Sõltumata haridusasutuse omandivormist tuleb seista hea asjatundliku õpetamise eest. Alg-, põhi- ja gümnaasiumihariduse kõrval on oluline koht oskuskaadri ettevalmistamisel, õppijate koolivälise töö sisukal korraldamisel. Õppemoodulite kombineerimise tulemusena saab Valga Kutseõppekeskuses panna aluse noorte ja täiskasvanute koos hariduse omandamisele, mis sisaldab endas parima teooria ja praktika kombinatsiooni. Kaugkoolituse avardamine aitab veelgi lähendada töö ja õppimise omavahelist seostatust ning loob täiendavaid eeldusi kutse- ja ametialase kompetentsuse saavutamiseks ja tööalase konkurentsivõime tõstmiseks, mis arvestaks kiiresti muutuvate tööturu nõuetega ja kohaliku tootmise vajadustega. Uute õppekavade ettevalmistamisel tasuks pidada silmas kohapeal turismi, logistika ja infotehnoloogia õpetamist, võõrkeelte oskuste arendamist. Isiksuse mitmekülgse arengu seisukohalt on tähtis huvihariduse edasise arengu kindlustamine, mis traditsiooniliste valdkondade kõrval annaks uusi teadmisi ja oskusi ka psühholoogias, infotehnoloogias, insenerierialadel jm. kiiresti arenevatel aladel. Oluline on haridusasutuste hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine kaasaegsete energiasäästlike tehnoloogiate rakendamisega, et tagada õppimiseks parim sisekliima. • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Inimeste ja organisatsioonide tulemusliku suhtlemise olulised vahendid on kvaliteetsed sidekanalid, nüüdisaegne tehnoloogia ja tarkvara. Kaasaegsete info- ja kommunikatsioonivahendite rakendamine on oluliseks eelduseks rahvusvahelises logistika- ja transiidisektoris konkureerimiseks. Ühinemine erinevatesse rahvusvahelistesse andmevõrkudesse loob paremad võimalused uute klientide leidmiseks. Investeeringuid sellesse valdkonda saadab ulatuslik koolitus, millesse haaratakse elanikud ja erinevad asutused, ettevõtted ja organisatsioonid. Pidev andmesideühendus tehakse kättesaadavaks kõigile linna haridusasutustele ja avaliku teenuse pakkujatele. Panustatakse avalike teenuste elektroonilise kättesaadavuse kindlustamisse (asjaajamine, seadusandlus, normdokumendid jt), mille tulemusena suurendatakse oluliselt riigi, linna ja kodanike vaheliste suhete operatiivsust ja paindlikkust. Kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane rakendamine loob eeldused linna ja regiooni tutvustamiseks, elektroonilise äritegevuse arenguks ning elanike, sh erivajadustega inimeste kaasamiseks linnaelu korraldamisse. • linna avatus ja aktiivne regionaalne ning rahvusvaheline koostöö Valga-Valka koostöö süvenemine ei tekita Valgale mitte niivõrd uusi arenguvõimalusi, kuivõrd loob eeldused linnafunktsioonide täitmise optimeerimiseks ja investeeringute efektiivsuse suurendamiseks. Piirilinnade vaheline koostöö keskkonnakaitse, linnamajanduse, tervishoiu, hariduse, korrakaitse ja päästeteenistuse valdkondades võimaldavad vältida investeeringute dubleerimist, hoida kokku vahendeid tehniliste infrastruktuuride ehitamisel ja tervishoiuteenuste osutamisel (näiteks diagnostikaseadmed), optimeerida koolivõrku (näiteks venekeelse koolihariduse andmine), parandada töövõimalusi (näiteks struktuurse tööpuuduse vähendamine), tõsta korrakaitse ja päästeteenistuse taset (näiteks uue tehnika soetamine), arendada puhkepiirkondi (Pedeli virgestusala ehitamine). Vähetähtis pole ka inimestevahelise suhtlemise soodustamine, et toetada piiriäärsete elanike kultuurikontakte ja majanduskoostööd. Selles valdkonnas on oluline roll Valga-Valka ühissekretariaadil, Eesti-Läti