Puurmani Vallavolikogu — Puurmani valla põhimäärus — KO, 154, 1814

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 8 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Valla põhimääruse mõiste Puurmani valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Puurmani valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. § 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste (1) Kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Omavalitsuse põhimõtted Omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine igaühele vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) vallaelanikele ja ettevõtetele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 8) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. § 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1) volikogu - valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi (1) Vallal on iseseisev eelarve. (2) Volikogul on õigus seaduste alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. § 7. Valla ülesanded ja pädevus (1) Valla ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuste osutamist, noorsootööd, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, planeeringuid ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Valla ülesandeks on korraldada vallas koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, raamatukogude, spordi- ja kultuurimaja ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva põhimääruse paragrahv 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vallaomavalitsus järgmisi kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Vald täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. (5) Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 8. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. § 9. Vald avalik-õigusliku isikuna (1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindaja. (2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 10. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. § 11. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides (1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu (2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindus. (3) Sõlmitavad lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi. § 12. Valla vapp ja lipp (1) Puurmani valla vapi kuldsel kilbil on must, valge noka ja punase keelega kotkapea. Rohelisel kuuselõikelisel vapitüvel on hõbedane lainelõikeline varras. (2) Puurmani valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105 x 165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. (3) Puurmani valla vapi värvilised, must-valged ja reljeefsed kujutised peavad vastama riigisekretäri poolt 05.01.2000.a. kinnitatud Puurmani valla vapi kirjeldusele. (4) Puurmani valla vapi kujutist vastavalt standardile kasutavad dokumendiplankidel Puurmani Vallavalitsus ja Vallavolikogu. (5) Puurmani valla vapi kujutist võib vallavalitsus kasutada valla autasudel, meenetel, ametimärkidel, ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel ning valla piiritähistel. (6) Puurmani Vallavalitsus võib lubada vapi kasutamist vallale kuuluvate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide pitsatitel ja dokumendiplankidel. (7) Puurmani valla vapi kujutise kasutamine vimplitel, kleebistel, siltidel, meenetel, trükistel jm. peab eelnevalt olema kooskõlastatud Puurmani Vallavalitsusega. (8) Puurmani valla pitsat on sõõrikujuline. Sõõri läbimõõt on 35 mm ja selle keskel on 25 mm läbimõõduga sõõri sees valla vapi kujutis. Sõõride vahel pitsati ülemist äärt mööda on sõnad «Puurmani vald» ja alumist äärt mööda sõna «Jõgevamaa». (9) Puurmani valla vapi kujutisega pitsatit ja kirjaplanke hoitakse lukustatud tulekindlas kapis. (10) Puurmani valla vapi või sellega äravahetamiseni sarnaste kujutiste kasutamine tööstustoodete kujundamisel on keelatud. (11) Puurmani valla lipp peab vastama riigisekretäri poolt 05.01.2000.a. kinnitatud valla lipu kirjeldusele. (12) Puurmani valla lipu võivad heisata kõik Puurmani valla kodanikud eramajadel, ettevõtted ja organisatsioonid oma hoonetel lipuhoidlasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti. Heisatav lipp peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 nõuetele, olema puhas ja terve. (13) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus peab olema vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest; seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lipul peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (14) Puurmani valla lipp heisatakse riiklikel pühadel ning tähtpäevadel, rahvuspühadel, 19. detsembril (omavalitsusliku staatuse saamise päev), perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul ning muude sündmuste puhul, milleks sellekohase korralduse annab Puurmani Vallavalitsus. (15) Puurmani valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti nii, et lipu alumine äär on masti keskel. (16) Puurmani Vallavalitsuse hoone ees võib Puurmani valla lipp olla heisatud koos riigilipuga ööpäevaringselt. (17) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. § 13. Valla õiguste kaitse (1) Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. (2) Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 14. Valla piir (1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse seaduses sätestatud korras ja Puurmani vald piirneb Laeva, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Pajusi, Jõgeva, Palamuse ja Tabivere vallaga. (2) Valla piiride muutmine toimub peale elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. (3) Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel valda suunduvatel teedel. § 15. Valla administratiivkeskus (1) Valla administratiivkeskus asub Puurmani alevikus. (2) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik esitada asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve. 2. peatükk VOLIKOGU § 16. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogus peab olema vähemalt 7 liiget. (4) Valla valimiskomisjon registreerib valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva. (5) Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks ja volikogu liikme volitused algavad valla valimiskomisjoni otsuse väljakuulutamisele järgneval päeval. § 17. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline. (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu poolt kehtestatud määras ja korras. (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (6) Paragrahv 17 lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. § 18. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) tagasiastumisega; 2) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Puurmani vallas; 3) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või kohtuotsuse jõustumisega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks registreerimise kohta; 4) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas; 5) surmaga; 6) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 7) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 8) nimetamisega kohtunikuks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, maavanemaks, prokuröriks või Puurmani Vallavalitsuse ametnikuks; 9) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks; 10) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; (2) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul paragrahvi 18 lõige 1 punktides 2, 5, 6, 7, 8, 9 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. (3) Tagasiastumiseks esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes esitab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates valla valimiskomisjonile. (4) Paragrahv 18 lõige 1 punktides 3 ja 4 sätestatud juhtudel edastab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates valla valimiskomisjonile. § 19. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) valimisega samas vallas vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 2) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks; 3) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 4) avalduse alusel sellel näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud. (3) Paragrahv 19 lõige 2 punktis 1 nimetatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) vallasekretär saadab teated valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul; § 20. Volikogu asendusliige Asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele seaduses sätestatud juhtudel ja korras astuv isik. § 21. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. (2) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (3) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. (4) Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. (5) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni nimekirja sulgemiseni. (6) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon. (7) Valla valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. (8) Kandidaatide nimed kantakse hääletussedelitele esitamise järjekorras. (9) Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Istungi juhataja selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda, komisjoni esindaja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud valimissedeli. Enne hääletussedelite tagastamist valla valimiskomisjonile sulgeb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. (10) Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed sedelil joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. (11) Volikogu liikmed, kes võtavad sedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisel osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. (12) Valla valimiskomisjon koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. (13) Volikogu esimeheks saab kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (14) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine kas samal või järgmisel volikogu istungil. Juba esitatud kandidaate , kes ei saanud nõutavat häälteenamust võib esitada uuesti. (15) Volikogu esimehe valimise tulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. § 22. Volikogu esimehe asendamine (1) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (3) Volikogu aseesimees valitakse volikogus volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. (4) Volikogu aseesimehe valimise viib läbi volikogu poolt moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon volikogu esimehe valimise reeglite alusel. § 23. Volikogu esimehe ülesanded Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele, otsustele, istungi protokollile ja teistele volikogu dokumentidele; 4) täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid; 5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 6) koos vallavalitsusega valmistab arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 7) esitab volikogu istungi päevakorra projektid; 8) korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise; 9) esindab volikogu üritustel. 10) volikogu esimehe, aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. § 24. Volikogu pädevus (1) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (2) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 25. Volikogu ainupädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise kooseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) kaevetööde eeskirjade ja heakorraeeskirjade kehtestamine; 38) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine: 39) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 40) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 41) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 42) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja – aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine; 43) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. § 26. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine ja info kättesaadavaks tegemine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse seitsmendal päeval pärast istungi lõppu vallavalitsuse ruumides asuval stendil, raamatukogudes ja valla kodulehel. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (3) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (4) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajast ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele; (5) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja kuue päeva jooksul peale istungi toimumist. (6) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud. (8) Määrused ja otsused on stendil väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad raamatukogus kogu nende kehtivuse ajal. § 27. Õigusaktide täitmise kontroll (l) Seaduste, volikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad seaduses, käesolevas põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. (2) Volikogu komisjonid teostavad nende poolt algatatud või komisjoni valdkonda kuuluvate valla õigusaktide täitmise kontrolli, selleks esitavad nad kord aastas volikogu istungil informatsiooni õigusaktide täitmisest. (3) Vallavalitsus teostab valitsuse õigusaktide täitmise kontrolli, selleks kuulates valitsuse istungil vähemalt kaks korda aastas vastava valdkonna ametniku informatsiooni õigusaktide täitmisest. (4) Valla õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei. (5) Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt või valla ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. § 28. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. § 29. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 3. peatükk VALITSUS § 30. Vallavalitsuse moodustamine (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Valitsuse liikmete arvu kinnitab volikogu, kuid mitte vähem kui kolm liiget. (3) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (4) Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. (5) Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (6) Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (7) Volikogu peab valitsuse uue koosseisu kinnitama nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates, vallavanema vabastamisest arvates või vallavalitsusele või vallavanemale umbusalduse avaldamisest arvates. § 31. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste, otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud valitsusele täitmiseks; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud ja volikogu poolt valitsusele lahendamiseks delegeeritud; (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (3) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. § 32. Vallavanema valimine (1) Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt kõnes ja kirjas ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ja kellel on vallavolikogu usaldus. (2) Volikogu valib vallavanema kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates või vallavanema ametist vabastamisest või vallavanemale umbusalduse avaldamise päevast arvates kuni neljaks aastaks. (3) Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. (4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemine otsustatakse volikogu avalikul hääletamisel. (5) Igal vallavanema kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. (6) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. (7) Hääletamisprotseduuri viib läbi volikogu poolt moodustatud kolmeliikmeline komisjon samas korras volikogu esimehe valimisega. § 33. Vallavanema asendamine (1) Vallavanemat asendab tema äraolekul kauem kui 1 ööpäev üldjuhul abivallavanem. (2) Kui abivallavanem ei saa vallavanema ülesandeid täita, toimub asendaja määramine vallavanema käskkirja alusel: 1) vallavanemat kui täitevorgani juhti asendab üks vallavalitsuse liige; 2) vallavanema kui ametiasutuse juhi asendamine toimub vallavanema käskkirjas märgitud asetäitja poolt käskkirjas märgitud volituste piires. (3) Kui vallavanem ja abivallavanem ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat kõige vanem kohalolev valitsuse liige. § 34. Vallavanema ülesanded Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungile ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 8) kinnitab valla haldusaparaadi sisekorraeeskirja; 9) esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel, ja valla osalusega äri- või mittetulundus-ühingus ilma erivolituseta; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsuse ametnikud; 11) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 12) täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu pandud ülesandeid. 13) vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. § 35. Valitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. (4) Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule. (5) Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt, seejuures võib vallavanem esitada kinnitamiseks sama koosseisu. (6) Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. Kui koosseis väheneb üle poole vallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse algkoosseisust, ei ole vallavalitsus kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline. (7) Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. § 36. Vallavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega. (2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (5) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. (6) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 4. peatükk VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 37. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Paragrahv 37 lõikes 1 nimetatud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või kinnitab seda allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. (3) Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (4) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. § 38. