Leisi Vallavolikogu — Leisi valla üldplaneeringu muudatuste kehtestamine — KO, 157, 1849

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, planeerimisseaduse § 24 lg 3 ja keskkonnaministri asjakohase nõusoleku ehituskeeluvööndi muutmiseks Leisi Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Kehtestada Leisi valla üldplaneeringu muudatused (lisatud). 2. Vallavalitsusel teatada üldplaneeringu kehtestamisest seadusega ettenähtud korras. 3. Määrus jõustub 24. septembril 2007. a. Volikogu esimees Mart MÄEKER LISA Leisi Vallavolikogu 17. septembri 2007 määrusele nr 15 LEISI VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSED 1. Muuta Leisi valla üldplaneeringut alljärgnevalt: 1.1 Muuta p 10.9 viies lõik ja sõnastada see järgmiselt: Elamuehituseks on reserveeritud maad Leisi alevikus, Pärsama külas ja Karja külas. Elamumaade reserveerimist väljaspool eelnimetatud asulaid käsitleb üldplaneeringu p 10.91. Kuigi seadused ja sotsiaalsed arengud on tinginud elamumaade suurema nõudluse, on üldplaneeringus ette nähtud elamumaade reserv kasutamata. Seega uusi elamumaid juurde ei reserveerita. See ei tähenda, et väljaspoole reserveeritud alasid oleks elamuehituse planeerimine välistatud. Suurem osa valla territooriumist on n.n «valge ala», kuhu maakasutuse sihtotstarbe suhtes üldplaneering ettekirjutisi ei tee. Ehituste planeerimisel «valgele alale» tuleb hoonestajal lähtuda olemasolevast loodus- ja elukeskkonnast ning piirangutest, mis on kehtestatud Eesti Vabariigi seadusandluse ja normatiivdokumentide poolt. Seoses vajadusega säilitada head põllu- ja metsamaad ei ole ehitustegevuseks soovitav kasutada üle keskmise headusega põllu- ja metsamaid. Elamumaa planeerimisel peetakse oluliseks ka kommunikatsioonide (teed, elektriliinid jms) olemasolu või nende rajamise võimalust minimaalsete kuludega, samuti on oluline loodusressursside säästliku kasutamise põhimõte. Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest teeb vallavalitsus igal konkreetsel juhul maa sihtotstarbe muutmise kohta maatulundusmaast elamumaaks kaalutlusotsuse. Esmajärjekorras on soovitav elamute rajamine vanadele talukohtadele. Üleujutatavatel aladel, kus kõrgveepiir ulatub kaugemale, kui konkreetse veekogu ehituskeeluvöönd, laieneb ehituskeeld kõrgvee piirini. Mererannas on kõrgveepiiriks tavalisest veepiirist 1,5 m kõrgemal asuv samakõrgusjoon. Maatulundusmaale elamu ehitamisel tuleb esmalt taotleda maa sihtotstarbe muutmist. Selles osas juhindutakse maakatastriseaduse § 18 lg-tes 7 ja 8 toodud põhimõtetest. Kui maatükil seni hooned puudusid või kui planeeritav elamu ei moodusta olemasolevate ehitistega ühte kompleksi, tuleb eelnevalt moodustada uus katastriüksus. 1.2 Muuta p 10.91 alapunkti 2 täiendades loetelu alljärgnevalt: 2.6 Räägi küla plats (Lisa 19) 2.7 osa endisest Roobaka mõisapargist (Lisa 18) 2.8 haljasala Karja korterelamute juures 2.9 haljasala Pärsama külas. 1.3 Muuta p 10.11.1 täiendades alapunkti 2 järgmiste objektidega: – Räägi küla plats – osa endisest Roobaka mõisapargist. 1.4 Muuta p 10.11.1 lisades täiendava alapunkti 3 järgmise sõnastusega: 3. Haljasalad – Karja külas – Pärsama külas. 2. Muuta p 12.10.2 lisades täiendavad alapunktid 21 ja 22 järgmiste sõnastustega: 21. Asuka ja Poka küla piires seotakse ehituskeeluala kulgemine loodusliku objekti Asuka-Poka tee nr 4030058 kulgemisega. Alal, kus ehituskeeluvööndit täpsustatakse, kopeerib Asuka-Poka tee enam-vähem rannajoont ja kulgeb 140 kuni 200 m kaugusel rannajoonest. Seoses rannajoone liigendatusega on ehituskeeluala täpne fikseerimine looduses keeruline ja seega on ehituskeeluvöönd mõistlik looduses fikseerida seal oleva püsiobjektiga. Ehituskeeluvööndi kulgemise täpsem kirjeldus on toodud üldplaneeringu lisas (lisa 5 p 3). 