Harku Vallavolikogu — Harku valla ehitusmäärus — KO, 150, 1762

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 29, «Planeerimisseaduse» § 5 ja «Ehitusseaduse» § 19 lõike 4 alusel. 1.osa ÜLDOSA 1.peatükk Üldsätted § 1. Ehitusmääruse ülesanded Harku valla ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) ülesanneteks on valla ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning Harku Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Harku Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) sellealaste ülesannete jaotuse ja täitmise tähtaegade määramine. § 2. Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse avalikkus (1) Planeerimis- ja ehitusalane tegevus on avalik. Vallavalitsus tagab omastruktuuriüksustekaudu huvitatud isikutele juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, mis on Harku valla käsutuses, kui juurdepääs ei ole seadusest tulenevalt piiratud; avaldab planeeringuga seonduvaid teateid ning informeerib seaduses sätestatud juhtudel isikuid kirjalikult alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest. (2) Vallavalitsus avaldab ajalehes Harku Valla Teataja ja Eesti Päevaleht (edaspidi ajalehtedes) ja Harku valla veebilehel (edaspidi koduleheküljel) teabe järgmiste sündmusteja toimingutekohta: 1) planeeringu kavandamine; 2) planeeringu algatamine; 3) planeeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku aeg ja koht; 4) planeeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht ning tulemused; 5) planeeringu avalikustamise järgse avaliku arutelu aeg ja koht ning tulemused; 6) planeeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 7) kehtestatud planeeringu ülevaatamise tulemused; 8) ehitiste projekteerimistingimuste määramine (3) Teabe avaldamine ja informeerimine on täpsemalt reguleeritud käesoleva määruse hilisemates sätetes. § 3. Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel (1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad vallavolikogu ja vallavalitsus vastavalt seaduses ja ehitusmääruses sätestatud pädevusele. Volikogu poolt otsustatavates küsimustes esitab vallavalitsus volikogu otsuse eelnõu volikogule vallavalitsuse protokollilise otsusega, volikokku saadetud otsuste eelnõud vaatab läbi ja valmistab volikogu seisukohavõtuks ette volikogu ehitus- ja kommunaalkomisjon. (2) Vallavalitsus võib valla sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, vallale olulise tähtsusega planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ja arhitektuurivõistluste korraldamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada nõuandvaid töögruppe. Nõuandvate töögruppide koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab vallavalitsus. (3) Vallavalitsus annab arengu- ja planeerimisosakonna ettepanekul seaduses sätestatud juhtudel loa ilma detailplaneeringut koostamata hoone ehitusprojekti koostamiseks ning muudab maa- ja keskkonnaosakonna ettepanekul krundi sihtotstarvet. Kui tegemist on detailplaneeringu koostamise kohustuseta alaga ja ala suhtes puudub kehtiv üldplaneering muudab krundi sihtotstarvet vallavolikogu. 2.osa PLANEERIMINE 2. peatükk Ruumiline planeerimine § 4. Ruumilise planeerimise põhimõtted Ruumilise planeerimise eesmärkide ja põhimõtete järgimine Harku valla haldusterritooriumil tagatakse: 1) valla arengukavadega; 2) valla või selle osade üldplaneeringutega; 3) valla üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega (edaspidi teemaplaneering); 4) detailplaneeringutega; 5) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühiselt koostatavate üldplaneeringute ja teemaplaneeringutega; 6) osalemisega valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavate üldplaneeringute koostamisel ja nende kooskõlastamisel; 7) osalemisega maakonnaplaneeringu koostamisel; 8) osalemisega riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisel. § 5. Planeeringu koostamise algatamine (1) Igaühel on õigus teha planeeringu koostamise algatamise ettepanek. Planeeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse vallavalitsusele. (2) Planeeringu koostamise algatamise ettepaneku saamisel selgitab vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond detailplaneeringu puhul ettepaneku esitajale (edaspidi nimetatud ka detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuks) planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju. (3) Detailplaneeringu puhul valmistab vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond 30 päeva jooksul ning valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu puhul 60 päeva jooksul alates ettepaneku saamisest ette seisukoha planeeringu koostamise algatamise või algatamata jätmise kohta, kooskõlastades selle vajadusel vallavalitsuse teiste osakondadega, ning planeeringu koostamise algatamise ja lähteülesande kinnitamise või planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsuse haldusakti eelnõu ja edastab selle otsustuse tegemiseks planeeringu algatajale. (4) Lõikes kolm sätestatud tähtaegu võib vallavalitsus pikendada, kui seisukoha kujundamiseks on vajalik täiendava informatsiooni kogumine vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna poolt, seisukohavõtud valla väliste isikute poolt või täiendava informatsiooni või materjalide (sealhulgas planeeringu mitme eskiislahenduse; üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul ka üldplaneeringu muutmise vajaduse kirjaliku põhjenduse) esitamine planeeringu algatamise ettepaneku esitanud isiku poolt vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna nõudel. (5) Planeeringu algataja poolt planeeringu koostamise algatamise otsustamise korral koostab vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond [tähtaeg – pakun välja minimaalselt 30 päeva] jooksul planeeringu koostamise algatamise otsustamisest planeeringu lähteülesande ja esitab selle planeeringu algatajale kinnitamiseks. Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu puhul kooskõlastab vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond planeeringu lähteülesande vastavate vallavalitsuse osakondadega. Käesolevas lõikes sätestatud tähtaega võib lõikes kolm sätestatud alustel pikendada. (6) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteülesandes sätestatakse: 1) valla arengukavadest ja planeeringu algatamise ettepanekust tulenevad eesmärgid pikaajalise ruumilise arengu kavandamiseks; 2) planeeritava ala piirid ja suurus; 3) nõuded lähiümbruse analüüsiks; 4) planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud; 5) planeeringu ülesannetest tulenevad täpsustused üldplaneeringu eesmärkide lahendamiseks; 6) planeeringu vormistamise nõuded; 7) planeeringu kooskõlastajad. (7) Detailplaneeringu lähteülesandes sätestatakse: 1) planeeritava ala suhtes kehtivatest üldisematest planeeringutest tulenevad nõuded; 2) planeeringu eesmärgid ja vormistamise nõuded; 3) planeeritava ala ja kontaktvööndi piirid ja suurus; 4) planeeritava ala suhtes kehtivad ja kehtestatavad kitsendused; 5) planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustatavate arutelude vajadus; 6) täiendavate uuringute või muinsuskaitse eritingimuste koostamise vajadus miljööväärtuslikes piirkondades või muinsuskaitsealal; 7) planeeringu kooskõlastajad. (8) Vallavolikogu algatab: 1) valla või selle osa üldplaneeringu; 2) teemaplaneeringu; 3) valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu; 4) valla või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu; 5) detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala või kui planeeritaval maa- alal asub miljööväärtuslik hoonestusala; 6)detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millel ei ole planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust (9) Vallavalitsus algatab planeeringu käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestamata juhtudel. (10) Planeeringu algataja võib planeeringu koostamise algatamiseks esitatud ettepaneku alusel planeeringu koostamist mitte algatada, kui: 1) soovitud planeering on vastuolus piirkonna väljakujunenud miljööga; 2) maa-ala kohta on kehtiv sama taseme planeering; 3) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa suhtes kehtiva üldisema planeeringuga; 4) planeeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid või, ebamõistlikult suuri kulutusi võttes arvesse kulutustest kasu saavate isikute hulka või kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju,; 5) detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ei ole sõlminud käesoleva määruse § 13 nimetatud lepingut, kui planeeringu algataja on teinud ettepaneku sellise lepingu sõlmimiseks käesoleva pargrahvi lõike 12 kohaselt; 6) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest. (11) Detailplaneeringu algatamise otsustamisel võib planeeringu algataja kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond teatab kinnisasja omanikule, kelle kinnisasja ehituskeeld hõlmab, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest kinnisasja aadressil saadetava tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist. Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond teatab ajutise ehituskeelu kehtestamisest tähtkirjaga kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld hõlmab, hiljemalt ühe nädala jooksul alates ajutise ehituskeelu kehtestamisest. (12) Planeeringu algataja võib teha detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule ettepaneku lepingu sõlmimiseks detailplaneeringu koostamise kohta, kus lepitakse kokku selle isiku kohustused vastavalt käesoleva määruse § 13, mille täitmine on detailplaneeringu koostamise algatamise ja planeeringu kehtestamise eelduseks. (13) Detailplaneeringu eskiis koos seletuskirjaga ning vallavalitsuse nõudmisel koos maketiga tuleb esitada vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnale 18 kuu jooksul arvates haldusakti vastuvõtmisest detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul detailplaneeringu eskiisi vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnale ei esitata, kaotab lähteülesanne kehtivuse. Haldusakti kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu koostab ja esitab planeeringu algatajale arengu- ja planeerimisosakond. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib vallavalitsus detailplaneeringu koostamise tähtaega pikendada. Kirjalik taotlus tähtaja pikendamiseks tuleb vallavalisusele esitada hiljemalt 30 päeva enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaja möödumist. § 6. Planeeringutest teavitamine (1) Teade kavandatud planeeringute kohta, mida pole veel algatatud, avaldatakse ajalehtedes ja koduleheküljel vähemalt üks kord aastas. Teade planeeringu algatamise kohta peab ajalehtedes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt ühe kuu jooksul pärast haldusakti vastuvõtmist planeeringu algatamise kohta. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama: 1) teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta; 2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist. (2) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, või kui see ilmneb detailplaneeringu menetlemise käigus, teatab vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond vastava kinnisasja omanikule detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisest tähtsaadetisena edastatud kirjaga kahe nädala jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisest või selliste asjaolude ilmnemisest. (3) Vallavalitsus teavitab maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Vastavasisulised materjalid valmistab ette vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond. § 7. Planeeringu koostamise õigus ja planeeringu vormistamine (1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele vallavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise lepinguga ülesandeks teinud. (2) Planeeringu koostamise aluskaardiks on maa- ja keskkonnaosakonnas registreeritud geodeetiline alusplaan M 1:500 või M 1:1000. (3) Nõuded geodeetilise alusplaani, planeeringu koosseisu ning vormistamise kohta kinnitab vallavalitsus. § 8. Koostöö planeeringu koostamisel (1) Planeeringu koostaja on kohustatud planeeringu koostamisse kaasama järgmised isikud: 1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud; 2) planeeritava maa-ala naaberkinnisasjade omanikud; 3) teised huvitatud isikud, kes on selleks vastavat soovi avaldanud; 4) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud; 5) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks; 5) kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjade sundvõõrandamise vajaduse võib algatatud detailplaneering kaasa tuua. (2) Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnal on õigus peale planeeringu algatamise otsustamist planeeringu edasise menetluse käigus nõuda planeeringu koostamisest huvitatud isikult planeeringu mitme erineva eskiislahenduse esitamist. (3) Planeeringu materjalide hulgas tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö toimumise käiku planeeringu koostamisel. (4) Koostööd maakonnaplaneeringu, valla või selle osa üldplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab vallavalitsus arengu- ja planeerimisosakonna kaudu. (5) Detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale, või muudel juhtudel vallavalitsuse otsusel korraldab vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu. (6) Valla või selle osa üldplaneeringut tutvustava avaliku arutelu kuulutab välja vallavolikogu. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 ja lõikes 6 nimetamata planeeringute lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalike arutelude korraldamise otsustab vallavalitsus. (8) Vallavalitsus teatab ajalehtedes ja koduleheküljel planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste avaliku arutelu toimumise aja ja koha. Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumispäeva. (9) Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond koostab planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste avaliku arutelu kohta protokolli. § 9. Planeeringu läbivaatamine ja kooskõlastamine (1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastusteta planeeringu materjalid vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnale. Detailplaneering peab olema koostatud detailsusega, mis võimaldab selle alusel ehitusprojekti koostamist.Arengu- ja planeerimisosakond: 1) kontrollib planeeringu koostamise vastavust lähteülesandele ja koostöö toimumist planeeringu koostamisel; 2) korraldab planeeringu läbivaatamise vallavalitsuse struktuuriüksustes; 3) tagastab hiljemalt 30 päeva jooksul planeeringu koostajale vajalike kooskõlastuste hankimiseks ja vajadusel täiendamiseks ning parandamiseks. Nimetatud tähtaega võib vallavalitsus pikendada 30 päeva võrra, kui vajalik on täiendava informatsiooni kogumine vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna poolt, seisukohavõtud valla väliste isikute poolt või täiendava informatsiooni või materjalide esitamine planeeringu koostaja poolt vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna nõudel. (2) Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastab planeeringu enne selle vastuvõtmist: 1) Harjumaa keskkonnateenistusega vallavalitsuse maa- ja keskkonna osakond; 2) Muinsuskaitseametiga vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond. (3) Kui planeeritaval alal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud ala kooskõlastab planeeringu enne selle kehtestamist Keskkonnaministeeriumiga vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond. (4) Valla või selle osa üldplaneeringu kooskõlastab planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja Harjumaa keskkonnateenistusega vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond. (5) Üldplaneeringu ja valla või selle osa üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule või detailplaneeringule maa-ala kohta, mille kohta puudub kehtestatud üldplaneering, taotleb planeeringu riigiasutuste või Harjumaa keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramist maavanemalt vallavalitsus arengu- ja planeerimisosakonna ettepanekul. Taotlus esitatakse pärast planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat avalikku arutelu. (6) Planeeringu lähteülesandes sätestatud ja maavanema poolt määratud riigiasutuste kooskõlastused hangib planeeringu koostaja. (7) Seisukoha planeeringu kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta võtab vallavalitsus. (8) Kui soovitakse valla kooskõlastust maakonnaplaneeringule, valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühise üldplaneeringule, teemaplaneeringule või selliste teiste kohalike omavalitsuste üldplaneeringule või teemaplaneeringule, siis annab need vallavolikogu. § 10. Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine (1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastatud planeeringu vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnale. (2) Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond esitab koos vastava haldusakti eelnõuga planeeringu vallavalitsusele, kes: 1) esitab vallavolikogule haldusakti eelnõu vallavolikogu poolt algatatud planeeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks või; 2) otsustab vallavalitsuse poolt algatatud planeeringu vastuvõtmise ning määrab avaliku väljapaneku aja ja koha. Vallavalitsus teavitab vastuvõetud planeeringust ja lihtsustatud korras koostatava planeeringu menetlemisest vallavolikoguehitus- ja kommunaalkomisjoni. (3) Vallavalitsus teatab planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha ajalehtedes ja koduleheküljel. Lisaks avaldamisele pannakse detailplaneeringu väljapaneku korraldamise kohta välja teade planeeringuala küla avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas, üldplaneeringu ja laiemat ala hõlmavate detailplaneeringute puhul vähemalt ühes kõikide valla külade avalikkusele avatud üldkasutatavates hoonetes või kohtades. Teade peab ajalehes ja koduleheküljel ilmuma ning olema välja pandud vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva. (4) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse vallavalitsuse arengu- ja planeerimis-osakonna poolt vallavalitsuse ruumides ning detailplaneeringu puhul täiendavalt planeeringuala küla keskuses, üldplaneeringu ja laiemat ala hõlmavate detailplaneeringute puhul valla kõigi külade keskustes. Avaliku väljapaneku ajal on vallavalitsuse tööaja jooksul osakonnas tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele. (5) Avalikul väljapanekul esitatakse planeeringule antud kooskõlastused ning vallavalitsuse vastava osakonna ja vallavolikogu vastava komisjoni seisukohad kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, samuti teave avaliku väljapaneku kestuse ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta. (6) Kui hajaasustusalal üldplaneeringuga või tiheasustusalal detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. (7) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu, valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat, detailplaneeringute avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat. § 11. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord, seisukoha võtmine avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu korraldamine (1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud (s.h elektronposti teel edastatud) ettepanekud ja vastuväited registreeritakse vallavalitsuses. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev. Ettepaneku või vastuväite kohta valmistab seisukohta väljendava haldusakti eelnõu ette vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond. (2) Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond esitab avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja vastuväited koos ettevalmistatud seisukohta väljendava haldusakti eelnõuga ning ettepaneku avaliku arutelu aja ja koha määramiseks vallavalitsusele hiljemalt ühe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu peab toimuma ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul ei esitatud detailplaneeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avalikku arutelu ei korraldata. (3) Vallavalitsuse poolt algatatud planeeringute puhul võtab vallavalitsus seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ning koha. Vallavolikogu algatatud planeeringu puhul edastab vallavalitsus vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna poolt ettevalmistatud seisukoha koos seisukohta väljendava haldusakti eelnõuga otsustamiseks ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha määramiseks vallavolikogule,. (4) Vallavalitsus teatab arutelu toimumise aja ja koha ajalehtedes ning koduleheküljel. Teade peab ajalehtedes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust. (5) Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond teatab avaliku väljapaneku ajal posti või elektronposti teel ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele planeeringu algataja seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist kasutades sama sidevahendit, millega ettepanek esitati. (7) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond ning koostab arutelu kohta protokolli. (8) Juhul, kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei loobu oma vastuväidetest planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, võib vallavalitsus vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna ettepanekul korrata seisukoha võtmist vastuväidete kohta. (9) Avaliku arutelu tulemuste alusel otsustab planeeringu algataja haldusaktiga vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna ettepanekul lahendamata jäänud vastuväidetega arvestamise või nende arvestamata jätmise. (10) Vallavalitsus korraldab teabe avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta ajalehtedes ja koduleheküljel hiljemalt kahe nädala jooksul pärast avaliku arutelu lõppemist. (11) Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused koos otsusega lahendamata jäänud vastuväidete kohta kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusena tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu muutmise järel planeeringu kooskõlastamist isikuga, keda muudatus puudutab, ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. § 12. Järelevalve planeeringute koostamise üle (1). Kui kõiki planeeringu kohta kirjalikult esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid peale avalikku väljapanekut, avalikku arutelu ning planeeringu muutmist ei arvestata, edastab vallavalitsus planeeringu koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale. Vastavad materjalid valmistab ette vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond. Detailplaneeringu koostamisel lihtsustatud korras vastavalt käesoleva määruse § 19 planeeringu üle järelevalvet ei teostata. (2) Harku valla esindaja planeeringu järelevalve küsimustes maavanema juures on vallavanem või tema poolt volitatud isik. (3) Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise kohta teeb vallavalitsuse poolt algatatud planeeringute puhul arengu- ja planeerimisosakonna ettepaneku alusel vallavalitsus, vallavolikogu poolt algatatud planeeringute puhul vallavolikogu vastava komisjoni ettepaneku alusel vallavolikogu. (4) Kui planeeringu algataja teeb otsuse järelevalve tulemustega arvestamise kohta, edastab vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond otsuse planeeringu koostajale, kes muudab nimetatud otsuse alusel planeeringut ja hangib uued kooskõlastused ning esitab planeeringu materjalid vallavalitsuse planeeringu arengu- ja planeerimisosakonnale, kes esitab planeeringu materjalid heakskiitmiseks maavanemale. § 13. Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine (1) Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku ja Harku valla vahel, milles on vajadusel määratud: 1) tänava väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 2) üldkasutatava haljastuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 3) välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 4) sadevete kanalisatsiooni väljaehitaja kuni planeeritud krundini; 5) tehnovõrkude ja – rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega; 6) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhke- ja virgestusalaks määramise tingimused; 7) Mänguväljakute ja –parkide väljaehitamine 8) muud tingimused ja kokkulepped, mida konkreetsel juhul vajalikuks peetakse. (4) Planeeringud kehtestab vallavolikogu (2) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab valla või selle osa üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond vastavad muudatused üldplaneeringusse enne detailplaneeringu kehtestamist.. (3) Kui kehtestatav üldplaneering sisaldab kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut jõustub vallavolikogu otsus üldplaneeringu kehtestamise kohta pärast üldplaneeringus sisalduvate muudatuste maavanema poolt maakonnaplaneeringusse kandmist. (5) Vallavalitsus teatab planeeringu kehtestamisest ajalehtedes ja koduleheküljel. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (6) Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtestamise päevast; (7) Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul arvates planeeringu kehtestamise päevast: 1) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld. § 14. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine (1) Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, teeb otsuse ettepaneku kohta ühe kuu jooksul ettepaneku saamisest vallavolikogu oma haldusaktiga. (2) Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond edastab käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud haldusakti ettepaneku tegijale tähtsaadetisena edastatud kirjaga. § 15. Planeeringu kehtetuks tunnistamine (1) Planeeringu või selle osa kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb vallavolikogule vallavalitsus. Sellekohase otsuse haldusakti eelnõu valmistab ette vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond, kes edastab selle vallavolikogu poolt otsustamise ettevalmistamiseks vallavolikogu ehitus- ja kommunaalkomisjonile. (2) Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (3) Vallavalitsus teavitab planeeringu või selle osas kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest ajalehtedes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu või selle osa kehtetuks tunnistamise päevast. § 16. Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ning säilitamine (1) Kehtestatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning vallavalitsuse käsutuses olevate materjalidega saavad huvitatud isikud tutvuda vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnas tööajal. Seadusest tulenevatel juhtudel võib juurdepääs planeeringutele ning planeeringutega seotud materjalidele olla piiratud. (2) Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond: 1) peab planeeringute lähteülesannete ning planeeringute elektroonilist andmekogu; 2) tagab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise; 3) korraldab planeeringu paljundamise (s.h digitaalsel kujul) teabenõude esitamisel. § 17. Kehtestatud planeeringute ülevaatamine (1) Kehtestatud üldplaneeringud vaatab üle ja esitab valla või selle osade üldplaneeringute ülevaatamise tulemused maavanemale vallavolikogu oma otsusega hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. Sellekohase otsuse eelnõu valmistab ette vallavalisuse arengu-ja planeerimisosakond. (2) Vallavalitsus teavitab planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehtedes ja koduleheküljel. § 18. Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamine (1) Vallavolikogu võtab vastu otsuse: 1) riiklikult tähtsa ehitise Harku valla territooriumile paigutamisest keeldumise kohta; 2) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu kooskõlastamise kohta. (2) Vallavalitsus: 1) esitab vallavolikogule kirjaliku põhjenduse riiklikult tähtsa ehitise Harku valla territooriumile paigutamisest keeldumise kohta; 2) määrab riiklikult tähtsa ehitise lõpliku asukoha valiku aluseks koostatava üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse; 3) teeb maavanemaga ja vastava ministeeriumiga koostööd riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel; 4) kooskõlastab riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava detailplaneeringu maavanemaga ja vastava ministeeriumiga. (3) Materjalid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste kohta valmistab ette arengu- ja planeerimisosakond. § 19. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras (1) Planeeringu algataja võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda ehitusmääruse § 6 ja §-des 10 ja 11 toodud avalikustamisega ja teavitamisega seotud nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega. (2) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja.’ § 20 Kinnisasja võõrandamine ja sundvõõrandamine (1) Kui kehtestatud detailplaneeringuga nähakse olemasoleval hoonestusalal ette asuva kinnisasja või selle osa kasutamist avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks, siis on vald kohustatud kinnisasja omaniku nõudel kinnisasja või selle osas kohese ja õiglase tasu eest omandama. (2) Kui kehtestatud planeeringu elluviimiseks on vajalik kinnisasja või selle osa kasutamine ning kinnisasja kasutamise osas ei jõuta kinnisasja omanikuga kokkuleppele, võidakse kohaldada kinnisasja või selle osa sundvõõrandamist. (3) Lõikes (1) nimetatud avaldus esitatakse vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnale, kes valmistab selle otsustamiseks ette ja edastab vallavalitsusele. Kui kinnisasja omanikuga jõutakse õiglases tasus kokkuleppele sõlmib vallavalitsus Harku valla nimel kinnisasja omanikuga kokkuleppe kinnisasja või selle osa omandamiseks. (4) Kinnisasja või selle osa sundvõõrandamisega seotud korralduslike küsimustega tegeleb Harku valla pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond, sealhulgas valmistab ette kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise taotluse eelnõu ja esitab selle vallavalitsusele. Kinnisasja või selle osa sundvõõrandamine toimub Kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud alustel ja korras. 3.osa EHITAMINE 3. peatükk Ehitamise üldnõuded § 21. Nõuded ehitisele (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava. Ehitis peab: 1) olema ehitatud ehitusprojekti kohaselt; 2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda; 3) olema ohutu nii ehitise kasutajate kui teiste inimeste elule ja tervisele, varale ja keskkonnale. (2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslikke nõudeid ning arvestada asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. (3) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, ärkel või katuseräästas. (4) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (5) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. (6) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. Hoone fassaadi paiknemisel tänava punasel joonel võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud, rõdud, karniisid) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda nii, et oleks tagatud kõnnitee normaalne kasutamine. (7) Ühele krundile võib reeglina ehitada kuni kolm hoonet, kui detailplaneering ei sätesta teisiti. (8) Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide korterite vajadusi arvestades. (9) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Omanik on kohustatud taotlema vallavalitsuse arengu ja planeerimise osakonnast kirjaliku kooskõlastuse: 1) ehitise välisviimistluse muutmiseks, välja arvatud üksikelamu osas, mis ei ole muinsuskaitse all või ei asu miljööväärtuslikul hoonestusalal või valla üldkeskuses; 2) hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks; 3) krundi tänavapoolse piirde muutmiseks või uue ehitamiseks. Kruntide vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel. (10) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid tuleb järgida ka ehitise rekonstrueerimisel ja laiendamisel ehitise rekonstrueeritavate ja laiendatavate osade suhtes. 4. peakükk Projekteerimine, ehitusluba ja kasutusluba § 22. Ehitusprojekti koostamise alused Ehitusprojekti koostamise aluseks on: 1) kehtiv detailplaneering; 2) käesoleva ehitusmääruses kehtestatud miljööväärtuslike hoonestusalade ehitamise põhimõtted ja nõuded; 3) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 4) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral; 5) muinsuskaitse eritingimused; 6) projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused; 7) ehitusmäärus. § 23. Projekteerimistingimuste taotlemine (1) Enne projekteerimistööde alustamist teavitatakse vallavalitsust ehituskavatsusest , sealjuures detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral tuleb esitada vormikohane projekteerimistingimuste taotlus. Taotluse vormi saab koduleheküljelt või vallavalitsuse arengu- ja planeerimise osakonnast. (2) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse vallavalitsusele: 1) hoonete uusehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks; 2) maaga kohtkindlalt ühendatud reklaamialuste (-konstruktsioonide) püstitamiseks. (3) Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnal on õigus nõuda projekteerimistingimuste taotlejalt enne projekteerimistingimuste väljastamist ehitusprojekti eskiislahenduse esitamist. (4) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse vallavalitsusele järgmiste rajatiste ehitusprojekti koostamiseks: 1) tänavad, parklad; 2) sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid; 3) sadamarajatised ja kanalid; 4) torujuhtmed, side-ja elektriliinid; 5) spordi- ja puhkerajatised; 6) puhke- ja virgestusalad; 7) muud avalikkusele suunatudinsenertehnilisedrajatised. § 24. Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine (1) Projekteerimistingimused määrab vallavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. (2) Projekteerimistingimuste koostamise määramise otsustavad hoonete puhul arengu- ja planeerimisosakond ning rajatiste puhul majandus- ja kommunaalosakond lähtudes seadustest ja käesolevast ehitusmäärusest. (3) Projekteerimistingimustega määratakse: 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala; 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp; 4) hoone suurim lubatud kõrgus; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad; 7) fassaadi- ja katusematerjalid; 8) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 9) piirete iseloom, materjal ja kõrgus; 10) haljastus- ja heakorranõuded; 11) ehitusjäätmete käitlemine; 12) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 13) keskkonnamõju hindamise vajadus. (4) Projekteerimistingimustega saab tutvuda vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnas ning vallavalitsuse majandus- ja kommunaalosakonnas osakondade tööajal. (5) Projekteerimistingimuste säilitamise tagab vallavalitsus. § 25. Ehitusprojekti nõuded (1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt käesolevas määruses kehtestatud nõuetele. (2) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele: 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4; 2) põhijoonised mõõtkavas 1:50, erandkorras 1:100 või 1:200; 3) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, mis on koostatud Harku vallas geodeetiliste, kartograafiliste ja maakorralduslike tööde korra nõutele vastavalt ning registreeritud valla maa-ja keskkonna osakonnas. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda; 4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil); 5) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimis-tingimused, ülemõõtmisjoonised nende olemasolul). (3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud järgnevate ametiasutustega ja isikutega: 1) kohaliku päästeasutusega; 2) rahvatervise seaduse §-s 12 nimetatud objektide puhul tervisekaitse järelevalveasutusega; 3) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga; 4) looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paiknevate ehitiste puhul kaitseala valitsejaga; 5) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega; 6) valla tänavaid, puhke- ja haljasalasid, kaldakindlustusi, tänavavalgustust ja sademetevete juhtimise süsteeme puudutavate ehitiste puhul vallavalitsuse kommunaalosakonnaga. 7) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naaber kinnisasja omanikuga. (4) Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad. (5) Keskkonnamõju hindamise ehitusprojektile korraldab vallavalitsuse maa-ja keskkonna osakond, kui keskkonnamõju hindamine on ettenähtud detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega. § 26. Ehitusluba (1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnale, kes kontrollib ehitusprojekti vastavust projekteerimise aluseks olevatele dokumentidele ja muudele nõuetele. (2) Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostab vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond haldusakti eelnõu ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta ning esitab selle vallavalitsusele. (3) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusloa väljastab taotlejale vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond vallavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast. Lisaks Ehitusseaduses sätestatud ehitusloa väljastamisest keeldumise alustele ei väljastata kehtestatud planeeringu alusel ehitusluba 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest alates, kui planeeringu kohta esitati planeeringu menetlemise käigus ettepanekuid või vastuväiteid. (4) Vallavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi üleandmiseni. (5) Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul alates ehitusloa väljastamise päevast. § 27. Väikeehitis (1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist, samuti olemasolevaid ehitisi teenindavaid muid tehnovõrkude haruliine ning spordi- ja puhkerajatisi, sealhulgas laste mänguväljakuid, võib ehitada vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vormikohane taotlus vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnale. Taotlusele lisatakse ehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet. (2) Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnal on õigus nõuda taotlejalt enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekti esitamist. (3) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline väikeehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja naaberkinnistu (krundi) piiri vahetus läheduses, kui puudub naaberkinnistu omaniku kooskõlastus. Ehitamiseks naaberkinnistu (krundi) piirile lähemale kui 4 m on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. (4) Väikehoone ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. § 28. Ajutine ehitis (1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks. (2) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus: 1) ajutiseehitise ehitamise korra ja alad; 2) ehitise kasutamise tähtaja; 3) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva. (3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond vallavalitsuse korralduse alusel ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. § 29. Kasutusluba (1) Kasutusloa saamiseks esitatakse vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnale vormikohane taotlus, mis on kättesaadav koduleheküljelt või vallavalitsuse arengu- japlaneerimisosakonnast, koos taotluse vormil loetletud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. (2) Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond: 1) korraldab ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele; 2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone; 3) esitab vallavalitsusele haldusakti eelnõu kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta. (3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi saamisest arvastes. (4) Valminud ehitise kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnas. (5) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnale. § 30. Ehitise lammutamine (1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnale taotluse vastava ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tegelikkust tõeselt kajastav geodeetiline alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis. Geodeetiline alusplaan või krundi plaan peab olema registreeritud vallavalitsuse maa- ja keskkonna osakonnas. Ehitusloa lammutamiseks väljastamine toimub käesoleva määruse § 26 