instituudil ja Läti Ülikooli rahvusvahelisel õppekeskusel, et anda inimestele võimalusi keeleõppeks, kultuuri- ja turismialaseks koostööks, valmistada ette inimesi, kes võiksid olla tulevased « kultuuri- ja majandussaadikud» naaberriikides. Eesti-Läti koostöö süvendamiseks võib Valga näidata üles initsiatiivi Eesti-Läti riikidevaheliste lepingute ettevalmistamisel, mis ühtlasi oleksid suunatud kaksiklinna staatusest tulevate negatiivsete tagajärgede leevendamisele ja positiivsete arenguvõimaluste esilekutsumisele. Maakonna ja linna arengu huvides on ühiskondliku transpordi optimaalse liiklusskeemi väljatöötamine, mis annaks maaelanikele paremad võimalused linnas töölkäimiseks ja teenuste ostmiseks, elanikkonna ruumiliseks sidustamiseks. • linna ja maakonna maine tõstmine Linna ja maakonna maine tagamine, toodete ning avalike teenuste kvaliteedi parandamine ja tarbijaskonna suurendamine tähendab institutsionaalse tegevuse killustumise asendumist institutsioonide omavahelise võrgustumisega ning sellega uute interatraktiivsete lahenduste leidmist perspektiivikate noorte tööhõive suurendamiseks kohapeal. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane rakendamine teeb võimalikuks niisuguste teenuste osutamise, mis traditsiooniliste meetodite korral nõuaksid inimeste suurt mobiilsust ja põhjustaksid olulist ajakulu. Linna ettevõtete, kultuurisündmuste ja investeerimisvõimaluste tutvustamine kirjutavas ja kõnelevas pressis ning interneti vahendusel loob täiendavaid võimalusi uute jõudude kaasamiseks linnaelu paremaks muutmisel. 6.3. strateegiline peaeesmärk Valga linna arengu peaeesmärgiks on: • inimest väärtustav ja taastootev turvaline elukeskkond ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tööstus-, logistika- ja turismikeskus. 6.4 ARENGUMUDELI VALDKONDLIKUD TEGEVUSKAVAD Valga arengumudeli elluviimiseks on vaja teostada järgmist (vt Exceli tabel «Valga 2007-2013 tegevuskava»). 6.5 VALGA LINNA PIKEMAAJALISED VARALISED KOHUSTUSED Valga linna laenukoormus aastatel 2007 - 2024 Laen vee- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamise projekti sihtfinantseerimiseks Laen spordihalli ehituse sihtfinantseerimiseks Kokku Aasta tagasi- maksed kokku aasta laenu jääk Tagasi- makse intress EB+0,2 laenu jääk Tagasi- makse intress EPBI +0,38 laenu jääk Tagasi- makse intress Kokku 2007 8 447 741 401 812 31 400 000 6 600 000 1 798 860 39 847 741 6 600 000 2 200 672 8 800 672 2008 8 447 741 337 910 24 800 000 6 600 000 1 047 300 33 247 741 6 600 000 1 385 210 7 985 210 2009 7 902 726 545 015 332 459 18 200 000 6 600 000 809 700 26 102 726 7 145 015 1 142 159 8 287 174 2010 7 357 711 545 015 310 659 13 100 000 5 100 000 589 950 20 457 711 5 645 015 900 609 6 545 624 2011 6 812 696 545 015 288 858 9 100 000 4 000 000 420 000 15 912 696 4 545 015 708 858 5 253 873 2012 6 267 681 545 015 267 058 5 100 000 4 000 000 276 000 11 367 681 4 545 015 543 058 5 088 073 2013 5 722 666 545 015 245 257 1 100 000 4 000 000 126 750 6 822 666 4 545 015 372 007 4 917 022 2014 5 177 651 545 015 199 285 0 1 100 000 15 575 5 177 651 1 645 015 214 860 1859875 2015 4 632 636 545 015 179 842 0 4 632 636 545 015 179 842 724 857 2016 4 087 621 545 015 160 400 0 4 087 621 545 015 160 400 705 415 2017 3 542 606 545 015 140 957 0 3 542 606 545 015 140 957 685 972 2018 2 997 591 545 015 121 514 0 2 997 591 545 015 121 514 666 529 2019 2 452 576 545 015 102 072 0 2 452 576 545 015 102 072 647 087 2020 1 907 561 545 015 82 629 0 1 907 561 545 015 82 629 627 644 2021 