Välisministeerium — Mandrilava püsiplatvorme ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise protokoll — RT II, 2007, 17, 0

VAREM AVALDATUD DOKUMENDI TÕLKE UUS REDAKTSIOON Välisministeerium esitas Riigi Teatajas avaldamiseks «Mandrilava püsiplatvorme ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise protokoll» (RT II 2003, 31, 155) korrigeeritud eestikeelse tõlke. Meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni osalisriigid, tõdedes, et konventsiooni väljatöötamise põhjustanud oht ähvardab ka mandrilava püsiplatvorme; võttes arvesse konventsiooni nõudeid; kinnitades, et käesoleva protokolliga reguleerimata valdkondade kohta kehtivad rahvusvahelise õiguse üldnormid ja -põhimõtted, on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1 1. Meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikleid 5, 7 ja 10–16 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva protokolli artiklis 2 nimetatud kuriteo suhtes ka juhul, kui see on toime pandud mandrilava püsiplatvormil või selle vastu. 2. Lõikega 1 ei ole vastuolus kohaldada protokolli kuriteo toimepanija või oletatava toimepanija suhtes, kes tabatakse muu osalisriigi territooriumil kui see, kelle sisevetes või territoriaalmeres püsiplatvorm asub. 3. Protokolli tähenduses on püsiplatvorm merepõhja kinnitatud tehissaar või muu rajatis või paigaldis, mida kasutatakse maavara otsingul või ammutamisel või muus majandustegevuses. Artikkel 2 1. Isik paneb toime kuriteo, kui ta õigusvastaselt ja tahtlikult: a) hõivab püsiplatvormi isiku vastu jõudu kasutades või teda sellega ähvardades või muul moel hirmutades; b) paneb püsiplatvormil viibiva isiku vastu toime vägivallateo, mis võib platvormi ohustada; c) hävitab püsiplatvormi või kahjustab platvormi seda ohustaval viisil; d) paigutab püsiplatvormile või laseb paigutada seadme või aine, mis võib püsiplatvormi hävitada või seda ohustada, või e) tekitab inimesele tervisekahjustuse või tapab ta punktides a–d nimetatud kuritegu toime pannes või kuriteo toimepanemise katsel. 2. Isik paneb toime kuriteo, kui ta: a) teeb lõikes 1 nimetatud kuriteo toimepanemise katse; b) kihutab nimetatud kuriteole teise isiku või võtab kuriteost osa muul viisil, või c) ähvardab toime panna lõike 1 punktis b või c nimetatud kuriteo ja selline ähvardus ohustab tõenäoliselt püsiplatvormi; riigisisestes õigusaktides sätestatakse, kas ähvardusega peab kaasnema füüsilisele või juriidilisele isikule avaldatav sund teha mingi tegu või hoiduda sellest, või mitte. Artikkel 3 1. Osalisriik rakendab abinõusid, et kehtestada jurisdiktsioon artiklis 2 nimetatud kuriteo suhtes, kui: a) see on toime pandud tema mandrilaval asuval püsiplatvormil või selle vastu või b) selle on toime pannud tema kodanik. 2. Osalisriik võib kehtestada jurisdiktsiooni sellise kuriteo suhtes ka juhul, kui: a) kuriteo on toime pannud kodakondsuseta isik, kelle peamine elukoht on selles riigis; b) isik on kuritegu toime pannes võtnud tema kodanikult vabaduse või on tema kodanikku ähvardanud või tekitanud talle tervisekahjustuse või on ta tapnud või c) kuritegu on toime pandud selleks, et sundida riiki tegema teatavat tegu või jätma tegu tegemata. 3. Lõikes 2 nimetatud jurisdiktsiooni kehtestanud osalisriik teatab sellest Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peasekretärile (edaspidi peasekretär). Kui osalisriik hiljem oma jurisdiktsiooni tühistab, teeb ta selle peasekretärile teatavaks. 4. Osalisriik rakendab abinõusid, et teostada jurisdiktsiooni artiklis 2 nimetatud kuriteo üle juhul, kui ta ei anna oma territooriumil viibivat kuriteo oletatavat toimepanijat välja osalisriigile, kes on kehtestanud oma jurisdiktsiooni lõigete 1 ja 2 järgi. 