22. Laugu ja Parasmetsa küla piires, osas kus Orissaare-Leisi-Mustjala maantee nr 21129 kulgeb 160 kuni 250 m kaugusel rannajoonest kopeerides samal ajal rannajoont, seotakse ehituskeeluvööndi kulgemine Orissaare-Leisi-Mustjala maantee kulgemisega. Maantee ja ranna vahelisel alal on ehitustingimused ebasoodsad – maa-ala on periooditi üleujutatav (maapinna kõrgus merepinnast kuni 1,5 m). Samuti on seal ehitustegevus piiratud seoses Natura 2000 eelvalikualaga. Ehituskeeluvööndi kulgemise täpsem kirjeldus on toodud üldplaneeringu lisas (lisa 5 p 4). 3. Muuta lisa 5 lisades punktid 3 ja 4 järgmiste sõnastustega: 3. Asuka ja Poka küla piires kulgeb ehituskeeluvöönd mööda Asuka-Poka tee teemaa maapoolset serva alates Niidi kü-st 40301:002:0319 kuni Lülle kü-ni 40301:002:0456. Sealt edasi kulgeb ehituskeeluvöönd mööda pinnastee maapoolset serva kuni Niidi teeni nr 4030528 ja sealt edasi 200 m kauguselt mere rannajoonest. 4. Laugu ja Parasmetsa küla piires kulgeb ehituskeeluvöönd mööda Orissaare-Leisi-Mustjala maantee teemaa maapoolset serva alates Harjaka kü 40301:003:0231 idapiirist kuni Viljapuuaia kü 40301:003:0313 idapiirini. Sealt edasi kulgeb ehituskeeluvöönd 200 m kauguselt mere rannajoonest. 4. Üldplaneeringu kaartide muutmine 7.1 Karja küla üldplaneeringu kaardile: – legendis jätta ära korruselamumaa sihtotstarve, korruselamumaaks planeeritud maa-ala muuta elamumaaks. Vastavalt katastriüksuste sihtotstarvete määramise korrale on korruselamumaa kolme- või enamkorruseliste elamute maa. Karja külas olevad kortermajad on kõik kahekorruselised. – kortermajade juures olevad haljasalade maa muuta sotsiaalmaaks; – sotsiaalmaana reserveeritud köögiviljamaade sihtotstarve muuta maatulundusmaaks (valge ala); – pagaritöökoja-kaupluse, lao ja veetorni ümbruse maa muuta tootmis- ja ärimaaks; – katlamaja juures osa maad (spordiplats) muuta sotsiaalmaaks; – puhastusseadme maa sihtotstarve muuta jäätmekäitlusmaaks; – laiendada tootmismaa ala Puidu ja Betooni kü-te arvelt; – veevarustuse pumbajaama ümbruse sihtotstarve on tootmismaa; – korrigeerida elamuehituse reservmaa piire; – tootmishoonete maa muuta tootmismaaks. 7.2 Pärsama küla üldplaneeringu kaardile: – legendis jätta ära korruselamumaa sihtotstarve, korruselamumaaks planeeritud maa-ala muuta elamumaaks. Vastavalt katastriüksuste sihtotstarvete määramise korrale on korruselamumaa kolme- või enamkorruseliste elamute maa. Pärsama külas olevad kortermajad on kõik kahekorruselised; – sotsiaalmaana reserveeritud köögiviljamaade sihtotstarve muuta maatulundusmaaks (valge ala); – kortermajade vaheline maa-ala muuta sotsiaalmaaks; – endise tankla juures olev laoplatsi maa muuta tootmismaaks; – täpsustada sotsiaalmaa piiri lasteaia ümbruses; – osa elamuehituse reservmaad muuta elamumaaks; – tootmishoonete maa muuta tootmismaaks; – laiendada tootmismaa piire endise rohujahuveski piirkonnas; – Tutku-Pärsama tee äärde, kus asus muinsuskaitse all olev muinasküla, ei planeerita elamumaad. 7.3 Leisi aleviku üldplaneeringu kaardile: – legendis jätta ära korruselamumaa sihtotstarve, korruselamumaaks planeeritud maa-ala muuta elamumaaks. Vastavalt katastriüksuste sihtotstarvete määramise korrale on korruselamumaa kolme- või enamkorruseliste elamute maa. Sellised elamuid Leisi alevikus ei ole ja ei ole ka mõistlik planeerida. – reovee puhasti juures olev maa sihtotstarve on jäätmekäitlusmaa; – osa elamu reservmaad muuta elamumaaks; – Leisi-Mustjala maantee ja Kase tänava vahelisel alal sotsiaalmaaks ja osa elamumaaks ette nähtud ala reserveerida elamumaaks; – endise ühiskarjamaa asukohas jääb ära sotsiaalmaa sihtotstarve; – kaardile kanda Natura 2000 ala piir, mis jääb ka ehituskeeluala piiriks.