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. § 39. Aleviku- ja külavanem (1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. (2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (3) Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 5. peatükk MAJANDUS JA EELARVE § 40. Majandustegevus (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmib lepingud vallavanem või tema poolt selleks volitatud isik. § 41. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest alates või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Vallavolikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi, millega kohustatakse füüsilisi ja juriidilisi isikuid teostama töid valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord. (3) Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras täitmiseks vajalike tööde maksumus. . (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib lasta oma arvel selle täita teisel isikul. (5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi. Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 42. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaalmajanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Valla arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisemaid varalised kohustused või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Volikogu teeb arengukava ja selle muutmise eelnõu kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast avalikku arutelu ja vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil ja valla raamatukogudes. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisel; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. (6) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 43. Valla eelarve (1) Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. § 44. Valla eelarve projekti koostamine (1) Eelarve projekti koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata valla majanduse, sotsiaalsfääri, halduskulude ja muude kulude katteks. (2) Vallaeelarvega tuleb tagada tulude täielik arvelevõtmine nende moodustamise kõigi allikate järgi, samuti kulude otstarbekas ja kokkuhoidlik kindlaksmääramine iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõigi kululiikide lõikes. (3) Valla eelarve projekti koostamisel juhindutakse valla- ja linnaeelarve seadusest, valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest. (4) Valla eelarve kulude proportsioonid tegevusalade lõikes määrab volikogu eelarveaastale eelneva aasta IV kvartalis. (5) Valla eelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus, kes teatab valla asutustele näitajad ja vormid, mille järgi nad peavad esitama eelarve projekti koostamiseks vajalikud materjalid vallavalitsusele hiljemalt 15. novembriks. (6) Nimetatud materjalide esitamise tähtajad ja tingimused avaldatakse valla ajalehes, et toetuse saamiseks jõuaksid nõuetekohase taotluse esitada ka asutused, organisatsioonid ja üksikisikud väljaspool vallavalitsuse haldusala. (7) Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus koos eelarve- ja majanduskomisjoniga eesseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist. (8) Projekti esitamata jätmisel kindlaksmääratud tähtajaks või kindlaksmääratud kujul koostab selle valla asutusele vallavalitsus eelmiste aastate andmete põhjal. (9) Vallaeelarve projekti esitab vallavalitsus volikogu määruse projektina volikogule hiljemalt detsembrikuu jooksul. (10) Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallavalitsuses stendil ja valla raamatukogudes vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu istungil. (11) Eelarve projektile lisatakse seletuskiri eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta: 1) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 2) andmed ületulevate ja üleminevate ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaasta järgi. (12) Volikogu vaatab eelarve projekti läbi kuu aja jooksul ning esitab eelarve- ja majanduskomisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. (13) Eelarve või eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. (14) Parandusettepanekud tuleb esitada eelarve esimese ja teise lugemise vahel vallavalitsusele ning eelarve- ja majanduskomisjonile. Nende poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid esitada. (15) Vallavalitsus koos eelarve- ja majanduskomisjoniga valmistavad ette eelarve projekti lõpliku redaktsiooni, arvestades teisel lugemisel tehtud parandustega, kolmandaks lugemiseks. § 45. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine (1) Eelarve võtab vastu volikogu seaduses sätestatud korras. (2) Volikogu kinnitab valla eelarve tulud tuluallika järgi, kulud tegevusalade, allasutuste ja ürituste viisi (kehtiva klassifikaatori osade ja peatükkide viisi). (3) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (4) Kuni eelarve vastuvõtmiseni võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi 1/12 ulatuses lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. § 46. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. (2) Eelarve täidetakse vastavalt tulude-kulude loendile. Eelarves ettenähtud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. (3) Reservfondi käsutab vallavalitsus ettenägemata kulude katmiseks volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Kassatagavara käsutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. § 47. Eelarve tulude täitmine Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. § 48. Eelarvest kulude finantseerimine (1) Kulude finantseerimine toimub vastavalt allasutuse kinnitatud eelarvele üldjuhul 1/12 ulatuses aasta eelarve mahust olenevalt tulude laekumisest. (2) Mõjuvatel põhjustel (suvised puhkused, kapitaalremont, planeeritud inventari soetamine jne) finantseeritakse üle arvestusliku kuu vajaduse, kuid mitte üle selleks otstarbeks ettenähtud eelarvekulude summa. (3) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud eelarvevahendite edasise kasutamise otstarbe otsustab volikogu. § 49. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus (1) Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud raamatupidamise seadusest tulenevate eeskirjadega. Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve struktuurile. (2) Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne majandusaasta aruande kinnitamist tulude ja kulude vastavust vallaeelarvele. (3) Vallavalitsuse esitatud ning revisjonikomisjoni poolt läbivaadatud majandusaasta aruande kinnitab volikogu. § 50. Eelarve muutmine, lisaeelarve (1) Valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel eelarveaasta jooksul on kulude ülekulu korral vallavalitsusel õigus vähendada finantseerimist. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab valla asutuse juht otsest vastutust. (2) Valla asutuste juhtidel on õigus teha eelarveliste vahendite muudatusi oma eelarve allartiklite lõikes, välja arvatud sihtotstarbeliste investeeringute osas. Muudatuste tegemiseks kinnitatud alaeelarve artiklite vahel esitab asutuse juht taotluse vallavalitsusele, kes analüüsib muudatuste vajalikkust ning muudatuse põhjendatuse korral vormistab eelarve muutmise. (3) Sihtotstarbeliste laekumistega täiendab raamatupidamine eelarvet vastavalt laekuvatele summadele. Volikogule antakse aru kord kvartalis. (4) Täiendavate tulude ilmnemisel (tulude plaani täitmisel või planeeritud kulude säästu korral) võib kulude tegemiseks, milleks eelarves assigneeringuid määratud ei ole või mille tegemiseks assigneeringuid ei jätku, vallavalitsus enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. Lisaeelarve projektile lisatakse põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal iga üksiku üritusekohta eraldi, andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse. (5) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub vastavalt eelarve koostamise ja vastuvõtmise korrale. § 51. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmise kontrolli teostab vallavalitsus. (2) Eelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsiga selgitab vallavalitsus välja võimalused valla tulude ja kulude muutmiseks järgmisel eelarveaastal. (3) Eelarve täitmise käiku arutatakse volikogu eelarve- ja majanduskomisjonis kord kvartalis, vajadusel volikogus. (4) Majandusaasta auditeeritud aruande koostab vallavalitsus ja esitab volikogule koos seaduses ettenähtud lisadega kinnitamiseks hiljemalt järgneva aasta 15. juuniks. Vallavolikogu peab selle kinnitama hiljemalt järgneva eelarveaasta 30 juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. § 52. Eelarve avalikustamine Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne majandusaasta aruande koosseisus avaldatakse üldiseks teadmiseks valla raamatukogudes ja kodulehel. 6. peatükk TÖÖKORRALDUS § 53. Volikogu töökorraldus (1) Volikogu töötab täiskoguna ning alatiste komisjonidena. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. (2) Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. (3) Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. § 54. Töövormid Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek. § 55. Asjaajamiskeel Volikogu, valitsuse ja valla asutuste asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. § 56. Volikogu kokkukutsumine (1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. (2) Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, kusjuures istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida kohalike omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 43 lõike 3 nõudeid. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. § 57. Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. (3) Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (4) Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. (5) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (6) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (7) Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, millega eelnevalt on tutvunud vallavalitsus. (8) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. § 58. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 25 lõike 1 punktide 2, 4, 6-10, 14, 15, 18, 24, 26 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 59. Umbusaldusmenetlus volikogus Umbusaldusmenetlus volikogus viiakse läbi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja volikogu reglemendis sätestatud korras. § 60. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone vastavalt kohaliku omavalitsuse seaduses ja volikogu reglemendis sätestatud korras (2) Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. § 61. Komisjoni töökord (1) Komisjonid töötavad välja vallavolikogu õigusaktide eelnõusid, annavad vallavolikogule ja vallavalitsusele oma tegutsemisvaldkonnas soovitusi ja ettepanekuid. (2) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (3) Komisjonide tegevuse alused ja kord sätestatakse vallavolikogu reglemendis. § 62. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon teostab kontrolli asutustes oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoni akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoni akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt. olulisematel juhtudel ning esitab kinnitamiseks vara üleandmis-vastuvõtmisakti pärast seda, kui sellele on alla kirjutanud vara üleandja ja vastuvõtja. (7) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (8) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 63. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord (1) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajaduse korral koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. (3) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab antud küsimuses vastu otsuse revisjonikomisjon. (4) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (5) Kontrollimiste läbiviimise üksikasjalikum kord sätestatakse revisjonikomisjoni põhimääruses. § 64. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord (1) Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. (2) Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu pädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. (3) Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla ametnik või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. (4) Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse vajadusel ka avaldaja või tema esindaja. (5) Kui valitsuse või komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. (6) Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. § 65. Valitsuse töö korraldamine (1) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. (2) Vallavanem annab valitsuse ja valla asutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (3) Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. (4) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. (5) Valitsuse otsused tehakse poolthäälte enamusega. (6) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (7) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. § 66. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastu võetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (6) Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele koos volikogu õigusaktidega. (7) Vallavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla kantseleis. (8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud. (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (10) Protokollid ja muud dokumendid peavad olema allkirjastatud kuuendal päeval peale istungi või koosoleku toimumist. (11) Istungi juhataja ja protokollija on kohustatud talle esitatud dokumendid viseerima, kusjuures tal on õigus esitada kirjalik eriarvamus, kui ta ei nõustu dokumendi sisuga. § 67. Volikogu tegutsemisvõimetus Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul, eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. § 68. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed (1) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. (2) Volikogu istungi kutsub kokku ja juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 7. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED § 69. Omavalitsusteenistus (1) Omavalitsusteenistus on töötamine Puurmani valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. (2) Omavalitsusteenistust reguleerib avaliku teenistuse seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning tööseadusandlus. § 70. Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaþi: 1) alla kolme aasta - kahe kuu töötasu; 2) 3-5 aastat - kolme kuu töötasu; 3) 5-10 aastat - kuue kuu töötasu; 4) üle kümne aasta - 12 kuu töötasu. (2) Teenistusest vabastamisel ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule hüvitusena ühe kuu töötasu. (3) Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse ametnikule hüvitusena ühe kuu töötasu. (4) Teenistuse lõppemisel seoses ametniku surmaga makstakse toetust ühele temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu töötasu ulatuses. (5) Ametniku surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele hüvitusena ametniku 12 kuu töötasu. (6) Ametniku invaliidistumisel, mille on põhjustanud ametiülesannete täitmine, makstakse hüvitusena kuue kuu töötasu. (7) Paragrahv 70 lõigetes 2 kuni 6 ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik on põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. § 71. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta hüvitust seaduses näidatud tingimustel ja korras. § 72. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (2) Vallasekretär juhib valla kantselei tegevust. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, ülesannete ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab volikogu ning vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 5) hoiab valla vapipitsatit; 6) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 7) informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste sisseviimise kohta; 8) viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 9) taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 10) saadab volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide ärakirjad õiguskantslerile 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 11) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest; 12) täidab teisi talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäril ja tema asendajal peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. 8. peatükk OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ § 73. Koostöövormid (1) Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) täita ise sellekohaseid volitusi; 4) moodustada valdade ja linnade liite. (2) Paragrahv 75 lõikes 1 tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. (3) Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd erinevates valdkondades. 9. peatükk SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 74. Suhted riigiorganitega (1) Vallavolikogu ja –valitsuse ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Vallavolikogu ja –valitsus ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. § 75. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike andmete kogumiseks, selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Vallavalitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. (7) Vallavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. 10. peatükk PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE § 76. Põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine (1) Valla põhimääruse vastuvõtmise, kehtestamise ja muutmise otsustab volikogu. (2) Põhimäärus ja selles tehtud muudatused saab lugeda vastuvõetuks, kui on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. 11. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 77. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Puurmani Vallavolikogu määrus nr 4, 27.06.2002.a. «Puurmani valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis» ja Puurmani Vallavolikogu määrus nr 14, 13.12.2001.a. «Puurmani valla eelarve koostamise kord». § 78. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. juuli 2006.a. Volikogu esimees Üllar SCHAFFRIK