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. (2) Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnal on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda ehitusloa taotlejalt ehitise lammutamise projekti esitamist, mis kajastab ehitise lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamist, lammutusplatsi piirete raamist, tööde tehnoloogilist käiku, ehitusjäätmete käitlemist ja platsi lammutamise järgset heakorrastamist. (3) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb vallavalitsus ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond vallavalitsuse korralduse alusel ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 5. peatükk Ehitusjärelevalve § 31. Ehitusjärelevalve korraldamine (1) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes teostab vallavalitsus vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna ning ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu. (2) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub huvitatud isik ettepanekuga vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonda või ehitusmääruse § 22 lõikes 4 loetletud ehitiste puhul vallavalitsuse majandus-ja kommunaalosakonda. Vastavas osakonnas otsustatakse, olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas: 1) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele, või 2) tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba. (3) Ehitise omanik esitab vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnale ehitamise alustamise kohta vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise alustamist. Muude nõutavate dokumentide hulgas tuleb uusehitise korral esitada ehitise mahamärkimise akt. Juhul, kui tegemist on ühe ehitusloaga hoonele ja seda teenindavatele rajatistele siis tuleb ehitamise alustamise teatis esitada iga rajatisekohta eraldi. (4) Ehituse alustamise teatisega määrab ehitise omanik omaniku järelevalve teostaja antud objektil vastavalt ehitusseaduse §-le 30. (5) Hoone 0-tsükli (vundamendi) valmimisel esitab ehitise omanik või ehitaja arengu- ja planeerimisosakonnale teostusmõõdistuse, mis on eelnevalt registreeritud vallavalitsuse maa- ja keskkonna osakonnas. Kui ehituse käigus on tekkinud viga, tohib ehitamist jätkata pärast vea kõrvaldamist vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna ehitusjärelevalve töötaja loal. (6) Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks Harku valla territooriumil tuleb taotleda vallavalisuse majandus- ja kommunaalosakonnast kaeveluba vastavalt «Kaevetööde eeskirjale». Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendisüvendi ja muude projektikohaste süvendite kaevamiseks, kui antud objektile on väljastatud ehitusluba. 4.osa PLANEERINGULISED LISATINGIMUSED 6. peatükk Üldsätted § 32. Miljööväärtuslike hoonestusalade, ranna- ja kaldaalade, metsaalade ning muud planeeringulised lisatingimused Harku vallas (1) Uute elamukruntide ja olemasolevate elamukruntide jagamisel tekkivate elamukruntide suuruseks määrata alevikes vähemalt 1500 m2, külades vähemalt 2000 m2 ning paarismajade kruntide suuruseks vähemalt 3000 m2. Kortermajade puhul peab olema korteri kohta 250 m2 krundi pinda, ning ridamajade puhul 600 m2 krundi pinda ridamaja boksi kohta. (2) Olemasoleva ehituskrundi jagamise tulemusel võib tekkida minimaalselt 1500 m2 suurune ehituskrunt. (3) Parkimiskohtade arv hoone juures peab olema korteri kohta vähemalt 2,4. (4) Aiandusühistutes ja suvilaühistutes rekonstrueeritava või hoone laiendamise korral võib hoone maksimaalne kõrgus olla 7,5 m ning maksimaalne kubatuur 600 m3. (5) Rakendada valla üldplaneeringus metsaaladel ja vajadusel ka lagealadel kahte erinevat kaitsetaktikat ja tähistust - punase tähistusega kaitsevõrgustik, mis keelab täielikult ehitustegevuse ja rohelise tähistusega kaitsevõrgustik, kus ehitamine on lubatav hajaasustuse põhimõttel eelneva keskkonnaekspertiisi soovitusel. (6) Vältida kadastike ning muude miljööväärtusega kohalike objektide hävitamist ehitustegevuse läbi. (7) Jätta kaldaalast väljapool paeastangutel uutes elamurajoonides paeklindi kallasrajad avatuks vähemalt 4 meetri ulatuses. (8) Keelatud on uute hoonete ehitamine ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse, kui selleks ei ole Keskkonnaministri luba. (9) Rakendada maanteeäärsete alade uute elamute planeerimisel maanteede projekteerimisnormide sanitaarkaitsevööndi ulatust vastavalt tee klassile. (10) Kasutada planeeringutes Keskkonnaministeeriumi poolt 2002 aastal koostatud planeeringute leppemärke. (11) Hajaasustuse detailplaneeringutes määrata üksikelamute vahekaugused vähemalt 100 meetrit või minimaalseks krundi suuruseks 2,0 ha. (12) Kui planeeritava ala suurus on alla 15 ha ja see ei puutu kokku varem planeeritud alaga, võib vallavalitsus nõuda detailplaneeringu juurde suurema piirkonna planeerimisskeemi koostamist, millega lahendatakse tehnovõrkude ja teede asukoht. (13) Planeeritavast alast vähemalt 10 % peab moodustama haljasala. (14) Palkmajade ehitamine tiheasustusaladele on lubatud ainult nendel juhtumitel, kui kehtestatud detailplaneering seda ette näeb. (15) Volikogu võib oma otsusega lubada teha käesolevas paragrahvis sätestatud lisatingimustest erandeid. 5. osa RAKENDUSSÄTTED 9. peatükk Ehitusmääruse rakendamine § 33. Riiklik ehitisregister Riiklikku ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid vallavalitsus vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna kaudu. § 34. Määruse rakendamine (1) HarkuVallavolikogu 30.novembri 2006 määrus nr 213 «Harku valla ehitusmäärus» tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 01.oktoobril 2007. (3) Enne käesoleva määrusejõustumistalgatatud planeeringute menetlemineviiakse lõpuni enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud ehitusmääruse kohaselt. Volikogu esimees Allan KIIL