1 362 546 545 015 63 186 0 1 362 546 545 015 63 186 608 201 2022 817 531 545 015 43 744 0 817 531 545 015 43 744 588 759 2023 272 516 545 015 24 301 0 272 516 545 015 24 301 569 316 2024 0 272 516 4 859 0 0 272 516 4 859 277 375 Kokku 8 447 741 3 306 802 38 000 000 5 084 135 46 447 741 8 390 937 54 838 678 Valga linna laenukoormus moodustab 2007. aastal ligikaudu 50% lubatud maksimaalsest laenukoormusest. Kahe olemasoleva laenu jääk väheneb iga aastaga ning seetõttu on käesoleva arengukava tegevuste elluviimiseks võimalik vajadusel võtta ka täiendavat laenu. 6.6 ARENGUMUDELI ELLUVIIMISE ORGANISATSIOON JA RAHASTAMINE Arengumudeli elluviimise põhimõtted: • Uuenduslikkus - linna arengus mittetraditsiooniliste lähenemisviiside toetamine ja algatusvõime stimuleerimine, eesmärgiga kindlustada linna püsiv toimetulek ja kasvav konkurentsivõime; • Terviklikkus - linna kõigi eluvaldkondade tasakaalustatud arendamine, mis peab silmas linna ja tema tagamaa kõigi huvitatud osapoolte kaasatust ning aktiivset koostööd linnaelu võtmeküsimuste lahendamisel; • Demokraatia- linnajuhtimise läbipaistvus ja elanikele osalusdemokraatia võimaluste tagamine; • Säästlikkus - väärtustab tegutsemist, mille eesmärgiks on leida ressursside parim kasutusviis inimestele elamisväärse linnaelu võimaldamise ja puhta ning turvalise keskkonna säilitamise alusel looduskeskkonna võimalikult maksimaalset iseregulatsiooni silmas pidades; • Identiteet - linnaelanike kokkukuuluvustunde stimuleerimine ja sidumine kohaliku regiooniga kultuuritraditsioonide ja ühtsete väärtustega; • Programmilisus- meetmete rakendamisel peetakse silmas tulevikuvisiooni ja jälgitakse tegevuse eesmärgipärastatust ja tulemuslikkust. Arengukava elluviimist toetatakse: • Üldplaneeringuga - linnaruumi arengupõhimõtete ja funktsionaalse tsoneeringu kehtestamise teel; • Detailplaneeringutega - maa sihtotstarbe määramise ja sellest tulenevate maa kasutustingimuste seadmise kaudu. Arengukava viiakse ellu järgmiste vahenditega: • linna eelarvest raha eraldamine; • laenude abil oluliste investeeringute ja energiasäästu andvate rekonstrueerimisprojektide teostamine; • riigi toetuste ja investeeringute rakendamine; • erasektori ja mittetulundussektori rahastamine; • EL struktuurfondide kasutamine, välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide investeeringute kaasamine, abi- ja koostööprogrammides osalemine. Arengukava elluviimise eest vastutab linnavalitsus, kelle ülesandeks on vajalike tööde ettevalmistamine, konkreetsete projektide esitamine ja tööde läbiviimise organiseerimine. 6.7 ARENGUKAVA ELLUVIIMISE TULEMUSTE MÕÕTMINE JA HINDAMINE Arengukava elluviimise tulemuslikkuse mõõtmiseks on vaja korraldada regulaarne seire ja saavutatule hinnangu andmine. Vajadusel valmistatakse ette linnaarengut iseloomustavate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate süsteem, korraldatakse vastava andmestiku kogumine ja analüüs. Statistiliste näitajate süsteemi väljatöötamisel lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja lähenemisviisidest ning võimalusel tagatakse andmete ühildavus Eesti Statistikameti poolt kogutava teabega. Arengukava elluviimise käigus tehakse vajadusel täiendavaid uuringuid, mille tingimused määratakse linnaelu juhtimise vajadustest lähtuvalt. Arengukava täitmist arutatakse linnavolikogus, mille otsuste alusel toimub selle realiseerimise rahastamine linnaeelarvest. Linna kaasosalusega teostatavate projektide täitmise kord määratakse projekti partnerite vahelise lepinguga.