5. Protokolliga ei ole vastuolus, et osalisriik teostab kriminaaljurisdiktsiooni oma õiguse kohaselt. Artikkel 4 Protokoll ei ole vastuolus rahvusvahelise õiguse muude normidega, mis kehtivad mandrilava püsiplatvormi kohta. Artikkel 5 1. Protokoll on konventsioonile alla kirjutanud riikidele allakirjutamiseks avatud 10. märtsil 1988. aastal Roomas ning alates 1988. aasta 14. märtsist kuni 1989. aasta 9. märtsini Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (edaspidi organisatsioon) peakorteris. Pärast allakirjutamist on protokoll avatud ühinemiseks. 2. Riik võib väljendada nõusolekut siduda end protokolliga: a) sellele ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta alla kirjutades; b) sellele ratifitseerimis- või heakskiitmistingimusega alla kirjutades ja seejärel protokolli ratifitseerides või heaks kiites või c) sellega ühinedes. 3. Ratifitseerimine, heakskiitmine või ühinemine toimub asjakohase kirja hoiuleandmisega peasekretärile. 4. Protokolli osalisriigiks võib saada riik, kes on konventsioonile ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta alla kirjutanud või kes on konventsiooni ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud. Artikkel 6 1. Protokoll jõustub üheksakümne päeva möödumisel kuupäevast, kui kolm riiki on sellele ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta alla kirjutanud või oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja peasekretärile hoiule andnud. Protokoll ei jõustu enne, kui on jõustunud konventsioon. 2. Kui riik annab ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule pärast jõustumistingimuste täitmist, siis tema suhtes jõustub protokoll ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest arvates üheksakümne päeva pärast. Artikkel 7 1. Osalisriik võib protokolli denonsseerida, kui tema suhtes protokolli jõustumisest on möödunud vähemalt üks aasta. 2. Denonsseerimiskiri antakse hoiule peasekretärile. 3. Denonsseerimine jõustub pärast ühe aasta möödumist päevast, millal peasekretär on denonsseerimiskirja kätte saanud, või pärast kirjas nimetatud pikema ajavahemiku möödumist. 4. Kui konventsiooni osalisriik on denonsseerinud konventsiooni, on ta denonsseerinud ka protokolli. Artikkel 8 1. Organisatsioon võib kokku kutsuda protokolli muutmise konverentsi. 2. Peasekretär kutsub protokolli muutmise konverentsi kokku, kui seda taotleb vähemalt üks kolmandik osalisriikidest, kuid mitte vähem kui viis osalisriiki. 3. Pärast protokolli muudatuste jõustumist hoiule antud ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja käsitatakse kehtivana muudetud protokolli suhtes. Artikkel 9 1. Protokoll antakse hoiule peasekretäri kätte. 2. Peasekretär: a) teeb protokollile alla kirjutanud või protokolliga ühinenud riikidele ning organisatsiooni liikmesriikidele teatavaks: i. iga allakirjutamise või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise ja selle kuupäeva; ii. protokolli jõustumise kuupäeva; iii. iga denonsseerimiskirja hoiuleandmise ja selle kättesaamise kuupäeva ning denonsseerimise jõustumise kuupäeva; iv. protokolli või konventsiooni alusel protokolli kohta tehtud deklaratsiooni või teate kättesaamise; b) edastab protokollile alla kirjutanud või protokolliga ühinenud riikidele protokolli tõestatud koopia. 3. Kui protokoll on jõustunud, saadab hoiulevõtja protokolli tõestatud koopia viivitamata ÜRO peasekretärile, kes registreerib ja avaldab protokolli ÜRO põhikirja artikli 102 kohaselt. Artikkel 10 Protokoll on koostatud ühes eksemplaris araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles; tekstid on võrdselt autentsed. Selle kinnituseks on valitsuste täievolilised esindajad protokollile alla kirjutanud. Koostatud tuhande üheksasaja kaheksakümne kaheksanda aasta kümnendal märtsil Roomas.